EPKK seisukoht magustatud joogi maksule




Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Meie 27.03.2024 nr 1-3/28



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukoht magustatud joogi maksu seadusele


Austatud terviseminister Riina Sikkut

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, kes tegutsevad maamajanduse, põllumajanduse ja toidu sh joogitootmise ettevõtluse valdkonnas, ei toeta magustatud joogi maksu kehtestamist ega magustatud joogi maksu seaduse vastu võtmist.
EPKK aravtes on magustatud joogi seadus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk meede ei ole sobiv püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning see on soovitud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. EPKK hinnangul püüab eelnõu koostaja kogu vastutuse senise puuduliku tervishoiupoliitika osas kanda üle tootjale. Tervisekäitumiste propageerimiseks ja edendamiseks on õigem soodustada lasete ja noorte spordi-huviringides osalemist ja teha oluliselt suuremaid maksusoodustusi ettevõtjatele, kelle töötajad harrastavad liikumisharjumusi, kui et karistada ettevõtjaid ebamõistliku maksuga.
Järgnevalt on välja toodud peamised argumendid, miks EPKK ei toeta magustatud joogi maksu kehtestamist:
1. Arusaamatu maksustamise eesmärk
Eelnõu kohaselt on magustatud joogiks jook või joogi valmistamiseks mõeldud valmistis (näiteks siirupi, graanulite või pulbri kujul), mis sisaldab suhkrut ja/või magusainet ning iga muu jook või joogi valmistamiseks mõeldud valmistis, mis sisaldab suhkrut või magusainet, mida ei maksustata alkoholiaktsiisiga ja mida turustatakse joogina või joogi valmistamiseks mõeldud valmistisena. Magustatud joogiks ei loeta piimatooteid ning KN-koodiga 2009 ilma suhkru- või muu magusainelisandita puu- ja köögiviljamahlasid. Jääb arusaamatuks, kas looduslikel puuviljasuhkrutel baseeruvad mahlajoogid ja limonaadid kuuluvad maksustamise alla või kuidas on planeeritud maksustada jookide valmististena pulbreid ja graanuleid?
Maksustamise mõjul võib küll maksustatud toodete tarbimine mõningasel määral väheneda, kuid see suureneb samal ajal teiste magusate alternatiivsete toodete tarbist. Kui Soomes maksustati jäätis, vähenes jäätiste tarbimine 9%, kuid mittemaksustatud külmutatud dessertide söömine samal perioodil kasvas 6%. Mitmetes riikides, kus nn suhkrumaksu on praktiseeritud, on ülekaaluliste inimeste osakaal maksustamisperioodil hoopis tõusnud. Näiteks Mehhiko kehtestas 2014. aastal suhkrumaksu, et piirata karastusjookide tarbimist ja vähendada elanikkonna kõrget rasvumise määra, kuid Mehhiko rasvumismäär on jätkuvalt kavavas trendis. Iirimaal, kus teismeliste seas on suhkruga magustatud karastusjookide tarbimine maksu mõjul küll langenud 60%, on ülekaaluliste (sh rasvunud) teismeliste osakaal samal perioodil kasvanud 18%-lt 24%-le.
Alkohoolsete jookide aktsiisimaksu tõstmine on näidanud, et iga maksumuudatus mis võrreldes naaberriigiga suurendab hinnavahet tarbijale, elavdab piiriülest kaubandust. Kuivõrd alkohoolseid jooke käiakse Lätist toomas, on edaspidi mõistlik samal ajal osta ka odavamaid magustatud jooke. Võib küll kahelda, kas keegi vaid limonaadi pärast Lätti sõidab, kuid korduvalt sotsiaalministeeriumi poolt eeskujuks toodud Portugali magustatud jookide maks, tõi kaasa magustatud jookide smuugeldamise organiseeritult. Ühe suuremamõõtmelise politseioperatsiooni käigus avastati Portugalis 600 hektoliitrit maksustamata limonaadi, ehk kogus, mille maks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Lissaboni poodidesse ja restoranidesse.
Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse: „Mitmeastmeline maksumudel motiveerib tootjaid tootma madalama suhkrusisaldusega tooteid“. Seerjuures on arvestamata jäetud asjaoluga, et naturaalseid mahlasid sisaldavates karastusjookides tuleneb suhkrusisaldus tooraine spetsiifikast. Nii sisaldub nt rabarber oluliselt vähem suhkrut kui õun või pirn, kuid kui silmas pidada rabarberimahlas sisalduvaid happeid, ei pruugi rabarberist valmistatud limonaad olla tervislikum kui naturaalse jääksuhkruga alkoholivaba õunasiider. Joogi toitaineväärtust ega koostisosalist sisaldust maksustamisel aga ei arvestata, mistõttu ei saa magustatud joogi maksu seaduse eelnõud käsitleda tervise edendamise eesmärgist lähtuvalt. Olgu lisatud, et toidu koostise parendamisega, mis hõlmab töödeldud toidu koostise muutmist ehk reformuleerimist, alustati Eestis 2010. aastate alguses. 2016.a pandi Euroopa Komisjoni juures tegutseva töörüma poolt eesmärgiks vähendada lisatud suhkrute sisaldust minimaalselt 10% võrra viie aasta jooksul. Sellest lähtuvalt on Eesti joogitootjad viimase kümne aasta jooksul vähendanud järjepidevalt lisatud suhkrute osakaalu. Nt A Le Coq on vähendanud perioodil 2018-2022 kõikides mittealkohoolsetes jookides suhkrusisaldust 10%. Saku Õlletehas on viimase kaheksa aasta jooksul alkoholivabade jookide müügimahust vähendanud suhkru osakaalu 6,5%-t 4,4%-le. Värska on vähendanud karastusjookide suhkrusisaldust viimase 10 aasta jooksul ca 50%. Kuigi ettevõtjad on tootearenduse abil teinud joogi koostises olulisi muudatusi, karistatakse neid sellegi poolest mõni aasta hiljem maksuga, mis EPKK meelest on selline riigipoolne käitumine ebaõiglane ja vastutustundetu.
2. Negatiivne mõju kohalikule joogitootmisele, eelkõige väikeettevõtlusele
Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse mõju sihtrühmaks ettevõtjad, kes toodavad, impordivad või müüvad magustatud jooke. Neid on dokumendi järgselt 137. Seletuskirja tabelis 3 tuuakse välja näiteid maksu mõjust hindadele. Siinkohal tuleb märkida, et seletuskirjas ei hinnata kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis uue maksu kehtestamine ettevõtjale kaasa toob. Näiteks jääb arusaamatuks küismus, et mis võetakse aluseks jookides suhkrusisalduse määramisel? Kas suhkrusisalduse määramine peab olema edaspidi tõendatud vastavat akrediteeringut omava toidulabori poolt, see on Eestis praktiliselt monopoolne ettevõtmine või lähtutakse nt Tervise Arengu Instituudi NutriData kalkulaatorist või usaldatakse toote märgistusel esitatud andmeid? Riikliku toidulabori LABRIS-e hinnakirja järgselt maksab toitumisalase teabe üks analüüs (energiasisaldus kJ/kcal, rasvad sh küllastunud rasvhapped, süsivesikud sh suhkrud, valgud, sool (Na x 2,5)) 272,21+km eurot. Eraldi suhkrusisalduse analüüsi LABRIS teenusena ei paku. Ükski väiketootja ei jõua sellist hinda maksta ja konkurentsivõimelise hinnaga toodet turustada. Asjaolu, et naturaalse mahla puhul on suhkrusisaldus varieeruv sõltuvalt tooraine liigist, sordist, ilmast, kasvutingimustest jmt, tuleb jookides sisalduvat suhkrut hakata analüüsima partiide kaupa. See aga tähendab märgatavat lisakoormust igale ettevõtjale.
Seletuskirja mõjuhinnangus ei ole hinnatud mõju eraldi Eesti väiketootjatele, kelle tooted kasutavad eelistatult kodumaiseid naturaalseid koostisosi, kelle partiid on eksklusiivsemad ning on seetõttu kallimad. Lisame siinkohal mõned näited Eesti väiketootjate toodetest ja hindadest, kusjuures vaid ühel nimetatud tootes on valmistamisel kasutatud lisatud suhkrut kuid mitte üheski tootes ei kasutata magusaineid.
Toote nimi ja maht
kootis
Suhkru-sisaldus g/100 ml
Hind, km-ta ja km-ga
Maksu määr 1 liitri kohta
Uus hind
Hinna muutus
Õunalimonaad mahe, ÖUN, 330 ml
maheõunamahl (51%), vesi, mahesuhkur, süsihappegaas, antioksüdant (askorbiinhape).
