Riigieelarve seaduse muutmise seadus

1

Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõul on mitu erinevat eesmärki:

1) võtta Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi

2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta eesmärgiga suurendada riigi

lühiajalise eelarvepoliitilise paindlikkust, säilitades samal ajal pikaajalist riigi rahanduse

stabiilsust;

2) suurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust;

3) tõhustada riigieelarve vahendite kasutamist ja

4) suurendada kohalike omavalitsuse üksuste rahastamise paindlikkust ning vähendada

bürokraatiat.

Esimese eesmärgi täitmiseks rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud

raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku

eelarvereegli nõudeid.

Teise eesmärgi täitmiseks muudetakse riigieelarve liigendus terviklikumaks ja kaotatakse

detailne seaduse lisa, viies olulise osa sellest seaduse põhiosasse. Samas säilitatakse kehtiv

otsustusõigus seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Vabariigi Valitsuse reservi suurusele

sätestatakse ebaproportsionaalse mahu vältimiseks selged reeglid. Täpsustatakse keskvalitsuse

juriidilise isiku (edaspidi KVJI) finantsplaani muutmist pärast selle esitamist 15. juulil ning

riigi laenude andmise tingimusi.

Kolmanda eesmärgi täitmiseks muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid

sätteid, liigitatakse antavad toetused nende eesmärkide järgi, luuakse selged toetuste

tagasinõudmist ja isikuandmete kaitset puudutavad sätted.

Neljanda eesmärgi täitmiseks täpsustatakse ja täiendatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse

üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi toimimist. Mittevajalikud sätted

tunnistatakse kehtetuks. Muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid: need ei ole riigi ning

üleriigilise omavalitsusliidu kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid, ministeeriumi

eelarvest võib kohalikele omavalitsustele anda valemipõhiseid tegevustoetusi, nähakse ette

kohalike omavalitsustele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmise volitusnorm.

Eelnõu mõjutab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, riigieelarveliste asutuste ja kohalike

omavalitsuse üksuste tegevust. Täpsem mõju on toodud välja seletuskirja 6. osas „Seaduse

mõjud“.

Eelnõu riigieelarve koostamist reguleerivad sätted ei tekita (ega ka vähenda) haldusevälistele

isikutele halduskoormust, kuivõrd riigieelarve seadusega nende tegevust ei reguleerita. Küll aga

võib riigisiseste toetuste liikide väljatoomise ja täpsema regulatsiooni tõttu isikul tekkida

halduskoormus toetuse saamisel juhul, kui isikule varem anti kogu aeg tegevustoetust, mille

korral tal ei olnud vaja aruandlust toetuse kasutamise kohta esitada, kuid edaspidi tuleb tal

2

taotleda projektipõhist toetust, kus saadud toetuse kasutamist kontrollitakse. Täpsem mõju on

toodud välja seletuskirja 6. osas.

Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma 1. detsembril 2025, uut eelarve liigendust

kohaldatakse juba 2026. aasta riigieelarvele. Riigisiseste toetuste rakendamisele on ette nähtud

üleminekusätted, mille kohaselt toetuste liigitust kohaldatakse 2027. aasta riigieelarvele ja

andmisel toetusi menetletakse lõpuni praegu kehtiva seaduse alusel. Samuti jäävad

olemasoleval kujul kehtima pooleli olevad toetusprogrammid. Uute riigisiseste toetuste

andmisele kohaldatakse 2025. aasta 1. detsembril jõustuvaid sätteid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu koostas Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete ja riigieelarve

seoseid puudutava osa valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Rahandusministeeriumist osalesid eelnõu ettevalmistamisel eelarvepoliitika asekantsler Sven

Kirsipuu (tel 611 3515, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul

Lättemäe (tel 5885 1460, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel

Steinberg (tel 611 3519, [email protected]), eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken

Lipp (tel 5885 1333, [email protected]), eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer

(tel 5982 3037, [email protected]), fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht

(tel 5885 1429, [email protected]), riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees (tel

611 3045, [email protected]), personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885

1423, [email protected]).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist osalesid eelnõu ettevalmistamisel kohalike

omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik (tel 5885 1471, [email protected]),

õigusnõunik Olivia Taluste (tel 5885 1453, [email protected]), KOV õigusvaldkonna juht

Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik

Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]), sama osakonna õigusloome valdkonna

juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]) ning keeleliselt toimetas sama osakonna

keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse

direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta1. Direktiiv tuleb

liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

Eelnõuga kehtestatakse meetmed vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2024/1264, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise

kiirendamise ja selgitamise kohta ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarve-

järelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) kahe eesmärgiga

muuta riigieelarve seadust finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks, sh riigieelarve

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1265&qid=1751002739918

3

läbipaistvuse suurendamiseks, selgema õigusruumi ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning

finantsriskide paremaks juhtimiseks.

Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) 1. jaanuaril 2025. a jõustunud

redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 30.04.2025, 4.

Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve eelnõuga. Samuti on eelnõu seotud kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) muutmisega, mis toimub

paralleelselt või samal ajal ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib selles osas

menetlust.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktist 11 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Riigieelarve seaduse muutmise eesmärgiks on tulenevalt 2024. aasta aprillis jõustunud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku

koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) ja Nõukogu direktiivist

(EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku

nõuete kohta (edaspidi eelarveraamistiku nõuete direktiiv). Direktiivi muudeti Euroopas, et viia

Euroopa Liidu fiskaalne järelevalve kooskõlla pandeemia-kriisis saadud kogemustega

eelarvedistsipliini tagamisel. Samast eesmärgist lähtub ka direktiivi ülevõtmine. Tugevdatakse

eelarvenõukogu rolli riigieelarve mitmekülgsel järelevalvel, ajakohastatakse siseriiklike

eelarvereeglite sätteid, vältimaks eelarve liigsesse defitsiiti langemist.

Direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja seadust olulisel määral muuta, eelnõu keskendubki eelkõige

mõningatele lisandunud nõuetele. Eelnõu näeb ette sätteid, mis tugevdavad eelarvestamisel

fookust keskpikale perioodile ning eelarvelisele kestlikkusele, sätestab eelarvepiirangut seadva

dokumendina keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava koostamise ning annab sellega

seoses ja vastavalt direktiivi lisandunud nõuetele täiendavad ülesanded sõltumatule

eelarvenõukogule.

Eelnõuga kavandatav riigieelarve liigenduse muutmine on ettevalmistatud koostöös Riigikogu

rahanduskomisjoniga. Muudatuste eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust, leida

sobiv tasakaal strateegilise ja finantsinfo vahel ning parlamendi ja täidesaatva võimu rollide

vahel eelarveprotsessis. Peamiste muudatusettepanekute hulka kuuluvad eelarve esitusviisi

täpsustused, Riigikogu informeerituse suurendamine ning riigieelarve ja seletuskirja parem

kooskõla.

Pikemas perspektiivis on Riigikogu rahanduskomisjoniga kokku lepitud järgmises:

1) suurendada eelarve arusaadavust, kaaludes tugiteenuste eristamist otsekuludest ja

suurendada kulumudelite läbipaistvust;

2) esitada investeeringud detailsemalt ja pikemas vaates;

3) esitada finantseerimistehingud detailsemalt

4) teha seaduse struktuur lihtsamaks ja selgemaks, viies Vabariigi Valitsuse osa kuluread

vastavate poliitikate eest vastutavate valitsemisalade eelarvete koosseisudesse.

Eelnõuga korrastatakse kohalike omavalitsuste riigieelarvest rahastamise põhimõtteid ja

lihtsustatakse reegleid. Segadust on tekitanud ministeeriumide eelarvetest kohalikele

4

omavalitsustele juhtumipõhiste toetuste andmine. Neid toetusi ei käsitata kohalike

omavalitsuste tulubaasi osana, vaid tegemist on enamasti valdkondade arendamisega seotud

sihtotstarbeliste toetustega. Muudatusega eristatakse senisest täpsemalt tulubaas ja

juhtumipõhised toetused.

Käesolev eelnõu käsitleb osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahendamist vajavaid

probleeme, mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris väljatöötamiskavatsus (vt

seletuskirja peatükk 2.2).

Eelnõuga tehtavad muudatused on grupeeritud teemade kaupa järgmiselt:

1) EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused (§ 4, § 41 § 5, § 51 ,§ 6, §

7, § 9, § 14, § 141, § 15, § 16, § 181, jagu 21 ning § 251)

2) riigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve kasutamise

paindlikkus (§ 26, § 31, § 56, § 591);

3) Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58);

4) keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine (§ 12);

5) laenude andmise tingimuste täpsustamine (§ 61);

6) riigisiseste toetuste andmise tingimuste täiendamine (§ 3, § 531, § 532, § 533, § 55, § 551 , §

552 );

7) kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja

täpsustamine (§ 46 – § 52).

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus 2.1.1. EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused

Eelnõu sätestab eelarve- ja struktuurikava koostamise vähemalt kord iga nelja aasta jooksul,

seda vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette, et eelarve-

ja struktuurikava peab riik esitama enne selle kehtivuse lõppemist ja saab esitada uue valitsuse

ametisse astumisel ning objektiivsete asjaolude ilmnemisel, mis senise kava järgimist ei

võimalda. Eelarve- ja struktuurikavas esitab Euroopa Liidu liikmesriik neljaks aastaks siduva

netokulude kasvu trajektoori ja selle kinnitab pärast Euroopa Komisjoni vastavat analüüsi

Euroopa Liidu Nõukogu. Eelarve- ja struktuurikava täitmise kohta koostatakse vastavalt

eelnõule iga aasta kohta vastav eduaruanne.

Eelnõu kohaselt annab Eelarvenõukogu hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu

aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava

esitamist Euroopa Komisjonile.

Eelnõuga sätestatakse valitsusele kohustus seada eelarvepiirang keskpikaks perioodiks (neli

aastat) eelarve- ja struktuurikava koostamisel ning omakorda riigieelarve ja eelarvestrateegia

koostamist vastavalt eelarve- ja struktuurikavale. Eelnõu näeb keskse eelarvereeglina ette

eelarve- ja struktuurikava koostamist selliselt, et valitsussektori struktuurne puudujääk jääks

riigi rahandusprognoosi arvestades nelja-aastasel kohandumisperioodil madalamaks ühest

protsendist sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Täiendav paindlikkus on sätestatud

lähiaastateks ja perioodiks, mil võlg prognooside kohaselt püsib rahvusvahelises võrdluses

madalana – nimelt kuni riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30

protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, on lubatud

valitsussektori struktuurse puudujäägi piiriks eelarve- ja struktuurikava koostamisel 1,5

protsenti SKPst.

Eelarve- ja struktuurikava kehtivusperioodi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1263 alusel pikendada kuni kolme aasta võrra, et võimaldada pikema

5

kohandumisperioodi jooksul täiendavate reformide ja investeeringute tegemist. Pikendatud

kohandumisperioodiga kava jaoks näeb eelnõu ette valitsussektori struktuurse defitsiidi

eesmärgina 0,5% SKPst. Analoogiliselt tavarežiimiga sätestab eelnõu võimaluse seada

kohandumisperioodi lõpuks valitsussektori struktuurse defitsiidi eesmärgiks üks protsent juhul,

kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi

rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed.

Kui eelarve- ja struktuurikava koostamise hetkel ületab valitsussektori eelarvepositsiooni

puudujääk kehtestatud piirmäärasid, tuleb kavas ette näha eelarvepositsiooni parandamine EL

eelarveraamistikus ettenähtud mahus.

Kui riigi rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk

eelarveaastal või sellele järgneval nelja aastal eelarve- ja struktuurikava koostamisel lubatud

taset, esitab rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel Vabariigi

Valitsusele ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks või põhjendused lubatust suurema

puudujäägi vajalikkuse kohta koos ettepanekutega, kuidas ja millises ajagraafikus viiakse

eelarvepositsioon kooskõlla seaduses sätestatud reeglitega.

Eelnõu sätestab põhjalikumalt ka eelpool nimetatud määruses sätestatud vabastusklauslite

praktilist rakendamist. Vabastusklausli rakendamine võimaldab edasi lükata eelarve- ja

struktuurikavaga seotud eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Eelnõu näeb ka ette, et vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsusele annab

enne otsuse tegemist arvamuse eelarvenõukogu.

Euroopa Liidu üldise vabastusklausli puhul näeb eelnõu ette vabastusklausli rakendamisotsuse

juures ka analüüsi, mille ülesanne on selgitada välja, kas Eestis on tegemist majandussurutise

olukorraga ning kuidas mõjub vabastusklausli kohaldamine keskpikas perspektiivis riigi

rahanduse jätkusuutlikkusele.

Riikliku vabastusklausli taotlemise või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi

Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti

nõuetest. Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse mõnel muul olulisel põhjusel kui

majandussurutise olemasolu, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele

vastavad põhjendused riiklikuvabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta.

Eelarvenõukogu saab olema integreeritud senisest enam eelarvepiirangute seadmisesse ning

nende täitmise järelevalvesse. Eelarvenõukogu saab ülesandeks anda arvamus eelarve- ja

struktuurikavas sisalduvate valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta.

Samuti on eelarvenõukogul edaspidi ülesanne hinnata regulaarselt makromajandusprognoosi ja

rahandusprognoosi tõepärasust, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada

võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Rahandusministeeriumil on kohustus

kõrvalekallete tuvastamisel võtta meetmeid nende likvideerimiseks.

Eelarvenõukogu hindab eelnõu kohaselt ka regulaarselt siseriikliku eelarveraamistiku

toimimist. Eelarvenõukogu ennast aga hakkab regulaarselt hindama Eesti panga nõukogu poolt

määratud sõltumatu raportöör.

Eelnõu sätestab ka nõude Rahandusministeeriumile koostada regulaarselt fiskaalriskide raporti,

et hinnata riske, mis võivad keskpikas perspektiivis ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust

ning kaasavat ja kestlikku kasvu, sh võttes võimalusel arvesse ka hinnanguid kliimamuutustega

kaasnevaid makrofiskaalriske ja nendega seotud jaotuslikke mõjusid.

6

EL direktiivi ülevõtmise mõju siseriiklikele eelarvereeglitele

Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistike nõuete kohta näeb ette, et iga

liikmesriik kehtestab arvudes väljendatud eelarvereeglid, mis aitavad kavandada riigieelarve

strateegiat ning saavutada Euroopa Liidus kehtestatud eelarvepoliitilisi eesmärke, eelkõige siis

respekteerida 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piiri.

Eestis on siseriiklik eelarvereegel traditsiooniliselt olnud Euroopa Liidu omast nõudlikum. Seda

hoolimata asjaolust, et viimase seitsme aasta jooksul on Eesti eelarvereegleid korduvalt

leevendatud. See on aidanud tagada seda, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kelle

suhtes ei ole kunagi algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust ning Eesti võlakoormus

on Euroopa Liidu kõige väiksem.

Siiski vajavad siseriiklikud eelarvereeglid seoses direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisega

muutmist, sest hetkel kehtivas seaduse redaktsioonis viidatakse Euroopa Liidu

eelarveraamistiku määrustele ja põhimõtetele, mis direktiivi (EL) 2024/1265 ning määruste

(EL) 2024/1263 ja (EL) 2024/1264 ülevõtmisega on kaotanud kehtivuse.

Täpsemalt on Euroopa Liidus kaotatud mõiste keskpika-perioodi eelarve-eesmärk läbi

struktuurse eelarvepositsiooni – see on asendatud valitsussektori netokulude

kasvutrajektooriga. Aluspõhimõtted trajektoori arvutamiseks – lähtumine muuhulgas

struktuurse tasakaalu näitajatest – ning iga-aastased kohandumisnõuded läbi esmase struktuurse

eelarvetasakaalu on jäänud küll olemuslikult küllalt sarnaseks varasemaga, aga samuti

muutunud. Seetõttu ei ole eelarvepositsiooni reeglite puhul viitamine rahaliidu stabiilsuse,

koordineerimise ja juhtimise lepingule enam korrektne. Samuti ei korrektne

korrigeerimismehhanismi puhul lähtuda kehtivuse kaotanud (EÜ) nr 1466/97

kohandumismaatriksi nõuetest.

COVID kriis ning Venemaa rünnak Ukraina vastu näitasid, et ka riigi eelarvepoliitilised

vajadused on muutunud – vaja on lühiajaliselt suuremat eelarvepoliitilist paindlikkust,

säilitades samas pikaajalise riigi rahanduse stabiilsust säilitava joone. Samas näitas Euroopa

Liidu vabastusklausli rakendamise kogemus kõikjal Euroopas seda, et vabastusklauslisse tuleb

suhtuda ettevaatlikult – seda ei tohiks rakendada automaatselt, vaid analüüsida kohalikke olusid

ja rakendada vabastusklauslit ainult põhjendatud juhtudel.

Uue siseriikliku eelarvereegli disainimisel oleme lähtunud eelpooltoodud asjaoludest.

Eelarvereegli piiriks oleme seadnud -1,5% suuruse ja alates 30% suurusest võlakoormusest -

1,0% suuruse struktuurse eelarvepuudujäägi piirmäära, põhjusel, et sellised piirmäärad

eksisteerivad nii Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistikus kui ka olemasolevas siseriiklikus

reeglistikus. Lisaks tagab -1% suurune eelarvepuudujäägi piirmäär Eesti valitsussektori

võlakoormuse stabiliseerumise ca 30% suuruse osakaalu juures SKPst (vt allolev joonis).

Joonis 1. Eelnõus välja pakutud eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele.

Võrdluseks on toodud eelarvereeglist loobumise ja hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori

võlakoormusele.

7

Allikas: Eurostat, Euroopa Komisjon, rahandusministeeriumi arvutused.

Nagu jooniselt näha, on väljapakutud reegel mõnevõrra leebem hetkel seaduses kehtivast

reeglist, kuid siiski oluliselt distsiplineerivam, kui eelarvepoliitika rakendamine ilma reegliteta.

Tõsiasi on ka see, et joonisel toodud hinnang on lihtsustus, sest tegelikkuses muutub riikide

võlakoormus pigem ootamatute suurte šokkide korral, mitte sujuvalt nagu eelnõu

kooskõlastamise käigus juhtis tähelepanu ka Eesti Pank. Tõsiasja, et siseriikliku eelarvereegli

olemasolu on vajalik võlakoormuse stabiliseerimiseks kinnitab ka rahandusministeeriumi poolt

läbi viidud valitsussektori võlakoormuse stohhastiline analüüs2. Sealjuures on selge, et mida

piiravam on reegel, seda suurem on reegli stabiliseeriv mõju.

Hetkel kehtiva siseriikliku reegli ja eelnõuga väljapakutud reegli struktuurse tasakaalu

piirmäärade 0,5pp suurune erinevus on ka selle stohhastilises analüüsi järgi siiski suhteliselt

väike. Mõlemal juhul aitab reegli olemasolu võlakoormuse kasvu tavaaegadel stabiliseerida

ning vähendada Euroopa Liidu ülemäärase defitsiidi riski ootamatute šokkide korral. Laias

laastus näitavad riigirahanduse riskide stohhastilised simulatsioonid seda, et Euroopa Liidu –

3% nominaalse tasakaalu piirist lähtumise korral on meil 98% suurune tõenäosus sattuda

stohhastilise simulatsiooni viie aastase perioodi jooksul EL ülemäärase defitsiidi menetlusse.

Väljapakutud eelnõu eelarve-reegel vähendab seda tõenäosust 50%-ni ning hetkel kehtiva

siseriikliku eelarvereegli rakendamine ca 34%-ni. Seega ei piisa riigi rahanduse riskide

elimineerimiseks üksnes eelarvereeglitest või rakendatav eelarvepiirang peaks olema

ebamõistlikult kõrge: selleks, et siseriikliku eelarvereegli abil viia ülemäärase eelarve-defitsiidi

risk 5% piirmäärani peaks eelarve planeerimine lähtuma 2% suuruse struktuurse ülejäägi

nõudest.

2.1.2 Riigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve

kasutamise paindlikkus

Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks tagatud selle

parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks.

2 Avaldame vastava analüüsi Rahandusministeeriumi kodulehel eraldi septembris 2025.

8

Riigieelarve liigenduses soovitakse leida tasakaal 2025. a riigieelarve seaduse lisas esitatud

kulude detailse sisu ja põhitekstis esitatava tegevuspõhise vaate vahel. Oluline on suurendada

ka Riigikogu informeeritust aasta jooksul riigieelarves tehtavatest muudatustest - eelkõige

eelarvejääkide üle kandmine ja ministrite pädevuses olev eelarve muutmine. Valikute käigus

on aluseks võetud rahanduskomisjoni arutelude tulemus, kasutades ka teiste riikide kogemust

ning hinnates seaduse ja seletuskirja vahelise info detailsuse tasakaalu.

2025. a riigieelarve lisas esitatud detailne eelarve tuuakse üldisemal kujul seaduse põhitekstiks.

Ministeeriumi valitsemisala liigendust täiendatakse valitsemisalade riigiasutuste eelarvete

koondvaatega ning avatakse programmi tegevuste detailsem majanduslik sisu ilma piirmäärata

vahendite jaotuseta veergudes. Põhiseaduslike institutsioonide kulud esitatakse samasuguses

majandusliku sisu jaotuses nagu on avatud programmi tegevus ministeeriumide valitsemisalade

puhul. Majandusliku sisu jaotuses eristatakse riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi

antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud.

Kavandatavat riigieelarve liigenduse muudatust illustreerib kokkuvõtvalt joonis 2.

Joonis 2. Seaduse liigenduse muudatused

Võrdlust 2025. aasta ja 2026. aasta riigieelarve liigenduste vahel iseloomustab tabel 1.

Tabel 1 Riigieelarve seaduse liigenduste võrdlus Rahandusministeeriumi valitsemisala näitel.

2025 2026

TULUD TULUD

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

Saadud toetused Saadud toetused

Riigilõivud Riigilõivud

Tulu majandustegevusest Tulu majandustegevusest

Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist

Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid ja muud varalised karistused

Muud tulud Muud tulud

9

Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud

RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD KULUD

Rahandusministeerium

Maksu- ja Tolliamet

Statistikaamet

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Rahapesu Andmebüroo

Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine

Rahatarga riigi programm Rahatarga riigi programm

Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine

Tööjõu- ja majandamiskulud

sh. Arveldused, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine

Sotsiaaltoetused

sh. Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis

Muud toetused

Muud kulud

sh. Riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt

Finantskeskkonna arendamine Finantskeskkonna arendamine

Tööjõu- ja majandamiskulud

Muud toetused

Halduspoliitika programm Halduspoliitika programm

Riigi halduse korraldamine Riigi halduse korraldamine

Tööjõu- ja majandamiskulud

Muud toetused

Riigi tugiteenuste pakkumine Riigi tugiteenuste pakkumine

Tööjõu- ja majandamiskulud

Riikliku statistika tegemine Riikliku statistika tegemine

Tööjõu- ja majandamiskulud

Muud kulud

Käibemaks Käibemaks

INVESTEERINGUD INVESTEERINGUD

IT investeeringud IT investeeringud

Muud investeeringud kokku Muud investeeringud kokku

Käibemaks Käibemaks

FINANTSEERIMISTEHINGUD FINANTSEERIMISTEHINGUD

Laenunõuded Laenunõuded

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes

Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides

Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides

Laenukohustised Laenukohustised

Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt

SEADUSE LISA Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Rahandusministeerium Tööjõukulud

10

Majandamiskulud Sotsiaaltoetused Muud toetused Finantskulud Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud toetused

Maksu- ja Tolliamet

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud toetused

Finantskulud

Muud kulud sh amortisatsioon

Finantskeskkonna arendamine

Rahandusministeerium

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud toetused

Rahapesu Andmebüroo

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud toetused

Muud kulud sh amortisatsioon

Halduspoliitika programm

Riigi halduse korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Investeeringutoetused Muud toetused Riigi tugiteenuste pakkumine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riikliku statistika tegemine Statistikaamet Tööjõukulud Majandamiskulud Finantskulud

11

Muud kulud sh amortisatsioon Käibemaks

Riigieelarve paindlikkus

Ministrile jääb õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga

vahendite detailset majandusliku sisu liigendust programmi tegevuse kohta riigieelarve

tekstiparagrahvis sätestatud tingimustel ning oma valitsemisala riigiasutuste eelarveid

valitsemisala kogukulude mahtu muutmata. Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta

riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude detailsemat majandusliku sisu liigendust

nende kogumahtu ületamata.

Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koostamisel pidanud eelnõus olevat paindlikkust

piisavaks. Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse eelnõuga kohustus ministrile teavitada

Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest. See annab võimaluse omada

ülevaadet eelarve kujunemisest ministrile antud õiguste piires ja küsida täiendavaid küsimusi. 

Kuna kohati kehtestatakse riigieelarvega jätkuvalt piirmäärad väga väikestele summadele (alla

1000 euro), vajab riigieelarve ülesehitus metoodilist ühtlustamist ning eelarve/ kuluarvestuse

jaotusreeglite üle vaatamist. Mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel, seda

suuremaks võib kujuneda eelarve korrigeerimise töökoormus aasta jooksul.

Eelarve liigendus ja paindlikkus - muudatuste kooskõla põhiseadusega

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 65 punkti 6 kohaselt võtab riigieelarve vastu Riigikogu. Riigikohtu

seisukoha järgi tuleneb PS § 65 punktidest 6 ja 10 koostoimes PS § 115 lõikega 1 ja § 121

punktist 4 Riigikogu finantspädevus – õigus ja kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja

kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle. Riigikogu finantspädevus annab

Riigikogule õiguse teha riigieelarvelisi valikuid ja otsustada varaliste kohustuste üle.3

Riigieelarve vastuvõtmine on üks Riigikogu peamistest õigustest. Riigikohus on sedastanud, et

PS § 65 punktist 6 ja § 115 lõikest 1 tuleneb Riigikogu eelarvepädevus, mis on üks Riigikogu

tuumikpädevusi ning mille sisuks on Riigikogu õigus ja kohustus otsustada riigieelarve tulude

ja kulude üle4. Vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaare § 65 kohta5.

Täitevvõimu puudutavad PS §-st 86 ja § 87 punktidest 3 ja 5 tulenevad Vabariigi Valitsuse

ülesanded, milleks on viia ellu Riigikogu poolt tehtud valikuid ja otsustusi ja ministri ülesanded

PS § 94 alusel, milleks on talle pandud ülesannete seadusega sätestatud alustel ja korras

täitmine, sh seaduse alusel määruste ja käskkirjade andmine. PS § 115 lõikest 2 tuleneb ka

Vabariigi Valitsuse kohustus esitada Riigikogule riigieelarve eelnõu.

Esiteks, on seega oluline, et riigieelarve oleks sellise detailsusastmega, et kõik ülalnimetatud

institutsioonid saaksid oma ülesandeid täita, tagades võimude lahususe ja võimuharude vahelise

tasakaalu (PS § 4), sh et Riigikogul oleks võimalik aru saada, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada

ja määrata, milline on riigieelarve paindlikkus (st kas ja mil määral on täitevvõimul õigus

Riigikogu poolt kinnitatud riigieelarvet muuta).

3 RKÜKo 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 138. 4 Samas p 136. 5 Mõttus, A. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse

Sihtkapital. Paragrahvi 65 komm 42–45.

12

Tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaridele6 võib jõuda järeldusele, et eelarvet

võib koostada erinevate arvestusmeetoditega, kuid see peab täitma Põhiseaduse § 115 nõudeid,

milleks on terviklikkus „kõigi tulude ja kulude eelarve“ ja aastasus „iga aasta kohta“.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaaride järgi (§ 117, komm 247) ei reguleeri põhiseadus

riigieelarve struktuuri, riigieelarve täpsusastet ega koostamise põhimõtteid (k.a. seda, kas

riigieelarve on kassa- või tekkepõhine, institutsioonide või tegevuste põhine või kõike seda

üheskoos samas riigieelarves).

Nagu märgitud, on põhiseaduse mõistes oluline, et riigieelarve struktuur, täpsusaste ja selle

koostamise põhimõtted tagaksid piisava üldistusastme tuvastamaks riigieelarve raha

kasutamise eesmärgid ja et Riigikogul oleks võimalik oma finantspädevust täita. Siin tuleb leida

tasakaalupunkt, et eelarve ei muutuks ka liiga üksikasjalikuks, mis raskendaks eelarve täitmist.

Kuna kulude esitamisviisi on täiendatud, siis on Riigikogul võimalik aru saada kulude sisust.

Leiame, et riigieelarve kavandamine eelnõu kohaselt, võimaldab Riigikogul oma

finantspädevust täita.

Teiseks oluliseks küsimuseks on eelarve paindlikkus, st mil määral ministeeriumide

valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid võivad Riigikogu poolt kinnitatud

riigieelarvet muuta.

Tuginedes Riigikohtu ülal viidatud praktikale ja järeldustele, on Riigikogu eelarvepoliitika

kujundaja ja ümberkorraldusi võib teha üksnes seaduse alusel ja ulatuses, mille Riigikogu on

lubanud. Järeldame, et riigieelarve paindlikkus on kooskõlas põhiseadusega, kuni see ei

vähenda Riigikogu sisulist eelarvepädevust ja kui luba paindlikkuseks on antud seaduse alusel

ja ulatuses. Eelnõu eelarve paindlikkusega seotud sätted on muudetud kujul kehtiva RES § 56

lõikeid 2² (ministri õigus muuta valitsemisala eelarvet) ja 2³ (põhiseaduslike institutsioonide

õigus muuta eelarvet). Kummalgi juhul ei tohi muudatusega ületada Riigikogu poolt

kehtestatud piirmääraga vahendite kogumahtu ja valitsemisalade puhul peab muudatus jääma

aastase riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud piiridesse (2025. aasta riigieelarves on see § 5).

Riigieelarve liigendus käesolevas eelnõus kui riigieelarve paindlikkus on välja töötatud

koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga. Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu koostamisel

pidanud eelnõus olevat paindlikkust piisavaks. Paindlikkuse tasakaalustamiseks seatakse

eelnõuga kohustus ministrile teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve

muudatustest (eelnõuga lisatav RES § 56 lõige 24). See annab võimaluse Riigikogul saada

ülevaate eelarve kujunemisest ministrile antud õiguste piires ja küsida täiendavaid küsimusi.

PS §-st 115 tulenevalt määrab Riigikogu summa ja otstarbe kindlaks ajavahemikuks ning annab

valitsusele loa tegutseda nende piiride sees. Põhiseadus ei nõua, et piirmäärad esitataks

majandusliku liigituse või administratiivse jaotuse järgi. See, millisel tasemel piirmäär

kinnitatakse, on poliitiline ja tehniline valik, mille seab riigieelarve seadus ja selle alusel antud

eelarveklassifikaator.

Riigieelarve paindlikkus ei ole tekkinud seoses tegevuspõhise eelarvega. Riigieelarve

paindlikkus oli võimalik ka majandusliku sisuga eelarve korral (nt 2015.a.), näiteks valitsusel

6 Rebane, T. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse

Sihtkapital. Paragrahvide 115–119 kommentaarid. 7 Rebane, T. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022. Vlj Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse

Sihtkapital.

13

oli õigus eelarvet liigendada kulude ja investeeringute vahel. Ka Riigikontroll on arvamusel, et

teatav paindlikkus on riigieelarves alati olnud ja seda kasutavad ka teised riigid.

Kõik kulud ei ole riigieelarves olnud kunagi limiidiga. Riigieelarves on piirmäärata kulud

(2025.a eelarve näitel ca 73% kulude ja investeeringute mahust), need on kulud, millele

riigieelarvega ei seata limiiti. Neid võib ületada kas seadusest tulenevalt või seoses

sihtotstarbeliste tulude laekumisega.

Kokkuvõtteks, on eelarve ülesehitus kooskõlas põhiseadusega, kui see on otsustatud Riigikogu

poolt riigieelarve seadusega ning seal on määratud tulud, kulud, investeeringud ja

finantseerimistehingud selliselt, et Riigikogu saab täita oma finantspädevust. Seadus peab

võimaldama Riigikogul määrata eelarve ja selle otstarbe ning andma valitsusele loa tegutseda

nende piires. Paindlikkus on lubatud ja vajalik, kuid see peab jääma seadusega määratud

raamidesse ning olema tasakaalus Riigikogu järelevalve ja valitsuse otsustusvabaduse vahel.

2.1.3 Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves

Eelnõuga parandatakse riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku

kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks raamid

vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele.

Reserv on vajalik ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks eelarveaasta jooksul. Selle

liigne kasutamine või mahu põhjendamatu kasvatamine võib tuua kaasa mitmeid riske nii

finantsjuhtimise kui ka valitsemise kvaliteedi seisukohalt. Piisav ja mitte liialdatud reserv

toetab stabiilset ja usaldusväärset eelarvepoliitikat.

IMFi8 ja OECD soovitus on, et reservi maht oleks piiratud (nt 1–3% kogukuludest või SKPst),

põhineks hinnangul (riskipõhine lähenemine, nt millised ootamatused on realistlikud

lähiaastatel) ja arvestaks eelnevat kasutamismustrit (kui palju on eelnevatel aastatel reservi

reaalselt kasutatud). Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ning määratakse reservi

maksimaalne lubatud suurus riigieelarves (protsendina kogukuludest).

Rahvusvahelised juhised toovad välja, et liiga suured reservid nõrgestavad eelarvedistsipliini,

sest organisatsioonid ei pinguta piisavalt täpseks planeerimiseks ja vähendavad poliitilist

vastutust, kuna raha saab kasutada ilma põhjaliku avaliku aruteluta.

Reservi suurust tuleks igal aastal uuesti hinnata, kuna eelarve- ja majanduskeskkond on muutuv

ning reservi vajadus ei pruugi olla aastast aastasse ühesugune.

2.1.4 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine

Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 12 finantsplaani uuendamist, kui selle koostamise aluseks

olnud andmetes on tehtud muudatusi.

8 Viited rahvusvahelistele allikatele: IMF – Fiscal Transparency Code (Pillar I: Budget Reliability, 2019),

OECD – Best Practices for Budget Transparency, PEFA Framework – Public Expenditure and Financial

Accountability.

14

Riigivara seaduse §-s 79 on esitatud nõuded, et riigi asutatud sihtasutus koostab ja esitab igal

aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani,

mis on nende eelarve koostamise aluseks. 15. juuliks eelneval aastal esitatud finantsplaan ei saa

sisaldada sama teadmist, mis on selginenud uue eelarveaasta alguseks.

Eelnõuga täpsustatakse, millal peab esitama uue KVJI finantsplaani, kui Riigikogu või

Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt

kinnitatud uus finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI

eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend Rahandusministeeriumi majandusprognoosile.

2.1.5 Laenude andmise sätte täiendamine

Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 61, et riik võib anda laenu või riigigarantii ka Tagatisfondile

kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. Kehtestatakse, et riigi antava laenu intressimäär

ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada

riskimarginaal. Muudatusega parandatakse ekslik viide seaduse § 61 lõikele 7, mis on kehtetu

alates 01.01.2018.

2.1.6 Riigisiseste toetuste andmine

Eelnõuga muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid. Kuigi toetuste

andmist on aasta-aastalt muudetud selgemaks ja läbipaistvamaks eelkõige tänu sellele, et

valitsemisalad on kehtestanud RES § 53¹ alusel toetuse andmise määrusi9, on see siiski jäänud

valdkonnaks, millega seonduvalt on üleval mitmeid küsimusi. Riigikontroll on oma aruandes

„Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“10 peamiste

tähelepanekute hulgas välja toonud, et riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna

osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma

avaliku konkursita. Riigikontroll tõi ka välja, et toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta

valitsemisalades sageli huvi. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll rahandusministril vaadata

üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate

otsuste tegemiseks selged reeglid.

Et riigieelarvest toetuste andmine oleks selgem ja läbipaistvam ning riigieelarvelisi vahendeid

kasutataks tulemuslikumalt, reguleeritakse käesolevas eelnõus eraldi projektipõhise toetuse,

tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuste (stipendiumid ja preemiad) andmine. Riigikontroll tõi oma

aruandes „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“

välja, et auditeeritud toetuste puhul selgus, et tihti eksitakse toetuste liigitamisel –

projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse tegevustoetuste alla ning tegevustoetust

antakse rohkem, kui toetuse saaja suudab aastaga ära kulutada (aruande punkt 55).

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend“ § 24 lõikes 2 tuuakse välja toetuste liigid. Nendeks on: 1) sotsiaaltoetused;

2) sihtfinantseerimine (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus: projektipõhine toetus) ja

3) tegevustoetus. Sellest tulenevalt liigituvad kõik riigieelarvest antavad toetused ülaltoodud

rühmadesse ja muid võimalusi ei ole. Kehtiva riigieelarve seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt tuleb

riigieelarve täiendavas liigenduses eristada sotsiaaltoetused, investeeringutoetused ja muud

toetused, tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Nimetatud muude toetuste alla

lähevadki projektipõhised toetused ja tegevustoetused. Selgem toetuste eristamine võimaldab

mitte ainult toetusi õigesti liigitada, vaid toetuste andmist ka paremini eesmärgistada, vajadusel

9 Riigi Teataja näitab 14.05.2025 seisuga 148 nimetatud volitusnormi alusel antud määrust Seotud aktide nimekiri–

Riigi Teataja 10 Leitav: KA_80128_RMKA 2023_30.8.2024_LOPP.pdf

15

jääk tagasi küsida ja jälgida, kas raha kasutatakse sihipäraselt (vt ka Riigikontrolli aruande

„Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punkt 62).

2.1.7 Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvetega

Riigieelarvest KOVide finantseerimisega seoses on palju erinevaid väikesi muudatusi, mille

eesmärk on riigieelarveliste vahendite tulemuslikum kasutamine, KOVide rahastamisel

paindlikkuse suurendamine ja bürokraatia vähendamine. Parema ülevaate saamiseks on

otstarbekas muudatused esitada tabeli kujul.

Muudatus Eesmärk Lühike sisukirjeldus

RES § 46

lg 2

Regulatsiooni täpsustus Täpsustatakse KOVide, ELVLi ja VV

eelarveläbirääkimiste aega. St KOVide ning üleriigilise

kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad ja

Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne

eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist

läbirääkimisi samas lõikes nimetatud küsimustes.

RES § 46

lg 2 punkt

2

Regulatsiooni täpsustus § 50 juhtumipõhised toetused ei ole tulevikus

kohustuslikuna keskvalitsuse ja KOVide

eelarveläbirääkimiste objektiks.

RES § 46

lg 2

punktid 5

ja 6

Regulatsiooni täpsustus Punktist 5 jäetakse eelnõuga välja sõnastus „kohaliku

omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve

puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia

perioodiks“.

Punkt 6 tunnistatakse kehtetuks, mis nõuab

läbirääkimistel valitsussektori eelarvepuudujäägi

olukorra ilmnemisel KOVidele rakenduvates meetmetes

kokku leppimises, mis parandavad valitsussektori

struktuurset eelarvepositsiooni.

Valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamisel tuleb

sobivad meetmed KOVile rakendada vastavalt

olukorrale ja riigieelarve seadusesse ei ole mõistlik neid

kehtestada.

RES § 46

lg 6 ja 7

Regulatsiooni üle

tõstmine teisest

seadusest ja täpsustus

RES-i tuuakse üle kehtiva KOFS § 25 KOVide

finantsgarantii reegel, mis reguleerib keskvalitsuse ning

KOVide fiskaalsuhteid ning sobib paremini riigieelarve

seadusesse. RES § 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Kui

keskvalitsus eelarveaasta keskel vähendab KOVide

tulusid või suurendab kulusid, tuleb riigil õigusakti

kehtestamisega eelarvele kaasnev mõju KOVidele

kompenseerida. Lisatakse erand, kui KOVid nt

territooriumiosade üleviimises ise kokku lepivad või

kulude mittehüvitamine on ELVLi ja VV esindajate

vahel kokku lepitud, ei pea riik ühe KOVi kulude

suurenemist kompenseerima. Aasta keskel tulumaksu,

maamaksu, tasandusfondi ja toetusfondi ümber ei

suunata.

RES § 47

lg 1

Regulatsiooni lihtsustus Tasandusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama

valdkondlikes seadustes. Jaotuspõhimõtted on iga-

16

aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides.

Jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtuseid ei pea

enam riigieelarves sätestama.

