Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 15.08.2025 nr 10-11/2131 - 1

Meie 19.09.2025 nr 9.3-4/25/6444-2

Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28,

28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c,

32d kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu KSH aruande

avalikustamise seisukoht

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet teavitas Terviseametit (edaspidi amet) Paljassaare tee

18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande

avalikustamisest.

Kirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Põhja-Tallinna linnosas asuvate tootmismaa

sihtotstarbega Paljassaare tee 18, 24, 24a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c,

transpordimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 20,

26a kinnistute ümberkruntimine 47-ks krundiks. Detailplaneeringuga määratakse üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu

31,1 ha. KSH läbiviimise eesmärk on selgitada planeeringu elluviimisega kaasnev oluline

keskkonnamõju ning pakkuda välja meetmed ebasoodsa mõju vältimiseks või vähendamiseks.

Uuendatud planeeringulahenduse põhjal on planeeringuala maksimaalseks korterite arvuks

kokku ca 3000, mis toob juurde ca 7000 elanikku. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kauba- ja tootmissadama maast elamu- ja ärihoonete maaks.

Mürahinnang

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Kajaja Acoustics OÜ poolt läbi viidud täiendatud

mürahinnangut (töö nr 20260-01, 17.12.2024). Mürahinnangus uuendati olemasolevat

liikluskoormust ja täiendati tööstusmüra osa.

Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria sihtväärtused, mis on tööstusmüra

puhul päeval 55 dB, öösel 45 dB ja liiklusmüra puhul päeval 60 dB, öösel 50 dB.

Olemasoleva keskkonnamüra olukorra hindamiseks teostati detailplaneeringu alal ja lähialal

lühiaegsed keskkonnamüra mõõtmised. Mõõtmised teostati päevasel ajal (07.04.2022

ajavahemikul 12:25-14:10). Mõõtmistulemusena esitati kaks tulemust-kumulatiivne müra, mis

kirjeldab mõõtmisperioodi summaarset mürataset (liiklus, tööstus, taustmüra) ning taustmüra,

mis kirjeldab mõõtmisperioodi mürataset ilma autoliikluseta hetkedel (ehk piirkonna

2 / 5

tööstusmüra ning taustmüra). Selgus, et tööstusmüra ulatub mõõtmispunktides kuni 58 dB.

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus (katteteguriga k=2) on hinnanguliselt ±4 dB.

Maksimaalseid müratasemeid ei selgunud.

Piirkonna liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoteeliiklusest

põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras

vastavalt 2022. aasta liikluskoormuste andmetele ning perspektiivses olukorras vastavalt 2040.

aasta liiklusprognoosile. Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad

Tallinna Transpordiameti 2022. aasta aprillis kehtivatest sõiduplaanidest. Rongiliikluse puhul

on arvestatud ühte BLRT suunalist kaubarongi päevasel ajal. Perspektiivne trammiliiklus

olemasolevatel trammiliinidel on loetud võrdseks olemasoleva trammiliiklusega. Selgus, et

liiklusmüra hinnatud müratase ulatub olemasolevas olukorras planeeritava ala I etappi ja muule

planeeritavale alale päeval kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB; perspektiivses olukorras (ilma

kalatööstuseta) päeval kuni 74 dB, öösel kuni 64 dB.

Kokkuvõttes selgus mürahinnangust, et olemasolevas olukorras ületatakse päevasel ajal

tööstusmüra tasemeid. Liiklusmüra tasemeid ületatakse nii olemasolevas kui ka

perspektiivses olukorras päeval ja öösel. Liiklusmüra tasemed perspektiivses olukorras

tõusid 5 dB võrra nii päeval kui ka öösel.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib KSH osas järgmist:

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Paljassaare tee ääres on Tallinna ja

Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi lõppraporti kohaselt

reserveeritav trammitrass. Müratasemete modelleerimisel võimaliku trammiteega

arvestatud ei ole, kuna puudub info ajagraafiku, trammitee realiseerumise ning

võimaliku liiklussageduse kohta. Siiski võib eeldada, et moodsate lahenduste

kasutamisel on autoliiklusest tulenevad keskmised müratasemed trammiliiklusest

märgatavalt kõrgemad ning trammitee keskmisi müratasemeid arvestatavalt ei tõsta.

