Eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU

17.09.2025

Kõrgharidusseaduse muutmise seadus

§ 1. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kõrgharidustaseme õppesse kandideerimine toimub Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem ) elektroonilises keskkonnas.

(6) Kõrgkoolil on õigus töödelda kõrgharidustaseme õppesse kandideeriva ja

kõrgharidustaseme õppes õppiva isiku andmeid kvaliteetse õppe pakkumiseks ja tasuta õppekohale kandideerimise eesmärgil.“;

2) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõna „proviisoriõpe“;

3) paragrahvi 12 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Magistriõppesse, mille maht on 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on

bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Magistriõppesse, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti, on õigus kandideerida isikul, kellel on bakalaureusekraad vähemalt 4-

aastase nominaalkestusega õppekaval või sellele vastav kvalifikatsioon või eelnev magistrikraad. Isikul, kellel on bakalaureusekraad õppekaval, mille nominaalkestus on lühem kui 4 aastat, on õpiväljundite saavutamiseks vajalik kas:

1) varasem vähemalt 3-aastane erialane töökogemus, mida on võimalik arvestada § 15 lõike 5 alusel kõrgkooli kehtestatud korra alusel või

2) varasemalt läbitud täienduskoolitus, mida saab arvestada § 15 lõike 5 alusel kõrgkooli kehtestatud korra alusel.“;

4) paragrahvi 13 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vastuvõtutingimustele vastavuse hindamisel ei rühmitata isikuid esimesel ja teisel õppeastmel selle põhjal, kas kõrgkoolil on õigus nõuda neilt tasu õppimise eest või mitte.“;

5) paragrahvi 15 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister, kes võib ülesande täitmise volitada stipendiumi andjale, kelleks on Haridus- ja Noorteamet ning kõrgkoolid.“;

6) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) asub õppima magistriõppekaval, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti.“;

7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 32 nimetatud eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil kõrgkoolist väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 14 kalendripäeva jooksul.“;

8) paragrahvi 161 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrghariduse kolmandal õppeastmel õppimine on tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul Eesti kodanikule või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse

alusel viibivale isikule.“;

9) paragrahvi 161 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise

elamisõiguse alusel viibiv isik.“;

10) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tööandjal on õigus emeerituse staatus ära võtta vastavalt tööandja kehtestatud põhjustele,

tingimustele ja korrale.“;

11) kuuenda peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kvaliteedi hindamine ja järelevalve“

12) paragrahvi 37 lõiget 2 muudetakese ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõrghariduse kvaliteedi hindamist korraldab ja teeb rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes Haridus- ja Noorteameti koosseisus kuuluv sõltumatu ja iseseisev kõrghariduse

kvaliteedi hindamise ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur ( edaspidi kõrghariduse kvaliteediagentuur).“;

13) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (The European Quality Assurance Register for Higher Education).

(22) Kõrghariduse kvaliteediagentuuri tegevust suunab kuratoorium, mille koosseisu nimetavad oma esindajad kvaliteediagentuuri põhiülesannetega seotud huvirühmad, sh üliõpilased .

Kuratooriumi koosseisus on kuni 11 liiget ning selle koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks arvestusega, et ühest asutusest või organisatsioonist ei kuulu

kuratooriumisse rohkem kui 2 liiget.“; 14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kuratooriumi ja kõrghariduse hindamisnõukogu ülesanded kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Teenistuslik, riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teeb riiklikku või haldusjärelevalvet ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega

sätestatud nõuete täitmisel. (2) Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb rakenduskõrgkooli

tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras. (3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud volituste piires järelevalve käigus õigus:

1) tutvuda ülikooli ja rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada

dokumentidest ärakirju või väljavõtteid; 2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud

tagajärgede kõrvaldamiseks; 3) kaasata järelevalvesse eksperte.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.

(5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot.“;

16) paragrahvi 42 lõiget 1 muudetakse ja jäetakse välja tekstiosa „ja doktoriõppe tulemustasu eraldamiseks“;

17) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Proviisor on käesoleva seaduse tähenduses farmaatsiaalase haridusega eraldiseisvalt bakalaureuseõppe ja magistriõppe läbinud isik. Proviisoriõppe maht kokku on 300 ainepunkti.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, Toompea „…“ …………………… 2025

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ …………………… 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõrgharidusseaduse (edaspidi KHaS) muutmise vajadus on ühiskonnas laiemalt olnud arutelu all

seoses kõrghariduse rahastamise teemaga sh on vajalikuks peetud nii üliõpilaste omavastutuse

kui üliõpilaste õpinguid toetava süsteemi muudatusi. Üliõpilaste omavastutust on KHaS

muudatustega laiendatud ning 1.09.2024 jõustusid mitmendat korda samal kõrgharidusastmel,

mitmel õppekaval samaaegset õppimist, aga katkestamist puudutavad muudatused, millega

lisandusid kõrgkoolidele võimalused õppekulude hüvitamise nõudmiseks. Sellele lisaks on

leitud, et on vajadus laiendada kõrgkoolide võimalusi pakkuda teatud tingimustel tasulist õpet

ning kaasata eraraha kõrgharidusõppe pakkumisel. Eraraha kaasamise võimalusi suurendab

õigus nõuda õppekulude hüvitamist 1-aastase magistriõppekava pakkumisel. Sellega saavad

töötavad inimesed, kellel on varasem magistrikraad või valdkondlik töökogemus, võimaluse

omandada magistrikraad lühema perioodi jooksul paindlikumal ja töö kõrvale sobivamal viisil

võrreldes 2-aastase magistriõppekavaga, kuid oma kõrghariduse eest ise tasudes. Lisaks antakse

käesoleva eelnõu raames võimalus eraraha kaasamiseks doktoriõppes, kus seni tasuline õpe

puudus. Kui Euroopa Liidu kodanikele on tagatud võrdne ligipääs tasuta doktoriõppele, siis

õppekulude hüvitamist on õigus nõuda doktoriõppe puhul väljastpoolt Euroopa Liitu

vastuvõetutelt.

Eelnõu aluseks on 2024. aasta lõpus koostatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja

õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis esitati osapooltele

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Aluseks on võetud ka kõrghariduse rahastamise

töörühma ettepanekud eraraha kaasamiseks.

Proviisoriõppe muudatused on läbi räägitud ja koostatud koostöös Tartu Ülikooliga.

Eelnõuga tehakse järgmised suuremad muudatused:

1. eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes (tasu võtmise õiguse

kehtestamine eestikeelsete 1-aastaste magistriõppekavade pakkumisel, õppetasu küsimise

õigus doktoriõppes);

2. proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks;

3. järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle;

4. kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile.

Eelnõuga ei suurene halduskoormus riigile ega ettevõtlusele.

Eelnõuga muudetakse kõrgharidusseaduse redaktsiooni RT I, 23.12.2024, 4, mis jõustub

1.09.2025.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)

kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonnajuhataja Margus Haidak (735 0151;

[email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (735 0186;

[email protected]), nõunik Tiina Laidvee (735 0121; [email protected]), nõunik Janne

2

Pukk (735 0132; [email protected]), nõunik Sigrid Vaher (735 0263; [email protected]),

peaekspert Hemminki Otstavel, peaekspert Jass Juuremaa (735 3015; [email protected]),

peaekspert Nele Dresen (735 0200; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna

õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (735 0297; [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu lähtub koalitsioonileppe 2025-2027 toodud põhimõtetest, mille kohaselt kõrghariduse

korraldamisel on oluline kõrghariduse kõrge taseme saavutamine ning hariduse kättesaadavuse

suurendamine. Välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide

konkurentsivõimet ning ühtlasi on oluline välistudengitele eesti keele õpetamine, et nad saaksid

panustada Eesti majandusse. Koalitsioonileppe kohaselt toetatakse tasuta esimese eestikeelse

kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus, kuid kõrgkoolidele antakse võimalus

kehtestada määratud juhtudel õppekoha tasu ka eestikeelses õppes. Eesmärk on suurendada

eestikeelses magistriõppes osakoormusega õppekavade arvu, mis tagab õppuritele suurema

paindlikkuse ja toob kõrgharidusse vajaliku lisarahastuse. Kasvatatakse doktoriõppe mahtu, sest

Eesti suuremat lisandväärtust tootev majandus, avalik sektor ning kultuuri ja teaduse areng

vajavad suuremat hulka kõrgema haridustasemega inimesi. Seetõttu lubatakse seadusega küsida

erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes, laiendatakse paindlike tasuliste õpivõimaluste

pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad) ning luuakse ülikoolide

sihtkapitali fondide avamist soodustava seadusandlik raamistik eraraha kaasamiseks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vaja

Riigikogu poolthäälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja eesmärk

2013. a jõustunud kõrgharidusreformi eesmärgiks oli võimaldada tasuta õppida täiskoormusel

õppival üliõpilasel, kelle põhitegevuseks on õppimine ning kel on seetõttu võimalik õppekava

läbida nominaalkestuse jooksul. Kehtiva KHaS kohaselt nõutakse õppekulude hüvitamist

sihtgrupilt, kelle põhitegevuseks ei ole õppimine: osakoormusega õppes õppivad üliõpilased või

eksternõppes õppijad, või kes ei õpi eestikeelsetel õppekavadel.

Muudatuse järgselt oleks võimalik kaasata täiendavalt eraraha pakkudes rohkem tasulisi

õppimisvõimalusi töötavale üliõpilasele paindlikus õppes ning seda saab saavutada tasu võtmise

õiguse kehtestamisega lühemate kui 120 ainepunkti mahuga magistriõppekavade pakkumisel.

Muudatuse tulemusena suureneb õppimisvõimaluste mitmekesisus. Kõrgkoolid saavad

paindlikult pakkuda erinevaid variante õppimiseks lähtuvalt sihtgruppidest ning sihtgrupi ja

tööturu ootustest.

Muudatuse eesmärk on laienda eraraha kaasamise võimalusi ka kõrgharidusõppe kolmandale

astmele. Eesti ja Euroopa Liidu üliõpilaste rahastamispõhimõtteid muutmata on võimalik

kõrgharidusõppesse lisaraha tuua andes ülikoolidele õiguse küsida õppekulude hüvitamist

doktoriõppe üliõpilastelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Muudatuse tulemusena kasvab

3

doktoriõppes õppivate üliõpilaste arv, mis vastab ka Eesti kõrghariduse ning teadus- ja

arendustegevuse strateegilistele eesmärkidele.

Eelnõuga täpsustatakse kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioone seaduse tasandil.

Õigusselguse huvides tuuakse taas kõrghariduse õigusakti sarnaselt varasemalt ülikooliseaduses

ja rakenduskõrgkooli seaduses reguleeritud järelevalve alused.

