Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 28/03/2024

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-115/24 - 1

Kohtuasi C-115/24

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

13. veebruar 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

25. jaanuar 2024

Hageja:

Österreichische Zahnärztekammer

Kostja:

UJ

[…]

REPUBLIK ÖSTERREICH

OBERSTER GERICHTSHOF

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) […] tegi kohtuasjas, mille

pooled on hageja Österreichische Zahnärztekammer (Austria hambaarstide liit),

[…] Viin […] versus kostja UJ, […] Klagenfurt am Wörthersee, […] ja

menetlusse astujad kostja poolel 1. Urban Technology GmbH, […] Berliin,

Saksamaa, 2. DZK Deutsche Zahnklinik GmbH, […] Düsseldorf, Saksamaa […]

ning mis puudutab rikkumise lõpetamise ja kohtuotsuse avaldamise nõuet (hagi

hind hagi tagamise menetluses 32 000 eurot), menetledes kostja määruskaebust

apellatsioonikohtu Oberlandesgericht Grazi (liidumaa kõrgeim kohus Grazis)

18. novembri 2022. aasta määruse peale, […] millega osaliselt muudeti

Landesgericht Klagenfurti (liidumaa kohus Klagenfurtis) 26. septembri

2022. aasta määrust […], […] järgmise

ET

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

kohtumääruse:

I. Euroopa Liidu Kohtule esitatakse ELTL artikli 267 alusel järgmised

eelotsuse küsimused:

1.1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi

2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius

(patsientide liikuvuse direktiiv) artikli 3 punkt d, mille kohaselt loetakse

telemeditsiiniteenus osutatuks liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja asub, on

kohaldatav üksnes kulude hüvitamise eesmärgil selle direktiivi artikli 7

tähenduses?

1.2. Kas juhul, kui esimese küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse

eitavalt, näeb patsientide liikuvuse direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkt d

telemeditsiiniteenuste puhul ette päritoluriigi üldpõhimõtte?

1.3. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv

2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti

elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-kaubanduse direktiiv) näeb

telemeditsiiniteenuste puhul ette päritoluriigi põhimõtte?

2.1. Kas „telemeditsiiniteenused“ patsientide liikuvuse direktiivi 2011/24/EL

artikli 3 punkti d tähenduses puudutavad vaid üksikuid meditsiiniteenuseid, mida

osutatakse (piiriüleselt) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“)

toel, või kogu ravilepingut, mis võib hõlmata ka patsiendi läbivaatust patsiendi

elukohariigis?

2.2. Kas juhul, kui hõlmatud võib olla patsiendi läbivaatus, peavad IKT toel

osutatud teenused olema ülekaalus, et tegemist oleks „telemeditsiiniteenustega“, ja

kui see on nii, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb seda ülekaalu hinnata?

2.3. Kas ravi on tervikuna käsitatav piiriülese tervishoiuteenusena patsiendi

liikuvuse direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktide d ja e tähenduses, kui patsiendi

vaatenurgast teises liikmesriigis asuv tervishoiuteenuse osutaja, kellega patsient

on sõlminud ravilepingu (käesolevas asjas: hambakliinik), osutab ühe osa

raviteenustest IKT toel, teise osa raviteenustest osutab seevastu patsiendiga samas

liikmesriigis asuv tervishoiuteenuse osutaja (seal tegevusluba omav hambaarst)?

3.1. Kas patsientide liikuvuse direktiivi 2011/24/EL artikli 2 punkti n koostoimes

artikli 3 punktiga d ja artikli 4 punktiga a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise kohta (kutsekvalifikatsioonide direktiiv) artikli 5 lõikega 3 tuleb

tõlgendada nii, et Saksamaal asuv hambakliinik peab Austrias osutatavate

„telemeditsiiniteenuste“ puhul järgima Austrias kehtivaid riigisiseseid

seadusjärgseid või haldusõiguslikke kutsealareegleid (eelkõige Austria

hambaarstide seaduse (Zahnärztegesetz; edaspidi „ZÄG“) §-d 24, 26 ja 31)?

