Eesti seisukohad üldise grupierandi määruse läbivaatamise konsultatsiooni kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

riigiabi üldise grupierandi määruse

läbivaatamise konsultatsiooni kohta

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamise konsultatsiooni

kohta“ kinnitamiseks.

Palume eelnõu lisada päevakorda kiireloomuliselt, kuna avaliku kaasamise ehk Euroopa

Komisjoni küsimustikule vastamise tähtaeg on 6. oktoober 2025 ning enne vastuste

esitamist on vaja seisukohti tutvustada Riigikogu majanduskomisjonis ja seisukohad

kinnitada Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. Protokollilise otsuse eelnõu;

2. EE seisukohtade seletuskiri;

3. EE vastused küsimustikule (eelnõu).

Kaupo Raag 58851386

[email protected]

Meie 22.09.2025 nr 1.1-10.1/4133-1

2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

25. september 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni riigiabi üldise grupierandi määruse läbivaatamise

konsultatsiooni kohta

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni riigiabi

üldise grupierandi määruse läbivaatamise konsultatsiooni kohta:

1.1 Leiame, et üldine grupierandi määrus on üldiselt aidanud kaasa majanduskasvu

edendamisele, riigiabi reeglite lihtsustamisele ja liikmesriikide (abi andjate) töökoormuse

vähendamisele, kuid määrust on vaja veelgi lihtsustada, sätteid ühtlustada ning struktuuri

muuta.

1.2 Eesti peab lihtsustamise all silmas üldises grupierandi määruses toodud abi andmise

tingimuste lihtsustamist, sõnastuse ning terminoloogia ühtlustamist ja parandamist (nt

terminite „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja“, „raskustes olev ettevõtja“ ja „ergutav

mõju“ ajakohastamine ja ühtlustamine sama mõiste definitsiooniga teistes riigiabi

dokumentides ning termini „digitaliseerimine“ lisamine) ning teksti lühendamist.

Rõhutame, et lihtsustamine ei tähenda reeglite lõdvendamist, vaid arusaadavuse ja

rakendatavuse lihtsustamist, samuti töökoormuse ja bürokraatia vähendamist.

1.3 Teeme ettepaneku, et üldise grupierandi määruse enda lihtsustamisega koos vaadatakse üle

selle kokkupuutekohad teiste õigusaktide ja/või reeglitega, eelkõige on vajalik suurem

kooskõla struktuuritoetuste reeglitega.

1.4 Peame oluliseks üldise grupierandi määruse abikõlblike kulude leidmise aluste

lihtsustamist. Selle raames tuleks loobuda keskkonnakaitseabi andmisel

alternatiivse/vastupidise stsenaariumi kasutamise nõudest, mille raames tuleb määrata

investeeringu kulud koos riigiabiga ja ilma riigiabita. Lisaks tuleb suurendada teistes

artiklites paindlikkust abisumma arvutamisel erinevate meetoditega (osakaaluna

abikõlblikest kuludest, rahastamispuudujäägina või konkureeriva pakkumismenetlusega).

1.5 Eesti teeb ettepaneku eraldi artikli lisamiseks kaitseotstarbeliste toodete tootmise ja

teenuste arendamiseks antava abi kohta.

2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud

määrus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud

Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi määrus) läbivaatamiseks

Ülevaade ja eesmärk

Euroopa Komisjon algatas 14. juulil 2025. aastal avaliku konsultatsiooni (küsimustiku), et

uurida, millises osas ja ulatuses tuleks komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks1 (edaspidi üldine grupierandi määrus) läbi vaadata. Avalik konsultatsioon on

kättesaadav portaalis „Avaldage arvamust!“. Vastuseid saab esitada 6. oktoobrini 2025.

Algatuse eesmärk on üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmise eeskirjade

lihtsustamine (sh eemaldades liiga keerulised tingimused) ja halduskoormuse vähendamine,

samuti täiendavate toetuste liikide lisamine (toetuste liigid, mille osas on komisjonil aastate

jooksul tekkinud piisav praktika või mille puhul võetakse arvesse uusi poliitilisi prioriteete,

näiteks sotsiaalmajandust, ning hiljutisi muutusi turul ja tehnoloogias).

Lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgi puhul soovib komisjon kontrollida,

kas teatavad siseturuga kokkusobivuse kriteeriumid on endiselt vajalikud ja võimaldavad

tagada, et abi on sihipärane, proportsionaalne ja tõenäoliselt ei põhjusta põhjendamatuid

konkurentsimoonutusi. Kriteeriumide lihtsustamine võimaldaks vähendada liikmesriikide

töökoormust, vähendada rakendamisraskusi ja -vigu ning anda liikmesriikidele rohkem

paindlikkust toetusmeetmete kavandamisel.

Samuti on algatuse eesmärk üldist grupierandi määrust ühtlustada – kõrvaldada sellest

ebakõlad ja parandada määruse loetavust, muutes selle ülesehitust ja parandades sätete selgust.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), riigi osaluspoliitika

ja riigihangete osakonna juhtivspetsialist Maris Kalda ([email protected]) ning riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakonna peaspetsialist Ljudmilla Sokolnikova

([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi

halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4.

novembri 2024. a istungil).

Eesti seisukoht: „Ajutised riigiabimeetmed, mille eesmärk oli leevendada viimaste aastate

erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist ja riigiabi

menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste tehnoloogiate väljatöötamisel, taastuvenergias ja

1 Konsolideeritud tekst CL2014R0651ET0060040.0001.3bi_cp 1..1

2

tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames. Riigiabi peab olema piiratud ja

sihipärane.“

Samad põhimõtted, et riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane on üle korratud Vabariigi

Valitsuse 19.05.2025 a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedides

2025–2027 (punkt 62: „Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane. Toetame riigiabi andmise

lihtsustamist taastuvenergia ja pikaajaliste energiasalvestussüsteemide arendamiseks ning

võimsusmehhanismide rakendamiseks“).

Üldise grupierandi määruse näol ei ole tegemist ajutise riigiabimeetmega. Üldine grupierandi

määrus võimaldab liikmesriikidel anda ettevõtjatele teatud liiki toetusi ja muus vormis riigiabi

ilma Euroopa Komisjonile riigiabi teatist esitamata (st luba küsimata).

Taust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel kohustus

Euroopa Komisjonile teatada igasugusest riigiabist ja seda rakendada alles pärast komisjonilt

heakskiidu saamist. ELi riigiabi võimaldamise määrusega lubab nõukogu komisjonil

tunnistada teatavad riigiabi liigid siseturuga kokkusobivaks ja vabastada need lepingus

sätestatud teatamiskohustusest.

Selle alusel lubatakse üldise grupierandi määrusega liikmesriikidel automaatselt rakendada

teatavat liiki abimeetmeid ja seega vabastada liikmesriigid nõudest komisjonile neist eelnevalt

teatada, tingimusel et abi vastab üldtingimustele ja üldisest grupierandi määrusest tulenevalt

kohaldatavatele eritingimustele.

See võimaldab liikmesriikidel kiiresti abi anda, kui üldise grupierandi määruse tingimused on

täidetud.

Üldine grupierandi määrus jõustus 2014. aastal. Vahepeal on sellest saanud ELi

riigiabieeskirjade kõige olulisem osa. 2023. aastal rakendasid liikmesriigid üldise grupierandi

määruse alusel 69% kõigist kriisiga mitteseotud abimeetmetest, mis puudutasid abi andmist

näiteks teadusuuringutele ja innovatsioonile, lairibaühendusele, energiatõhususele ning

VKEdele (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja) ja idufirmadele.

Komisjon on üldise grupierandi määrust pidevalt ajakohastanud. Viimase muudatusega, mis

tehti 2023. aastal, võimaldatakse liikmesriikidele suuremat paindlikkust nende sektorite

toetamisel, mis on võtmetähtsusega üleminekul kliimaneutraalsusele ja nullnetomajandusele.

Kehtiva üldise grupierandi määruse (kokku 187 lk) struktuur on järgmine:

I peatükk: Üldsätted (sh reguleerimisala, mõisted jms)

II peatükk: Järelevalve (sh teavitamiskohustus, aruandlus, dokumentide säilitamine)

III peatükk: Erinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted (s.o konkreetsed abi andmise

tingimused abi eesmärkide viisi)

IV peatükk: Lõppsätted (sh üleminekusätted)

Lisad: I-IV (sh VKE mõiste)

Selleks, et ajaga kaasas käia, hindab komisjon, kas üldist grupierandi määrust oleks võimalik

täiendavalt lihtsustada ja ajakohastada vastavalt konkurentsivõime kompassile ja puhta

tööstuse kokkuleppele.

Üldise grupierandi määruse läbivaatamine on vajalik ka seetõttu, et määrus kaotab kehtivuse

31.12.2026 ja selle kehtivust on vaja pikendada.

3

Eestis anti riigiabi (tehti väljamakseid) üldise grupierandi määruse alusel 2024. aastal 337

miljonit eurot, mis moodustab 77% riigiabi kogumahust (arvestamata kriisiabi).

Eesti seisukohad üldise grupierandi määruse uuendamisel

1. Leiame, et üldine grupierandi määrus on üldiselt aidanud kaasa majanduskasvu

edendamisele, riigiabi reeglite lihtsustamisele ja liikmesriikide (abi andjate)

töökoormuse vähendamisele, kuid määrust on vaja veelgi lihtsustada, sätteid

ühtlustada ning struktuuri muuta.

Üldise grupierandi määruse alusel antakse Eestis suurem osa riigiabist, eelkõige seetõttu, et

sellise riigiabi andmiseks ei ole vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, mille saamine

on pikk protsess. Eesti abi andjatel (nt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA, Riigi Tugiteenuste Keskus) on pikk kogemus üldise grupierandi määruse

alusel riigiabi andmisel, kuid määruse rakendamisel on tekkinud teatud sätete (nt

definitsioonide) tõlgendusküsimused. Samuti on osa sätteid (artiklites toodud riigiabi andmise

tingimused) liiga keerulised ja erinevad artiklid on erineva ülesehitusega. Paljudes artiklites on

sarnased reeglid, kuid erinev sõnastus2.

Muudatused võimaldaksid luua nii toetust andvatele asutustele kui ka toetuse saajatele

turvalisema ja prognoositavama keskkonna, suurendades õiguskindlust ja lihtsustades üldise

grupierandi määruse rakendamist. Keeruliselt mõistetavad reeglid on põhjustanud erinevaid

praktikaid liikmesriikides, mis võib tähendada ettevõtjate erinevat kohtlemist

See hõlbustaks ka ELi peamiste poliitikaprioriteetide, näiteks väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi VKEd) toetamise ja keskkonnakaitse, rakendamist, muutes eeskirjad

praktilisemaks ja vähem koormavaks. Tarbetute haldustakistuste vähendamine kiirendaks

nende poliitikate rakendamist, parandaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

kasutamist ning tugevdaks avaliku halduse kvaliteeti.

Jätkuva lihtsustamise seisukohale tuginedes teeb Eesti riik küsimustikule vastamisel

muuhulgas järgmised ettepanekud (koos selgitustega):

1.1. Lihtsustada ja selgitada tuleks integreeritud investeeringutele/projektidele abi

andmist üldise grupierandi määruse alusel, sh projektid, mis ühendavad mitut

eesmärki ning millele abi andmiseks tuleb kasutada mitut üldise grupierandi

määruse artiklit ja mitut tüüpi kulusid (investeeringukulud, kulud seadmetele,

personalile, teenustele) või kus antakse abi mitmes vormis (otsetoetus, laen, tagatis).

Üldises grupierandi määruses on eraldi artiklid erinevateks eesmärkideks antava riigiabi

kohta, nt art 14 investeeringuteks antava regionaalabi andmiseks, art 18 VKEde messidel

osalemise toetamiseks, art 25 riigiabi andmiseks teadus-arendusprojektidele jne (kokku

68 valdkondlikku artiklit), mille alusel abi andmiseks on erinevad tingimused (erinevad

abikõlblikud kulud, abi osakaalud jm piirangud).

Kui on soov anda abi mitut eesmärki sisaldavale projektile, tuleb kombineerida erinevate

artiklite tingimusi, mis on keeruline. Nt projekt, kus toidutootmise suurettevõte soovib

reovett ära kasutada energia tootmiseks ja tootmisjääke kasutada uute toodete tootmiseks

ning investeerida ka hoone energiatõhususse. Regionaalabi (art 14) ei sobi, kuna

suurettevõtetele on lisatingimused ja regionaalabi määrad on madalad, lisaks ei oleks

2 Nt i.k „competitive bidding process“, „competitive selection procedure“, „competitive selection

process“.

4

võimalik artikli 14 alusel toetada energiatootmist. Sellisel juhul oleks vaja kasutada mitut

keerukat artiklit, mis on ettevõtjate ja rakendaja jaoks koormav.

Selliste projektide toetamise hõlbustamiseks peaks üldine grupierandi määrus selgitama

ja lihtsustama mitme artikli kombineerimist. Kasulikud oleksid ka vastavad komisjoni

juhised, kus on toodud praktilised näited.

1.2. Üldise grupierandi määruse artiklid, mis kehtivad vaid põllumajanduse

esmatootmise või kalanduse kohta, peaksid võimaldama anda riigiabi nii

põllumajanduse esmatootmiseks kui ka kalanduseks.

Põllumajandussektori riigiabi antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 alusel,

muud riigiabi reguleerivad ELTL artiklid 107-108, mis tingib selle, et põllumajanduse

riigiabi on võrreldes muuga erisustega. Üldist grupierandi määrust kohaldatakse vaid

erandkorras põllumajandusliku esmatootmise ja kalanduse/vesiviljeluse sektorites

(kohaldamisala on määratletud üldise grupierandi määruseartikli 1 lõike 3 punktides a ja

b), arvestades, et nende sektorite jaoks on olemas spetsiaalselt selleks otstarbeks

kehtestatud järgmised grupierandi määrused:

1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2022/2472 (käsitleb riigiabi andmist

põllumajandusliku esmatootmise sektoris)

2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2022/2473 (käsitleb riigiabi andmist kalanduse ja

vesiviljeluse sektorites).