2.2. Eelnõu taust ja senine praktika

Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes

Kõrgharidusseaduse kohaselt on eestikeelse õppekava alusel õppimine avalik-õiguslikes

ülikoolides ja HTM hallatavates rakenduskõrgkoolides üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib

täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. Edasine

õppeteenustasu maksmine sõltub üliõpilase õppimise edukusest ja kõrgkooli sätestatud nõuetest

ehk teatud tingimustel on kõrgkoolil õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses

võimalik küsida. Õppekulude hüvitamist on lisaks võimalik nõuda KHaS-is sätestatud alustel

üliõpilastelt, kes õpivad

• osakoormusega õppes;

• võõrkeelse õppekava alusel;

• samaaegselt mitmel kõrgharidusõppe õppekaval;

• mitmendat korda õppekulusid hüvitamata samal kõrgharidustasemel kui eelmisest

lõpetamisest on möödas vähem kui 10 a;

• mitmendat korda samal kõrgharidusastmel kui enne kõrgharidusõppe katkestamist olid

eelnevalt õppinud rohkem kui 365 päeva;

• kolmandat korda samal kõrgharidusastmel olles eelnevalt kaks korda õpinguid alustanud .

Õppeasutustel on lisaks võimalik kaasata eraraha läbi koostöö ettevõtetega ning kõrgkool võib

saada tulu põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest (sh täienduskoolitus,

rakendusuuringud).

Eraraha kaasamise võimalusi täiendati viimati 2023. a vastu võetud KHaS muudatustega, mis

jõustusid 2024/2025. õppeaastast. Sellega täienesid ülikoolide õigused eraraha kaasamiseks

üliõpilaste omavastutuse suurendamisega, et üliõpilased teeksid nii kaalutletuma erialavaliku kui

mõtleksid läbi võimaliku katkestamise, et ka sellest perioodist saadud kasu oleks võimalikult

suur ning ei kuluks asjatult kõrgkooli ressursse. Koos kutseharidusreformi ja õpikohustuse

pikendamisega jõustub 1. septembrist 2025 seadusemuudatus, millega täiendavalt kehtestatakse

õigus kõrgkoolidele ja kohustus kutseõppeasutustele nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui

samaaegselt õpitakse nii kutsehariduse kui kõrghariduse tasuta õppekaval.

Täiendavate eraraha kaasamise võimaluste hulgast on puudu võimalused õppekulude hüvitamise

nõudmiseks doktoriõppes, sh nendelt üliõpilastelt, kellel on välisriigis õppimiseks nende

koduriigi stipendium või muu rahastus. Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine on vajalik ka

töötava inimese jaoks paindlike õppeviiside loomiseks.

1) Tasu võtmise õigus alla 120 EAP mahuga magistriõppekavadel

4

Haridus- ja Teadusministeerium näeb, et tuleviku kõrghariduselt oodatakse pigem lühemaid

õppekavasid, mis võimaldaks paindlikku ümberõpet ja kiiremat tööturule siirdumist ning

arvestaks võimalikult palju nende teadmiste ja oskustega, mis isikul juba olemas on.

Kõrgharidussüsteemilt oodatakse õppimisvõimaluste mitmekesisust, et kõrgkoolid saaksid

paindlikult pakkuda erinevaid variante õppimiseks lähtuvalt sihtgruppidest ning sihtgrupi ja

tööturu ootustest.

1-aastaste eestikeelsete magistriõppekavade õppurite sihtrühmaks on eelkõige töökogemusega

ja/või varasema magistrikraadiga inimene, kes on huvitatud lühiajalisest õppest. Tasuline ja

lühema perioodi vältel toimuv õpe on õigustatud ka seetõttu, et enamasti on selliste õppurite

põhitegevuseks õppimise asemel siiski töötamine. Neile, kel pole eesmärgiks magistrikraad, jääb

võimalus valida mikrokraad, kus ei ole ka lõputöö kirjutamise kohustust . Peamiseks

magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane 2-aastane tasuta magistriõpe, mis on

suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele, kelle põhitegevuseks on õppimine.

KHaS § 5 ja § 6 kohaselt on bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe maht 180–240

ainepunkti ning õppekava nominaalkestus on kolm kuni neli õppeaastat, magistriõppe maht on

60–120 ainepunkti ja õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks õppeaastat. Magistriõppes

süvendatakse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes omandatud teadmisi ja oskusi ning

selle läbimine loob eeldused erialaspetsialistina tööle asumiseks või õpingute jätkamiseks

doktoriõppes. Magistriõppes on selgemalt välja toodud tööle asumiseks ja elukestvaks õppeks

vajalike teadmiste ja oskuste omandamine.

Eesti hariduse infosüsteemi andmetel oli 2023/2024. õppeaastal Eestis magistriõppes avatud

vastuvõtuks 271 õppekava (tabel 1).

Tabel 1. Magistriõppe õppekavad 2023/2024. õppeaastal (EHIS)

Magistriõppekava

nominaalkestus

Õppekava

ainepunktid

Õppekava

õppekeel

Õppekavade arv

2 aastat 120 eesti 161

2 aastat 120 inglise 88

2 aastat 120 vene 2

1 aasta 6 kuud 90 eesti 3

1 aasta 3 kuud 75 inglise 2

1 aasta 60 eesti 8

1 aasta 60 inglise 7

Kui Bologna süsteemile üle minnes domineeris kõrgharidusõppe I ja II astme läbimisel õppe

nominaalkestuse 3+2 kombinatsioon ja selle raames 2-aastased magistriõppekavad, siis viimastel

aastatel on nii Eestis kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides hakatud pakkuma ka 1-aastaseid

magistriõppekavu. Eestis olemasolevad üksikud 1-aastased magistriõppekavad on ingliskeelsed

või osakoormusega, st neil pakutav õpe on juba praegu valdavalt õppurile tasuline.

Muudatuse tulemusena suureneb õppimisvõimaluste mitmekesisus. Kõrgkoolid saavad

paindlikult pakkuda erinevaid variante lähtuvalt sihtgruppidest ning sihtgrupi ja tööturu

ootustest, mistõttu võivad magistriõppesse jõuda sihtrühmad, kes praegu õppima ei tule. Samuti

võib vähendada Eesti õppurite välismaale magistriõppesse minek. Eestis kõrghariduse I astme

lõpetanud, kes sooviksid lühema ajaga jõuda magistrikraadini, ei pruugi valida 1-aastase talle

sobiva õppe olemasolul enam lühemat õpet pakkuvat välisriigi kõrgkoolis, vaid jätkaksid siin

5

oma õpinguid. Väheneb surve ingliskeelsete magistriõppekavade avamiseks kuna hetkel võivad

kõrgkoolid küsida õppeteenustasu vaid osakoormuses või ingliskeelsetel õppekavadel.

On oluline jälgida, et tasuliste 1-aastate õppekavade võimaldamisega ei kaasneks tasuta

magistriõppe piiramine, kus teatud erialadel võimaldataks vaid 1-aastaseid tasulisi õppekavu.

Sellega piirataks juurdepääsu neile, kes ei ole maksujõulised või kel puudub vastav eelnev

töökogemus peale 3-aastast esimese astme õppe lõpetamist. Tasuta 2-aastase magistriõppe

jätkumine on oluline ka doktoriõppes piisava järelkasvu tagamiseks ning teadus- ja

arendustegevuse jaoks. Lühema õppe tulemusel võib jääda tagasihoidlikumaks õppekava

teaduslik-teoreetiline pool, mis valmistab magistriõppurit ette doktoriõppeks ning lühema õppe

valijad on juba teinud oma tööalase karjääri valiku väljaspool akadeemiat ning nende peamine

huvi ei ole doktoriõppes jätkamine.

Negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes pöörata

rohkem tähelepanu tasuta magistriõppe pakkumisele, et tagada järgmise kõrgharidusastme

järelkasv. Kvaliteedi tagamiseks võib osutuda vajalikuks sõlmida kõrgkoolide

kvaliteedikokkulepe, et 1-aastaste magistriõppekavade väljatöötamisel lähtutakse sarnastest

põhimõtetest

2) Õppetasu küsimine doktoriõppes

Erinevalt kõrgharidusõppe I ja II astme võimalustest on doktoriõppes tasu võtmise võimalused

piiratumad. Kõrghariduse I ja II astmel on kõrgkooli õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude

hüvitamist seotud õppekava keelega ning kõrgharidusstandardi kohaselt määratakse õppekavale

üks õppekeel. Doktoriõppe õppekavas on vajaduse korral võimalik määrata rohkem kui üks

õppekeel. Kuna doktoriõpe on oma olemuselt rahvusvaheline ning võõrkeelel on teadustöös suur

osakaal, ei ole võimalik doktoriõppes tasu võtmise õigust siduda õppekava keelega. Kuna Eesti

ja Euroopa Liidu üliõpilastele kehtivad kõrgharidusõppes võrdsed tingimused, on doktoriõppes

võimalik kehtestada õigus nõuda õppekulude hüvitamist kolmandate riikide üliõpilastelt.

KHaS kohaselt on kõrghariduse kolmandal õppeastmel ehk doktoriõppes õppimine üliõpilase

jaoks tasuta õppekava nominaalkestuse jooksul. 2024/2025. õa-st võivad avalik-õiguslikud

ülikoolid nõuda sarnaselt kõrghariduse I ja II astmel jõustuvate muudatustega õppekulude

hüvitamist ka doktoriõppe üliõpilaselt, kes:

• on õppima asudes juba immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;

• on juba tasuta õppinud doktoriõppes vähemalt 365 kalendripäeva ja õppest

eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat.

Tasu võtmise õiguse kehtestamine doktoriõppes võimaldaks võtta vastu erinevate

stipendiumifondide õppetasu/toetus, mille (välis)doktorant riigilt, stipendiumifondilt jms on

õppimiseks saanud ning võimalus panna kolmandate riikide üliõpilased, keda meie doktoriõppes

on ebaproportsionaalselt palju, oma õpingute eest tasuma.

Doktoriõppesse vastuvõetute arv ülikoolides on püsinud pärast 2013. a ligikaudu 400 üliõpilase

juures, kuid kasvanud on välisüliõpilaste osakaal (joonis 1). Kõrgeim oli see 2021/2022. õa

vastuvõtul ulatudes 47%-ni vastuvõetutest. 2022/2023. ja 2023/2024. õa on vastuvõetud

välisüliõpilaste osakaal langenud alla 40%. Kolmandatest riikidest pärit doktorandid on

6

2022/2023. ja 2023/2024. õa moodustanud pea kolm neljandikku vastuvõetud

välisdoktorantidest.

Joonis 1. Doktoriõppe vastuvõetud ja lõpetajad, sh välisüliõpilased (EHIS).

Välisüliõpilaste osakaalu langust viimastel aastatel võis mõjutada ülikoolidega 2022-2025. a

halduslepingutes sõlmitud doktoriõppe lõpetajate keeleoskusega seotud kokkulepe: doktoriõppe

korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, seab ülikool eesmärgiks eesti

keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas

oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid

doktorante.

Tasu võtmise õiguse sisseseadmisel doktoriõppes tuleb arvestada, et õppetasu ei kata tõenäoliselt

kõiki tekkivaid kulusid sh teadustegevusega seotud kulusid. Samuti võib probleemseks osutuda

doktorantide ebavõrdne kohtlemine, kuna enamikule doktorantidest jääb doktoriõpe tasuta,

lisaks võivad nad saada töötasu nooremteaduri ametikohal. Kvaliteetse doktoriõppe ning piisava

akadeemilise järelkasvu tagamiseks ei pea rakendama lausalist õppemaksu doktoriõppes

kolmandate riikide üliõpilastele ning ülikoolile jääb sarnaselt teiste rahastamist puudutavate

küsimustega võimalus nõuda õppekulude hüvitamist, aga mitte kohustus.

Proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks Farmaatsia

valdkond areneb pidevalt nii maailmas kui ka Eestis ning ravimitööstuses ja apteekides on vaja

üha rohkem ravimiteadlasi. Selleks, et tööturule jõuaks piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga

spetsialiste, peab valdkonna arenguga kaasas käima ka vastava eriala spetsialistide õpetamine.

Eestis antakse ravimite alast kõrgharidust kahes õppeasutuses. 1. Tartu Ülikoolis õpetatakse proviisoreid, kes on magistrikraadiga ravimispetsialistid. Neil on

laiapõhjalised oskusteadmised ravimitest alates nende disainimisest, valmistamisest ja toimest organismis kuni sobiva ravimi valikuni lähtuvalt inimese füsioloogiast (sh haigustest). Proviisoriõpe toimub vastavalt kõrgharidusseadusele (KHaS § 7 lg-d 1 ja 2)

integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena (kestus viis aastat, 300 ainepunkti, Euroopa Liidu reguleeritud kutseala). Proviisoriõppe lõpetanul on võimalik edasi õppida farmaatsia

vms eriala doktoriõppes.

7

2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (edaspidi TTK) õpetatakse farmatseute, kes on rakenduskõrgharidusega spetsialistid. Nad tunnevad ravimeid, ravimite valmistamist ning

muid meditsiinikaupu ja tervisetooteid. TTK-s toimub farmatseutide õpetamine rakenduskõrgharidusõppes, mis on kõrgharidustaseme esimese astme õpe (õppekava kestus

kolm aastat, 180 ainepunkti). Farmatseudi kutse pole Euroopa Liidus reguleeritud.

Viimastel aastatel on vähenenud õppijate seas huvi Tartu Ülikooli proviisoriõppe vastu. Sellest

tulenevalt on ka lõpetajate hulk väike. Vähese huvi põhjuseks võib olla õppekava pikkus ja

paindlikkuse puudus, aga ka farmaatsia valdkonna vähene tuntus ja negatiivne kuvand

ühiskonnas ning proviisori rolli ebamäärasus esmatasandi tervishoiu süsteemis1.

Selleks, et tagada ravimitööstusele, ravimivaldkonnaga seotud institutsioonidele ja kogu

tervishoiusüsteemile piisavalt magistri- ja doktorikraadiga ravimiteadlasi ning garanteerida

ravimiteaduse alase akadeemilise kõrghariduse järjepidevus Eestis, on vaja proviisoriõppes

muutusi, mis garanteeriksid stabiilse üliõpilaste arvu ülikoolis ja proviisorite ning

ravimiteadlaste järelkasvu. Kavandatavate õiguslike muudatuste keskne eesmärk on

olemasolevate regulatsioonide kaasajastamine, mis võimaldaks mitmekesistada õpiteid, st lisaks

integreeritud 5-aastasele proviisorõppele, pakkuda õpet eraldi bakalaureuse- ja magistriõppes

jagatuna.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. a raportist1 lähtuvalt oli 2015. a

valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit. 2024. a

uuendatud raporti2 kohaselt on üldapteekide arv viimase viie aasta jooksul kahanenud umbes

5% võrra. Võrreldes 2020. aastaga on proviisorite töökohtade arv ja täisajale taandatud koormus

kahanenud 3–4%, farmatseutide puhul on näitajad aga 5–6% kasvanud. OSKA tööjõu- ja

koolitusvajaduse prognoos aastani 2033 hindab, et väga suur tööjõuvajadus on just proviisorite

osas kuna praeguste proviisorite vanusest tulenevalt on ootamas suur asendusvajadus.

Farmatseutide puhul ületab tööjõuvajadus praeguse koolituspakkumise pigem väikeses mahus.

Proviisorite prognoositav tööjõuvajadus on aga ligi kaks korda suurem eeldatavast

koolituspakkumisest. OSKA raport toob probleemina välja proviisori õppekaval suhteliselt suure

katkestamise määra, millega tegelemine aitaks osaliselt probleemi lahendada.

Teiselt poolt on Eestis vajalik koolitada ravimiteadlasi ka Eesti oma ravimitööstuse

arendamiseks. Ravimitööstus, hulgimüügiga tegelevad ettevõtted, järelevalveasutused

(ravimiamet, terviseamet, tervisekassa) ja ministeeriumid on samuti kohad, kus oodatakse tööle

ülikoolis koolitatud ravimiteadlasi lähtuvalt nende pädevustest. Uute ravimite tootmisega

tegelevate ettevõtete kiire areng Eestis tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui ravimite

arendamise ja tootmise spetsialistide järele.. Samuti on vajalik ravimiteadlaste koolitamine

doktorantuuritasemel, mis on oluline jätk bakalaureuse- ja magistriõppe edukale läbimisele,

võimaldab akadeemilist järelkasvu ülikoolis ning valmistab tööturule doktorikraadiga

ravimiteadlasi.

Farmaatsiaerialal tegutsevad nii farmatseudid kui proviisorid, kellest esimesed õpivad kolm

aastat Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja asuvad peale lõpetamist tööle üld - ja haiglaapteeki.

Proviisorid õpivad viis aastat Tartu Ülikoolis ja leiavad töö farmaatsiasektori erinevates

1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 2 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/tervisehoid-tulevikuvaade-toojouvajadustele#ptk-3

8

valdkondades, tegutsedes nii ravimiteadlasena ravimitööstuses kui ka tervishoiutöötajana

patsiendile igakülgset ravimialast abi pakkudes.

Tabel 2. Vastuvõetud ja lõpetajad farmaatsia ja proviisori õppekavadel 2018/2019 . – 2024/2025. õa

Vastuvõetud Õppeaasta

Kõrgkool Õppetase Õppekava 2017/

18

2018/

19

2019/

20

2020/

21

2021/

22

2022/

23

2023/

24

2024/

25

Tartu

Ülikool

INT

BA/MA Proviisor 36 32 34 32 46 3 47 45

Tartu

Ülikool DOK Farmaatsia 1 3 1 1 2 1 2

Tartu

Ülikool MA

Kliiniline

farmaatsia 21

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

RAK Farmatseut 32 33 32 31 42 31 47 48

Lõpetajad

2017/

18

2018/

19

2019/

20

2020/

21

2021/

22

2022/

23

2023/

24

Tartu

Ülikool

INT

BA/MA Proviisor 20 25 63 17 27 18 16

Tartu

Ülikool DOK Farmaatsia 1 2 2 1

Tallinna

Tervishoiu

Kõrgkool

RAK Farmatseut 33 28 24 23 31 21 39

Vastuvõetute arvud Tartu Ülikooli proviisoriõppes olnud samas suurusjärgus Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekavale vastuvõetutega. TÜ lõpetajate langustrendi ühe

põhjusena on nimetatud gümnaasiumilõpetajate vähest teadlikkust proviisori kui ravimiteadlase

eriala pädevusest ja sellest, kuidas see pädevus erineb farmatseudi kutse saanu teadmistest ja

oskustest. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi õppekava nimetus

on olnud pikki aastaid „proviisoriõpe“. 2023. aastal viis Tartu Ülikool läbi küsitluse üliõpilaste

ja ka meditsiiniteaduste valdkonna akadeemiliste töötajate hulgas, mis kinnitas, et sõna

„proviisor“ ei ava selle kutse ja spetsialisti tagamaid. Tartu Ülikool on teinud ettepaneku muuta

õppekava nimetust, et lihtsustada õpilastele õppekava olemuse selgitamist ja saadavate teadmiste

suuna mõistmist.

Selleks, et viia proviisoriõpe vastavusse tööturu muutunud vajadustega, avatakse

seadusemuudatuse järel Tartu Ülikoolis eraldi ravimiteaduse bakalaureuseõppe ja magistriõppe

õppekavad (3+2 õppekava). Selleks muudetakse KHaS § 7 ja lisatakse juurde võimalus viia

proviisoriõpet läbi lisaks integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppele ka eraldi

bakalaureuseõppena ja magistriõppena. Mõlemal nii integreeritud õppes kui ka 3+2 mudeli alusel

toimuvas õppes on proviisorina töötamiseks vaja läbida kokku viieaastane õpe 300 EAP mahus

kooskõlas EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Muudatus

vastab ka EL direktiivi tingimustele, sest direktiiv ei kohusta proviisoriõpet läbi viima

integreeritud õppes.

Ühtlasi muudetakse õppekava nimetus ravimiteaduse õppeks ja lisatakse Vabariigi Valitsuse

määruse „Kõrgharidusstandard“ lisasse 3 meditsiini õppekavagruppi täiendav

bakalaureusekraadi nimetus „farmaatsia bakalaureusekraad“. Kehtima jääks farmaatsia

9

magistrikraad, mille saab pärast magistriõppe lõpetamist . Määrusega täpsustatakse, et farmaatsia

magistrikraadi antakse ka magistriõppekava lõpetamisel, praegu on vastava kraadi andmine

lubatud vaid integreeritud õppekava lõpetamisel. Hetkel on farmatseudiõpe Eestis vaid TTKs ja

õppekava lõpetanud üliõpilased saavad endale „meditsiiniteaduste bakalaureusekraadi“ vastavalt

kõrgharidusstandardi lisale 33. Tartu Ülikoolis õpetatakse proviisoreid farmaatsia instituudis, mis

tegutseb meditsiiniteaduste valdkonnas. Siiski on farmaatsia eriala meditsiiniteaduste

valdkonnas omaette teadusvaldkond ja seetõttu on põhjendatud ka kraadinimetuse täpsustamine.

Soomes Helsingi Ülikoolis ja paljudes teistes Euroopa riikides eksisteerivad eraldiseisvad

farmaatsia teaduskonnad. Seega on eelistatud termini „farmaatsia“ või „ravimiteaduse“

kasutamine ka kraadinimes. Tartu Ülikool annab hetkel proviisori õppekava lõpetajatele

farmaatsiamagistri kraadi.

Tartu Ülikool on alates 2003. a tegelenud farmaatsia instituudis uute õppekavade kokku

panemisega ja läbirääkimiste pidamisega nii Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kui ka tööandjatega.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekava vajab samuti muutmist, et tagada nende lõpetajatele

sujuv õpingute jätkamine Tartu ülikooli magistriõppes.

Loodavad uued õppekavad leevendavad eeldatavasti tööjõuprobleemi erinevates

farmaatsiavaldkondades, võimaldades pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet väljuda tööturule

või jätkata kohe või mõne vaheaja järel magistriõppes. Samuti võimaldaks eraldiseisev

magistriõpe jätkata proviisoriõpinguid ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetanud

farmatseutidel või teistel erialadel bakalaureusekraadi omandanutel (ravimiarenduse suund).

Ravimiarenduse suunal lõpetajad ei saa küll taotleda proviisori kutset, aga nad oleksid vajalik

täiendav ja kvalifitseeritud tööjõud farmaatsiasektorile lisaks farmatseutidele ja proviisoritele.