ÖSTERREICHISCHE ZAHNÄRZTEKAMMER

3

Anonüümseks muudetud versioon

3.2. Kas kutsekvalifikatsioonide direktiivi 2005/36/EÜ artikli 5 lõiget 3 tuleb

tõlgendada nii, et tervishoiuteenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kui ta osutab

meditsiiniteenuseid üksnes IKT toel? Kas juhul, kui vastus on eitav, on tegemist

teise liikmesriiki asumisega, kui ta laseb patsiendi läbi vaadata või

raviprotseduure teha patsiendi elukohariigis asuval abilisel?

4. Kas ELTL artiklis 56 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud teenuste

osutamise vabadusega on vastuolus ZÄGi nõuded, nimelt ZÄG § 24 jj, mis näeb

ette eelkõige kutsealal vahetu ja isikliku tegutsemise ning lubab ZÄG § 31 alusel

teenuste vaba osutamist vaid „ajutiselt“ „EMP osalisriikide kodanikele“ ja nimelt

olukordades nagu käesolev, kus välisriigi hambaarst osutab ühtse ravilepingu

raames põhimõtteliselt alaliselt teenuseid IKT toel osaliselt välisriigist (piiriülese

korrespondentsteenuse tähenduses) ja osaliselt Austrias, olles abilisena kaasanud

hambaarstina tegutsemise õigust omava Austria hambaarsti.

II. […] [märkused riigisisese menetlusõiguse kohta]

Põhjendused

I.

A. Asjaolud

1 Hageja, avalik-õiguslik ühing, mille asukoht on Viinis, on seaduslikult volitatud

esindama Austria hambaarstide huve. Kostja on Austrias asuv hambaarst, kellel on

vaieldamatult õigus Austrias patsiente nendega sõlmitud ravilepingu alusel läbi

vaadata ja ravida.

2 Mõlemad menetlusse astujad on üleilmselt tegutseva hambaraviettevõtja osa.

Esimene menetlusse astuja on Saksamaal asuv osaühing, kelle äritegevus on

„osutada lõpptarbijatele teenuseid elustiilitoodete valdkonnas“. Ta reklaamib

ortodontilist hambumuse korrigeerimise protseduuri läbipaistvate hambakapede

abil, mida turustatakse kaubamärgi „DrSmile“ all. Veebisaidi www.drsmile.at

kaudu saavad (potentsiaalsed) kliendid valida soovitud asukoha Austrias ja

broneerida aja niinimetatud partnerhambaarsti (nagu kostja) juurde. Sellise

vastuvõtu ajal koostab kostja oma praksises anamneesi, viib läbi konsultatsiooni,

teeb lõualuu 3D-skaneerimise ja kaperaviks vajalikud eeltoimingud. Seejärel

saadab kostja pildimaterjali ja soovituse ortodontilise protseduuri kohta teisele

menetlusse astujale. Viimane on samuti Saksamaal asuv osaühing. Menetlusse

astujate osanikud ei ole hambaarstid. Teisel menetlusse astujal on siiski olemas

haiglaid reguleerivate Saksamaa õigusnormide alusel väljastatud tegevusluba ja

muud vajalikud load Saksamaal hambaravikeskuse („hambakliinik“) pidamiseks.

3 Käesolevas asjas tuleb lähtuda sellest, et (ainult) teine menetlusse astuja sõlmib

patsientidega ravilepingu, mis hõlmab kõiki „DrSmile“-hambaraviga seotud

teenuseid. Hambakaped saab ta esimeselt menetlusse astujalt, kes tellib need

omakorda kolmandatelt isikutelt. Edasine ravi toimub teise menetlusse astuja

mobiilirakenduse abil, mille kaudu saadavad patsiendid talle korrapäraselt pilte

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

oma hammastest. Lisaks sellele on teine menetlusse astuja kostjaga lepingulises

suhtes ja maksab talle tasu asjaomastele patsientidele „DrSmile-ravi“ raames

osutatavate teenuste eest.