Trammiliiklusest tulenevad hetkelised mürasündmused võivad siiski olla keskmisest

müratasemest valjemad (rööbaste vilin, signaalid) ning hoonete välispiirete

heliisolatsiooni määramisel on soovitatav seda ka arvestada.“ Ameti hinnangul tuleks

siiski leida viis hindamaks perspektiivse trammitee müratasemeid (sh

maksimaalseid müratasemeid) esimesel võimalusel, kuna tegemist võib olla üsna

tähtsa müraallikaga, mis mõjutab planeeringuala ja selle lähiümbruse müraolukorda.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Samuti on planeeringualale pos 15

krundile kavandatud väikelaevadega seotud teeninduspinnad.“ Ja veel: „Väikelaevade

tehniline teenindamine, mis võib tuua kaasa ülemäärast müra (nt remont),

planeeringuga ette ei nähta ja seda tuleb vältida. Keskmiste ja suuremate kruiisilaevade

erandkorras lubamist võib perspektiivis kaaluda juba vastavalt reaalsele huvile ning

vajadusele täpse laevatüübi kaupa, sealjuures on oluline ka ajaliste piirangute

määramine suurte laevade liiklemisel või sadamas töötava mootoriga seismisel.“ Ameti

hinnangul tuleb eluhoonete vahetus lähedus suurlaevade viibimise planeerimisel tegevus

detailselt läbi mõelda ning vajadusel modelleerida müra levimine. Amet juhib

tähelepanu, et igasugused suured müraallikad elamute lähtudes vajavad detailset

planeerimist ning kaalutlemist, kas selline tegevus on antud piirkonnas sobilik. Seega

ei saa jätta otsustamist tulevikku ning lähtuda tulevasest ärilisest huvist. Tuleks lähtuda

juba praegu elanike huvist ja õigusest heaks elukeskkonnaks. Seega peab amet

asjakohaseks põhjalike mürahinnangute ja modelleerimiste teostamist, seahulgas

erinevate võimalike alternatiivide osas, ning potentsiaalselt mürarikaste tegevuste

lubatavuse üle otsustamist juba planeerimisefaasis.

Amet tutvus lisaks KSH-le ka detailplaneeringu materjalidega ning toob välja järgneva:

 Selleks, et mürahinnang oleks arusaadavamalt loetav palub amet nii suuremahulise

planeeringu puhul ära märkida planeeritavad hooned olemasolevate ja tulevaste

kasutusotstarvete järgi, nt elufunktsioon ühte värvi, äri teist värvi, tootmine kolmandat

3 / 5

värvi jne. Veel märgib amet, et põhijoonisel hoonestusalade paiknemine erineb

mürahinnangus välja toodud mürakaartidega.

 Arvestades asjaolu, et enamus planeeritavatest hoonetest ei ole 100% elufunktsiooniga,

vaid hoone on jagatud äripindadega, soovitab amet müra hinnata ka korruste kaupa.

Eeltoodu on ameti hinnangul vajalik, kuna siis on võimalik mürakaartidel hinnata nii

aladeni kui ka eluruumide välisfassaadideni levivat müra. Lisaks on nii võimalik valida

hoonele efektiivsem heliisolatsioon, et ka siseruumides oleksid müratasemed tagatud

vastavalt Rahvatervishoiu seadusele.

 Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud fassaadipinnad, kus on normist kõrgemad

müratasemed. Amet palub selguse huvides ära märkida korruste kaupa, millistel

fassaadidel müratase norme ületab.

 Esitatud materjalides on toodud, et erinevate arendusetappide koosseisus tuleb läbi viia

täiendavad mürauuringud, et oleks tagatud antud arenguetapi realiseerimisel

normijärgsed müranõuded. Amet nõustub, et nii mastaapse ja pikaajalises

planeeringus on täiendavate mürauuringute teostamine vajalik. Amet palub olla

kaasatud mürahinnangute hindamisel etappide kaupa.