Kokkuvõtlikult tagaksid uued õppekavad vajalikul hulgal kõrgetasemeliste spetsialistide

koolituse ning garanteeriksid laiemalt eriala jätkusuutliku arengu, mis praeguse lõpetajate arvu

korral võib muutuda teatud aja pärast probleemseks.

Tulenevalt muudatustest farmatseudi ja proviisoriõppes, muudetakse ka ravimiseaduses

sätestatud proviisori ja farmatseudi definitsioone (RavS § 11). Proviisor on praegu defineeritud

kui farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik ja farmatseut

farmaatsiaalase haridusega kutsekeskharidusõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava

läbinud isik.

Lisaks õppekavade muutmisele Tartu Ülikoolis ja paralleelselt teatavate muutuste tegemisele

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, on vajalik muuta ka kutsestandardeid ja kirjeldada nende

erialade sisu ravimiseaduses ja määrustes. Samuti peab ka sektor tegema muudatusi tööturul, mis

on seotud nende spetsialistidele töö ja sobiva palga pakkumisega vastavalt nende

kvalifikatsioonile.

Järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle Põhiseaduse § 37 viimane lause sätestab, et

hariduse andmine on riigi järelevalve all. Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku ja

haldusjärelevalvet era- ja munitsipaalomandis olevates koolieelsetes lasteasutustes,

üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, huvikoolides, noortelaagrites, täiskasvanute

täienduskoolitusasutustes, samuti kõrgharidus- ja teadusasutustes. Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatavates õppeasutustes teostab ministeerium teenistuslikku järelevalvet.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/7201/9017/Lisa3.pdf

10

Eesti haridusjärelevalve puhul on tegemist õiguspärasuse järelevalvega: järelevalve kontrollib

õppeasutuste ja nende pidajate tegevuse vastavust õppe- ja kasvatustegevust reguleerivates

õigusaktides sätestatud nõuetele, mitte kvaliteeti laiemas tähenduses. Lähtutakse põhimõttest, et

riigi hariduspoliitika materialiseerub õigusaktides ning riik saab nõuda õppeasutustelt ning nende

pidajatelt vaid nende nõuete täitmist, mille ta eelnevalt on kehtestanud. Kuni 2019. aastani toimis

kõrgharidusvaldkond mitme erineva seaduse alusel. Avalik-õiguslikele ülikoolidele kehtis

ülikooliseadus, riigi rakenduskõrgkoolidele rakenduskõrgkooli seadus ja erakõrgkoolid pidi

lähtuma erakooliseaduses sätestatust. Kõigis kolmes seaduses oli reguleeritud järelevalve

korraldus lähtuvalt kõrgkooli tüübist.

Ühtse kõrgharidusseaduse loomisel 2019. aastal nähti ette, et samal ajal menetluses olnud

haridusseaduse eelnõusse koondatakse kogu haridusvaldkonna järelevalve korraldamise alused.

Kavandatud haridusseaduse eelnõu seletuskirjas toodi välja põhjalik analüüs, kuidas muudatused

haridusvaldkonna järelevalvet mõjutavad. Selle kohaselt 2014. aasta 1. juulist jõustunud

korrakaitseseadus ja Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused reguleerivad riikliku, haldus- ja

teenistusliku järelevalve tegemise põhialused ja –tingimused, haridusseaduse eelnõus aga

tuuakse välja haridusvaldkonna mõned erisused.

KHaS jõustumisel lisati erakooliseadusesse säte, mille kohaselt erakõrgkooli või tema pidaja üle

riikliku järelevalve korraldamisel lähtutakse erakooliseadusest. Samuti tulenes erakooliseadusest

erakõrgkoolide järelevalves lubatud erimeetmete loetelu. Kuna kõrgharidusseaduses järelevalve

korraldamise aluseid ei ole, tehakse haldusjärelevalvet avalik-õiguslike ülikoolide tegevuse üle

Vabariigi Valitsuse seadusega sätestatud üldises korras. Kui haridusseadus oleks uuel kujul vastu

võetud, oleks liikunud kogu haridusvaldkonna järelevalve regulatsioon haridusseadusesse ning

erakooliseaduse riikliku järelevalve sätted oleks tunnistatud kehtetuks.

KHaS vastuvõtmisest on möödas üle viie aasta, kuid paraku haridusseadust, kuhu oli plaan

koondada kõik järelevalvet puudutavad sätted haridustasemete ülestena, sellisel kujul vastu

võetud ei ole. Kõrgharidusvaldkonna teenistuslik ja haldusjärelevalve toimub Vabariigi Valitsuse

seaduse alusel. Riiklikule järelevalvele kohaldatakse erakooliseaduse järelevalve paragrahve.

Seega oleme olukorras, kus erakõrgkoole puudutav regulatsioon on sätestatud KHaS-is, välja

arvatud erakõrgkoolide järelevalvet puudutav, mille korraldamisel tuleb lähtuda

erakooliseadusest.

Kõrgharidusvaldkonna järelevalve korraldus ei ole kõrgkooli tüübiti proportsionaalne ja tekitab

õigusselgusetust. Haridusvaldkonna järelevalve erisused on kehtestatud erakõrgkoolidele.

Avalik-õiguslikud ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide järelevalve teostatakse vaid

järelevalve üldpõhimõtete alusel, mis on toodud Vabariigi Valitsuse seaduses. Olukorras, kus

seaduses ei ole reguleeritud järelevalve korraldust, tekitab õigusselgusetust kehtiva KHaS § 10,

mille lõikes 4 viidatakse, et õppeõiguse võib valdkonna eest vastutav minister kehtetuks

tunnistada siis kui on järelevalve käigus tuvastatud erinevaid puudusi.

Järelevalve regulatsioon peab tagama haridussüsteemi nõuetele vastava toimimise.

Haridussüsteemi korraldamiseks vajalike nõuete kehtestamine on riiklik ülesanne, mida vastavalt

oma pädevusele täidavad nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus kui ka Haridus- Teadusministeerium.

Järelevalve on vajaduspõhine ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on kaalutlusõigus, et

otsustada, millistel tingimustel järelevalve algatada.

11

Plaanitavate muudatuste eesmärgiks on tekitada süsteemne lähenemine kõrgharidusasutuste

järelevalve korraldusele. Ühtlasi täpsustada ja spetsiifilisemalt kirjeldada järelevalve

korraldamise erisusi kõrgkoolides võrreldes Vabariigi Valitsuse seaduses tooduga.

Üldpõhimõtted riikliku järelevalve korraldamiseks on korrakaitseseaduses, samas vajab

täpsustamist, kes on riikliku järelevalve organiks erakõrgkoolide puhul, samuti, milliseid riikliku

järelevalve erimeetmeid on õigus kasutada. Kõrgharidusvaldkonna järelevalve

kõrgharidusseadusesse koondamise poolt räägib ka asjaolu, et teiste haridusvaldkondade

õigusaktides on jätkuvalt järelevalve korralduse alused reguleeritud. Ka teaduse teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduses on eraldi välja toodud järelevalve teostamise alused.

Kuna haridusseaduse muutmist laiemalt ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumil kavas lähiajal

alustada ja teiste õppetasemete seadustes on järelevalve jätkuvalt reguleeritud, viiakse KHaS-i

sisse kõrgharidusvaldkonnas järelevalve korraldamise alused ehk eelistatud on siiski regulatiivne

lahendus. Eelnõuga antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile kui haldusjärelevalve teostajale

õigus hinnata lisaks tegevuse õiguspärasusele ka haldusülesande täitmise otstarbekust.

Kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni toomine seaduse tasandile

Eestis saavad kõrgharidust pakkuda ainult õppe kvaliteedi hindamise läbinud kõrgkoolid. Õppe

kvaliteedi hindamist viib KHaS § 9 alusel läbi HTM kaasates kõrghariduse kvaliteediagentuuri.

Kvaliteediagentuuri ülesandeks on hinnata, kas õppe kvaliteet vastab kõrgharidustaseme õppe

nõuetele ning kas õppeks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus on piisavad.

Euroopa tasandil on kokku lepitud, millistele nõuetele peab vastama kvaliteediagentuur, mille

poolt läbi viidavad hindamised, ning seeläbi ka hinnatud kõrgkoolid, oleksid Euroopas

tunnustatud. Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardi kohaselt on

kvaliteedihinnanguid andvad agentuurid oma otsustes sõltumatud, lähtuvad rahvusvaheliselt

välja kujunenud kvaliteedihindamise tavadest ning nende tegevuse põhimõtted ja töö tulemused

on avalikud Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised4 (edaspidi

ESG) näevad ette tingimused sisemise ja välise kvaliteedi tagamisele ning kvaliteedi tagamise

agentuuridele.

ESG standard 3.2 kohaselt peab agentuuril olema kehtestatud õiguslik alus ja riigivõim peab teda

ametlikult tunnustama kvaliteedi tagamise agentuurina. ESG standard 3.3 näeb ette, et agentuur

peab olema sõltumatu ja tegutsema iseseisvalt ning tal on täielik vastutus oma toimingute ja

nende tulemuste eest ilma kolmanda osapoole mõjuta. Agentuuri sõltumatuse kaalumisel on

olulised järgmised asjaolud:

− organisatsiooniline sõltumatus, mida tõendavad ametlikud dokumendid (nt valitsuse instrumendid, õigustloovad aktid või organisatsiooni põhikiri), mis sätestavad agentuuri töö sõltumatuse kolmandatest osapooltest nagu kõrgkoolid, valitsus ja muud sidusrühmade

organisatsioonid;

− tegevuse sõltumatus: asutuse protseduuride määratlemine ja toimimine ning meetodid, samuti välisekspertide nimetamine ja määramine sõltumatult kolmandatest osapooltest, nagu kõrgkoolid, valitsus ja muud sidusrühmad;

4 https://www.eqar.eu/assets/uploads/2018/04/ESG_2015-1.pdf

12

− ametlike tulemuste sõltumatus: kuigi asjaomaste sidusrühmade taustaga eksperdid, eriti üliõpilased, osalevad kvaliteedi tagamise protsessides, siis kvaliteeditagamise tegevustest tulenevate lõpptulemuste eest vastutab agentuur.

Seega on vajalik tagada, et kõrghariduse välise kvaliteedihindamise eest vastutavad agentuurid

oleksid sõltumatud kolmandatest osapooltest, nagu kõrgkoolid ja valitsusasutused ning muud

sidusrühmad, nii oma hindamiste ja selle metoodika väljatöötamisel, hindamiste läbiviimisel kui

otsuste vastuvõtmisel.

Kõrghariduse kvaliteediagentuuride vastavust Euroopa standarditele hinnatakse vähemalt iga 5

aasta järel. Hindamise läbimine positiivselt võimaldab lülitada agentuuri Euroopa

kvaliteediagentuuride registrisse EQAR, mille andmebaasis kuvatakse ka kõik vastava agentuuri

poolt läbi viidud hindamiste tulemused. Lisaks on registrisse kantud agentuurid kohustatud

esitama igal aastal EQARile aruande kõrgharidussüsteemi, kvaliteedihindamise metoodika või

agentuuri staatusega seonduvate muudatuste kohta. EQARi nõukogul on õigus alustada käivitada

agentuuri erakorraline hindamine, kui toimunud muudatused viitavad tõsistele mittevastavustele

standarditega.