B. Poolte väited

4 Hageja esitab kõlvatu konkurentsi vastase föderaalseaduse (Bundesgesetz gegen

den unlauteren Wettbewerb; edaspidi „UWG“) alusel „õigusrikkumisest“

tulenevalt rikkumise lõpetamise nõude. Ta palub (kuivõrd see on kolmandas

astmes toimuva hagi tagamise menetluse seisukohast veel oluline) kuni rikkumise

lõpetamise hagi kohta tehtava otsuse jõustumiseni teha kostja suhtes hagi tagamise

määrus, millega keelatakse kostjal otseselt või kaudselt osaleda

hambaraviteenustes, mida osutavad Austrias välisriigi äriühingud, kellel ei ole

ZÄGi alusel õigust tegutseda hambaarsti kutsealal ja kellel puudub haiglate

tegevust reguleerivate Austria õigusnormide alusel väljastatud tegevusluba,

näiteks sellega, et valehambumuse korral võtavad nad esimese või teise

menetlusse astuja jaoks hammastest jäljendeid, seda ka digitaalselt suusisese

skanneriga.

5 Kostja väitis vastu, et teine menetlusse astuja, kellega ta teeb koostööd, on Saksa

õiguse alusel tegevusluba omav erahaigla, kes võib Austrias osutada

telemeditsiiniteenuseid. Tema tegevus on lubatud ka osas, mis puudutab

ortodontilise ravi raames kostjaga tehtavat tööjaotuslikku koostööd. Kostja

tegutseb kutsealal vahetult ja isiklikult ning juhistest sõltumatult.

C. Senine menetlus

6 Esimese astme kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohtu sõnul ei

osale kostja menetlusse astujate hambaravitegevuses. Tegemist on kahe eraldi

ravilepinguga, mistõttu ei tule kostjat kvalifitseerida abiliseks ja seega ei osale

kostja Austrias kolmandate isikute hambaravitegevuses.

7 Apellatsioonikohus rahuldas hagi tagamise taotluse põhiosas, välja arvatud osas,

mis puudutas esimese menetlusse astuja hambaravitegevuses osalemise näitlikku

mainimist. Kohtu sõnul tegutseb kostja teise menetlusse astuja ja patsientide vahel

sõlmitud ravilepingute raames teise menetlusse astuja abilisena. Teisel menetlusse

astujal ei ole õigust osutada Austrias hambaraviteenuseid. Tema teenuseid, mida

osutab kostja tema abilisena Austrias, osutatakse vahetult ja ilma IKT toeta. Seega

osaleb kostja hambaraviteenustes, mida osutab Austrias välisriigi äriühing, ilma et

viimasel oleks ZÄGi kohast tegevusluba tegutseda hambaarsti kutsealal või

haiglate tegevust reguleerivate Austria õigusnormide kohast tegevusluba. Sellega

rikub ta ühelt poolt ZÄG § 24 kohaseid koostööd käsitlevaid sätteid ja teiselt poolt

osaleb osavõtjana teos, millega välisriigi osaühing rikub ZÄG § 3, § 4 lõike 3

kohaseid hambaarsti kutsealal tegutsemise tingimusi ja seega ausat konkurentsi

UWG § 1 tähenduses. Kostja ei saa tugineda õiguskäsituse põhjendatusele otsuse

4 Ob 158/20v alusel.

ÖSTERREICHISCHE ZAHNÄRZTEKAMMER

5

Anonüümseks muudetud versioon

8 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) peab nüüd tegema otsuse kostja

määruskaebuse kohta, millega kostja palub jätta hageja hagi tagamise taotluse

täielikult rahuldamata.

D. Kohaldatav liidu õigus

9 1.1. ELTL artikli 56 kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse

piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis

kui see isik, kellele teenuseid pakutaks.

10 1.2. ELTL artikli 62 kohaselt on asutamisvabadust käsitlevad ELTL artiklid 51–43

kohaldatavad ka teenuste osutamise vabaduse suhtes.

11 1.3. ELTL artikli 54 kohaselt võrdsustatakse äriühingud, millel on liidu piires

registrijärgne asukoht, füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.