RES § 48

lg 3

Regulatsiooni lihtsustus Toetusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama

valdkondlikes seadustes ja jaotamise aluseks olevaid

arvnäitajate väärtuseid riigieelarves. Jaotamise aluseks

olevad arvnäitajad peavad olema valdkondlikus

seaduses. Jaotuspõhimõtted on toetusfondi määruses.

RES § 48

lg 5 ja lg 2

Regulatsiooni

vähendamine

RES § 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, mis

võimaldab Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses

kehtestada toetusfondi jaotamise aluseks olevad

arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud

sihtotstarbel üheaastase kestusega toetus. Toetusfondi

alla kavandatakse ainult püsivad toetused. Ühekordseid

ja üheaastase kestusega valemipõhiseid toetusi (nt

kriiside rahastamine) käsitatakse juhtumipõhistena ja

kavandatakse tulevikus ministeeriumi eelarves.

RES § 49

lg 2

Regulatsiooni tehniline

täpsustus

Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksete paragrahvist

võetakse välja sõnad „piisavate rahaliste vahendite

tagamiseks“, sest säte käib tasandusfondi ja toetusfondi

väljamaksete kohta. KOVidele piisavad vahendid

tagatakse maksuseaduste ja riigieelarvega.

RES § 50

lg 1

Regulatsiooni täpsustus Juhtumipõhiseid toetusi reguleerivasse sättesse lisandub

täpsustus, et lisaks KOVidele kehtivad samad reeglid

KOV valitseva mõju all olevatele üksustele

juhtumipõhiste toetuste andmisel riigieelarvest.

RES § 50

lg 21

Uus regulatsioon Lisatakse volitusnorm ministri määruse andmiseks

ministeeriumi eelarvest tegevuskuludeks juhtumipõhiste

toetuste andmiseks. Kehtiv seadus näeb ette ministri

määruse andmise vaid KOV ja tema valitseva mõju all

oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel.

RES § 50

lg 3

Regulatsiooni täpsustus Täpsustakse KOVidele ja nende valitseva mõju all

üksustele riigieelarvest toetuse andmisel nõudeid

ministri määruse sisule. Võetakse välja kohustus ette

näha määruses omafinantseeringu määr ja toetuse

jääkide tagasinõudmine. Toetusi saab tulevikus tagasi

nõuda riigieelarve seaduse alusel. Lisatakse juurde

määruse kohustusliku osana „toetuse jaotamise või

taotlemise põhimõtted“.

RES § 50

lg 4 punkt

1

Regulatsiooni täpsustus Seaduses lisatakse täpsustus, et riigieelarvest

investeeringutoetuse saamisel peab KOV või valitseva

mõju all üksuse projekt „üldjuhul“ aitama kaasa KOV

arengukava eesmärkide täitmisele. Nt kriisimeetmetest

KOVidele toetuse andmisel ei ole võimalik eeldada, et

alati toetust saav projekt on seotud KOV arengukava

eesmärkide täitmisega.

RES § 50

lg 4 punkt

3 ja lg 5

Regulatsiooni tehniline

täpsustus

RES § 50 lg 4 punkt 3 ja lg 5 osaliselt dubleerivad

üksteist ning omafinantseeringusse panustamisel

netovõlakoormuse ülempiirist kinni pidamise põhimõte

kirjutatakse ühte sättesse. Kui KOV saab riigilt

17

investeeringutoetust ja nõutav on omaosalus, peab KOV

kinni pidama nt netovõlakoormuse ülempiirist.

RES § 51

lg 3 ja 4

Regulatsiooni täpsustus Riikliku ülesande rahastamisel kirjutatakse volitusnorm

üldisemaks, et ministri määrusega saaks ka toetusfondi

määruses olevate riiklike ülesannete kulude hüvitiste

puhul kehtestada metoodika hüvitise määrade suuruse

arvutamiseks. Lisaks muudetakse mõiste „rahastamise

ulatus“ mõisteks „kulude hüvitise määrad“.

RES § 52 Regulatsiooni tehniline

täpsustus

Täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel

eelarveaastal kasutada nn tal kasutamata jäänud

toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Uue

sõnastuse järgi on see võimalik, kui toetuse andja on

toetusfondi või juhtumipõhise toetuse juba KOVile välja

maksnud.

2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad

Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahenduste

leidmisega probleemidele, mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris seaduse muutmiseks

väljatöötamiskavatsus:11

1) Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58 täiendamine);

2) KVJI finantsplaani muutmine (§12 täpsustamine);

3) kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja

täpsustamine (§ 46 – 52 täiendamine ja täpsustamine);

4) toetuste andmise põhimõtted.

Eelnõule ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt

väljatöötamiskavatsust osas, mis puudutab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist12.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvi 3 muutmine

RES § 3 lõige 2 sätestab, et põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele

kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse

kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõiget täiendatakse, et ära

nimetada, milliseid akte annavad põhiseaduslike institutsioonide juhid, kui neile kohaldub RES

säte, mille kohaselt minister annab õigust loova akti või haldusakti.

Paragrahvi 4 täiendamine

RES § 4 lõiget 2 ja 3 täiendatakse, et täpsustada Eelarvenõukogu arvamustele reageerimise

protsessi. Senises praktikas on olnud kohati ebaselge, kuidas eriarvamus tuleks esitada ning

viimasele asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Lisaks sätestab direktiiv

eriarvamuse korral reageerimise aja (kaks kuud). Seetõttu on täpsustatud, et Vabariigi Valitsuse

11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d2e60ff-6599-45d5-a80e-1de6991c435b

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024L1265&qid=1751002739918

18

eelarvepoliitikat puudutavate eriarvamuste korral tehakse vastav Vabariigi Valitsuse otsus ja

selle otsuse põhjendused avalikustatakse rahandusministeeriumi veebilehel.

RES § 4 täiendatakse lõikega 4, et viia sisse direktiivi (EL) 2024/1265 Artiklite 8a(4)(b) ja

8a(5)(e) nõuded, mille kohaselt peab oma arvamusi avalikult kommenteerima ning osalema

parlamendi soovil regulaarselt parlamentaarsetes aruteludes. Praktikas on mõlemad tegevused

olnud ka seni tagatud, aga kuna direktiiv nõuab selles osas õiguskindlust, on artiklid lisatud ka

eelnõusse.

RES § 4 täiendatakse lõikega 5, millega viiakse sisse direktiivi (EL) 2024/1265 Artikli

8a(4)(e) nõue, et Eelarvenõukogu tegevust hinnataks regulaarselt sõltumatu hindaja poolt.

Samas ei kirjuta Euroopa Liidu direktiiv liikmesriikidele ette välise hindaja täpsemaid

ülesandeid ega ka hinnangu andmise konkreetsemat regulaarsust. Seetõttu on ka seaduseelnõus

jäetud välise hindaja roll paindlikumaks, defineerides hindaja nimetamise ja hinnangute

toimumise regulaarsuse. Kuna Eelarvenõukogu on loodud Eesti Panga nõukogu poolt esitatakse

hinnang Eesti Panga nõukogule, kuid seda tuleb tutvustada ka rahandusministrile ning

Riigikogu rahanduskomisjonile. Samuti on sätestatud, et hinnang avalikustatakse

Eelarvenõukogu veebilehel.

Kuna Eelarvenõukogu on nimetatud Eesti Panga nõukogu poolt, siis nähakse ette, et ka sellise

sõltumatu välise hindaja nimetamise roll on Eesti Panga nõukogul. Nelja-aastase regulaarsuse

valikul on lähtutud põhimõttest, et Eelarvenõukogu tegevus saaks välise hinnangu üks kord iga

Riigikogu korralise koosseisu vältel. Sealjuures on Riigikogu rahanduskomisjonile antud

võimalus taotleda vajadusel täiendavat hinnangut.

Paragrahvi 41 muutmine

RES § 41 täiendatakse viitega eelarve- ja struktuurikavale ja selle eduaruandele, mis

võimaldab Rahandusministeeriumile õiguse saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning

teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt ka nende eelnõuga ettenähtud dokumentide

koostamiseks. Sätet täiendatakse, et lisaks riigieelarve (eelnõu) koostamisele on

Rahandusministeeriumil õigus saada vajalikke andmeid ka riigieelarve kasutamise ja

riigieelarve täitmise jälgimiseks.

Peatüki 2 nimetuse muutmine

Peatüki 2 nimetus muudetakse riigi eelarveraamistikuks, eristades sel moel eelarvestamise

piiranguid ja samme ELi vastavast raamistikust. Nii piiritletakse ka riigi eelarveraamistik, mille

toimimise hindamine saab Eelarvenõukogu ülesandeks.

Paragrahvi 5 muutmine

Paragrahvi pealkirja sõnastust täpsustatakse, sest muudetud EL eelarveraamistikus on

asendatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi mõiste eelarvepoliitilise eesmärgi mõistega.

Viimase all mõeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1263

valitussektori netokulude aastase kasvu trajektoori, mis lepitakse kokku riiklikus keskpika

perioodi eelarve- ja struktuurikavas.

RES § 5 lõike 21 lisamine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse

eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruses (EÜ) nr

1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) sätestatud põhimõtetele on valitsussektori

eelarvestamise ja järelevalve keskne indikaator valitsussektori netokulude kasv. Netokulude

mõiste definitsiooni pakub seesama määrus, mistõttu järgib eelnõu vastav punkt määrust.

19

RES § 5 lõige 3 viiakse kooskõlla direktiiviga (EL) 2024/1265 ja koos sellega kehtestatud

Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega.

Seoses ELi majandusjuhtimise reeglistiku reformi jõustumisega, mis reguleerib majandus- ja

rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga kaetud valdkonda, kaotab leping

sisulise tähenduse. Eelnõu näeb ette, et valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk seatakse

edaspidi vastavuses riigieelarve seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)

2024/1263 sätestatuga.

RES § 5 lõike 4 lisamine. Kasutatud mõistete selguse ja arusaadavuse huvides on erialane

mõiste „stabiilsuse- ja kasvu pakt“ lihtsamini arusaadava mõistega „Euroopa Liidu

eelarveraamistik“, sest stabiilsuse- ja kasvu pakt on osa Euroopa Liidu eelarveraamistikust.

Täpsustatakse, et seda mõistetakse käesolevas seaduses samas tähenduses, nagu seda sätestab

EL õigus läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu, selle lisaprotokolli ja vastavaid küsimusi

reguleerivate määruste. Vastavalt on lisatud viiteid Euroopa Liidu aluslepingu sätetele, mille

alusel Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimine ja eelarvepoliitiline järelevalve toimib,

sest 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piirmäär tulenevad aluslepingust.

RES § 51 lisamine. Seadusesse lisatakse täiendav § 51 „Eelarvepoliitika piirmäärad“, millega

täpsustatakse numbrilisi piiranguid eelarvepoliitika plaanimisele vastavalt direktiivi

2011/85/EL IV peatükile.

Eelarve-eesmärkide seadmisel lähtutakse nii direktiivis toodud 1,5 protsendi suuruse

struktuurse turvavaru loogikat (lõige (1)) kui ka hiljuti kehtivasse seadusesse lisatud lähtekohta,

et struktuursele defitsiidile eesmärki tuleb 0,5 protsendipunkti võrra kitsendada 30% suuruse

võlakoormuse saavutamiseks (lõige (2)).

Tuginedes nii kehtiva baasseaduse siseriikliku eelarve-reegli loogikale kui ka määruses (EÜ)

2024/1263 viidatud võrdlustrajektoorile, sätestatakse reegel, et seni kuni valitsussektori võlg

jääb alla 30% SKPst võib valitsus plaanida kuni 1,5% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti, 30%

võlakoormuse saavutamisel aga kuni 1% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti.

Paragrahvi 6 täiendamine ja muutmine

RES § 6 pealkirja muudetakse, sest kavandatud muudatuste järgselt kajastuvad paragrahvis

üksnes keskvalitsuse juriidilisele isikule kehtivad eelarvepositsiooni reeglid.

RES § 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kuna eelarvepoliitika eesmärgid on kajastatud RES

§51, siis dubleeriv säte tühistatakse. Põhjus, miks eelarvepoliitika eesmärke ei sätestatud §6

seisneb selles, et Euroopa Liidu eelarveraamistik ei kehtesta eesmärke mitte üksnes

eelarvepositsioonile, vaid ka võlakoormusele (60% SKPst) ning direktiivi uuendamise järgselt

ka valitsussektori netokulude kasvutrajektoorile.

RES § 6 lõike 11 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga tühistatakse lõige, kuna see adresseeris

iga-aastase eelarve koostamist, eelnõu kohaselt on aga fookus keskpika perioodi vaatel ja

sisuline nende punktide loogika on viidud § 5. Ka sama paragrahvi lõige 1² tuleb ülaltoodud

põhjusel kehtetuks tunnistada, kuid seda ei saa teha käesoleva seaduse muutmisega. Nimelt on

säte juba kehtetuks tunnistatud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (RT I, 22.12.2023, 2),

304 SE, kuid see jõustub 2030. aasta 1. jaanuaril. Seetõttu tuleb muuta nimetatud seaduse

jõustumissätet ja lõige 1² koos käesoleva seaduse jõustumisega samal ajal kehtetuks tunnistada.

20

Paragrahvi 7 täiendamine ja muutmine

RES § 7 lõigete 1 ja 2 muutmine. Juhul kui RES §51 piirmäärad on täitmata, esitab

rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel Vabariigi Valitsusele

ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks koos ettepanekutega, kuidas ja

millal viiakse eelarvepositsioon § 5¹ kirjeldatud reeglitega kooskõlla.

RES § 7 täiendamine lõikega 2¹. Lõige näeb ette täiendavaid eelarvepositsiooni parandavaid

samme juhuks, kui riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia defitsiit ületab stabiilsuse ja kasvu pakti

põhialuseks oleva nominaalse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust jooksevhindades

piiri.

RES § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamine. Euroopa Liidu eelarveraamistiku defineerimine on

viidud §-i 5.

Paragrahvi 9 täiendamine ja muutmine

Eelnõu muudab eelarve vabastusklauslite sõnastust ja viib selle kooskõlla määruse (EL)

2024/1263 nõuetega. Euroopa Liidu üldise vabastusklausli kõrval võeti majandusjuhtimise

reformiga kasutusele ka riiklik vabastusklausel. Vabastusklauslite rakendamine tähendab

reeglitepõhise eelarvelise kohandamise edasilükkamist vastavalt nimetatud määrusele tehtud

Euroopa Liidu Nõukogu otsustele.

RES § 9 muutmine § 9 lõikeks 1. Siin sätestatakse, et vabastusklauslit võib rakendada üksnes

tingimusel, et see ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

RES § 9 täiendamine lõigetega 2–4. Eelnõu sätestab vabastusklauslite loogika vastavalt

määrusele (EL) 2024/1263, lisades sellele nõude enne Euroopa Liidu üldise vabastusklausli

kohaldamist analüüsida, kas Eestis on tegemist majanduslanguse olukorraga ning kui tõsine see

on vabastusklausli rakendamise või sellele järgneval aastal.

Eelnõu näeb ette ka korra riikliku vabastusklausli taotlemiseks. Lisaks sätestab eelnõu, et

vabastusklauslite rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsustele annab enne otsuse

langetamist arvamuse eelarvenõukogu.

Lõikega 2 sätestatakse, et Euroopa Liidu üldist vabastusklauslit ei rakendata Eestis

automaatselt, vaid selle rakendamiseks tuleb analüüsida, kas vabastusklauslit õigustav

majandussurutis eksisteerib ka Eestis. See tingimus on vajalik põhjusel, et Euroopa Liidu üldist

vabastusklauslit saab määruses(EÜ) 2024/1263 järgi Euroopa Liidus kehtestada

majandussurutise olemasolul Euroopa Liidus. Samas võib eksisteerida olukordi, kus Euroopa

Liit tervikuna on küll majandussurutises, aga Eesti majandus majandussurutises ei ole. Sellisel

juhul ei ole vabastusklausli rakendamine Eestis põhjendatud, sest vabastusklauslid ei ole ette

nähtud liikmesriigile mitte kohustusena, vaid võimalusena vajadusel sügavama

eelarvepuudujäägi planeerimiseks.

Lõige 3 defineerib tõsise majandussurutise hindamise kriteeriumid ning sätestab, et hinnang

antakse riigi ametliku rahandusprognoosi põhjal ja nii analüüs kui ka vajadusel ettepaneku

vabastusklausli kohaldamiseks esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele.

Lõige 4 täpsustab rahvusliku vabastusklausli taotlemise tingimusi. Sarnaselt Euroopa Liidu

vabastusklausli kohaldamisega, analüüsib kas siis majandussurutise olemasolu või muude

oluliste põhjenduste olemasolu rahandusminister, kes esitab nii analüüsi kui ka vajadusel

ettepaneku rahvusliku vabastusklausli taotlemiseks või pikendamiseks Vabariigi Valitsusele.

21

Paragrahvi 12 muutmine

Paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lausega, millal peab esitama uue finantsplaani, mis

on KVJI eelarve kinnitamise aluseks. KVJI on keeruline lähtuda finantsplaanist, mis on

valitsuse või Riigikogu otsuste tõttu riigieelarve eelnõu menetlemisel pärast 15. juulit

muutunud. KVJI eelarve planeerimine peaks vastama tegelikele võimalustele, sealjuures on

oluline, et uue finantsplaani kinnitaks ka KVJI nõukogu. Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus

finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani

andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse

sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend

Rahandusministeeriumi majandusprognoosile.

Paragrahvi 14 muutmine

Vastava paragrahvi muutmise eesmärk on arvestada asjaoluga, et vastavalt määrusele (EL)

2024/1263 on eelarveprotsessi lisandunud eelarve- ja struktuurikava kui vahend

eelarvepoliitika eesmärkide seadmiseks ning suurenenud on dokumentide hulk, millele

eelarvenõukogu peab arvamuse andma. Vastavalt direktiivile (EL) 2024/1265 nähakse ette

võimalus, et valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) võib taotleda

Eelarvenõukogult hinnangu andmist eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu ja selle

võimaliku kõrvalekalde põhjuste kohta enne eduaruande esitamist Euroopa Komisjonile.

Kuna dokumente, millele arvamus antakse on juba üsna palju, siis parema selguse huvides

esitatakse loend punktidena.

Paragrahvi 141 muutmine

Eelarveraamistiku nõuete direktiivi artikli 8a lõike 5 punkt sätestab sõltumatule eelarveasutuse

kohustuse hinnata riigi eelarveraamistiku sidusust, ühtsust ja tulemuslikkust. Sellest tulenevalt

näeb eelnõu ette, et eelarvenõukogu hindab kodumaise eelarveraamistiku toimimist vähemalt

iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni soovil. Direktiiv ei täpsusta raamistiku

hindamise sisu ega skoopi. Vajadusel lepib rahandusministeerium selle eelarvenõukoguga

eraldi kokku koostöökokkuleppe kaudu.

Peatüki 3 nimetuse muumine

Peatüki 3 nimetuse muutmise tingis asjaolu, et täpsustada tuli ka peatüki 2 nimetust ja

peatükkide nimetused jääksid liiga sarnased (ehkki sisu osas käsitletakse erinevaid ja selgelt

piiritletud teemasid). Vastava tähelepanek tehti meile eelnõu kooskõlastamise käigus.

Paragrahvi 15 lõike 2 muutmine

Eelnõu sätestab vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 eelarvestamise protsessi lisandunud

eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande juures nõude võtta selle aluseks riigi

rahandusprognoosi.

RES § 16 muutmine ja § 181 lisamine

Eelarveraamistiku nõuete direktiivi kohaselt peab majandusprognoosi paikapidavuse

hindamise läbi viima sõltumatu asutus või asutused, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud

liikmesriigi eelarveasutustest ega ole samad prognoosi koostanud asutusega. Sellest tulenevalt

ei saa rahandusministeerium prognoosi paikapidavust hinnata ning seadust täiendatakse §-ga

181, milles sätestatakse nimetatud ülesanne Eelarvenõukogu pädevusse. Samuti täpsustatakse

hindamisperioodi pikkust (neli aastat) ning nähakse ette hinnangu avalikustamine.

22

Seaduse 3. peatüki täiendamine 21. jaoga

Direktiivist (EL) 2024/1265 ja määrusest (EL) 2024/1263 tulenevalt lisatakse seadusesse uus

21. jagu, milles sätestatakse Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumentidele esitatavad

nõuded. Lisanduvad dokumendid on eelarve- ja struktuurikava ning selle iga-aastane

eduaruanne. Samuti on viidatud fiskaalriskide raportile, et täita direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti

d nõuet arvestada riigi rahanduse kestlikkuse hindamisel ka kliimamuutustega kaasnevate

makrofiskaalriskide ja jaotusmõjudega.

Seaduse täiendamine §-ga 201

Paragrahviga 201 täpsustatakse Eelarve- ja struktuurikava koostamise nõudeid ja protsesse

vastavalt direktiivile (EL) 2024/1265 ja määrusele (EÜ) 2024/1263.

Lõikega 1 sätestatakse, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse enne Euroopa

Komisjonile esitamist Vabariigi Valitsuse poolt.

Lõikega 2 sätestatakse direktiiviga (EL) 2024/1265 ette nähtud kohustus koostada eelarve- ja

struktuurikava vähemalt kord nelja aasta jooksul.

Lõikes 3 nähakse ette tähtajad ja protsess eelarve- ja struktuurikava koostamiseks juhul kui

kava kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga. Sellisel juhul tuleb

eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

hiljemalt 31. augustiks (ehk sisuliselt rahandusministeeriumi suvise prognoosiga) ning

Vabariigi Valitsus peab eelarve- ja struktuurikava enda kinnitama hiljemalt 30. oktoobriks.

Lõikega 4 nähakse ette, et Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava

netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste

kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile ning hinnanguga mittearvestamist põhjendab

rahandusministeerium..

Seadust täiendatakse §-ga 202

Sätte kohaselt kehtestatakse Eelarve- ja struktuurikava eduaruande koostamise nõue vastavalt

määrusele (EÜ) 2024/1263.

Seadust täiendatakse §-ga 203

Sätte kohaselt lisatakse viide Rahandusministeeriumi poolt koostatavale fiskaalriskide

raportile, mida Rahandusministeerium on ilma vastava nõudeta ka varasemalt koostanud.

Fiskaalriskide raport saab sisaldama ka eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265

artikli 9 lõike punktile d vastavat hinnangut selle kohta, kuidas kavandatud poliitika, võttes

arvesse selle otsest mõju valitsemissektori rahandusele keskpikas perioodis ja pikaajaliselt, võib

mõjutada riigi rahanduse keskpika perioodi ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning kestlikku ja

kaasavat majanduskasvu. Hinnangus võetakse võimaluse piires arvesse kliimamuutustest

tulenevaid makromajanduslikke eelarveriske ning nende keskkonna- ja jaotuslikku mõju.

Paragrahvi 251 täiendamine

RES § 251 lõike 3 punkt 4 muutmine. Eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265

artikli 9 lõike 2 punkti e kohaselt peab liikmesriigi eelarveraamistik käsitlema keskpikaks

perioodiks kavandatud poliitikat, mis avaldab mõju valitsussektori rahandusele ning kestlikule

ja kaasavale majanduskasvule. See peab muuhulgas sisaldama reformide ja investeeringute

kirjeldust peamiste tulu- ja kuluartiklite lõikes, näidates, kuidas kavatsetakse saavutada

kohandumine keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas võrreldes prognoosidega, mis

23

lähtuvad muutumatu poliitika eeldusest. Eelnõu sisaldabki eelarvestrateegia sisu nõuete

täpsustamist eeltoodust lähtuvalt.

Paragrahvi 26 muutmine

Paragrahvi 26 lõike 51 uue sõnastuse ja lõike 52 kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse

riigieelarve kulude uus liigendus.

Selleks, et edaspidi esitada riigieelarve terviklikult ja tagada riigieelarve parem loetavus,

kaotatakse 2025. aastaks kehtestatud riigieelarve seaduse lisa. Selles esitatud sisu loob küll

seaduse tasandil läbipaistvust, kuid olulist infot kaotamata on see võimalik seostatult esitada

seaduses endas ja vältida rakenduslikku keerukust ning dubleerimist seaduse ja lisa vahel.

Võrreldes kehtiva riigieelarve seaduse ülesehitusega:

1) esitatakse valitsemisala asutuste kulude koondeelarved ilma tegevuspõhise vaateta ning neid

ei esitata enam programmi tegevuste eelarvete detailses jaotuses. Nii on võimalik varem

programmi tegevuste vahel killustunud asutuste eelarveid näha tervikuna. Gruppidena võib

esitada sarnase funktsiooniga asutuste eelarved. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium esitab

riigi üldhariduskoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste eelarved vastavate

gruppidena ning Justiits- ja Digiministeerium esitab vajadusel kohtute ja vanglate eelarved

vastavate gruppidena.

2) vähendatakse seaduse lisas esitatud piirmäärata vahendite veergude arvu ning kogu eelarve

mahust tuuakse eraldiseisvalt välja ainult piirmääraga vahendite eelarve. Veergude arvu

vähendamine võimaldab aruandluses esitada oluline info, mis on Riigikogule otsuste

tegemiseks vajalik. Informatsioon piirmäärata vahendite jaotuse kohta säilib riigieelarve

seletuskirjas.

3) viiakse seadusest seletuskirja mitterahaline eelarve (ehk põhivara amortisatsiooni kajastav

eelarve osa). Kehtivas eelarves kajastatakse investeeringud nii põhivara soetusena kui kuludes

amortisatsioonina. Amortisatsioonikulu ei vaja aga seadusandja poolt kehtestatavat limiiti ning

selle esitamisega riigieelarves ei looda lisandväärtust otsustaja jaoks Riigikogus. Muudatuse

eesmärgiks on ennekõike selgus, et mitte segada omavahel rahalist ja mitterahalist eelarvet.

Põhivara amortisatsioonikuludeta esitatud riigieelarve sarnaneb eelarve positsiooniarvestuse

arvestuspõhimõtetega. Eelarve planeerimise hetkel vajab amortisatsioonikulu rohkem

analüütilist käsitlust, peaks olema eelarvearutelude osaks tuleviku investeeringute üle

otsustamisel.

4) esitatakse majandusliku sisu detailne jaotus edaspidi üldisemalt:

o tööjõu- ja majandamiskulud

o sotsiaaltoetused

o muud toetused

o muud kulud, tuues eraldi välja riigivõla intressikulu

Riigieelarves väheneb väga väikeste summade esitamise tõenäosus, kuid kõikide seaduse ridade

puhul seda kahjuks vältida ei õnnestu.

5) eristatakse majandusliku sisu jaotuses riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi

antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud.

Näiteks, riigieelarves esitatavad edasiantavad maksud on töötuskindlustusmakse Töötukassale,

sotsiaalmaksust kogumispension registripidajale, kogumispensionimaksed registripidajale jne

ning seadustest tulenevad kulud on mh peretoetused, pensionioote toetus, kohustusliku

kogumispensioni fond jne. Seadusest tulenevate kulude 1-miljonilise piiri kehtestamise tõttu

jääb eraldiseisvatel ridadel esitamata ligikaudu 13 mln eurot 1,3 miljardist eurost, kuid selle

muudatusega kajastub riigieelarve seaduses detailselt umbes 10 miljardit eelarve mahust.

Paragrahvi 26 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „52“. Muudatus tehakse seoses lõike 52

kehtetuks tunnistamisega. Riigisaladusega kaetud kulude liigenduse erisus hakkab kehtima §

26 muudetud sõnastusega lõigetele 5, 51 ja 7.

24

Riigieelarve detailsuse suurendamisega võib teatud juhtudel tekkida vastuolu riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Selle vältimiseks on

kehtestatud erisus, mille kohaselt võimaldatakse nendel juhtudel riigieelarvet üldisemalt

liigendada.

Paragrahvi 31 muutmine

Ministri liigendus vormistatakse käskkirjaga, mis on haldusakt ja peab vastama kehtivale

õigusele ning olema kooskõlas selle välja andmise alusega (HMS § 54). See tähendab, et

käskkirjas toodud ministeeriumi valitsemisala eelarve ei saa olla üldisem, kui selle aluseks olev

aastane riigieelarve seadus ja Vabariigi Valitsuse riigieelarve täiendav liigendamine. Küll aga

saab see olla detailsem vastavalt eelarveklassifikaatoris13 toodule. Muudatusega täpsustatakse,

milline on ministri kohustuslik liigenduse detailsus eelarves majandusliku sisu ja

administratiivse jaotuse puhul, et tagada eelarve läbipaistvus ning selgus.

Eelarveklassifikaatoris määratud administratiivse liigenduse kohustuslik planeerimisdetailsus

tähendab vähemalt jaotust organisatsiooni või asutuste tasemel ning majandusliku sisu

kohustuslik planeerimisdetailsus tähendab eelarve kontot ning võimaldab eelarves jälgida,

näiteks tööjõukulude planeerimist.

Paragrahvi 46 muutmine

RES § 46 lõige 2 reguleerib kohustuslikke riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimiste

teemasid. KOVe puudutavaid rahalise mõjuga meetmeid peab KOVe kaasates läbi arutama

tulenevalt Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikli 4 punktist 6 ja EL

nõukogu direktiivi 2011/85/EL artikli 13 lõikest 114. Kehtiva RES § 46 lõike 2 punkti 2

kohaselt on läbirääkimiste esemeks lisaks tasandusfondi ja toetusfondi jaotamise aluste,

kasutamise tingimuste, suuruse kujunemise põhimõtete ning suuruste üle eelarvestrateegia

perioodiks ja eelarveaastaks ka juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu

toetamise aluste määratlemine.

Eelnõuga täpsustatakse RES § 46 lõikes 2 viidet üleriigilisele omavalitsusüksuste liidule.

Kehtiv RES nimetab eelarveläbirääkimiste poolena üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste

liitude esindajaid. Arvestades, et Eestis saab kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste liitude

seaduse § 4 lõikega 2 moodustada vaid ühe üleriigilise liidu, kelleks on Eesti Linnade ja

Valdade Liit, korrigeeritakse viidet ja mitmuse vormi asemel kasutatakse sõnastust „üleriigilise

kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad“. Valitsuskomisjoni ja üleriigilise liidu eelarve

läbirääkimiste tulemused fikseeritakse riigi eelarvestrateegias ning iga aastases riigieelarves.

Seadusemuudatusega kavandatakse, et KOVidega eelarveläbirääkimiste minimaalselt

kohustuslik skoop RES § 46 lõike 2 punkti 2 kohaselt on tasandusfondi ja toetusfondi

jaotamise põhimõtted ja suurused. Läbirääkimiste osapooled võivad kokkuleppel teemade ringi

laiendada ja vajadusel lisada nt osad juhtumipõhised toetused. Need on seotud peamiselt

ministeeriumide valdkondlike eesmärkide täitmisega ja ei mõjuta KOVide igapäevast

ülesannete täitmist. Ükski KOV ei saa ette arvestada riigilt juhtumipõhise toetuse saamisega,

vaid reeglina projektid või tegevused konkureerivad omavahel. Kõigil juhtudel ei pruugi olla

13 Rahandusministri määrus nr 50 „Eelarveklassifikaator“ 14 EKOH artikkel 4 punkt 6: Kohaliku omavalitsuse üksustega konsulteeritakse õigel ajal ja sobival viisil kõigi

neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimisel ja otsustamisel nii palju kui võimalik. Nõukogu

direktiiv 2011/85/EL, 8. november 2011, liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, artikkel 13

lõige 1: Liikmesriigid võtavad kasutusele asjakohased mehhanismid

valitsemissektori allsektorite koordineerimiseks, et näha ette kõigi

valitsemissektori allsektorite täieulatuslik ja sidus kaasamine eelarve planeerimisse, riigispetsiifiliste

arvudes väljendatud eelarve-eeskirjade koostamisse ja eelarveprognooside tegemisse, ning

mitmeaastase planeerimise ettevalmistamine, nagu on eelkõige sätestatud mitmeaastases

eelarveraamistikus.

25

juhtumipõhiste toetuste ja investeeringute tegemise vajadus eelarvestrateegia ja riigieelarve

koostamisel veel teada ning neid võidakse kavandada jooksvalt Vabariigi Valitsuse ja ministri

määrusega (vt ka RES §-s 50 ja 51 kavandatavaid muudatusi). Juhtumipõhised toetused on küll

KOVide tulud, aga ei ole kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid. Samas saavad KOVid

nende kujundamises kaasa rääkida nt ministri määruste eelnõude kooskõlastamise protsessis.

Tabel 2. KOV toetuste liigid Eesmärk Millal kasutatakse Kuidas jaotatakse Kuidas kajastub

riigieelarves

Tasandusfond

§ 47

KOVide ülesannete

täitmise võimaluste

ühtlustamine

(tulumaksu ja

maamaksu tulude

erinevused KOViti ei

taga ühetaolist

tulubaasi).

 üldotstarbeline

toetus, mõeldud KOVide

tulubaasi toetamiseks;

 põhiosa moodustab

KOV-ide tulu ja

kuluerinevuste

ühtlustamine;

 võib sisaldada

muid püsivaid või ajutisi

meetmeid, sh tulubaasi

muudatustest tingitud

ülemineku

kompensatsioone;

 jaotatakse

arvnäitajate alusel.

 jaotatakse

arvnäitajate alusel;

 valem on iga-

aastases riigieelarve

tekstiparagrahvis;

 KOVide

vahelise jaotuse kinnitab

VV korraldusega.

 tasandusfondi

suurus peab tulenema

riigieelarvest;

 asub

väljaspool

ministeeriumide

valitsemisala

eelarveid.

Toetusfond

§ 48

toetada KOV-ide

eelarvet valdkondlike

ülesannete igapäevasel

täitmisel.

 raha on

sihtotstarbeline;

 toetuse andmine on

määratud (valdkondlikus)

seaduses;

 toetust jaotatakse

arvnäitajate alusel taotlusi

küsimata;

 omavalitsus valib

ise täpsema kasutusviisi

seatud tingimuste piires;

 rahastatakse KOVi

põhiülesannete täitmist

püsiva toetusmeetmega;

 ühekordseid toetusi

toetusfondi hulka ei arvata;

 valemipõhine

riikliku ülesande kulude

hüvitamine.

 seaduses on

toodud arvnäitajad, mille

alusel toetust jaotatakse;

 jaotusvalem on

seaduses või VV

toetusfondi määruses;

 KOVide

vahelise jaotuse kinnitab

VV korraldusega;

 KOVidelt

üldiselt ei nõuta jääke

tagasi.

 toetusfondi

suurus peab tulenema

riigieelarvest;

 toetuse liigid

peavad olema näha

riigieelarves;

 asub üldjuhul

väljaspool

ministeeriumide

valitsemisala

eelarveid;

 võib

erandjuhul asuda

ministeeriumi eelarves

markeerituna

„KOVide toetusfond“.

Juhtumi-

põhine toetus §

50

kõik KOV

toetusmeetmed, mis ei

kuulu tasandus- või

toetusfondi alla:

st raha eraldust ei ole

seaduses ette nähtud

või see on mõeldud

ühekordsena või

toetust jaotatakse

taotluse alusel;

 toetust antakse

valdkondlike eesmärkide

täitmiseks KOVide kaudu;

 toetuse mõte on nt

üleriigiliselt oluliste

muutuste läbiviimise

motiveerimine;

 toetuse saajad on

ainult KOVid või nende

valitseva mõju all

äriühingud, sihtasutused või

mittetulundusühingud;

 toetust võib

eraldada tegevuskuludeks,

 raha võidakse

anda VV reservist;

 tuleb teha

ministri määrus;

 raha võib

jaotada kas

valemipõhiselt, taotluste

alusel või

kombineeritult, kus

valemipõhiselt

piirsumma, mille piires

esitab KOV konkreetsed

projektid (nt COVID-19

investeeringud ja UA

sõjapõgenike korterid);

raha on ministeeriumi

eelarves

26

investeeringuteks või

projektideks;

 ühekordsed

valemipõhised toetused

(COVID-19, UA põgenikud,

maade hindamisest tingitud

maamaksu kompensatsioon,

pikaajalise hoolduse reformi

täiendav toetus), mida

järgnevatel aastatel rohkem

ei eraldata ega anta üle

tulubaasi;

 kriiside (kriis kui

juhtum) lahendamine;

 reformide nn

vigade parandus kui

juhtum;

 kui on

taotluspõhine peab olema

taotlusvoor või konkurss;

 kasutatakse riikliku

ülesande kulude

hüvitamiseks kui KOV peab

riigilt raha taotlema;

 riik ostab nt

halduslepinguga KOV-ilt

konkreetset teenust.

 KOVide

omafinantseeringut ei

pea nõudma;

 toetus

jaotatakse KOVide vahel

ministri käskkirjaga.

Muud

toetusmeetmed

§ 53

toetatakse mingit

konkreetset valdkonda  toetuse saajad on

lisaks KOVile ka erasektor

või muud osapooled

 toetuste andmine

on üle antud

rakendusüksustele.

 tuleb teha

ministri määrus, kus on

kirjas taotlemise

tingimused;

 toetus

jaotatakse saajate vahel

ministri käskkirjaga või

rakendusüksuse

otsusega.

raha on ministeeriumi

eelarves

Valitsussektori eelarvepositsioon on oluline riigirahanduse suunamise instrument, mis mõjutab

KOVe, kuna nad on osa valitsussektorist. Kehtiva seaduse sõnastuses on KOVide

eelarvepositsiooni parandamist käsitletud kahes eraldi sättes (RES § 46 lõike 2 punktides 5 ja

6). Nende kohaselt on riigi ja KOVide üleriigilise liidu läbirääkimiste eesmärgiks kokku leppida

finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve

puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks ning RES § 7 lõikes 2 nimetatud

olukorra ilmnemisel (valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujääk), mille korral

peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid muuhulgas

KOVidele, mis aitavad parandada valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni.

Eelarvepositsiooni parandamiseks võib kasutada nt tegevuskulude kasvu piirangut,

netovõlakoormuse piirmäära vähendamist, likviidsusreservi nõude kehtestamist või üldises

mõttes eelarve puudujäägi vähendamist, mille konkreetsed lahendused määravad KOVid ise.

Olenevalt eelarvepositsiooni parandamise eesmärgist võivad lahendused olla väga erinevad

ning neid ei ole võimalik seaduses ette määratleda. Sellised meetmed tuleb rakendada vastavalt

olukorrale ja KOVide üleriigilise liiduga läbi rääkida.

RES § 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. KOVide koondeelarve positsiooni

parandamise meetmeid ei pea tingimata kehtestama koos keskvalitsuse meetmetega (nt

riigieelarve kulude kärbe 2025. a, mis KOV eelarveid ei puudutanud). Võib esineda olukord,

kus valitsussektori eelarvepositsioon on halvenenud üksnes keskvalitsuse osas ja positsiooni

27

parandamise meetmed ei peaks KOVe puudutama. Samas võib esineda olukord, kus KOVide

eelarvepositsiooni võib olla vajalik parandada tingimustes, kus keskvalitsusel ei ole vaja

rakendada täiendavaid eelarvemeetmeid.

Paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, mis tuuakse üle kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) §-st 25, mis tunnistatakse KOFSi muutmise

eelnõuga kehtetuks. KOFSi muutmine toimub paralleelselt või samal ajal riigieelarve seaduse

muutmisega ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kontrollib selles osas menetlust.

KOFS reguleerib esmajärjekorras KOVide sisemist finantskorraldust. KOFS § 25 käsitleb riigi

ja KOVide fiskaalsuhet ning seetõttu on õigusnormi õigem koht riigieelarve seadus, kus on kõik

muud riigi ja KOVide fiskaalsuhet käsitlevad peamised regulatsioonid.

Õigusnorm sisustab KOVide ühe peamise finantsgarantii, mis tagab selle, et eelarveaasta keskel

tehtud KOVide sissetulekuid ja väljaminekuid negatiivselt mõjutavad Riigikogu või Vabariigi

Valitsuse õigusakti kehtestamise rahalised mõjud tuleb riigil KOVidele kompenseerida. Kui

riik vähendab eelarveaasta keskel KOVide sissetulekuid või suurendab väljaminekuid, peab

KOV võtma vastu negatiivse lisaeelarve, et vähendada juba kinnitatud omavalitsuslike

ülesannete rahastamist. KOVidel peab olema võimalik tegutseda mõistlikus ootuses, et nende

ülesannete rahastamiseks kehtestatud regulatsioon püsib stabiilsena ning et seda ei muudeta

ootamatult ebasoodsamaks, seda eriti eelarveaasta keskel. Finantsgarantii on vajalik, et KOVid

ei satuks ülemäärasesse sõltuvusse keskvalitsuse otsustest, mis kahjustab KOVi iseseisva

eelarve põhimõtet (PS § 157).