 Esitatud materjalides on välja toodud, et planeeritaval alal kavatsetakse rakendada

müra leevendavaid meetmeid, kuid seda ei ole mürahinnangus hinnatud. Amet

märgib, et müraleevendavate meetmete kavandamisel on mõistlik esmalt hinnata selle

efektiivsust.

 Amet juhib tähelepanu, et Paljassaare reoveepuhastusjaama kohta on esitatud ka

mürahäiringust tingitud pöördumine, mistõttu juhib amet tähelepanu, et ka müra võib

olla seal piirkonnas häiringu allikaks. Amet palub edasises planeerimises tähelepanu

pöörata ka Paljassaare reoveepuhastusjaamast levivatele võimalikele mürahäiringutele

ning vajadusel hinnata selle mõju planeeritavale alale.

 Ameti hinnangul tuleks alal hinnata ka maksimaalseid müratasemeid nii tööstusmüra

kui ka liiklusmüra osas. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et mürahinnangus on toodud

mõõtmistulemuste kirjelduste juures, et esines näiteks kopsimist, mis võib tekitada ameti

hinnangul maksimaalsete müratasemete ületusi ning mürahäiringuid tulevastel elanikel.

Liiklusmüra üldiselt on erineva iseloomuga, mistõttu tuleks täpsemalt hinnata, millised

on liiklusest levivad maksimaalsed müratasemed planeeritaval alal. Näiteks selgus

kumulatiivsest mõõtmistest (selgituses, et esines nii tööstusmüra kui ka liiklusmüra), et

müratase ulatus punktis MP02 67 dB, mis on ameti hinnangul üsna kõrge ning annab

aimu, et piirkonnas võib olla probleeme maksimaalsete müratasemete tagamisega.

Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM

määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 Esitatud mürahinnangus ei selgu mõõtmispunktides saadud maksimaalsete

müratasemete tulemused. Amet palub need edaspidi välja tuua.

 Amet teavitab, et esitatud mürahinnangus kirjeldatud kumulatiivset müra

(tööstusmüra+liiklusmüra) ei ole võimalik KeM määrusega nr 71 kõrvutada,

mistõttu ei ole ametil võimalik mürahinnangus toodud mürakaarte nr 2-1 ja 2-2 ja

mõõtmispunktidel selgunud liiklusmüra mõõtmistulemusi täielikult hinnata. Eeltoodud

ei saa kõrvutada, kuna KeM määruses nr 71 on tööstus- ja liiklusmürale erinevad normid.

 Müratasemete mõõtmised teostati 07.04.2022 ajavahemikul 12:25-14:10, mis on ameti

hinnangul üsna lühike aeg välja selgitamaks planeeritaval alal levivaid müratasemeid

(sh maksimaalseid). Lisaks on tegu päevase ajaga, mõõtmistulemustest võiksid selguda

ka öised müratasemed.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „DP realiseerimisel on soovitatav peale

olemasoleva hoonestuse lammutamist teha kalatööstuse ohuala välispiiril täiendavad

keskkonnamüra kontrollmõõtmised AS Paljassaare Kalatööstuse tekitatava tööstusmüra

osas ning hinnata täiendavate leevendusmeetmete vajadust tööstuse (tehnoloogia

vahetus, müratõkked, ajalised piirangud) või planeeritava hoonestuse osas (akende

heliisolatsiooninõuded, fassaadikonstruktsioonide valik). Antud hetkel on tegu kinnise

territooriumiga, kus paiknevad ka tulevikus likvideeritavad müraallikad, seega pole veel

ainult kalatööstuse tekitatava perspektiivse olukorra müra hindamine mõõtmistega

4 / 5

võimalik.“ Amet nõustub, et eelpool kirjeldatud mõõtmine on vajalik ja müra

leevendavaid meetmeid tuleb rakendada kui müra normtasemeid müratundlike

hoonetega aladel ületatakse.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Samuti võib esineda olukord, kus

piirkonnas asuvad muud ettevõtted (nt planeeringualast lõunasuunas asuvad Netaman