12 2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL

patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (patsientide liikuvuse

direktiiv) artikli 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse selle direktiiviga

„eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele

juurdepääsu hõlbustamiseks ning edendatakse liikmesriikide tervishoiualast

koostööd, võttes seejuures täiel määral arvesse siseriiklikku pädevust

tervishoiuteenuste korraldamisel ja osutamisel. Samuti on käesoleva

direktiivi eesmärk selgitada patsiendiõiguste kohaldamise osas selle seost

olemasoleva sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise raamistikuga –

määrusega (EÜ) nr 883/2004.“

13 Artikkel 4 määrab kindlaks liikmesriikide õigused seoses piiriülese

tervishoiuteenusega. Selles on sätestatud:

„Võttes arvesse universaalsuse, hea kvaliteediga ravi kättesaadavuse,

võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid, osutatakse piiriüleseid

tervishoiuteenuseid vastavalt: a) ravi osutava liikmesriigi õigusaktidele;

[…]“

14 Artikli 3 punktis e sisalduva määratluse kohaselt on

„„piiriülene tervishoiuteenus“ – muus liikmesriigis kui

kindlustajaliikmesriigis osutatud või määratud tervishoiuteenus“.

15 2.2. Vastavalt artikli 3 punktile d on

„„ravi osutav liikmesriik“ – liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile

tervishoiuteenust tegelikult osutatakse. Telemeditsiini puhul loetakse, et

tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja on

asutatud“.

16 Mõistet „telemeditsiin“ ei ole direktiivis täpsemalt määratletud ega reguleeritud.

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

17 2.3. Patsientide liikuvuse direktiiv sisaldab siiski sätteid telemeditsiiniteenuste

kulude hüvitamise kohta.

18 Nii on põhjenduses 26 märgitud:

„Kindlustatud isikutest patsientide õigust saada hüvitist teises liikmesriigis

osutatud tervishoiuteenuste kulude eest riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi

kaudu on Euroopa Liidu Kohus tunnustanud mitmes kohtuotsuses. Euroopa

Liidu Kohus on sedastanud, et aluslepingu sätted teenuste osutamise

vabaduse kohta hõlmavad tervishoiuteenuse saajate, sealhulgas ravi vajavate

isikute vabadust minna tervishoiuteenuse saamiseks teise liikmesriiki. Sama

peaks kehtima tervishoiuteenuste saajate kohta, kes soovivad saada teises

liikmesriigis osutatavaid tervishoiuteenuseid muude vahendite (nt e-tervise

teenused) kaudu.“

19 Sellest tulenevalt on artikli 7 lõikes 7 sätestatud:

„Kindlustajaliikmesriik võib piiriülese tervishoiuteenuse, sealhulgas

telemeditsiini kaudu saadud tervishoiuteenuste kulude hüvitamist sooviva

kindlustatud isiku suhtes kohaldada samu tingimusi, vastavuskriteeriumeid

ning õigus- ja haldusformaalsusi (olenemata sellest, kas need on kehtestatud

kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil), mida kohaldataks juhul, kui

kõnealuseid tervishoiuteenuseid oleks osutatud tema territooriumil. […]“

20 2.4. Patsientide liikuvuse direktiiv sisaldab telemeditsiiniteenuste kohta ka üldist

laadi sätteid:

21 Põhjendus 56 on sõnastatud järgmiselt:

„Tehnoloogilised arengud piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisel info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kaudu võivad muuta liikmesriikide

järelevalvekohustuste täitmise ebaselgeks ning takistada seega

tervishoiuteenuste vaba liikumist, millega võivad kaasneda lisariskid

tervisekaitsele. Tervishoiuteenuste osutamisel IKT kaudu kasutatakse liidus

väga erinevaid ja kokkusobimatuid formaate ning standardeid, mis loovad

takistusi piiriüleste tervishoiuteenuste kõnealusel viisil osutamisele ja

võimalikke riske tervisekaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid püüdma