Ülejäänud osas on üldise grupierandi määruse alusel põllumajanduse esmatootmise ja

kalanduse/vesiviljeluse sektorites riigiabi andmine välistatud.

Samas on üldises grupierandi määruses erandid (artiklid), mida kohaldatakse

põllumajandusliku esmatootmisesektoris, kuid mitte kalandus- ja vesiviljelussektoris,

mis toob kaasa erineva kohtlemise nende sektorite vahel. Näiteks on võimalik

põllumajanduse esmatootmise sektorile anda riigiabi üldise grupierandi määruse art 18

(VKEdele nõustamiseks antav abi) alusel, kuid kalanduse/vesiviljeluse sektorile mitte.

Leiame, et põllumajanduse esmatootmisele ja kalandusele peaksid kehtima samad üldise

grupierandi määruse artiklid, erisused sama määruse sees erinevate artiklite vahel ei ole

põhjendatud. Erisuste kaotamine täidab lihtsustamise eesmärki, sest muudab grupierandi

määruse rakendamise selgemaks.

1.3. Laiendada lihtsustatud kulumeetodi kasutamise võimalusi.

Kehtiva üldise grupierandi määruse artikkel 7 lubab abikõlblike kulude summa arvutada,

kasutades lihtsustatud kulumeetodit3, kuid üldjuhul vaid siis, kui tegemist on EL

struktuurifondidest või taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud meetmetega.

Teeme ettepaneku võimaldada lihtsustatud kulumeetodit kasutada ka muudest allikatest

(nt riigieelarvest) rahastatud meetmete puhul, samas selgitades selle võimaluse

kasutamist. Soovitav on koostada ka vastavad komisjoni juhised koos näidetega.

1.4. Üldise grupierandi määruse struktuur vajab osaliselt muutmist, et lihtsustada abi

andjatel reeglite järgimist.

3 Lisaks tegelike kulude alusel on võimalik kasutada 3 liiki lihtsustatud kuluhüvitamisviisi: (i)

ühikuhindade alusel, (ii) kindlasummaliselt ning (iii) ühtse määra alusel. Lihtsustatud kulumeetodit

kasutatakse toetusskeemides peamiselt selleks, et muuta protsess lihtsamaks ja kiiremaks, sest selle

kasutamine annab võimaluse, et enam ei ole vaja arvutada iga üksiku juhtumi täpseid kulusid.

5

Üldise grupierandi määruse sissejuhatavas osas (preambulis) on kirjas selgitused

määruse sisuosa kohta. Kui määrust muudetakse (võetakse vastu määruse muutmise

määrus), siis konsolideeritud tekstis (eelmiste määruste) sissejuhatav osa puudub.

Seetõttu on ajamahukas otsida selgitusi määruse põhimõtete ja muudatuste kohta.

Ettepanek on koondada ka varasemad sissejuhatavad osad või koostada määruse juurde

eraldi seletuskiri.

Üldise grupierandi määruse artiklid peaksid järgima ühtset struktuuri – praegu see nii

pole. Samuti lihtsustaks abi andmise reeglite järgimist, kui konkreetsete artiklite kohta

käivad teatamiskünnised ja mõisted oleksid selle artikli või jao all (praegu eraldi I

peatükis).

2. Eesti peab lihtsustamise all silmas üldises grupierandi määruses toodud abi andmise

tingimuste lihtsustamist, sõnastuse ning terminoloogia ühtlustamist ja parandamist

(nt terminite „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja“, „raskustes olev ettevõtja“ ja

„ergutav mõju“ ajakohastamine ja ühtlustamine sama mõiste definitsiooniga teistes

riigiabi dokumentides ning termini „digitaliseerimine“ lisamine) ning teksti

lühendamist. Rõhutame, et lihtsustamine ei tähenda reeglite lõdvendamist, vaid

arusaadavuse ja rakendatavuse lihtsustamist, samuti töökoormuse ja bürokraatia

vähendamist.

Tugineme siinkohal Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks

kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjoni 4. novembri 2024. a istungil): „Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist

ja riigiabi menetluste kiirendamist. … Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane.“ Kuna Eesti

teeb ettepaneku kahe uue artikli lisamiseks (abi andmise võimalused laienevad) ja ka

regionaalboonuste kasutamise võimaluste ühtlustamiseks, siis on vaid väga piiratud juhtudel

Eesti nõus reeglite lõdvendamisega või abimäärade suurendamisega.

Töökoormuse/bürokraatia vähendamise all peame silmas nt komisjoni läbipaistvusmoodulisse

(Transparency Award Module – TAM)4 raporteerimise piirmäärade tõstmist. Hetkel kehtib

nõue (üldise grupierandi määruse art 9), mille kohaselt tuleb TAMi kanda riigiabi summad,

mis ületavad 100 000 eurot (põllumajanduse esmatootjatele ja kalandussektoris antud abi puhul

10 000 eurot). Selline teave tuleb avaldada 6 kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast

(maksusoodustuste vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul). Läbipaistvusnõuete eesmärk

on muu hulgas võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada hõlpsasti asjakohast teavet EL

liikmesriikides antud riigiabi kohta, sh abi saaja, abi suuruse ja eesmärgi kohta.

Teeme ettepaneku tõsta TAMi kandmise piirmäär 300 000 euroni, kuna selline on vähese

tähtsusega abi5 piirmäär. Vähese tähtsusega abi puhul ei nõuta abisummade TAMi kandmist.

Lisaks töötab alates 1. jaanuarist 2009 Rahandusministeeriumi hallatav riigiabi ja vähese

tähtsusega abi register (RAR), kus peetakse arvestust riigiabi (välja arvatud põllumajanduslik

riigiabi) ja vähese tähtsusega abi andmise üle6. RARis kajastatakse abisummad sõltumata

suurusest (s.o alates ühest eurost), mistõttu on läbipaistvuse nõue igal juhul täidetud ka

4 Läbipaistvusnõude täitmiseks on Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega loonud nn

läbipaistvusmooduli (i. k Transparency Award Module – TAM). Läbipaistvusmooduli otsing on leitav

aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et 5 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 6 RARi põhimäärus Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus–Riigi Teataja

6

riigisisese registriga, s.o topelt. RAR on kasutatav vaid eesti keeles, kuid kõikide liikmesriikide

keeled on EL-s võrdsed ning ka TAM on kasutatav eesti keeles.

Kehtivas üldises grupierandi määruses kasutatavad mõisted on defineeritud artiklis 2. Määruse

kasutajamugavuse seisukohalt oleks mõisteid lihtsam kasutada, kui konkreetse artikliga seotud

mõisted asuksid selle artikli juures ning vaid üldised, terves määruses läbivalt kasutatavad

mõisted, jääksid artiklisse 2. Lihtsustada ja ajakohastada tuleks vähemalt selliseid mõisteid:

2.1 „raskustes olev ettevõtja“ (art 2 punkt 18)7. Üldjuhul on üldise grupierandi alusel

välistatud riigiabi andmine raskustes olevale ettevõtjale, v.a nt loodusõnnetuste tekitatud

kahju hüvitamiseks või idufirmadele antav riigiabi.

Vaja on muuta raskustes oleva ettevõtja definitsioon selgemaks ja lihtsamaks, mis

muudaks abimeetmete rakendamise kiiremaks ja ühtlasemaks. Hetkel võtab ettevõtja

raskustes olemise hindamine ebamõistlikult palju aega nii abi andvatel asutustel kui ka

abi taotlejal, kes peab esitama hulgaliselt lisainfot raskustes (mitte)olemise hindamiseks.

Artikli 2 punkti 18 alapunkti a hindamisest on välistatud VKEd, mis on eksisteerinud

vähem kui kolm aastat. Teeme ettepaneku pikendada nimetatud perioodi 7 aastani,

sarnaselt riskifinantseerimisabi erandiga, kuivõrd eriti iduettevõtete (start-up) ja

kasvuettevõtete (scale-up) puhul on raha kaasamise faas pikem.

Art 2 p 18 ei täpsusta, millisel tasandil raskusi hinnatakse juhul, kui taotleja kuulub

kontserni. Ettepanek on sätestada selgelt, et raskuste hindamine toimub kontserni tasandi.

Alternatiiv oleks väiksemate abisummade puhul (nt kuni 300 000 eurot) kontrollida vaid

teatud kriteeriumide täitmist (nt maksujõuetusmenetlus või pankrot).

Kontrollimisel, kas ettevõtja on raskustes või mitte, tuleb kontrollida kõiki üldise

grupierandi määruse art 2 punktis 2 (VKE mõiste, viitega I lisale) toodud kriteeriumide

täitmist, mis on töömahukas. Suurettevõtjate puhul tuleb kontrollida ka lisakriteeriumeid

(art 2 p 18 alapunkt e). Samas tuleb selleks eelnevalt analüüsida, kas tegemist on VKE

või suurettevõtjaga, mis omakorda võib olla väga töömahukas. Raskustes olemist peab

kontrollima ka juhul, kui abi antakse selliste artiklite alusel, kus abi suurus ei sõltu

ettevõtja suurusest (nt art 27, 55, 56). Seetõttu teeme ettepaneku muuta mõiste oluliselt

lihtsamaks, ühtlustades nõuded olenemata ettevõtte suurusest.

Samuti on Eesti seisukohal, et vähendada tuleb raskustes oleva ettevõtja kriteeriume, mis

kiirendaks ja lihtsustaks menetlust. Ettepanek on loobuda art 2 punkti 18 alapunktis e

sätestatud EBITA ja finantsvõimenduse näitaja kontrollimisest (kontroll nõutud

suurettevõtjate puhul).

Probleemne on ka ülekursi arvestamine osakapitali osana (art 2 p 18 alapunkt a). Selle

tingimuse tõttu osutuvad väga paljud ettevõtted formaalselt raskustes olevaks, kuid

sisuliselt ei ole ettevõte finantsraskustes ning ülekurssi kasutataksegi kapitali kaasamise

instrumendina8. Ettepanek on sätestada, et ülekurssi ei arvestata osakapitali hulka, mis

jällegi lihtsustaks oluliselt ettevõtja raskustes olemise kontrolli.

7 „Raskustes olev ettevõtja” definitsioon leitav https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0651#art_2 8 Ülekurssi ehk aažio tekib siis kui ettevõte emiteerib aktsiaid või osasid hinnaga, mis ületab nende

nimiväärtuse. Näiteks kui aktsia nimiväärtus on 1 euro, aga investor maksab selle eest 3 eurot, siis 2

eurot on ülekurss. See on näiteks vajalik äriseadustikust tuleneva nõude tagamiseks, et ettevõtte

omakapital peab olema vähemalt 50% aktsiakapitalist (ülekursiga ettevõtte kapitaliseerimine suurendab

omakapitali aga ei suurenda samas mahus aktsiakapitali). Ülekurssi kasutatakse sageli käivitusfaasis

7

Täiendavalt oleks vaja hinnata, kas raskustes oleva ettevõtja definitsiooni määratluse

erinevused üldises grupierandi määruses ja Euroopa Komisjoni teatises „Suunised

raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava

riigiabi kohta9“ on põhjendatud ja selguse huvides tuleks definitsioonid ühtlustada.

2.2 „ergutav mõju“. Vastavalt üldise grupierandi määruse art 6 lõikele 1 kohaldatakse

määrust vaid juhul, kui abil on ergutav mõju. Ergutav mõju tähendab, et enne (abi saava)

projekti või tegevusega seotud töödega alustamist10 on abi taotlev ettevõtja esitanud abi

andvale asutusele vastava taotluse.

„Ergutava mõju” küsimus on tihedalt seotud hiljutise kohtupraktika ja

taastuvenergiakavade „pöördumatu investeeringu” mõistega. Üldises grupierandi

määruses peaks täpsustama, millal investeering muutub pöördumatuks, võttes arvesse

uusimat kohtupraktikat. Näiteks kohtuasjas C-11/22, Est Wind Power, jõudis kohus küll

keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014-202011 alusel tehtud kokkusobivuse

hindamise tulemusel järeldusele, et turbiinidega seotud investeeringud kujutavad endast

pöördumatut investeeringut. Liikmesriikidel on vaja selgust, kas see tõlgendus kehtib ka

üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel. See on eriti oluline, arvestades, et

ergutava mõju mõistet käsitleti kohtuasjas C-349/17, Eesti Pagar, kus kohtu järeldus oli

laiem.

2.3 „VKE“ mõiste on toodud üldise grupierandi määruse I lisas. Eesti toetab VKE

definitsiooni täpsustamist ja lihtsustamist. VKEdele on üldises grupierandi määruses ette

nähtud suuremad abi osakaalud ning teatud abi saabki anda vaid VKEdele, mistõttu on

oluline, et kõik abi andjad mõistaksid VKE mõistet üheselt.

VKEdeks loetakse ettevõtjaid, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei

ületa 50 miljoni eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Ettevõtja

suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka partnerettevõtjate ja sidusettevõtjate andmeid.

Vastavalt I lisa artikkel 3 lõikele 3 loetakse sidusettevõtjaks ka ettevõtjaid, kellel on lõike

3 punktides a – d nimetatud suhe füüsiliste isikute või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute

rühma kaudu, kui nende tegevus toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Perekondlike sidemete kontrollimist ei pea Eesti vajalikuks, kuna esineb

eralditoimetavaid sama perekonnanimega isikuid ja erinevate perenimedega lähisugulasi

või -hõimlasi. Muudatus vähendab oluliselt abiandjate töökoormust, kuid võib

suurendada potentsiaalsete abisaajate abisummasid. Mõisteid nagu lähiturud ja

asjaomased turud tuleks selgemini määratleda.