8
1,85
2,26
0,45
2,44
32%
Saaremaa kadakasiirup, 330 ml
kadakavõrse ekstrakt 28% (vesi, kadakavõrsed, kadakamarjad) ja suhkur
64,3 g
10,57
12,90
0,45
13,13
24%
Ingel jõhvikalimps, 275 ml
Fermenteeritud pirnimahl (59%), pirnimahl kontsentreeritud mahlast (28%), jõhvikamahl kontsentreeritud mahlast (13%), naturaalsed lõhna-ja maitseained, süsihappegaas
7,9
1,72
2,1
0,15
2,15
25%
POPP alkoholivaba siirder, 330 ml
100% mahlast valmistatud kääritatud toode
5,5
2,3
2,8
0,15
2,9
26%
Pihtla leivakali, 330 ml
Rukkileivast valmistatud kääritatud kali rafineerimata roosuhkruga.
5,4
1,72
2,1
0,15
2,16
25%
Rose maasika ja rabarberiga, MULL°, 750 ml
Õunamahl 30%, maasikamahl 10%, rabarberimahl 10%, vesi
8
5,89
7,19
0,45
7,60
29%
Sips Limonaad Ahjuõun, 330 ml
Vesi, õunamahl (kontsentreeritud mahlast), süsihappegaas. Maitse- ja lõhnaained kaneelikoor, vanilje ekstrakt ja säilitusained E202 ja E211
5,1
1,56
1,9
0,15
1,96
26%
Ebaküdoonia-melissi roheline jäätee, 250 ml
naturaalne Tseiloni roheline tee, ebaküdoonia toormahla ning värskelt külmpressitud melissi kontsentraati.
6,6
2,46
3
0,33
3,10
26%

Seega EPKK meelest on magustatud joogi maks eelpool toodud näidete põhjal vastuolus eelnõu eesmärgiga ergutada tarbijaid tegema tervislikumaid valikuid, sest eelnõu järgi tõuseb ka naturaalsetel toorainetel ja innovaatilistel tehnoloogiatel põhinevate jookide hinnad.
3. Suureneb halduskoormus
Magustatud jookide maksustamine toob kaasa väga keerulise ja kuluka administreerimise, mis suurendab riigi kulusid olukorras, kus tegelikult on vaja keskenduda administreerimiskulude kokkuhoiule. Kui palju vajab MTA eelarvet juurde, et teha maksusüsteemis täiendusi või kui mitu järelevalveametnikku juurde palgata, seletuskirjas välja ei tooda.
Ettevõtjale tähendab magustatud jookide, sh joogi valmististena mõeldud graanulite ja pulbrite maksustamine suurenevat aruandluskohustust, mis saab olema analoogne täna alkohoolsete jookide aruandlusega. Alkohoolsete jookide tootmiseks on jäigad reeglid laopidamiseks ja kauba liigutamiseks, kus kõik tootmises kasutatavad mõõteseadmed peavad olema taadeldud ning iga müük tuleb eraldi registreerida. Kui limonaadide tootmisel hakkavad kehtima sarnased nõuded, tekkib tootjatele suur lisatöö kohustus, mis on selgelt vastuolus bürokraatia vähendamise üldise eesmärgiga.
4. Vastuolu teiste riiklike eesmärkidega
Ja lõpetuseks, selle aasta märtsis tutvustati Eesti majanduspoliitika valitsusasutuste ülest plaani, mis lähtub Eesti 2023 strateegiast ja TAIE arengukavast. Majandusplaani visiooniks on „Eesti riigi rikkus on meie ettevõtlikkus. Kahekordistame Eesti majanduse aastaks 2035“ ning missiooniks „Oma igapäevategevustega loome Eestis konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja majanduspoliitikat. Siin on viljakas pinnas globaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete sünniks ja kasvuks. Ettevõtted tahavad siin olla, siin kasvada ja siit eksportida, maailma vallutada.“ Kui välja tuua majanduspoliitika dokumendist kaks suunda 1. Õigusruum on selge ja ettenähtav ning 2. Ebavajalikule büroktraatiale ei ole ruumi, siis magustatud joogi maksu seaduse vastuvõtmine läheb Eesti majandusplaani ideega täielikult vastuollu.