Tulenevalt Riigikohtu 16.03.2010. a lahendist nr 3-4-1-8-09 kui eelarveaasta keskel tulude

vähendamine või kulude suurendamine puudutab nt kõiki tööandjaid laiemalt, ei ole tegemist

KOVide finantsgarantii ulatusliku riivega ning KOVidele ei pea muudatusega kaasnevaid

rahalisi mõjusid kompenseerima. Kui KOVide tulude vähendamine või kulude suurendamine

eelarveaasta keskel on põhjustatud nt majandussurutises ulatuslikust riigieelarve operatiivse

kärpe vajadusest, peab alati kaaluma, kas KOVide finantsgarantii ulatuslik riive kaalub üles

muud ülekaalukad ühiskondlikud vajadused nagu riigi rahanduse ulatusliku parandamise

vajalikkuse.

Osadel juhtudel võib olla Riigikogu või Vabariigi Valitsuse vastu võetud õigusaktide rahaline

mõju sedavõrd väike, et sellises mahus KOVile hüvitise väljamaksmine on ebamõistlik sellega

kaasneva töökuluga võrreldes. Kavandatava RES § 46 lõike 6 teises lauses täpsustatakse, et

hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve

sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad vähem kui 1000 eurot. Alla 1000-eurosed

rahaeraldused ei mõjuta KOVide finantsolukorda. Seetõttu ei ole otstarbekas kehtestada

keerulist reeglit, mis seob hüvitise nt KOVi põhitegevuse tulude suurusega. Kui nt aasta keskel

lisandub KOVidele mingi uus ülesanne või nõue, arvutatakse selle maksumus üldiselt ja

valemipõhiselt jaotatakse KOVide vahel. Piirmäär ei kehti KOVi täidetavate riiklike ülesannete

suhtes, mille kulud tuleb KOVidele hüvitada täies ulatuses riigieelarvest.

Lõige 7 määratleb kompensatsiooni mittemaksmise, kui õigusaktist tulenev sissetulekute

vähenemine või väljaminekute suurenemine on põhjustatud KOVide vahelisest kokkuleppest.

Tegemist on üldise põhimõttega ning vajadusel on võimalik valdkonna seadustes ette näha

konkreetsed reeglid. Samas oleks võimalik seda üldnormi kasutada, kui lõikes 7 kirjeldatud

olukord ilmneb.

28

Üheks võimalikuks KOVide kokkuleppe näiteks on KOVide kui haldusüksuste piiride

muutmised, mille algatavad volikogud ja kinnitab Vabariigi Valitsus15. Territooriumiosad

võivad muudatuste tulemusena liikuda ka aasta kestel ühest KOVist teise. Territooriumiosa

vastu võtnud KOVile võib muudatusega kaasneda väljaminekute suurenemine (nt siltide ja

viitade vahetamine, territooriumiosaga kaasnevate võlakohustuste ülevõtmine ja tasumine ning

üle tulnud elanikele teenuste osutamise kulud). Nendele kuludele ei saa olema tulubaasilist

katet, sest tulumaks ja maamaks jäävad aasta lõpuni laekuma KOVile, kes territooriumiosa ära

andis. Külade põhine ümberarvestuse võimekus eeldaks maksuhaldurilt IT-arendust, mis oleks

ebamõistlik kulu, arvestades reeglina territooriumiga kaasa liikuvate isikute väikest arvu ja

olukorra väga harva esinemist. Piiri muudatusega seotud KOVid võivad omavahel kokku

leppida, kuidas rahastatakse üle antud territooriumiosaga seotud kulusid16. Seega antud norm

riigieelarve seaduses väldib olukorda, kus valdkondlik seadus käsitab KOVide kokkuleppel

kulude kompenseerimist, aga riigieelarve seadus käseb mistahes viisil algatatud (nt sh KOVide

kokkulepe) õigusakti vastuvõtmisel KOVidele kulud kompenseerida. Kui KOVid on omavahel

muudatustes kokku leppinud, arvestades sellega kaasnevaid rahalisi mõjusid, ei ole vajalik

Vabariigi Valitsusel eraldi kompensatsiooni maksta KOVile, kelle kulud suurenevad. Võib

ilmneda olukord, kus KOVid soovivad riigilt mingit õigusakti muudatust, mis suurendab

KOVide kulusid marginaalses summas. Sellisel juhul ei oleks mõistlik, et riik keeldub

eelarveaasta keskel jõustuvast muudatusest, sest on lausaline kohustus kulude suurenemine

kompenseerida, aga KOVid kompensatsiooni ei ootagi. Muudatus on vajalik, sest ilma selleta

tekiks KOVil eelarveaasta keskel territooriumiosa ülevõtmisel rahalise kompensatsiooni

nõudeõigus Vabariigi Valitsuse vastu. Rahalise hüvitise vältimiseks peaks Vabariigi Valitsus

territooriumiosade üleandmised jõustama uue eelarveaasta algusest, mis aga pärsiks

muudatuste lõpule viimise operatiivsust. Nt suurema elaniku arvuga territooriumiosade

üleandmine peaks jõustuma eelarveaasta keskel enne volikogude valimist, et piirkond saaks

valida oma esindajaid uue KOVi volikogusse. Antud säte kehtib ka olukorras, kus eelarve

läbirääkimistel on üleriigiline omavalitsusliit ja mõni ministeerium kokku leppinud, et

eelarveaasta keskel toimunud muudatust ei kompenseerita.

Paragrahvi 47 muutmine

RES § 47 lõike 1 muutmine. Tasandusfond eesmärk on ühtlustada tulude ja kulude

tasandamise kaudu KOVide ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfond vastab EKOH artikli

9 lõikele 5: finantsiliselt nõrgemate kohaliku omavalitsuse üksuste kaitseks on vajalik

rakendada rahalise tasakaalustamise mehhanisme või samalaadseid meetmeid, et ühtlustada

võimalike finantsallikate ja kulutuste jagunemist nende vastutusalas. Need mehhanismid või

meetmed ei kahanda kohalike võimuorganite otsustamisvõimet oma volituste piires.

Kehtiva sõnastuse kohaselt määratakse tasandusfondi jaotamise põhimõtted seadusega.

Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse

riigieelarvega. Praegusest sõnastusest võib aru saada, et iga-aastases riigieelarves olevad

jaotamise põhimõtted17 peavad olema mõnes seaduses, nt KOFSis ja jaotamise põhimõtetes

kasutatavate arvnäitajate väärtused, nagu eurot lapse, tööealise ja eaka jne kohta18, iga-aastases

riigieelarves. Reegli eesmärk oli tagada esiteks KOVide rahastamissüsteemi muutmisel laiem

15 Sel juhul ei ole tegemist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 tähenduses haldusüksuste piiride

muutmisega valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel, mis kulud tuleb sama seaduse § 7 lõike 6 katta

riigieelarvest. 16 Haldusüksuse piiride muutmisel peavad piirimuudatusi kavandavad KOVid Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse § 81 lõike 8 punkti 7 järgi koostöös võtma vastu volikogu otsused piiride muutmisega kaasnevate

organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise

kohta. 17 Nt 2025. a riigieelarve seaduse § 3 18 Nt Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2025. a korralduse nr 65 „Tasandus- ja toetusfondi jaotus 2025. aastal“

seletuskiri

29

poliitiline kandepind. Tasandusfondi jaotamise põhimõtete kehtestamine seaduses võimaldab

Riigikogus laiemat poliitilist arutelu ning vähendab päevakajalisest huvist tingitud muudatuste

riski.

Praktikas on tasandusfondi jaotamise põhimõtted sätestatud iga-aastases riigieelarve seaduses.

Samuti ei ole tasandusfondi jaotamisel arvnäitajate väärtusi sätestatud iga-aastases

riigieelarves. Seda tingib asjaolu, et omavalitsused soovivad, et jaotamisel kasutataks

võimalikult ajakohaseid näitajaid, mis selguvad aasta alguse seisuga. See aga ei võimalda ka

arvnäitajate väärtusi varem välja arvutada ning vastava aasta riigieelarve seaduses kajastada.

Ka aastane riigieelarve on seadus, mida menetletakse Riigikogus. Seega ei ole tegemist kuidagi

madalama tasandi või kaaluga otsustusega. Muudatusega täpsustakse, et tasandusfondi valem

on iga-aastases riigieelarves, aga vajadusel võib selle sätestada ka mõnes seaduses. Muudatus

ei mõjuta iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvis olevaid KOV tasandusfondi

jaotamise põhimõtteid ja need räägitakse jätkuvalt läbi eelarveläbirääkimistel.

Paragrahvi 48 muutmine

RES § 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või riigieelarves määratud sihtotstarbel“, kuna

toetusfondis ei kajastata enam ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi, mis ei tulene valdkondlikest

seadustest, vaid määrarakse iga-aastases riigieelarves koos kasutamise sihtotstarbega. Sellised

toetused liigitatakse eelnõus juhtumipõhisteks ja neid antakse ministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

RES § 48 lõike 3 sõnastus näeb ette, et toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja

nende arvestamise alused (edaspidi jaotamise põhimõtted) sätestatakse seadusega. Arvnäitajate

väärtused määratakse riigieelarvega. See tähendab, et toetusfondi koosseisu kuuluvate toetuste

jaotamise põhimõtted peaksid olema kehtestatud valdkondlikes seadustes (nt kohalike teede

hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike

maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega)19. Arvnäitajate

väärtused, nt haridustoetuse õpetajate palgatoetuse suurus õpilase kohta, tuleks määrata

riigieelarve tekstiparagrahvis20. Jaotamise põhimõtete valdkondlikus seaduses ja arvnäitajate

väärtuste riigieelarves sätestamise eesmärk on olnud tagada, et omavalitsuste igapäevaste

ülesannete korraldus ei satuks suurde sõltuvusse valitsuse otsustest, sest muidu võib sattuda

ohtu KOVide iseseisva eelarve põhimõte. See annab KOVidele kindlustunde, et Vabariigi

Valitsus ei saa toetusfondi määrusega muuta jaotuspõhimõtteid täiesti teistsuguseks, muutes

osade KOVide jaoks tulubaasi ebapiisavaks. KOVidel oleks väga keeruline pikaajalisi plaane

teha, kui Vabariigi Valitsuse koosseisu muutusega kaasneksid pidevalt ulatuslikud muudatused

rahastamissüsteemis.

Praegu ei vasta kehtiva RES § 48 lõikele 3 toetusfondis sätestatud üldharidustoetus ja

teehoiutoetus. Kuna erinevate valitsuskoalitsioonide strateegiline eesmärk on olnud KOVide

finantsautonoomia suurendamine ja toetusfondi toetuste andmine tulubaasi jaotatuna tulumaksu

ja tasandusfondi kaudu, ei ole seni olnud praktiline jaotamise põhimõtteid valdkondlikes

seadustes ajutistena määratleda. Kui toetusfondi toetuste jaotamise põhimõtted ei ole seaduses

määratud, on need määratud toetusfondi määruses vastavalt RES § 48 lõikele 5.

19 Vt Vabariigi Valitsuse 13.01.2025. a määruse nr „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ 20 Vt Vabariigi Valitsuse 13.01.2025. a määruse nr „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lg 2. Õpetajate

tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas 1 õppevormiti ja -liigiti

toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 2338 euroga.

30

Toetusfondi kuuluvate toetuste arvnäitajate väärtused, nagu nt haridustoetuse õpetajate

palgatoetuse suurus õpilase kohta, ei ole kunagi määratud iga-aastase riigieelarve seaduse

tekstiparagrahvides, sest on peetud otstarbekaks jaotamise põhimõtted ja toetuse jaotamise

aluseks arvnäitajate väärtused tervikuna kehtestada toetusfondi määruses. Praeguse praktika

kohaselt muudetakse toetusfondi määruses vajadusel igal aastal nt toetuse suurus õpilase kohta,

kui on plaanis õpetajate palgatõus. Eelnõuga kavandatav muudatus näeb ette, et toetusfondi

toetuste jaotamise aluseks olevad arvnäitajad tuleb sätestada seadusega21. Arvnäitajate

väärtuseid ei tule enam määrata riigieelarvega.

RES § 48 lõikes 4 tehakse grammatiline täpsustus sõna „ja“ korduse vältimiseks. St samas

lauses asendatakse teistkordselt kasutatav sõna „ja“ sõnaga „ning“.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks RES § 48 lõige 5. Toetusfondis ei saa enam olema

ühekordseid ja ajutisi sihtotstarbelisi toetusi. Sellised rahaeraldused nähakse ette

ministeeriumide eelarvetes juhtumipõhistena, vt § 50 muudatuste selgitusi.

Paragrahvi 49 muutmine

RES § 49 lõike 2 sõnastust muudetakse ning ühendatakse lõike 2 esimene ja teine lause. Sätte

sisu saab anda edasi kordamata üht ja sama mõtet kahes järjestikuses lauses. „Piisavate rahaliste

vahendite tagamist“ ei ole mõistlik eraldiseisvana mainida, sest lõike 2 teises lauses

täpsustatakse, mida „piisavad vahendid“ tähendavad kui palju ja mis tingimustel saab

KOVidele väljamakseid teha. Tulubaasi piisavus määratakse maksuseaduste ja riigieelarve

toetustega ning väljamaksed on tehniline protseduur ette nähtud summa kandmiseks KOVi

arveldusarvele.

Paragrahvi 50 muutmine

Eelnõuga kavandatakse mõnevõrra muuta RES § 50 juhtumipõhiste toetuste andmise

põhimõtteid. Sellised toetused on mõeldud kitsaste valdkondlike eesmärkide täitmiseks ning

ka kriiside mõjude leevendamiseks. Lisaks ei saa ükski KOV eeldada selliste toetuste saamist,

vaid see sõltub enamasti projektide hindamise tulemustest või on muul moel ministeeriumi

poolt otsustatud. Juhtumipõhised toetused on vajalikud KOVide tegevuse toetamiseks ning

sellist spetsiifiliste eesmärkidega seotud raha ei ole võimalik tulubaasi anda. Juhtumipõhiste

toetuste andmine on kooskõlas EKOH artikkel 9 lõikega 7, sest ei ole otsustav osa KOVide

tuludest, jäädes ligi kolme protsendi juurde. Kui ministeerium soovib mingit probleemi

lahendada, kavandab ta oma eelarves toetusmeetme või taotleb riigieelarvest raha meetme

elluviimiseks. Ministeeriumitel on soovitatav Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kokku leppida,

missuguste juhtumipõhiste toetuste andmine ja jaotamise põhimõtted on eelarveläbirääkimiste

objekt.

RES § 50 lõike 1 kohaselt võib ministeeriumide eelarvetes ette näha juhtumipõhiseid toetusi

tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Koosmõjus RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamisega tuleb

hakata ühekordseid või ette teada ajutise kestvusega valemipõhiseid toetusi tegevuskuludeks

kavandama toetusfondi asemel ministeeriumide eelarvetes. Sättesse lisatakse, et reeglid

kehtivad juhtumipõhiste toetuste andmiseks nii KOVidele kui ka nende valitseva mõju all

olevatele üksustele. Sellised äriühingud või sihtasutused täidavad omavalitsuslikke ülesandeid.

Võttes arvesse kriisiolukordi, võib osutada vajalikuks väga sihistatud konkreetsete probleemide

lahendamiseks KOVidele eraldada ühekordseid valemipõhiseid toetusi, mida operatiivsuse

tagamiseks ja bürokraatia ärahoidmiseks on mõistlik teha ministeeriumi valitsemisala

21 Nt liiklusseaduses tuleks sätestada, et teehoiu toetuse jaotamise aluseks on kohalike teede tänavate ja

maanteede pikkus kilomeetrites, kusjuures tänavate pikkus korrutatakse viiega.

31

vahenditest valemipõhiselt ehk KOVide taotlusteta. RES § 48 alusel toetusfondist antavate

toetuste alla peaksid kuuluma vaid regulaarsed toetused, mida saab käsitada KOVide tulubaasi

osana. Juhtumipõhine toetus on küll osa KOV eelarve tuludest, kuuludes saadud toetuste liigi

alla (KOFS § 7 lg 1 p 3), kuid KOV tulubaasi osaks, mille osas eelarveläbirääkimisi peetakse,

seda lugeda ei saa. Kui on ette teada, et toetust antakse konkreetse olukorra lahendamiseks

ainult korra ja toetusraha seejärel tulubaasi ei suunata, ei oleks õige sellist raha kajastada

toetusfondi all ehk määratleda tulubaasi osaks. RES § 46 lõike 2 punkti 2 sõnastuse muudatuse

järgi ei pea seaduse jõustumise järel enam ka juhtumipõhiste toetuste jaotamise aluseid,

kasutamise tingimusi, suuruse kujunemise põhimõtteid ning suuruseid eelarvestrateegia

perioodiks ja eelarveaastaks üleriigilise KOV liiduga peetavatel läbirääkimistel kokku leppima.

Eelmiste aastate kriiside puhul ei olnud olemuslikult võimalik RES § 46 lg 2 läbirääkimiste

formaadis nt riigi lisaeelarvega ette nähtud meetmete mahtudes ja tingimustes kokku leppida.

Üleriigiline omavalitsusliit saab juhtumipõhiste toetuste kujunemisel kaasa rääkida ministri

määruste kooskõlastusringil.

Muudatusega laiendatakse sisuliselt toetuste juhtumipõhisuse käsitlust selliselt, et ka ühekordne

valemipõhine rahaeraldus KOVidele või osadele KOVidele on seotud mingi konkreetse

vajaduse ehk konkreetselt piiritletud juhtumiga. Sellised toetused makstakse KOVidele välja

RES § 50 alusel.

Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks RES § 50 lõige 2, mille sisu viiakse üle lõikesse

3 ministri määruse andmise volitusnormi. Kehtiv RES § 50 lõige 2 sätestab, mis sisunõuded

peavad õigusaktiga olema määratud KOVi ja tema valitseva mõju all oleva üksuse

investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel. Kehtiva RES § 50 lõike punkte 3 ja 6 lõikesse 3 üle

ei viida, sest osadel juhtudel ei ole poliitiliselt nt soovi KOVidelt juhtumipõhiste toetuste

andmisel omafinantseeringut nõuda ja väljamakstud tegevustoetust tagasi küsida. Kui määruses

siiski kavandatakse nõuda toetuse saamiseks omafinantseeringu katmist või toetuse

tagasinõudmist, tuleb lähtuda käesoleva seaduse muudatusega lisanduvatest põhimõtetest.

Seega ei nõuta kavandatava muudatusega ministri määruse kohustusliku osana enam vajadusel

omafinantseeringu määra sätestamist.

Eelnõuga kavandatakse täiendada RES § 50 lõikega 21, mis võimaldab kehtestada ministri

määruse juhtumipõhise toetuse andmiseks tegevuskuludeks. Ministri määruses tuleb ette näha

vähemalt toetuse andmise eesmärk ja toetuse jaotamise põhimõtted. Seda volitusnormi saab

kasutada nii valemipõhise kui ka taotluspõhise tegevuskuludeks toetuse andmiseks. Kehtiva

RES § 50 lõikes 2 ega 3 ei ole sätestatud volitusnormi ministri määruse kehtestamiseks, mis

võimaldaks lisaks investeeringutoetusele anda toetust ka tegevuskulude katteks. Praegu on

ministeeriumid pidanud selliseid toetusi andma ministri käskkirjadega, kui volitusnorm ei

tulene muust seadusest. Osadel juhtudel on kasutatud volitusnormina § 531 lõiget 1. KOVide

rahastamise läbipaistvuse ja KOVidele kaasa rääkimise võimaluse tagamiseks on otstarbekas

toetusi anda ministri määruse alusel. Sättes on taotluslikult rõhutatud „võib kehtestada“, sest

osadel juhtudel on mingid tegevustoetused ette ära otsustatud ja nende jaotamiseks ei ole

võimalik määrust kehtestada.

Sättel on puutumus RES § 531 lõikega 1. See volitusnorm on ette nähtud määruste andmiseks,

mis eeldab taotluste esitamist, hindamist, programmi mõõdikuid ja nende täitmise seiret.

Paragrahvi 531 tingimused ei pruugi alati KOVidele toetuse andmiseks sobida. Esiteks eeldab

§ 531 et, toetuse andmine tuleneb ministeeriumi mõnest valdkondliku programmi eesmärgist.

Nt kriisi olukorras on vaja riigil anda KOVidele operatiivselt valemipõhiseid tegevustoetusi

mõne probleemi kiireks lahendamiseks, mis ei pruugi olla seotud konkreetse programmi

eesmärkidega. Mõnel juhul on vaja anda toetust valemipõhiselt või kombineerida

valemipõhisust ja taotluste esitamist. Iga kord ei ole KOVide toetamisel mõistlik kasutamata

32

toetuse jääki tagasi nõuda, vaid kulutada see raha mõne täiendava objekti (nt hoone remont)

korrastamiseks. Eelpool nimetatud näidete puhul ei sobi § 531 aluseks võtta. Seetõttu on

KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele toetuse andmiseks mõistlik ette näha

volitusnormid, mis võimaldaksid toetust võimalikult lihtsate reeglite alusel anda. Seega

esimene valik on § 531 volitusnormid ja kui need mingil konkreetsel põhjusel ei sobi, saab võtta

aluseks § 50 volitusnormid. Õigusakti jälgitavuse tagamiseks ei oleks mõistlik, et volitusnormid

§ 531 aga KOVide spetsiifilised erandite sätted on eraldi §-s 50.

Eelnõu § 50 lõige 3 kattub osaliselt RES § 531 lõike 1 volitusnormiga, mille alt on antud

KOVide investeeringute toetamiseks määrusi. Paljudel juhtudel on toetuse saajaks lisaks

KOVidele muud isikud ning sellisel juhul ei ole muud volitusnormi.

Kehtiva RES § 50 lõike 3 alusel on antud 4 määrust, mille kahe toime on lõppenud.

Normitehnika põhimõtete kohaselt tuleb kasutuses olev volitusnorm säilitada, et vältida

ebamõistlikku õigusloomelist töökoormust määruste muutmiseks.

Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 lisandub § 50 lõikesse 3 punkt 3, millega sätestatakse, et

määruses tuleb kohustuslikuna ette näha toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtted. Kehtiva

RES § 50 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb küll toetuse andmise õigusaktis määrata taotluse hindamise

põhimõtted ehk on viidatud toetuse andmisele taotluspõhiselt, kuid ei ole määruse kohustusliku

osana sätestatud toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtete määramist. Lisatud punkt

võimaldaks nt rakendada toetusmeedet, kus KOVidele on kehtestatud toetuse piirsumma, mille

ta taotluse alusel sisustab konkreetsete investeeringu-objektidega.

Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 täpsustatakse § 50 lõike 3 punkti 4. Kui kavandatakse taotluste

esitamist, tuleb määruses ette näha nende hindamise põhimõtted. Nt KOVidele COVID-19

investeeringutoetuste andmisel eraldati KOVidele toetuste piirsumma, mille piires esitasid

KOVid konkreetsed objektid. Neid objekte ei hinnatud, sest KOVid omavahel ei

konkureerinud, vaid KOVid said piirsumma piires ise otsustada, missuguste objektide jaoks

toetusraha kasutada. Muudatus täpsustab sätte sõnastust.

RES § 50 lõike 4 punktis 1 kavandatakse eelnõuga teha muudatused, mis käsitleb KOVile

juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimusi. Kehtiva seaduse järgi antakse

KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et toetatava investeeringuga

panustatakse KOV arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud

valdkondliku eesmärgi täitmisse. KOV arengukava on strateegiadokument, mis on kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 37 lõikele 1 aluseks eri eluvaldkondade

arengu integreerimisele ja koordineerimisele. KOV arengukavasse reeglina detailselt

investeeringuprojekte ei kavandata, vaid üldjuhul sisalduvad need KOV eelarvestrateegias ja

konkreetse aasta KOV eelarves, millal on need kavas ellu viia. KOV arengukava ei peaks olema

nn ostunimekiri, kus kirjeldatakse kõik potentsiaalsed investeeringud ja KOV peab

investeeringuprojektidele toetuse saamiseks pisimuudatuste pärast pidevalt arengukava

muutma.

Eelnõuga lisatakse täpsustus, et KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele

juhtumipõhise investeeringutoetuse andmisel peab toetust saav investeering üldjuhul kaasa

aitama KOV arengukava eesmärkide täitmisele. Selline täiendus on vajalik, sest erinevates

kriisiolukordades ei ole võimalik eeldada, et KOV toetust saavad projektid on alati kooskõlas

arengukava eesmärkidega, sest kriise ei ole võimalik ette näha ja arengukavas nende

lahendamist eesmärgistada. Samas tavaolukorras tuleb iga investeeringute toetusmeetme puhul

kaaluda, kas ja kuivõrd peab konkreetne toetust saav projekt olema seotud KOV arengukava

eesmärkide täitmisega.

33

Eelnõuga jäetakse RES § 50 lg 4 punktist 1 välja sõnad: „või maakondliku arengudokumendi

investeeringuga seotud“. Juhtumipõhist toetust taotleb KOV seotult oma arengukavas

kajastatud tegevusvaldkondade arengusuundadega ja -vajadustega. Esmatähtis on, et

investeeringuobjekt aitab kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse arengueesmärkide

täitmisele. Arvestades, et KOV arengukava peab KOKS § 37 lõike 41 järgi arvestama

maakonna arengustrateegia suundumusi, st olema sellega kooskõlas, siis juhtumipõhise

investeeringutoetuse saamiseks piisab viitest KOV arengukava tegevusvaldkonna eesmärgile.

Eelnõuga kavandatakse tunnistada RES § 50 lõige 5 kehtetuks, kuna sama mõte lisatakse

eelnõuga kavandatava RES § 50 lõike 4 punkti 3 täpsustusse. Kehtiva RES § 50 lõike 4 punkti

3 kohaselt antakse riigieelarvest KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et

omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada

omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel. Kehtiva RES § 50 lõike 5 kohaselt on juhul,

kui KOVilt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu

omafinantseeringu katmist, investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud

finantsdistsipliini meetmete rakendamine. Eelnõuga jäetakse RES § 50 lõike 4 punktist 3 välja

sõnad „seaduses määratud tingimustel“, mis on liiga umbmäärane ja asendatakse õigusselguse

huvides täpsustusega „finantsdistsipliini meetmeid arvestades“. KOV finantsdistsipliini

meetmed on sätestatud KOFS § 32 lõikes 1. Nendeks on kohustus pidada kinni seaduses

sätestatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast.

Lähtuvalt RES § 50 lõike 4 punkti 3 kavandatud sõnastuse täpsustusest puudub vajadus säilitada

kehtiva RES § 50 lõige 5, mis tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 51 muutmine

Seaduse §-s 51 muudetakse lõigete 3 ja 4 sõnastusi. Lõike 3 volitusnorm ministri määruse

andmiseks kirjutatakse üldisemaks, et ministri määrusega saaks ka toetusfondi määruses

olevate riiklike ülesannete kulude hüvitiste puhul kehtestada metoodika hüvitise määrade

suuruse arvutamiseks. Praeguse sõnastuse kohaselt saaks volitusnormi kasutada ainult

juhtumipõhiselt riikliku ülesande kulud katmiseks ministeeriumi eelarves olevate rahade

suhtes. Lõikes 4 täpsustatakse, et riiklike ülesannete kulude hüvitamise määrade suurus

kehtestatakse iga-aastases riigieelarves. Kehtiva RES § 51 lõike 4 järgi määratakse iga-aastases

riigieelarves riikliku ülesande kulude katmise ehk rahastamise ulatus.

Paragrahvi 52 muutmine

Paragrahviga 52 täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel eelarveaastal kasutada

toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Jätkuvalt on jäägi kasutamine võimalik järgmisel

eelarveaastal samal otstarbel. Tegemist on paragrahvi sõnastuse parandamisega. 2017. aastast

koostatakse riigieelarve tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel ja riigieelarve on riigi tulude,

kulude, investeerimis- ja finantseerimistehingute aastane plaan ning väljamakseid KOVidele

tehakse selle plaani alusel, kuid plaani ei saa midagi tagasi laekuda. Seega laekuvad vahendid

riigile.

Paragrahvi 53 muutmine

Paragrahvi 53 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 53 lõike 7 kohaselt sõlmitakse

riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite

kasutamiseks riigieelarve eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise

isiku vahel, kui seaduses või selle alusel ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud säte on nii

keeleliselt kui moraalselt vananenud, seetõttu tuleb see kehtetuks tunnistada. Eelnõu esimesel

kooskõlastusringil RES § 53 lõike 7 kehtetuks tunnistamise sätet eelnõus polnud, kuid see lisati

kooskõlastamisel saadud tagasiside põhjal.

34

Kehtetuks tunnistatav lõige lisati seadusesse riigieelarve seaduse eelnõuga (513 SE), mida

menetleti Riigikogus aastatel 2013, 2014 ning oli mõeldud nn katuserahade (seaduses

nimetatud „täiendav eraldis“) eraldamiseks. Nn katuserahade andmist kritiseeriti tugevalt nende

läbipaistmatu jagamiskorra ja politiseerituse tõttu22 ning tänapäeval Riigikogus enam nn

katuserahasid riigieelarvesse ei planeerita ning ka sõna “eraldis” enam ei kasutata. Kui

riigieelarvest antakse vahendeid väljapoole riigisektorit (ministeeriumide valitsemisalad ja

põhiseaduslikud institutsioonid), siis eelarvestamise ja finantsarvestuse tähenduses nimetatakse

neid „toetusteks“. Eelnõuga täiendatakse ka riigieelarve seaduse alusel antavate riigisiseste

toetuste regulatsiooni, vt selgitusi § 53¹ muutmise kohta.

Paragrahvi 531 ja 55 muutmise ning seaduse täiendamine §-dega 53², 53³, 55¹ ja 552

Paragrahvide 53¹ ja 55 muutmise ja seaduse täiendamisel §-dega 53², 53³, 55¹ ja 552 on

reguleeritud riigisiseste toetuste andmine. Riigisiseste toetuste definitsiooni ei ole seaduses

antud. Paragrahv 53¹ pealkirjaga “Riigisiseste toetusprogrammide vahendite kasutamine” lisati

RESi 2017. aastal (456 SE). Kuna sõna “programm” kasutatakse RESs ka strateegilise

arengukava tähenduses - RES § 19 lõiked 1 ja 5 ning see tekitas arusaamatusi ja toetusi antakse

toetuse andmise tingimuste määruse alusel, ilma et see moodustaks mingit ühtset toetuste

programmi, on loobutud sõnast “programm”. Samas jäi alles mõte “riigisisestest” vahenditest

toetuste andmine. Samamoodi ei ole antud definitsiooni terminile „välistoetus“. Riigisiseste

toetuste ja välistoetuste eristamise eesmärk on eristada toetusi allika järgi. Ühel juhul antakse

toetusi Eesti riigieelarve vahenditest, teisel juhul välisvahenditest (nt EL struktuurifondide

vahendid, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sh. Norra vahendid). Kuna EL

struktuurifondide vahendid ei ole Eesti riigieelarve vahendid, vaid välisvahendid, siis rõhutame

veelkord üle, et RES-s sätestatud toetuste regulatsioon ei kohaldu EL struktuuritoetustele ega

ka muudele välisvahenditest antavatele toetustele.

Riigisisesed toetused jagunevad eelarvestamisel projektipõhiseks toetuseks, tegevustoetuseks

ja sotsiaaltoetuseks. Tegemist ei ole uue jaotusega. Analoogne toetuste jaotus on ka

finantsarvestuses.

RESs sätestatud toetuste regulatsioon ei ole üldosaks eriseadustes sätestatud toetuste

regulatsioonile. Sätted puudutavad vaid RESi alusel antavaid toetusi. Samas ka eriseaduste

toetuse regulatsioonid peaksid olema koostatud lähtudes põhiseadusest ning kooskõlas

riigieelarvet ja finantsarvestust puudutavate õigusaktide ja juhenditega.

Kuna teatud toetuse saamiseks on taotlejal vaja täita tingimusi või oodatakse temalt mingit

sooritust, siis tuleb toetuse andjal hinnata, kas tegemist on üldse toetusega, mida antakse või

võib olla tegemist hoopis olukorraga, kus tuleks volitada isikule halduslepinguga

haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduse alusel või osta teenus võlaõigusliku lepingu

alusel, nt töövõtt või käsund riigihanke kaudu (sellisel juhul tuleb kohaldamisele riigihangete

seadus). Samuti tuleb toetuse andjal hinnata, kas toetuse andmisel puutuvad asjasse ka teised

seadused, näiteks kui toetust antakse riigiabina, siis konkurentsiseadus jne.

Paragrahvi 531 muutmine

RES § 53¹ lõike 1 olulisem sisuline muudatus on see, et volitusnormi alusel on ministril

võimalik anda projektipõhist toetust23 (finantsarvestuses: sihtfinantseerimine24). Tulenevalt

rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend“ jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja

22 vt ka https://www.heakodanik.ee/katuseraha/ 23 Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat | Rahandusministeerium 24 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhend“ § 24 lõike 2 punkt 2 ja lõiked 2¹ - 5.

35

tegevustoetusteks. Sihtfinantseerimine jaotatakse omakorda tegevuskulude ja põhivara

sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab

ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara (§ 24 lõiked 2 ja 4). Riigieelarve

seaduses on projektipõhise toetuse andmist täpsustatud järgmises, lisatavas lõikes 1¹.

Paragrahvi 53¹ lõikes 1 toodud volitusnormi täpsustamise tõttu ei saa selle volitusnormi alusel

enam tegevustoetust eraldada. Tegevustoetuse andmise võimalused on reguleeritud järgnevas

paragrahvis (§ 53²).

Ka on oluliseks muudatuseks seaduse tasandil projektipõhise toetuse tagasinõudmise ja

aruandluse küsimise võimaluse kehtestamine. Toetuse tervikuna või toetuse jäägi

tagasiküsimist tuleb ette kahel juhul. Esimene olukord on see, kui vahendeid kulub vähem, kui

projektis algselt kavandati. Sellisel juhul tuleb raha ülejääk andjale tagasi kanda25. Selleks on

oluline aruandlus. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise

aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 64 välja toonud, et toetuste tõhusa,

sihipärase ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks on oluline, et toetuse andja tunneks huvi

ka toetuse kasutamise vastu ja punktis 65 leitakse, et kui leping näeb raha ette konkreetseks

sihtotstarbeliseks tegevuseks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida

aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik.

Riigikontrolli aruande punktis 59 leiti, et kui algdokumendid viitavad projektipõhisele

toetusele, eeldab see toetuse kasutamise sihipärasuse kontrolli ja toetuse jäägi tagasiküsimist.

Teine olukord, kui toetusena välja makstud raha on vaja tagasi nõuda, on toetuse ebaõige

kasutamine. On oluline, et riigi raha kasutatakse vastutustundlikult ja vastavalt sihtotstarbele

ning valesti kasutatud raha nõutakse tagasi. Riigikohus on möönnud, et toetuste tagasinõudmine

võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas26. Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis

Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi

maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad

nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Toetuste andmise ja

kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel

antud määrustega, mistõttu on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad

reguleeritakse määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja

karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine. Siiski võib kahju hüvitamiseks või rikkumise

heastamiseks ette nähtud kohustus olla PS § 113 kaitsealas. Seetõttu on oluline, et seadusandja

näeks ette võimaluse toetuste tagasinõudmiseks, mitte et see jääks üksnes täitevvõimu otsuseks.

Täiendavad toetuste tagasinõudmise alused kehtestatakse RES §-s 55¹. Siinjuures tuleb tähele

panna, et kui toetust on antud riigiabina, toimub ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmine konkurentsiseaduse alusel, mitte RES alusel (eelnõuga lisatav § 55 lõige 2).

Ministeeriumid on välja toonud, et projektipõhise toetuse andmise asemel eelistatakse

tegevustoetuse andmist, kuna viimasel puudub aruandekohustus. Aruannete nõudmist ja

esitamist peetakse liiga bürokraatlikuks. Kahtlemata põrkuvad siin vastastikused huvid – ühelt

poolt isikute tegutsemisvabadus, õigus tegeleda ettevõtlusega, koonduda

mittetulundusühingutesse ja liitudesse ning omandiõigus, kuid teiselt poolt kontrollivajadus

riigi raha (see on avaliku raha) kasutamise üle ja vajadus see teatud juhtudel tagasi nõuda. Need

kõik on põhiseaduslikku järku teemad.

Projektipõhiste toetuse andmisel ei ole saajate ringi suhtes piiranguid. Toetuse andmise

25 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhend“ § 24 lõike 2 punkt 2 26 RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2, p 64.

36

määruse kehtestamisel otsustatakse ka, kellel on seda toetust õigus taotleda. Seetõttu

analüüsitakse järgnevalt nii ettevõtjate kui mittetulundusühingute õigusi. PS § 48 sätestatakse

ühinemisvabadus. See kaitseb ühinemist ja tegutsemist mittetulunduslikel eesmärkidel. Sellega

erineb ühinemisvabadus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusest, mille kohaselt on Eesti

kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.

Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga õigusega. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse

nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse. Ettevõtlusvabadus

ei kohusta riiki andma ettevõtjale vahendeid27. Samuti ei ole avalikul võimul kohustust

rahastada mittetulundusühinguid võrdselt, sest mittetulundusühingud ei konkureeri omavahel.

Rahastamise valiku võib teha ühingute eesmärkidest lähtudes, kuid rahastamise tingimused

peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning rahastamine peab toimuma ausalt ja

erapooletult28. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata riigieelarve olemusele, mille kohaselt

riigieelarve on internne akt, sest seal sisalduvad käitumisjuhised on adresseeritud täidesaatvale

võimule ning riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälisele isikule õigusi ega kohustusi.

Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele

isikule29. Küll aga vahendite/toetuse jagamisel on seadusliku aluse nõue, sest toetuse andmine

peab tagama võrdse kohtlemise ja mitte kellelegi eelise andmist (vastupidine oleks konkurentsi

kahjustamine). Kui toetuse andmiseks nähakse vahendid ette riigieelarves, tuleb selle jagamise

alused määratleda õigustloova aktiga30. Antud juhul on RES § 53¹ lõikes 1 ette nähtud volitus

kehtestada määrusega aruandluse tingimused ja kord antud valdkonna eest vastutavale

ministrile.

Kohustus esitada aruandeid riivab ettevõtlusvabadust. Aruande kohustus on vajalik selleks, et

kontrollida, kas toetust on kasutatud otstarbe kohaselt. See omakorda on vajalik sel põhjusel, et

tegemist on avaliku rahaga, mida tuleb kasutada tulemuslikult – säästlikult, tõhusalt ja

mõjusalt. Kontrollimatu raha jagamine ei täida seda eesmärki, milleks toetust antakse.

Projektipõhise toetuse saamiseks on vaja esitada taotlus, sellega isik avaldab vabatahtlikult

soovi toetust (mis on hüve) saada ning sellisel juhul ta peab arvestama ka sellega kaasnevate

nõuetega, sh aruandluskohustusega. Alati on võimalus ka mitte toetust taotleda. Teine variant,

mis oleks isikule vähem bürokraatlikum, aga rohkem sekkuv, oleks kohapeal valdusesse

sisenemine ja kontrolli teostamine. Siin oleks tegemist PS § 32 (omandi puutumatus) ja

füüsiliste isikute puhul § 33 (kodu puutumatus) riivega, mis on juba põhiõiguste ja -vabaduste

rikkumine ja seda oleks keerulisem õigustada. Leiame, et see oleks ka ebaproportsionaalne ja

ka riigile rohkem koormav, mistõttu seda varianti ei analüüsita. Seega toetuse kasutamise

kontroll saab piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis, st aruandluse küsimine ja

selle põhjal olukorra välja selgitamine vms. Seega on toetuse kasutamise kohta aruannete

küsimine proportsionaalne abinõu isiku saadava hüvega.

Eelnõus on sätestatud riigisisese toetuse tagasinõudmise alused. Kooskõlastamisel palus

Riigikantselei analüüsida, kas toetuste tagasinõudmise kohane tasand on seaduse tasand.