Repair Group OÜ ja Netaman Offshore Production OÜ ning kagusuunas asuvad JL

CAPITAL OÜ, HTT WINDING OÜ, Aktsiaselts GREEN MARINE) jätkavad teatud

määral oma tegevust planeeringu osalise realiseerimise ajal. Samas on ka nende

tootmisalade puhul koostamisel detailplaneeringud (nt Hundipea sadamaala

detailplaneering), mis likvideerivad tootmistegevused ning aladele rajatakse kaasaegne

äri- ja eluhoonetega linnakeskkond.“ Mürahinnangus asuvad kõik mõõtepunktid

Paljassaare tee ääres, mereäärses osas, Nõlva tn ja Netaman Repair Group OÜ suunas ei

olnud mürahinnangus märgitud ühtegi mõõtepunkti, mistõttu ei ole teada, millised

müratasemed (sh maksimaalsed) sealt poolt planeeritavale alale levivad. Selleks, et

välja selgitada keskmised ja maksimaalsed hinnatud müratasemed planeeritaval

alal tuleks mõõtepunktid paigaldada ka mujale, planeeritava ala merepoolsesse

osasse suunaga Nõlva tn ja Netaman Repair Group OÜ poole. Mürahinnangus on

olemasolevat tööstusmüra olukorda päeval ja öösel kirjeldatud vastavalt 2017. a Tallinna

linna strateegilisele mürakaardile, kuid ameti hinnangul ei pruugi olla see enam täpne,

kuna vahepeal on mitu aastat möödunud ja müraolukord võib olla muutunud (nt on

2025a lisandunud Nõlva tn 8 kinnistule Puma Energy Baltics AS).

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna

üldplaneeringule ning seda ellu viivatele detailplaneeringutele on Paljassaare piirkond

muutumas segafunktsiooniliseks linnapiirkonnaks. Sellest tulenevalt kaotatakse

perspektiivses olukorras Paljassaare sadama-ala DP piirkonnast peamised tööstusmüra

allikad. Seni kuni eksisteerib tööstusmüra allikana, tuleb sellega aga arvestada.

Tööstusmüra olukorda tuleb seega täiendavalt hinnata mürauuringutes konkreetsete

kinnistute ja hoonete kavandamise ajahetkel.“ Amet mõistab, et piirkond on arenemas

segafunktsiooniliseks alaks ja nõustub, et tööstusmüra allikatega tuleb arvestada ja neid

tuleb hinnata võimalikult varajases planeerimise etapis, et oleks võimalik vajadusel

müraleevendavaid meetmeid kavandada. Ameti hinnangul ei ole praeguses etapis

olemasolevat ega perspektiivset tööstusmüra piisavalt hinnatud (vt eelmine punkt).

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Lähimad planeeritavad hooned jäävad

paadisadamatest ca 25-30 m kaugusele. Liikluse (sh veesõidukid) poolt tekitatava

maksimaalse müra piirtase on 85 dB päeval ning 75 dB öösel. Väikelaevade ja

mootorpaatide tekitatavad lühiajalised maksimaalsed müratasemed hoonestusalade

piirkonnas jäävad hinnanguliselt väiksemaks kui päevane normtase 85 dB (öist tegevust

on aga mõistlik elamupiirkondades piirata). Seega ei ole väikelaevade poolt tekitatav

hetkeline müratase tõenäoliselt norme ületav. Päeva keskmiste normväärtuste

(ekvivalentmüra) ületamine on veelgi vähetõenäolisem, kuna see nõuaks väga tihedat

veesõidukite liiklust kogu päeva lõikes.“ Ameti hinnangul pole selline maksimaalne

hinnanguline võrdlus KeM määrusega nr 71 piisav kirjeldamaks, et veesõidukite

tekitatav müra jääb normtasemete piiresse. Ameti hinnangul tuleb veesõidukite müra

hinnata esimesel võimalusel. Amet juhib tähelepanu, et juhul kui keskmised

müratasemed peaksid jääma normtasemetest madalamateks, siis ka normtasemetele

vastav madalasageduslik müra veesõidukitel võib tekitada inimestel mürahäiringuid.