Käesolev kiri on esitatud EPKK liikmete nimel. Kuid EPKK toeta ka Eesti Toiduainetööstuste ja teiste ettevõtlusliitude ühiskirjas väljatoodud seisukohti.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda




Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Meie 27.03.2024 nr 1-3/28



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukoht magustatud joogi maksu seadusele


Austatud terviseminister Riina Sikkut

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, kes tegutsevad maamajanduse, põllumajanduse ja toidu sh joogitootmise ettevõtluse valdkonnas, ei toeta magustatud joogi maksu kehtestamist ega magustatud joogi maksu seaduse vastu võtmist.
EPKK aravtes on magustatud joogi seadus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk meede ei ole sobiv püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning see on soovitud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. EPKK hinnangul püüab eelnõu koostaja kogu vastutuse senise puuduliku tervishoiupoliitika osas kanda üle tootjale. Tervisekäitumiste propageerimiseks ja edendamiseks on õigem soodustada lasete ja noorte spordi-huviringides osalemist ja teha oluliselt suuremaid maksusoodustusi ettevõtjatele, kelle töötajad harrastavad liikumisharjumusi, kui et karistada ettevõtjaid ebamõistliku maksuga.
Järgnevalt on välja toodud peamised argumendid, miks EPKK ei toeta magustatud joogi maksu kehtestamist:
1. Arusaamatu maksustamise eesmärk
Eelnõu kohaselt on magustatud joogiks jook või joogi valmistamiseks mõeldud valmistis (näiteks siirupi, graanulite või pulbri kujul), mis sisaldab suhkrut ja/või magusainet ning iga muu jook või joogi valmistamiseks mõeldud valmistis, mis sisaldab suhkrut või magusainet, mida ei maksustata alkoholiaktsiisiga ja mida turustatakse joogina või joogi valmistamiseks mõeldud valmistisena. Magustatud joogiks ei loeta piimatooteid ning KN-koodiga 2009 ilma suhkru- või muu magusainelisandita puu- ja köögiviljamahlasid. Jääb arusaamatuks, kas looduslikel puuviljasuhkrutel baseeruvad mahlajoogid ja limonaadid kuuluvad maksustamise alla või kuidas on planeeritud maksustada jookide valmististena pulbreid ja graanuleid?
Maksustamise mõjul võib küll maksustatud toodete tarbimine mõningasel määral väheneda, kuid see suureneb samal ajal teiste magusate alternatiivsete toodete tarbist. Kui Soomes maksustati jäätis, vähenes jäätiste tarbimine 9%, kuid mittemaksustatud külmutatud dessertide söömine samal perioodil kasvas 6%. Mitmetes riikides, kus nn suhkrumaksu on praktiseeritud, on ülekaaluliste inimeste osakaal maksustamisperioodil hoopis tõusnud. Näiteks Mehhiko kehtestas 2014. aastal suhkrumaksu, et piirata karastusjookide tarbimist ja vähendada elanikkonna kõrget rasvumise määra, kuid Mehhiko rasvumismäär on jätkuvalt kavavas trendis. Iirimaal, kus teismeliste seas on suhkruga magustatud karastusjookide tarbimine maksu mõjul küll langenud 60%, on ülekaaluliste (sh rasvunud) teismeliste osakaal samal perioodil kasvanud 18%-lt 24%-le.
Alkohoolsete jookide aktsiisimaksu tõstmine on näidanud, et iga maksumuudatus mis võrreldes naaberriigiga suurendab hinnavahet tarbijale, elavdab piiriülest kaubandust. Kuivõrd alkohoolseid jooke käiakse Lätist toomas, on edaspidi mõistlik samal ajal osta ka odavamaid magustatud jooke. Võib küll kahelda, kas keegi vaid limonaadi pärast Lätti sõidab, kuid korduvalt sotsiaalministeeriumi poolt eeskujuks toodud Portugali magustatud jookide maks, tõi kaasa magustatud jookide smuugeldamise organiseeritult. Ühe suuremamõõtmelise politseioperatsiooni käigus avastati Portugalis 600 hektoliitrit maksustamata limonaadi, ehk kogus, mille maks oleks pidanud olema 40 000 eurot, oli mõeldud tarnimiseks Lissaboni poodidesse ja restoranidesse.
Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse: „Mitmeastmeline maksumudel motiveerib tootjaid tootma madalama suhkrusisaldusega tooteid“. Seerjuures on arvestamata jäetud asjaoluga, et naturaalseid mahlasid sisaldavates karastusjookides tuleneb suhkrusisaldus tooraine spetsiifikast. Nii sisaldub nt rabarber oluliselt vähem suhkrut kui õun või pirn, kuid kui silmas pidada rabarberimahlas sisalduvaid happeid, ei pruugi rabarberist valmistatud limonaad olla tervislikum kui naturaalse jääksuhkruga alkoholivaba õunasiider. Joogi toitaineväärtust ega koostisosalist sisaldust maksustamisel aga ei arvestata, mistõttu ei saa magustatud joogi maksu seaduse eelnõud käsitleda tervise edendamise eesmärgist lähtuvalt. Olgu lisatud, et toidu koostise parendamisega, mis hõlmab töödeldud toidu koostise muutmist ehk reformuleerimist, alustati Eestis 2010. aastate alguses. 2016.a pandi Euroopa Komisjoni juures tegutseva töörüma poolt eesmärgiks vähendada lisatud suhkrute sisaldust minimaalselt 10% võrra viie aasta jooksul. Sellest lähtuvalt on Eesti joogitootjad viimase kümne aasta jooksul vähendanud järjepidevalt lisatud suhkrute osakaalu. Nt A Le Coq on vähendanud perioodil 2018-2022 kõikides mittealkohoolsetes jookides suhkrusisaldust 10%. Saku Õlletehas on viimase kaheksa aasta jooksul alkoholivabade jookide müügimahust vähendanud suhkru osakaalu 6,5%-t 4,4%-le. Värska on vähendanud karastusjookide suhkrusisaldust viimase 10 aasta jooksul ca 50%. Kuigi ettevõtjad on tootearenduse abil teinud joogi koostises olulisi muudatusi, karistatakse neid sellegi poolest mõni aasta hiljem maksuga, mis EPKK meelest on selline riigipoolne käitumine ebaõiglane ja vastutustundetu.
2. Negatiivne mõju kohalikule joogitootmisele, eelkõige väikeettevõtlusele
Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse mõju sihtrühmaks ettevõtjad, kes toodavad, impordivad või müüvad magustatud jooke. Neid on dokumendi järgselt 137. Seletuskirja tabelis 3 tuuakse välja näiteid maksu mõjust hindadele. Siinkohal tuleb märkida, et seletuskirjas ei hinnata kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis uue maksu kehtestamine ettevõtjale kaasa toob. Näiteks jääb arusaamatuks küismus, et mis võetakse aluseks jookides suhkrusisalduse määramisel? Kas suhkrusisalduse määramine peab olema edaspidi tõendatud vastavat akrediteeringut omava toidulabori poolt, see on Eestis praktiliselt monopoolne ettevõtmine või lähtutakse nt Tervise Arengu Instituudi NutriData kalkulaatorist või usaldatakse toote märgistusel esitatud andmeid? Riikliku toidulabori LABRIS-e hinnakirja järgselt maksab toitumisalase teabe üks analüüs (energiasisaldus kJ/kcal, rasvad sh küllastunud rasvhapped, süsivesikud sh suhkrud, valgud, sool (Na x 2,5)) 272,21+km eurot. Eraldi suhkrusisalduse analüüsi LABRIS teenusena ei paku. Ükski väiketootja ei jõua sellist hinda maksta ja konkurentsivõimelise hinnaga toodet turustada. Asjaolu, et naturaalse mahla puhul on suhkrusisaldus varieeruv sõltuvalt tooraine liigist, sordist, ilmast, kasvutingimustest jmt, tuleb jookides sisalduvat suhkrut hakata analüüsima partiide kaupa. See aga tähendab märgatavat lisakoormust igale ettevõtjale.
Seletuskirja mõjuhinnangus ei ole hinnatud mõju eraldi Eesti väiketootjatele, kelle tooted kasutavad eelistatult kodumaiseid naturaalseid koostisosi, kelle partiid on eksklusiivsemad ning on seetõttu kallimad. Lisame siinkohal mõned näited Eesti väiketootjate toodetest ja hindadest, kusjuures vaid ühel nimetatud tootes on valmistamisel kasutatud lisatud suhkrut kuid mitte üheski tootes ei kasutata magusaineid.
Toote nimi ja maht
kootis
Suhkru-sisaldus g/100 ml
Hind, km-ta ja km-ga
Maksu määr 1 liitri kohta
Uus hind
Hinna muutus
Õunalimonaad mahe, ÖUN, 330 ml
maheõunamahl (51%), vesi, mahesuhkur, süsihappegaas, antioksüdant (askorbiinhape).