Riigikantselei hinnangul on selline lahendus liiga jäik. Rahandusministeerium on analüüsinud

toetuse tagasinõudmise küsimust. Toetuste tagasinõudmine on PS § 113 kaitsealas. PS § 113

annab Riigikogule ulatusliku finantspädevuse ja nagu ülal viidatud, on Riigikohus leidnud, et

27 Kask, O. Ehrlich, S. A. Henberg, A. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt

(toim) 5 vlj Juura 2020, § 31 komm 21. 28 Ehrlich, S. A, Kask, O. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj

2020, § 48 komm 12. 29 Lehis, L. Lind, K. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura

2020, § 115 komm 3. 30 Kask, O. Ehrlich, S. A. Henberg, A. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt

(toim) 5 vlj Juura 2020, § 31 komm 21.

37

toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik

kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud

soodustuse tagastamisega. PS § 113 annab seadusereservatsiooni, seega ei ole võimalik toetuste

tagasinõudmist reguleerida üksnes ministri määrusega (määrus küll võib ette antud osas

täpsustada seadust). Hiljem on Riigikohus leidnud, et toetuse tagasinõudmine on oma olemuselt

sanktsioon31. Ka sellest tulenevalt on oluline reguleerida toetuse tagasinõudmise alused

seadusega. Lisaks on Õiguskantsler kirjas Rahandusministeeriumile juhtinud tähelepanu

sellele, et toetuste menetluse küsimused, mis puudutavad selle tagasinõudmist, kuuluvad juba

riivehalduse valdkonda, mistõttu võivad normi määratletuse tasemele esitatavad nõuded olla

kõrgemad32. Arvestades eelnevat leiame, et toetuste tagasinõudmise võimalus ja alused peavad

olema reguleeritud seaduses. Toetuse tagasinõudmise võimalus kaitseb avaliku raha

läbipaistvat ja eesmärgipärast kasutust. Toetuse saaja vaates puudutab toetuse tagasinõudmine

omandiõigust, täpsemalt isiku olemasoleva vara, mille ta on saanud läbi toetuse, kaitse (PS §

32). Siiski ei ole projektipõhise toetuse saaja vaba toetust selliselt kasutama nagu ta ise tahaks,

vaid ta peab seda tegema kooskõlas toetuse saamise tingimustega. Riigikohus on rõhutanud, et

PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise

põhimõtted kehtivad üksnes õiguspärasel teel omandatud vara suhtes (RKPJKo 21.12.1994, III-

4/A-10/94). PS § 32 ei kaitse õigusrikkumise teel saadut (RKHKm 11.10.1996, 3-3-1-28-96, p

4). Toetuse tagasinõudmise alused on toodud eelnõuga lisatavas RES § 55¹ lõikes 1. Selliste

rikkumiste korral on toetuse tagasinõudmine õigustatud. Toetuse tagasinõudmine sellises

olukorras teenib ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui toetuse andja laseks toetuse saajal

kasutada toetust teistel eesmärkidel, diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud

isikuid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.20.2022 otsus nr 3-20-1116). Seega on toetuse

tagasinõudmine toetuse saamise tingimuste rikkumisel proportsionaalne.

Riivehaldusest puutumata toetuse andmise tingimused, eelkõige, mis puudutavad

sooritushaldust, võib minister RES § 53¹ lõike 1 alusel vabalt kehtestada. Sealjuures tuleb

tagada põhiseaduse §-st 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte. Võrdse kohtlemise põhimõtet

aitab aga kõige paremini tagada just üksikjuhtumi lahendamisele eelnevalt üldise regulatsiooni

kehtestamine, milles nähakse ette soorituse õiguslikud alused ja menetlus. Vt ka Põhiseaduse

kommenteeritud väljaanne, § 14 komm 2933.

Volitusnormi on võrreldes kehtivaga täiendatud.

Kehtiv:

Minister kehtestab määrusega tingimused ja

korra ministeeriumi valitsemisala vahendite

arvelt riigisisese toetusprogrammi

elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite

saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja

kord ei tulene muust õigusaktist.

Eelnõu:

Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

antava riigisisese projektipõhise toetuse

andmise, sealhulgas taotlusvooru

korraldamise, toetuse kasutamise ja

aruandluse ning toetusena antud vahendite

või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja

korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei

tulene muust õigusaktist, kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Volitusnormi täiendamise eesmärgiks on katta ära kõik tegevused, mida toetuse andmiseks

alates taotluse esitamisest kuni toetuse kasutamise kontrolli ja tagasi nõudmiseni on vaja teha.

Kuigi volitusnormi detailsus on suurenenud, ei ole siiski toodud loetelu lõplik, näiteks on

31 RKPJKm 23.09.2024, 5-24-7 p 23. 32 Õiguskantsleri Kantselei 6.04.2022 kiri nr 6-8/220466/2201911 Rahandusministeeriumile. 33 Lust-Veder, L. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj. Juura 2020,

§ 14 komm 29.

38

toetuse andmise juurde lisatud sh taotlusvooru korraldamine. See näitab, et toetuse andmise

alla võib käia rohkem tegevusi, nt taotluste hindamine, toetuse saajate otsustamine, toetuse

andmisest keeldumine vm, kuid neid ei ole otstarbekas üles loetleda, kuna need tegevused

käivad toetuse andmise tingimuste ja korra alla. Samamoodi võib toetuse kasutamise alla

kuuluda erinevaid tegevusi. Olulisena on volitusnormi lisatud tagasinõudmise võimalus, kuna

kuigi toetuse tagasinõudmise alused on lisatud RESi, siis toetuste tagasinõudmise üksikasjad

reguleeritakse määruse tasandil. Seda toetab ka lisatud § 551 lõige 2, mille kohaselt võib

minister RES § 531 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega kehtestada riigisisese projektipõhise

toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 90 lõikele 1 võib määruse anda ainult seaduses sisalduva

volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Seega

kokkuvõtteks, tuleb volitusnormi alusel antava määruse sisu loomisel lähtuda nii volitusnormi

piiridest kui ka volitusnormi mõttest.

Lõige on oma sisult volitusnorm, kuid selle sõnastus ei vasta volitusnormile omasele

trafaretsele sõnastusele. Seetõttu on sõnastus viidud kooskõlla Normitehnika käsiraamatu

soovitustega (vt § 11 komm 6). Näiteks on kehtiva seaduse volitus antud „ministrile“, kuid

trafaretse volitusnormi kohaselt antakse see „valdkonna eest vastutavale ministrile“. Selliselt

on ka muudetud volitusnormi sõnastuses. Siinjuures tähendab „valdkonna eest vastutav

minister“ kõiki ministreid, kuna kõik ministrid võivad anda toetusi, mitte üksnes

rahandusministrit, kes enamasti on RES volitusnormide kohaselt valdkonna eest vastutav

minister. Ka ei ole volitusnormi asukoht tavapärane, asudes paragrahvi esimeses lõikes. Kuna

nimetatud sätte alusel on antud hulgaliselt õigusakte – täpsemalt on 2025. a septembri alguse

seisuga kehtivaid 158, ei ole mõeldav volitusnormi asukoha muutmine, sest sellisel juhul tuleks

rakendusakti kehtetuks muutumise vältimiseks preambulis õigel ajal muuta kõigi määruste

aluseks olevat volitusnormi. Seega on eelnõu kooskõlas ka HÕNTE § 37 lõikega 5, mille

kohaselt volitusnormi asukoha muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel. Antud juhul

ei ole volitusnormi asukoha muutmine põhjendatud.

Seaduse § 531 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette projektipõhiste toetuste andmise.

Riigisisene projektipõhine toetus jaguneb kulude sihtfinantseerimiseks ja investeeringute

sihtfinantseerimiseks ehk investeeringutoetusteks.

Terminoloogia poolest erineb see rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105

„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ sätestatud sõnastusest, mille § 24 lõike

4 kohaselt jaguneb sihtfinantseerimine tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.

Põhjuseks on eelarvestamises kasutatav erinev terminoloogia. Juba toetuse enda nimetus on

erinev – finantsarvestuses „sihtfinantseerimine“, eelarves „projektipõhine toetus“.

Finantsarvestuses on „tegevuskulude sihtfinantseerimine“, kuid kuna riigieelarves ei ole

„tegevuskulusid“ (vt Eelarveklassifikaatori lisa 4 „Eelarve kontod“ ja RES § 26 lõige 5¹), siis

on eelarve mõttes see jagunemine kuludeks. Kuigi nii finantsarvestuse kui riigieelarve

kontekstis on kasutatud sõna „põhivara“, siis oleme kasutanud RES-s toodud terminit

„investeeringud“, mis on RES § 26 lõike 4 punkti 3 kohaselt materiaalse ja immateriaalse

põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud vahendid. Eelarveklassifikaator eraldi

materiaalse põhivara soetust välja ei too – materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused on

mõlemad konto koodil 15.

Projektipõhist tegevuskulude sihtfinantseerimist ei tohi segamini ajada tegevustoetusega, mida

reguleerib lisatav RES-i § 532. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 67 märkinud – selleks,

et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma vaba konkurentsi tingimustes, näiteks

avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab

39

toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud.

Eelnõu kohaselt peab olema kõigil sihtrühma kuulujatel võrdne võimalus toetuse taotlemiseks.

Seetõttu nähakse põhilise projektipõhise toetuse jagamisviisina ette avatud taotlusvoorude

korraldamine. Vaid erandjuhtudel ja põhjendatult võib anda projektipõhist toetust

otsustuskorras. Sellise toetuse andmise eelduseks on ministri poolt kehtestatud toetuse andmise

põhimõtted lõikes 1 nimetatud määrusega. Olukord, kus on vajalik otsustuskorras

projektipõhise investeerimistoetuse andmiseks (finantsarvestuse tähenduses:

sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) on näiteks riigi asutatud sihtasutusele antavad kas

korralised või erakorralised (nt talle kuuluva hoone remont uputuse tõttu)

investeeringutoetused. Üldiselt antakse riigi asutatud sihtasutustele tegevustoetust, mida võib

kasutada omal äranägemisel ning mida võib samuti investeeringuteks kasutada, kui see on

põhikirjalise tegevusega seotud investeering. Kuid reeglina sellesse baasi ei ole valitsemisalad

arvestanud investeeringuteks vajalikke vahendeid. Kui projektipõhist toetust jaotatakse

(finantsarvestuse tähenduses – sihtfinantseerimist tehakse) muu seaduse alusel, siis toimub

toetuse andmine vastavalt sellele seadusele ja taotlusvooru välja kuulutamine ei ole samuti

kohustuslik. Näiteks annab Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseaduse (KHaS) § 42

alusel sihttoetust kõrgkoolidele ja § 46 alusel erakõrgkoolidele, erakooli seaduse § 22 kohaselt

võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Kui riigisisest projektipõhist toetust

antakse RES § 53¹ alusel, tuleb eelnõu käesoleva versiooni kohaselt alati korraldada üldjuhul

avatud taotlusvoor.

Toetuse saajate ringi ei ole määratletud, st et toetust võib anda nii füüsilistele kui juriidilistele

isikutele, samuti riigiasutustele. Eelnõu esimesele kooskõlastusringile saadetud versioonis olid

riigiasutused projektipõhise toetuse võimalike saajate hulgast välistatud, kuid kooskõlastamisel

saadud tagasisidest tulenevalt otsustati siiski jätkata senise praktikaga, mille kohaselt ka

riigiasutused võivad toetuste taotlusvoorudes osaleda.

Kindel grupp juriidilisi isikuid, kellele valitsemisalad toetusi annavad on ka strateegilised

partnerid. Ministeeriumi valitsemisala strateegilise partnerina käsitatakse üldjuhul

mittetulundusühingut või sihtasutust, kellega ministeerium teeb koostööd valitsemisala

tulemusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks, kuid kellele ei ole volitatud avaliku halduse

ülesannete iseseisvat täitmist. Ka strateegilised partnerid tuleks valida avalikult. Eelnõu

koostamise käigus kaaluti ka eriregulatsiooni kehtestamist strateegilistele partnerite valimiseks

ja neile toetuste andmiseks, kuid leiti, et ei ole vaja regulatsiooni liialt killustada ja toetusi

nendele saab anda ka olemasolevate volitusnormide alusel. Kuigi selliseid partnerlussuhteid ei

ole alati seaduse tasandil reguleeritud, on valitsemisalad kehtestanud tingimused ja korra

projektitoetusena partnerite toetamiseks. Näiteks on vastavad määrused kehtestanud Haridus-

ja Teadusministeerium34 ja Sotsiaalministeerium35. Põhimõtted on Siseministeeriumil36. Seega

on ka edaspidi võimalik strateegilisi partnereid toetada taotlusvooru kaudu andes projektipõhist

toetust.

Kooskõlastusringil avaldas Vabaühenduste Liit arvamust, et nad peaksid ka tegevustoetust

34 Haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025. a määrus nr 5 „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“, vt

ka Vabaühenduste toetamine | Haridus- ja Teadusministeerium

35 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määrus nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna

vabaühenduste toetamine“, vt ka Strateegilise partnerluse rahaline toetamine | Sotsiaalministeerium

36 Siseministeeriumi kuulutas välja konkursi strateegilise partneri leidmiseks | Siseministeerium

40

saama, mis eelnõukohaselt on mõeldud ainult keskvalitsuse juriidilistele isikutele.

Põhjendustena toodi välja pikaajaline ja püsiv koostöö ning organisatsiooni baasvõimekuse

hoidmine. Leiame, et riigi vaates on oluline läbi mõelda ja korraldada strateegiliste partnerite

rahastamine. Ei saa öelda, et see oleks praegu selge ja läbipaistev. Samuti ei ole kõik toetuse

kasutamise viisid, mida seni on tehtud aktsepteeritavad – näiteks riigi antud raha edasi

vahendamine teistele organisatsioonidele37. Kuigi sotsiaalsete partnerite rahastamine on

toimunud erinevatel alustel, näiteks taotlusvoorude kaudu RES § 53¹ alusel või

tegevustoetusena, on Sotsiaalministeerium näiteks 2025. aasta riigieelarvesse planeerinud

toetusi strateegilistele partneritele RES § 53 lõike 7 alusel, mis on nn katuseraha jagamise säte

ja mis ei ole kõige sobivam alus üleüldse kellelegi toetuse eraldamiseks.

PS § 48 kehtestab ühinemisvabaduse, mis kaitseb ühtlasi arvamuste paljusust, mis on

demokraatia alustalaks. Ühingute avalikest vahenditest rahastamine on üks võimalik meede, et

ühingud saaks tegutseda kaitstult teiste isikute eest. Nagu juba ülal selgitatud – avalikul võimul

ei ole kohustust rahastada mittetulundusühinguid võrdselt, sest mittetulundusühingud ei

konkureeri omavahel. Rahastamise valiku võib teha ühingute eesmärkidest lähtudes, kuid

rahastamise tingimused peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning rahastamine

peab toimuma ausalt ja erapooletult38.

Strateegilisi partnereid võibki toetada erinevalt. Vabaühenduste Liidu kooskõlastamisel

esitatud kirjast nähtub, et toetuse andmine peaks vastama järgmistele kriteeriumidele:

1) eesmärk;

2) toetuse sihtotstarbelisus;

3) mõõdikud (teostavate tegevuste tulemusmäärad);

4) ajakava;

5) pikaajaline ja püsiv koostöö;

6) organisatsiooni kulude katmine baasvõimekuse hoidmise eesmärgi saavutamiseks;

7) avatud konkurss;

8) aruandlus.

Kõigile nendele tingimustele vastab projektipõhine toetus, sh saab strateegiline partnerlus ja

strateegiliste partnerite tegevuskulude rahastamine toimuda ka projektipõhiselt, tööjõu- ja

majandamiskulude sihtfinantseerimisena. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane

otsustus, sest riigiasutus saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste

võtmise piirmäär (RES § 60 lõige 4) seda võimaldab.

Kui toetuse eesmärk on poolte vahel kokku lepitud eesmärgi saavutamine ja partnerid viivad

ellu valitsemisala strateegilisi eesmärke või programmides ette nähtud tegevusi, võib tegemist

olla ka teenuse ostmisega võlaõigusliku lepingu alusel (riigihange →töövõtuleping või käsund),

mitte vastava valdkonna toetamisega.

37 Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate

tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS 2. peatüki ehk õiguste

ja vabaduste piirangud. Põhiõiguste ja -vabaduste piirangud on PS § 3 tähenduses olulised

küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS

§ 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada (Riigikohtu 24.12.2002 otsus nr 3-4-1-10-02, p 24).

Lisaks on tegemist riigi raha kasutamisega, mille puhul on oluline, et taotlusvoorude rahastamistingimusi

ei kehtestaks eraõiguslik juriidiline isik.

38 Ehrlich, S. A, Kask, O. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj

2020, § 48 komm 12.

41

Tegevustoetuse andmiseks avatud taotlusvoore ei korraldata. Tegevustoetus on mõeldud

keskvalitsuse juriidiliste isikute rahastamiseks, kuigi praktikas on see muutunud laialdasemaks.

Seetõttu on tegevustoetuse määratluses ka viidatud põhikirjalistele tegevustele. Siin ei ole

kindlasti mõeldud kõiki Eesti Vabariigi juriidilisi isikuid ja nende põhikirjalist tegevust, mida

peaks toetama39. Keskvalitsuse juriidilised isikud on riik ise loonud ja ta peab tagama ka nende

tegutsemiseks vajaliku rahastuse. Keskvalitsuse juriidilised isikud on riigi kontrolli all, RES ja

riigivara seadusega (RVS) on nendele kehtestatud erinõuded (nt RES § 10 – keskvalitsuse

juriidilise isiku netovõlakoormuse reegel). Samuti on nõuded riigi asutatud või osalusega

eraõiguslike juriidiliste isikute põhikirjadele (RVS §-d 75 ja 79) jne. Selliseid nõudeid ei ole

vabaühendustele. Samuti ei ole võimalik riigil vabaühenduste üle võimalik teostada järelevalvet

nõukogude kaudu nagu see on keskvalitsuse juriidiliste isikute puhul.

Toetustele tuleb tagada võrdne ligipääs ehk aus konkurents, ehk kui sektorisse lisandub uusi

vajaliku kompetentsiga ühinguid või saavutab mõni varem kõrvale jäänud vajalikud

kompetentsid, peab ka neil olema võimalus toetustele pretendeerida. Kuna aga riigieelarve raha

on piiratud, peavad toetuse andmise tingimused tagama selle ligipääsu. Samuti, kui riigieelarve

on pingeline, peab olema võimalik riigil kulude kokkuhoiuks toetuste mahtu korrigeerida või

lepingutest mõistliku aja jooksul väljuda (nii nagu rendilepingudki peaksid olema katkestavad

mõistliku perioodi ja kuluga). Seega ei saa erasektori ühingud eos eeldada, et nende rahastamine

on püsiv ehk et ka tegevustoetuse formaat ei saa tagada nende põhitegevuse tähtajatut

rahastamist.

Riigieelarve raha kasutamisel peab olema ka tagatud raha säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane

ja läbipaistev kasutamine (RES § 76) ning riigiasutuste finantskontrollisüsteem peab selle

tagama. Andes ilma igasuguse kontrollita tegevustoetusi, ei pruugi finantskontrollisüsteem

suuta tagada nende raha kasutamise põhimõtete järgimist. Kui toetuse puhul aruandlust ei

küsita, järelevalvet ei teostata, jääb küsimus, kuidas toetuse andja veendub, et toetuse andmise

eesmärke või avalikke eesmärke on täidetud ning raha on kasutatud säästlikult ja parimal

võimalikul moel? Projektipõhine toetus tagab eelnõu kohaselt vähemalt kohustuse eesmärke

seada ja aruandlust esitada. Aruandlus on esmane allikas, mis võimaldab kontrollida, kas raha

on kasutatud eesmärgipäraselt. Nagu eelpool mainitud, siis keskvalitsuse juriidilised isikud on

RVS, RES jm kaudu sellele kontrollile võimalik allutada ka ilma täiendava aruandluseta.

Seetõttu ei ole põhjendatud tegevustoetuse võimaldamine vabaühendustele RES alusel.

Silmas tuleb pidada aga seda, et kui eriseaduses on reguleeritud tegevustoetuse andmine, siis

tuleb juhinduda sellest. Seega, kuigi RES alusel ei ole võimalik vabaühendustele tegevustoetust

anda, ei ole nende rahastamine tegevustoetuste kaudu täielikult välistatud. Kui vabaühenduste

rahastamine tuleneb samuti mõnest (valdkondlikust) seadusest (mis ei saa olla riigieelarve ega

selle seletuskiri ega ka riigieelarve seadus), on võimalik ka nende rahastamine

tegevustoetusena, kui toetus vastab sealjuures tegevustoetuse tunnustele.

Üldjuhul tehakse toetuse andmisel selle kohta haldusakt. Kui projektipõhist toetust antakse muu

seaduse alusel, siis võib olla seaduses reguleeritud, mis dokumendi alusel toetust välja antakse.

Näiteks antakse KHaS alusel avalik-õiguslikele ülikoolidele toetust halduslepingu alusel

39 Vt ka Riigikontrolli aruanne „Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“

punkt 83 - Riigikontroll arvates jääb ebaselgeks, millist eesmärki soovitakse riigieelarvelise

tegevustoetuse eraldamisega saavutada, kui toetuse eraldamisel viidatakse ainult toetuse saaja

põhikirjalistele ülesannetele. Põhikirjaliste ülesannete või arengudokumentidega on võimalik seostada

kõiki toetusi, sest toetuse saaja (näiteks mittetulundusühing, äriühing, sihtasutus) võibki üldjuhul tegeleda

ainult põhikirjas või asutamislepingus määratud tegevustega. Sellest tulenevalt on oluline suuremat

tähelepanu pöörata tegevustoetuste planeerimisele, nende eraldamise eesmärkidele, sisule ja summa

kujunemisele juhtudel, kui nende eraldamine ei tulene eriseadusest või halduslepingutest.

42

(KHaS § 43), kuid riigi rakenduskõrgkoolile määrab valdkonna eest vastutav minister

sihttoetuse käskkirjaga (KHaS § 45) ja erakõrgkoolile toetuse eraldamiseks sõlmitakse leping

(KHaS § 46).

Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt planeeritakse projektipõhised toetused

tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi.

Projektipõhiseks toetuseks on näiteks riigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks

otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja

ülejääk kuulub tagastamisele.

Eelnõuga muudetakse § 531 lõiget 2, mis võimaldab halduslepinguga volitada toetuse andmise

tingimuste elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel

asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või

mittetulundusühingu. Sellise ülesande täitmine saab olla eelkõige seotud projektipõhise

toetusega, mida antakse taotlusvoorude kaudu konkreetse eesmärgi saavutamiseks teatud

perioodi jooksul ning mille elluviimise kohta antakse aru. Seega on seoses projektipõhise

toetuste andmise ja selle kasutamise kontrolliga ka rohkem tegevusi, kui tegevustoetuse

andmisel, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja on põhjendatud, et

toetuse andmist korraldamist võib edasi volitada. Edasi volitamisel kehtib halduskoostöö

seaduse (HKTS) § 5 lõige 1, mille kohaselt haldusülesannet võib volitada täitma, kui see on

majanduslikult põhjendatud, ei halvene täitmise kvaliteet ja see ei kahjusta avalikke huve ega

nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.

Lõige ei puuduta toetuste andmisega seotud haldusülesannete edasi andmist riigisiseselt.

Avaliku võimu kandjaks on riik tervikuna ning haldusorgan on HMS § 8 lõike 1 kohaselt

seadusega või selle alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus.

Seega on võimalik ka määrusega volitada muud asutust kui ministeerium täitma toetuse

andmisega seotud ülesandeid. Seevastu toetuse andmise tingimusi saab kehtestada üksnes

minister, sest minister otsustab ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise (VVS § 49 lõike 1

punkt 8).

Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 532, milles sätestatakse tegevustoetuse andmine.

Just tegevustoetuse andmine riigieelarvest on tekitanud rohkesti küsimusi, kuna seda antakse

juriidilisele isikule ilma suuremaid nõudmisi esitamata ja selle kasutamise kohta aruandluse

esitamine on juhuslik. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste kohaselt on

tegevustoetus riigieelarveline eraldis juriidilisele isikule oma tegevuskulude katmiseks lähtudes

tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sarnane

definitsioon on rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktis 3. Sama määruse § 25 lõike 12

kohaselt võetakse tegevustoetuste maksmisel hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet

rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse üle summad, mis

on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Ka Riigikontroll on oma aruandes

„Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“40 välja

toonud, et „üle poole riigisisestest toetustest makstakse tegevustoetustena. Riigieelarve

seaduses sellist toetuse liiki ette nähtud ei ole. […] Tegevustoetuste maksmisel esines ka

olukordi, kus riigiasutused andsid toetust rohkem, kui toetuse saaja suutis ära kasutada. Et

jagada toetusi (eelkõige tegevustoetusi, mis ei tulene eriseadustest) sihipäraselt ja senisest

läbipaistvamalt, on vaja selgemaid reegleid.“

Lõike 1 kohaselt peab antav tegevustoetus olema kooskõlas ministeeriumi valitsemisala

40 19819_RKTR_6604_2-1.4_2348_001-3.pdf

43

strateegilise planeerimisega ja sellel peaks olema seos strateegiliste arengudokumentidega,

kuna kogu riigieelarve loogika valitsemisalade lõikes tugineb tegevuspõhisele planeerimisele.

Riigi poolt antavatel toetustel peab olema riiki teeniv eesmärk. Tegevustoetuste andmine peaks

olema seejuures arusaadav ja läbipaistev. Selle andmine ei peaks olema ministri suvaotsus.

Põhiseaduslikel institutsioonidel võib samuti olla vajadus anda tegevustoetust, näiteks on

Vabariigi President algatanud mitme sihtasutuse loomise.

Lõikes 2 on välja toodud tegevustoetuse olemus, st milleks ja kellele tegevustoetust antakse.

Selleks on juriidilise isiku, kellele toetust antakse põhikirjalised ülesanded ja

arengudokumentides määratud eesmärgid. Määratlus on kooskõlas rahandusministri 11.

detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ §

24 lõike 2 punktiga 3 ja Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste selgitusega.

Riigi asutatud sihtasutuste, mittetulundusühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul

toetab riik nende igapäevast toimimist ja eesmärkide ning ülesannete ellu viimist tegevustoetuse

kaudu. Varem nimetati nendele riigieelarvest vahendite eraldamist „eraldisteks“, RES § 53

lõikes 7 on see termin säilinud siiani (sama ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7 lõike 5

punktis 1), kuigi ka seal on tegemist toetustega. Lihtsustatult võib öelda, et kõiki vahendeid,

mis lähevad riigieelarvest väljapoole riigisektorit käsitatakse toetustena.

Eelkõige kuuluvad tegevustoetuse sihtrühma kohaliku omavalitsuse üksused ja keskvalitsuse

juriidilised isikud. RES § 2 lõike 2 kohaselt jaguneb valitsussektor keskvalitsuse, kohaliku

omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad

muu hulgas kooskõlas sama lõike punktiga 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi

asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud).

Ülalnimetatud isikud on n-ö riigi käepikendus. Kui allasutustele annab ministeerium vahendeid

läbi oma eelarve, st tehakse alaeelarved, siis nö riigisektorist välja (avalik-õiguslikele

juriidilistele isikutele, KOVdele, riigi osalusega või asutatud juriidilistele isikutele) antakse

raha toetustena. Seega on riik ette näinud, et kõikide ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste

elluviimiseks ei ole vaja ametiasutusi, vaid nendeks võivad olla ka juriidilised isikud, mille riik

on asutanud kas avalik- või eraõiguslikuna ning millele ta on eesmärgid, ülesanded ja ootused

seadnud. Koos eelnimetatuga peab ta tagama ka nende toimimise, sh ette nägema vajadusel

nende finantseerimise. Osaliselt on otsesõnu sellistele isikutele tegevustoetuse andmine ette

nähtud seaduste tasandil, näiteks antakse kõrgkoolidele tegevustoetust KHaS § 41 alusel.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivad seadused näevad ette, et neid toetatakse

riigieelarvest nende seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, näiteks Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse § 7, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 ja Rahvusooperi seaduse § 16. Viimati

nimetatud seadustes ei ole nimetatud konkreetset toetuse liiki, kuid sisuliselt on tegemist

tegevustoetusega. Juhul, kui seaduse regulatsiooni otseselt ei ole, näiteks riigi asutatud

sihtasutuste puhul vms, siis vajadus nende tegevust toetada ikkagi on, sest omatulu nii palju ei

teenita, et tegevus oleks jätkusuutlik. Samas ei ole põhjendatud panna näiteks riigi asutatud

sihtasutusi konkureerima oma igapäevaseks toimimiseks vajalike vahendite (ehk

tegevustoetuse) eest teiste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Sellisel juhul peaks piisama, kui

valitsemisala on välja töötanud tegevustoetuse andmise põhimõtted ja lähtub nendest. Seega

oleks otstarbekas ja piisav, et samamoodi nagu minister loob omaniku ootused riigi asutatud

sihtasutustele, kehtestaks ka nendele tegevustoetuse jagamise tingimused ja korra (volitusnorm

lõikes 3). Sättes ei ole kajastatud tegevustoetuse andmist KOVile kuivõrd KOVidele toetuse

andmine on kajastatud KOV toetuste sätetes (§ 50).

Tegevustoetuse nagu ka mistahes muu toetuse andmisel peab aga silmas pidama seda, et toetuse

andmisel tuleb eelnevalt hinnata toetuse andmise kooskõla ja võimalikkust riigihanke- ja

44

riigiabi õigusest lähtuvalt. Seega tuleb see enne toetuse andmise tingimuste või põhimõtete

kehtestamist läbi analüüsida.

Põhjendused, miks eelnõuga ei nähta ette strateegiliste partnerite toetamist tegevustoetusega on

toodud RES § 53¹ lõike 1 selgituste juures.

Lõikega 3 kehtestatakse volitusnorm, et valdkonna eest vastutav minister saaks kehtestada

tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra, kui samas tegevusvaldkonnas tegutsevaid isikuid

on rohkem kui üks ning nimetatud põhimõtted ja kord ei tulene muust õigusaktist. Kui

rahastamise alused tulenevad seadusest, siis tuleb lähtuda tegevustoetuse andmisel seadusest.

Volitusnormiga ei ole mõeldud, et kehtestada tuleb valitsemisala üleselt tegevustoetuse

jaotamise põhimõtted, vaid ühes tegevusvaldkonnas tegutsevate, st võrreldavate isikute kohta.

Kui vastavas valdkonnas tegutsevaid isikuid on üks, siis põhimõtteid ei ole vaja kehtestada. Iga

isiku puhul tuleb tegevustoetuse määramisel arvesse võtta tema põhikirjalisi ülesandeid ja

arengudokumentides määratud eesmärke. Samuti tuleb arvesse võtta asutaja ootused, mille

täitmist asutaja hindab ja rahastamisel arvestab. Kuid horisontaalsel tasandil isikuid puudutavad

tegevustoetuse andmise põhimõtted peaksid tagama läbipaistva toetuse jagamise samas

valdkonnas tegutsevate isikute vahel.

Siin on eelkõige mõeldud riigi asutatud või riigiosalusega sihtasutuste toetamist või juhul kui

avalik-õiguslike juriidiliste isikute toetamise regulatsioon seaduse tasandil ei ole piisav, siis ka

nende toetamist. Riik asutab ja osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes riigivaraseaduse alusel.

Sellistes ühingutes osaleb riik selle organite üldkoosoleku ja nõukogu kaudu. Seega on nende

ühingute tegevus riigi kontrolli all ja ei ole põhjendatud neid rahastada taotlusvoorude kaudu.

Kui toetuse jaotamise põhimõtted on kehtestatud, saab minister käskkirjaga konkreetse toetuse

eraldada.

Lõikega 4 tehakse erisus, et paragrahvis sätestatut ei kohaldata liikmemaksude maksmisele,

mida põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab siseriiklikes ja

rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. Tegevuspõhise eelarve käsiraamatus

toodud tegevustoetuse näidete all on ka liikmemaksud. Kuigi ka organisatsioonides osalemine

on seotud valitsemisala valdkonna või arengutega, ei ole liikmemaksude saajaks keskvalitsuse

juriidiline isik, vaid organisatsioon, mille liige ollakse.

Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 533

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse  nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punkti 1 kohaselt on üheks toetuste liigiks sotsiaaltoetused.

Sotsiaaltoetuse andmisena käsitatakse riigieelarvest toetuse andmist füüsilistele isikutele, v.a.

ettevõtluseks.

Lõike 1 kohaselt võib anda riigisisest sotsiaaltoetust füüsilistele isikutele. Nagu teiste

riigisiseste toetuste andmise korral, nii peab ka sotsiaaltoetuse andmine toimuma kooskõlas

valdkonna arengudokumentiga, mis on tegevuspõhise eelarve alus. Säte ei hõlma neid

sotsiaaltoetusi, mida antakse muu seaduse või õigusakti, näiteks sotsiaalhoolekande seaduse,

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, perehüvitiste seaduse jne alusel.

45

Peamiselt antaksegi sotsiaaltoetusi seaduse alusel ning selleks on PS-st tulenevad põhjused. PS

§-st 10 tuleneb sotsiaalriigi põhimõte41. Selle põhimõtte kohaselt peab avalik võim hoolitsema

ühiskonna abivajavate liikmete eest ega kedagi hätta jätma. „Sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste

kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas

ulatuses kindlustama. Nende isikute inimväärikus oleks alandatud, kui jätta nad ilma abist, mida

nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks.” (RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 14; vt ka

RKPJKo 05.05.2014, 3-4-1-67-13, p-d 31 ja 49.)42

Avalikul võimul on ulatuslik kaalutlusruum toetusmeetmete loomisel.43 Riigikohus on

sedastanud, et PS ei määra kindlaks sotsiaalabi suurust ega selle saamise tingimusi. „PS § 28

teise lõike teine lause, mille kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja

korra seadus, jätab seadusandja otsustada, mil määral riik puudust kannatavatele isikutele

sotsiaalabi osutab. Seadusandjale ulatusliku otsustusõiguse andmine on tingitud asjaolust, et

majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub tema pädevusse.

Maksukoormuse tõstmine ja ümberjagamine võib aga põhjustada sotsiaalsete põhiõiguste

kollisiooni teiste põhiõigustega“44.

Sotsiaaltoetuste kehtestamisel on oluline järgida ka PS § 12 lõikes 1 sõnastatud

võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on korduvalt märkinud, et PS § 12 lõike 1 esimest lauset tuleb

tõlgendada ka õigusloome võrduse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et

seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi.45

ESA p 4.83 kohaselt kohaselt on sotsiaaltoetused:

Määratlus: sotsiaaltoetused on kollektiivselt organiseeritud skeemide kaudu või muul viisil

valitsusüksuste ja KTKTIde poolt kodumajapidamistele tehtavad rahalised või mitterahalised

siirded, mille eesmärk on vabastada nad teatud riskide või vajadustega seotud rahalisest

koormusest; nad sisaldavad valitsemissektori selliseid makseid tootjatele, mis annavad

kodumajapidamistele individuaalselt kasu ja mida tehakse sotsiaalsete riskide või vajaduste

kontekstis.

Sotsiaaltoetuste maksmiseks alust andvate riskide või vajaduste loetelu on järgmine (ESA p

4.84):

a) haigus;

b) invaliidsus, puue;

c) tööõnnetus või kutsehaigus;

d) vanadus;

e) toitja ülalpidamisel olnud isikud;

f) rasedus ja sünnitus;

g) perekond;

h) tööhõive soodustamine;

i) töötus;

j) elamumajandus;

k) haridus;

l) üldine abivajadus.

41 PS § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega

kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning

sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. 42 Kalmo, H. Kask, O. PS § 10 kommentaarid, p 21 – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,

viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 43 ibid p 26 44 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 15 45 Ibid p 17

46

ESA-s loetletud sotsiaaltoetusi RES alusel antud määrusega anda ei või, kuna need on seotud

sotsiaalse kaitsega ja kuuluvad PS-st tulenevalt seadusandja pädevusse. Sellepärast on eelnõus

täpsustatud, et RES alusel võib sotsiaaltoetusena anda üksnes preemiat ja stipendiumi.

Finantsarvestuses kuuluvad ka stipendiumid ja preemiad sotsiaaltoetuste alla. Need on olulised

valdkonna edendamisel tunnustamaks nii teenekaid tegijaid kui alles oma ametiteed alustavaid

noori, kuigi nad ei ole otseselt seotud abivajavate inimese toetamisega. Kuigi sellistel

preemiatel ja stipendiumidel on nõrgem seos sotsiaalse kaitsega, on ka nende puhul oluline, et

nende välja andmine oleks kooskõlas seadustega, võrdselt võimalik ja avalik. Näeme, et see on

valdkond, mis vajab rohkem tähelepanu ka riigieelarve vaates.

Lõikes 2 on täpsustatud, mida käsitatakse stipendiumina. Asutused annavad erinevaid

stipendiume, näiteks annab Riigikogu Kantselei õppetoetust teadustööde eest kahele

parlamendiuuringute stipendiaadile vastavalt „August Rei parlamendiuuringu stipendiumi

statuudile“, Riigikantselei annab välja konkursi korras stipendiumi „Eesti riigijuhid 1918–

1940/1944“, Justiits- ja digiministeeriumil (JDM) on stipendiumikonkurss praktika läbimiseks

advokatuuris, kohtus ja prokuratuuris kriminaalõiguse valdkonnas. Et oleks üheselt selge, mida

mõeldakse stipendiumi all, on eelnõus tehtud viide tulumaksuseaduse § 19 lõikele 7. Selle

kohaselt on stipendium tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste

omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks.

Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust

või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.

Preemia mõistet ei ole eelnõus avatud, kuna seda kasutatakse samas tähenduses kui tavakeeles.

Eelnõuga on tehtud täpsustus, et preemiana ei käsitata avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 1

nimetatud muutuvpalka. See tähendab, et minister ei või asutuse siseselt anda RES § 53³ alusel

preemiat.

Lõikega 3 antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile riigisisese sotsiaaltoetuse

andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Lõige 4 võimaldab ka põhiseaduslikel

institutsioonidel riigisisest sotsiaaltoetust anda, kuid ta peab kehtestame selle andmise

põhimõtted ja avaldama oma veebilehel. Lõigete 3 ja 4 alusel antud määrus ja põhimõtted peaks

puudutama konkreetset sotsiaaltoetuse liiki, mida soovitakse anda, st olema konkreetse

stipendiumi või preemia kohta. Ka selliste toetuste andmine peab olema läbipaistev. Näiteks

kui ministeeriumi valitsemisala või põhiseaduslik institutsioon soovib välja anda mingit

stipendiumi, siis see peaks toimuma avalikult ja stipendiumi saamise tingimused peavad olema

sihtrühmale teada.

Paragrahvi 55 muutmine ja seaduse täiendamine §-ga 551

Eelnõuga muudetakse RES § 55, milles on sätestatud toetuse ja välisvahendite

kaasrahastamise vahendite kasutamine.

RES § 55 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et lisaks välistoetuse kaasrahastamise otstarbekohase

kasutamise tagamisele peab toetuse andja tagama ka riigisisese projektipõhise toetuse ja

tegevustoetuse otstarbekohase ja tingimustele vastava kasutamise. „Tingimustel“ tähendab, et

toetuse andja peab tagama, et lisaks sellele, et toetuse saaja kasutab toetuse vahendeid määratud

otstarbel, peab ta seda tegema ka toetuse andja määratud tingimustel, kui sellised tingimused

on seatud. Kui toetuse andmisel on kehtestatud, mil viisil/tingimustel eesmärk tuleb saavutada,

tuleb neid tingimusi ka täita – ei piisa üksnes lõpptulemusest.

Riigisisestest toetustest puudutab see projektipõhiseid toetusi, kuna seda antakse konkreetseks

47

eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning

kasutamata jäänud jääk tagastatakse. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta

raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktides 59, 64 ja 65

viidanud, et projektipõhise toetuse puhul tuleb toetuse andjal toetuse kasutamiste sihipäraselt

kontrollida ja toetuse jääk tagasi küsida. Tegevustoetuse puhul selliseid nõudeid ja eesmärke ei

seata, kuid ka tegevustoetust tuleb kasutada nõuete kohaselt. Näiteks EL riigiabi reeglite

kohaselt tuleb tagasi nõuda igasugune toetus (riigiabi), mis on antud riigiabi reeglite vastaselt

või mida on väärkasutatud.