KHaS-is nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuurina tegutseb Haridus- ja Noorteameti

(edaspidi Harno) koosseisus Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA). Kuni 2020

kehtinud kõrgharidusseaduses5 sisaldusid paragrahvis 37 kõrghariduse kvaliteedihindamise

volitused kõrghariduse kvaliteediagentuurile. Sel hetkel kuulus kvaliteediagentuur Sihtasutuse

Archimedes koosseisu. Selline lahendus tagas ESG standardite täitmise, millele andis kinnituse

ka agentuuri välishindamise positiivsed tulemused 2013. ja 2018. aastal.

2020. aastal võeti vastu otsus viia Sihtasutus Archimedes, mille koosseisus tegutses ka

kõrghariduse kvaliteediagentuur, loodava Haridus- ja Noorteameti koosseisu. Harno

moodustamisel tekkis vajadus muuta mitmeid seadusi, sh kõrgharidusseadust, kuna lakkas

eksisteerimast sihtasutus, millele kvaliteediagentuuri ülesannete täitmine oli volitatud. Peamine

probleem, mis vajas lahendamist kvaliteediagentuuri liitmisel riigiameti koosseisu, oli tõsiasi, et

riigiamet kui valitsusasutus ei saa olla valitsusest sõltumatu, nagu nõuavad Euroopa standardid

ja suunised. KHaS muutmisel seoses Harno moodustamisega jäeti siiski seaduse tasandil

määratlemata, et kõrghariduse kvaliteedihindamine on volitatud riigiametile ning jäeti

seadusesse üksnes viide kõrghariduse kvaliteediagentuurile. Täpsem korraldus on sätestatud

haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020 määruses nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“6

4. peatükis.

Seega hetkel on kõrghariduse kvaliteediagentuuri ülesanded ja toimimise põhimõtted küll KHaS

tasandil määratletud, kuid täpsustamata on, kellele nende ülesannete täitmine on volitatud.

Harno põhimäärus määratleb HAKA ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitva

struktuuriüksusena. Tagamaks iseseisvate ülesannete täitmise riigiasutuse koosseisus, annab

põhimäärus HAKA koosseisu kuuluvale kuratooriumile lisaks nõuandvale rollile ka

otsustusõigused agentuuri toimimise seisukohast olulistes aspektides: valida seadusest tuleneva

õigusega haldusorgani rolli täitvate hindamisnõukogude liikmed, kinnitada HAKA arengukava

ja aastaaruanne. Kuratooriumi koosseisu kuuluvad HAKA põhiülesannetega seotud huvirühmade

esindajad moel, et huvirühmade esindatus oleks tasakaalustatud ning ühelgi huvirühmal ei tekiks

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019012 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020035

13

võimalust oma ootusi ja eelistusi peale suruda. Sel moel on tagatud kvaliteediagentuuri

toimimine sõltumatult kolmandatest osapooltest nagu valitsus, kõrgkoolid jt huvigrupid. Kõik

olulised huvigrupid on kuratooriumis esindatud ning seetõttu on tagatud nn „tasakaalustatud

sõltuvus“. Kuratooriumi koosseisu kinnitab küll haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga, kuid

selle koosseisu nimetavad huvigruppe esindavad organisatsioonid ise oma esindajad. HAKA on

nüüdseks kolmel korral läbinud edukalt välise hindamise – aastatel 2013, 2018 ja 20237.

Muudatuse eesmärk on tagada Eesti kõrgkoolide jätkuvat tunnustamist Euroopas ning

kindlustamaks kvaliteediagentuuri vastavust Euroopa standarditele täpsustatakse seaduses

HAKA sõltumatus ja põhimõtted. Kuna volitusnorm kvaliteediagentuuri eristaatuseks riigiameti

koosseisus peab tulema seaduse tasandilt, siis on vajalik selle sissetoomine

kõrgharidusseadusesse. Aluseks on võimalik võtta Soome kvaliteediagentuuri KARVI toimimise

põhimõtted ning rahvusvaheliste ekspertide hinnangud sellele, et sätestatud raamistik tagaks

piisaval määral kõrghariduse kvaliteedihindamist teostava agentuuri sõltumatuse riigiameti

koosseisus.

Lisaks täpsustatakse õigusselguse tagamiseks eelnõus kõrgharidusseaduses stipendiumite

andmise, kõrgharidustaseme õppesse kandideerimise ja akadeemiliste töötajate seotud sätteid,

millele muutmise vajadus on tulenenud KHaS rakendamisel selgunud vajadustest või millele on

tähelepanu juhtinud kõrgkoolid ja õiguskantsler.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 17 muudatusettepanekust kõrgharidusseadusesse ja 3 paragrahvist.

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

Paragrahv 1 lg 5 – eelnõuga kehtestatakse kõrgkoolidele kohustus korraldada

kõrgharidusõppesse kandideerimise protsess läbi Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).

Seni oli kõrgkooli otsustada, kuidas korraldada õppeasutusse kandideerimine ning milliseid

süsteeme selleks kasutada. Valdavalt kasutasid kõrgkoolid kõrgharidustaseme õpetesse

kandideerimisprotsessi korralamiseks Sisseastumiste Infosüsteemi (edaspidi SAIS). SAISi

kasutasid oma sisseastumiste läbiviimisel 2024/2025. õppeaastal 7 ülikooli ja 7

rakenduskõrgkooli. Seni ei ole ühtset sisseastumise infosüsteemi kasutanud 4

erarakenduskõrgkooli (EELK Usuteaduste Instituut, EMKT Teoloogiline Seminar, EEKK

Mainor ja EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar), kes korraldasid vastuvõtu läbi enda

infosüsteemide.

Alates 1. septembrist 2025. a on SAIS viidud Eesti hariduse infosüsteemi alla ehk SAIS on

riikliku andmekogu üks alamregister. Eelnõu kohaselt muutub kõigile kõrgharidust pakkuvatele

asutustele edaspidi kohustuslikuks vastuvõtu korraldamine läbi EHISe .

Paragrahv 1 lg 6 – eelnõuga lisatakse seadusesse säte, mis annab õiguse kõrgkoolile

isikuandmete töötlemiseks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõik 1 punkt e alusel on isikuandmete töötlemine

seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.

Kõrgkoolidesse toimub vastuvõtt läbi infosüsteemi SAIS, mis alates 1. septembrist 2025. a on

riikliku andmekogu EHIS üks alamregister. Registrisse andmete kogumine peab toimuma

7 https://haka.ee/ekka -valishindamine/

14

seaduse alusel ja kohaselt. Seega tuleb kõrgharidusseaduses anda volitus andmete töötlemiseks

ja kogumiseks. Kuna kõrgkooli sisseastumise avaldusi võtavad vastu koolid ise, siis tuleb anda

neile ka volitus andmete töötlemiseks. Andmete töötlemise eesmärk on tagada kvaliteetse õppe

pakkumine ning tasuta õppekohale kandideerimise võimalus. Kuna kõrgharidusseaduse alusel on

õigus tasuta õppekohale piiratud, siis selleks, et kõrgkoolil oleks võimalik täita seadust ja

kontrollida, kas õppur on juba varasemalt riigi rahastatud õppekohal õppinud, siis on vajalik

ühtne andmebaas, mis kogub õppurite varasemalt õpitud andmed ning anna infot, kas ja kui palju

on õigus veel tasuta õppida.

Tasuta õppekohale kandideerimisel on vaja kõrgkoolil teada, kas õppur vastab tingimustele, mis

on kehtestatud kõrgharidusseaduses §16 ja §161 nimetatud juhtudel tasuta õppes osalemiseks.

Selleks on kõrgkoolil vaja hinnata isiku andmeid seoses eelnevate õpingutega samal

kõrgharidusastmel. Kehtiv kõrgharidusseadus sätestab, et samaaegselt tohib isik õppida

samaaegselt vaid ühel kõrgharidustaseme õppekaval. Lisaks on kõrgkoolil vajalik kontrollida

alates 01.09.2025 jõustuva kõrgharidusseaduse uues redaktsioonis toodud nõude täitmist, mille

kohaselt on kõrgkoolil õigus tasu küsida ka neilt isikutelt, kes on õppima asudes juba vastu

võetud tasuta koolituskohale keskhariduse järgses kutseõppe tasemeõppes. Ehk et alates

2025/2026 õppeaastast võib isik õppida tasuta vaid ühel õppekohal kutse- või

kõrgharidustasemel.

Kõrgharidusõppes osaleva isiku andmeid on vajalik töödelda ka kvaliteetse õppe pakkumiseks.

Riigi ülesanne on tagada, et nõudlus ja kõrghariduse pakkumine oleks vastavuses. Selleks, et

omada ülevaadet, kui palju ja kuhu inimesed soovivad kandideerida, kui palju jääb kohti puudu,

milline on tööjõu vajadus ja kõrghariduse lõpetajate arv on vajalik koguda õppurite andmeid

planeerimaks riigi ressursside kavandamist.

2) paragrahvi 7 lõige 1

Paragrahv 7 lg 1 – eelnõuga võimaldatakse proviisoriõpe edaspidi senise integreeritud

bakalaureuse- ja magistriõppe asemel viia läbi eraldiseisvate bakalaureuse- ja

magistriõppekavade läbimisega. Mõlemal nii integreeritud õppes kui ka 3+2 mudeli alusel

toimuvas õppes on proviisorina töötamiseks vaja läbida kokku viieaastane õpe 300 EAP mahus

kooskõlas EL direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Muudatus

vastab ka EL direktiivi tingimustele, sest direktiiv ei kohusta proviisorõpet läbi viima

integreeritud õppes. Seoses muudatustega proviisoriõppe korralduses, kus seni integreeritud

bakalaureuse- ja magistriõppena läbiviidav proviisoriõpe asendub eraldiseisvate õpete

läbimisega, kustutatakse lõikes 1 sõna „proviisoriõpe“.

Seoses muudatustega proviisoriõppes kehtestatakse proviisoriõppe raamnõuded eraldiseisva

määrusega.

3) paragrahv 12 lg 2 - Kõrgharidustaseme õppesse kandideerimisel täpsustatakse

magistriõppesse kandideerimise üldnõudeid. Kehtiva seaduse kohaselt on kõigil magistriõppesse

kandideerijatel kohustuslik omada eelnevat bakalaureusekraadi või sellele vastavat

kvalifikatsiooni. Eelnõu kohaselt on see nõue jätkuvalt üldnõudeks sisseastumisel

magistriõppesse. Magistritasemel õppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti,

täiendatakse sisseastumise üldnõudeid. Kui kehtiv seadus viitas neile nõuetele seaduse

seletuskirjas, täpsustatakse muudatus õigusselguse tagamiseks seaduses.

