Kiri

NARUA LINNAUOLIKOGU

OTSUS

Narva

Narva linna iildplaneeringu ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruande vastuv6tmine ja avaliku viiljapaneku viiljakuulutamine

21.03.2024 nr 15

1. ASJAOLUD JA MENETLEMISE TCirc Narva linna tildplaneeringu koostamine ja keskkonnamdju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Narva Linnavolikoga 27.08.2020 otsusega nr 32. Uldplaneeringu koostamise ja KSH korraldajaks on m?i?iratud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ALPA).

Uldplaneeringu ja KSH koostamise konsultandi leidmiseks viidi liibi avalik hankemenetlus, mille tulemusel sdlmiti OU-ga Hendrikson&Ko haldusleping nr 7l202L Narva linna iildplaneeringu lahendus valmib koost66s ALPA, ametkondade, huvigruppide ja erinevate eluvaldkondade asjatundjatega.

Tuginedes planeerimisseaduse (edaspidi.PlanS) $ 81 lg 1 kiisis ALPA l9,ll.2}2l kirjaga nr 1- l3.ll293l nimetatud seaduse $ 76 ldigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt ettepanekuid Narva linna iildplaneeringu ltihteseisukohtadele ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise vtiljatddtamise kavatsusele. Kokku laekus 14 kirjalikku ettepanekut, mida ALPA kaalutles ning millele andis oma seisukohad 13.01.2022 kirjaga nr 1-13.1/88.

ALPA korraldas iildplaneeringu ja KSH aruande eelndu avaliku v[ljapaneku 06.04.2023-06.05.2023, mille kestel oli igal isikul 6igus avaldada eeln6ude kohta arvamust. Avaliku viiljapaneku jooksul esitati 26 arvarruskirja. ALPA kaalutles esitatud arvamusi ning andis oma seisukohad kdigile avaliku viiljapaneku ajal esitatud ettepanekutele 02.06.2023 kirjaga nr 4.2-l7l5L3g. Avaliku valjapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 09,06.2023.

Avaliku viiljapaneku ja arutelu jooksul tehti mitmeid ettepanekuid planeeringu ja KSH tiiiendamiseks, peamiselt j iirgmistel teemadel :

1) teede ja tiinavate paiknemine ning tingimused; 2) vtiikeelamute kruntide minimaalse lubatud pindala viihendamine; 3) reguleerida lagunevate hoonete edasine kasutamine; 4) rohelise v6rgustiku tingimused, piirid ja ulatus; 5) ehituskeeluvddndi viihendamine, kaldakindlustuste rajamine; 6) Narva linna territooriumil paiknevate maardlate kasutamine; 7) haljastuse, rohe- ja puhkealade paiknemine ja rajamine; 8) linnaosade piiride paiknemine; 9) keskusala ja eelisarendatava ala paiknemine; 1 0) vtiiirtuslike vaadete asukohad.

Ettepanekuid tuli ka Narva linna territooriumist viiljapoole jddvate alade ning teemade kohta, mis olid eelndu lahendusega kooskdlas v6i mida iildplaneeringuga ei reguleerita. Viimasel juhul edastati ettepanekud asutustele, kelle piidevusse need teemad kuuluvad.

ALPA esitas 22.12.2023 kirjaga nr 4.2-llll4095 PlanS g 35 1g 1 kohaselt iildplaneeringu ja KSH aruande eelndu kooskdlastamiseks PlanS $ 76 16ikes I nimetatud asutustele. PlanS g 35 lg 2 kohaselt, kui kooskdlastaja ei ole 30 p6eva jooksul iildplaneeringu ja KSH aruande eelndu saamisest arvates koosk6lastamisest keeldunud ega ole taotlenud tahtaja pikendamist, loetakse iildplaneering ja KSH aruande eelndu koosk6lastaja poolt vaikimisi koosk6lastatuks. PlanS $ 35 lg 3 kohaselt, kui kooskdlastamisel ei viidata vastuolule Sigusaktiga v6i maakonnaplaneeringuga, loetakse iildplaneering kooskdlastatuks. KSH aruande eelndu koosk6lastamisel hinnatakse aruande eelndu vastavust 6igusaktidele ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.

Uldplaneering ja KSH aruande eeln6u sai kooskdlastatud Vabariigi Valitsuse l7.l2.2}lsmiiiiruses nr 133 ,,Planeeringute koostamisel koost66 tegemise kord ja planeeringute koosk6lastamise alused" toodud asutustega. MSned koosk6lastused olid antud miirkustega, mida ALPA kaalutles ning andis oma seisukohad 05.03.2024 kirjaga nr 4.2-llll4095-28.