VKE mõistes on liiga palju tõlgendamise kohti ning ettevõtete struktuurid lähevad aina

keerulisemaks. Seetõttu võib siseriiklikult esineda erinevaid tõlgendusi ja see põhjustab

raskusi reeglite rakendamisel.

olevate ettevõtete kapitaliseerimisel, kus vastasel korral võib teenitav kahjum ületada 50% märgitud

aktsiakapitalist. Riigiabi reeglite järgi on regulatsioon aga rangem ning nö 50% reegel rakendub

aktsiakapitalile koos ülekursiga, mistõttu võivad käivitusfaasis ettevõtted isegi piisava likviidsuse

olemasolul osutuda formaalselt raskustes olevaks. Ülekurssi kasutatakse ka muul eesmärgil, kuid

riigiabi kontekstis on olulised just käivitusfaasis teenitavad kahjud. 9 Suunised: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2014.249.01.0001.01.ENG 10 „Tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult

siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt

sellest, mis on varajasem… 11 Komisjoni teatis – Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020

8

3. Teeme ettepaneku, et üldise grupierandi määruse enda lihtsustamisega koos

vaadatakse üle selle kokkupuutekohad teiste õigusaktide ja/või reeglitega, eelkõige

on vajalik suurem kooskõla struktuuritoetuste reeglitega.

Seisukoha raames teeb Eesti ettepanekud:

3.1. Üldise grupierandi määruse ja struktuuritoetuste reeglid vajavad suuremat

kooskõla, sh abi osakaalud, abikõlblikud kulud, EL fondide ja riikliku rahastamise

kumuleerimisreeglid.

Kui liikmesriigid koostavad ELi eelarvest kaasrahastatavate toetuskavade tingimusi,

peavad riigiabi sisaldavad meetmed olema kooskõlastas üldise grupierandi määruse

sätetega. Vastuolude ja ebajärjekindluse vältimiseks peaksid ELi tasandi

toetusprogrammide ja üldise grupierandi määruse tingimused olema omavahel täielikult

kooskõlas.

Samuti ei tohiks üldise grupierandi määruse muudatused tuua kaasa olukorda, kus juba

heakskiidetud rakenduskavas olevad ja hetkel kehtiva üldise grupierandi määrusega

kooskõlas olevad meetmed muutuksid pärast määruse muudatusi määrusega

mittekooskõlas olevaks.

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava raames oleks võimalik toetada

toidutöötlejaid kuni 50% abimääraga, kuid selline määr ei ole üldise grupierandi alusel

(regionaalabi andmisel, art 14) võimalik.

3.2. Koolitusabi ja tööhõiveabi reeglite osas leiame, et piisab üldises grupierandi

määruses sätestatud abi andmise tingimustest ja Euroopa Komisjoni 2009. a

teatised, mis puudutavad koolituseks ja tööhõiveks antava abi tingimusi ning suures

osas kattuvad üldise grupierandi määruse vastavate tingimustega ei ole enam

asjakohased ja tuleks kehtetuks tunnistada.

Euroopa Komisjoni koolitusabi teatis12 annab juhiseid teatamiskohustuslike (riigiabi luba

vajavate) koolitusabi meetmete kokkusobivuse hindamiseks. Teatis pärineb aastast 2009

ja kattub suures osas koolitusabi meetmetega, mis on nüüd üldise grupierandi määruse

artiklis 31.

Samuti kehtib praegu Euroopa Komisjoni tööhõivealase abi teatis13, mis annab juhiseid

teatamiskohustuslike tööhõivealaste meetmete kokkusobivuse hindamiseks. Teatis

pärineb samuti aastast 2009 ja kattub suures osas tööhõiveabi andmise tingimustega, mis

on nüüd üldise grupierandi määruse artiklites 32-35.

Leiame, et piisab, kui vastavad reeglid on sätestatud vaid üldises grupierandi määruses

ning koolitusabi teatis ja tööhõiveabi teatis tuleks kehtetuks tunnistada.

4. Peame oluliseks grupierandi määruse abikõlblike kulude leidmise aluste

lihtsustamist. Selle raames tuleks loobuda keskkonnakaitseabi andmisel

alternatiivse/vastupidise stsenaariumi kasutamise nõudest, mille raames tuleb

määrata investeeringu kulud koos riigiabiga ja ilma riigiabita. Lisaks tuleb

suurendada teistes artiklites paindlikkust abisumma erinevate meetoditega

12 Komisjoni teatis – Koolituseks antava ja eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga

kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid (ELT C 188, 11.08.2009) 13 Komisjoni teatis – Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate tööhõive jaoks antava ja

eraldi teatamise kohustusega riigiabi ühisturuga kokkusobivuse analüüsi kriteeriumid (ELT C 188,

11.08.2009)

9

(osakaaluna abikõlblikest kuludest, rahastamispuudujäägina või konkureeriva

pakkumismenetlusega) arvutamisel.

Tegemata ettepanekut lõdvendada abi andmise piirmäärasid (seisukoht 2), peab Eesti

vajalikuks mõningates aspektides määruse abikõlblike kulude leidmise aluseid muuta.

Konkreetselt teeb Eesti küsimustikule vastates järgmised ettepanekud:

4.1. Üldise grupierandi määruse keskkonnakaitseabi andmise tingimusi tuleks oluliselt

lihtsustada ja ühtlustada, loobuda võiks abikõlblike kulude leidmisest

alternatiivse/vastupidise stsenaariumi alusel14 – eriti väiksemamahuliste projektide

ja VKE-de puhul.

Üldise grupierandi määruse 7. jaos olevad artiklid (art 36-49) käsitlevad keskkonnakaitseks

antava abi reegleid (nt art 36b investeeringuabi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite

omandamiseks ja moderniseerimiseks, art 38a hoonete energiatõhusus, art 41 taastuvenergia

tootmiseks antav investeeringuabi jne).

Keskkonnakaitseks antava abi artiklid on väga keerulised, arvukate tingimustega, mistõttu

raskesti rakendatavad. Keerukas on ka alternatiivse/vastupidise stsenaariumi alusel abikõlblike

kulude leidmine (nt artikkel 36 lg 4, artikkel 38 lg 3, artikkel 47 lg 7). Teeme ettepaneku, et

keskkonnakaitseabi andmisel võiksid abikõlblikud olla kõik investeerimiskulud, selline

muudatus vähendaks oluliselt abiandjate töökoormust abisumma arvutamisel. Vajadusel võib

sellest muudatusest tulenevalt kohandada (s.o alandada) abi osakaalu, vältimaks abisummade

suurenemist.

4.2. Teeme ettepaneku võimaldada abisumma arvutada erinevate meetoditega: abi

osakaaluna abikõlblikest kuludest, rahastamispuudujäägina (i.k funding gap) või

konkureeriva pakkumismenetlusega, kui see on asjakohane.

Üldise grupierandi määruse artiklites on toodud erinevad abisummade leidmise meetodid.

Teatud juhtudel on maksimaalne riigiabi summa toodud abi osakaaluna abikõlblikest kuludest

(nt art 25 – teadus-arendustegevuse projektile antav abi), teistel juhtudel võrdub abisumma

rahastamispuudujäägiga (art 56 – kohalikule taristule antav investeerimisabi). Mõnes artiklis

on lubatud abisumma leida rahastamispuudujäägina ja alternatiivselt (väiksemate abisummade

puhul) ka abi osakaaluna abikõlblikest kuludest (art 53 - kultuuri edendamiseks antav abi).

Keskkonnakaitseabi puhul on võimalus abisumma leida abi osakaaluna abikõlblikest kuludest

ja alternatiivselt saab 100% abi anda, kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse teel (nt

art 41).

Abi andjatel võiks olla võimalus kasutada erinevaid meetodeid abisummade arvutamiseks.

Kõige lihtsam variant on konkreetne abi osakaal abikõlblikest kuludest.

Abisumma leidmiseks rahastamispuudujäägina (vt mõiste üldise grupierandi määruse art 2

punkt 118)15 peaks komisjon koostama juhised või üksikasjaliku metoodika.

14 Nt art 38 (Investeeringud energiatõhususe meetmetesse) lg 3 alusel määratakse abikõlblikud kulud

võrreldes investeeringu kulusid abi puudumise korral tekkivate alternatiivse stsenaariumi kuludega. 15 „Rahastamispuudujääk” – netolisakulu, mille leidmiseks lahutatakse abi saava projekti

majandustuludest ja -kuludest (sealhulgas investeeringud ja tegevus) sellise alternatiivse projekti tulud

ja kulud, mille abisaaja tõenäoliselt abi puudumise korral ellu viiks. Rahastamispuudujäägi

kindlaksmääramiseks peab liikmesriik arvutama abi andmise stsenaariumi ja usutava vastupidise

stsenaariumi puhul kõik peamised kulud ja tulud, abisaajate kapitali kaalutud keskmise hinna (tulevaste

rahavoogude diskonteerimiseks) ning nüüdispuhasväärtuse nii abi andmise stsenaariumi kui ka

10

Konkureeriv pakkumismenetlus (vt üldise grupierandi määruse art 2 punkt 38)16 on eriti

väikeste projektide puhul koormav ja seetõttu oleks vajalik sel juhul võimaldada kasutada muid

meetodeid, näiteks abi osakaalu abikõlblikest kuludest.

5. Eesti teeb ettepaneku eraldi artikli lisamiseks kaitseotstarbeliste toodete tootmise ja

teenuste arendamiseks antava abi kohta.

Üldist grupierandi määrust tuleks täiendada selliselt, et abimeetmete, mis aitavad kaasa

kaitsevalmiduseesmärgi saavutamisele, toetamine oleks lubatud, kui on täidetud teatud

lisatingimused (nt proportsionaalsus, kindlaksmääratud rahaline piirmäär).

Selliste kaitseotstarbeliste toodete tootmise ja teenuste arendamise toetamise siseturuga

kokkusobivuse hindamisel tuleks arvesse võtta abimeetme mõju ELi ühisele huvile ja

eesmärgile toetada kaitsevalmiduseesmärkide saavutamist, tagades seejuures vastavuse

läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtetele.

03.09.2025 arutati Koordinatsioonikogus Kaitseministeeriumi ettepanekuna Eesti seisukohta:

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni hinnangut, et kaitsetoodete ja -teenuste tootmisvõimekuse

suurendamisele suunatud riigiabi meetmed toetavad olulisi julgeolekuhuvisid ega kahjusta

ühtse turu toimimist. Eesti peab vajalikuks, et Euroopa Liidu riigiabi raamistik arvestaks

praegust julgeolekuolukorda ja võimaldaks liikmesriikidel kiiresti ning paindlikult tugevdada

oma kaitsetööstuse võimekust.“ Valitsus pole veel seisukohti kinnitanud.

Kehtiva üldise grupierandi määruse kohaselt võib toetada investeeringuid regionaalarengusse

(sh kaitsetööstusesse, art 14), kusjuures vastavalt Eesti kohta kehtestatud regionaalabi

kaardile17 on abi osakaalud abikõlblikest kuludest suhteliselt madalad - olenevalt piirkonnast

suurettevõtja kohta 15%-25%. Artikli 14 kohta kehtib ka piirang, et abikava ei tohi olla

suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele, s.o regionaalabi kava peab

hõlmama tegevusi, mis kuuluvad vähemalt viie NACE18 neljakohalise koodi alla. On risk, et

kaitsetööstusettevõtete toetamisel on tegevusalad nii spetsiifilised, et viie NACE koodi täitmise

nõue võib jääda täitmata.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Rahandusministeerium saatis arvamuse saamiseks 28.07.2025 kirja ministeeriumidele ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti informeeris Rahandusministeerium oma 31.07.2025

kirjaga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Tööandjate

Keskliitu ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni küsimustikust.

vastupidise stsenaariumi korral projekti kestuse ajal. Tüüpilise netolisakulu võib kindlaks määrata

nüüdispuhasväärtuste vahena abi andmise stsenaariumi ja vastupidise stsenaariumi korral

võrdlusprojekti kestuse ajal. 16 „Konkureeriv pakkumismenetlus” — mittediskrimineeriv pakkumismenetlus, millega nähakse ette

piisava arvu ettevõtjate osalemine ning mille puhul abi antakse kas pakkuja esialgse pakkumuse või

enampakkumishinna alusel. Lisaks on pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht siduvaks

piiranguks, mis toob kaasa olukorra, kus kõik pakkujad ei saa abi saada. 17 Eesti regionaalabi kaart 1. jaanuar 2022 - 31.detsember 2027 (muudetud 3.10.2024 seoses STEP

projektidega). 18 NACE kood (prantsuse keeles Nomenclature statistique des activités économiques dans la

Communauté européenne) on Euroopa Liidu majandustegevuse klassifikaator, mida kasutatakse

ettevõtete tegevusalade kirjeldamiseks ja statistika kogumiseks. Eestis kasutatakse EMTAK-i (Eesti

Majanduse Tegevusalade Klassifikaator), mis on NACE klassifikaatori kohandatud versioon.

11

Lisaks saatis Rahandusministeerium küsimustiku 24.07.2025 e-kirjaga riigiabi võrgustiku

liikmetele (riigiabi võrgustik hõlmab 73 liiget erinevatest riigiabi andvatest asutustest).

Tagasiside küsimustikule saatsid Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja

Tallinna linn, seejuures Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium

andsid teada, et nemad seisukohtade kujundamisse sisendit ei anna. Arvamuse andis ka Eesti

Kaubandus- ja Tööstuskoda.

Jätkutegevuse plaan

Euroopa Komisjoni konsultatsioon on avatud kuni 6. oktoobrini 2025. 17.09.2025 kinnitati

seisukohad koordinatsioonikogus ning tehti otsus esitada need Vabariigi Valitsusele. Pärast

Vabariigi Valitsuse kinnitust liiguvad seisukohad edasi heaks kiitmisele Riigikogu Euroopa

Liidu asjade komisjoni, oma arvamuse annab ka majanduskomisjon. Peale seisukohtade

kinnitamist Euroopa Liidu asjade komisjonis esitab Rahandusministeerium küsimustiku

Komisjonile. Komisjon analüüsib avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastuseid ning

avaldab peamiste punktide ja järelduste kokkuvõtte portaalis „Avaldage arvamust!“.