saavutada IKT-süsteemide koostalitlusvõimet. Samas kuulub IKT-

süsteemide kasutamine täielikult siseriiklikku pädevusse. Käesolev direktiiv

peaks seetõttu tunnustama nii koostalitlusvõime alal tehtava töö olulisust kui

ka pädevuste jaotust, nähes ette komisjoni ja liikmesriikide koostöö selliste

meetmete väljatöötamiseks, mis ei ole küll õiguslikult siduvad, ent pakuvad

liikmesriikidele täiendavaid vahendeid IKT-süsteemide suurema

koostalitlusvõime soodustamiseks tervishoiu valdkonnas ning toetavad

patsientide juurdepääsu e-tervise rakendustele, kui liikmesriigid otsustavad

need sisse viia.“

ÖSTERREICHISCHE ZAHNÄRZTEKAMMER

7

Anonüümseks muudetud versioon

22 Sellest tulenevalt sisaldavad artikkel 14 („E-tervis“) ja artikkel 15

„Tervisetehnoloogiate hindamise alane koostöö“ (vaid) sätteid vabatahtliku

võrgustiku kohta.

23 2.5. Artikli 2 punkti n kohaselt „ei piira“ patsientide liikuvuse direktiivi

kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi

2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise direktiiv) kohaldamist.

24 3. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 2005/36/EÜ artikkel 5 sätestab

„teenuste vaba osutamise põhimõtte“ ja on sõnastatud järgmiselt:

„1. Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva

direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid

kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist

teises liikmesriigis juhul, kui:

a) teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud […], eesmärgiga

tegutseda seal samal kutsealal ja

b) […].

2. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui teenuse osutaja

asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja

episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal.

Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust,

sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.

3. Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse-,

õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt seotud

kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste

kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt

seotud tarbijakaitse ning turvalisusega, samuti distsiplinaarsätted, mida

vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal

tegutsevate isikute suhtes.“

25 Artikli 7 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada deklareerimis- ja

tõendamiskohustused, juhul kui teenuseosutaja asub teenuste osutamiseks ühest

liikmesriigist teise.

26 Põhjenduses 4 on lisaks märgitud:

„[…] Infoühiskonna kaugteenuste suhtes tuleks kohaldada ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ

infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise

kaubanduse kohta siseturul, sätteid.“

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

8

Anonüümseks muudetud versioon

27 4. Ka mõiste „telemeditsiin“ tõlgendamisel on alust tugineda Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste

teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (e-

kaubanduse direktiiv).

28 „Infoühiskonna teenus“ on vastavalt viidatud direktiivi artikli 2 punktile a

koostoimes direktiivi 98/34/EG (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ) artikli 1

punktiga 2

„infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja

teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad

teenused. Selle määratluse puhul tähendab „vahemaa tagant“, et teenust

osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta.“

29 Artikli 2 punkti ii kohaselt ei kuulu kooskõlastatud valdkonda muul viisil kui

elektroonilisel teel pakutavatele teenustele esitatavad nõuded.

30 Põhjenduses 18 on märgitud:

„[…] tegevused, mida juba nende olemuse tõttu ei saa teha eemalt ja

elektrooniliste vahenditega, […] või patsiendi läbivaatust nõudev arstlik

nõuanne ei ole infoühiskonna teenused.“

E. Liikmesriigi õigus

31 1. Patsientide liidus liikuvuse seadus (EU-Patientenmobilitätsgesetz; edaspidi

„EU-PMG“, Bundgesetzblatt (edaspidi BGBl.) I nr 32/2014), millega on Austria

õigusesse üle võetud patsientide liikuvuse direktiiv 2011/24/EL, ja valitsuse

seaduseelnõu (33 dB XXV GP) ei reguleeri telemeditsiiniteenuste osutamist,

asjaomaseid sätteid ei sisalda ka hambaarstide seadus (Zahnärztegesetz).

32 2. Vastavalt ZÄG § 3 lõikele 1 on hambaarsti kutsealal tegutsemine lubatud

üksnes kooskõlas viidatud föderaalseadusega.

33 ZÄG § 4 lõike 2 kohaselt hõlmab hambaarsti kutseala igasugust teaduslikel

hambaravialastel teadmistel põhinevat tegevust, sealhulgas alternatiivmeditsiinilist

ravi, mida tehakse otseselt inimeste peal või kaudselt inimeste jaoks.