Lõikes 2 sätestatakse erisus toetuste tagasinõudmisele, mida on antud riigiabina. Ebaseaduslik

või väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 alusel ja korras, kui Euroopa

Liidu õigusest ei tulene teisiti, kohaldamata RES sätestatut. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse

nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248,

24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi ja riigiabi väärkasutamiseks loetakse

nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut (konkurentsiseaduse § 42

lõiked 1 ja 2). Sätte mõtteks on välistada ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks osutunud

toetuse tagasi nõudmine nii RES kui konkurentsiseaduse või Euroopa Liidu õiguse alusel topelt.

Lõige 3 kohustab toetuse saajat jääki tagasi kandma ja kui ta seda ei tee, siis on õigus toetuse

andjal seda nõuda. Finantsarvestuses võib toetuse tagasinõudmise olukord tekkida, kui on antud

ettemakse. Antud juhul ei nõuta jääki tagasi põhjusel, et toetuse saaja oleks midagi valesti

teinud. See nõutakse tagasi seetõttu, et toetuse saamise eesmärk on täidetud ja vahendeid on üle

jäänud. Juhul kui toetuse andja on katnud tegelikke kulutusi, siis kasutamata ja üle jäävat jääki

välja ei makstagi ning seetõttu seda tagasi nõuda pole vaja.

Lisaks lõikes 3 nimetatud jäägi tagastamisele, sätestatakse RES lisatavas §-s 551 lõikes 1, et

toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ning

lähtuvalt rikkumise raskusest toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma ka ebaõigelt saadud

või kasutatud toetuse. Sellisteks juhtumiteks on, et taotleja:

1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel teadlikult esitanud valeandmed, on toetuse saamise

või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamise korral on esinenud

kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust

ei oleks rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust või on toetuse

kasutamisel esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

Riigikohus on sedastanud, et toetuste tagasinõudmine võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas46.

Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse

saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik

kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud

soodustuse tagastamisega. Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega.

Igal toetusel, mida riik jagab, on oma eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada. Samuti on

riik otsustanud isikuteringi, keda toetada. Toetus antakse toetuse saajale teatud otstarbel ja

tingimustel. Kui toetuse saaja ei kasuta toetust sellisel eesmärgil või ta tegelikult ei kuulu

vastavasse isikute ringi, ei jää riigil võimalust toetada neid isikuid, kes lähevad toetuse eesmärgi

alla ning võtab see piiratud ressursside tingimustes võimaluse teistel toetust saada. Sellega on

riik saanud kahju. Toetuse taotlemine valeandmete alusel, põhjendusega, kuna muidu ju ei oleks

46 RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2, p 64.

48

antud, näitab isiku pahatahtlikkust. Eeldada tuleks pigem, et isikud toimivad oma õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Selle põhimõtte alla kuulub ka see, et õiguste

teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Toetus nõutakse ka tagasi, kui isiku suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

Ilmselgelt sellisel juhul ei saa enam toetust eesmärgipäraselt kasutada.

Projektipõhise toetuse saajat ei ole seaduses piiritletud, seega võivad toetust saada olenevalt

sellest, kuidas toetuse saamise tingimuste määruses on ette nähtud, nii füüsilised isikud kui

juriidilised isikud, aga ka riigiasutused. Riigiasutustelt saab toetuse tagasimaksmist küll nõuda,

kuid näiteks kohtus seda nõuda ei saa, sest tegemist on sellisel juhul vaidlusega ühe isiku (riik

kui avalik-õiguslik juriidiline isik) sees. Seega tuleb riigiasutuselt toetuse tagasinõudmisel leida

haldusesisene lahendus.

Paragrahvi 551 lõike 2 kohaselt võib minister RES § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

kehtestada toetuse tagasinõude määrad ja täiendavad toetuse tagasinõudmise alused lähtuvalt

vastava riigisisese projektipõhise toetuse eesmärgist. Universaalselt kõikide projektipõhiste

toetuste jaoks ühtsete protsentuaalsete tagasinõude määrade ja tagasinõudmise aluste

kehtestamine on problemaatiline, seega antakse ministrile võimalus kehtestada nii tagasinõude

määrad kui ka lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavad või täpsustavad

alused, millal toetus tagasi nõutakse.

Kuigi toetuse tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuses

RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib

reguleerida määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja

karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine.

Paragrahvi 551 lõikes 3, sätestatakse alused, millal võib toetuse tagasinõudmisest loobuda.

Punkti 1 kohaselt võib toetuse tagasinõudmisest loobuda, kui abi ei ole võimalik

nõuetekohaselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu.

Alati ei sõltu toetuse otstarbekohane ja tingimustele vastav kasutamine isikust endast. Sellisteks

olukordadeks on näiteks vääramatu jõud või muud toetuse saajast sõltumatud ajaolud, mis

võivad olla äärmuslikud. Projektipõhise toetuse andja peab sellisel juhul kaaluma, kas on

mõistlik toetust tagasi nõuda või loobuda sellest. Näiteks võib tuua COVID-19 kriisi, mil

tegevuste nõuetekohane tegemine võis ohtu sattuda kehtestatud piirangute tõttu. Punkti 2

kohaselt ei pea toetust tagasi nõudma, kui toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse

andjat esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on

tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil. Kui toetus on

tagastatud vabatahtlikult, siis ole mõttekas alustada veel tagasinõudmise menetlusega. Punkti

3 kohaselt ei pea projektipõhist toetust tagasi nõudma, kui tagasinõudmisele kuuluv toetuse

summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega. Erinevates seadustes on erinevad

piirsummad, millest väiksema toetuse puhul seda tagasi ei nõuta. See peaks olema selline

summa, millest allapoole läheb toetuse tagasinõudmine kulukamaks kui toetuse tagasi saamine.

Võrdluseks on metsaseaduse § 10 lõikes 9³ sätestatud, et toetusena saadud raha jäetakse tagasi

nõudmata, kui tagasinõutav summa on alla 100 euro.

Lõikes 4 sätestatakse toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg. Selleks on neli aastat alatest

projekti viimase väljamakse tegemise päevast arvates. Kui selline otsus on tehtud, on toetuse

saajal aega otsuse saamisest 60 päeva, et toetus tagasi maksta. Kui ta seda ei tee ja tähtaega ei

ole pikendatud, siis lisanduvad tagasinõutavale summale viivised ja intressid (ajatamise korral).

49

Lõiked 5 ja 6. Kuna viiviste ja intresside nõudmine on seotud riivehaldusega, tuleb selline

võimalus sätestada seadusega. Õiguskantsler on välja toonud, et viivisnõuded on rahaline

kohustus, mis on põhiseaduse § 113 kaitsealas47. Riigikohus on leidnud, et kuigi põhiseaduse §

113 ei nimeta intressi ega viivist, siis selle sätte kaitseala on aga tegelikult laiem ning ei hõlma

mitte ainuüksi seal otsesõnu loetletud rahalisi kohustusi, vaid kõiki avalik-õiguslikke rahalisi

kohustusi. Põhiseaduse § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud

rahalised kohustused kehtestaks üksnes Riigikogu seadusega (RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02

p 11).

Lõikega 5 kehtestatakse viivis – kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei

maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga

toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Võrrelda saab siin AÕKS § 182¹

lõikega 4, mille kohaselt kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta

kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Sama määr on kasutusel ka

struktuurivahendite puhul.

Toetuse tagasimaksmisega viivitamise eest makstava viivise suurus peab olema piisavalt mõjus,

et tagasimaksetega viivitusi vähendada või ära hoida. Käesolevas eelnõus on valitud viivise

suuruseks 0,06 protsenti päevas, mis on sama ka maksukorralduse seaduses sätestatud

maksukohustuslase poolt makstava intressi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu

seadusega sätestatud tähtpäevaks, ning maksukohustuslasele makstava intressi, kui

maksukohustuslane on tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on

tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, määr.

Lõike 6 kohaselt maksab projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral toetuse saaja

intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm

protsenti aastas. Intressi maksmise kohustus tuleneb asjaolust, et sisuliselt jääb toetuse saaja

tagasimakse kohustuse kohesel täitmata jätmisel riigile võlgu ning riigieelarve seaduse kohaselt

ei saa riik tasuta laenu anda. Intressimäär on toetuste puhul võrreldav struktuurivahendite

toetuse tagasimakse ajatamise intressimääraga.

Lõike 7 kohaselt ei nõuta viivist ja intressi riigiasutuselt. Esiteks, nagu ka juba lõike 1 selgituse

juures mainitud, ei saa riigiasutused omavahel kohtusse minna, kuna tegemist ei ole iseseisvate

juriidiliste isikutega TsÜS mõttes. Teiseks, ka intresside ja viiviste maksmine tuleks samuti

riigieelarvest.

Lõike 8 kohaselt on projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Vastav täiendus on vajalik, kuivõrd toetuse

tagasinõudmise otsus on haldusakt, mida ei ole võimalik kohtutäiturile sundtäitmisele suunata,

kui seaduses ei ole reguleeritud, et tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse

seadustiku tähenduses.

Seadust täiendatakse §-ga 552, milles sätestatakse toetuse andmisega seonduvalt isikuandmete

töötlemine.

Toetuse andmisega seonduvalt kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid ainult kindlatel, selgelt

määratletud ja õiguspärastel eesmärkidel. See on oluline ka PS § 26 kontekstis, kuna piirab riigi

sekkumist eraellu ainult nendeks juhtudeks, mis on seaduses sätestatud ja vajalikud avaliku

47 Õiguskantsleri Kantselei 6.04.2022 kiri nr 6-8/220466/2201911 Rahandusministeeriumile.

50

huvi (antud juhul toetuste andmine) kaitseks.

Lõige 1 loetleb konkreetsed andmekategooriad, mida toetuste taotluse menetlemisel töödelda

tohib. See on kooskõlas IKÜM-i andmete minimeerimise põhimõttega, kuna täpsustatakse,

milliseid andmeid on toetuse andjal konkreetsel eesmärgil lubatud töödelda. Nendeks on:

1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto. Füüsiliste isikute puhul tähendavad üldandmed

isikukoodi, nime, elukohta ja kontaktandmeid. Lisaks on toetuse maksmiseks vajalik isiku

pangakonto number;

2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, etnilise päritolu, hariduse ja töökogemuse andmed,

kui sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt vajalikud toetuse saamise õiguse

tuvastamiseks. Eriliigilised isikuandmed (IKÜM artikli 9 järgi) nõuavad kõrgendatud kaitset

ning nende kogumine on lubatud vaid siis, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt nähakse ette

vastavale sihtrühmale toetuste andmine. Siin on eriti oluline järgida PS § 26 proportsionaalsuse

põhimõtet – andmete töötlemine peab olema rangelt piiratud sellega, mis on tegelikult vajalik.

Andmekaitsealane mõjuanalüüs, sh riskide hindamine ja nende maandamise kava, tuleb

koostada konkreetse toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel.

Lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg, milleks on viis aastat alates taotluse

rahuldamata jätmise otsuse või toetuse saajale lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja

arvatud riigiabi andmise puhul. Kohtumenetluse ajaks säilitamise tähtaeg peatub.

See säte on kooskõlas IKÜMis isikuandmete säilitamise piiramise põhimõttega. Andmeid tohib

säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi (toetuste haldamine, kontrollimine,

auditeerimine) saavutamiseks. Viieaastane periood on mõistlik ja piisav toetuste haldamisega

seotud vajaduste katmiseks, arvestades kontrolli ja võimalike tagasinõuete perioode. Riigiabi

reeglitest tulenevad pikemad tähtajad on samuti õigustatud õiguslikust kohustusest lähtuvalt.

Paragrahvi 56 muutmine ja täiendamine

Paragrahvi 56 lõike 1 sõnastust muudetakse selliselt, et jääks kehtima selle algne mõte ja

riigieelarve liigenduse (jaotuse) muutmisel ei pea edaspidi muutma lõike sõnastust.

Seega paragrahvi lõikes 1 esitatakse ka edaspidi põhimõte, mille kohaselt on riigieelarvega

kindlaks määratud vahendite jaotust võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või

lisaeelarvega. Paragrahvi järgnevates lõigetes esitatakse sellest põhimõttest erandid.

Paragrahvi 56 lõiget 22 ja 23 muudetakse, et kehtima jääks praegune riigieelarve kasutamise

paindlikkus. See tähendab, et endiselt kehtiks ministril õigus muuta riigieelarvega kindlaks

määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailsemat majandusliku sisu liigendust

nii, et kehtiks ka riigieelarve tekstiparagrahvis sätestatud programmi tegevuse paindlikkuse

tingimused 5 mln euro ulatuses. Detailsem majandusliku sisu liigendus tähendab § 26 lõike 51

muudatuse kohaselt: tööjõu- ja majandamiskulusid, sotsiaaltoetusi, muid toetusi ja muid

kulusid. Samuti jääb ministrile õigus muuta ka valitsemisala riigiasutuse või nende gruppide

eelarveid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 alusel kinnitab minister muude talle pandud

ülesannete hulgas ka riigiasutuste eelarved.

Põhiseaduslikul institutsioonil jääb samuti õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud

piirmääraga kulude täiendavat detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu

ületamata.

Riigieelarve kujuneb läbi prognooside ning peab seetõttu olema ka piisavalt paindlik, et

täidesaatval võimul oleks võimalik eelarvet tegelikult täita (PS kommenteeritud väljaanne, §

115 komm 1348). Paindlikkus antakse üldjuhul läbi eelarve muutmise volitusnormi. Mida

48 Eesti Vabariigi põhiseadus kommenteeritud väljaanne

51

detailsem on riigieelarve (mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel), seda suurem

on vajadus eelarve korrigeerimise järele aasta jooksul. Seetõttu peaks jätkuvalt olema võimalik

riigieelarvet muuta ka seadusandja menetluseta. 2025. aasta eelarve andmete näitel esitatakse

riigieelarves ligi 140 rida kulude kohta, mis on väiksemad kui 100 000 eurot.

Vältimaks aga esialgse eelarve usaldusväärsuse kahjustamist, peab täidesaatva võimu poolt

tehtavate riigieelarve muudatuste tegemise luba olema selgelt määratletud. Ka rahvusvaheliste

finantsjuhtimise kvaliteedikriteeriumide PEFA49 järgi antakse kõrgeim hinne siis, kui

aastasisese eelarve korrigeerimise kohta on olemas selged reeglid, mis seavad muudatuste

ulatusele ja olemusele piirangud ning neid järgitakse igal juhul. Sellele tuginedes peavad reeglid

olema riigieelarve baasseaduses või aastases riigieelarves.

Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 24, mille kohaselt tekib ministeeriumil ja põhiseaduslikul

institutsioonil kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni lõigete 22 ja 23 alusel tehtud

muudatustest koos selgituste ja põhjendustega. Eelnõu esimeses versioonis nähti ette ministri

käskkirjade (koos selgitustega) avalikustamine ministeeriumi valitsemisala kodulehel, kuid

oluline on, et Riigikogu ise oleks teadlik kõikidest muudatustest, mida riigieelarves tehakse.

Seega, kui ministri või põhiseadusliku institutsiooni juhi poolt on muudatused allkirjastatud,

tuleb need koheselt dokumendihaldussüsteemis (DHS) edastada ka rahanduskomisjonile.

Rahanduskomisjon võtab eelarve muudatuse teadmiseks ning võib vajadusel esitada

lisaküsimusi või kutsuda ministeeriumi valitsemisala esindajad või ministri komisjoni istungile

selgitusi andma.

Rahandusministeerium saab jälgida muudatuste kumulatiivset mõju riigieelarvele ja selle

täitmisele riigieelarve infosüsteemis (KAIS), kuhu hiljemalt kahe nädala jooksul tuleb ministri

allkirjastatud muudatused sisestada.

Paragrahvi 58 muutmine

Paragrahvi 58 lõiget 1 täiendatakse teise lausega Vabariigi Valitsuse reservi suuruse kohta.

Kehtiv riigieelarve baasseadus ei reguleeri põhimõtet, millises mahus planeeritakse

riigieelarves reserv ettenägematute ja ka valitsuses kinnitatud, kuid veel valitsemisala

eelarvesse eraldamata sihtotstarbeliste kulude või investeeringute jaoks. Reserv planeeritakse

riigieelarve Vabariigi Valitsuse eelarve osas.

Juba Riigikontrolli koostatud riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande auditis50 tuuakse

välja Vabariigi Valitsuse reservi mahu ja osatähtsuse suuremine riigieelarves. Sellega seoses

nähakse mh probleemi Riigikogu rolli vähenemisel riigi kulutuste üle otsustamisel.

Tähelepanekuid reservi planeerimise ja reservist raha eraldamise kohta on Riigikontroll teinud

ka aastate 2023 ning 2024 kohta.

Rahandusministeerium on eelarves kajastatavate reservi suuruse nõuete kohta uurinud

baasseaduse muutmise projektis. Vastavalt rahvusvahelistes eelarve koostamise

juhendmaterjalides (PEFA ja IMF) esitatud soovitustele tuleks reservina planeerida 2–3

protsenti eelarve kogukuludest (esialgne kinnitatud riigieelarve). Eelarve kulude all peetakse

silmas ka investeeringuid.

2025. aasta riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahult arvestatud 3% tähendaks ligi 570

mln suuruse reservi olemasolu. Eelnõuga kavandatavat valitsuse reservi suuruse maksimaalset

mahtu ei planeerita eelarvesse igaks juhuks, vaid muutuvast keskkonnast tulenevaid

49 Homepage | Public Expenditure and Financial Accountability (PEFA) 50 Riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus

52

reservivajadusi tuleb iga-aastaselt hinnata. Eelarveaastaks planeeritud valitsuse reservi mahtu

saab muuta üksnes käesoleva eelnõuga kehtestatud maksimaalse lubatud mahu piires

riigieelarve seaduse muutmise või lisaeelarve vastuvõtmisega Riigikogus.

Ülevaade Vabariigi Valitsuse reservi mahtudest võrdluses riigieelarve kogumahuga esitatakse

tabelis 3.

Tabel 3*. VV reservi kujunemine ja võrdlus riigieelarve kulude ja investeeringute

kogumahuga.

*Tabelis 3. on 2024. aasta kohta esitatud esialgsed auditeerimata andmed, mis võivad muutuda.

Paragrahv 58 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse reservi eelarve

kasutamata jääk ei ole järgmisesse eelarveaastasse ülekantav.

Kehtiva riigieelarve seaduse järgi kujuneb tegelik eelarveaasta jooksul kasutada olev reserv

(ehk reservi lõplik eelarve) läbi riigieelarve muudatuste, sihtotstarbelise ja ettenägematu

reserviosade vaheliste muudatuste, reservi tagastuste ja eelmisest eelarveaastast üle toodud

kasutamata reservi eelarve jääkidest. Vaata Tabel 3.

Riigieelarve seadust täiendatakse põhimõttega, et erinevalt teistest riigieelarvega kindlaks

määratud vahenditest, reservi kasutamata jäänud eelarvet järgmisel aastal kasutada ei saa.

Reservi nii ettenägematute kulude kui ka juba valitsuses otsustatud sihtotstarbeliste kulutuste

jaoks tuleb igaks eelarveaastaks uuesti prognoosida ning vajadust iga eelarveaasta kulude ja

investeeringute jaoks uuesti hinnata, et oleks tagatud muutuvast keskkonnast tulenevate

vajadustega (nt inflatsioon, energiahinnad, sõjalised konfliktid, pandeemiad) arvestamine.

Vaata ka § 58 lõike 1 täiendamise põhjendusi reservi suuruse piiramiseks.

Ministeeriumi valitsemisala eelarvesse juba eraldatud reservi eelarve jäägi kasutamist saab

sarnaselt teistele riigieelarve vahenditele järgmisesse eelarveaastasse pikendada (kohaldub §

591).

Paragrahvi 591 muutmine

Paragrahvi 591 lõike 2 sõnastust muudetakse. Edaspidi võib ülekandmisel muuta riigieelarve

liigendust, mis sõnastatakse eelnõu §-s 26 lõikes 51, kui muutmine on seotud ministeeriumi

valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või

lõpetamisega.

Eelnõule antud tagasisidest tulenevalt jäetakse sättest välja segadust ja küsimusi tekitav teine

lause: vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmise korral muut vaid juhul kui ei

muutu kulu otstarve. Lause oli seotud riigieelarve seaduse 2017. aastal tehtud muudatusega,

mille kohaselt riigieelarves ei plaanitud esitada administratiivset liigendust. Kavas oli, et

administratiivne jaotus ja kulu otstarve määratakse Vabariigi Valitsuse liigendusega. Kuna

vastav ettepanek ei realiseerunud, ei ole võimalik sisuliselt rakendada ka kehtiva §591 teist

lauset, sest ülekandmisel peab säilima riigieelarvega määratud otstarve.

53

Paragrahvi 61 muutmine

Eelnõuga täiendatakse § 61 lõiget 1 punktiga 6, et võimaldada laenu andmist Tagatisfondile

kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. Tagatisfondil on õigus taotleda riigilt laenu, kui

fondi enda ja krediidiasutuse vahenditest hoiuste hüvitamiseks ei piisa.

Paragrahvi 61 lõike 4 teine lause muudetakse. Muudatuse eesmärk on parandada ekslik viide

seaduse § 61 lõikele 7 (kehtetu alates 01.01.2018), kuna isikud, kellele Vabariigi Valitsus võib

laenu või riigigarantii anda, on määratud § 61 lõikes 41.

Paragrahvi 61 lõike 6 sõnastust täpsustatakse seaduse suurema õigusselguse loomiseks.

Sarnaselt antava laenu ja riigigarantii maksimaalsele 30-aastasele tähtajale, kehtestatakse

seaduse tasandil, et laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu

eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Intressimäära kehtestamise põhimõte on

lisaks sätestatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määruses nr 50.

Riik annab laenu või riigigarantiid vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad annavad

laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Viimase kümne aasta jooksul on riik

andnud ühe korra pikaajalist laenu Keskkonnainvesteeringute keskusele Euroopa Liidu

struktuuritoetuste paremaks rakendamiseks ning 12 korda arvelduskrediiti 6-le riigi asutatud

või riigi osalusega sihtasutusele, kes arveldavad e-riigikassa kaudu.

Paragrahvi 815 muutmine

Riigieelarve seaduse § 815 „2025. aasta riigieelarvega seotud erisuste“ kohta täiendatakse

lõikega 2. Eelnõuga muudetav riigieelarve seaduse sätet, § 58 lõiget 5 kohaldatakse 2025. aasta

riigieelarve kasutamisele.

Seaduse täiendamine §-dega 816 ja 817

Riigieelarve seadust täiendatakse §-ga 816, milles sätestatakse, et erandina kohaldatakse

eelnõuga muudetavaid riigieelarve liigendusega seotud sätteid, § 26 lõikeid 51 ja 8, § 56 lõikeid

1, 22, 23 ja § 58 lõiget 1, juba 2026. riigieelarve eelnõule.

Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et 2026. aasta riigieelarves planeeritakse riigisiseseid toetusi

vastavalt käesoleva seaduse § 33¹ lõike 5 alusel kehtestatud määruse (Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2019. a määrus nr 112 “Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava

koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord”, nn RES-RE kord) alusel antud ministeeriumi

valitsemisala eelarvestrateegia projektile esitatud juhistele. See tähendab, et 2026. aasta

riigieelarve koostatakse vastavalt nendele juhistele ja vormidele, mida Rahandusministeerium

on 2025. aastal andnud. Esimest korda tuleb ministeeriumi valitsemisaladel planeerida toetused

projektipõhise, tegevus- ja sotsiaaltoetustena 2027. aasta riigieelarvesse.

Seaduse jõustamiseks on planeeritud 1. detsember 2025, arvestades tõenäoliselt eelnõu

menetlusele kuluvat aega.

Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 817, milles sätestatakse ülemineku sätted riigisisese

toetuse kasutamiseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et 2027. aasta riigieelarvesse planeeritakse toetused juba liikide lõikes.

2026. aasta riigieelarves ei ole võimalik seda teha, kuna 2026. aasta riigieelarve eelnõu

koostamise protsess on juba käimas ja vastavad juhendid on valitsemisaladele antud, vt ka RES

§ 816 lõike 2 kohta toodud selgitusi.

54

Lõige 2. Sätestatakse reegel, et riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest

või muust õigusaktist tuleneva aluseta, ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine

tuleb viia käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla

hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

juhul.

Säte on vajalik, kuna enne käesoleva eelnõuga kehtestatavat regulatsiooni oli § 53¹ lõike 1

alusel võimalik välja anda erinevat liiki toetusi, kuid alates 2025. aasta 1. detsembrist

liigitatakse toetused projektipõhiseks toetuseks, tegevustoetuseks ja sotsiaaltoetuseks ning

alates 2027. aasta 1. jaanuarist tuleb kõik toetused selliselt ka riigieelarvesse planeerida. Selline

tärmin on antud lähtudes riigieelarve aastase kasutuse põhimõttest.

Lõike sõnastus võimaldab enne 2027. aasta 1. jaanuari valitsemisaladel paindlikult kehtivad

määrused ära muuta, samuti kehtestada toetuse andmise tingimused või põhimõtted kooskõlas

RES sätestatuga, kui seni toetuse andmise kohta regulatsioon puudus. Eriti oluline on 2025.

aasta 1. detsembrist jõustuva redaktsiooni arvesse võtmine projektitoetuste tagasinõudmise

kontekstis.

Kui toetus on antud 2025. aasta riigieelarvest, siis neid vahendeid saab kasutada 2025. aastal ja

vahendite ülekandmise korral ka 2026. aastal. Rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta

määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 25 lõike 12 kohaselt

võetakse tegevustoetuste maksmisel hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised

vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse toetuse saajale üle summad,

mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Seega üldjuhul planeeritakse

tegevustoetuse andmist aastaks ja seda selliselt, et toetuse saaja kasutaks toetuse sama aasta

jooksul ära. Riigikontroll on korduvalt välja toodud, et tegevustoetuse saajate juurde kogunevad

tegevustoetuste jäägid, sest toetust ei kasutata aasta jooksul ära51. Erandiks võivad olla

strateegilised partnerid, kellele planeeriti pikaajalise koostöö raames toetust mitmeks aastaks.

Kuigi ka nendele eraldatakse toetust siiski ühe aasta kaupa, võimaldab rahandusministri 11.

detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“

§ 25 lõige 12 tegevustoetust üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide

maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi

kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks.

Ka sotsiaaltoetuste (preemiad, stipendiumid) andmine tuleb viia käesoleva eelnõuga kooskõlla,

kui nende andmine on § 53¹ lõike 1 alusel reguleeritud.

Lõige 2 on seadusesse lisatud ka õiguskindluse eesmärgil. PS §-st 10 tuleneb õiguskindluse

põhimõte, mis peab andma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Kuna RES § 53¹ lõike 1

alusel ei ole võimalik enam tegevustoetust ega sotsiaaltoetust anda, peavad nii ministeeriumide

valitsemisalad kui isikud, kes regulaarselt on saanud tegevustoetust, kohanema muutunud

olukorraga. Aega kohanemiseks on 2026. aasta lõpuni, sest 2027. aastal peaks planeerima

toetused riigieelarvesse arvestades käesolevas eelnõus toodud jaotust (projektipõhised toetused

– tegevustoetused – sotsiaaltoetused).

Lõige 3. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse juhul, kui

haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses

51 Riigikontrolli aruanne „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“

peatükk „Riigisiseseid toetusi ei jagata läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise

sihipärasuses“ punkt 33 jj.

55

kehtinud õigusnorme. RES § 53¹ lõikega 1 on kehtestatud volitusnorm ministrile toetuste

andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks.

Käesoleva lõikega sätestatakse, et kui minister on enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestanud

RES § 531 lõike 1 alusel määrusega toetuse andmise tingimused ja korra, võib selle määruse

alusel pooleli olevad toetuste andmise menetlused, sh taotlusvoorud, lõpuni viia seni kehtinud

määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Samuti on võimalik pooleli olevad tegevused lõpuni

viia, sest need tegevused on 2025. aasta 1. detsembriks alanud, kuid mitte veel lõppenud.

Eriti oluline on see aruandluse, kontrolli ja toetuste tagasinõudmise kontekstis. Õiguskindluse

põhimõte sisaldab muuhulgas tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse

kaitse põhimõtteid. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et

üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis

tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13,

punkt 61).

Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse, et viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisele.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Riigikogus 2023. aasta 7. detsembril vastu võetud riigieelarve

seaduse muutmise seadust (RT I, 22.12.2023, 2) 304 SE. Selle seaduse § 1 punktiga 3

tunnistatakse RES § 6 lõige 1² kehtetuks, kuid see säte jõustub vastavalt sama seaduse § 2

lõikele 2 2030. aasta 1. jaanuaril. Kuna käesoleva seadusega muudetakse kogu eelarvereeglite

raamistikku, muutub 2030 jõustuma pidanud RES § 6 lõige 1² ebarelevantseks..

Eelnõu § 3 on sätestatud jõustumine. Eelnõu on planeeritud jõustuma 2025. aasta 1. detsembril.

Eelnõu peab kindlasti jõustuma sellel ajal, kuna 2026. aasta riigieelarve on tehtud juba

arvestades eelnõus toodud muudatusi. Seega on oluline RES muutmine võtta vastu ja jõustada

enne 2026. aasta riigieelarve vastuvõtmist. Põhjalikum selgitus on toodud seletuskirja 9. osas

„Seaduse jõustumine“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2024/1263

loodud uued terminid, mida kasutatakse üksnes ja täpselt samas tähenduses nagu Euroopa Liidu

õigusaktides. Uued terminid on:

1) „valitsussektori netokulud“ – valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud

intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmidega seotud

kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu

rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude

tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed;

2) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava“ – liikmesriigi eelarve-, reformi- ja

investeerimiskohustusi sisaldav dokument, mis hõlmab asjaomase liikmesriigi tavapärase

seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast perioodi;

3) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava iga-aastane eduaruanne“ –

liikmesriigi aruanne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, sealhulgas

nõukogu kehtestatud netokulude kava ning reformide ja investeeringute elluviimise

kohta.

56

Lisaks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1263 mitmeid täiendavaid

eralaseid termineid, mida määruse otsekohalduvuse tõttu Eesti riigieelarve seadusesse üle ei

võta ja mida me siin üles ei loetle, kuid mida hakatakse kasutama erialastes dokumentides.

Eelnõuga võetakse kasutusele termin “riigisisene toetus”, mida ei defineerita. Riigisiseste

toetuste ja välistoetuste eristamise eesmärk RES-is on eristada neid rahastamisallika järgi. Ühel

juhul antakse toetusi Eesti riigieelarve vahenditest, teisel juhul välisvahenditest (nt EL

struktuurifondide vahendid, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sh. Norra

vahendid). Riigisisene toetus jaguneb riigisisene projektipõhine toetus, riigisisene

tegevustoetus ja riigisisene sotsiaaltoetus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1265 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2024/1263.

6. Seaduse mõjud Seaduse muudatus avaldab mõju peamiselt riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale, regionaalarengule ning ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

1. EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise mõjul muutuvad

Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumendid ning tekib mõju riigiasutustele: suureneb

eelkõige eelarvenõukogu52, kuid osaliselt ka Rahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse

töökoormus53. Viimast suurendab täiendavate ülesannete lisandumine eelarvenõukogule, aga

ka täiendavate arvamuste menetlemise vajadus, sh selgemalt reglementeeritud „järgi või

selgita“ protseduur ning uus ja kohati keerukam Euroopa Liidu eelarvenõuete raamistik. Samas

suureneb selle kõige tulemusel Eesti fiskaalpoliitika läbipaistvus.

Teoreetiliselt võib eelarvenõukogu töökoormuse suurenemine omada riigieelarvele mõningast

potentsiaalset rahalist mõju, sest Eesti Panga seaduse § 42 järgi annab Eelarvenõukogule tema

ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid Eesti Pank, aga Eesti Pangal on õigus nõuda Vabariigi

Valitsuselt Eelarvenõukogu tööga seotud otseste kulude hüvitamist.

Kõige olulisem mõju direktiivi ülevõtmisel tuleneb siseriikliku eelarvereegli muudatustest, sest

see raamistab, kui suure eelarvedefitsiidiga fiskaalpoliitikat saab Vabariigi Valitsus plaanida.

See nõue mõjutab otseselt võimaliku eelarvedefitsiidi suurust. Viimane omakorda avaldab

majandusele lühiajaliselt piiravat mõju, kuid mõjudes pikas perspektiivis majanduskasvu ja

investeerimiskliimat soosivalt ning pidurdab riigi võlakoormuse ning intressikulude kasvu.

Seadusega sisse viidavad muudatused siseriiklikesse eelarvereeglitesse on kahesuunalised.

52 Eelarvenõukogu ülesannete, koosseisu ning tegevuse kohta saab lisainfot eelarvenõukogu koduleheküljelt:

https://eelarvenoukogu.ee/. 53 Rahandusministeeriumi 352st töötajast puudutab täiendava töökoormuse risk umbes 12 töötajat. Vabariigi

Valitsuses on koos peaministriga 13 ministrit.

57

1.Ühest küljest on nõuded kitsenevad: direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise tõttu oluliselt

selgemalt reglementeeritud ja piiratud Euroopa Liidu üleüldise või riikliku vabastusklausli

rakendamise võimalusi, et vältida eelkõige COVID kriisi kontekstis tekkinud olukorda, kus

Euroopa vabastusklauslit rakendati Eestis automaatselt, mis tõi kaasa eelarvedistsipliini

lõdvenemise. Edaspidi peab Vabariigi Valitsus vabastusklausli rakendamise vajalikkust

analüüsima ja avalikult põhjendama.

Samuti nõuab direktiiv (EL) 2024/1265, et kõik eelarvedokumendid (st. riigieelarve ja

eelarvestrateegia) oleksid kooskõlas eelarvepoliitika piirmääradega. See peaks aitama edaspidi

vältida olukordi, kus riigieelarve strateegiat sai plaanida eeldusel, et Euroopa vabastusklausel

jääb kogu eelarvestrateegia perioodil kehtima.

2. Teisest küljest on 0,5 protsendipunkti võrra SKPst leevendatud siseriikliku eelarvereegli taset

võrreldes hetkel kehtivaga. Seda on tehtud põhjusel, et kehtiv eelarvereegel on riigi võimalusi

liigselt kitsendav, eeldades süsteemset ja püsivat võlakoormuse vähenemist muude tingimuste

samaks jäädes (vt Joonis 1 lk 6 – hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori

võlakoormusele on toodud helehalli kahaneva joonega). Kuna Eesti on 2024. aasta seisuga

Eurostati andmetel Euroopa Liidu väikseima võlakoormusega riik ning Vabariigi Valitsuse

koalitsioonilepe näeb ette riigikaitsekulude hüppelise suurendamise, millest saavad kasu ka

järgnevad põlvkonnad ei ole võlakoormuse vähendamise ambitsioon jõukohane ja põhjendatav.

Eelnõuga välja pakutud eelarvereegel on jätkuvalt konservatiivne, nõudes muude tingimuste

samaks jäädes võlakoormuse taseme stabiliseerumist ca 30% juures SKPst (roheline joon samal

joonisel) ning eelarvedistsipliini suhtes oluliselt nõudlikum võrreldes eelarvepoliitikaga, mis

on piiritletud üksnes Euroopa Liidu -3% suuruse defitsiidipiiriga (tumehall joon samal

joonisel).

Kavandatavad muudatused siseriiklikes eelarvereeglites ei halvenda julgeolekuolukorda, sest

Vabariigi Valitsusel on riigikaitsekulude tõstmiseks võimalik kasutada hetkel juba kehtima

hakanud riiklikku vabastusklauslit (EL Nõukogu soovitus, 8. juuli 2025, millega lubatakse

Eestil määruse (EL) 2024/1263 kohaselt nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest

kasvumääradest kõrvale kalduda), mis võimaldab siseriiklike eelarvereeglite rakendamist edasi

lükata.

Olulisi mõjusid kohalik omavalitsuste korraldusele direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisel ei

ole. KOVid esitavad saldoandmike infosüsteemi kaudu kuiselt raamatupidamise andmeid, mis

on tehtud avalikuks riigiraha.fin.ee lehel.

2. Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks

tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Eelnõuga

muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sellest tulenevaid

riigieelarve kasutamise reegleid, mis tagaksid tasakaalu seadusandliku ja täidesaatva võimu

otsustuspädevuses ning väldiks ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste

menetlemisel Riigikogus. Võrreldes varasemaga, tekib nendest muudatustest Riigikogu

rahanduskomisjoni teavitamise kohustus.

Sihtrühm: riigieelarvelised asutused

Riigiasutused peavad rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, kuid riigieelarve

kasutamise paindlikkust ei ole kavas muuta ning minister võib riigieelarve majandusliku sisu

ja valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahendeid vajadusel ümber liigendada. Detailse

riigieelarve muutmist ei pea tingimata algatama Riigikogus, vaid piisab, kui rahanduskomisjoni

nendest teavitatakse.

58

Mõju ulatus on keskmine. Riigieelarve vahendite kasutamisel võrreldes eelmise aastaga ei

toimu suuri muudatusi, eelarve paindlikkus ei muutu ja sellest tulenev töökoormus ka ei muutu.

Töökoormust võib suurendada muudatustest Riigikogu rahanduskomisjoni teavitamise

kohustus ja sellega kaasnev täiendavatele küsimustele vastamine . Iga riigieelarve liigenduse

muudatus tuleb edastada Riigikogule kirjaga.

Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne, sest sellised riigieelarve liigenduse muutmised

on vajaduspõhised ning ei ole ette ennustatavad.

Mõjutatud sihtrühm on suur. Mõju avaldub ligi 150 riigiasutuse finantstöötajate

töökorraldusele. Asutuste loetelud leiab Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust

Rahandusministeeriumi kodulehel.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, mis tuleneb liialt detailsest riigieelarvest ning selle

kasutamise suhteliselt vähesest paindlikkusest. Eesmärgiks on leida tasakaal Riigikogu

ülesannete sisuka teostamise ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel. Selleks on käesoleva

eelnõu koostamise raames teinud Rahandusministeerium koostööd Riigikogu

rahanduskomisjoniga ja töötanud välja sobiva riigieelarve jaotuse ning lisanud Riigikogu

eelarve muudatustest teavitamise kohustuse ministeeriumidele. Kuna tasakaal on läbirääkimiste

tulemus, siis ei ole võimalik öelda, kas kaasnev risk vähesele paindlikkusele on proportsioonis

Riigikogu ülesannete sisuka teostamise võimalusega. Seda on võib-olla võimalik uurida järel-

analüüsiga Riigikogu ja kasutajate kogemuste tunnetuse järgi.

3. Eelnõuga parandatakse riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku

kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks

raamid vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele. Eelnõuga nähakse ette,

et Vabariigi Valitsuse reservi maht oleks piiratud kuni kolme protsendiga riigieelarve

kogukuludest ja investeeringutest ning põhineks iga-aastasel hinnangul.

Mõju ulatus on väike. Vabariigi Valitsuse reserv on olnud praktikas enamasti väiksem

kehtestatavast mahu-piirangust. Kuna kehtestatakse siiski konkreetsed reeglid, peavad reservi

moodustamise otsused riigieelarve koostamisel edaspidi olema paremini läbi mõeldud ja iga-

aastaselt hinnatud.

Mõju avaldumise sagedus on harv. Mõju avaldub üksnes siis, kui riigieelarve eelnõu

koostamise käigus moodustatakse reserv või tekib ettenägematu kulu või investeeringu

tegemise vajadus, mis tuleb katta reservist.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina saab välja tuua, et sõjaolukorras või muu

kriisiolukorra puhul võib kaasneda oluliselt suurem reservi vajadus kui eelnõuga kehtestatakse.

Analüüsitud lähiaastate (2018-2024) reservikasutus näitab, et lubatud (3%) piiri ei ole ületatud

ka COVID kriisi aastatel. Kriisi tingimustes on võimalik kasutada teisi riigieelarve seaduses

eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra sätteid, nt RES § 45 Riigieelarve

muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused. Eelarve (sh reservi mahu) muutmiseks, tuleb

esitada muudatusettepanek Riigikogule. Samuti on eriolukorra, erakorralise seisukorra,

sõjaseisukorra või mõne muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks on

võimalik kasutada stabiliseerimisreservi, RES § 71 kohaselt.

4. Selgus keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostamise aluste kohta.

59

Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse

otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud

finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve

kinnitamist.

Mõju ulatus on vähene, sest eelnõuga ei muudeta põhiprotsessis toimuvat, vaid täpsustatakse,

milline on protsess finantsplaani muutmiseks, kui Riigikogu või valitsuse otsused mõjutavad

finantsplaani. Juba eelmisel aastal toimiti vastavalt eelnõus sätestatule.

Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne ja sõltub sellest, kas Riigikogu ja valituse otsused

mõjutavad KVJI finantsplaani.

Mõjutatud sihtrühm on suur, puudutab kõiki KVJI54, kuid korrigeerimist vajavad siiski vaid

valitsuse või Riigikogu otsuste järgselt muutuvad finantsplaanid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ei ole.

5. Riigisiseste toetuste andmine

Seaduses täiendatakse riigisisestest vahenditest toetuste andmise sätteid, lähtudes sellest, et

riigieelarve vahendeid peaks kasutama läbipaistvalt, otstarbekalt ja vastutustundlikult, samuti

sellest, et ministril peaks olema võimalus oma valitsemisala eelarvevahendite kasutamist

kontrollida ning vajadusel valesti kasutatud vahendeid tagasi nõuda, samuti reguleeritakse

antud projektipõhise toetuse tagasinõudmist, viiviseid ja nende ajatamist. Muudatuste tulemusel

on riigieelarveliste riigisiseste toetuste jagamine selgem ja läbipaistvam, seega on sellel mõju

riigieelarve arusaadavusele, toetuse taotlejatele tagab see võrdse kohtlemise.

Mõjutatud sihtrühm 1: Ministeeriumide valitsemisalad (11 ministeeriumi), Riigikantselei ja

potentsiaalselt põhiseaduslikud institutsioonid (5) toetuse andjana. Toetuste andmise

rakendajana RTK. Toetuste andmiseks õiguslike aluste loomise ja toetuste andmisega tegelevad

põhiliselt õigusloomega ja õigusteenindusega tegelevad juristid, keda olenevalt ministeeriumist

on umbes 8–15. Lisaks tuleb arvestada sisuosakondade ametnikud, kes toetuse andmisega

tegelevad - nende sihtrühm on teadmata ja finants/eelarveosakonnad, keda on umbes 5–18.

Ministeeriumi valitsemisaladel on vajalik uue RES regulatsiooniga kohaneda ja sellega oma

töös arvestada. Ilmselt kõige töömahukam on esimest korda, mis on 2027. aasta riigieelarves,

toetuste planeerimine eelnõu järgi. Samuti toetuste tingimuste määruste kooskõlla viimine

regulatsiooniga.

Finants/eelarveosakonna (või sarnase struktuuri) ametnikud. Edaspidi peavad ministeeriumide

valitsemisalad riigieelarvesse toetuste andmise planeerima toetuste liikide kaupa. Riigisisesed

toetused jagunevad projektipõhisteks toetusteks, tegevustoetusteks ja sotsiaaltoetusteks

(stipendiumid ja preemiad). See suurendab asutuste finantspoolega tegelevate üksuste

töökoormust. Eelnõuga on antud üleminekuaeg, liikide kaupa toetuste planeerimine eelarves

algab 2027. aastast. Seega tuleb sellega tegeleda juba 2027. aasta riigieelarve eelnõu

ettevalmistamisel hiljemalt 2026. aasta augustis – septembris.

Õigusloome ametnikud. Valdkonna eest vastutavale ministrile on antud volitusnormid igat liiki

toetuse kehtestamiseks, varem oli üks toetuste andmise tingimuste määrus, mille alusel anti

kõiki toetusi. Seega suureneb ühekordselt nende ametnike töökoormus, kes peavad ette

valmistama uued määruse eelnõud ja viima vanad kooskõlla uue regulatsiooniga.

54 KVJI kohta leiab info mh Rahandusministeeriumi kodulehelt.

60

Toetuste andmisega ja tagasinõudmisega tegelevad ametnikud. Kuigi eelnõus sätestatud

toetuste andmise põhimõtteid peavad edaspidi arvesse võtma kõik ministeeriumid, antakse

toetusi riigieelarves selleks ettenähtud vahendite olemasolul. Kui vahendeid on sama palju, siis

toetuse andmisega tegelevate ametnike töökoormus ei suurene oluliselt, sest ka kehtiva seaduse

volitusnormi alusel tuli toetuste andmist menetleda. Tõenäoliselt tegevustoetuste andmisel võib

töökoormus hoopis väheneda, sest nendele pole vaja korraldada taotlusvoore Küll aga võib

töökoormus suureneda seoses toetuste tagasinõudmisega. Varem puudusid RES alusel antavate

toetuste puhul selleks seaduses sätted.

Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne. Toetusi planeeritakse riigieelarvesse RES-RE

(riigi eelarvestrateegia – aastase riigieelarve eelnõu) protsessis. See toimub kord aastas. Samas

toetusi antakse terve eelarveaasta jooksul. Ka toetuste tagasinõudmine võib toimuda terve

eelarveaasta jooksul, kuid pigem juhtub seda harva.

Ebasoovitavad mõjud: Toetuste planeerimine liigiti võtab rohkem aega, kui seni, sest praegu

eristatakse riigieelarves sotsiaaltoetusi ja muid toetusi, st toetused jagatakse planeerimisel

kaheks - muude toetuste all ei eristata projektipõhiseid toetusi ja tegevustoetusi. Eelnõu

kohaselt planeeritakse toetusi eelarvesse kolmes liigis sotsiaaltoetused, projektipõhised

toetused ja tegevustoetused.

Sihtrühm 2: Võimalikud toetuse potentsiaalsed saajad – asutused (31 055 ametnikku ja

töötajat55), füüsilised isikud (täisealisi vanuses 18–80 umbes 1 miljon inimest)56 ja juriidilised

isikud (358 831 juriidilist isikut, töötajate arv nendes teadmata), sh eristatakse KVJI-

sid(töötajate arv riigi asutatud sihtasutustes 14 277, riigi äriühingutel ja tulundusasutustel

2499, riigi asutatud mittetulundusühingutel 108) ja vabaühendusi (105 ühendustest liiget on

Vabaühenduste Liidul).

Riigieelarve on internne akt, sest seal sisalduvad käitumisjuhised on adresseeritud täidesaatvale

võimule ning riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälisele isikule õigusi ega kohustusi.

Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele

isikule57. Seega ei tulene riigieelarvest kellelegi toetuste saamise nõuet. Ka ei taotle enamik

ilmselt riigieelarvest toetust.

Samuti oleneb toetuste andmine riigieelarve võimalustest.

Projektipõhise toetuse korral tuleb osaleda taotlusvoorus. See on nii ka kehtiva RES § 53¹ lõike

1 alusel antavate määruste puhul. Seega üldiselt sihtrühmale seoses selle toetuse liigi andmisega

suuri muutusi ei tule.

Eelnõuga piiratakse tegevustoetuste andmist üksnes KVJI-dega. Oma olemuselt on KVJI-dest

riigi asutatud SA-d ja MTÜ-d, kes vajavad oma eksisteerimiseks tegevustoetusi. Nende

andmine jätkub ja võib muutuda lihtsamaks. Teistel juriidilistel isikutel, sh vabaühendustel ei

ole võimalik enam tegevustoetust saada, mistõttu nende halduskoormus suureneb toetuste

taotlusvoorus osalemise ja aruandluse esitamise tõttu.

Vabaühenduste toetamine. Otsest regulatsiooni vabaühenduste seast sotsiaalsete partnerite

valimise ja toetamise kohta RES-s ei ole. Seni on seda tehtud RES § 53¹ volitusnormi alusel

(mis ei erista praegu toetuse liike, ka aastases riigieelarves ei ole eristatud projektipõhist toetust

55 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 56 RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas 57 Lehis, L. Lind, K. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj Juura

2020, § 115 komm 3.

61

ja tegevustoetust), aga toetust nendele on antud ka RES § 53 lõike 7 alusel (katuseraha), mis

läheb eelnõuga kehtetuks.

Eelnõuga tehtud muudatuste kohaselt on strateegilistel partneritel või üleüldiselt

vabaühendustel võimalik saada projektipõhist toetust, sh sisuliselt tegevuskulude

sihtfinantseerimist. Samuti ei pea see olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigiasutus saab

vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele, kui kohustuste võtmise piirmäär seda

võimaldab. Projektipõhist toetust antakse üldjuhul taotlusvoorude kaudu, kuid seda on võimalik

anda erandjuhul ja põhjendatult otsustuskorras. Tegevustoetuse puhul aruandlust ei nõuta, kuid

projektipõhise toetuse puhul nõutakse. Aruannete detailsuse otsustab valitsemisala, kes toetust

annab. Seega on võimalik küsida ka üldisemat aruandlust, kuid toetuse andja peab olema

veendunud, et toetust kasutati selleks antud otstarbel. Samuti, kui vabaühenduste rahastamine

tuleneb mõnest (valdkondlikust) seadusest (mis ei saa olla riigieelarve ega selle seletuskiri ega

ka riigieelarve seadus), on jätkuvalt võimalik ka nende rahastamine tegevustoetusena, kui toetus

vastab sealjuures tegevustoetuse tunnustele.

Eelnõuga on antud üleminekuaeg, kus uute reeglite järgi toetuste andmine algab alates 2027.

aastast. Seega on vabaühendustel aega kohaneda.

Ebasoovitavad mõjud – vabaühendused, kelle tegevus on üles ehitatud riigilt saadud

tegevustoetustele, ei pruugi enam toime tulla ja võivad oma tegevuse lõpetada.

6.Täpsustatakse ja täiendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja riigieelarve

vahelist seost.

Eelnõu kohaselt ei tehta suuri põhimõttelisi muudatusi KOVide rahastamise süsteemis.

Kavandatavad muudatused tehakse lihtsustamise ja paindlikkuse eesmärgil. Tunnistatakse

kehtetuks osad mittevajalikud sätted. KOVide jaoks on oluline rahastamissüsteemi stabiilsus,

mis tagab iseseisva eelarve põhiseaduslikkuse garantii täitmise.

Eelnõuga täpsustatakse, et KOVidele antavad juhtumipõhised toetused58 ei ole riigi ja

üleriigilise omavalitsusliidu eelarve läbirääkimiste kohustuslik objekt. Lisatakse volitusnorm,

et ministeeriumi eelarvest KOVidele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmiseks võib

kehtestada ministri määruse. Nähakse ette säte nt sõjaolukorraks, mis võimaldab KOVidele

võrreldes tavaolukorraga lihtsamini ülesandeid panna koos nende täitmiseks vajaliku

rahastamisega.

Sihtrühm: ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused.

Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused selgemad õiguslikud alused KOVide rahastamise

korraldamiseks. Lisaks suureneb paindlikkus riigieelarvest KOVidele toetuste eraldamisel ning

muudatused arvestavad erinevate olukordadega. Nt ministeeriumid saavad kehtestada määruse

juhtumipõhiste ja valemipõhiste tegevustoetuste andmiseks ministeeriumi eelarvetest.

KOVide jaoks on muudatused minimaalsed, sest igapäevast tööd ei mõjuta see, kas

juhtumipõhised toetused on eelarve läbirääkimiste objektiks ja missuguse volitusnormi alusel

toetusi antakse. Muudatus ei mõjuta KOVidele antavate juhtumipõhiste toetuste mahtu.

Muudatustega ei vähendata KOVide võimalusi nende finantseerimise kujundamises kaasa

rääkimisel.

Nt juhtumipõhine teede toetus KOVidele https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023301; üürielamute

toetusmeede https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024005

62

Mõju ulatus on väike, sest ei tehta suuri põhimõttelisi muudatusi KOVide rahastamise

süsteemis ning kavandatavad muudatused on täpsustused lihtsustamise ja paindlikkuse

eesmärgil. Eelkõige puudutavad muudatused juhtumipõhiseid toetusi, mille osakaal KOVide

eelarvetes on väike. 59

Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused erinevate olukordade jaoks õiguslikud alused

KOVide rahastamise korraldamiseks. Lisaks suureneb paindlikkus riigieelarvest KOVidele

toetuste eraldamisel. Ministeeriumide eelarvetes on KOVidele antavate juhtumipõhiste toetuste

osakaal väike.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest reeglina on KOVide rahastamissüsteemi muudatused

KOVidega läbi räägitud ja need on piisava ajavaruga ette teada. Muudatused puuduvad

üksikuid detaile eelkõige riigieelarvest juhtumipõhiste toetuste andmisel ning need ei mõjuta

KOVide igapäevast tööd.

Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused paindlikud õiguslikud alused KOVidele toetuste

eraldamisel. KOVide toetamine ei ole ministeeriumide peamine tegevus.

Mõjutatud sihtrühma suurus on suur, sest puudutab kõiki KOVe ja ministeeriume60, kes

tegelevad KOVide toetusfondi rahade ja muude toetuste jaotamisega

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Antud eelnõu eesmärk on KOV

rahastamisel paindlikkust juurde anda ministeeriumite jaoks. KOVidele eraldatakse raha

jätkuvalt õigusaktide alusel ning riigi rahade väärkasutamise risk ei muutu (ei suurene).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid tulusid

ega kulusid. Kuna võiks riigieelarvevahendite kasutust eelnõuga tõhustatakse, sh seadustatakse

võimalus valesti kasutatud toetusi tagasi nõuda, siis kaudselt võib see kaasa tuua teatava

efektiivsuse kasvu riigieelarve vahendite kasutamisel.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatakse järgmised uued volitusnormid:

1) paragrahvi 532 lõige 3 – tegevustoetuse jaotamise põhimõtete ja korra kehtestamine

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

2) paragrahvi 533 lõige 3 – sotsiaaltoetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine valdkonna

eest vastutava ministri määrusega.

Muudetakse RES § 531 lõikes 1 sisalduvat toetuse andmise tingimuste volitusnormi sõnastust,

piirates selle sätte alusel toetuste andmist edaspidi üksnes projektipõhiste toetustega.

Kui valdkonna eest vastutavad ministrid on selle volitusnormi alusel andnud toetusi, mis

kvalifitseeruvad tegevustoetuseks või RES tähenduse sotsiaaltoetusteks, siis tuleb senised

59 Nt 2024. a oli juhtumipõhiste toetuste osakaal 6% KOVide sissetulekutest. 60 KOVidele suurimad juhtumipõhiste toetuste andjad 2024. a olid Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium ja Kultuuriministeerium kogusummas 134 mln eurot.

63

määrused muuta. Selleks on seaduse üleminekusätete kohaselt aega kuni 2026. aasta 31.

detsembrini.

Rakendusakti kavandeid ei ole võimalik käesolevas seletuskirja lisas esitada, kuivõrd 2025.

aasta septembri alguse seisuga kehtib Riigi Teataja andmetel 158 RES § 531 lõike 1 alusel

antud määrust. Samuti ei ole võimalik koostada rakendusakti kavandit § 532 lõikes 3 ja § 533

lõikes 3 sätestatud volitusnormi tarbeks, sest iga minister kehtestab toetuse andmise tingimused

lähtuvalt ministeeriumi poliitika kujundamise vajadustest ning lähtuvalt riigieelarves toetusteks

eraldatud vahenditest.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks RES § 48 lõike 5 volitusnorm, mille kohaselt on seni

olnud Vabariigi Valitsusel pädevus kehtestada RES § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega ka

toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud

üheaastase kestusega toetus, mille jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ei ole seadusega

sätestatud.

Muuta tuleb rahandusministri 27. detsembri 2021. a määrust nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa

4, tuues välja eelarve kontode all toetused liikide kaupa – sotsiaaltoetused, projektipõhised

toetused ja tegevustoetused. Kehtiva lisa kohaselt on kulu kontode all „sotsiaaltoetused“ ja

„muud toetused“.

Kavand:

Kulud (K) Sotsiaaltoetused

Projektipõhised toetused

Tegevustoetused

Tööjõukulud

Majandamiskulud

Muud tegevuskulud

…

41

450

452

50

55

60

…

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. detsembril 2025. Selleks, et eelnõus toodud sätted saaksid vastuvõtmise

järgselt kehtida 2026. aasta riigieelarve suhtes, peab eelnõu olema vastu võetud ja jõustunud

enne 1. jaanuari 2026. Jõustumise aeg on planeeritud eeldatavat eelnõu menetlemise aega

arvestades.

Üleminekusätete kohaselt kohaldatakse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 58

lõiget 5 esimest korda 2025. aasta riigieelarvele ning § 26 lõikeid 5¹ ja 8, § 56 lõikeid 1, 22 ja

23 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele.

Eelnõus sätestatud riigisiseseid toetusi planeeritakse käesolevas seaduses sätestatud toetuse

liikide kaupa esimest korda 2027. aasta riigieelarves.

Riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist tuleneva

aluseta, ja RES alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb RES 2025. aasta 1. detsembril

jõustunud redaktsiooniga kooskõla viia hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud kui

RES § 53¹ lõike 1 alusel enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava

ministri määruse alusel läbi viidatavatele pooleli olevatele toetuste andmise menetlused,

64

kasutamine, aruandlus ja kontroll, millele kohaldatakse RES ja selle alusel kehtestatud määruse

enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele,

Riigikantseleile, põhiseaduslikele institutsioonidele, Eesti Pangale, Eelarvenõukogule, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule. Kooskõlastamise käigus esitasid arvamusi ka Andmekaitse

Inspektsioon, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalkindlustusamet ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

Kooskõlastamisel saadud tagasiside ja märkustega arvestamine on seletuskirja lisas olevas

kooskõlastustabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus . septembril 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

EELNÕU

Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse

muutmise seadus

§ 1. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Õigusakti, mille kehtestamise õigus või kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril,

kehtestab põhiseadusliku institutsiooni juht tema institutsioonile omase aktiga, arvestades

põhiseaduslikule institutsioonile ette nähtud erisusi ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arvamusega, vormistatakse selle kohta

Vabariigi Valitsuse otsus hiljemalt kahe kuu jooksul arvates arvamuse esitamisest. Otsuse

põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“;

3) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Eelarvenõukogu avalikustab oma arvamused eelarvenõukogu veebilehel. Eelarvenõukogul

on õigus avaldada oma hinnangute ja arvamuste koostamise aluseks olevad metoodikad ja

andmed ning esitleda neid arvamusi Riigikogu rahanduskomisjonile selle taotlusel.

(5) Eelarvenõukogu tegevust hindab Eesti Panga nõukogu nimetatud sõltumatu väline hindaja

vähemalt kord nelja aasta jooksul või Riigikogu rahanduskomisjoni taotlusel. Hinnang

esitatakse Eesti Panga nõukogule, seda tutvustatakse rahandusministrile ja Riigikogu

rahanduskomisjonile ning avalikustatakse eelarvenõukogu veebilehel.“;

5) paragrahvi 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahandusministeeriumil on õigus saada ministeeriumidelt ja teistelt valitsussektorisse

kuuluvatelt üksustelt vajalikke andmeid eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigi

rahandusprognooside ning riikliku keskpika eelarve- ja struktuurikava (edaspidi eelarve- ja

struktuurikava) ja selle iga-aastase eduaruande koostamiseks ning riigieelarve kasutamise ja

täitmise jälgimiseks.“;

6) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Riigi eelarveraamistik“;

7) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Eelarvepositsioon, netokulud ja eelarvepoliitiline eesmärk“;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valitsussektori netokulud on valitsussektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud,

kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, Euroopa Liidu programmidega seotud kulud, mis

kaetakse täielikult Euroopa Liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud Euroopa Liidu

2

rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised

elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed.“;

9) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk määratakse käesolevas seaduses sätestatu ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku

koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) alusel.“;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Euroopa Liidu eelarveraamistik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklitel 121, 126 ja 136 ja selle lepingu lisaprotokollil nr 12 ning nende alusel

kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidel, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel

(EL) 2024/1263 ning nõukogu määrusel (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11)

põhinev liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimise süsteem ja põhimõtted ning nimetatud

lepingu alusel kehtestatud asjakohased õigusaktid.“;

11) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Eelarvepoliitika piirmäärad

(1) Riigieelarve ja eelarvestrateegia tuleb koostada nii, et valitsussektori eelarvepositsioon ja

võlakoormus on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi makromajandus- ja

rahandusprognoosi arvestades kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolliga

nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, ning nii, et

valitsussektori iga-aastane netokulude kasv on kooskõlas käesoleva seaduse § 201 alusel

koostatud kehtiva riikliku eelarve- ja struktuurikavaga.

(2) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori struktuurne puudujääk ei

ületa üht protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades ühelgi aastal, arvestades

käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi.

(3) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse

pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist

jooksevhindades.“;

12) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Eelarvepositsiooni reeglid keskvalitsuse juriidilisele isikule“;

13) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi

kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon eelarveaastal või sellele järgneval neljal aastal

taseme, mis on lubatud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 5¹ sätestatud piirmääradega, esitab

valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepanekud valitsussektori

eelarvepositsiooni parandamiseks.

(2) Juhul kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja

rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon käesoleva seaduse §-s 5¹

3

sätestatud piirmäärasid, peab Vabariigi Valitsus rakendama riigieelarve ja eelarvestrateegia

koostamise korral meetmeid eelarvepositsiooni parandamiseks.“;

15) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmetest ei piisa Euroopa Liidu

eelarveraamistiku nõuete täitmiseks, rakendab Vabariigi Valitsus eelarvepositsiooni

parandavaid lisameetmeid mahus, mis viib riigieelarve ja eelarvestrateegia nende nõuetega

vastavusse.“;

16) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ning tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juhul kui kehtib Euroopa Liidu üldine või riigipõhine vabastusklausel Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 kohaselt, võib edasi lükata käesoleva seaduse § 7

lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud meetmete rakendamist, juhindudes Euroopa Liidu nõukogu

asjakohase otsuse tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatust. Vabastusklauslit võib

rakendada üksnes tingimusel, et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas

perspektiivis.“;

18) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Euroopa Liidu üldise vabastusklausli rakendamiseks tuleb analüüsida majandussurutise

olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli rakendamise aastal või sellele järgneval aastal.

Vabastusklauslit tohib rakendada üksnes juhul, kui majandussurutis esineb ka Eestis ja see on

tõsine.

(3) Majandussurutis loetakse olemasolevaks ja tõsiseks, kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 1

nimetatud makromajandusprognoosi kohaselt on reaalse sisemajanduse koguprodukti

aastakasv negatiivne või reaalne sisemajanduse koguprodukt on rohkem kui kolm protsenti

madalam potentsiaalsest reaalsest sisemajanduse koguproduktist. Analüüsi ja ettepaneku

vabastusklausli kohaldamiseks koos riigi rahanduse jätkusuutlikkuse analüüsiga keskpikas

perspektiivis esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele.

(4) Riikliku vabastusklausli või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus

valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1263 nõuetest. Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse

majandussurutise tõttu, tuleb enne analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis

vabastusklausli taotlemise aastal või sellele järgneval aastal. Kui riiklikku vabastusklauslit

taotletakse või pikendatakse mõnel muul põhjusel, esitab valdkonna eest vastutav minister

Vabariigi Valitsusele põhjendused riikliku vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse

kohta.“;

19) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused mõjutavad

finantsplaani andmeid, tuleb keskvalitsuse juriidilise isiku nõukogul kinnitada uus finantsplaan

ja eelarve ning esitada finantsplaan asutajaõigusi teostava või osalust valitseva ministeeriumi

vahendusel Rahandusministeeriumile hiljemalt kuu aja jooksul arvates selle kinnitamisest.“;

20) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ning tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse:

1) eelarvestrateegias esitatud valitsussektori eelarvepoliitiliste eesmärkide kohta enne

eelarvestrateegia kinnitamist;

4

2) eelarve- ja struktuurikava eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu vastavuse

kohta netokulude trajektoorile ja võimalike kõrvalekalde põhjuste kohta rahandusministri

taotlusel enne selle esitamist Euroopa Komisjonile;

3) riigisisese eelarvepoliitilise eesmärgi täitmise kohta möödunud eelarveaastal hiljemalt

30 päeva enne eelarvestrateegia kinnitamist;

4) riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvu vastavuse

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõuetele enne kava

kinnitamist.“;

21) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Arvamus koostatakse lähtudes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, sealhulgas Euroopa

Liidu toimimise lepingu lisaprotokolli nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1263 nõuetest, samuti eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.“;

22) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

㤠141. Riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine

Eelarvenõukogu hindab käesolevas peatükis kirjeldatud riigi eelarveraamistiku toimimist

vähemalt kord iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni ettepaneku korral.“;

23) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk

Riigieelarve lähtealused“;

24) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Rahandusprognoos on eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande, eelarvestrateegia ning

riigieelarve eelnõu aluseks.“;

25) paragrahvi 16 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

26) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Makromajandus- ja rahandusprognoosi järelhindamine

(1) Eelarvenõukogu hindab regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul

makromajandus- ja rahandusprognoosi tõepärasust, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et

välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Eelarvenõukogu avalikustab

hinnangu ning Rahandusministeerium võtab tulemused arvesse tulevaste makromajandus- ja

rahandusprognooside koostamise korral.

(2) Rahandusministeerium esitab vajaduse korral ülevaate vajalike meetmete kohta süsteemsete

kõrvalekallete likvideerimiseks makromajandus- ja rahandusprognoosis.“;

27) seaduse 3. peatükki täiendatakse 2¹. jaoga järgmises sõnastuses:

„2¹. jagu

Eelarvelise järelevalve dokumendid

§ 20¹. Eelarve- ja struktuurikava

(1) Käesoleva seaduse §-dele 5 ja 5¹ vastavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse

Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu nõukogule ja Euroopa Komisjonile esitatavas eelarve- ja

struktuurikavas. Kava avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

5

(2) Eelarve- ja struktuurikava koostatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul, järgides Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 nõudeid ning käesoleva seaduse §-s 51

sätestatud eelarvepoliitika piirmäärasid.

(3) Juhul kui eelarve- ja struktuurikava viimane kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu

korraliste valimiste aastaga, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele

eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid kinnitamiseks hiljemalt neli kuud enne järgmise

eelarveaasta algust ning Vabariigi Valitsus kinnitab selle kava hiljemalt kaks kuud enne

järgmise eelarveaasta algust.

(4) Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva

makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist

Euroopa Komisjonile. Hinnanguga arvestamata jätmist peab Rahandusministeerium

põhjendama. Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

§ 20². Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne

Eelarve- ja struktuurikava täitmist kirjeldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1263 nõuetele igal aastal koostatavas eduaruandes. Eduaruanne avaldatakse

Rahandusministeeriumi veebilehel.

§ 20³. Fiskaalriskide raport

Rahandusministeerium koostab riigi eelarveraamistiku osana regulaarselt fiskaalriskide raporti,

et hinnata riske, mis võivad ohustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku

kasvu keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Riskide hindamisel võetakse võimaluse korral

arvesse hinnanguid kliimamuutustega kaasneda võivate makrofiskaalriskide ja nendega seotud

jaotuslike mõjude kohta, samuti hinnatakse hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski ja

kaudsete kohustustega kaasnevaid riske.“;

28) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste, sealhulgas reformide ja investeeringute abil, millel

on mõju riigi rahandusele ning kestlikule ja kaasavale kasvule, jõutakse punktis 1 nimetatud

prognoosidest, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, riigi eelarvepoliitiliste

eesmärkideni ja seda valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite kaupa;“;

29) paragrahvi 26 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala kulud administratiivselt

riigiasutuste või nende gruppide kaupa. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja

põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal tööjõu- ja

majandamiskuludeks, sotsiaaltoetusteks, muudeks toetusteks ning muudeks kuludeks, eristades

riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest

tulenevad arvestuslikud kulud.“;

30) paragrahvi 26 lõige 52 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 26 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, 52“;

32) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Minister liigendab riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves vähemalt

6

eelarveklassifikaatori kohaselt kehtestatud kohustuslikus planeerimisdetailsuses ja lähtudes

käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse liigendusest.“;

33) paragrahvi 46 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohaliku omavalitsuse üksuste ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja

Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist

läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes:“;

34) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuste jaotamise alused,

kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ning suurused eelarvestrateegia

perioodiks ja eelarveaastaks;“;

35) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuste

konsolideeritud eelarvepositsiooni parandamise meetmed.“;

36) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus kehtestab pärast kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarveaasta algust õigusakti, mille alusel vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve

sissetulekud või suurenevad väljaminekud jooksval eelarveaastal, hüvitab riik õigusakti

kehtestamisega kaasnevad rahalised lisamõjud eelarvele samas ulatuses või vähendab kohaliku

omavalitsuse üksusele pandud kohustusi proportsionaalselt. Hüvitist ei maksta, kui õigusakti

kehtestamise tulemusena vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või

suurenevad väljaminekud vähem kui 1000 euro ulatuses.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamisega kaasnevaid lisakulusid

ei hüvitata, kui Vabariigi Valitsuse õigusakt on kehtestatud kahe või mitme kohaliku

omavalitsuse üksuse kokkuleppe alusel või kui kulusid ei hüvitata üleriigilise kohaliku

omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel.“;

38) paragrahvi 47 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarve või muu seadusega.“;

39) paragrahvi 48 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja

tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel.

(3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega.

(4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“;

40) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47

lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele kuni

selle jaotuse kehtestamiseni igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal

Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades

7

riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus

kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata.“;

42) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest

kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist

juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks.“;

43) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(2¹) Minister võib kehtestada määrusega tingimused ja korra toetuse andmiseks

tegevuskuludeks juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja

jaotamise põhimõtted.“;

45) paragrahvi 50 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Minister võib kehtestada määrusega tingimused ja korra investeeringutoetuse andmiseks

juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk;

2) toetatavad tegevused;

3) toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted;

4) taotluse esitamise korral selle hindamise põhimõtted;

5) toetuse väljamaksete tegemise kord.

(4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale

üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel:

1) toetatava investeeringuga panustatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava

valdkondliku eesmärgi täitmisse;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad sisaldama vähemalt

seaduses määratud perioodi;

3) omafinantseeringusse panustamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada

omafinantseeringut, arvestades finantsdistsipliini meetmeid seaduses määratud tingimustel.“;

46) paragrahvi 50 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 51 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Minister võib kehtestada määrusega:“;

48) paragrahvi 51 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hüvitise määrad riikliku ülesande kulude katmiseks määratakse igaks eelarveaastaks

riigieelarvega.“;

49) paragrahvis 52 asendatakse sõna „riigieelarvesse“ sõnaga „riigile“;

50) paragrahvi 53 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 531 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 53¹. Riigisisese projektipõhise toetuse andmine

(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse

andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena

8

antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused

ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

52) paragrahvi 53¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Riigisisest projektipõhist toetust antakse kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega

kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul

ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on

kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

määrusega.“;

53) paragrahvi 53¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „riigisisese toetusprogrammi“ sõnadega

„riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste“;

54) seadust täiendatakse §-dega 53² ja 53³ järgmises sõnastuses:

„§ 53². Riigisisese tegevustoetuse andmine

(1) Ministril on õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest tegevustoetust seaduses

sätestatud juhul või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tegevusteks, mis sisalduvad

valdkonna arengudokumentides. Põhiseaduslik institutsioon võib anda tegevustoetust, kui see

on seotud tema ülesannete ja tegevussuundadega.

(2) Tegevustoetuse saajaks võib olla keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tegevustoetust antakse saajale, lähtudes tema arengudokumentides määratud

eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest.

(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarvest tegevustoetuse jaotamise põhimõtted ja korra samal

tegevusalal tegutsevatele keskvalitsuse juriidilistele isikutele, kui nimetatud põhimõtted ja kord

ei tulene muust õigusaktist ja juhul kui keskvalitsuse juriidilisi isikuid, kes tegutsevad samal

tegevusalal, on rohkem kui üks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata liikmemaksude maksmisele, mida

põhiseaduslik institutsioon ja ministeeriumi valitsemisala maksab riigisisestes ja

rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest.

§ 53³. Riigisiseste sotsiaaltoetuste andmine

(1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt võib füüsilistele isikutele anda käesoleva

seaduse alusel riigisisesest sotsiaaltoetust, mille andmine ei ole ette nähtud seaduse või muu

õigusaktiga, kui see seostub valdkonna arengudokumentides sisalduva valitsemisala

tegevusega ja selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud.

(2) Riigisisese sotsiaaltoetusena käsitatakse käesolevas paragrahvis stipendiume

tulumaksuseaduse § 19 lõike 7 tähenduses ja preemiaid. Preemiana ei käsitata käesoleva

paragrahvi tähenduses avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud muutuvpalka.

(3) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaaltoetuse andmise

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Põhiseaduslik institutsioon kehtestab sotsiaaltoetuse andmise põhimõtted ja avalikustab

need oma veebilehel.“;

55) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9

„§ 55. Riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse ning välistoetuse

kaasrahastamise eelarve kasutamine

(1) Riigisisese projektipõhise toetuse ja tegevustoetuse ning välistoetuse riigieelarves ette

nähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et toetuse või kaasrahastamise vahendite

saaja kohustub kasutama saadud toetust või vahendeid ainult toetuse või vahendite andja

määratud otstarbel ja tingimustel.

(2) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 alusel ja

korras, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti, kohaldamata käesolevas seaduses sätestatut.

(3) Riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata jäägi andjale

tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi.“;

56) seadust täiendatakse §-dega 55¹ ja 552 järgmises sõnastuses:

„§ 55¹. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmine

(1) Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ja selle, lähtudes rikkumise raskusest, osaliselt või täielikult tagasi nõuda,

kui selgub, et toetuse saaja:

1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud

toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on

esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei

oleks toetuse taotlust rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Minister võib kehtestada käesoleva seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega riigisisese

projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise

alused.

(3) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmisest võib loobuda käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud alustel, kui:

1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu

muu asjaolu tõttu;

2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimese võimaluse korral, et talle on

hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse

andmise tingimustes sätestatud viisil;

3) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud

juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega.

(4) Otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta võib teha projekti viimase

väljamakse tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti. Toetus

tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja

põhjendatult võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel

ja ajatada tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.

(5) Kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta

või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa

ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise

10

otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada tuleb piisav

kahjuhüvitis.

(6) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja

intressi arvates käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses sätestatud tähtpäevale järgnevast

päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor, millele lisandub

kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor arvestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse

tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.

Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.

(7) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt.

(8) Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse

seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

§ 552. Isikuandmete töötlemine toetuse menetlemise korral

(1) Toetuse taotluse menetlemise korral käesoleva seaduse § 531–533 alusel töödeldakse

järgmisi isikuandmeid:

1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto;

2) füüsilisest isikust toetuse taotleja tervise, etnilise päritolu, hariduse ja töökogemuse andmed,

kui sellised andmed on toetuse andmise tingimuste kohaselt vajalikud, et tuvastada toetuse

taotlemise ja saamise õigus.

(2) Toetuse taotluse menetlemise korral töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse viis aastat

arvates taotluse rahuldamata jätmise otsuse või toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Isikuandmete

säilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks.“;

57) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust on võimalik muuta vaid riigieelarve

muutmise või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.“;

58) paragrahvi 56 lõiked 22 ja 23 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala

riigiasutuste või nende gruppide eelarveid valitsemisala kulude piirmääraga vahendite

kogumahtu muutmata ning tulemusvaldkonna programmi tegevuse majandusliku sisu detailset

liigendust programmi tegevuse piirmääraga vahendite riigieelarves sätestatud ulatuses ja

tingimustel.

(23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud

piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud majandusliku sisu

liigendust selle kogumahtu muutmata.“;

59) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Ministeerium ja põhiseaduslik institutsioon teavitavad Riigikogu rahanduskomisjoni

käesoleva paragrahvi lõigete 22 ja 23 kohaselt tehtud eelarve muudatustest ja nende

põhjendustest.“;

60) paragrahvi 58 lõike 1 tekst loetakse esimeseks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega

järgmises sõnastuses:

11

„Riigieelarves nähakse ette Vabariigi Valitsuse reserv, mis moodustab kuni kolm protsenti kogu

riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust.“;

61) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääki ei kanta üle järgmisse eelarveaastasse.“;

62) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks.

Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist

jaotust ning käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivse ja majandusliku

sisu põhist liigendust võib ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministeeriumi

valitsemisala riigiasutuse ning tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise

või lõpetamisega.“;

63) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tagatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.“;

64) paragrahvi 61 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 7“ tekstiosaga „lõikes 41“;

65) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri antava laenu intressimääraks on

intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel

võlakohustusi võtta, ja sellele lisanduv täiendav riskimarginaal, mille määramisel arvestatakse

selle isiku krediidiriski ja laenu tähtaega.“;

66) paragrahvi 815 tekst loetakse lõikeks 1 ja sellest jäetakse välja sõna „esmakordselt“;

67) paragrahvi 815 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 58 lõiget 5

kohaldatakse esimest korda 2025. aasta riigieelarvele.“;

68) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 816 ja 817 järgmises sõnastuses:

㤠816. 2026. aasta riigieelarvega seotud erisused

(1) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹ ja 8,

§ 56 lõikeid 1, 22 ja 23 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele.

(2) 2026. aasta riigieelarves planeeritakse riigisiseseid toetusi vastavalt käesoleva seaduse § 33¹

lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel antud ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia

projektile esitatud juhistele.

§ 817. Riigisiseste toetuste andmisega seotud erisused

(1) Käesolevas seaduses sätestatud riigisiseseid toetusi planeeritakse käesolevas seaduses

sätestatud toetuse liikide kaupa esimest korda 2027. aasta riigieelarves.

(2) Riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist

tuleneva aluseta, ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia kooskõlla

käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt 2026. aasta

31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 1 alusel enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna

12

eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste andmise

menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse

käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud

redaktsiooni.“;

69) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 306, 23.11.2011,

lk 41–47)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2024/1265 (ELT L, 2024/1265,

30.04.2024)“.

§ 2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmine

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023), 2) § 2 lõige 2 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 1. detsembril.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

………………… 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlatustabelis on esitatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS toimik nr 25-0792) kohta esitatud märkused, tähelepanekud,

ettepanekud.

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

1 Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Kooskõlastame

eelnõu

ettepanekuga:

punktid 41-44,

§ 50

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab riigiee-

larve seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise ette-

panekuga – täpsustada eelnõus või seletuskirjas juhtu-

mipõhiste toetuste summade kujunemist ning prot-

sessi, kuidas need jõuavad ministeeriumite eelarve-

tesse.

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.

2 Kliimaministee-

rium

Kooskõlastame

eelnõu punktid

1-18, 20-31,

33-47, 52-66.

/…/ /…/ /…/

3 Kliimaministee-

rium

Kooskõlastame

eelnõu sätted

märkustega:

Punkt 19

§12 lg 1

(Märkus nr 1): Pakutud sõnastuses jääb selgusetuks,

kas uus finantsplaan esitatakse ühe kuu jooksul osalust

valitsevale ministeeriumile või juba koos osalust valit-

seva ministeeriumi kinnitusega Rahandusministeeriu-

mile. Täpsustamist vajab ka see, et enne esitamist tu-

leb nii uus finantsplaan kui uus eelarve nõukogu poolt

kinnitada.

Ettepanek §12 lg 1 sõnastuseks: „Seadusega või sea-

duse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse jurii-

diline isik esitab igal aastal finantsplaani oma jooksva

eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järg-

Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud.

2

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

neva nelja eelarveaasta kohta. Andmed esitatakse asu-

tajaõigusi teostava või osalust valitseva ministeeriumi

vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks. Kui

pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vaba-

riigi Valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani and-

meid, tuleb keskvalitsuse juriidilisel isikul kinnitada

uus finantsplaan ja eelarve ning esitada finantsplaan

asutajaõigusi teostava või osalust valitseva ministee-

riumi vahendusel Rahandusministeeriumile hiljemalt

kuu aja jooksul selle kinnitamisest.“

4 Kliimaministee-

rium

Kooskõlastame

eelnõu sätted

märkustega:

punkt 32

§ 46 lõike 2

(Märkus nr 2): Eelnõus punktis 32 sätestatud muuda-

tus riigieelarve seaduse § 46 lõike 2 sissejuhatavas

lauseosas ei vasta seletuskirjas esitatud muudatuse si-

sule. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga täpsusta-

takse viidet ühele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuste liidule, asendades kehtivas seaduses kasutatud

mitmuse vormi ainsusega („üleriigilise kohaliku oma-

valitsuse üksuste liidu esindajad“), kooskõlas kohaliku

omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 4 lõikega 2,

mille kohaselt saab Eestis olla vaid üks üleriigiline liit.