15

Kõrgharidusseaduse kehtestamisel 2019. a jäeti sellest välja eelnevalt ülikooliseaduses kehtinud

nõue, mille kohaselt bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe

nominaalkestus peab olema kokku vähemalt viis aastat. Senine 3+2 (või ka 4+1) süsteem kehtib

üldpõhimõttena aga jätkuvalt, sest üldjuhul ei ole magistriõppe õpiväljundite saavutamine

lühema ajaga võimalik. Seetõttu kehtestatakse nõue, et lühemale magistriõppekavale saab

eelneva kvalifikatsiooni alusel kandideerida vaid isik, kes on lõpetanud vähemalt 4-aastase

nominaalkestusega esimese astme kõrgharidusõppe õppekava või kes on juba eelnevalt

lõpetanud magistriõpingud. Kui bakalaureuse- või sellega võrdustatud õppe kestus oli vähem kui

4 aastat, on kandideerimiseks vajalik omada varasemat kolmeaastast töökogemust või

varasemaid täienduskoolitusi, mida saab õpiväljundite saavutamiseks arvestada kõrgkooli

kehtestatud korra alusel.

Täiendavate nõuete kehtestamine lühematele magistriõppekavadele on kvaliteeditagamise

instrument. Peamiseks magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane 2-aastane

valdavalt tasuta magistriõpe, mis on suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele, kelle

põhitegevuseks on õppimine. Lühemate õppekavade õppurite sihtrühmaks on eelkõige

töökogemusega ja/või varasema magistrikraadiga inimene, kes ongi huvitatud lühiajalisemast

õppest ning varasemad õpingud ja/või töökogemus võimaldavad arvestada osad õpiväljundid

täidetuks. Enamasti on selliste õppurite põhitegevuseks töötamine.

4) paragrahv 13 lg 3 - Eelnõuga muudetakse paragrahvi teist lauset. Kehtiva seaduse sõnastus

ei luba rühmitada kõikides kõrgharidustaseme õpetes isikuid selle alusel, kas neilt on kõrgkoolil

õigus õppetasu küsida või mitte. Eelnõu kohaselt kehtib see kohustus vaid kõrghariduse esimese

ja teise astme kohta kuna üliõpilaskandidaat peab vastama samasugustele kvaliteedinõuetele /

vastuvõtutingimustele ning õppekulusid hüvitavatele üliõpilastele ei looda erinevaid

õppegruppe. Muudatusega on doktoriõppes selline rühmitamine lubatud kuna doktoriõppesse

vastuvõtul tuleb hinnata iga üksikut kandidaati, tema maksevõimet doktoriõppe perioodil ning

tema sobivust ülikooli teatud uurimisgruppi. Seaduse muutmine annab võimaluse kõrghariduse

kolmandal õppeastmel vajadusel võtta õppesse erinevate rühmituste alusel. Sama põhimõte

kehtib ka 13 lg 21 konkursside välja kuulutamisel.

5) paragrahvi 15 lg 4 – eelnõuga muudetakse punkti sõnastust, millega täpsustatakse üliõpilaste

riiklike stipendiumite andmise protseduuri, andes volitusnormi stipendiumi andjale vastava korra

kehtestamiseks ja ülesande täitmiseks. Stipendiumi andjateks võivad olla Haridus- ja Noorteamet

ja kõrgkoolid, kes saavad seega ise kehtestada täpsemad stipendiumi andmise korrad .

Õiguskantsler on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu, et stipendiumide andmise kord

peab olema sätestatud seaduse alusel või peab olema seaduses antud volitusnorm stipendiumi

andjale. Ülikool on seaduses ettenähtud piires autonoomne, mis tähendab, et stipendiumi

andmise korra kehtestamisel tuleb ülikoolil lähtuda seadusest. Selleks, et stipendiumite andmisel

saaks arvestada kõrgkoolide valdkondlike erisustega või kehtestada paindlikumalt stipendiumi

taotlemisega seotud korralduslikke küsimusi (nt taotlemise keskkond, täpsed kuupäevad vms) on

vajalik seaduse tasandil volitada kõrgkooli või Haridus- ja Noorteametit kehtestama stipendiumi

andmise kord ja viis.

6) paragrahv 16 lg 6 punkt 7- eelnõuga lisatakse loetellu, mille alusel on kõrgkoolil õigus nõuda

üliõpilaselt õppekulude hüvitamist uus punkt, millega luuakse võimalus küsida kõrgkoolil

õppeteenustasu kõigil magistriõppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti. Kui

üldjuhul on kõrgharidustasemel õppimine tasuta eesti keeles ja täiskoormusega õppes, luuakse

16

võimalus sõltumata õppekeelest või õppekoormusest (täis- või osakoormus) nõuda lühematel

magistriõppekavadel õppekulude hüvitamist. Tasu võtmine on õigustatud kuna õppekava on

valdavalt suunatud isikutele, kellel on vastavas valdkonnas töökogemus või varasem

magistrikraad lähedasel erialal.

7) paragrahv 16 lg 62 – eelnõuga täiendatakse seadust uue lõikega, mis puudutab õpingute

katkestamist kahe nädala jooksul peale immatrikuleerimist. Kõrgharidusseaduses tehti 2023. a

muudatused, mis muutsid rangemaks korduvalt kõrgharidustasemel tasuta õppimise tingimusi.

Muudatuste kohaselt on võimalik alates 2024/2025 õppeaastast asuda ka teist korda tasuta

õppima samal kõrgharidusastmel juhul kui esimesed õpingud ei ole kestnud rohkem kui 365

päeva. Õppes osaletud päevade arvestus algab esimesest päevast alates immatrikuleerimisest .

Käesoleva muudatuse vajadus tulenes muudatuse järgsel õppeaastal kogetud praktikast, mida

eelnõud ette valmistades ei suudetud ette näha. Nimelt oli mitmeid juhtumeid, kus isikud

immatrikuleeriti õppesse mitu nädalat enne reaalset õppetöö algust , kuid immatrikuleerimise ja

õppetöö alguse vahepealsel ajal avanes neil võimalus minna õppima välisriigi õppeasutusse või

mõnel muul põhjusel nad loobusid oma õppekohast. Juriidiliselt tähendas see olukorda, kus isik

katkestas oma õpinguid ja tal fikseeriti EHISes immatrikuleeritud olemise aeg ühe

õpisündmusena. Reaalselt õppur ei osalenud õppetöös kuna õppetöö ei olnud alanud , aga

süsteemi läks kirja õppetöö katkestamine. Äsja jõustunud kutseõppeasutuse seaduses ei arvestata

korduva õppimisena katkestamisi, kus õpilane on nimekirjast välja arvatud hiljem kui 30 päeva

pärast õppeperioodi algust Lähtuvalt analoogse regulatsiooni kehtestamisest kutsehariduses ja

võrdse kohtlemise põhimõttest, otsustati viia selline täpsustus sisse ka kõrgharidusõpet

reguleerivasse õigusakti. Muudatusega antakse õppurile valikuvõimalus kahe nädala jooksul

peale õppesse immatrikuleerimist õppest lahkuda. Selline varajane katkestmine võimaldab

kõrgkoolil vajadusel vabaks jäänud õppekoht täita.

8) paragrahv 161 lg 1 – eelnõuga muudetakse paragrahvi esimese lõike esimest lauset, mis

puudutab doktoriõppes tasuta õppimist. Kui kehtiv seadus ei nõua kõigilt õppureilt, kes läbisid

õppekava nominaalkestuse jooksul, õppekulude hüvitamist, siis eelnõu kohaselt on tasuta

õppimine doktoriõppes nominaalkestuse jooksul võimalik vaid Eesti kodanikul või Eesti

Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul. Antud

muudatuse kohaselt ei tagata tasuta õppimise võimalust neile, kel puudub Eesti kodakondsus,

pikaajaline elamisluba või alaline elamisluba.

9) paragrahv 161 lg 3 punkt 4 - seadust täiendatakse punktiga, mille kohaselt on kõrgkoolil

õigus õppekulude hüvitamist nõuda neilt, kes ei ole Eesti kodanikud või isikud, kellel puudub

Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisluba või alalise elamisõigus. Muudatusega antakse

kõrgkoolidele võimalus küsida doktoriõpingute eest tasu väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatelt

üliõpilastelt. Samuti on selle punkti alusel võimalik kehtestada kõrgkoolidele võimalus võtta

vastu erinevate stipendiumifondide õppetasu/toetus, mille doktorant riigilt või stipendiumifondilt

on välisriigis õppimiseks saanud .

10) paragrahv 36 lg 5 – Eelnõuga kehtestatakse selles paragrahvis uus lõige, mis puudutab

emeerituse staatust. Emeerituse staatuse eesmärk on toetada väärikasse ikka jõudnud

akadeemiliste töötajate aktiivsest õppetööst taandumist. Kehtiv seadus loob kõrgkoolile

volitusnormi selle staatuse andmiseks ning määratud tähtaja möödumisel seni kehtiv

akadeemilise töötaja tööleping lõpetada. Praktikas aga on ilmnenud juhtumeid, kus erinevatel

põhjustel (ebaväärikas, riigivastane käitumine vms) vajaksid kõrgkoolid alust ka emeerituse

17

staatuse äravõtmiseks. Muudatusega antakse kõrgkoolile õigus vastavalt kõrgkooli kehtestatud

tingimustele emeerituse staatus ära võtta.

11) kuuenda peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kvaliteedi

hindamine ja järelevalve“ – tulenevalt eelnõuga kavandatavatest täiendustest lisandub

seadusesse paragrahv, mis reguleerib järelevalve korraldust. Täiendusest tulenevalt muudetakse

peatüki sõnastust.

12) paragrahvi 37 tehtavate muudatustega täpsustatakse kõrghariduse

kvaliteedihindamise korraldust.

Paragrahv 37 lõige 2 – kehtiva seaduse kohaselt korraldab kvaliteedihindamisi

rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduse kvaliteediagentuur. Muudatusega tuuakse

seaduses välja kvaliteedihindamisi korraldava asutuse nimi ehk täpsustatakse, et neid tegevusi

teeb Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid kõrghariduse kvaliteedi hindamise

ülesandeid täitev kvaliteediagentuur.

13) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 21 – 22 - eelnõuga täpsustatakse HARNO koosseisus

tegutseva kõrghariduse kvaliteediagentuuriga seonduvat. Tuuakse ära agentuuri kuuluvus

Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse. Kehtestatakse volitusnorm kvaliteediagentuuri

kuratooriumile ning nimetatakse ära kuratooriumi koosseis ja liikmete arv. Kuratooriumi

kinnitab valdkonna eest vastutav minister.

14) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 31 - täpsustatakse HARNO koosseisus tegutseva

kõrghariduse kvaliteediagentuuriga seonduvat. Kehtestatakse, et kuratooriumi ja kõrghariduse

hindamisnõukogu ülesanded kinnitatakse ministri määrusega.

15) Lisatakse paragrahv 391- Eelnõuga tuuakse kõrgharidusvaldkonna õigusakti tagasi sätted,

mis puudutavad kõrgkoolide üle tehtavat järelevalvet. Seadust täiendatakse eraldi paragrahviga

391, kus kehtestatakse teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve põhimõtted kõrghariduses.

Paragrahv 391 lg 1 – eelnõuga antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile õigus viia läbi

kõrgharidusasutuste tegevuse üle riiklikku või haldusjärelevalvet. Järelevalve eesmärk on

kõrgharidusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise kontroll.

