Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Teie 09.09.2025 Meie 22.09.2025 nr 2.2-9/25/2918-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles soovite teada, kas tervishoiuteenuse

osutaja võib küsida Teilt raha Teie endaga seotud uuringute failide kättesaadavaks tegemise eest.

Selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on isikuandmed igasugune teave

tuvastatud või tuvastatava inimese kohta ning isikuandmete töötlemine on mistahes

isikuandmetega tehtav toiming. IKÜM art 5 lg 1 punkt a nõuab, et igasugune andmetöötlus peab

olema läbipaistev.

Üks osa andmetöötluse läbipaistvusest on inimese õigus tutvuda enda kohta töödeldavate

andmetega. IKÜM art 15 lg 1 näeb ette, et inimesel on õigus saada andmetöötlejalt infot oma

isikuandmete töötlemise kohta ning lg 3 sätestab õiguse saada töödeldavatest isikuandmetest

koopia. Seejuures hõlmab artikkel 15 õigust andmetele tervikuna, mistõttu ei ole korrektne

edastada üksnes kokkuvõtet andmetest. Selgitan ka, et inimene ei pea põhjendama, miks ta oma

andmete väljastamist soovib.

IKÜM art 12 lg 5 kohaselt on inimesel õigus saada oma isikuandmetest koopia tasuta. Tasu võib

koopia väljastamise eest küsida üksnes juhul, kui tegemist on selgelt põhjendamatu või ülemäärase

taotlusega. Euroopa Andmekaitsenõukogu on seisukohal1, et põhjendamatust ja ülemäärasust tuleb

tõlgendada kitsalt. Nii on ka selgelt põhjendamatud taotlused eelkõige sellised, mis ei ole seotud

IKÜM kohaldamisalasse kuuluvate isikuandmetega või mis on seotud teabe või

töötlemistoimingutega, mis selgelt ja üheselt mõistetavalt ei kuulu vastutava töötleja

töötlemistoimingute hulka. Ülemäärased taotlused sõltuvad üksikjuhtumi asjaoludest, kuid

selliseks saab pidada näiteks korduvaid taotlusi samade andmete kohta. Seega on tasu küsimine

põhjendatud eelkõige olukorras, kus inimene soovib täiendavat koopiat, katmaks halduskulud,

mida sellised taotlused võivad põhjustada. Küll aga näiteks asjaolu, et vastutaval töötlejal kuluks

väga palju aega ja vaeva, et anda teavet või väljastada koopia, ei muuda taotlust ülemääraseks.

Eesti siseriiklikus õiguses on ravikindlustuse seaduse § 73 lõikes 1 seevastu sätestatud, et

tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda dokumentide väljastamise eest mõistlikku tasu. Sellest

sättest lähtudes on tervishoiuteenuse osutajad määranud hinnakirjades tasu mh dokumentide

väljastamisele.

Seega esineb IKÜM-i ja ravikindlustusseaduse vahel vastuolu, mille kohaselt esimene kohustab

isikuandmete koopiat väljastama tasuta, kuid viimane võimaldab küsida selle eest tasu.

1 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega.

Versioon 2.0. Vastu võetud 28. märtsil 2023.

2 (2)

Analoogsete asjaolude suhtes on otsuse teinud ka Euroopa Kohus2, kus andmetöötleja nõustus

väljastama tervisetoimiku koopia vaid tingimusel, et inimene kannab tervisetoimiku koopia

esitamisega seotud kulud, nagu näeb ette riigisisene õigus. Kohus asus seisukohale, et kuna art 15

täiendab IKÜM-i läbipaistvusraamistikku, andes inimesele õiguse tutvuda oma isikuandmetega ja

õiguse saada teavet nende andmete töötlemise kohta, siis ei saa seda õigust piirata viisil, mis kaldub

kõrvale IKÜM-i mõttest (tagada liidus füüsiliste isikute järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning

tugevdada ja täpsustada inimeste õigusi).

Kuna IKÜM on Euroopa Liidu otsekohalduv määrus, siis saab siseriiklike õigusaktidega inimeste

õigusi piirata vaid üksikutel eeldustel, mille hulka ei kuulu andmetöötleja majanduslike huvide

kaitse. Lisaks peaks selline inimeste õiguste piirangu alus tulema andmetöötlejale konkreetselt

seadusest. Seega, kuniks kehtivas regulatsioonis puudub selge IKÜM art 23 kohane andmesubjekti

õiguste piirang, on tasu küsimine ravidokumentide eest vastuolus IKÜM-i mõttega.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hannamari Bachmann

jurist

peadirektori volitusel

2 Euroopa Kohtu otsus C-307/22.