34 ZÄG § 4 lõike 3 kohaselt hõlmab hambaarsti kutseala esindajatele reserveeritud

tegevusvaldkond muu hulgas hambahaiguste ja anomaaliate olemasolu või

puudumise kontrollimist, nende ravi, mille hulka kuuluvad ka kosmeetilised ja

esteetilised hambaraviprotseduurid, eeldusel et need nõuavad hambaarstlikku

läbivaatust ja diagnoosi, samuti ravimite, ravi abivahendite ja hambaravi

diagnostiliste abivahendite määramist.

35 ZÄG § 24 lõike 1 kohaselt peavad hambaarstide kutseala esindajad tegutsema

oma kutsealal isiklikult ja vahetult, vajaduse korral koostöös teiste hambaarstide

või tervishoiuvaldkonna muude kutsealade esindajatega, eelkõige ühiseid ruume

ÖSTERREICHISCHE ZAHNÄRZTEKAMMER

9

Anonüümseks muudetud versioon

kasutavate praksiste (Ordinationsgemeinschaften) ja ühist tehnikat kasutavate

praksiste (Apparategemeinschaften) (§ 25) või ühispraksiste (Gruppenpraxen)

(§ 26) vormis. Lisaks võivad nad oma kutsealal tegutsedes kasutada abitöötajaid,

kui need tegutsevad nende täpsete juhiste kohaselt ja nende pideva järelevalve all

(ZÄG § 24 lõige 2).

36 Ühispraksist (Gruppenpraxis) võib ZÄG § 26 lõike 1 punkti 2 kohaselt pidada

osaühingu õiguslikus vormis. Üheks eelduseks on siiski see, et kõik osanikud on

hambaarsti kutseala esindajad, kellel on õigus iseseisvalt kutsealal tegutseda

(ZÄG § 26 lõike 3 punkt 1).

37 ZÄG § 31 reguleerib „teenuste osutamise vabadust“ ja on sõnastatud järgmiselt:

„(1) EMP osalisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes tegutsevad

seaduslikult hambaarsti kutsealal mõnes muus EMP osalisriigis või Šveitsi

Konföderatsioonis, võivad teenuste osutamise raames, asudes välisriigis

paiknevas töökohas või ettevõtte asukohas, tegutseda ajutiselt Austrias, ilma

et neid oleks kantud hambaarstide nimekirja.

(2) Enne hambaraviteenuse esmakordset osutamist Austrias, mis eeldab

ajutist viibimist Austria territooriumil, peab teenuseosutaja teavitama sellest

kirjalikult Austria Hambaarstide Liitu (Österreichische Zahnärztekammer)

selle liidumaa hambaarstide liidu (Landeszahnärztekammer) kaudu, kus

teenust osutatakse, lisades järgmised dokumendid: […]“

38 Konkurentsiõigust käsitlevas kohtupraktikas on juba märgitud, et viidatud säte

kehtib ainult kutsealal tegutsemise õigusega füüsiliste isikute suhtes, kuid mitte

osaühingute suhtes, eelkõige kui nende osanike struktuur ei vasta ZÄG § 26-le (vt

4 Ob 158/20v).

39 3. ZÄGis hambaarsti kutsealal tegutsemiseks kehtestatud tingimuste rikkumine ei

too kaasa mitte üksnes halduskaristusi. Austria kohtute väljakujunenud praktika

kohaselt rikub ausat konkurentsi UWG § 1 tähenduses igaüks, kes konkurendina

sekkub kutseala esindajatele (nt arstid, hambaarstid, advokaadid, tsiviilehituse

insenerid) seadusega reserveeritud tegevusvaldkonda, kui tema käitumine võib

konkurentsi seaduskuulekate konkurentide kahjuks olulisel määral mõjutada

(RS0077985 [T14]).

40 Lisaks on kohtupraktikas juba sedastatud, et välismaal asuv vaba elukutse esindaja

peab järgima Austrias kehtivaid kutse- ja eetikareegleid, kui ta asub tegutsema ka

Austrias (RS0051613 [T2]).