Paragrahv 391 lg 2– seaduses kehtestatav uus punkt annab volitused järelevalve toiminguteks.

Järelevalve teostajatel on võimalik tutvuda erinevate materjalidega, mille põhjal teha kindlaks

järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikud asjaolud. Antakse õigus järelevalve tulemusena teha

ettekirjutusi ning kaasata järelevalve teostamisse eksperte.

Paragrahv 391 lg 3 –eelnõu kohaselt antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile õigus riikliku

järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduses (§-s 30, §-s 32 ja §-s 50) sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.

Paragrahv 391 lg 4 – eelnõuga lisatav lõige annab õiguse järelevalve teostjale ettekirjutuse

täitmata jätmise korral asendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud

korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 eurot.

Paragrahvi 42 muudatustega kustutatakse kõrgharidusseaduses doktoriõppe tulemustasu

eraldamisega seotud regulatsioonid kuna toetusmeede on otsustatud lõpetada seoses riigieelarve

olukorraga, toetusmeetme vähese mõjuga eesmärkide täitmisele ning kõrghariduse

tegevustoetuse üldise kasvatamisega perioodil 2023-2026.

18

16) Paragrahv 42 lg 1 – eelnõuga jäetakse sihttoetuse regulatsioonist välja doktoriõppe

tulemustasu puudutav osa kuna vastav toetusmeede kaotatakse ning riigieelarves ei ole selleks

edaspidi vahendeid ette nähtud.

17) Paragrahv 42 lg 2-3 – seoses toetusmeetme kaotamisega kustutakse seadusest doktoriõppe

tulemustasu suuruse arvutamise põhimõtted ning tulemustasu määra kehtestamise korra vajadus

ministri määrusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid tulenevalt Euroopa põhiseaduslepingu

artikli II-74 punktidest 1 ja 2 on igaühel õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet

ning see õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad laiemalt võttes eelkõige kõrgkoole, üliõpilasi ja

tulevasi üliõpilasi. Eelnõuga kavandatud muudatused ei too kaasa keskkonnamõjusid, mõju riigi

julgeolekule ega välissuhetele. Eelnõuga kehtestatavate muudatuste puhul saab hinnata

majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

6.1. Eraraha kaasamise võimaluste laiendamine kõrgharidusõppes

6.1.1 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: üliõpilased, potentsiaalsed üliõpilaskandidaadid

Mõju valdkond – mõju inimeste heaolule mõju üliõpilastele ja nende valikutele haridusotsuste

tegemisel, mõju kõrgkoolidele ja haridussüsteemile.

Mõju avaldumine

Tasu võtmise õiguse kehtestamine eestikeelsete 1-aastaste magistriõppekavade pakkumisel

suurendab paindlikke õpivõimalusi töötavale isikule. Sihtrühmaks on eelkõige varasemalt

hariduse omandanud õppurid või eelneva töökogemusega inimesed, kes sooviksid oma

kõrghariduse taset tõsta või uuendada.

Muudatus mõjutab üliõpilaste valikuvõimalusi ja õpikäitumist magistriõppe võimaluste

kaalumisel. 2023/2024. õa oli õppeks avatud 219 magistriõppekava, kus õppis 11 167 üliõpilast,

kellest viiendik hüvitas õppekulud tasulises õppes juba kehtivate regulatsioonide alusel (joonis

2).

19

Joonis 2. Magistriõppe üliõpilaste, vastuvõetute ja õppekavade arv ning tasuliste õppurite osakaal. EHIS.

Eelnõu eesmärgiks on võimaldada omandada magistritase senises võrreldes kiiremini kuid

efektiivsemalt. Inimesel on võimalus näiteks võtta 1 aasta oma tööaastast ja õppida

täiskoormusega õppes tasu eest, et oleks võimalik saavutada magistritase. Seega on sihtrühmaks

eelkõige õppurid, kes on võimelised ja soovivad maksta oma õpingute eest, kuid kellel ei ole

võimalik või soov magistriõpet läbida mitte 2 aastaga vaid ühega.

Teatud osale üliõpilaskonnast võib olla muudatusel negatiivne mõju ning õppimisest loobutakse

või otsitakse õpingute jätkamiseks tasuta võimalusi kui huvipakkuv õppekava on vaid tasuline.

Samas võib väheneda Eesti õppurite välismaale magistriõppesse minek, sest kuna seni on

lühikesi magistriõppe võimalusi piiratud hulgal, siis oli teatud sihtrühmal valmisolek otsida

tasulise õppe võimalus välisriigi kõrgkoolist.

Kõrgkoolidele avaldab muudatuse mõju võimalusega luua lühemaid õppekavasid, mille eest on

võimalus küsida ka tasu. Kõrgkoolil on võimalik tasu võtta õppekava eest, mis on 1-aastane, kuid

mille jooksul läbitakse siiski täies mahus magistriprogramm.

Õppetasu küsimine doktoriõppes. Muudatus avaldab mõju eelkõige kolmandatest riikidest pärit

doktorantidele. Vastava muudatusega on võimalik küsida tasu, kui doktorant saabub Eestisse

õppima väljaspool Euroopa Liitu. Muudatuse mõju kõrgkoolile seisneb võimaluses küsida tasu

doktorandilt või teda saatvalt teadusasutuselt, kes tuleb kolmandast riigist. Ka tänasel päeval on

doktorante, kes oleksid valmis maksma oma õpingute eest, kuid hetkel kehtiv seadus sellist

võimalust ette ei näe. Kuna õppekulude hüvitamist saab muudatusega nõuda vaid doktoriõppe

üliõpilastelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, ei mõjuta see Eesti noorte võimalusi

doktoriõppes. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tasulise õppe sisseviimisega esialgu sihtrühma

huvi väheneb, kuid paari aasta möödudes taastub. Piisava akadeemilise järelkasvu tagamiseks

ning vältimaks ohtu, et doktoriõppes õppekohad ei täitu, ei ole mõistlik rakendada lausalist

õppemaksu doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastele ning ülikoolile peab jääma võimalus

nõuda õppekulude hüvitamist, aga mitte kohustus.

6.2.2 Majanduslik mõju

Mõju valdkond – mõju üliõpilaste õppetasudele ja kõrgkoolide sissetulekutele.

20

I sihtrühm: üliõpilased, üliõpilaskandidaadid

Mõju avaldumine. Muudatusega laienevad kõrgkoolide võimalused küsida õppeteenustasu ja

seeläbi muudatus suurendab üliõpilaste kulutusi seoses õppimisega. See omakorda võib muuta

üliõpilaste õpikäitumist ja mõjutada nende otsuseid nii õpingute alustamise kui jätkamise osas.

Ka viimase üleeuroopalise üliõpilaste küsitlusuuringu Eurostudent8 andmetest selgub, et

2021/2022. õa Eesti üliõpilastest 70% töötas kogu semestri vältel või semestri jooksul aeg-ajalt.

Mida vanemad on üliõpilased, seda rohkem on nende seas ka töötavaid üliõpilasi. Kui kuni 19-

aastate üliõpilaste ja 20–24-aastaste üliõpilaste seas oli töötavaid üliõpilasi alla üliõpilaskonna

keskmise (vastavalt 44% ja 59%), siis 25–29-aastastest töötasid juba 80% ning üle 30-aastastest

85%. Eurostudent küsitluse andmetel oli 2021/2022. õa Eesti üliõpilaste keskmine netosissetulek

ühes kuus on 1078 eurot. Kuna vanemates vanusegruppides oli töötavaid üliõpilasi rohkem, oli

seal ka suurem sissetulek. Magistriõppe üliõpilaste keskmine netosissetulek oli 1504 eurot kuus,

üle 30-aastaste üliõpilaste keskmine netosissetulek 1563 eurot kuus.

II sihtrühm – kõrgkoolid, riik

Mõju avaldumine. Kõrgkoolidele on muudatusel positiivne mõju kuna kõrgkoolid saavad

täiendavad õigused õppeteenustasude nõudmiseks. Alla 2-aastaseid õppekavu magistriõppes oli

HTM rahastatavates kõrgkoolides 2023/2024. õa avatud 14 ja neile võeti õppima 281 üliõpilast.

Avatud alla 2-aastastest magistriõppekavadest olid 11 eestikeelsed ja 3 ingliskeelsed.

Tabel 3. Alla 2-aastase nominaalkestusega magistriõppekavad, mis olid vastuvõtuks avatud 2023/24. õa EHIS.

Kõrgkool Õppekava keel Vastuvõetute

arv 2023/24.

Õppemaks

2023/24. õa

Tallinna Tehnikaülikool Digimuutused ettevõttes eesti 59

Merenduse digitaliseerimine eesti 6

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Terviseteadus eesti 40

Tallinna Ülikool Kaasav haridus eesti 7

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Terviseteadus eesti 26

Tartu Ülikool Ettevõtlikkus majanduspoliitika

kujundamises

inglise 1

4200 eur

Haridustehnoloogia inglise 16

Infotehnoloogiaõigus inglise 19

Juhtimis- ja digikommunikatsioon eesti 10 4600 eur

Kaasaegne finantsjuhtimine eesti 9 4000 eur

Kaasaegne turundus eesti 12 4000 eur

Kaasav haridus eesti 54

Rakenduslik käitumisteadus eesti 22 2600 eur

Õpetajaharidus eesti

Muudatuse mõju ja ulatus nii üliõpilastele kui kõrgkoolidele on siiski väike, sest magistriõpe jääb

suuremas mahus 2-aastaseks ning lühemad õppekavad on suunatud väiksemale sihtrühmale.

Õppetasuga seotud kulude katmiseks ja negatiivsete mõjude vähendamiseks on olulised

õppelaenusüsteemi muudatused, mis võimaldaks töökoormust suurendamata leida viise õpingute

eest tasumiseks.

8 Haugas, S., Kendrali, E., Kletter, T. (2023). EUROSTUDENT 8 Eesti tulemuste lühiülevaade. Tallinn: Mõttekoda

Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2022/02/EUROSTUDENT8_Lopparuanne.pdf

21

Doktoriõppes õppetasu kehtestamine kolmandate riikide üliõpilastele suurendab ülikooli

võimalusi eraraha teenida. Mõju ülikooli eelarvele on pigem väike, sest doktorantide huvi ja

ülikooli võimalused tasulise doktoriõppe pakkumiseks on pigem piiratud. Lisaks ei kata võimalik

kehtestatav õppetasu kindlasti kõiki doktoriõppe ning selle raames tehtava teadustööga seotud

kulutusi (tabel 4).