Samuti teavitas ALPA 22.12.2023 kirjaga nr 4.2-llll4095 PlanS g 76 l6ikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi v6imalusest esitada iildplaneeringu ja keskkoruram6ju strateegilise hindamise aruande eelndu kohta arvamust. PlanS $ 35 lg 2 kohaselt, kui arvamuse andja ei ole 30 piieva jooksul iildplaneeringu ja keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande eeln6u saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tiihtaja pikendamist, loetakse iildplaneering ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruande eelndu koosk6lastaja poolt vaikimisi koosk6lastatuks v6i eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei s?itesta teisiti. Kokku laekus kolm kirjalikku arvamust, mida ALPA kaalutles ning andis oma seisukohad 05.03 .2024 kirjaga nr 4.2-llll4}95-28.

Arvestades iildplaneeringu ja KSH aruande eeln6u avaliku viiljapaneku ja arutelu tulemusi, iildplaneeringu menetluse kiiigus tehtud tiiiendusi, planeeringu kooskdlastamisel piidevate asutuste poolt esitatud tingimusi ja ettepanekuid ning tiiiendavat koostddd huvitatud isikutega, on tehtud iildplaneeringusse muudatusi ja t?iiendusi. Narva linna iildplaneeringu ja KSH aruande eelndud ning iildplaneeringu lahenduste kaalutletud p6hjendused, elluviimise tingimused ja muud planeeringut selgitavad asjaolud on esitatud iildplaneeringu dokumentides ja kaardirakenduses (https ://dge. eelmapsA{arva-linn/).

Uldplaneering on linna strateegilise juhtimise t66riist ruumilise arengu pikaajaliseks kavandamiseks ja linnaruumi kujundamiseks. Sellest tulenevalt on iildplaneering aluseks linnaruumi ja maakasutusega seotud otsuste langetamisel, sealhulgas detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste viiljastamisel. Utdplaneeringuga lahindatakr. li*a niumilistest vajadustest itihtuvalt fUn-S g ZS toodud iilesanded. Uldplaneering miiiirab linna ruumilise arengu p6him6tted ja maa-alad" oirrg linnaruumi kasutus- ja ehitustingimused. Narva linna iildplaneering hOlmab kogulinna territooriumi (pindala 84,54 km'z). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir.

Uldplaneeringu lahendus pdhineb Narva linna arengukavas seatud visioonil: Narva on roheline tiinapiievane linn ida ja liiiine piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus k6igil on hea elada ja t66tada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud - linnas elab viihemalt 45 000 inimest. Linnaruum on mugav kdigile - nii elanikele kui ka kiilalistele, sSltumata vanusest ja eripdradest - liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi vdimaldav. Arengukava visioonist liihtuvalt on kahaneva elanikkonna tingimustes iildplaneeringu strateegilised p6him6tted: 1) linnaruumi kohandamine kahanevale elanikkoinale, 2) linna arengu suunamine keskusala ning jde suunas, 3) linna eri osade sidususe tagamine, 4) linna avaliku ruumi viiiirtustamine ja olemasolevate viiiirtuslike alade linnaruumi kvaliteedi parendamine, 5) liikuvuse aktiveerimine ja suunamine (liibivalt ,,15-minuti-linna" printsiipidest liihtumine), 6) rohe- ja puhkealade v6rgustiku toimimine ning 7) kliimaeesmiirkide tiiitmine ja kliimamuutustega kohanemine.

Narva linna iildplaneeringu lahenduse kujundamiseks on valitud kahanemisega suunatud kohandumise stsenaarium, mille ktiigus linna juhtimisel ja ruumi mdjutavate otsuste tegemisel arvestatakse kasutatava linnaruumi mdistliku koondamise vajadusega. Selle tulemusel stiilib linnaruumi kompaktsus.

Vdrreldes kehtiva iildplaneeringuga on vastuv6tmisele esitatud iildplaneering maakasutuse suunamisel paindlikum - ulatuslikult miiiiratakse linna keskosas mitmekesist kasutust vdimaldav segahoonestuse juhtotstarve. Ka tootmisalade kasutust nlihakse mitmekesisemalt - lisaks on vdimalik seal tegeleda ka iirifunktsiooni arendamisega. Uldplaneering onpiirkondades, mis on eelisarendatavad, iildsdnalisem ja paindlikum (niiiteks keskusalal, tddstusaladel) ning detailsem piirkondades, mis vajavad ttipsernat arengu suunamist arvestades olemasolevaid viiiirtusi (niiiteks vanalinn, milj66alad jm). P6hjalikumalt ktisitletakse iildplaneeringus nt puhkev6rgustiku arengut: niihakse ette liihipuhkealadest, miinguviiljakutest ja iilelinnalistest puhkealadest koosneva roheringide vdrgustiku arendamist, mis on suures osas omavahel iihendatud jalg- jakergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on vdrreldes kehtiva tildplaneeringuga suurim muutus seotud ajaloolise keskosa tiinavate miiiiramisega jalaktiijate eelistusega alaks.

Uldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on jaotatud viide ossa. Esimene osa annab iilevaate iildplaneeringu kasutamisest ja m6jude hindamisest. Teine osa selgitab iildplaneeringu lahenduse pdhjendusi ning strateegilisi p6him6tteid. Kolmas osa annab juhised iildplaneeringu elluviimisega seotud korralduslikele aspektidele, eelkdige detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, maakorralduslikele toimingutele aga ka arhitektuuri- ja ideev6istluste liibiviimisele. Neljandas osas tuuakse Narva ruumilise arengu tingimused, sh mdliratakse ehitus- ja kasutustingimused nii maakasutuse(sh hoonete kasutusotstarvete jArgi) kui ka erinevate teemade kaupa (nt avalik ruum, puhkev6rgustik, milj66alad, kultuuripiirand, roheline v6rgustik, taristu, taastuvenergia jt). Viimases, viiendas osas kirjeldatakse iildplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegewsi. Uldplaneeringu lisadena on esitatud pOhjalikumat kiisitlust vajanud teemad: reklaami ja siltide regulatsioon, milj66alade ning viiiirtuslike iiksikobjektide tingimused, lammutatavad hooned ning linnaosade piiride muudatus. Ka on iildplaneeringu lisadeks keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande eelndu ning iildplaneeringu koostamise protsessi kirjeldus.

Uldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi liibi keskkonnam6ju strateegiline hindamine. KSH iileslnne on selgitada, kirjeldada ja hinnata tildplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamdju ja mddrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemusel selgus, et Narva linna iildplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamOju. Uldplaneeringu koostamisel on v6etud arvesse keskkonnamdju strateegilise hindamise tulemusi.

Narva linna iildplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks vdhendades maakonnaplaneeringuga mddratud rohev6rgustiku suurust kokku umbes 847 ha ulatuses ning maakonnaplaneeringust erineval alal suurendada rohev6rgustikku T2haulatuses.

Vastuvdtmisele esitatud iildplaneering vastab 6igusaktidele ning on koostatud vastavuses Narva linna ruumili se arengu strateegiliste eesmiirkidega. 2. Orcusr,IKUD ALUsED

2.1. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse g 22 l6ike I punkti 32 kohaselt on iildplaneeringu vastuv6tmine ja avaliku viiljapaneku viiljakuulutamine volikogu ainupiidewses.

2.2. Planeeimisseaduse $ 86 l6ige I kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse volikogu iildplaneeringu vastuvdtmise otsuse pflrast keskkonnamdju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist iildplaneeringusse.

2.3. Planeerimisseaduse $ 36 l6ige 2 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu iildplaneeringu vastuv6tmisega, et iildplaneering vastab 6igusaktidele ning et iildplaneering on

koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmiirkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et iildplaneeringu koostamisel on v6etud arvesse keskkonnam6ju strateegilise hindamise tulemusi.

2.4. Narva linna p6himii2iruse punkti 4.4.29 kohaselt Linnavolikogu piidews on iildplaneeringu projekti vastuv6tmine ja avaliku viiljapaneku viiljakuulutamine.

OTSUS V6tta vastu Narva linna iildplaneering ja keskkonnamSju strateegilise hindamise aruanne ning korraldada iildplaneeringu avalik vtiljapanek ja avaliku viiljapaneku tulemuste avalik arutelu.

RAKENDUSSATTED 4.1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus

maakonnalehes ja kohalikus ajalehes milles Narva linn avaldab ametlikke teateid, ning Narva linna veebilehel www.narva.ee seadusega miiiiratud aja jooksul.

4.2. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil teavitada Narva linna iildplaneeringu ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise aruande avalikust viiljapanekust ja tulemuste avalikust arutelust PlanS $ 76 1g I ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

4.3. Otsusega v6ib tutwda Narva Linnavalitsuse dokumendiregistris (dhs.narva.ee) ja t66ajal Narva Linnavalitsuses (aadress Peetri plats 5, ruum 301, 20308 Narva).

4.4. Otsus j6ustub seadusega siitestatud korras.

.,fr:rr-*-f**'n'L Irina Janovits Linnavolikogu esimees

4