Liikmesriikidelt kogutud teabe põhjal analüüsib komisjon erinevaid võimalusi lihtsustada

kehtivat üldist grupierandi määrust ja töötada välja uued eeskirjad, mille puhul oleks võetud

arvesse ka uusi poliitilise prioriteete (nt sotsiaalmajandust ning hiljutisi muutusi turul ja

tehnoloogias).

Üldise grupierandi määruse muutmise eelnõu kohta korraldab Euroopa Komisjon eraldi

avaliku konsultatsiooni ning riigiabi nõuandva komitee kohtumised.

1

Draft ID: d5369901-da78-4727-bb29-27f15fcc5786 Date: 19/09/2025 10:24:37

Questionnaire - GBER general revision 2025 Fields marked with * are mandatory.

1 Introduction

The current version of Commission (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain Regulation categories of aid compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (“General Block Exemption Regulation” or “GBER”) entered into force on 1 July 2014 and applies until 31 December 2026. With this questionnaire, the Commission invites stakeholders to provide written input on the purpose and the scope of the revision of the GBER.   As the GBER encompasses many different aid categories, please mention precisely in your replies the specific GBER article or articles concerned.   For each question, please elaborate, if relevant, on the expected impact of the change on the reduction of the administrative burden for undertakings and Member States, competition in the market, legal certainty for undertakings, harmonised application of the competition rules, compliance or enforcement costs, innovation and sustainability. As regards these impacts (and more generally for all your replies), please provide, as much as possible, quantitative evidence underpinning your statements. This will ensure that the review process is based on facts and reliable evidence.

2 About you

Language of my contribution1 Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian

*

2

Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish

I am giving my contribution as2 Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other

First name3

*

*

3

Maris

Surname4

KALDA

Email (this won't be published)5

[email protected]

Scope6 International Local National Regional

Level of governance8 Parliament Authority Agency

Organisation name9 255 character(s) maximum

Ministry of Finance

Organisation size10 Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) Large (250 or more)

Transparency register number11 Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision-making.

*

*

*

*

*

*

4

Country of origin12 Please add your country of origin, or that of your organisation.   This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon Albania Dominican

Republic Lithuania Saint Vincent

and the Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern

and Antarctic Lands

Moldova South Georgia and the South Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan

*

5

Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and

Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Eustatius and Saba

Guadeloupe Nauru Switzerland

Bosnia and Herzegovina

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Ocean Territory

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

British Virgin Islands

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern Mariana

Islands Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands

6

Central African Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New

Guinea United Arab Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Islands

Japan Philippines United States Minor Outlying Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and Tristan da Cunha

Zambia

Democratic Republic of the Congo

Lesotho Saint Kitts and Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer

7

association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency Opt in to select register number, are always published. Your e-mail address will never be published.

the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

14 Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous.

Anonymous Only organisation details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to remain anonymous. Public Organisation details and respondent details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will also be published.

I agree with the personal data protection provisions

3 Objectives of the GBER and of the GBER revision

3.1 Objectives of the GBER

In its 2012 on State aid modernisation, the Commission 15 Communication considered that the objectives of State aid modernisation were the promotion of growth, the prioritisation of enforcement on aid with the highest impact on the single market, and the simplification of the State aid rules. Do you consider that the implementation of the GBER has contributed to the achievement of these objectives? Please rank each objective from 1 to 4 according to the following scale: 1 – Not at all. The implementation of the GBER did not contribute in any meaningful way. 2 – To a small extent. The implementation of the GBER had a noticeable but limited contribution. 3 – To a large extent. The implementation of the GBER contributed significantly to achieving the objective. 4 – Yes, to a very large extent. The implementation of the GBER was instrumental in achieving this objective.

*

8

1 - No, not at all

2 - Yes, to a small extent

3 - Yes, to a large extent

4 - Yes, to a very large extent

Promotion of growth

Prioritisation of enforcement on aid with the highest impact on the single market (“big on big, small on small”)

Simplification of the State aid rules

In your view, is the GBER well aligned with the following policy objectives?16 Please rank each objective from 1 to 3 according to the following scale: 1 – Not at all. The GBER should not contribute in any meaningful way. 2 – To some extent. The GBER should contribute to achieving the objective. 3 – To a large extent. The GBER should be instrumental in achieving this objective.

1 – Not at all

2 – To

some extent

3 – To a large extent

Encouraging the green transition (including decarbonization)

Fostering the digital transition

Legal certainty (predictability and ease of understanding) for Member States and undertakings

Promoting R&D and innovation

Promoting the economic, social and territorial cohesion of Member States and the Union as a whole, as well as regional development of disadvantaged areas

Promoting the uptake of private investment in the EU through de-risking

Protecting a level playing field in the single market and minimising distortions of competition

Strengthening the resilience of the EU economy against external shocks and dependency on third countries  (including mining and processing of critical raw materials and growth of EU key strategic sectors referred to in the

)Competitiveness Compass

Supporting social protection measures

Supporting the competitiveness of the EU

Supporting the just transition

9

The prioritisation of enforcement on the most distortive types of State aid, which should be notified to the Commission

3.2 Objectives of the revision of the GBER

In your view, does the GBER adequately address the following issues?17 Please rank each issue from 1 to 4

1. No

2. Yes, to a

limited extent

3. Yes, to

some extent

4. Yes, to a

large extent

The reduction of the administrative burden of Member States and the Commission

Improving the user-friendliness, readability, consistency and accessibility of the GBER

Increasing the scope of the GBER to more aid measures

Simplifying the compatibility conditions to block exempt more aid measures while keeping sufficient safeguards to avoid undue distortions

Adapting the current text to take into account political, economic, technical and social changes

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the 18 objective of supporting the transition towards a climate neutral, clean and sustainable economy, in particular for SMEs? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum Please explain and provide examples

10

Kehtiv määrus ei aita kirjeldatud eesmärkide täitmisele kaasa nii palju kui oleks võimalik. Näiteks keskkonnakaitseabi artiklid (artiklid 36-49) on liiga keerulised ja pole piisavalt selged. Vastupidise stsenaariumi puhul on abikõlblike kulude leidmine keeruline, eriti VKEde puhul. „Roheinvesteeringute“ saavutamisel on pööratud rohkem tähelepanu VKEdele, samas suurema osa reostusest toodavad suurettevõtted, kelle toetamise tingimused GBERi alusel on äärmiselt piiratud. Selleks, et mõju eesmärkide täitmisesse oleks suurem, peab GBER maksimaalselt arvestama kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmetega. Selleks on vaja teha järgmist: 1) GBERi muutmisel tuleb ette näha rakendussäte, mille kohaselt varem kinnitatud rakenduskavades ettenähtud toetusmeetmetes kohaldatakse rakenduskava kinnitamisel kehtinud GBER redaktsiooni. Praktikas on esinenud olukordi, kus rakenduskava kinnitamise järgselt selgub, et GBERi reeglistik on muutunud ja pole võimalik rakenduskava meetmeid algselt kavandatud kujul rakendada. Seega jääb plaanitud meede sisuliselt ellu viimata või tuleb rakenduskava muuta. 2) EL fondide reeglid ja GBERi reeglid peavad olema võimalikult palju ühtlustatud, et oleks võimalik toetuste andmisel Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud rakenduskava meetmeid ellu viia. Kuigi lennunduses võimaldab GBER investeerida taristusse kliimasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks, siis on tulevikus olulisem tagada väiksemate, mittetasuvate lennujaamade majandustegevuse toetamine. Lisaks oleks vaja toetada lennuettevõtjaid, et nad võtaksid kasutusele puhtamad kütused, tehnoloogiliselt uuemad ja vähem heitmeid emiteerivad õhusõidukid. Energeetikas on vajadus vabastada kohalike taastuvkütuste (näiteks biometaani) kasutamine teavitamiskohustusest, et soodustada kliimaeesmärkide ja energiajulgeoleku saavutamist.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the 19 objective of supporting a just transition (addressing negative impacts on territories and communities that are most affected by the transition to a climate-neutral, clean and sustainable economy), especially in view of the retraining and re-employment needs of workers from decarbonized industries? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum

Eesti ei ole andnud tööhõiveabi õiglase ülemineku toetamiseks. Lennunduse valdkonnas GBER pigem ei toeta õiglast üleminekut piisavalt. Kliimaneutraalsuse saavutamine on pikaajaline eesmärk (nt vesiniktehnoloogia kasutuselevõtt lennunduses eeldatavasti alles pärast 2035. aastat) ja GBER ei toeta piisavalt vajalikke üleminekumeetmeid. See hõlmab näiteks säästvate lennukikütuste kasutamist ja uute tehnoloogiate, nagu elektrilennukite, kasutuselevõtu raskuste ületamist ELi äärepoolseimate piirkondade ja Kesk-Euroopa vahelistel liinidel. Kuigi artiklid 31 ja 32 lubavad koolitus- ja tööhõiveabi ning regionaalabi sätted (artiklid 13, 14) võivad toetada investeeringuid ebasoodsas olukorras olevatesse piirkondadesse, ei ole need meetmed otseselt mõeldud reageerima dekarboniseerimise struktuurilistele mõjudele. GBERis puudub õiglase ülemineku jaoks spetsiaalne raamistik. See ei sea prioriteediks tööstuslanguse läbivaid piirkondi ega paku kohandatud tuge süsinikumahukatest sektoritest koondatud töötajatele. Ümberõppe ja uuesti töölevõtmise vajadused – mis on õiglase ülemineku keskmes – nõuavad pikaajalisi integreeritud strateegiaid, mis ühendavad oskuste arendamise, ettevõtluse toetamise ja piirkondliku majanduse mitmekesistamise.

Digitalisation and new technologies are a key driver of innovation, competitiveness 20 and growth. Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the objective of supporting the transition towards a digitalised economy? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum

11

Please explain and provide examples

GBER pakub teatavat tuge teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmetele, mis kaudselt hõlbustab digitaliseerimist. Selle panus digiteeritud majandusele ülemineku toetamise konkreetsesse eesmärki on aga piiratud. GBERis ei ole piisavalt abivahendeid digitaliseerimise toetamiseks. Digitaliseerimine on kõikides poliitikakujundamise dokumentides (strateegiad, prioriteedid, fondireeglid jms) ühe prioriteetse teemana tõstatatud, sh keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel valdkonnana, kuhu peab investeeringuid suunama. Peamised lüngad on järgmised: • Digitaalse taristu piiratud ulatus: lairibaühenduse kasutuselevõtt on abikõlblik, kuid pilvandmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja andmepõhiste teenuste toetamine on vähem selgelt määratletud. • Killustatud abikategooriad: integreeritud digiprojektid (nt taristu, koolituse ja innovatsiooni ühendamine) tuleb jagada mitme artikli vahel, mis suurendab töökoormust. • Mahajäänud piirkondade prioriteetide puudumine: GBERil puuduvad mehhanismid digitaalse lõhe vähendamiseks maapiirkondades või majanduslikult nõrgemates piirkondades. Näiteks VKE, kes soovib oma tootmisliini tehisintellektil põhinevate tööriistade abil digitaliseerida, töötajaid koolitada ja ühenduvust täiustada, peaks navigeerima artiklite 14, 25, 28 ja 31 eraldi sätete alusel, millel kõigil on erinevad abi määrad ja tingimused.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the 21 objective of supporting the resilience of the EU economy, in particular of certain strategic sectors defined in the , against external EU Competitiveness Compass shocks and dependency on third countries? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum Please explain and provide examples

GBER aitab vastupidavust (resilience) suurendada peamiselt teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, keskkonnakaitset ja regionaalarengut toetavate meetmete kaudu. Selle tõhusus välistele šokkidele vastupidavuse suurendamisel ja kolmandatest riikidest sõltuvuse vähendamisel, eriti strateegilistes sektorites, on aga piiratud. Venemaaga piirnevatel riikidel nagu ka Eesti on vaja GBERi täiendavat paindlikkust, sh regionaalseid boonuseid, et toetada ettevõtjate võimalusi negatiivsete mõjudega toime tulemiseks ning piirkonna majanduskeskkonna elavdamiseks. GBER on tähtis regionaalsete lennujaamade toetamiseks, mis on kriitilise tähtsusega lennuühenduste tagamisel äärealade ja saartega, sest need on hädavajalikud alternatiivide puudumisel (st laevaühendus on aeglane ja ronge ei ole). Energiajulgeoleku ja taskukohasuse seisukohast on oluline, et GBER ei seaks piiranguid, mis takistaks lennundussektori arengut, taastuvenergiale (nt biomass, biometaan) seatud piirangutega. GBERis puuduvad sihipärased mehhanismid selliste strateegiliste sektorite jaoks nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotehnoloogia ja kriitilised toorained – valdkonnad, mis on konkurentsivõime kompassis määratletud EL vastupidavuse jaoks elutähtsateks.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the 22 objective of supporting research, development and innovation activities? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum Please explain and provide examples

12

GBER annab kindla aluse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) toetamiseks, eelkõige teadus- ja arendustegevuse projektidele, innovatsiooniklastritele ning ettevõtete ja teadusasutuste koostööle antava abi kaudu. Selle panus ei ole aga täielikult piisav, kui tegemist on kõrge riskiga projektidega. Teadus-arendusabi artikleid on keeruline kasutada projektide korral, kus abisaaja tegeleb osaliselt ettevõtluse (majandustegevus) ja osaliselt teadusega (mittemajandustegevus). GBERi uuemad teadus-arendusabi artiklid (art 25a-25d) on segased. Nendes artiklites viidatakse programmi "Horisont 2020" ja "Euroopa horisont" eeskirjadele, kuid need eeskirjad (sh abikõlblikud kulud, rahastamismäär) pole selged ega ka kergesti leitavad. Seetõttu on Eestis vaid piiratud juhtudel kasutatud riigiabi andmiseks neid artikleid. Ettepanek sõnastada viitamise asemel konkreetsed tingimused (sh abikõlblikud kulud, rahastamismäär) GBERis. GBER ei sea prioriteediks strateegilisi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, kvantarvutus või biotehnoloogia, hoolimata nende olulisusest ELi konkurentsivõime jaoks. Lisaks ei stimuleeri GBER piisavalt piiriülest koostööd, mis on oluline üle-euroopalise innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Kui projekt hõlmab partnereid mitmest liikmesriigist, pakub üldine grupierandi määrus piiratud paindlikkust võrreldes nt IPCEI teatisega.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to achieving the 23 objective of supporting cohesion objectives (regional development, recognition of territorial specificities) or social objectives? If not, please explain why. Should in particular cohesion policy objectives be better taken into account in the various provisions of GBER (also beyond Section 1 of Chapter III), by including specific support in certain regions?