Tabel 4. Võimalik lisaraha tasulises doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastelt

Välisüliõpilase päritoluriik Vastuvõetute arv

(2024/25. õa)

Lisaraha

(10 000 eur aastas)

Lisaraha (10 000 eur aastas)

arvestades üliõpilaste

vähenemist 50%

Aafrika 16 160 000 € 80 000 €

Aasia 76 760 000 € 380 000 €

Euroopa (mitte EL) ja Venemaa 33 330 000 € 165 000 €

Kesk- ja Lõuna -Ameerika 7 70 000 € 35 000 €

Põhja -Ameerika 1 10 000 €

KOKKU 133 1 330 000 € 660 000 €

Muudatuse mõju ulatus on väike ning pigem maksavad vaid üksikud doktorandid, kellel on

6.2. Proviisoriõppe muudatused tööturu vajadustele vastavuse parandamiseks

Kavandatava proviisoriõppe muudatuse laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kes kasutavad

vähemalt mõnes oma eluetapis tervishoiuteenuseid (arvestuslikult 1,37 miljonit inimest). Muutuv

regulatiivne keskkond võimaldab rikastada tervishoiuteenuste paketti täiendavate teenustega

ning seeläbi toetada elanike heaolu, pikendada tervelt elatud elu ning eluiga.

Plaanitavad seaduse muudatused võivad mõjutada üliõpilaste valikuvõimalusi ja õpikäitumist.

Proviisoriõppe korraldustes kavandatavad muudatused laiendavad paindlikkust ligipääsuks

proviisorite ja farmatseutide õppekavadele. Seega paraneb ligipääs kõrgharidusele, võimaldades

senise integreeritud õppe asemel omandada proviisori või farmatseudi eriala eraldi bakalaureuse-

ja magistriõppes. Sihtrühmaks tulevased üliõpilased. Tulenevalt muudatustest proviisorite ja

farmatseutide õpetamisel, hakatakse farmatseute koolitama lisaks Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolile ka Tartu Ülikoolis.

6.3. Järelevalve sätestamine kõrgharidusasutuste üle ja kõrghariduse kvaliteediagentuuri

regulatsiooni toomine seaduse tasandile

Mõju riigivalitsemisele

Mõju valdkond – mõju keskvalitsuse korraldusele

Sihtrühm: kõrgkoolid, HTM, Harno

Mõju avaldumine: muudatustega tekib süsteemne lähenemine kõrgharidusasutuste järelevalve

korraldusele, täpsustatakse ja kirjeldatakse spetsiifilisemalt järelevalve korraldamise erisusi

kõrgkoolides võrreldes Vabariigi Valitsuse seaduses tooduga. Muudatusega tagatakse

õigusselgus nii kõrgkoolide jaoks kui HTM tegevustes. KHaS-is järelevalve sätestamine

kõrgharidusasutuste üle mõjutab sihtrühmana nii kõrgkoole kui HTM-i. Muudatustega tekib

süsteemne lähenemine kõrgharidusasutuste järelevalve korraldusele, täpsustatakse ja

kirjeldatakse spetsiifilisemalt järelevalve korraldamise erisusi kõrgkoolides võrreldes Vabariigi

22

Valitsuse seaduses tooduga. Muudatusega tagatakse õigusselgus nii kõrgkoolide jaoks kui HTM

tegevustes.

Kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsiooni täpsustamine KHaS-is mõjutab riigiasutuse

Harno töökorraldust ning tagab asutuse tööks vajaliku õigusselguse ja vastutuse ulatuse.

6.4. Doktoriõppe tulemustasu kaotamine

Majanduslik mõju

Mõju valdkond – mõju riigieelarvele, keskvalitsuse korraldusele

Sihtrühm: kõrgkoolid, HTM

Mõju avaldumine: Muudatuse tulemusel väheneb ülikoolide tulu doktoriõppe tulemustasu

võrra. Muudatuse mõju ülikoolide rahastamisele võib hinnata väikeseks kuna doktoriõppe

tulemustasu on püsinud samas suuruses 2009. aastast ning moodustab üha väiksema osa

ülikoolide rahastusest (joonis 3).

Joonis 3. Kõrgkoolide tegevustoetus ja doktoriõppe tulemustasu 2009-2025 (mln eur).

2009. a oli doktoriõppe tulemustasu osakaal 3,1% tegevustoetusest. 2024. aastaks on

kõrgkoolidele eraldatav tegevustoetus kasvanud enam kui kaks korda suuremaks ning

doktoriõppe tulemustasu moodustab ligikaudu 1,3% tegevustoetusest. Kuna ülikoolid kokku ei

ole suutnud tagada doktoriõppe lõpetajaid vastavalt halduslepingus kokku lepitule (300 lõpetajat

aastas) on ka doktoriõppe tulemustasu tegelikud väljamaksed olnud väiksemad tulemustasu

eelarvest.

Seoses riigieelarvesse kavandatud kõrghariduse vahendite kärpimisega kärpis HTM võimalikult

vähe tegevustoetust vähendades pigem sihtotstarbelisi toetusi, mis suurendab ka ülikoolide

autonoomiat talle eraldatud finantside juhtimisel. Varasemad sihtotstarbelised toetused sh

doktoriõppe tulemustasu, võtame arvesse kõrgkoolide osakaalude kinnitamisel tegevustoetuse

eraldamisel, sest kärpe eesmärk ei ole muuta ülikoolide omavahelisi rahastamise proportsioone.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

23

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Kuna eelnõu rakendamisega seotud

tulud kõrgkoolidele on pigem tagasihoidlikud, ei vähene olulisel määral ka kõrghariduse

rahastamise vajadus riigieelarvest.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisel on vajalik muuta järgmised määruseid:

1) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard”;

2) Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe,

proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe

raamnõuded”;

3) Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2019. a määruses nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse

võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise

alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord”.

Lisaks on vajalik muuta ravimiseaduse alusel kehtestatud määruseid, mis puudutavad

proviisoriõpet. Vastavad muudatused töötatakse välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 2026. aasta 1. septembril. Et muudatused puudutavad üliõpilasi

ja nende õigusi, on mõistlik kehtestada seaduse jõustumise ajaks õppeaasta algus. Arvestades

eelnõu menetlemise kiirust ja kõrgkoolide valmisolekut seda rakendada, on esimene võimalik

aeg seadus jõustada 2026. aasta sügis.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks teistele

ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks ülikoolidele ja

rakenduskõrgkoolidele, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rektorite Nõukogule,

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Haridus- ja

Noorteametile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingule.

Kristina Kallas

minister

Lisa 1

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” muutmine

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 ja § 28 lõike 21 ning

kõrgharidusseaduse § 3 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisa 3

„Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate

kraadide nimetuste loetelu“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe,

proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja

ehitusinseneriõppe raamnõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 291 lõike 5, rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 ja

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punktide 7 ja 71 alusel.

Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe,

proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja

ehitusinseneriõppe raamnõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 lõigetes 1 ja 2 jäetakse välja sõnaosad „proviisorõpe“ ja „proviisor“

vastavas käändes;

2) määruse 4. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

3) määruse lisa 3 „Proviisoriõppe õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu“ tunnistatakse

kehtetuks.

Lisa 3

Vabariigi Valitsuse määrus

„Proviisorõppe raamnõuded“

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 5 lõike 5 ja § 7 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

(1) Proviisoriõppe raamnõuded (edaspidi raamnõuded) kehtestavad nõuded proviisorite

koolitamisel Eestis ning määravad nende õpete kogumahu, alustamise ning lõpetamise

tingimused ja väljundi, nõuded õppekavadele, õppekava läbimisel omandatavad pädevused,

samuti nõuded akadeemilistele töötajatele.

(2) Proviisoriõppele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

kõrgharidusstandardi sätteid käesolevatest raamnõuetest tulenevate erisustega.

§ 2. Teoreetiline, praktiline ja kliiniline õpe

(1) Teoreetiline õpe toimub kontaktõppe ja iseseisva tööna.

(2) Praktiline õpe toimub kontaktõppe ja praktikana.

§ 3. Proviisoriõpe ja selle õppekavale esitatavad nõuded

(1) Proviisoriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppe maht on 300 ainepunkti.

(2) Proviisoriõpe koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest, sealhulgas vähemalt 30

ainepunkti mahus praktikast. Proviisoriõpe toimub ülikoolis, kusjuures proviisoriõppe

praktiline õpe võib toimuda ülikooli järelevalve all väljaspool ülikooli. Praktika toimub üld- ja

haiglaapteegis, kliinilise farmaatsia õpetamisel ka teistes haigla osakondades.

(3) Proviisoriõppe õppekava sisaldab vähemalt lisas 3 nimetatud õppeaineid, kusjuures üht või

mitut lisas loetletud õppeainet võib õpetada teiste distsipliinide raames või nendega seoses.

(4) Proviisoriõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust

vähemalt 5 ainepunkti.

§ 4. Proviisoriõppe läbimisel omandatavad pädevused

(1) Proviisoriõppe läbimisel omandab üliõpilane:

1) piisavad teadmised ravimitest ja ravimite valmistamisel kasutatavatest ainetest;

2) piisavad teadmised farmatseutilisest tehnoloogiast ning ravimite füüsikalisest, keemilisest, bioloogilisest ja mikrobioloogilisest uurimisest;

3) piisavad teadmised metabolismist ja ravimite toimest, toksiliste ainete toimest ja ravimite

kasutamisest;

4) oskuse ravimitega seotud teaduslikke andmeid interpreteerida, et anda kliendile ravimi kohta

asjakohast teavet;

5) piisavad teadmised proviisoriametiga seotud õiguslikest ja muudest nõuetest.

(2) Proviisoriõppe lõpetanud isik on võimeline:

1) valmistama ravimvorme;

2) tootma ja analüüsima ravimeid;

3) analüüsima ravimeid ravimite testimislaboratooriumis;

4) ladustama, säilitama ja turustama ravimeid hulgimüügietapil;

5) tarnima, analüüsima, ladustama, säilitama, turustama ja väljastama üldapteekides ohutuid ja

tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;

6) kontrollima, ladustama, säilitama ja väljastama haiglates ohutuid ja tõhusaid, nõutava kvaliteediga ravimeid;

7) jagama teavet ja nõu ravimite, sealhulgas nende asjakohase kasutamise kohta;

8) pädevatele asutustele ravimite kõrvaltoimetest aru andma;

9) pakkuma individuaalset nõustamist ambulatoorselt ravimeid tarvitavatele patsientidele;

10) osalema kohalikes või riiklikes tervishoiukampaaniates.

§ 5. Proviisoriõppe praktilisi erialaaineid õpetavatele akadeemilistele töötajatele

esitatavad nõuded

Praktilisi erialaaineid õpetavatel akadeemilistel töötajatel on vähemalt magistrikraad või vastav

kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus.

§ 6. Proviisoriõppe lõpetamine

(1) Proviisoriõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.

(2) Proviisoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool diplomi õppekava täitmise ja magistrikraadi

andmise kohta, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi.

(3) Proviisoriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu

kehtestatud korras.

Lisa 4

Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2019. a määruse nr 42 „Tulemusrahastamisel

arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise

arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 41 lõike 6 ja § 42 lõike 3 alusel.

Haridus- ja teadusministri 27. augusti 2019. a määruses nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse

võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise

alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

18.09.2025 nr 8-1/25/3988

Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa

Arvamuse avaldamiseks: Avalik-õiguslikud ülikoolid

Riigi rakenduskõrgkoolid Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Tööandjate Keskliit

Haridus- ja Noorteamet

2 (2)

Eesti Teadusagentuur

Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

Maarja-Liisa Vahi 735 0297 [email protected]

Tiina Laidvee 735 0121 [email protected]