Eelnõus on aga jätkuvalt kasutatud mitmuse vormi

(„üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude“),

mis ei kajasta seletuskirjas kirjeldatud muudatuse ees-

märki ega too kaasa soovitud täpsustust. Palume täp-

sustada eelnõu sõnastust, et see vastaks seletuskirjas

toodud põhjendusele.

Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud.

3

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

5 Kliimaministee-

rium

Me ei kooskõ-

lasta eelnõu

punkte 48-51,

sest nendes on

olulisi ebasel-

gusi ning suu-

rendavad hal-

duskoormust.

Eelnõu näeb ette nõude reguleerida riigisiseste toe-

tuste andmine ministri määrusega, sh erand- ja otsus-

tuskorras, mis toob kaasa täiendava menetluskoor-

muse. Toetame igati eesmärki senisest selgemalt sätes-

tada siseriiklike toetuste andmise põhimõtted, kuid

seejuures tuleb lähtuda otstarbekuse põhimõttest ning

igal juhul vältida asjatut bürokraatiat ja asjatut haldus-

koormuist.

Teeme ettepaneku, et toetuse andmise tingimused võib

minister kehtestada erinevate õiguslike instrumenti-

dega, mis oleks kooskõlas valitsemisalades juba pikalt

välja kujunenud praktikaga.

Arvestamata Toetuse andmise tingimused saab minister kehtestada

üksnes määrusega, kui toetuse andmine on suunatud

avalikkusele. Eesmärgiks on toetuste andmise läbipaist-

vus. Samuti on ka "Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide raken-

damise seaduse" kohaselt juhul, kui toetust antakse ava-

tud taotlemise tulemusel. Juhime tähelepanu, et RES §

531 lõige 1 kehtib RESis juba alates 17.07.2017 ning

selle kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused

ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt

riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprog-

rammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite ka-

sutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene

muust õigusaktist.

6 Kliimaministee-

rium

Me ei kooskõ-

lasta eelnõu

punkte 48-51,

sest nendes on

olulisi ebasel-

gusi ning suu-

rendavad hal-

duskoormust.

Hetkel ei ole eelnõus avatud mõistet „riigisisene toe-

tus“ ning ei ole selge, milliseid juhtumeid ja toetus-

liike see täpselt hõlmab. Samuti tekitab praktikas

probleeme olukord, kus riigieelarve menetlusprotses-

sis võib valitsus teha otsuse eraldada riigieelarvest

konkreetsele organisatsioonile toetus. Sellisel juhul ei

ole ministril enam võimalik avada taotlusvooru või

määrusega reguleerida, kellele ja milleks toetust an-

takse.

Selgitame Toetused võib jagada allikast tulenevalt kaheks: 1) rii-

gisisene toetus ja 2) välistoetus. Riigisisene toetus on

Eesti riigieelarve vahenditest antav toetus. Välistoetus

ei ole riigisisene toetus. Välistoetus on EL struktuuri-

fondide vahenditest või muudest välisallikatest antud

toetus, nt Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna

(EMP) sh. Norra toetus. Seletuskirja on ka vastav selgi-

tus lisatud. Kui RES § 53-1 lõike 1 antava määruse alu-

sel on erandkorras ja põhjendatult ette nähtud ka otsus-

tuskorras toetuse andmine, siis on võimalik otsustuskor-

ras toetust anda.

4

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

7 Kliimaministee-

rium

Me ei kooskõ-

lasta eelnõu

punkte 48-51,

sest nendes on

olulisi ebasel-

gusi ning suu-

rendavad hal-

duskoormust.

Lisaks ei tohiks piirata riigiasutuste osalemist avatud

taotlusvoorudes, sest see võib piirata riigiasutuste või-

malusi osaleda sisuliselt olulistes ja valdkonnaülestes

projektides, mille elluviimiseks ei ole nende eelarves

piisavat paindlikkust või ettenähtud vahendeid. Prakti-

kas võivad tekkida olukorrad, kus näiteks koostööpro-

jektid vajavad täiendavat rahastust, kuid riigiasutustel

puudub võimalus taotleda toetust konkurentsivõimeli-

sel alusel, isegi kui nad on valmis vastama kõigile ta-

vapärastele hindamiskriteeriumidele. Samuti võib tek-

kida ebavõrdne olukord, kus avaliku sektori juriidili-

sed isikud (nt sihtasutused või riigi äriühingud) saavad

osaleda taotlusvoorudes, kuid samade ülesannetega

riigiasutused mitte.

Soovitame kaaluda võimalust sätestada selgemad

erandid või paindlik mehhanism juhtumite puhul, kus

toetuse eesmärk kattub strateegilise arengudokumendi

või valdkonnaüleste prioriteetidega.

Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata.

Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. Vastavalt

RES § 26 lõikele 5 liigendatakse kulud riigieelarves

TUVide ja programmi tegevuste kaupa. Tulenevalt VV

19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hinda-

mise ja muutmise kord“ § 1 lõikele 5 moodustavad

valdkonna arengukava ja programmi eesmärgid ning

nende mõõdikud koos TUV eesmärkidega strateegilise

planeerimise raamistiku, mis on aluseks eelarvestratee-

gia ja riigieelarve koostamisel. Seega ka toetusi tuleb

planeerida tegevuspõhiselt ja toetuse andmine peab ül-

diselt haakuma strateegilise planeerimise raamistikuga.

8 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

punktid 48-51

1)Eelnõuga (p 48 ja 51) luuakse eraldi regulatsioon

riigisisesele projektitoetusele ja riigisisesele tege-

vustoetusele. Seletuskiri viitab seejuures rahandusmi-

nistri 11.12. 2003. a määrusele nr 105 „Avaliku sek-

tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“, mille ko-

haselt jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfi-

nantseerimiseks (projektitoetus) ja tegevustoetuseks.

Teeme ettepaneku kaaluda, kas seda sama on vajalik

seaduse tasandil korrata. Oleme seisukohal, et tege-

mist on ülereguleerimisega. Riigieelarve seadus peaks

reguleerima riigisiseste toetuste andmist; toetuste täp-

semal klassifitseerimisel sihttoetuseks või tegevustoe-

tuseks saab lähtuda määruse tasandi õigusaktist.

Selgitame Jah, see on vajalik, et eelarvet planeerides liigitataks

juba toetused õige kategooria alla. Rahandusministri

11.12.2003. a määruse 105 alusel kajastatakse kulud

raamatupidamises, kuid seda pärast kulu tegemist. Toe-

tuste eristamine on oluline ka seetõttu, et osad toetus-

tesse puutuvad asjad on vaja reguleerida seadusega,

kuna tegemist on põhiseaduse riivega, nt tagasinõud-

mine, viivised, intressid. See ei puuduta aga kõiki toe-

tusi, vaid ainult projektipõhiseid toetusi.

5

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

9 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 49 ja

selle seletuskiri

2)Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et projektipõhise

toetuse saaja ei või olla riigiasutus. Riigiasutustele ette

nähtud kulud tuleb planeerida kohe riigieelarvesse

vastava valitsemisala alla, mitte et üks kululiik planee-

ritakse ühe valitsemisala alla ja see hakkab sealt teis-

tele valitsemisaladele toetust jagama ja seda veel kon-

kursi korras. Põhimõtteliselt oleme selle seisukohaga

nõus ja eelarve koostamisel püüame alati sellest põhi-

mõttest lähtuda, kuid tegelikkus päris sellega kooskõ-

laliselt ei toimi, eelkõige spetsiifilisemates valdkonda-

des, mis hõlmab ka kultuuri ning teadus- ja arenduste-

gevuse vahendeid, mille eraldamine võib selguda hili-

semas faasis, kui asutuste eelarve koostamine. Ka tea-

tud taotlusvoorude tingimused lubavad taotlejaks olla

riigiasutusel, kui see on sisulistest kaalutlustest ja toe-

tusmeetme eesmärgi saavutamisest lähtuvalt vajalik.

Nt kultuuriministri 13.06.2024. määruse nr 14 „Kul-

tuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise

tingimused ja kord“ § 5 lg 1 alusel saab taotlejaks olla

Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasu-

tus, kes võib olla ka riigiasutus (teadus- ja arenduste-

gevuse korralduse seaduse § 5 lg 1). Sisulisest aspek-

tist lähtudes ja arvestades toetuse andmise eesmärki

(määruse § 3 lg 1) ei ole riigiasutuste välistamine siin-

kohal põhjendatud. Lähtuvalt teadus- ja arendustege-

vuse korralduse seadusest määratletakse teadus- ja

arendusasutus läbi tema poolt täidetavate funktsioo-

nide (teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §

3 lg 1), mitte läbi tema juriidilise vormi. Teatud asu-

tuste välistamine, lähtuvalt ainult tema tegutsemise

vormist, ei võimalda täita toetusmeetme ehk siis vas-

tava riigieelarvelise ressursi kasutamise eesmärki –

panustada läbi vastavate uurimisvaldkondade ühis-

Arvestatud Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata.

Eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud.

6

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

konna ja majandusse arengusse. Samuti võib kultuuri-

ministri 11.05.2021. a määruse nr 16 „Laulu- ja tant-

supeoliikumises osalevate kollektiivide toetamine“ §

4 lg 1 kohaselt toetuse taotlejaks olla ka riigiasutus.

Seda põhjusel, et laulu- ja tantsupeoliikumises osale-

vad kollektiivid tegutsevad ka riigiasutuste juures ning

sisulisest aspektist on oluline toetada kollektiivide te-

gevust sõltumata sellest, millises õiguslikus vormis

need tegutsevad. Peamiselt on tegemist riigikoolide

juures tegutsevate kollektiividega, nt rahvatantsurüh-

mad ja koorid. Kuigi kollektiiv tegutseb riigiasutuse

juures, ei ole tegemist riigiasutuse enda tegevusega,

vaid vabatahtliku harrastuskollektiiviga. Nende tege-

vuskulud ei ole kaetud riigieelarvest antava asutuse

põhitegevuse rahastusega. Toetus täidab seega spetsii-

filist lünka, mille katmine ei ole riigiasutuse põhiüle-

sannete raames ette nähtud.

7

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

10 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 51

3)„Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse ju-

hendi“ lisa 1 järgi hõlmab kontogrupp 452 „Antud te-

gevustoetused“ ka „liikmemakse“, sh liikmemakse nii

riigisisestes kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides

osalemise eest. Samuti käsitletakse liikmemakse „Te-

gevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus“ tegevustoe-

tusena. Eelnõu § 53² lõike 2 järgi võib tegevustoetuse

saajaks olla vaid keskvalitsuse juriidiline isik, kui sea-

duses ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada

nii eelnõus kui ka seletuskirjas, kas eelnõu § 53² hõl-

mab tegevustoetustena ka „liikmemakse“ või mitte.

Arvestatud Eelnõu on täiendatud ja lisatud, et liikmemaksudele re-

gulatsioon ei kohaldu.

11 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 48

4)Eelnõu punkti 48 muudatuse osas juhime tähele-

panu, et pakutud volitusnorm on võrreldes kehtivaga

väga detailne ja annab justkui ammendava loendi. Kui

mõni oluline aspekt jääb loetelust välja, võib tekkida

küsimus, kas ministril on volitust seda reguleerida.

Kui loetelu on ammendav, võib see tulevikus piirata

ministri määruse reguleerimisala, isegi kui tekib uus

vajadus (nt uued aruandlusnõuded või täiendavad

kontrollimeetmed).

Selgitame Tulenevalt PS §-st 94 annab minister seaduse alusel ja

täitmiseks määrusi. HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib

määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi

olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja

eesmärgiga. Viidatud volitusnormiga on hõlmatud kõik

tegevused, mis on vajalik toetuse andmiseks ja mis ei

pea sisalduma seaduses. Nendeks on toetuse andmine,

sealhulgas (aga mitte ainult!) taotlusvooru korraldamine

(selle alla kuulub ka taotlejate hindamine ja toetuse saa-

jate välja valimine), toetuse kasutamine, aruandlus (mis

ei ole otseselt toetuse kasutamine, aga on toetuse saa-

mise ning kasutamisega kaasnev ülesanne, mis on vaja-

lik toetuse kasutamise kontrolliks) ja toetusena antud

vahendite või selle jäägi tagasinõudmine. Kõik tegevu-

sed toetuse andmisel peaksid mahtuma nende alla. Kui

on vaja täpsustada aruandlusnõudeid, siis see on võima-

lik, kuna volitusnorm võimaldab kehtestada aruandluse

tingimused ja korra. Toetuse kasutamise kontroll saab

piirduda tegevustega, mis on hõlmatud volitusnormis,

nt aruandluse põhjal olukorra välja selgitamine vms.

Kuna RES toetuse andmise sätted kehtivad kõigile sea-

duse subjektidele, siis erinevalt valdkonna õigusaktide

8

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

toetuste regulatsioonist peavad nad olema universaal-

sed. Konkreetse eelnõu täiendamise sõnastusettepaneku

korral kaalume, kas on võimalik volitusnormi täien-

dada.

12 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 50

5)Riigieelarve seaduse § 531 lg 2 sätestab, et minister

võib halduslepinguga volitada toetuse andmise hal-

dusülesande täitmise riigi asutatud sihtasutusele, KOV

üksusele või tema asutatud sihtasutusele või MTÜ-le.

Teeme ettepaneku selguse huvides lisada eraldi lõige

(12), et minister võib määrata toetuse rakendajaks va-

litsusasutuse. Samuti lisada, et toetuse andjaks võib

olla valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Vabariigi Va-

litsuse seaduse § 43 lg 1 teise lause kohaselt võivad

valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel

teostada täidesaatvat riigivõimu. See võib praktikas

olla menetlusökonoomiast ja otstarbekuse kaalutlusest

lähtuvalt vajalik ning üksnes selle ülesande tõttu ei ole

mõistlik algatada asutuse ümberkujundamine valitsu-

sasutuseks.

Mitte arvesta-

tud

Avaliku võimu kandjaks on riik tervikuna ja selle sees

on võimalik ülesandeid jagada, kuid toetust anda saab

üksnes asutus, kellel on avaliku võimu teostamise õigus

ja nendeks on ministeeriumid ja ametid.

9

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

13 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 49

6)Eelnõu punktis 49 sätestatud täiendus on oluline,

sest suurendab toetuste sidusust strateegiliste eesmär-

kidega ning vähendab seeläbi poliitilise meelevaldsuse

riski, kuid lauseosa „kulude ja investeeringute sihtfi-

nantseerimiseks“ võib olla liiga üldine ja vajaks täp-

sustamist, milliseid kulusid peetakse silmas. Seletus-

kiri selgitab, et riigisisene projektitoetus jaguneb tege-

vuskulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks.

Selliselt tuleks sõnastada ka eelnõus.

Siinkohal palume kaaluda, et kas mõiste „investee-

ring“ kasutamine toetuste klassifitseerimisel on õige ja

kõikehõlmav. Riigieelarves peetakse investeeringuteks

riigiasutuste põhivara soetusi (erinevatesse vara grup-

pidesse). Era- ja kolmandas sektoris omab investee-

ring palju kitsamat tähendust. Raamatupidamistoim-

konna juhend nr 6 järgi kasutatakse mõistet investee-

ring kinnisvara puhul. Ka avaliku sektori finantsarves-

tuse ja -aruandluse juhendi paragrahv 24 räägib tege-

vuskulude ja põhivara sihtfinantseerimisest.

Mitte arvesta-

tud. Selgi-

tame

Kuna riigieelarves ei ole kasutusel terminit "tegevusku-

lud" nagu rahandusministri 11.12. 2003. a määruses nr

105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse ju-

hend“, siis on sätestatud, et tegemist on kuludega. RES

§ 26 lõike 4 punkti 2 kohaselt on kulud riigi kasutata-

vad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseeri-

mistehingud. Kaalusime ka varianti asendada "kulud"

"tööjõu- ja majandamiskuludega", kuid spetsialistide

hinnangul ei kata see ära finantsarvestuse terminit "te-

gevuskulud".

Riigieelarve jaoks on investeering defineeritud riigiee-

larve seaduse § 26 lõike 4 punktis 3 ja see on mate-

riaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja reno-

veerimiseks planeeritud vahendid. Eelarveklassifikaa-

tori Lisa 4 "Eelarvekontod" Investeeringute all on mate-

riaalse ja immateriaalse põhivara soetused koos ühel

kontol.

14 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 49

7)Eelnõu punktis 49 nähakse ette, et riigieelarve va-

henditest antakse toetust üldjuhul avatud taotlusvoo-

rust. Otsustuskorras võib toetust anda erandjuhul ja

tingimusel, et minister on määrusega kehtestanud sell-

iste toetuste andmise tingimused. Palume selgitada,

kuidas ja kas see regulatsioon mõjutab otsustuskorras

tehtud toetusi, mida tehakse Vabariigi Valitsuse või

seadusandja tasandil, ning mida sisuliselt täidetakse

ministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

Selgitame Projektipõhise toetuse andmisel tuleb igal juhul eelis-

tada avatud taotlusvoorude korraldamist. Seda ka Vaba-

riigi Valitsuse ja Riigikogu algatusel ministeeriumi va-

litsemisala eelarvesse toetuse eelarve lisamisel. Kui

projektipõhise toetuse andmise määruses on võimalus

erandina ja põhjendatult otsustuskorras toetust anda,

siis on see võimalik.

10

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

15 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 51

8)Eelnõu punkti 51 täiendus on samuti oluline, kuid

pakutud sõnastuse pool natuke kohmakas. Lõikes 1

kasutatakse väljendit „tegevuste tõttu“, mis on eba-

täpne ja võib olla raskesti tõlgendatav. Kas see tähen-

dab, et tegevustoetus on lubatud ainult juhul, kui prog-

rammis on konkreetselt viidatud tegevuste elluviimi-

sele või on tegemist mingi muu seosega?

Arvestatud Eelnõu teksti on keeleliselt korrigeeritud. Ei pea olema

konkreetselt viidatud. Vastavalt RES § 26 lõikele 5 lii-

gendatakse kulud riigieelarves TUVide ja programmi

tegevuste kaupa. Tulenevalt VV 19.12.2019 määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,

elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ §

1 lõikele 5 moodustavad valdkonna arengukava ja prog-

rammi eesmärgid ning nende mõõdikud koos TUV ees-

märkidega strateegilise planeerimise raamistiku, mis on

aluseks eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel.

Seega ka toetusi tuleb planeerida tegevuspõhiselt ja toe-

tuse andmine peab üldiselt haakuma strateegilise pla-

neerimise raamistikuga.

16 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 51

9)Eelnõu punkt 51 näeb ette, et tegevustoetuse and-

mise põhimõtted ja kord, kui nimetatud tingimused ja

kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Eelnõu kohaselt on

tegevustoetus mõeldud keskvalitsuse juriidilisele isi-

kule, ehk enamasti riigi asutatud sihtasutustele. Kul-

tuuriministeeriumi valitsemisalas on valdav osa sihta-

sutusi kas etendusasutused või muuseumid. Nende ra-

hastamine on reguleeritud eriseadustes. Ülejäänud sih-

tasutused tegutsevad erivaldkondades, nt film, lõimu-

mine, sport, rahvakultuur. Otsuse riigi sihtasutuse asu-

tamiseks on teinud Vabariigi Valitsus. Asutuse tege-

vustoetuse määramisel lähtutakse põhikirjalistest üle-

sannetest ja arengudokumentides määratud eesmärki-

dest. Samuti on neile seatud või seadmisel asutaja

(riigi esindajaks kultuuriminister) ootused, mille täit-

mist asutaja hindab ja rahastamisel arvestab.

Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel on vajalik veel

eraldi ministri määrusega kehtestada rahastamise tin-

gimused ning kas selline õigusloome on vajalik ja

mida see juurde annaks.

Arvestatud,

selgitame

Volitusnorm ei laiene juhtudele, kui tegevustoetuse

andmine on reguleeritud muu õigusaktiga. KuM on õi-

gesti märkinud, mida võetakse juriidilise isiku rahasta-

misel vertikaalselt arvesse. Volitusnorm on mõeldud

horisontaalselt samal tegevusalal tegelevate juriidiliste

isikute rahastamise põhimõtete kehtestamiseks, et oleks

võimalik aru saada, kuidas samal tegevusalal tegutseva-

tele isikutele mõeldud kogu toetussumma jaguneb. Vo-

litusnormi sisu on täpsustatud. Kui tegevusalal tegutse-

jaid on üks, siis ei ole vaja põhimõtteid kehtestada.

11

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

17 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 51, sele-

tuskiri

10)Eelnõu punktiga 51 täiendatakse seadust §-ga 533

reguleerides riigisiseseid sotsiaaltoetuseid. Seletus-

kirja kohaselt puudutab see füüsiliste isikute toetamist,

näiteks stipendiumite andmist. Palume seletuskirjas

täpsustada, kas selle paragrahvi alusel füüsilistele isi-

kutele loodud sotsiaaltoetus, sh stipendium on tulu-

maksuga maksustatav või mitte.

Selgitame Riigieelarve seaduse üldine volitusnorm ei kvalifitseeri

neid sotsiaaltoetusi seaduse alusel makstavaks toetuseks

ehk automaatselt maksuvabaks. RaM-l on plaanis

TuMSi stipendiumide maksustamine lähiajal üle vaa-

data ja ühtlustada.

18 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 52

11)Eelnõu punktis 52 kirjeldatud muudatuste puhul

teeme ettepaneku, et toetuse kasutamine ja toetuse ta-

gasinõudmine oleksid eraldi paragrahvides. Normiteh-

niliselt peaks iga paragrahv käsitlema üht konkreetset

küsimust, mistõttu oleks mõistlik tagasinõudmise sät-

ted paigutada eraldi paragrahvi. Pakutud kujul regu-

leerib toetuse kasutamise paragrahv suures osas just

toetuse tagasinõudmist. Tagasinõudmine on iseseisev

õiguslik teema (hõlmab rikkumisi, viiviseid, intressi-

määrasid, ajatamist).

Arvestatud Eelnõuga RES § 55 planeeritud muudatus on jagatud §

55 ja § 55.1 vahel.

19 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 52, § 55

lg 9;

12)Lisaks palume kaaluda võimalust, et eelnõuga

täiendatakse § 55 lõiget 9 selliselt, et toetuse tagasi-

nõudmise otsus on täitedokument sõltumata sellest,

millise seaduse alusel toetus on riigieelarvest eralda-

tud või millist tüüpi toetusega on tegemist. Pakutud re-

gulatsioon hõlmab üksnes riigieelarve seaduse alusel

antavaid projektitoetusi, mistõttu võivad eriseaduste

alusel antud projektitoetuste tagasinõudmise otsused

jääda täitemenetluse seadustiku mõistes täitedoku-

mendi staatuseta. See tekitab õigusliku ebavõrdsuse ja

ebaühtlase kohtlemise toetuse saajate vahel ning loob

olukorra, kus ka toetuse andja peab erinevate meet-

mete kontekstis ebaõigesti kasutatud või tagastamata

jäänud vahendeid tagasi küsima erineval moel.

Arvestamata Käesolevas eelnõus sätestatud toetuste tagasinõudmine

puudutab üksnes RES alusel antud toetusi. Nende sätete

näol ei ole tegemist nö riigisiseste toetuste üldosaga.

Üldjuhul peaks toetuste andmine olema reguleeritud

valdkonna seaduses ja seal peaks olema ka toetuste ta-

gasinõudmine, st täitedokumenti puutuv. KuM ettepa-

nek on õige, kuid RES-ga seda olukorda lahendada ei

saa. RaM on jooksvalt ministeeriumidest kooskõlasta-

misele tulnud seaduste eelnõudes üle vaadanud ka toe-

tuse sätteid ja teinud ettepanekuid nende täiendamiseks.

Jätkame seda tööd.

12

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

20 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 53, sele-

tuskiri;

13)Eelnõu punktiga 53 täiendatakse seadust toetuste

andmekogu regulatsiooniga. Esmalt toome välja, et

peame regulatsiooni loomist väga vajalikuks ja oluli-

seks. Samas teeme mõned ettepanekud. Andmekogu

puhul palume laiendada sõnastust selliselt, et andme-

kogu loomise ja põhimääruse kehtestamise volitus

hõlmaks nii projektipõhiseid toetusi kui ka tegevustoe-

tusi, samuti sotsiaaltoetuseid ehk kõiki selles eelnõus

käsitletavaid toetuseid. Praktikas menetleb Kultuuri-

ministeerium toetuste menetlemise infosüsteemis ka

eriseaduste alusel kehtestatud toetusi ja stipendiume.

Pakutud regulatsioon on meie hinnangul asjakohane

kõikide toetuste puhul.

Seletuskirjas selgitate, et riigisisestest toetustest puu-

dutab see projektipõhiseid toetusi, kuna seda antakse

konkreetseks eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi

täitmise jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning ka-

sutamata jäänud jääk tagastatakse. Tegevustoetuse pu-

hul selliseid nõudeid ja eesmärke ei seata ja ka kont-

rolli raha kasutamise üle ei teostata. Meie hinnangul ei

ole see põhjendus päris kohane, sest tegevustoetuse

andmisel on olemas eesmärgid koos mõõdikute ning

vastava ajaperioodiga. Oluline on ka see, et näiteks

Kultuuriministeerium menetleb tegevustoetuste taotlu-

seid sarnaselt projektitoetuste taotlustega toetuste me-

netlemise infosüsteemis, mis mh vähendab nii asutuse-

sisest bürokraatiat kui taotlejate halduskoormust.

Arvestamata,

selgitame

Eelnõust on andmekogu regulatsioon välja jäetud. Jäe-

tud on üksnes isikuandmete töötlemisega seonduv.

JDM ja AKI hinnangul ei ole IKÜMis sätestatud mini-

maalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega kooskõlas olu-

kord, kui seadusandja annab lubava volitusnormiga Va-

bariigi Valitsusele või ministrile volituse asutada and-

mekogu ja töödelda selles andmeid nii, et seadusega ei

ole kindlaks määratud (vähemalt liigiti), millises and-

mekogus milliseid isikuandmeid töödeldakse. See tä-

hendab, et seaduses ei ole võimalik ette näha andme-

kogu regulatsiooni juhuks, kui mõni valdkond vajab

mõne toetuse menetlemiseks andmekogu, ehk et ühe

volitusnormi alusel ei ole võimalik asutada mitut and-

mekogu. Arvestades aga, kui palju on erinevaid toetust

andvaid asutusi ja kui eriilmelised on erinevad toetused,

ei pruugi uue ja ühtse andmekogu loomine olla suurte

arendamiskulude tõttu mõistlik (lähiajal võimalik). Tä-

nasel päeval ka riigisiseste toetuste puhul kõige enam

kasutatavat struktuuritoetuse registrit, mis on loodud

põhieesmärgis EL toetuste rakendamiseks, ei ole või-

malik laialdasemalt (st kõikide riigisiseste toetuste pu-

hul) kasutusele võtta, kuna ka see nõuab täiendavaid

suuri tehnilisi arendusi ja rahalist ressurssi.

13

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

21 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 53, § 551

lg 5;

14)Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulat-

siooni lõikes 5 sisaldub säte, mille kohaselt ei ole and-

mekogus sisalduvad andmed avalikud. Seejuures toob

eelnõu seletuskiri välja, et avalike vahendite kasuta-

mise kohta käiv teave peab olema avalik, kuid avali-

kuks soovitakse teha ainult minimaalne statistiline

komplekt ning seda tuleks teha mujal, kui andmeko-

gus, näiteks toetuse andja kodulehel. Kultuuriminis-

teeriumi hinnangul ei ole selline regulatsioon otstarbe-

kas. Asutusel on töökorralduslikus mõistes oluliselt

lihtsam, kui dokumendid, mida igal juhul tuleb and-

mekogus talletada, jäävad andmekogusse, ning on va-

jalikus osas avalikud (mitte neid ei dubleerita ainult

avalikustamise eesmärgil kuskil mujal). Sellest on mi-

nisteerium ka toetuste menetluse infosüsteemi loomi-

sel lähtunud. Selleks, et kõik avalikud dokumendid

oleksid lihtsasti leitavad, võib toetuse andja näiteks

avaldada kodulehel lingi või lingid vastavatele andme-

kogudele, kust avalikud andmed on leitavad. Ühtlasi

läheb eelnõuga pakutud sõnastus – andmekogus sisal-

duvad andmed ei ole avalikud – oma põhimõttelt vas-

tuollu AvTS-iga ega taga avalike vahendite kasuta-

mise läbipaistvuse nõuet. Teeme ettepaneku antud sä-

tet muuta ning sõnastada selgelt, et AvTS alusel nõu-

tud andmed tuleb avalikustada või alternatiivselt sätes-

tada, et andmetele juurdepääsu ja andmete väljasta-

mise kord sätestatakse andmekogu põhimäärusega.

Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud.

Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt

isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste

tabeli punktis 20.

14

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

22 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 53, § 551

lg 6;

15)Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulat-

siooni lõikega 6 sätestatakse, et toetuste andmeko-

gusse kantud andmeid säilitatakse viis aastat arvates

toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31.

detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest

tuleneb teisiti. Juhime tähelepanu, et andmete (pi-

kema) säilitamise kohustus võib tuleneda ka mõnest

muust õigusaktist, kui ainult riigiabi reeglitest tulene-

valt. Näiteks sätestab raamatupidamisseadus algdoku-

mentide säilitamiskohustuse 7 aastaks. Praeguse sätte

sõnastuse järgi ei ole võimalik seda arvestada. Ühtlasi

on suur hulk andmekogusid tunnistatud arhiiviväärtus-

likeks, mis tähendab, et nendes andmekogudes sisal-

duvaid andmeid tuleb säilitada alaliselt (vt:

https://www.ra.ee/astra/site/databases). Kuigi andmeid

ei säilitata alaliselt andmekogus, vaid need antakse

teatud hetkel üle rahvusarhiivile, siis sellegi poolest ei

kata praegune sätte sõnastus erijuhte kõikides andme-

kogudes sisalduvate andmete säilitustähtaegade kohta.

Ka minimaalse andmete säilitamise printsiipi ei ole

hea volitusnormi panna, sest mõnel juhul ei ole prakti-

list tarvidust dokumente hoida nii kaua. Teeme ettepa-

neku mitte sätestada volitusnormi tasandil ei mini-

maalset ega maksimaalset säilitustähtaega, vaid jätta

säilitustähtaja reguleerimine põhimääruse tasandile

või alternatiivselt täiendada § 551 lõike 6 sõnastust

selliselt, et lisaks riigiabi reeglitele oleks võimalik ka

teistest õigusaktidest või dokumendi liigitusskeemi-

dest tulenevalt pikemaid või lühemaid säilitustähtae-

gasid rakendada.

Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud.

Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt

isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste

tabeli punktis 20

15

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

23 Kultuuriministee-

rium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 65, § 817

16)Eelnõu kohaselt kavandatakse see jõustada 1. det-

sembril 2025. Sellest lähtuvalt tuleb pärast seda välja-

kuulutatavate taotlusvoorude olemasolevad ministri

määrused üle vaadata ning viia kooskõlla seaduse

nõuetega. Lisaks tuleb välja töötada mitmeid uusi

määruseid, nt strateegiliste partnerite toetamine, otsus-

tuskorras antavate toetuste põhimõtted, riigi asutatud

sihtasutuse toetamise põhimõtted ning need on vajali-

kud, et 2026. aastal toetuseid rakendada. Ministeeriu-

mile toob see kaasa suure töökoormuse ning sellise lü-

hikese ajaga ei ole võimalik teha kvaliteetset õigusloo-

met, sh valdkonda kaasates. Eelnõus ettenähtud raken-

dusnorm, et enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel poo-

leli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste

kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile

kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtes-

tatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud

redaktsiooni, on vajalik, kuid ei lahenda kõiki neid kü-

simusi. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku näha olema-

solevate määruste seadusega kooskõlla viimiseks ning

uute põhimõtete väljatöötamiseks ja jõustamiseks pi-

kem üleminekuaeg, näiteks september 2026.

Arvestatud Eelnõule on lisatud rakendussäte, mille kohaselt tuleb

riigisiseste toetuste andmine viia kooskõlla 2025. aasta

1. detsembril jõustunud redaktsiooniga 2026. aasta 31.

detsembriks.

24 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

Punkt 32, § 46

lõige 2

1. Palume § 46 lõike 2 sissejuhatava lauseosa muuda-

tuses asendada sõnad „üleriigiliste kohaliku omavalit-

suse üksuste liitude“ sõnadega „üleriigilise kohaliku

omavalitsuse üksuste liidu“. Alates 2020. aastast te-

gutseb ainult üks üleriigiline kohaliku omavalitsuse

üksuste liit nimega Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Arvestatud Eelnõu sätte sõnastust on täpsustatud.

16

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

25 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

eelnõu täienda-

mine § 51 lg

3,4 ja lg 41

2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seaduse § 51

lõike 3 ja 4 muudatustega ning täiendada seaduse § 51

uue lõikega 41.

Põhiseaduse § 154 lõike 2 kohaselt tuleb KOVi täide-

tava riikliku ülesande kulud hüvitada riigieelarvest.

Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta otsuses nr 3-4-1-8-

09 juhitakse tähelepanu sellele, et PS § 154 lõike 2 tei-

sest lausest tuleneb KOVidele õigus seadusega pandud

riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigiee-

larvest. Keskvalitsus peab tagama, et KOV ei pea ka-

sutama omavalitsuslike ülesannete täitmiseks mõeldud

raha riiklike ülesannete täitmiseks.

RESis täpsustatakse, kuidas PS § 154 lõikes 2 nimeta-

tud KOVi täidetavate riiklike ülesannete kulude kat-

mine riigi poolt eelarveliselt sisustatakse. Kehtiva

RES § 51 lõike 1 kohaselt on KOVile seadusega pan-

dud riikliku ülesande (edaspidi riiklik ülesanne) ku-

lude katmise aluseks keskmine arvutatud kulu või te-

gelik kulu.

Sellega seoses teeme ettepaneku täpsustada lõike 3 sõ-

nastust, et nii riikliku ülesande kulude valemipõhise

kui ka juhtumipõhise hüvitamise korral võib vald-

konna eest vastutav minister kehtestada asjaomased

(lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud) põhimõtted ja

korra määrusega.

Samuti teeme ettepaneku täpsustada lõiget 4 nii, et

riikliku ülesande kulude katmise ulatus, st kulude hü-

vitise määrad ühiku kohta määratakse igaks aastaks

riigieelarvega.

Ühtlasi palume § 51 täiendada lõikega 41, milles nä-

hakse ette, et riikliku ülesande kulude katmiseks ette

nähtud vahendid kavandatakse riigieelarves piirmää-

rata kuluna. Kui riikliku ülesande kulude hüvitis on

riigieelarves piirmääraga kulu, võib tekkida olukord,

Osaliselt ar-

vestatud

Eelnõu on täiendatud seaduse § 51 lõigete 3 ja 4 muu-

datustega.

Ettepanekut § 51 täiendada lõikega 41 ei arvestata. Kui

riikliku ülesande kulude katmiseks antav eelarve on

piirmäärata ehk seadusest tulenev kulu vastavalt RES §

32 lg 2 punktile 2, siis nii see kulu esitataksegi riigiee-

larves. Kulu esitamiseks piirmäärata vahendina ei ole

vaja eraldi sätet riigieelarve seadusesse.

17

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

kus nt hüvitatavate toimingute arvu hüppelise kasvu

tõttu ei piisa riigieelarves kavandatud summast KOVi-

dele kulude hüvitamiseks.

26 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

eelnõu täienda-

mine § 53 lõige

7

3. Teeme ettepaneku § 53 lõige 7 kehtetuks tunnis-

tada.

Riigieelarves ei kasutata toetuste puhul enam terminit

„eraldis“ ning seetõttu on nimetatud säte muutunud

pärast selle termini kasutusest loobumist sisutühjaks.

Arvestatud Eelnõu on täiendatud § 53 lõike 7 kehtetuks tunnistami-

sega. Säte on keeleliselt ja moraalselt vananenud. Tege-

mist on nn katuseraha jagamise sättega. Riigikogus

enam nn katuserahasid ei jagata.

18

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

27 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

punkt 51, sele-

tuskiri

4.1. Teeme ettepaneku esitada seletuskirjas põhjali-

kum selgitus § 531 seniste riigieelarveliste toetuste eel-

nõus kavandatud detailsusega eristamise vajaduse

kohta riigieelarve seaduse tasandil. Kui projektipõhise

toetuse ja tegevustoetuse eristamise soov ja vajadus on

arusaadav, siis just sotsiaaltoetuse eraldi väljatoomine

vajaks selgitamist, arvestades, et see toetusliik pole ka

selgelt seaduse tasandil defineeritud. Palume lisada

põhjalikum selgitus selle kohta, millisel määral erineb

see lisaks stipendiumidele muudest otsustuskorras an-

tavatest sotsiaaltoetustest või kas igale isikule antav

toimetuleku- või erakorraline abi toetus loetakse eel-

nõu tähenduses sotsiaaltoetuseks. SHS toetused on se-

letuskirja kohaselt välistatud, kuid sellisel juhul ei

kattu ilmselt ka sotsiaaltoetuste definitsioon RESi eel-

nõu omaga.

Arvestatud,

selgitame

Eelnõu on täiendatud ja sotsiaaltoetustena on käsitletud

üksnes preemiaid ja stipendiume. Kuna sotsiaalset kait-

set puudutavad regulatsioonid peavad PS kohaselt

olema seadusandja otsustada, siis ei saa RES alusel

anda igasuguseid toetusi, mida finantsarvestuses ja

eelarves kvalifitseeritakse sotsiaaltoetusteks. Ministee-

riumi valitsemisalad ja põhiseaduslikud institutsioonid

saavad anda vaid selliseid toetusi, mis ei ole seotud sot-

siaalse kaitsega, nendeks on stipendiumid ja preemiad.

Analüüsisime RTK-ga ka teisi võimalusi, kuidas stipen-

diume ja preemiaid kajastada, ilma et neid peaks eraldi

liigina RES-s välja tooma, kuid ei leidnud paremat la-

hendust. Ka stipendiumide ja preemiate, mille andmine

ei ole seadusega reguleeritud, peab olema läbipaistev.

28 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

punktid 48 ja

65, § 531 ja §

817

4.2. Ka tegevustoetuse eristamisel kehtivast § 531-st

esinevad meie hinnangul väiksed ohud ja üheks sel-

leks on projekti ja tegevustoetuste sisuline eristamine

juba olemasolevate meetmete kontekstis. Näiteks sä-

testab kehtiv § 531 lõige 1, et (nii tegevus- projekti kui

sotsiaaltoetus) riigisiseste toetusprogrammide vahen-

dite kasutamiseks kehtestab minister määrusega tingi-

mused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite

arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toe-

tusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud va-

hendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja

kord ei tulene muust õigusaktist. Tegemist on volitus-

normiga, mille alusel on kehtestatud hetkel 158 kehti-

vat toetusmäärust, mistõttu tuleb meie hinnangul selle

volitusnormi sõnastuse muutmisse pigem suhtuda ette-

vaatlikult, kuivõrd selle volitusnormi alla on paiguta-

tud tegevustoetusi1, aga võimalik, et ka eelnõu tähen-

duses sotsiaaltoetusi.

Arvestatud Eelnõule on lisatud rakendussätted, mille kohaselt tuleb

RES alusel riigisiseste toetuste andmine viia 2025.

aasta 1. detsembril jõustunud seaduse redaktsiooniga

kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril.

Kaalusime tehtud ettepanekut, et toetuse tingimuste

määrused võiksid kehtida kuni nende kehtetuks tunnis-

tamiseni, kuid sellisel juhul toetuste andmise süsteem ei

saakski korrastatud. Osa määrusi on kehtestatud selli-

selt, et nende alusel antakse toetusi aastast aastasse.

Konkreetne kuupäev on märgitud arvestusega, et rii-

gieelarve on aastase kehtivusega. Kui vahendid üle kan-

takse, on neid võimalik kasutada 1+1 aastat.

19

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

Eelnõu kohaselt on sama sätte lõike 1 sõnastus muutu-

nud sisuliselt, juurde on lisatud täpsustav piirang: „mi-

nisteeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava rii-

gisisese projektipõhise toetuse andmise“.

Meie arvates tekib küsimus, mis saab olemasoleva vo-

litusnormi alusel kehtestatud määrustest, mis ei ole

olemuselt enam projektipõhised toetused. Kardetavasti

ei piisa selleks eelnõuga kavandatavast rakendussättest

§ 817, millega nähakse ette rakendava toetusmeetme

redaktsiooni kohaldamine, kuid samas muutub mää-

ruse andmise aluseks olev volitusnorm (jääb mulje, et

muude kui projektipõhiste toetuste jaoks kaob volitus-

norm ära), tingides õigusliku ebamäärasuse.