2000 character(s) maximum Please explain and provide examples

GBER toetab mõningal määral ühtekuuluvuse eesmärke, kuid territoriaalseid eripärasid tuleks paremini arvesse võtta. GBER on oluline elutähtsa taristu toetamisel äärealadel, näiteks väikeste lennujaamade ja äärealade elanike liikumisvõimaluste tagamine on ülioluline, kuna turupõhiselt sellised ühendused ega taristu muidu ei toimiks. GBER peaks arvestama äärepoolsetes, väiksemates või geopoliitiliselt haavatavamates liikmesriikides esinevate ebasoodsate tingimustega. Soovitav oleks lisada GBERi võimalus regionaalboonusteks ka muudesse artiklitesse kui nt kehtiva määruse artiklite 27 või teatud keskkonnakaitseabi artiklite (nt art 36) puhul. Ühtekuuluvuse eesmärgid ei ole määrusesse süstemaatiliselt integreeritud. Lisaks regionaalabile kohaldatakse enamikku GBERi sätteid ühtlaselt, ilma et neid kohandataks territoriaalsete eripärade või sotsiaalse ebavõrdsusega. Näiteks ei paku teadus- ja arendustegevuseks, (osaliselt) keskkonnakaitseks või digitaliseerimiseks antava abi reeglid struktuuriliselt nõrgematele piirkondadele kõrgemaid abi määrasid (nt regionaalboonuseid).

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to the 24 competitiveness of the EU economy? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum Please explain and provide examples

13

Üldiselt annab GBER vajaliku panuse ELi konkurentsivõimesse, võimaldades anda toetusi, mida muidu ei oleks võimalik anda. Näiteks regionaalsed lennuliinid ja taristu ei oleks ilma GBERita jätkusuutlikud. Toetades mittetasuvaid, kuid elutähtsaid transpordiühendusi ja -taristut, tagab see ühenduvuse ja liikuvuse, mis on äärepoolsetes piirkondades äärmiselt oluline. Kuigi on raske hinnata, kas see panus on "piisav", on selge, et ilma GBERi pakutavate võimalusteta oleks nende piirkondade konkurentsivõime oluliselt pärsitud. Samas võivad liiga keerulised ja piiravad riigiabi andmise reeglid võivad takistada ettevõtete toetamist, mistõttu on oht, et ettevõtjad viivad oma tegevuse/tootmise kolmandatesse riikidesse. Kolmandate riikidega konkureerimiseks on vaja EL konkurentsivõimet oluliselt kiirendada. See tähendab muu hulgas ka seda, et GBER peab võimaldama ettevõtjaid lihtsalt, kiirelt ja vähese halduskoormusega toetada. GBER reeglid peavad olema arusaadavad, lihtsasti mõistetavad ja rakendatavad. Ettevõtjate toetamiseks ja konkurentsivõimet suurendavate algatuste toetamiseks ei tohi takistuseks saada GBERist aru saamine või liigselt jäik reeglite kohaldamine. GBER ei arvesta siiski piisavalt uute arengutega toetustmeetmete koostamisel. Kui on soov toetada ettevõtteid, kes tegelevad mitmes valdkonnas (nt energia ja muu tootmine) või investeering täidab mitut eesmärki (energiatootmine ja keskkonnahoid) tuleb kasutada erinevaid GBERi artikleid, mis muudab abimeetmed liiga keeruliseks. GBERi ülevaatamine peab käima käsikäes kõigi teiste Euroopa Liidu uute algatustega, eriti, mis puudutab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja konkurentsivõime suurendamist - on need siis horisontaalsed või sektorispetsiifilised algatused (nt innovatsioonimäärus, mis rõhub riigiabi reeglitele).

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to improving the 25 business environment (including access to finance) for SMEs, small mid-caps, startups and scale ups Please explain in particular whether the possibility of ? benefitting from block exempted aid improves the business environment for SMEs, for example by facilitating or accelerating the completion of projects carried out by SMEs.

2000 character(s) maximum

GBER ei paranda piisavalt VKEde ettevõtluskeskkonda, eriti seoses rahastamisvahendite rakendamisega. Kuigi GBER peaks lihtsustama abi andmist, tekitab määrus tegelikkuses õiguskindlusetust ja keerukust, sh laenude ja tagatiste kasutamisel. GBER vajab kiiresti selgemaid sätteid, et toetada rahastamisvahendite laialdasemat kasutamist, eelkõige VKEde ja kasvufirmade puhul, kellel on suur innovatsioonipotentsiaal, kuid pankade piiratud tagatis- või riskivalmidus. GBERi sätted ei arvesta veel täiel määral kõrgelt integreeritud projekte, mis ühendavad märkimisväärsed taristuinvesteeringud oluliste tegevus- või personalikuludega ühe terviku all. Vaja oleks põhjalikku juhendit erinevat tüüpi abikõlblike kulude ja eesmärkide koosmõju kohta ühe projekti raames. Lisaks on teatud juhtudel keeruline määratleda, kas tegemist on VKEga või mitte - kui tegemist on keeruka struktuuriga, sh füüsiliste isikute osalusega ettevõtetega. Määrus ei lahenda täielikult kasvufirmade või väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete vajadusi, mis vajavad suuremaid rahastamismahtusid ja paindlikumaid vahendeid. Samuti, kuigi GBER hõlbustab juurdepääsu rahastamisele, ei lahenda see otseselt struktuurilisi takistusi, nagu investorite võrgustike või finantskirjaoskuse puudumine. Kasvufirmade ja strateegilise kasvu täielikuks toetamiseks oleksid aga kasulikud GBERi edasised täiustused, näiteks kohandatud sätted ja parem integreerimine ELi rahastamisvahenditega.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to supporting 26 integrated investments/projects, such as those combining multiple objectives (and thus possibly multiple articles of Chapter III) and multiple types of costs (related to

14

infrastructure, equipment, personnel, services, etc.)? Please explain and provide examples.

2000 character(s) maximum

Lihtsustada ja selgitada tuleks integreeritud investeeringutele/projektidele abi andmist, sh projektid, mis ühendavad mitut eesmärki ning millele abi andmiseks tuleb kasutada mitut GBERi artiklit ja mitut tüüpi kulusid (investeeringukulud, kulud seadmetele, personalile, teenustele) või kus antakse abi mitmes vormis (otsetoetus, laen, tagatis). Nt kui finantsinstrumente kombineeritakse toetustega (laen + kapitalitoetus), muutub brutotoetuse ekvivalendi arvutamine keerukaks. Selliste projektide toetamise hõlbustamiseks peaks GBER selgitama ja lihtsustama mitme artikli kombineerimist. Kasulikud oleksid ka vastavad komisjoni juhised, kus on toodud praktilised näited.

Do you consider that the current GBER contributes sufficiently to promoting the 27 uptake of private investment in the EU through de-risking? If not, please explain why.

2000 character(s) maximum

Kehtiv GBER ei toeta piisavalt erasektori investeeringute kaasamist riskide maandamise kaudu, eelkõige finantsinstrumentide, nagu laenude ja tagatiste, kasutamise kaudu. Kuigi artikkel 21 käsitleb riskifinantseerimise meetmeid, piiravad mitmed regulatiivsed takistused nende praktilist kasutamist ja laialdasemat rakendamist. Seetõttu tuleks GBER-i täiendada, et võimaldada finantsinstrumentide paindlikumat ja tõhusamat kasutamist, kuna need on hädavajalikud vahendid erasektori investeeringute kaasamiseks ja turupuudujääkide lahendamiseks. GBERi panus riskide vähendamisse pole piisav strateegilistes sektorites, kus kapitalimahukus ja tehnoloogiline risk on kõrged – näiteks pooljuhtide, täiustatud materjalide või süvatehnoloogia valdkonnas. Abi osakaal ja abikõlblike ettevõtete kitsad määratlused võivad takistada suuremate erainvestorite osalemist. Näiteks on „innovaatiliste ettevõtete” määratlus liiga piirav, jättes välja ettevõtted, mis on küll kaubanduslikult elujõulised, kuid seisavad siiski silmitsi suure riskiga murranguliste tehnoloogiate või ebakindla regulatiivse keskkonna tõttu. Lisaks ei toeta GBER piisavalt jätkuinvesteeringuid, mis on edukate ettevõtete laiendamiseks kriitilise tähtsusega.

4 Common compatibility conditions (Chapter I of the GBER)

Do you consider that certain articles (or parts thereof) in Chapter III are not or not 28 often used?

No Yes, certain articles (or parts thereof) are not or not often used and should be updated. Yes, certain articles (or parts thereof) are not or not often used and should be deleted. I don't know

If you replied that some articles should be updated, please indicate which 29 provisions and explain how they should be updated.

15

3000 character(s) maximum

GBERi keskkonnakaitseabi andmise tingimusi tuleks oluliselt lihtsustada ja ühtlustada, loobuda võiks abikõlblike kulude leidmisest alternatiivse/vastupidise stsenaariumi alusel – eriti väiksemamahuliste projektide ja VKE-de puhul. Keskkonnakaitseks antava abi artiklid on väga keerulised, arvukate tingimustega, mistõttu raskesti rakendatavad. Keerukas on ka alternatiivse/vastupidise stsenaariumi alusel abikõlblike kulude leidmine (nt artikkel 36 lg 4, artikkel 38 lg 3, artikkel 47 lg 7). Teeme ettepaneku, et keskkonnakaitseabi abikõlblikud võiksid olla kõik investeerimiskulud, selline muudatus vähendaks oluliselt abiandjate töökoormust abisumma arvutamisel. Vajadusel võib sellest muudatusest tulenevalt kohandada (s.o alandada) abi osakaalu vältimaks abisummade suurenemist. Artikkel 56 (Abi kohalikule taristule) välditakse mõnikord kohaliku taristu määratlemise keerukuse tõttu.

4.1 Scope of the GBER

Article 1(1) of Council (EU) 2015/1588 of 13 July 2015 on the application of Articles 107 and 108 Regulation of the Treaty on the Functioning of the European Union to certain categories of horizontal State aid (the “Enabling Regulation”) empowered the Commission to block exempt 15 different categories of State aid in favour of (i) SMEs, (ii) research, development and innovation, (iii) environmental protection, (iv) employment and training, (v) culture and heritage conservation, (vi) making good the damage caused by natural disasters, (vii) making good the damage caused by certain adverse weather conditions in fisheries, (viii), forestry, (ix) promotion of food sector products not listed in Annex I of the TFEU, (x) conservation of marine and freshwater biological resources, (xi) sports, (xii) residents of remote regions, (xiii) certain telecommunications infrastructure, (xiv) infrastructure in support of the objectives above, of cohesion, and of other objectives of common interest, (xv) aid that complies with the regional aid maps. The GBER may only block exempt these aid categories from the notification obligation.

Do you consider that, within the scope of the Enabling Regulation, there are 31 categories of aid that meet the block exemption criteria and that are not included in the GBER?

No Yes I don't know

Please indicate, for each new aid category:32

which aid category should be added why such aid category should be block exempted, e.g. because there is clear and sufficient case practice from the Commission in this area (showing in particular a market failure i.e. there is an important investment gap and insufficient investment appetite by private sector due to the risk profile of investments needed to develop and grow certain key strategic sectors and

16

technologies needed to boost EU competitiveness and the reshape of its industrial policy); because it would reduce the administrative burden of undertakings, Member States and the Commission and there is no risk of undue distortion of competition which conditions would be appropriate for block exemption (e.g. notification threshold, aid intensities, based on Commission practice)

3000 character(s) maximum

Eesti teeb ettepaneku eraldi artikli lisamiseks kaitseotstarbeliste toodete tootmise ja teenuste arendamiseks antava abi kohta. GBERi tuleks täiendada selliselt, et abimeetmete, mis aitavad kaasa kaitsevalmiduseesmärgi saavutamisele, toetamine oleks lubatud, kui on täidetud teatud lisatingimused (nt proportsionaalsus, kindlaksmääratud rahaline piirmäär). Selliste kaitseotstarbeliste toodete tootmise ja teenuste arendamise toetamise siseturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks arvesse võtta abimeetme mõju ELi ühisele huvile ja eesmärgile toetada kaitsevalmiduseesmärkide saavutamist, tagades seejuures vastavuse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ning proportsionaalsuse põhimõtetele.

4.2 Application of the GBER to primary agricultural production and fisheries /aquaculture

The GBER only exceptionally applies to the sectors of primary agricultural production and fisheries /aquaculture (the scope is defined in Article 1(3)(a) and (b)), given that tailor-made Block Exemption Regulations exist for those sectors. This initiative concerns a revision of the GBER, not of the specific block exemption regulations applicable to agriculture, forestry, fisheries and aquaculture (Regulation (EU) 2022 /2472 'ABER' and Regulation Regulation (EU) 2022/2473 'FiBER').

Do you think that other GBER articles, which are currently not applicable to the 33 sectors of primary agricultural production/fisheries and aquaculture, should be opened to those sectors, taking into account the existing block-exemptions under ABER and FIBER?

