Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a

määruse nr 4 „Eesti spordiregistri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel.

§ 1. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 20 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna „karikavõistlustel“ sõnadega

„võistkondlike sportmängude“;

2) paragrahvi § 20 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõnu „Balti meistrivõistlused“ sõnadega

„võistkondlike sportmängude“;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle arvestuse pidamisel

võetakse aluseks alljärgnev:

1) tiitlivõistlusena käsitletakse olümpiamänge, maailma meistrivõistlusi, Euroopa

meistrivõistlusi, noorte olümpiamänge ja Euroopa noorte olümpiafestivale;

2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mida esindav rahvusvaheline

katusorganisatsioon kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi

katusorganisatsioone koondava organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti

spordialaliit kuulub rahvuslikku olümpiakomiteesse;

3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid, noorsugu (U-23), juunioreid (U-20) ja kuni kahte

vanemat noorte vanuseklassi (U-18 ja U-16);

4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti;

5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega.“.

§ 2. Käesolevat määrust rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti spordiregistri põhimäärus kehtestati kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrusega nr 41

(edaspidi põhimäärus).

Põhimääruse kohaselt on üks spordiregistri eesmärke koguda, töödelda, avalikustada ja säilitada

Eesti ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste

tegemiseks, Eesti spordi arengu toetamiseks ja spordiajaloo jäädvustamiseks. Spordiregistril on

sporditulemuste alamandmekogu. Põhimääruse § 12 lõike 2 kohaselt on sporditulemuste

alamandmekogu ülesanne 1) süstematiseerida ja avaldada teavet Eesti ja rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel saavutatud sporditulemuste kohta; 2) pidada arvestust Eesti sportlaste

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle.

Käesoleva eelnõuga täpsustatakse Eesti spordiregistri sporditulemuste alamandmekogusse

kantavate andmete koosseisu ja medalite üle arvestuse pidamise kriteeriume.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht

Kairis Ulp ([email protected]; 730 3407), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja

Margus Klaan (mä[email protected], 628 2328) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhimääruse § 20 lõike 1 punkti 1 enne sõna „karikavõistlustel“

sõnadega „võistkondlike sportmängude“ ja punkti 2 kohaselt täiendatakse § 20 lõike 1 punkti 2

enne sõnu „Balti meistrivõistlused“ sõnadega „võistkondlike sportmängude“.

Eelnõuga soovitakse vähendada Eesti spordiregistri sporditulemuste alamandmekogusse

sisestatavate andmete hulka, eesmärgiks ennekõike aja ja raha kokkuhoid.

Sporditulemuste alamandmekogu lisandumisel Eesti spordiregistrisse toimus töömahu arvutus

2019. aasta andmetele tuginedes, mis tähendas 30 158 tulemusrea sisestamist volitatud töötleja

poolt. Seoses spordialade, võistluste ja võistlusalade lisandumisega oli töömaht 2023. aastal 35

216 tulemusrida ja prognoos aastaks 2024 on ligi 38 000 tulemusrida.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129022020001

2

Ressursside optimaalsemaks kasutamiseks tuleks loobuda tulemuste kogumisest võistluste kohta,

mida ei kasutata toetuste määramisel ja millel on väike avalik huvi. Töömahus oleks võimalik 9%-

line kokkuhoid, kui Eesti karikavõistluste ja Balti meistrivõistluste tulemusi kantakse

alamandmekogusse ainult võistkondlike sportmängude kohta.

Spordiregistri alamandmekogu ülesanne on pidada arvestust Eesti sportlaste rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimääruse §-i 20

lõikega 3. Eelnõuga täpsustatakse, mida Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel

saavutatud medalite üle arvestuse pidamisel aluseks võetakse:

1) tiitlivõistlusena käsitletakse olümpiamänge, maailma meistrivõistlusi, Euroopa meistrivõistlusi,

noorte olümpiamänge ja Euroopa noorte olümpiafestivale;

2) medal on võidetud spordialal või distsipliinil, mida esindav rahvusvaheline katusorganisatsioon

kuulub katusorganisatsiooni, mis on rahvusvahelisi spordi katusorganisatsioone koondava

organisatsiooni (SportAccord) liige, ja mida esindav Eesti spordialaliit kuulub rahvuslikku

olümpiakomiteesse;

3) vanuseklassina arvestatakse täiskasvanuid, noorsugu (U-23), juunioreid (U-20) ja kuni kahte

vanemat noorte vanuseklassi (U-18 ja U-16);

4) tiitlivõistlustel osalejaid on rohkem kui medalikohti;

5) täisealine medalist on Eesti kodakondsusega.