Teeme ettepaneku kaaluda rakendussätete täiendamist

näiteks VVS § 10512 lõikele 4 analoogse sättega, mis

jätab olemasolevad määrused kuni nende kehtetuks

tunnistamiseni kehtima.

29 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

eelnõu täienda-

mine: §531 lg 3

4.3. Teeme ettepaneku täiendada § 531 lõikega 3, mille

kohaselt ministeeriumi valitsemisalal on õigus riigisi-

sese projektipõhise toetuse andmiseks ettenähtud rii-

gieelarve vahendeid kasutada sama eelarveaasta ja sel-

lele järgneva kolme eelarveaasta jooksul.

RES §53 lõikes 2 kehtestatud üldpõhimõte, et minis-

teeriumi valitsemisalal on õigus riigieelarve vahendeid

kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, ei võimalda

rahastada avatud taotlusvoorudes pikemaajalisi pro-

jekte ning toob kaasa püsiva halduskoormuse seoses

vahendite järgmisse aastasse ülekandmise taotlemi-

sega. Paragrahv 53 lõige 2 annab võimaluse RESis sä-

testada erisused sellest üldpõhimõttest, mida projekti-

toetuste puhul ongi otstarbekas rakendada. Arvestades

iga aasta riigieelarve kinnitamisele järgnevat ajakulu

taotlusvooru avamisele, varuaega taotlejate teavitami-

Arvestamata Tulenevalt PS §-st 115 on riigieelarve aastase kehtivu-

sega. Seetõttu planeeritakse ka kulud üheks aastaks.

Oleme nõus, et pikemaajaliste projektide planeerimine

on sellisel juhul keerukas. Kuid toetuse andmine ei pea

olema tingimata üheaastane otsustus, sest riigiasutus

saab vajadusel võtta kohustusi ka järgnevatele aastatele,

kui kohustuste võtmise piirmäär (RES § 60 lg 4) seda

võimaldab. Samas peab alati arvestama sellega, et järg-

nevate aastate RES-RE protsessis ei pruugi ta vahen-

deid saada.

20

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

sele voorust ning taotluste ettevalmistamiseks, taot-

luste vastavuskontrollile ja taotluste sisulisele hinda-

misele ning toetusotsuste vormistamisele kuluvat

aega, ei jää toetuste sihtrühmale piisavalt aega tege-

vuste elluviimiseks enne sama kalendriaasta lõppu.

30 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

eelnõu täienda-

mine: § 532 lg

4

4.4. Välistada ei saa sedagi, et ka tegevustoetuste pu-

hul võib toimuda toetuse edasi jagamine, st toetuse ja-

gamine rakendusüksuse kaudu kas vahetult projektipõ-

hise toetusele sarnase rakendusskeemi alusel või toe-

tust jagavale asutusele (nt KOV) hilisemate kulude

kompenseerimise kaudu. Seetõttu võib meie hinnangul

osutuda ka § 532 puhul vajalikuks ette näha 53¹ lõikes

2 sätestatud haldusülesande edasivolitamise regulat-

sioon.

Arvestamata Tegevustoetuse andmisel ei kaasne taotlusvoore, toe-

tuse saajate välja selgitamist, toetuse kasutamise kont-

rollimist jne. Tegemist on juba teada isikutele (keskva-

litsuse juriidilised isikud) vahendite eraldamisega. See-

tõttu ei ole nn vahelüli kasutamine põhjendatud. Kui

praktika käigus siiski ilmneb selline vajadus, siis võib

kaaluda seaduse muutmist.

21

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

31 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

punktid 27 ja

56: § 26 lg 51, §

56 lg 24

5. Tähelepanekud eelnõu punktides 27 ja 56 kavanda-

tud muudatuste kohta.

Kavandatava muudatusega nr 27 (§ 26 lg 51 muut-

mine) lisatakse aastasesse riigieelarve seadusesse tege-

vuspõhise ülesehituse kõrvale a) administratiivne osa

(asutuste eelarved) ja b) detailne majanduslik jaotus

tegevuspõhise jaotuse alla.

Riigieelarve sellise ülesehituse puhul ei ole ministril

sisuliselt võimalik rakendada Vabariigi Valitsuse sea-

duses talle antud pädevust kinnitada valitsemisala rii-

giasutuste eelarveid (VVS, § 49 lg 9), samas toob

muudatus kaasa täiendava töökoormuse eelarve käsk-

kirjades samade andmete selgitamisel nii tegevuspõhi-

ses jaotuses kui ka asutuste vahel, mida nõutakse ka-

vandatava muudatusega nr 56 (§ 56 lg 24). Tegevuspõ-

hises eelarves tekib sellisel viisil ridade selgitamine

pidevaid kordusi ning arusaadavus väheneb oluliselt.

Selle muudatusega kaugenetakse tegevuspõhise eelar-

vestamise põhimõtetest ja luuakse reeglid, mis tingi-

vad valitsemisalas sisulise tegevuspõhise eelarvesta-

mise asemel üle minema näilisele tegevuspõhisusele.

Selgitame Selgitame, et minister kinnitab ja liigendab valitse-

misala riigiasutuste eelarved lähtudes riigieelarvest ja

kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Vastavalt käsiraa-

matu juhisele (ptk 7.2) ei saa ministri käskkiri olla üldi-

sem, kui selle aluseks olev riigieelarve (sh selle lisa) ja

esialgne VV aastase riigieelarve täiendav liigendamine.

Uus riigieelarve maj. sisu liigendus ei ole nii detailne,

kui on nõutud riigieelarve planeerimise detailsus (eelar-

veklassifikaatori lisa 4).

Nõustume, et võib tekkida juurde töökoormust, kuid

2025. aasta eelarve lisas esitatud eelarve liigendus näeb

ette veelgi detailsema eelarve jälgimise ja eelarve eba-

täpsuste korral vajaks see veelgi tihedamat muutmist.

Ka praegu tuleb muudatuse sisu selgitada, et mõista

muudatuse vajadust. Topelt selgitamine ei ole vajalik,

leida tuleks mõistlik lahendus. Rahandusministeerium

saab siin kaasa mõelda. Täiendav töökoormus võib tek-

kida ka muudatuste esitamisel Riigikogu rahandusko-

misjonile ja seoses kaasnevatele küsimustele vastamis-

tega.

32 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel

punkt 52, § 55

lõige 2

6. Palume eelnõu punktiga 52 kavandatava § 55 lõike

2 puhul täpsustada, et see nõue kehtib üksnes tegelike

kulude alusel rahastamise korral ning ei laiene lihtsus-

tatud kuluviisidele. Lisaks palume kaaluda täiendava

analüüsi tegemist selle kohta, kas § 55 nõuded peaksid

laienema ka teatud välisvahenditele, mille eelarve ka-

sutamise kohta ei ole eriseadust.

Selgitame Riigieelarvest toetuse andmine peaks üldjuhul olema

kulupõhine, sest see tagab eelarve vahendite säästliku

kasutamise ning toetuse saajale ei maksta toetust kulude

katteks, mida ta ei ole teinud. Välissuhtlemisseadus an-

nab võimaluse välisabist antava toetuste andmise tingi-

mused kehtestada määrusega. RESis puudub vajadus

seda regulatsiooni dubleerida.

22

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

33 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

punkt 36, § 46

lõiked 6 ja 7,

seletuskiri

7.1. Palume seoses § 46 lõigetega 6 ja 7 täiendamisega

lisada selgitus, et tulenevalt Riigikohtu 16. märtsi

2010. aasta otsusest nr 3-4-1-8-09 ei ole tegemist KO-

Vide finantsgarantii ulatusliku riivega, kui eelarve-

aasta keskel tulude vähendamine või kulude suurenda-

mine puudutab nt kõiki tööandjaid laiemalt, ning KO-

Videle ei pea muudatusega kaasnevaid rahalisi mõju-

sid kompenseerima.

Samuti palume seletuskirja lisada, et kui KOVide tu-

lude vähendamine või kulude suurendamine eelarve-

aasta keskel on põhjustatud nt majandussurutisest tin-

gitud ulatuslikust riigieelarve operatiivse kärpe vaja-

dusest, peab alati kaaluma, kas KOVide finantsgaran-

tii ulatuslik riive kaalub üles muud ülekaalukad ühis-

kondlikud vajadused nagu riigi rahanduse ulatusliku

parandamise vajalikkuse.

Arvestatud Seletuskirja on lisatud selgitused.

34 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

punktid 48-50,

seletuskiri

7.2. Seletuskirjas on § 531 muutmise kohta järgnev

selgitus: „Sihtfinantseerimine jaotatakse omakorda te-

gevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhi-

vara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle

saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea-

tud põhivara (§ 24 lõiked 2 ja 4).“ Samas eelnõu teks-

tis põhivara mõistet ei kasutata ega ole seatud tingi-

museks, et toetatav investeering peaks olema põhi-

vara.

Samuti on seletuskirjas järgmine väide: „Projektipõ-

hise toetuse saaja ei või olla riigiasutus“, kuid sellise

välistuse kohta eelnõus vastav säte puudub. Palume

viia eelnõu ja seletuskiri üksteisega vastavusse.

Selgitame Kehtiva RES § 26 lõike 4 punkt 3 kohaselt liigenda-

takse riigieelarve vahendid majandusliku sisu järgi tulu-

deks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimiste-

hinguteks, lähtudes järgnevast: /.../ 3)investeeringud on

materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks ja

renoveerimiseks planeeritud vahendid;

Eelnõu sõnastus on, et "projektipõhist toetust antakse

kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks". Kui

projektipõhine toetus antakse investeeringuteks, siis

RESis tähendab see, et toetus antakse materiaalse ja im-

materiaalse põhivara soetamiseks. Eelarveklassifikaa-

tori Lisa 4 "Eelarvekontod" Investeeringute all on mate-

riaalse ja immateriaalse põhivara soetused koos ühel

kontol.

Projektipõhise toetuse saajate ringi eelnõus ei piirata.

Eelnõu esimeses versioonis olid projektipõhiste toetuste

saajateks füüsilised ja juriidilised isikud, nende alla rii-

giasutused ei lähe. Ka seletuskiri selgitas seda, mistõttu

23

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

eelnõu ja seletuskiri ei olnud omavahel vastuolus.

Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal ei ole pro-

jektipõhise toetuse saajate ringi piiratud. Seega selleks

võivad olla ka riigiasutused. Eelnõu ja seletuskiri vasta-

valt muudetud.

35 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

punkt 38, sele-

tuskiri

7.3. Palume seletuskirja lk 24 tabelis parandada ekslik

väide, et ajutiselt võivad toetusfondi arvnäitajad olla

toodud toetusfondi määruses.

Paragrahvi 48 lõike 3 kavandatava muudatuse koha-

selt sätestatakse toetusfondi jaotamise aluseks olevad

arvnäitajad seadusega. Kõik ajutised ühekordsed toe-

tused ei ole enam toetusfondi osa, vaid juhtumipõhi-

sed toetused ministeeriumi eelarvest. Seega puudub

vajadus toetusfondi määruses sätestada nt ajutiste toe-

tuste jaotamise aluseks olevaid arvnäitajaid.

Arvestatud Seletuskirjas vastav tekst parandatud.

36 Regionaal- ja Põl-

lumajandusminis-

teerium

Kooskõlastab

järgmiste mär-

kustega arves-

tamisel:

seletuskiri

7.4. Samuti palume seletuskirja lk 24 tabelis paran-

dada ekslik väide, et „KOVidelt ei nõuta [toetusfondi]

jääke tagasi.“ Paragrahv 52 võimaldab siiski vajadusel

KOVidelt toetusfondi jääke riigieelarvesse tagasi

nõuda.

Arvestatud Seletuskirjas vastav tekst parandatud.

24

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

37 Riigikohus Arvamus, ül-

dine tähelepa-

nek

EL majandusjuhtimise raamistiku reform - nagu ka ni-

metus ütleb ja vaatamata selle sisuks olevatele eelar-

vereeglitele - on suunatud kestliku majanduskasvu

saavutamisele. Sellist [üld]eesmärki riigieelarve sea-

duse eelnõuga ei võeta, eesmärgiks on seletuskirjast

nähtuvalt nõuete ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

Kuigi liidu majandusjuhtimise raamistiku reform tugi-

neb valdavalt otsekohalduvatele määrustele, tuleks ka

liidu õiguse ülevõtmisel järgida regulatsiooni kehtesta-

mise eesmärki. See eesmärgi kaotsiminek avaldub

kõige selgemini seletuskirjas kasutatud argumentat-

sioonis, kus hinnatakse peamiselt ülevõetavate nõuete

mõju

riigisisestele reeglitele või selgitatakse muutusi eelar-

vetehniliselt. See, et Eesti jätkab endale nii mõneski

osas karmimate reeglite seadmist, ei pruugi olla halb.

Kuid kas ja milline mõju on sellel lisaks riigi rahan-

duse loodetavasti parematele näitajatele kui teistel

liikmesriikidel, seletuskirjast ei selgu.

Selgitame Kestliku majanduskasvu saavutamise eesmärk on eelar-

vereeglite seadmisel ja täpsustamisel kahtlemata.

Käesoleva eelnõuga saavutatakse see läbi EL õiguse üle

võtmise Eesti õigusesse.

38 Riigikohus Arvamus, ül-

dine tähelepa-

nek, § 27 sele-

tuskirja põhjen-

dus

Mõlemas, nii EL õiguses kui ka eelnõus on rõhutatud

keskpika perioodi eelarvestamise olulisust, kuid aasta-

põhised eelarve ja -kontrolli reeglid, võttes arvesse ka

lisanduvaid, vähendavad pikema perioodi eelarvesta-

mise kasu. Pikaajaliselt planeerimiselt ei saagi eeldada

sarnast täpsust aastaeelarve koostamisega. Kokkuvõt-

valt peaks pikema perioodi planeering andma aastate

lõikes paindlikkust. Ka aastaeelarve ei saagi ega peagi

sendi täpsusega langema kokku täitmisega.

Millist lisaväärtust annab see, kui tagantjärele viia

eelarve vastavusse tegeliku majandusarvestusega (raa-

matupidamisega)? Siinkohal märgime, et riigieelarve

oli aastapõhine juba enne tekkepõhise eelarve kasutu-

selevõttu.

Seetõttu on eksitav seletuskirja lk 22 toodud RES § 27

Selgitame Kuna juulikuus kooskõlastamisele saadetud eelnõule

antud mitmes tagasisides (k.a Riigikontroll) viidati, et

õigus muuta pärast eelarveaasta lõppu kahe kuu jooksul

valitsemisalade eelarveid või teha kehtivuse kaotanud

riigieelarve alusel uusi eelarveotsuseid, ei ole siiski põ-

hiseadusega kooskõlas, jäetakse eelnõust välja § 27

puudutavad muudatused.

25

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

muudatuse põhjendus. Kuidas seeläbi läbipaistvus või

õigusselgus suureneks? Samuti ei anna kavandatud

muudatus vajalikku informatsiooni järgneva(te)

aasta(te) eelarve(te) koostamiseks. Sellega võib vähe-

neda aga ülekantavate vahendite (eelarve) maht, mis

on positiivne.

39 Riigikohus Arvamus, ül-

dine tähelepa-

nek

Samuti ei suurene Riigikohtu arvates eelarve läbipaist-

vus, informatiivsus ega arusaadavus, kui

seni eelarve lisas esitatud detailne info esitatakse edas-

pidi üldistatud kulul eelarves.

Selgitame Nii poliitikud, ametnikud kui ka kodanikud saavad riigi

rahakasutusest seda paremini aru, mida täpsemini on

eelarves välja toodud, kuhu raha kulub (ja kust see tu-

leb). Detailid võimaldavad jälgida, kas raha kulutatakse

kooskõlas lubaduste ja eesmärkidega, ning hinnata, kas

ressursse kasutatakse tõhusalt. Detailsuse suurenedes

väheneb võimalus varjatud kulutusteks või poliitilisteks

manipulatsioonideks eelarves.

Tõsi on ka see, et detailirohkus võib muuta riigieelarve

ja sellega seotud dokumendid väga mahukaks ja see-

tõttu ka raskesti jälgitavaks, mistõttu tuleb leida eelarve

detailsuses tasakaal, et tagada läbipaistvus ja arusaada-

vus ning mõistlik rakendatavus.

26

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

40 Riigikohus Arvamus,

punktid 1 ja 2

Arusaamatuks jääb, millist probleemi tegelikult püü-

takse lahendada.

Riigieelarve seaduses (RES) puudub vajadus täienda-

valt reguleerida aktide andmist. Valitsusasutuste juh-

tide õigus anda määruseid või üksnes haldusakte on

sätestatud Vabariigi Valitsuse seadusega, põhiseadus-

like institutsioonidele omaste aktide andmise õigus

nende kohta käiva seadusega.

Ainult ministri puhul saab tekkida küsimus, kas konk-

reetne õiguse teostamiseks peab minister andma mää-

ruse või piisab haldusaktist. Kui üldse aktide andmist

suurema õigusselguse huvides RES-s reguleerida, siis

piisaks vaid muudatusest p-s 1.

Eraldi regulatsiooni kehtestamine riigisekretäri anta-

vatele aktidele (p 2) tõstatab pigem küsimuse, kas te-

gelikult on RES regulatsioonis olemas kolme liiki ins-

titutsioone – valitsusasutused, põhiseaduslikud insti-

tutsioonid ja riigikantselei. Seda muljet süvendab ka

seletuskiri (lk 15), kus on kasutatud „põhiseaduslike

institutsioonide juhid ja riigisekretär“.

Arvestatud Eelnõu on muudetud ning RES § 3 täiendamine lõikega

3 eelnõust välja jäetud.

41 Riigikohus Arvamus,

punkt 3

Märgime, et direktiiv EL 2024/1265 (muudatus 9, uus

artikkel 8a) kohustab avaldama eelarvenõukogu arva-

muse mittearvestamisel selgituse kaks kuud pärast ar-

vamuse esitamise kuupäeva. Eelnõus seevastu on re-

guleeritud valitsuse otsuse vormistamist kahekuulise

viitega (see ilmselt vormistatakse kohe, miks peaks

seda edasi lükatama), kuid ei ole sätestatud, millal di-

rektiivis ettenähtud selgitus tegelikult avaldatakse.

Selgitame Seaduse paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse selliselt, et

kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arva-

musega, vormistatakse selle kohta Vabariigi Valitsuse

istungi otsus hiljemalt kahe kuu jooksul arvates arva-

muse esitamisest.

27

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

42 Riigikohus Arvamus,

punkt 5

§ 4 lg 5

Uus säte RES § 4 lg 5 vajaks korrastamist. Sätte II

lausest selgub, et eelarvenõukogu annab „hinnanguid“

ja „arvamusi“. Kuigi eesti keeleruumis käsitletakse

neid ka sünonüümidena (sellisel juhul puuduks vaja-

dus mõlema nimetamiseks), on „hinnang“ EKI selgi-

tuste kohaselt vaatlusel või statistikal põhinev otsus-

tus, „arvamus“ seevastu veendumusel või oletusel ra-

janev seiskoht. Samas sätte I lause kohustab eelarve-

nõukogu avaldama oma veebilehel üksnes „arvamusi“.

Seevastu sätte II lause annab õiguse avaldada veebi-

lehel „hinnangute ja arvamuste“ aluseks olevaid „me-

toodikaid“ ja „andmeid“. Järelikult hinnanguid ei aval-

data veebilehel, samuti ei ole õigus neid esitleda Riigi-

kogu rahanduskomisjonile. Viimasel on õigus [üks-

nes] taotleda veebilehel avaldatud arvamuste esitle-

mist. Oleme arvamusel, et veebilehel tuleks avaldada

ka hinnangud ja hinnangud peaksid olema rahandus-

komisjonile esitletud (kui eelnõusse jäävad alles nii

hinnang kui arvamus). Kui „hinnangut“ ja „arvamust“

kasutatakse

aga teistsuguses tähenduses, tuleks seda seletuskirjas

selgitada. Kehtiva seaduse järgi eelarvenõukogu hin-

dab riigi makromajandusprognoose ja rahandusprog-

noose, seevastu (EL) 2024/1263 eestikeelne redakt-

sioon kasutab „arvamust“.

Märgime, et Riigikohtu arvates peaks eelarvenõukogu

avalikustama hinnangute (arvamuste) aluseks olevad

metoodikat, see ei tohiks olla kaalutlusotsus. Samuti

peaks ka Rahandusministeerium avalikustama pärast

nende koostamist majandus- ja rahandusprognoosi

aluseks olev(ad) metoodika(d). Ainult nii saaks tek-

kida avalik, arusaadav argumenteeritud diskussioon.

Metoodika avalikustamine pärast prognooside avali-

Arvestamata Vastavalt Eesti Panga seaduse § 4-2 lõikele 1 annab

eelarvenõukogu hinnangu Eesti eelarvepoliitika aluseks

olevatele majandusprognoosidele. Sama paragrahvi

lõike 5 kohaselt on eelarvenõukogu töö väljundiks hin-

nangud ja arvamused, mis avaldatakse eelarvenõukogu

kodulehel. Seega EPS kohaselt annab eelarvenõukogu

majandusprognoosidele hinnanguid, kuid muudes küsi-

mustes võib anda arvamusi. Kuna selline on eelarve-

nõukogu töö korraldus alates 2014. aastast, ei pea vaja-

likuks seda muuta.

28

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

kustamist ei piiraks kuidagi ka seda koostavate amet-

nike või töötajate sõltumatust. Vastupidi, Riigikohtu

arvates see suurendaks sõltumatust, aga lisaks ka usal-

dusväärsust ja suurendaks läbipaistvust.

29

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

43 Riigikohus Arvamus,

punkt 11

Eelnõust nähtub, et RES § 51 lõige 1 kohustab riigiee-

larve ja riigieelarvestrateegia koostamisel järgima li-

saks EL toimimise lepingu lisaprotokollile määrust

(EL) 2024/1263. Seletuskirjas on aga selgitatud, et

seadusesse lisatakse § 51 vastavalt direktiivi

2011/85/EL IV peatükile. Sätete selgitused seevastu

toetuvad määrusele. Kui seletuskirjas viidatud direk-

tiivi peatükk on oluline, siis ilmselt direktiiviga (EL)

2024/1265 muudetud artiklite (5-7) muudatuste tõttu

ja korrektsem oleks viidata sellele (direktiividel ei ole

nn muudatuste järgset tervikteksti).

Märgime ühtlasi, et RES § 51 lõikes 1 võiks sõnastada

…“valitsussektori iga-aastased netokulud on kooskõ-

las“. Netokulud ei pruugi iga-aastaselt kasvada, samuti

oleks see kooskõlas seaduse teiste sätetega (uus RES §

5 lg 21

) ja määrusega (EL) 2024/1263. Oleme seisukohal, et

„riiklikku eelarve ja struktuurikava“ oleks struktuurse

defitsiidi 0,5 protsendipunktise kitsendamise korral õi-

gem kasutada lõikes 2, sest see on EL määruse järgi

dokument, mis kirjeldab liikmesriigi abinõusid eelarve

vastavusse viimiseks EL nõuetele. Riigieelarve ja

eelarvestrateegia koostatakse riiklikust eelarve- ja

struktuurikavast lähtuvalt.

Osaliselt ar-

vestatud

Eelnõus ja ka seletuskirjas täpsustatud õiguslikke alu-

seid EL õiguse aspektist. Netokulude juures tuleks eris-

tada netokulude mahtu ja selle muutust ehk kasvu. EL

nõukogu otsustab iga eelarve- ja struktuurikava põhjal

riigile kehtestada justnimelt netokulude kasvu trajek-

toori, keskendudes sellega justnimelt aastasele muutu-

sele, mitte kulude tasemele. Ka järelevalve käib tege-

likku kulude muutust nõukogu kehtestatuga võrreldes.

30

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

44 Riigikohus Arvamus,

punkt 14

Miks on § 51 lisamisel vajalikud uued RES § 7 lõiked

1 ja 2? Kui riigieelarve ja eelarvestrateegia dokumen-

did (eelnõud) koostatakse tegelikust rahandusprognoo-

sist ja eelarvepositsioonist lähtuvalt ning järgides

muus osas § 51 sätestatut, ei saa tekkida olukord, et

need oleksid vastuolus § 51 reeglitega. See jätab eks-

liku mulje, et tegelikult ei oodatagi § 51 järgimist. Tõe-

näoliselt annab ka edaspidi Rahandusministeerium va-

litsemisaladele eelarvestrateegia ja riigieelarve planee-

rimiseks õigeaegselt majandus- ja rahandusprognoo-

sist ning eelarvepositsioonist lähtuvalt sisendi, seega

peaks olema välistatud nö juhuslik viga RES § 51 jär-

gimisel.

RES § 7 lõike 21lisamisega seatakse omakorda kaht-

luse alla eelnevad sätted – valdkonna eest vastutav mi-

nister ei suuda esitada asjakohaseid meetmeid ja/või

valitsus neid rakendada. Kuid kuidas seesama valitsus,

kes ei suutnud koostada RES § 51 nõuetele vastavat

riigieelarvet ja eelarvestrateegiat ning rakendada §7

lõike 2 alusel meetmeid, suudaks seda teha § 7 lg 21

alusel, seletuskirjast ei selgu.

Selgitame §7 lõiked 1 ja 2 on lisatud olukordadeks, kus tegelik

olukord on prognoosi järgi erinev eelarvega/eelarvestra-

teegiaga kinnitatust sellisel määral, et sellele tuleks rea-

geerida korrigeerimismeetmetega.

45 Riigikohus Arvamus,

punkt 18

Mis on „võimalik reaalne sisemajanduse kogupro-

dukt“, millega tuleks edaspidi võrrelda prognoositavat

„reaalset sisemajanduse koguprodukti“? Et senised

prognoosid „võimalikku reaalset sisemajanduse ko-

guprodukti“ ei sisalda, tuleks seda selgitada eelnõu se-

letuskirjas.

Ilmselt hakkab majandussurutise olemasolu ja tõsiduse

analüüs olema osa majandusprognoosist, millega see

muutub omakorda hinnatavaks eelarvenõukogu poolt.

Kui aga mitte, tuleks eelarvenõukogu pädevust laien-

dada ja ette näha, et eelarvenõukogu peab hindama

Arvestatud Selgitame täiendavalt seletuskirjas.

31

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

kõiki riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise alu-

seks olevaid analüüse. See annaks ka valitsusele täien-

dava kindlustunde otsustamiseks, suurendades legi-

tiimsust.

46 Riigikohus Arvamus,

punkt 20

Riigikohus on arvamusel, et eelarvenõukogu peaks

hindama mitte möödunud aasta „kulukasvu“ vastavust

netokulude trajektoorile, vaid „kulude“ vastavust neto-

kulude trajektoorile. Üldise kommentaarina – Riigi-

kohtu arvates tuleks ka eelnõu muudes sätetes „kulu-

kasvu“ või „netokulude kasvu“ asemel kasutada

„kulu“ või „netokulud“ ilma „kasvuta“ (§14 lg 1 p 4, §

201 lg 4). Kasv tähendab suurenemist võrreldes lähte-

tasemega, hinnates ainult „suurenenud osa“ ei ole Rii-

gikohtu arvates võimalik saavutada ligilähedaseltki

sarnast tulemust, mida määrusega (EL) 2024/1623

muutunud eelarveraamistikuga liikmesriikidelt ooda-

takse. Eelnõu sõnastusest

lähtuvalt peaks eelarvenõukogu avaldama arvamust

üksnes nende osade kohta eduaruandest, kus kulud

kasvasid. Loodetavasti nii ei ole mõeldud.

Arvestamata Siinkohal oleks hea eristada näitajat ja tema muutust.

Netokulud on defineeritud määrusega (EL) 1263/2024.

Lisaks aga sätestab seesama määrus, et eelarvepoliitika

kujundamise põhi-indikaatoriks on netokulude kava ehk

mitmeaastane trajektoor. Seesama trajektoor, mille kin-

nitab EL nõukogu, väljendabki lubatud maksimaalseid

netokulude aastaseid kasve. Kuna nõukogu otsus sisal-

dab kasvumäärasid, ei saa ka eelarvenõukogu hinnata

"kulu" vastavust nõuetele, ikka ainult kulukasve. Ju-

hime ka tähelepanu, et matemaatiliselt võib kasvutempo

olla mittepositiivne.

32

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

47 Riigikohus Arvamus,

punkt 21

Eelnõus võetakse kasutusele ’eelarveraamistiku’

mõiste. Kui ’EL eelarveraamistik’ on defineeritud

(eelnõu p 10), siis eelnõu punktiga 21sätestatakse üks-

nes riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine. Liik-

mesriigi eelarveraamistiku nõuded oleksid nähtuvalt

seletuskirjas toodud eesmärkidest pidanud olema üle

võetud juba direktiiviga 2011/85/EL. Riigikohtu arva-

tes ei ole eelarvenõukogul võimalik efektiivselt täita

talle eelnõuga seatavat ülesannet hinnata RES 2. pea-

tükis (eelnõus „käesolevas peatükis“, § 141 kuulub 2.

peatükki) kirjeldatud

riigi eelarveraamistiku toimimist, kui ei ole selge, mis

on riigi eelarveraamistik. RES 2. peatüki pealkiri on

„eelarvereeglid“. Kui eelarvereeglite sünonüüm ongi

eelarveraamistik ja kõik, mis on sätestatud 2. peatükis

kuulukski hindamisele, siis võikski peatükki nimetada

„eelarveraamistikuks“. Samas on hoopis RES 3. pea-

tükk pealkirjastatud „Riigieelarve raamistik ja läh-

tealused“.

Soovitame „kodumaise eelarveraamistiku“ asemel ka-

sutada „riigi eelarveraamistikku“.

Osaliselt ar-

vestatud

48 Riigikohus Arvamus,

punktid 22 ja

23

Riigikohtu arvates ei saa rahandusprognoos, millest

lähtuvalt koostatakse eelarve- ja struktuurikava (ning

eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu) olla samaaeg-

selt eelarve- ja struktuurikava, sh EL nõukogu kehtes-

tatud netokulude kava ning reformide ja investeerin-

gute elluviimist selgitava eduaruande aluseks. Seega

koostatakse eduaruanne tegeliku olukorra ja eelarve ja

struktuurikava võrdlusena. Kusjuures eelarve- ja

struktuurikava võib-olla koostatud üks kord nelja aasta

jooksul, eduaruanne peab olema koostatud igal aastal.

Ka erinev tsükkel

välistaks sama rahandusprognoosi kasutamise.

Arvestamata Eduaruanne sisaldab lisaks tegelikele andmetele ka

andmeid aasta kohta, mil eduaruanne koostatakse ja esi-

tatakse. Sellele aastale vastavad majandus- ja riigi ra-

handuse näitajad peavad olema asjakohased ehk läh-

tuma selleks hetkeks kõige viimasest prognoosist. See-

tõttu tuleks prognoosi käsitleda ka eduaruande alusena.

33

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

49 Riigikohus Arvamus,

punkt 25

Uues sättes RES § 201 lõige 1 viidatakse §-le 61 , kuid

kehtivas seaduses selline paragrahv puudub ja eel-

nõuga ei plaanita sellist paragrahvi sätestada.

Võttes arvesse riigi eelarve- ja struktuurikava olulisust

oleme seisukohal, et eelarvenõukogu ei peaks arva-

muse esitama üksnes eelarve- ja struktuurikava neto-

kulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi

ja selle makromajanduslike eelduste kohta (uus säte

RES § 201 lg 4), vaid kava kui terviku kohta. Kusjuu-

res makromajandusprognoosi hindamise õigus (kohus-

tus) on eelarvenõukogul juba tulenevalt RES § 4 lõi-

kest 1. Samuti oleme arvamusel, et eelarve- ja struk-

tuurikava projekti tuleks enne selle kinnitamist arutada

Riigikogus. See suurendaks oluliselt kava legitiimsust.

Määruse (EL) 2024/1263 artikkel 11 p 3 kohustab liik-

mesriiki enne eelarve- ja struktuurikava esitamist EL

nõukogule ja komisjonile konsulteerima oma õigus-

raamistikule vastavalt kodanikeühenduste, sotsiaal-

partnerite, piirkondlike ametiasutuste ja riigi muude

asjaomaste sidusrühmade. Kuigi määrus on otsekohal-

duv tuleks Riigikohtu arvates selline konsulteerimise

mehhanism, sh ajalised tärminid, ette näha seaduses.

Et eelnõus on pööratud suurt tähelepanu eelarve läbi-

paistvuse suurendamisele, mis on Riigikohtu arvates

väga oluline, võiks sarnaselt muude oluliste dokumen-

tide avalikustamise sätestamisele ka riigisiseses õigu-

ses sätestada § 201 eelarve- ja struktuurikava avalikus-

tamise (liikmesriigi põhimõtteline kohustus seda teha

on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikkel 11

punktis 5). Samuti tuleks sätestada eduaruande avali-

kustamine (RES uus säte § 202). Või tuleks seletuskir-

jas selgitada, miks erinevalt muudest määruses sätesta-

tud läbipaistvust suurendavatest nõuetest kava ja selle

Osaliselt ar-

vestatud

Eelarvenõukogu on loodud selleks, et anda hinnang

prognooside asjakohasusele ning eelarve eesmärkide

ning nende täitmise kohta. Eelarvepoliitiliste valikute,

reformide, investeeringute ja muu eelarve- ja struktuuri-

kavas sisalduva kohta hinnangu andmine tähendaks po-

liitikavalikute hindamist ning seaks ohtu institutsiooni

sõltumatuse. Täiendame eelnõud eelarve- ja struktuuri-

kava ja eduaruande avalikustamise nõudega.

34

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

eduaruande avalikustamise sätestamist riigisiseses õi-

guses ei peeta oluliseks.

35

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

50 Riigi Tugiteenuste

Keskus

Tagasiside ja

ettepanekud:

täiendada eel-

nõu

1. Palume eelnõud täiendada erisättega, mille kohaselt

ei kohaldata riigisiseste toetuste puhul riigivastutuse

seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Samaselt on see la-

hendatud ELÜPS-is ja vastav täiendus lisatakse ka

ÜSS eelnõusse. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1

kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt int-

ressi alusetult saadud raha eest.

Nimetatud erisuse sätestamise nt. ELÜPS-is tingis Rii-

gikohtu 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13,

kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 või-

maldab isikul lisaks riigivastutuse seaduse § 22 lõikes

1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi

alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tugine-

mist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava

erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui

valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb läh-

tuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulat-

sioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele ava-

lik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus

ei sätesta eriregulatsiooni. Riik ei peaks aga intresse

maksma kuivõrd tegemist on toetuse andmisega ning

riigieelarves ei ole sellisteks täiendavateks intressi-

deks, lisaks nt. väljamakstavale toetusele, rahalisi va-

hendeid ette nähtud.

Arvestamata Ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi, mida antud eel-

nõu menetlemise ajaraamis ei ole võimalik teha.

51 Riigi Tugiteenuste

Keskus

Tagasiside ja

ettepanekud:

punkt 53, § 551

lõige 1, seletus-

kiri

2. Palume muuta eelnõu punkti 53 (eelnõu § 551 ) se-

letuskirjas esitatud selgitust 4 lõigus järgmiselt:

„Seega ei kohusta RES § 551 lõikes 1 sisalduv volitus-

norm kasutama toetuste menetlemiseks ühte andme-

kogu ega korraldama kõiki toetuse andmisi läbi selle

registri. Tänasel päeval on kõige enam kasutatav

struktuuritoetuste register, mis on loodud põhieesmär-

gis EL toetuste rakendamiseks kuid selle laialdasem

kasutusele võtmine lisaks riigieelarvest pärinevate

Selgitame Andmekogu puudutavad sätted on eelnõust välja jäetud.

Eelnõus on üksnes toetuste andmisega seonduvalt

isikuandmete töötlemine. Pikemalt selgitatud märkuste

tabeli punktis 20.

36

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

toetuste rakendmaiseks nõuab täiendavaid suuri tehni-

lisi arendusi ja rahalist ressurssi. Seetõttu ei ole hetkel

võimalik kõiki riigieelarvest pärinevaid toetusi raken-

dada läbi struktuuritoetuste registri ning peab säilima

võimalus täiendavate andmekogude loomiseks ja kasu-

tamiseks.“.

52 Riigi Tugiteenuste

Keskus

Tagasiside ja

ettepanekud:

punkt 52

§ 55 lg 3

3. Tee ettepaneku eelnõu punktis 52 (§ 55) toodud

projektipõhise toetuse tagasinõudmise aluseid ja sõ-

nastust täiendada. Toetuse tagasinõudmine iseenesest

on juba kaalutlusotsus, mistõttu tuleks antud §-is li-

saks määratleda ka toetuse andmise otsuse kehtetuks

tunnistamise aluseid (samaselt STSis ja ÜSS-is). Prak-

tikas ei too kohustuste rikkumine või täitmata jätmine

alati kaasa tagasinõuet küll aga võib esineda olukord,

kus toetuse andjal tuleb teha osaline või täielik toetuse

andmise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus. Need

alused üldjuhul kattuvad.

Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 55 lg 3 sissejuha-

tav lause sõnastada järgmiselt:

„Riigisisese projektipõhise toetuse andja võib toetuse

andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnis-

tada ning lähtudes rikkumise raskusest, vajadusel toe-

tuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul, kui toe-

tuse kasutamisel selgub, et toetuse saaja:…“.

Palume eelnõu § 55 lg 3 toetuse tagasinõudmise aluste

nimekirja täiendavalt lisada alusena: „5) toetuse saaja

või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või

kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku §

209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel.“ Nii on

Osaliselt ar-

vestatud

§ 55 lg 3 sissejuhatava lauseosa sõnastus muudetud. Pa-

ragrahvi 55 lg 3 punkti 1 lisatud kelmus. Kõiki soovitud

KarS § ei ole RESi lisatud, kuna ministril on vastavalt

toetuse olemusele võimalik RESi lisatava § 551 lg 2 ko-

haselt võimalus tagasinõude aluseid täpsustada ja ka li-

sada.

37

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

riigieelarvest toetuste tagasinõudmise alused ühtlusta-

tud EL toetusi reguleerivate õigusaktidega ning riigi

finantshuvide kaitse tagatud senisest konkreetsemate

alustega.

38

Jrk

nr

Arvamuse,

märkuse, ettepa-

neku esitaja

Kooskõlastus

ja eelnõu

punkt

Arvamus, märkus, kommentaar Arvestatud,

arvestamata,

osaliselt ar-

vestatud, sel-

gitame

Vastus

53 Riigi Tugiteenuste

Keskus

Tagasiside ja

ettepanekud:

eelnõu täienda-

mine: punkt 52,

§ 55 täienda-

mine

4. Palume eelnõu § 55 täiendada lõigetega 10 ja 11

järgmises sõnastuses:

„(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasi-

nõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa

Liidu õigusest ei tulene teisiti.“

„(11) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaar-

veldada sama projekti raames maksmisele kuuluva

toetusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes

10 nimetatud tagasinõude puhul.“

Selgitame, et ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi

korral tuleb ette näha erikord tavapärasest toetuse ta-

gasinõudmisest, millele kohaldatakse KonkS § 42 sä-

testatut. Samamoodi on see reguleeritud ka muude EL

toetuste riigisiseses õigusruumis ning peab olema õi-

gusselge lähenemine ka RES-is, sest riigiabi reeglid ei

kohaldu üksnes EL toetuste puhul vaid ka RE kasuta-

mise puhul.

Selgitame, et tagasimaksmisele kuuluva toetuse puhul

tuleb seaduse tasemel tagada võimalus selline tagasi-

nõue tasaarveldada projekti raames veel väljamaksmi-

sele kuuluva toetusega, et vähendada toetuse andja

halduskoormust ning eelnev on ka kooskõlas Riigi-

kohtu halduskolleegiumi 10.06.2017 otsusega nr

3-3-1-67-16, p 12. Nii on see reguleeritud ka EL toe-

tuste tagasinõudmisel.

Osaliselt ar-

vestatud

Eelnõusse on lisatud säte, et ebaseaduslik või väärkasu-

tatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse koha-

selt ja RESi ei kohaldata. Tagasimaksmisele kuuluva

toetuse tasaarveldamise regulatsiooni ei lisata, kuivõrd

RES alusel antavate toetuste puhul esineb selliseid juh-

tumeid, kus sama projekti raames kuuluks toetusi maks-