No Yes I don't know

Is the GBER used to grant aid to the sector of primary agricultural production and35 /or fisheries and aquaculture? If yes, which provisions of the GBER are used and were there difficulties to apply these provisions?

2000 character(s) maximum

17

Jah, Eestis antakse põllumajanduse esmatootmiseks ja kalanduseks riigiabi ka GBERi alusel, nt art 44 alusel, samuti saab vesiviljeluseks ja kalanduseks anda riigiabi art 19b alusel. Praktikas on olnud probleeme tuvastada, kas toetatav tegevus võib olla esmatootmine või olla esmatootmisega otseses seoses selliselt, et GBER ei kohalduks. Rakendamise hõlbustamiseks on vaja GBERis defineerida mõisted (nt mida mõista selle määruse alusel esmatootmisena jne), viidata asjakohasetele õigusaktidele, kus mõisteid defineeritakse. Lisaks oleks GBERi artiklis 1(3)(a) ja (b), kus on toodud välistused põllumajanduse esmatootmise ja kalanduse kohta, sõnaselgelt ja viidetega konkreetsetele artiklitele need välistused välja tuua. Nt pole kehtivast GBERis arusaadav, kas art 29 kohaldub kalandusele või mitte.

Under the current version of the GBER, there are specific aid measures which 36 apply to the fisheries and aquaculture sector but not to primary agricultural production (or the other way around) leading to a difference in treatment between these sectors. Is this problematic in your view or are the exclusions justified by the specificities of the sectors, e.g. because the aid categories would not be relevant for the excluded sectors? Please substantiate your reply and provide relevant evidence.

2000 character(s) maximum

Põllumajanduse esmatootmisele ja kalandusele peaksid kehtima samad artiklid, erisused GBERis erinevate artiklite vahel ei ole põhjendatud. Erisuste kaotamine täidab lihtsustamise eesmärki, sest muudab GBERi määruse rakendamise selgemaks.

4.3 Definitions

Article 2 of the GBER provides a list of definitions of certain terms or concepts. 37 What is your position regarding the definitions laid down in the GBER?

The current list of definitions is fine. Certain concepts should be defined while they currently are not. Certain definitions should be updated. Certain definitions are unnecessary and should be deleted. Certain definitions rather constitute substantial compatibility conditions and should be moved to Chapter III. I don't know.

If you replied that some definitions should be updated, please 39 provide a list, the exact suggestion for an update and explain.

3000 character(s) maximum

18

Rohereformi vaates peetakse osasid definitsioone, nagu "funding gap" ja "incentive effect", liialt keerukateks ja halduskoormust suurendavateks. Seetõttu on vajalik definitsioonide läbiv lihtsustamine ja ühtlustamine, et tagada paremini arusaadav raamistik. Ajakohastada tuleks raskustes oleva ettevõtja mõistet (art 2 punkt 18) - vaata ettepanekud "raskustes ettevõtja" definitsiooni kohta punktis 45. Selgitada ja ajakohastada tuleks „ergutava mõju“ nõuet. „Ergutava mõju” küsimus on tihedalt seotud hiljutise kohtupraktika ja taastuvenergiakavade „pöördumatu investeeringu” mõistega. GBERi art 2(23) peaks täpsustama, millal investeering muutub pöördumatuks, võttes arvesse uusimat kohtupraktikat. Näiteks kohtuasjas C-11/22, Est Wind Power, jõudis kohus küll keskkonna- ja energiaalaste riigiabi suuniste 2014-2020 alusel tehtud kokkusobivuse hindamise tulemusel järeldusele, et turbiinidega seotud investeeringud kujutavad endast pöördumatut investeeringut. Liikmesriikidel on vaja selgust, kas see tõlgendus kehtib ka GBERi alusel abi andmisel. See on eriti oluline, arvestades, et ergutava mõju mõistet käsitleti kohtuasjas C-349/17, Eesti Pagar, kus kohtu järeldus oli laiem. VKE (GBERi I lisa) mõistet tuleks täpsustada ja lihtsustada. VKE mõistes on liiga palju tõlgendamise kohti ning ettevõtete struktuurid lähevad aina keerulisemaks. Seetõttu võib siseriiklikult esineda erinevaid tõlgendusi ja see põhjustab raskusi reeglite rakendamisel. GBERi I lisa lõikes 5 toodud töötaja mõistet tuleks ajakohastada, viies see kooskõlla kaasajal kasutatavate töötamise viiside ja praktikaga. Vastavalt I lisa artikkel 3 lõikele 3 loetakse sidusettevõtjaks ka ettevõtjaid, kellel on lõike 3 punktides a – d nimetatud suhe füüsiliste isikute või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, kui nende tegevus toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Perekondlike sidemete kontrollimist ei pea Eesti vajalikuks, kuna esineb eralditoimetavaid sama perekonnanimega isikuid ja erinevate perenimedega lähisugulasi või -hõimlasi. Muudatus vähendaks oluliselt abi andjate töökoormust. Mõisted "lähiturud" ja "asjaomased turud" tuleks selgemini määratleda.

4.4 Evaluation

In 2014, the corollary of the expansion of GBER to new aid categories was the 42 obligation of Member States to conduct an ex post evaluation of large aid schemes. As a result, the GBER does not apply to large aid schemes under certain sections of Chapter III beyond a period of 6 months after their entry into force, unless the Commission has approved an evaluation plan (Article 1(2)(a) GBER). Large aid schemes are defined as those having an average annual budget above €150 million (certain articles of Sections 1, 2, 3, 4 and 7) or above €200 million (Section 16). What is your position concerning the obligation to submit an evaluation plan for large aid schemes?

The evaluation obligation has contributed to the efficiency and effectiveness of large aid schemes and should be maintained as it is. The notion of large aid schemes should be expanded (e.g. lower thresholds, more Sections of Chapter III).

19

The notion of large aid schemes should be restricted (e.g. higher thresholds, fewer Sections of Chapter III, only long-term schemes beyond a certain duration, because it is difficult to carry out an evaluation of short-term schemes, only schemes which were not subject to an evaluation plan carried out in the past). The evaluation obligation should no longer be a requirement for block exemption and could be moved to Chapter 2, by analogy to the conditions on reporting). The evaluation obligation does not add value and should be deleted. Other

Please explain your reply as to the evaluation requirement.43 2000 character(s) maximum

Eesti pole siiani pidanud läbi viima ühtegi järelhindamist, mistõttu arvamust ei avalda.

4.5 Undertakings in difficulty

In principle, aid to undertakings in difficulty cannot be block exempted (Article 1(4)44 (c)) GBER). There are exceptions concerning aid schemes to make good the damage caused by certain natural disasters, start-up aid schemes, regional operating aid schemes, aid schemes to SMEs benefitting from community-led local development projects, and aid to financial intermediaries under certain articles. While the general principle of exclusion should remain because State aid to undertakings in difficulty is among the most distortive types of aid, do you see a need for adaptations of the exceptions to this general exclusion or to the definition in Article 2(18) of the GBER?

No Yes I don't know

If you consider that adaptations are necessary as regards the exclusion of 45 undertakings in difficulties (or the definition of such undertakings) please explain what issues were encountered so far and consequently what adaptations should be done.

2000 character(s) maximum

20

Vaja on muuta raskustes oleva ettevõtja definitsioon selgemaks ja lihtsamaks, mis muudaks abimeetmete rakendamise kiiremaks ja ühtlasemaks. Hetkel võtab ettevõtja raskustes olemise hindamine ebamõistlikult palju aega nii abi andvatel asutustel kui ka abi taotlejal, kes peab esitama hulgaliselt lisainfot raskustes (mitte) olemise hindamiseks. Artikli 2 punkti 18 alapunkt a hindamisest on välistatud VKEd, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat. Teeme ettepaneku pikendada nimetatud perioodi 7 aastani, sarnaselt riskifinantseerimisabi erandiga, kuivõrd eriti iduettevõtete (start-up) ja kasvuettevõtete (scale-up) puhul on raha kaasamise faas pikem. Artikli 2 p 18 ei täpsusta, millisel tasandil raskusi hinnatakse juhul, kui taotleja kuulub kontserni. Ettepanek on sätestada selgelt, et raskuste hindamine toimub kontserni tasandil. Alternatiiv oleks väiksemate abisummade puhul (nt kuni 300 000 eurot) kontrollida vaid teatud kriteeriumide täitmist (nt maksujõuetusmenetlus või pankrot). Kontrollimisel, kas ettevõtja on raskustes või mitte, tuleb kontrollida kõiki GBERi art 2 punktis 2 (VKE mõiste, viitega I lisale) toodud kriteeriumide täitmist, mis on töömahukas. Suurettevõtjate puhul tuleb kontrollida ka lisakriteeriumeid (art 2 p 18 alapunkt e). Ettepanek muuta raskustes ettevõtja mõiste oluliselt lihtsamaks, ühtlustades nõuded olenemata ettevõtte suurusest, s.o loobuda art 2 punkti 18 alapunktis e sätestatud EBITA ja finantsvõimenduse näitaja kontrollimisest. Probleemne on ka ülekursi arvestamine osakapitali osana (art 2 p 18 alapunkt a). Selle tingimuse tõttu osutuvad paljud ettevõtted formaalselt raskustes olevaks, kuigi sisuliselt ei ole ettevõte finantsraskustes ning ülekurssi kasutataksegi kapitali kaasamise instrumendina. Ettepanek on sätestada, et ülekurssi ei arvestata osakapitali hulka, mis lihtsustaks oluliselt ettevõtja raskustes olemise kontrolli.

4.6 Incentive effect

The incentive effect requirement under the GBER is generally met if a written 46 application for the aid has been submitted before the start of works, which covers among others any commitment that "makes the investment irreversible” (Article 6 in combination with Article 2(23) GBER). This is to ensure that an undertaking does not receive aid if it was able to execute the project without it. What is your position on the assessment of the incentive effect?

This condition functions well. This condition is complex to apply and could be simplified. This condition is not sufficient and should be reinforced. I don't know

Please explain your reply as to the incentive effect requirement and provide 47 specific examples. If you consider that the condition can be simplified, please explain why and how it could be simplified to reduce the administrative burden while preserving this essential compatibility condition.

2000 character(s) maximum

21

Ergutava mõju tingimuse rakendamine on kohati keeruline ja ebaselge. Nt energiaprojektides on GBERi art 2 (23) viidatud „investeeringu pöördumatus“ jäänud õiguslikult ebaselgeks ja võiks olla lihtsam. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks mõistet täiendada ja selgitada, integreerides määrusesse otse komisjoni suunistest ja kohtupraktikast tulenevad põhimõtted. Vaata ka "ergutava mõju" mõiste muutmise kohta ettepanekud punktis 39. Ettepanek sätestada GBERis sõnaselgelt, et ühe projekti raames abiliikide vahelised eelarve muudatused oleksid lubatud (ergutava mõjuga). See soodustaks projektide elluviimist ja eesmärkide saavutamist, kohandades projekti eelarvet projekti käigus muutunud asjaolude tõttu. Minimaalsena võiks lubada eelarve tõsteid artikli 25 erinevate kategooriat vahel (tootearendus vs rakendusuuring). Lisaks oleks vaja: 1) täpsustada, kas ergutava mõju nõuet tuleb rakendada abiprojekti või abisaaja põhiselt ning kas projekti kestel saab tegevuse teisele abisaajale üle anda, sh mis ajahetkel see lubatud on; 2) täpsustada, mida loetakse siduvaks kohustuseks ja milliseid tegevusi ei tohi enne abitaotluse esitamist teha; 3) üheselt mõistetavalt sätestada ettevalmistavate tegevuste abikõlbmatus GBER art 2(23) alt; 4) ergutava mõju nõuet on keeruline hinnata kombineeritud tegevustega projektides, kus teatud tegevustes on tegevustega varem alustamine aktsepteeritav ja teatud tegevustes mitte. Vajalik on kaaluda, kas kombineeritud tegevustega projektides on võimalik nõuet paindlikumaks muuta, et suurendada projektide ühetaolist rakendamist ja teiselt poolt vähendada nõudest tulenevat halduskoormust tegevuste kontrollimisel.

4.7 Simplified cost options

Article 7(1) of the GBER lays down the general possibility of calculating eligible 48 costs in accordance with simplified cost options (SCOs), provided that the operation is “at least partly financed through a Union fund that allows the use of simplified cost options”. Other articles also lay down specific possibilities of using SCOs. What is your position on the use of SCOs under the GBER?

The possibilities of using SCOs are sufficient. The possibilities of using SCOs are not sufficient for small enterprises. The possibilities of using SCOs are not sufficient for SMEs. The possibilities of using SCOs are not sufficient for all types of beneficiaries. I don't know

Please explain your reply as to the use of SCOs. If you consider that a wider use of 49 SCOs is needed, please explain for which aid categories and under which conditions.

2000 character(s) maximum

22

Leiame, et lihtsustatud kulumeetodi (SCO) kasutamise võimalusi tuleks laiendada. Teeme ettepaneku võimaldada SCO-d kasutada ka muudest allikatest (nt riigieelarvest) rahastatud meetmete puhul kui vaid struktuurivahendid (SF) ja RRF vahendid, samas selgitades selle võimaluse kasutamist. Soovitav on koostada ka vastavad komisjoni juhised koos näidetega. Siseriiklike vahendite kasutamisel võiks lubada lihtsustamist, kohaldades SF regulatsioonist tulenevaid lihtsustamise instrumente. Artikli 7 lõike 1 SCO võimaldamist käsitlev tekst peab olema üheselt selge ja universaalse sõnastusega, et välistada mitmeti mõistetavused. Sättes ei ole otstarbekas eraldi loetleda üles fondide regulatsioone, millele lihtsustuste erand kohaldub, sest iga uue fondi lisandumisel tuleb korrigeerida GBERi, mis aga on ajamahukas. Näiteks puudub hetkel määruses viide sotsiaalse kliimafondi regulatsioonile nr 2023/955. Samuti võiks olla võimalik rakendada lihtsustuste erandit kuludest sõltumata rahastamise korral (financing not related to costs), mida Euroopa Komisjon oma regulatsioonides ei nimeta otsesõnu SCO-ks, kuid mis on oluline tulemuspõhise finantseerimise juures ja mis on keskne meetod 2028+ toetusperioodil.

5 Specific conditions for compatibility (Chapter III of the GBER)

5.1 Complexity of the conditions

Which provisions of the GBER are too complex, raise difficulties of interpretation 50 or application, and should in your view be updated or clarified? Please refer to specific provisions and explain why. Please specify how you consider these provisions could be clarified.

3000 character(s) maximum Please refer to specific provisions and explain how these provisions could in your view be clarified

23

Art 2(102f) punktis d toodud “keskkonnasõbralik sõiduk”/merelaevad - ettepanek asendada viide energiatõhususe indeksile (EEDI) olemasoleva laeva energiatõhususe indeksiga (EEXI), kuna EEXI on olemasolevate laevade puhul sagedaimini kasutatav standard. Muudatus viiks GBERi paremini vastavusse praeguse tööstuspraktikaga, sh suurendaks Euroopa merendussektori konkurentsivõimet ja toetaks otseselt Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikaid eesmärke, sh algatusi nagu „FuelEU Maritime“ ja pakett „Fit for 55“. Art 2(38) - mõiste vajab täiendavat selgitust. Art 14 - ühtlustada alginvesteeringu mõiste VKE-dele ja suurettevõtetele ka ELTL art 107(3)(c) piirkonnas. Nt toidutööstuse suurettevõtetel on raske täita „uut majandustegevust tekitava alginvesteeringu" nõuet. Art 14(7) - tingimused on raskesti arusaadavad. Ettepanek säte eemaldada või oluliselt lihtsustada/selgitada. Art 21(17) - vaja oleks täpsemaid selgitusi ja juhiseid koos näidetega, kuidas finantsvahendaja peab tõendama, et abi saadav kasu kandub edasi ettevõtjale. Art 25(2) - teadus-arendustegevuse etappide eristamine on praktikas keeruline, vajalikud selgemad määratlused ja näited, nt GBERi lisa või eraldi juhisena. Art 25(5) - lisada võimalus määrata juhul, kui projekt sisaldab erinevaid teadus-arendustegevuse etappe abi osakaal kaalutud keskmisena (nt kui projekt sisaldab 50% rakendusuuringuid (abi osakaal on 50%) ja 50% tootearendust (abi osakaal on 25%), siis oleks projektile kohandatav abi osakaal 37,5%. Art 25c - laiendada artikli kohaldamisala kõikidele komisjoni poolt keskselt korraldatud taotlusvoorude projektidele, nt Eureka Eurostars ja ITEA klastrite voorud. (ka nendele, mis kaasrahastusele ei kuulu, nt Eureka). Artiklid 25a- 25d - artiklites viidatakse programmi "Horisont 2020" ja "Euroopa horisont" eeskirjadele, kuid need eeskirjad pole selged ega ka kergesti leitavad. Ettepanek sõnastada viitamise asemel konkreetsed tingimused (sh abikõlblikud kulud, rahastamismäär) GBERis. Art 27 - alternatiivina võiks innovatsiooniklastrite puhul olla võimalik anda abi ka art 14, 26 või 56 alusel, mis oleks abisaajatele ja abi andjatele lihtsam. Art 27(5) ja (8) abikõlblikud kulud on ebamäärased, vajalikud selgitused. 7. jao artiklite puhul võiks loobuda nõudest, et kui on täpsem artikkel, siis ei tohi teist artiklit kasutada (nt art 36 lg 1a, sarnane nõue ka teistes artiklites), mis teeb abi andmise keeruliseks. Samuti on 7. jao artiklid väga keerulised, erinevate tingimustega, mistõttu raskesti rakendatavad. Nt art 36 lg 4, art 38 lg 3, art 47 lg 7 - alternatiivide võrdluse pinnalt abikõlbliku maksumuse määramine on keeruline. Abikõlblikud võiksid olla kõik investeerimiskulud, vajadusel võib sellest muudatusest tulenevalt kohandada abi osakaalu.

Apart from aid intensities and eligible costs, Chapter III of the GBER lays down a 51 series of other compatibility conditions, for instance related to the eligibility of the beneficiaries and/or projects. Are any of these other compatibility conditions unnecessary or disproportionate in your view? Why? How should they be updated, relaxed or should they be completely lifted?

3000 character(s) maximum Please explain and provide examples

Art 2(18) - vaata ettepanekud punktis 45. Art 47(6) - keeruline kontrollida, kas tegemist on või pole EL-is kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringuga, mistõttu on ettepanek seda tingimust põhjalikult selgitada või eemaldada.

The amount of aid can be determined in several ways under the GBER: by 52 reference to a maximum aid intensity applied to eligible costs determined with or without a counterfactual scenario, by reference to a funding gap or by reference to a

24

competitive bidding process. What is your position concerning the possibility for Member States of determining State aid by reference to a funding gap (e.g. instead of using a maximum aid intensity)?

Funding gap calculations should remain in the GBER, because they are most of the time not mandatory and national authorities may already rely on other methods to demonstrate the proportionality of aid. Funding gap calculations should not be required for small aid amounts, or they should be replaced with other methods (e.g. aid intensity). Funding gap calculations should be removed from the GBER, because they are too complex and not commonly used by granting authorities. Other

To the extent you suggested a change in reply to the previous question about 53 funding gap calculations, please explain the reasons for the change. If you consider that funding gap calculations should not be required under some conditions, Please explain, for each relevant GBER article, which alternative methodologies could enable to calculate the maximum aid amount in a simpler manner.

2000 character(s) maximum

"Funding gap" meetod võib teatud juhtudel olla asjakohane, kuid vajab selget juhendit ja paindlikumat rakendamist.

Some GBER provisions lay down that the eligible costs are the extra costs of a 54 project by comparison to a counterfactual scenario in the absence of aid. The rationale for requiring a counterfactual scenario is the need for calibrating aid and avoiding that the aid covers costs that the beneficiary would have incurred in any event. It aims at ensuring that the aid only covers the extra costs of the green investment. What is your position concerning this condition?

This condition is reasonable and does not need to be changed. Member States should have the choice between either determining aid by reference to a counterfactual with higher aid intensities or without counterfactual but with lower aid intensities.

25

This condition is too complex. To simplify, Member States should only have the possibility of granting the aid without reference to the counterfactual based on aid intensities that already take the counterfactual into account. Other

Please explain your reply.55 2000 character(s) maximum

7. jao keskkonnakaitseabi andmise tingimusi tuleks oluliselt lihtsustada ja ühtlustada, loobuda võiks abikõlblike kulude leidmisest alternatiivse/vastupidise stsenaariumi alusel – eriti väiksemamahuliste projektide ja VKE-de puhul. Teeme ettepaneku, et keskkonnakaitseabi abikõlblikud võiksid olla kõik investeerimiskulud - selline muudatus vähendaks oluliselt abiandjate töökoormust abisumma arvutamisel. Vajadusel võib sellest muudatusest tulenevalt kohandada (s.o alandada) abi osakaalu vältimaks abisummade suurenemist.

Certain articles in Chapter III lay down the possibility of carrying out a competitive 56 bidding process as an appropriate way to ensure proportionality of aid and lay down additional conditions compared to the general definition in Article 2(38) GBER. This is because a competitive bidding process ensures that the aid amount is kept to the minimum. What is your position?

A competitive bidding process is an efficient way to keep the aid amount limited to the minimum and the current criteria do not involve a particular administrative burden. Some conditions are unnecessary and could be simplified. A competitive bidding process is burdensome especially for small projects and should be replaced with another method such as aid intensities. Other

Please explain your reply and provide suggestions or examples.57 2000 character(s) maximum

Ettepanek on võimaldada GBERis abisumma arvutada erinevate meetoditega: abi osakaaluna abikõlblikest kuludest, rahastamispuudujäägina (funding gap) või konkureeriva pakkumismenetlusega, kui see on asjakohane. Konkureeriv pakkumismenetlus (GBERi art 2 punkt 38) on eriti väikeste projektide puhul koormav ja seetõttu oleks vajalik sel juhul võimaldada kasutada muid meetodeid, näiteks abi osakaalu abikõlblikest kuludest. Ebaselge on ka, mida konkureeriv pakkumismenetlus praktikas eeldab. Näiteks kui korraldatakse avalik taotlusvoor, kas abisaaja tuleb valida madalaima taotletud abisumma alusel ehk kas abi saab andma vaid neile, kes küsivad kõige vähem toetust (absoluutarvudes või ühiku kohta). Keeruline on järgida 7. jao teatud artiklites (nt art 36(9(d) tingimust „konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel lähtutakse abist, mis on seotud projekti panusega meetme keskkonnaalastesse eesmärkidesse“. Seda eriti juhul, kui projektil on erinevad eesmärgid.

26

5.2 Consistency of the conditions (within the GBER, with other EU rules and with the evolution of technology and markets)

The GBER sometimes uses conditions or concepts which seem very similar (for 58 instance ‘competitive bidding process’, ‘competitive selection procedure’ or ‘competitive selection process’). The revision will seek to harmonise this terminology. Are there other concepts (or conditions) for which you consider that the terminology used in the GBER should be standardised? Please list them.

3000 character(s) maximum

GBERis tuleks terminoloogia läbivalt ühtlustada. Lisaks küsimuses toodud mõistete ühtlustamisele vajaksid ühtlustamist näiteks ka “eligible costs/eligible expenditure”; “aid intensity/maximum aid amount/aid ceiling"; “support/aid/subsidy”; "start of works / start of project / commencement of activities"; "eligible costs / total eligible expenditure / investment costs".

Are there concepts and definitions used in the GBER that are not well aligned with 59 other concepts and definitions already laid down in EU law?

3000 character(s) maximum Please provide specific references

GBERi ja struktuuritoetuste reeglid vajavad suuremat kooskõla, sh abi osakaalud, abikõlblikud kulud, EL fondide ja riikliku rahastamise kumuleerimisreeglid. Vastuolude ja ebajärjekindluse vältimiseks peaksid ELi tasandi toetusprogrammide ja üldise grupierandi määruse tingimused olema omavahel täielikult kooskõlas. Mitmed GBERi mõisted ei ole täielikult kooskõlas teiste ELi õigusaktidega (nagu valdkondliku määrused, ELi rahastamisprogrammid ja strateegilised poliitikaraamistikud) mis võib liikmesriikidele ja toetusesaajatele kaasa tuua tõlgendamisprobleeme, õiguslikku ebakindlust ja halduslikku keerukust. Nt tuleks selgelt defineerida "investeeringu" mõiste, sh täpsustada, milliseid tegevusi tuleb lugeda üheks investeeringuks. Defineerida selgelt "taristu" (infrastruktuuri) mõiste, sh on vajalik selgitus, kas ja mis ulatuses on GBERis kasutatav "taristu" mõiste sama või seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 art 65 tegevuste kestvuse nõudega.

Does the GBER appropriately reflect technological and market development?60 No Yes I don't know

Please provide examples and explain why technological and market development 61 make it necessary to update these provisions and how they should be updated.

3000 character(s) maximum

27

Arvame, et GBER ei arvesta piisavalt turuolukorda (tehnoloogiat ega turumuutusi). GBERi raames peab olema lihtsamini võimalik toetada keerukaid, mitme eesmärgiga, uuenduslikke projekte.

What do you think about the alignment between the GBER and conditions laid 62 down by support programmes funded or co-funded by the EU budget?

The GBER conditions are well aligned Better alignment is needed I don't know

The following conditions should be better aligned63 between 1 and 7 choices

conditions related to the proportionality of the aid (competitive bidding process, aid intensity, aid amounts) conditions related to the eligible costs (cost categories, calculation methodologies, etc.) conditions related to the incentive effect conditions related to the cumulation of EU and national funding conditions related to the parallel procedures (EU funding and State aid) (e.g. requirements related to the selection of projects, project monitoring requirements and timelines) conditions related to the eligibility of the beneficiaries other conditions

Please provide specific examples and explain how the rules should be aligned.64 3000 character(s) maximum

Kui liikmesriigid koostavad ELi eelarvest kaasrahastatavate toetuskavade tingimusi, peavad riigiabi sisaldavad meetmed olema kooskõlas GBERi sätetega. Vastuolude ja ebajärjekindluse vältimiseks peaksid ELi tasandi toetusprogrammide ja GBERi tingimused olema omavahel täielikult kooskõlas. Samuti ei tohiks GBERi muudatused tuua kaasa olukorda, kus juba heakskiidetud rakenduskavas olevad ja sel hetkel kehtinud GBERiga kooskõlas olevad meetmed muutuksid pärast GBERi muudatusi GBERiga mittekooskõlas olevaks. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava raames oleks võimalik toetada toidutöötlejaid kuni 50% abimääraga, selline määr ei ole GBERi alusel (art 14, vastavalt Eesti regionaalabi kaardile aastateks 2022- 2027) võimalik.

28

Under the current Multiannual Financial Framework (2021-2027), EU funds can 65 be granted until the end of 2029, while the GBER will expire by 31 December 2026. Should transitional provisions in the GBER be introduced to ensure that measures co- financed under the next Multiannual Financial Framework 2028-2034 remain block- exempted even after the expiry of the validity of the GBER (similarly to the provisions in Article 62(2) of Commission Regulation (EU) 2022/2472)?

Yes No I don't know

Please explain your reply66

5.3 Aid in the form of financial instruments

Member States may in some cases provide aid in the form of financial instruments 67 instead of (or in addition to) aid in the form of grants. Financial instruments are a vehicle to deliver support via a multi-layer structure through which financial instruments (e.g. loans, guarantees, equity) are provided to final recipients in order to leverage private investment. The multi-layer structure may involve – apart from Member State authorities providing the aid – also implementing bodies or partners (e. g. international/multilateral financial institutions, national promotional banks and institutions and financial intermediaries) and private co-investors, and may therefore imply the presence of aid at different levels. Some GBER articles directly cover aid in the form of financial instruments (e.g. Article 39 on investment aid for energy efficiency in buildings in the form of financial instruments). Do current GBER rules sufficiently accommodate the use of financial instruments to provide aid to final beneficiaries?