8
1,85
2,26
0,45
2,44
32%
Saaremaa kadakasiirup, 330 ml
kadakavõrse ekstrakt 28% (vesi, kadakavõrsed, kadakamarjad) ja suhkur
64,3 g
10,57
12,90
0,45
13,13
24%
Ingel jõhvikalimps, 275 ml
Fermenteeritud pirnimahl (59%), pirnimahl kontsentreeritud mahlast (28%), jõhvikamahl kontsentreeritud mahlast (13%), naturaalsed lõhna-ja maitseained, süsihappegaas
7,9
1,72
2,1
0,15
2,15
25%
POPP alkoholivaba siirder, 330 ml
100% mahlast valmistatud kääritatud toode
5,5
2,3
2,8
0,15
2,9
26%
Pihtla leivakali, 330 ml
Rukkileivast valmistatud kääritatud kali rafineerimata roosuhkruga.
5,4
1,72
2,1
0,15
2,16
25%
Rose maasika ja rabarberiga, MULL°, 750 ml
Õunamahl 30%, maasikamahl 10%, rabarberimahl 10%, vesi
8
5,89
7,19
0,45
7,60
29%
Sips Limonaad Ahjuõun, 330 ml
Vesi, õunamahl (kontsentreeritud mahlast), süsihappegaas. Maitse- ja lõhnaained kaneelikoor, vanilje ekstrakt ja säilitusained E202 ja E211
5,1
1,56
1,9
0,15
1,96
26%
Ebaküdoonia-melissi roheline jäätee, 250 ml
naturaalne Tseiloni roheline tee, ebaküdoonia toormahla ning värskelt külmpressitud melissi kontsentraati.
6,6
2,46
3
0,33
3,10
26%

Seega EPKK meelest on magustatud joogi maks eelpool toodud näidete põhjal vastuolus eelnõu eesmärgiga ergutada tarbijaid tegema tervislikumaid valikuid, sest eelnõu järgi tõuseb ka naturaalsetel toorainetel ja innovaatilistel tehnoloogiatel põhinevate jookide hinnad.
3. Suureneb halduskoormus
Magustatud jookide maksustamine toob kaasa väga keerulise ja kuluka administreerimise, mis suurendab riigi kulusid olukorras, kus tegelikult on vaja keskenduda administreerimiskulude kokkuhoiule. Kui palju vajab MTA eelarvet juurde, et teha maksusüsteemis täiendusi või kui mitu järelevalveametnikku juurde palgata, seletuskirjas välja ei tooda.
Ettevõtjale tähendab magustatud jookide, sh joogi valmististena mõeldud graanulite ja pulbrite maksustamine suurenevat aruandluskohustust, mis saab olema analoogne täna alkohoolsete jookide aruandlusega. Alkohoolsete jookide tootmiseks on jäigad reeglid laopidamiseks ja kauba liigutamiseks, kus kõik tootmises kasutatavad mõõteseadmed peavad olema taadeldud ning iga müük tuleb eraldi registreerida. Kui limonaadide tootmisel hakkavad kehtima sarnased nõuded, tekkib tootjatele suur lisatöö kohustus, mis on selgelt vastuolus bürokraatia vähendamise üldise eesmärgiga.
4. Vastuolu teiste riiklike eesmärkidega
Ja lõpetuseks, selle aasta märtsis tutvustati Eesti majanduspoliitika valitsusasutuste ülest plaani, mis lähtub Eesti 2023 strateegiast ja TAIE arengukavast. Majandusplaani visiooniks on „Eesti riigi rikkus on meie ettevõtlikkus. Kahekordistame Eesti majanduse aastaks 2035“ ning missiooniks „Oma igapäevategevustega loome Eestis konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja majanduspoliitikat. Siin on viljakas pinnas globaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete sünniks ja kasvuks. Ettevõtted tahavad siin olla, siin kasvada ja siit eksportida, maailma vallutada.“ Kui välja tuua majanduspoliitika dokumendist kaks suunda 1. Õigusruum on selge ja ettenähtav ning 2. Ebavajalikule büroktraatiale ei ole ruumi, siis magustatud joogi maksu seaduse vastuvõtmine läheb Eesti majandusplaani ideega täielikult vastuollu.
Käesolev kiri on esitatud EPKK liikmete nimel. Kuid EPKK toeta ka Eesti Toiduainetööstuste ja teiste ettevõtlusliitude ühiskirjas väljatoodud seisukohti.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda