Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

19.09.2025 nr 1-4/25/4170

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a

määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning

päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks taastuvenergia direktiivi ülevõtmiseks vajaliku eelnõu

atmosfääriõhukaitse seadus ja teiste seaduste muutmise eelnõuga majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja

kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. eelnõu

2. seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Eesti Energia AS, Sunly AS, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing,

OÜ Utilitas Wind, Eesti Gaasiliit, AS Elering, Maksu- ja Tolliamet.

Hans Markus Kalmer, 626 9120

[email protected]

EELNÕU 12.09.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a

määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise,

võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse

taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 328 lõike 11 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 69 „Päritolutunnistuse

väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel

esitatava teabe koosseis“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse

väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „isik,“ tekstiosaga „kes on tootmisseadmega seotud mõõtepunkti võrgulepingu osapool ning“;

2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „megavatt-tunni“ tekstiosaga „või vatt-tunni“;

3) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tunniajase täpsusega päritolutunnistusi pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „kauplemisperioodi jooksul toodetud energiaühiku kohta

päritolutunnistus, mida kasutatakse elektrienergia müügilepingu“;

4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) gaasilises olekus kütuse korral tarbimise mõõtepunkti EIC-kood.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. aastal.

Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister

Marten Kokk

Kantsler

12.09.2025

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 13. septembri

2022. a määruse nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord

ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 328 lõike 11 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/6521. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (edaspidi ka direktiiv). Määrus mõjutab ennekõike Elering AS-i,

kes väljastab päritolutunnistusi. Eelnõuga tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega kodanike halduskoormust. Tegemist on eeskätt tehniliste muudatustega, mille mõjusid on

kirjeldatud atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SE 6972 seletuskirja peatükis 6.1.3. „Standardühiku murdosadeks jagamine“. Muudatustega täpsustatakse päritolutunnistuse murdosaks jagamise põhimõtteid ja täpsustatakse tootja terminit, et määratleda,

kellele väljastatakse päritolutunnistus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 626 9120). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected], 605 2124). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse

nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.09.2022, 4.

Eelnõu on seotud atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega (eelnõu SE 697).

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32023L2413&qid=1699364355105 2 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 697 SE Riigikogu veebis -

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3ce1abd6-78b0-49cf-bcaf-e1f7257485a9/atmosfaariohu-kaitse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-taastuvenergia-direktiivi-muudatuste-ulevotmine/

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktis 1 tehtav muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus ja täpsustada, kellel on õigus saada

päritolutunnistusi. Endiselt säilib võimalus volikirja alusel päritolutunnistuse saajaks volitada ka

kolmas juriidiline isik, kes ei pea ilmtingimata olema tootja määruse tähenduses.

Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõiget 4 selliselt, et päritolutunnistust on võimalik

väljastada tootjale kalendrikuu toodangu eest tootmisele järgneval kalendrikuul lisaks megavatt -

tunni täpsusele ka vatt-tunni täpsusega. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2018/2001 artikli 19

lõige 2. Atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu SE 697) saab

süsteemihaldaja võimaluse jagada päritolutunnistus standardühiku (1 MWh) murdosaks

tingimusel, et murdosa on vatt-tunni (Wh) kordne. Vatt-tunni kordne tähendab, et

päritolutunnistuse jagatud osa peab olema tervele ühikule vastav, mis on mitmekordne 1 Wh

kogus. Kui süsteemihaldaja jagab standardühiku (1 MWh) väiksemateks osadeks, siis need osad

peavad olema tervete vatt-tundide kogumite järjepidev kordus.

Näiteks, kui jagatakse 1 MWh kümneks osaks, siis iga osa peab olema täpselt 100 kWh (kilovatt-

tundi), mis on samuti vatt-tunni kordne. Kui päritolutunnistus jagatakse 16 osaks, tähendab see, et

iga osa väärtus peab olema täpselt 1/16 MWh, mis on 62,5 kWh, ja kuna 1 MWh = 1000 kWh,

siis jagades 1000 kWh 16 osaks, saadakse iga osa väärtuseks 62,5 kWh (mis on samuti vatt-tunni

kordne). Energia päritolu tõendatakse päritolutunnistusel vatt-tunni täpsusega.

Sel viisil päritolutunnistuse väljastamine võimaldab tõendada riigis toodetud ja tarbitud

taastuvelektrienergiat kooskõlas elektrituru reeglitega, näiteks taastuvenergia ostu-müügilepingu

(PPA) tõendamiseks, muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse tootmise tõendamiseks,

elektrisõiduki laadimise tõendamiseks, otseliini kaudu taastuvelektri tarbimise tõendamiseks jne.

Tegemist on teenuspõhise lahendusega, mille töötab välja päritolutunnistuste süsteemihaldaja

(EnKS § 2 lg 261) ja mille tingimused kajastatakse EnKS-i § 3210 lõike 12 alusel välja töötatud

päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimustes ja korras.

Päritolutunnistuste süsteemihaldaja on süsteemihaldur maagaasiseaduse tähenduses ja

põhivõrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses ehk AS Elering. Tulevikus jääb enamik

päritolutunnistusi 1 MWh standardühikule, kuid käesolev muudatus võimaldab võtta kasutusele

ka väiksemaid päritolutunnistuse koguseid. Eksporditavad päritolutunnistused jäävad esialgu kõik

standardühikule ehk suurusega 1 MWh.

Punkti 3 muudatuse esimene osa on seotud tunnipõhiselt turuarveldusperioodilt 15-minutilisele

turuarveldusperioodile üleminekuga. Muudatus võimaldab tulevikus väljastada päritolutunnistusi

15 minuti ja/või ühetunnise toodangu kohta, olenevalt turuosaliste ootustest ja vajadustest.

Muudatuse teise osaga asendatakse tekstiosa „pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga

„elektrienergia müügilepingu“, et viia määruse tekst energiamajanduse korralduse seaduse ning

elektrituruseaduse sõnastusega kooskõlla.

Punkti 4 kohaselt tuleb päritolutunnistuse kustutamiseks gaasiliste kütuste (biometaan ja vesinik) korral esitada ka tarbimise mõõtepunkti EIC-kood (Energy Identification Code), kuna gaasiliste

kütuste puhul järgitakse massibilansi põhimõtet (jälgitavuse ja arvestuse pidamise metoodika, mis tagab kütuste jätkusuutlikkuse omaduste säilimise ja kontrollitavuse kogu tarneahelas, jälgides ja

3

tasakaalustades säästvate ja mittesäästvate toorainete ja kütuste koguseid nende töötlemisel, muundamisel, tootmisel, kauplemisel ja levitamisetappides, võimaldades jätkusuutlikkuse atribuutide paindlikku määramist sisend- ja väljundmassivoogude põhjal). Teiste energiakandjate

puhul toimub praegu tarbimise tõendamine tarbija registrikoodi või isikukoodi vastu.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga kavandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413.

4. Määruse mõju

Määruse eelnõuga ei kehtestata uusi nõudeid ega kohustusi. Eelnõu eesmärk on viia määrus

„Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis“ kooskõlla atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (eelnõu SE 697) muudatustega, mistõttu on tegemist tehniliste muudatustega. Atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu SE 697) mõjusid on kirjeldatud eelnõu SE 697 seletuskirja peatükis 6.1.3. „Standardühiku murdosadeks jagamine“.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele

lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2026. Eelnõu on seotud atmosfääriõhu kaitse ja teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisega (eelnõu SE 697).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile.

Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingule, Eesti Energia AS-ile, Sunly AS-ile, Eesti

Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, OÜ-le Utilitas Wind, Eesti Gaasiliidule, AS-ile Elering ning Maksu- ja Tolliametile.