No Yes I don't know

29

If not, please explain. For example, please explain how the GBER currently falls 68 short of supporting the use of financial instruments to provide aid to final beneficiaries and how it could address these shortcomings.

3000 character(s) maximum Shortcomings could for instance be the absence of provisions setting out the conditions under which aid in the form of financial instruments can be block-exempted in policy domains in which financial instruments are commonly used, already existing GBER provisions setting out the conditions under which aid in the form of financial instruments can be block-exempted which are unclear, overly complex or difficult to implement, or already existing GBER provisions setting out the conditions under which aid in the form of financial instruments can be block-exempted which are outdated or do not reflect recent developments in the design and/or deployment of financial instruments.

GBER ei toeta piisavalt erasektori investeeringute kaasamist riskide maandamise kaudu, eelkõige finantsinstrumentide, nagu laenude ja tagatiste, kasutamise kaudu. Kuigi artikkel 21 käsitleb riskifinantseerimise meetmeid, piiravad mitmed regulatiivsed takistused nende praktilist kasutamist ja laialdasemat rakendamist. Selleks et tagada finantsinstrumentide selgem ja läbipaistvam kasutamine, on vaja GBERis täiendavaid parandusi. Näiteks peaks määrus sisaldama mudelarvutusi brutotoetuse ekvivalendi määramiseks (lähtudes Euroopa Komisjoni olemasolevast praktikast) ning pakkuma selgeid võimalusi täiendavate kaitsemeetmete rakendamiseks. See suurendaks finantsvahendajate õiguslikku kindlust ja lihtsustaks rakendamist. Lisaks puudub kehtivas GBER-is selgus, kuidas kombineerida finantsinstrumente teiste toetusvormidega, näiteks toetuste või intressisubsiidiumidega, mis on VKEde jaoks ülioluline.

Do the current GBER rules appropriately accommodate and promote the use of 69 specific type of financial instrument, such as equity?

Yes No

Please explain your reply70 2000 character(s) maximum

Allutatud laenud – juhul kui allutatud laen vastab tingimustele, mille kohaselt lasub ettevõttel antud instrumendist tulenevalt lepinguline kohustus maksta laenuandjale kokkulepitud ulatuses raha, tuleb antud instrumenti kajastada kui finantskohustist. Juhul kui finantsinstrumendi emiteerijal puudub kohustus teha antud instrumendist tulenevalt kokkulepitud ulatuses makseid (laenuandja osaleb näiteks ettevõtte kasumis või netovaras) on tegemist omakapitaliinstrumendiga ja kõik sellised allutatud laenud tuleks kajastada omakapitali all lähtuvalt nende sisust.

Should the GBER be simplified to enable participation of financial intermediaries 71 other than banks and involvement of co-investors in financing programmes?

Yes No

Please explain your reply72 2000 character(s) maximum

30

N/A

5.4 Training and employment aid

The on training aid provides guidance on the compatibility 73 Communication assessment of notifiable training aid measures. The Communication dates from 2009 and overlaps to a large extent with the training aid measures now block exempted under Article 31 GBER (Chapter III, Section 5). In light of this, is this Communication still relevant?

Yes No I don't know

Please explain your reply. If you consider that the Communication should remain in 74 force, please explain in particular how this Communication is still useful for granting authorities.

2000 character(s) maximum

Ei ole vaja topeltreegleid, piisab kui vastavad reeglid on sätestatud vaid GBERis.

Do you consider that the GBER requirements on training aid are appropriate?75 No Yes I don't know

The on employment aid provides guidance on the compatibility 77 Communication assessment of notifiable training aid measures. The Communication dates from 2009 and overlaps to a large extent with the training aid measures now block exempted under Article 31 GBER (Chapter III, Section 5). In light of this, is this Communication still relevant?

31

Yes No I don't know

Please explain your reply. If you consider that the Communication should remain in 78 force, please explain in particular how this Communication is still useful for granting authorities.

2000 character(s) maximum

Ei ole vaja topeltreegleid, piisab kui vastavad reeglid on sätestatud vaid GBERis.

Do you consider that the GBER requirements on employment aid are appropriate?79 No Yes I don't know

The definition of disadvantaged workers is provided in Article 2(4) GBER and has 81 not been updated since 2008. Is this definition still relevant?

No Yes I don't know

5.5 SMEs and small mid-caps

Annex I to the GBER provides a definition of SMEs based on the 2003 83 Recommen . Because of their limited size, SMEs generally benefit from more favourable dation

rules under the GBER, such as specific aid categories or higher aid intensities (recitals 40-46 to the GBER). Should the SME definition be clarified?

No Yes I don't know

Please specify and provide examples.84

32

3000 character(s) maximum

Vastavalt GBERi I lisa artikkel 3 lõikele 3 loetakse sidusettevõtjaks ka ettevõtjaid, kellel on lõike 3 punktides a – d nimetatud suhe füüsiliste isikute või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, kui nende tegevus toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Perekondlike sidemete kontrollimist ei pea Eesti vajalikuks, kuna esineb eralditoimetavaid sama perekonnanimega isikuid ja erinevate perenimedega lähisugulasi või - hõimlasi. Muudatus vähendaks oluliselt abiandjate töökoormust, kuid võib suurendada potentsiaalsete abisaajate abisummasid. Mõisteid nagu lähiturud ja asjaomased turud tuleks selgemini määratleda. VKE mõistes on liiga palju tõlgendamise kohti ning ettevõtete struktuurid lähevad aina keerulisemaks. Seetõttu võib siseriiklikult esineda erinevaid tõlgendusi ja see põhjustab raskusi reeglite rakendamisel.

Are the current GBER rules (e.g. Articles 38b and 56e GBER) sufficient to 85 accommodate the needs of small mid caps?

No Yes I don't know

5.6 Other

Should the GBER be updated or simplified for other reasons?87 3000 character(s) maximum

Please provide justifications and examples

GBERi sätteid tuleb lihtsustada - lihtsustamise all peame silmas GBERis toodud abi andmise tingimuste lihtsustamist, sõnastuse ning terminoloogia ühtlustamist ja parandamist ning teksti lühendamist. Rõhutame, et lihtsustamine ei tohiks tähendada reeglite lõdvendamist, vaid arusaadavuse ja rakendatavuse lihtsustamist, samuti töökoormuse ja bürokraatia vähendamist. Kaaluda võiks ka abi andmise tingimusi, mille alusel saaks riigiabi anda elutähtsate teenuste toetamiseks, kriisideks ettevalmistumiseks ega varustuskindluse tagamiseks. Eesti eesmärk on tagada toidutööstuse vastupidavus. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022 /2557 määratleti (suuremahuline) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine elutähtsa teenuse osutamisena, tuues esile toidutööstuse olulisuse. Toidujulgeoleku tagamine on nii riigi kui ELi seisukohalt oluline - toit on julgeoleku tagamisel üks peamisi prioriteete, kuid GBERi artiklid ei arvesta toidutööstuse eripäradega. Lisaks on toidutootmine väga mitmekesine (osaliselt läheb ELTL I lisa alla), sellest tulenevalt võiks kaaluda toidutöötlejatele erandeid ja tagada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa kohta oleks olemas kaasaegne info. Abimäärad toidutööstuste korral võiksid olla samad, mis ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas riikidega kokku lepitud.

6 Structure of the GBER

The GBER is currently divided into four chapters containing common provisions 88 (Chapter I), monitoring (Chapter II), specific provisions for different categories of aid (Chapter III) and final provisions (Chapter IV). There are also four annexes on the definition of micro, small and medium-sized enterprises (SMEs – Annex I),

33

information sheets (Annexes II and III) and a list of critical raw materials for the purposes of specific compatibility provisions (Annex IV). Do you consider that the current structure of the GBER is satisfactory?

Yes No, all provisions in Chapter I (Common provisions) should be moved to Chapter III (Specific provisions for different categories of aid), such that all compatibility conditions would be, for each aid category, laid down in a self-standing chapter or section. No, some provisions in Chapter I (Common provisions) should be moved to Chapter III (Specific provisions for different categories of aid). Other

Please specify which provisions should be transferred to Chapter III or should 89 remain in Chapter I (notification thresholds, specific definitions only used in one aid category, specific provisions about incentive effect, transparency or cumulation, other provisions).

2000 character(s) maximum

GBERi artiklid peaksid järgima ühtset struktuuri - praegu see nii pole. Samuti lihtsustaks abi andmise reeglite järgimist, kui konkreetsete artiklite kohta käivad teatamiskünnised ja mõisted oleksid selle artikli või jao all (praegu eraldi I peatükis). GBERi kasutajamugavuse seisukohalt oleks mõisteid lihtsam kasutada, kui konkreetse artikliga seotud mõisted asuksid selle artikli juures ning vaid üldised, terves GBERis läbivalt kasutatavad mõisted, jääksid artiklisse 2.

The current structure of Chapter III of the GBER (Specific provisions for different 91 categories of aid) is based on the list of aid categories laid down in the Enabling Regulation. For example, there are distinct sections within Chapter III on, among others, aid to SMEs (Section 2), aid for R&D&I (Section 4), aid for environmental protection (Section 7), etc. This leads to a situation where distinct GBER articles cover relatively similar activities (e.g. Articles 18 and 49 about consultancy services, Articles 25 and 30 about R&D&I).

The current structure of Chapter III of the GBER is sufficiently clear. Chapter III of the GBER should be organised using a different structure which would be more helpful for granting authorities. I don't know

34

If you replied that the structure of Chapter III of the GBER should be different, 92 which options would you favour

Some articles should be merged or grouped, even if they do not completely overlap (e.g. Article 18 is only for certain beneficiaries – SMEs – but for all consultancy services while Article 49 is for all undertakings but only for certain consultancy services i.e. environmental protection and energy matters) Certain GBER articles should be split because they cover different activities. Other

Please explain your reply and provide examples.93 2000 character(s) maximum

GBERi teatud artiklites on koos nii investeeringuabi kui tegevusabi andmise (nt art 53, 55, 56a) tingimused, samas teatud artiklites on investeeringuabi ja tegevusabi eraldi ( nt 7. jao keskkonnakaitseabi artiklid nagu art 41 ja 42). Vajalik oleks järgida GBERi artiklites läbivalt sama struktuuri, s.o kas samas artiklis arusaadavalt eristada investeeringuabi ja tegevusabi tingimusi või teha investeeringuabi ja tegevusabi kohta eraldi artiklid.

The structure of individual articles in Chapter III is not always the same, in that the 94 order of provisions regulating an article’s scope, eligibility conditions, compatibility conditions and proportionality is not uniform across all the articles. Do you see a need for harmonisation of the structure of each article in Chapter III?

No Yes I don't know

If you consider that the internal structure of each article should be harmonised, 95 please explain the order in which compatibility conditions or groups of conditions (general compatibility clause - need to comply with the “common conditions” -; eligibility / scope / exclusions; eligible costs and aid intensity and other ways to ensure proportionality) should be listed. Should there be different articles for operating aid and investment aid or should this be part of the harmonised structure of each article?

2000 character(s) maximum

GBERi artiklid peaksid järgima ühtset struktuuri. Samuti lihtsustaks abi andmise reeglite järgimist, kui konkreetsete artiklite kohta käivad teatamiskünnised ja mõisted oleksid selle artikli või jao all (praegu eraldi I peatükis). Artiklite struktuur võiks olla näiteks selline: - selgitus, milleks abi antakse (kohaldamisala); - artikliga seotud mõisted; - abikõlblikud tegevused; - välistused; - teatamiskünnised; - abikõlblikud kulud; - abi osakaal (või muud abi suuruse leidmise võimalused, nt rahastamispuudujääk, konkureeriv pakkumismenetlus).

35

7 Guidance on (and interpretation of) the GBER

Since the State aid modernisation, the Commission has provided central national authorities with guidance on the interpretation of State aid legislation, and especially on the GBER, through the e-State aid wiki platform.

Should the Commission consider ways of providing guidance on the interpretation 96 of the GBER?

No, the current e-State aid wiki system (through which only Member States may ask interpretation questions) works well. Yes, the Commission should provide guidance in a different format in addition to replies on e-State aid wiki I don't know

How should the guidance be provided by the Commission?97 Information sessions Practical guide or Q&As published on DG Competition’s website Other

Please explain and make suggestions.98 2000 character(s) maximum

GBERi sissejuhatavas osas (preambulis) on kirjas selgitused määruse sisuosa kohta. Kui määrust muudetakse (võetakse vastu määruse muutmise määrus), siis konsolideeritud tekstis (eelmiste määruste) sissejuhatav osa puudub. Seetõttu on ajamahukas otsida selgitusi määruse põhimõtete ja muudatuste kohta. Ettepanek on koondada ka varasemad sissejuhatavad osad või koostada määruse juurde eraldi seletuskiri.

Due to limited resources and technical limitations, the Commission is not always 99 able to timely answer all the questions asked by Member States. Do you consider that the e-State aid wiki platform should be abolished?

Yes, Member States have gained sufficient experience with the GBER and are autonomous in interpreting the GBER. No, the Commission should continue to provide guidance via e-State aid wiki but the Commission should only do it for new (or amended) provisions of the GBER and for a limited time (for example for a period of 5 years after the latest review).

36

No the Commission should continue to provide guidance via e-State aid wiki and should make it available to a wider audience (beyond central authorities as is the case in e-State aid wiki) I don't know

To which wider audience should the tool be made available?101 All granting authorities All granting authorities and financial intermediaries (public or private, e.g. banks) entrusted by granting authorities to grant aid on their behalf. The guidance should be public. Other

Contact

[email protected]