Eelnõu eesmärk on selguse toomine Eesti sportlaste medalivõitude statistika koostamisse. Eesti

sportlaste võidetud rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalite statistikat on koostatud üle 30 aasta,

kuid arvestuse metoodikat pole seni ametlikult kinnitatud. Ühelt poolt iseloomustavad

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võidetud medalid Eesti spordi tulemuslikkust, mis peaks olema

võrreldav aastate lõikes kõigile arusaadavate tunnuste alusel. Teiselt poolt tekib maailmas igal

aastal juurde uusi spordialasid, mille jätkusuutlikkus pole kindel. Selliste spordialade võistlustel

võidetud medalite arvestamine ei peaks toimuma automaatselt, vaid spordiala teatava tunnustuse

saavutamisel.

Eelnõu vastav punkt on mõeldud Eesti spordi medaliarvestuse metoodika aluseks olevate

kriteeriumide fikseerimiseks.

Tiitlivõistlustena käsitletakse selle sätte mõistes võistlusi, kus sportlastele antakse auhinnaks ka

medal. Tiitlivõistlusteks loetakse ka erinevaid maailmameistrivõistluste etappe, aga üksikutel

etappidel saavutatud esikolmiku kohti medaliarvestusse ei võeta, sest medalit üksikutel etappidel

ei väljastata. Samuti ei loeta medalite üle arvestuse pidamisel tiitlivõistlusteks Põhjamaade ega

Baltimaade meistrivõistlusi.

Sport ja spordialad on pidevas muutuses. Aeg-ajalt lisandub uusi spordialasid või distsipliine,

milles korraldatakse tiitlivõistlusi. Spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kuulumine

SportAccordi2 ja Eesti spordialaliidu kuulumine rahvuslikku olümpiakomiteesse on kvaliteedi

2 https://www.sportaccord.sport/what-is-sportaccord/

3

märk, mis näitab, et spordiala on täitnud minimaalsed nõuded ja tegemist on rahvusvaheliselt

tunnustatud spordialaga.

SportAccord on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab rahvusvahelisi spordi

katusorganisatsioone ja spordivaldkonnas tegutsevaid organisatsioone eesmärgiga edendada oma

liikmete ja teiste spordi sidusrühmade huve, aidata neil saavutada ülemaailmseid eesmärke ning

hõlbustada spordi juhtimise ja spordiürituste korraldamisega seotud teabevahetust.

SportAccord liikmed on: a) suveolümpiaalade rahvusvaheliste spordialaliitude ühendus (ASOIF);

b) taliolümpiaalade rahvusvaheliste spordialaliitude ühendus (AIOWF); c) ROK-i tunnustatud

rahvusvaheliste spordiliitude ühendus (ARISF); d) ROK-i tunnustamata rahvusvaheliste

spordiliitude liit (AIMS).

Kuna lastele ja noortele toimub erinevates vanustes väga erineva tasemega võistlusi, siis loetakse

medali arvestusse üksnes täiskasvanute klassis või alates U-16 vanuseklassile toimuvatel

võistlustel võidetud medaleid. Medalite arvestusse ei võeta seega U-15 ja nooremates

vanuseklassides saavutatud medaleid.

Võistluse ja spordiala populaarsust, tähtsust ja kvaliteeti näitab ka võistlusel osalevate sportlaste

arv. Medalite arvesse võetakse medalid, mis on saavutatud võistlustel, kus osales vähemalt neli

sportlast ehk osalejaid oli rohkem kui medalikohti.

Kodakondsuse tingimus lubab mitte arvestada medaleid, kui sportlast seob Eestiga ainult

spordialaliidu poolt väljastatud litsents. Teatud spordialadel pannakse tiitlivõistlustel osaleja riik

paika selle järgi, millisest riigist ta on litsentsi saanud. Veemoto tiitlivõistlustel võistlevad Eesti

koosseisus näiteks läti sportlased, sest Eesti Veemoto Liit on neile litsentsi väljastanud. Selliseid

situatsioone ei tule väga tihti ette, aga neid on siiski vaja medali arvestuse statistika mõttes

ennetada.

Eelnõu § 2 kohaselt rakendatakse muudatusi 2024. aasta 1. jaanuarist. Kuna sporditulemuste

andmeid kogutakse ja säilitatakse kalendriaasta põhiselt, siis on oluline, et aastapõhiselt oleksid

andmete kogumisel samad põhimõtted.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatustel puudub sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju keskkonnale, regionaalarengule,

riigi julgeolekule ja välissuhtlusele.

Muudatuse tulemusena väheneb Eesti spordiregistri töötajate töökoormus sporditulemuste

kogumisel ning selle asemel on võimalik enam panustada spordiregistri arendamisse ja andmete

kvaliteedi tõstmisse.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa kulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Muudatusi rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on läbi räägitud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ja Eesti Olümpiakomiteega. Eelnõu

ei esitata ministeeriumidele kooskõlastamiseks, sest neile ei ole eelnõuga ette nähtud kohustusi

ning eelnõu ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala või ülesandeid.