 Veetrammi peatuse asukoht on planeeritud pos 16 ala juurde, kuhu kavandatakse ka

elufunktsioone. Enne kui veetramm kasutusele võetakse, tuleb hinnata sellest levivaid

müratasemeid müratundlike hoonetega aladele ja vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid. Amet soovitab seda teha esimesel võimalusel, et vajadusel oleks võimalik

selle asukoht ja marsruut planeerida mujale, müratundlike hoonetega aladest võimalikult

kaugele.

 Alale planeeritakse mitmed äripindasid. Amet juhib tähelepanu, et kauba laadimise

alad tuleb planeerida müratundike hoonetega aladest võimalikult kaugel vältimaks

5 / 5

võimalikke mürahäiringuid. Amet juhib tähelepanu, et äri- ja kaubandustegevusega

tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtusi.

 Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Rannapromenaad ja sadamakaid koos

nende äärde jäävate parkide ja väljakutega on avatud mitmesugustele mastaapsetele

üritustele, mis on seotud merega ja mille läbiviimine on siiani koha puudumisel olnud

raskendatud (näiteks Tall Ships Race vanade purjelaevade kruiis-sõit, mitmesugused

ookeani klassi jahtide võistluste etappide vahe- või lõpp-peatused, mereparaadid jne).

Ka on koht avatud kultuurisündmustele ning kunstisündmustele, mis võivad toimuda nii

sadamakail kui ladudes, tootmishoonetes, mis ootavad oma arendusjärge.“ Amet juhib

tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kohaselt ei kuulu meelelahutusürituste

tekitatav müra välisõhus leviva müra hulka. Amet palub arvestada, et elamute lähedale

meelelahutuslike alade kavandamisel tuleks arvestada tulevikus seal toimuvatele

üritustele ja tegevustele omavalitsuse poolt loa andmisel asjakohaste

kõrvaltingimuste seadmist. Rajatavate lavade puhul tuleks võimalusel arvestada heli

levimise suunaga, mistõttu ei pruugi olla oluline lava kaugus müratundlikest hoonetest,

kuid oluline on lava ehituslik viis, mis määrab kuhu heli lavalt suundub. Asjakohane on

kaaluda lavade rajamist selliselt, et need ei võimendaks heli elamute suunal.

 Esitatud materjalides viidatud „sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ on tänaseks kehtetu. Edaspidi juhinduda Rahvatervisehoiu seadusest.

 Esitatud materjalide hulgas ei ole insolatsioonianalüüsi. Kirjas on, et teemat

käsitletakse põhjalikumalt detailplaneeringu ja edasiste ehitusprojektide koostamisel.

Amet märgib, et veendumaks, et nii planeeritavates kui ka olemasolevates hoonetes

oleks tagatud piisav päikesevalgus, tuleks teostada võimalikult varajases

planeerimisefaasis insolatsioonianalüüs. Arvestada tuleks ka EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega ja asjaoluga, et insolatsiooni

soovitus näeb ette, et tervele elamispinnale on vajalik, et vähemalt ühes elamispinna

eluruumis oleks minimaalselt 1,5h päikesevalgust.

 Planeeritavale alale on tehtud radooniriski hinnangu aruanne ning tuldud järeldusele, et

hoonete projekteerimisel soovitatakse täiendavalt uurida radooni sisaldust pinnases

konkreetses asukohas ja vastavalt uuringu tulemustele näha vajadusel ette leevendavad

meetmed. Amet nõustub, et täiendavad uuringud võivad olla vajalikud, kuna ala on

suur ja radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Lisaks, esitatud

materjalides viidatud standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on tänaseks kehtetu. Edaspidi

juhinduda standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]