41 Kohtupraktika kohaselt võib rikkumise lõpetamise hagi esitada mitte ainult teo

vahetu täideviija, vaid ka osavõtjate, kihutajate või kaasaaitajate vastu – kes

võivad samuti olla iseseisvad ettevõtjad, kui nad on võtnud kohustuse osutada

tellijale teatavaid teenuseid –, tingimusel et neile on teada rikkumise asjaolud,

millel põhineb nende tegevuse õigusvastasus. Nende asjaolude teadmine on

võrdväärne etteheidetava mitteteadmisega (vt RS0079765 [T28], RS0031329).

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

10

Anonüümseks muudetud versioon

F. Eelotsuse küsimuste põhjendused

42 1. Esiteks tuleb selgitada, kas kostja üldse osaleb välisriigi ettevõtjate poolt

Austrias osutatavates hambaraviteenustes, nagu on väidetud hagi nõudes.

43 1.1. Asjaolude põhjal, mida apellatsioonikohus pidas tõendatuks, võib eeldada, et

tegemist on ühtse ravilepinguga ja et kostja tegutseb teise menetlusse astujaga

sõlmitud lepingulise suhte raames üksnes tema abilisena, millest tulenevalt on

õiguslikust seisukohast isik, kes osutab patsiendile teenust, teine menetlusse

astuja.

44 1.2. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et seetõttu tekib esmalt küsimus,

millises kohas hambaraviteenuseid õiguslikust seisukohast „osutatakse“, eelkõige

kas kohaldatav on päritoluriigi põhimõte ja kas sellest tulenevalt on teenuse

osutamise kohaks Saksamaa, kus teine menetlusse astuja peab õiguspäraselt

hambakliinikut.

45 1.3. Seepärast küsitakse sissejuhatavalt, (1) kas patsientide liikuvuse direktiivi

2011/24/EL artikli 3 punkt d, mille kohaselt loetakse telemeditsiiniteenus

osutatuks liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja asub, on kohaldatav üksnes

kulude hüvitamise eesmärgil selle direktiivi artikli 7 tähenduses, või näeb see

telemeditsiiniteenuste suhtes ette päritoluriigi üldpõhimõtte või on see põhimõte

tuletatav e-kaubanduse direktiivist.

46 2.1. Selleks et selgitada patsientide liikuvuse direktiivi kohaldamist käesoleval

juhul, on vaja vastata ka küsimusele (2), kas „telemeditsiiniteenused“ patsientide

liikuvuse direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkti d tähenduses puudutavad vaid

üksikuid meditsiiniteenuseid, mida osutatakse (piiriüleselt) IKT toel, või kogu

ravilepingut, mis võib hõlmata ka patsiendi läbivaatust patsiendi elukohariigis,

ning kas IKT toel osutatud teenused peavad olema ülekaalus, et tegemist oleks

„telemeditsiiniteenusega“. Kui need kaks teenuse liiki on ühendatud (nagu

käesoleval juhul), tuleb selgitada, kas käesoleval juhul tuleb tervikuna lähtuda

piiriülesest tervishoiuteenusest patsiendi liikuvuse direktiivi artikli 3 punktide d

ja e tähenduses.

47 2.2. Euroopa Kohus on näiteks juba sedastanud, et vahendusteenust saab

kvalifitseerida „infoühiskonna teenuseks“, kuid asi on teisiti juhul, kui

vahendusteenust tuleb pidada lahutamatuks osaks üldisest teenusest, mille

põhikomponent on õigusliku kvalifikatsiooni poolest teistsugune teenus (Airbnb

Ireland, C-390/18, punkt 50).

48 3.1. Seoses küsimusega, mis puudutab „telemeditsiini“ suhtes kohaldatavat õigust,

on käesolevas asjas otsustava tähtsusega ka patsientide liikuvuse direktiivi ja

kutsekvalifikatsioonide direktiivi vastastikune toime, eelkõige suhe

(„telemeditsiini“ osas) ühelt poolt patsiendi liikuvuse direktiivi artikli 2 punkti n,

artikli 3 punkti d ja artikli 4 punkti a ning teiselt poolt kutsekvalifikatsioonide

direktiivi artikli 5 lõike 3 vahel, mis näeb ette, et kui teenuse osutaja asub teise

liikmesriiki, kehtivad talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased

ÖSTERREICHISCHE ZAHNÄRZTEKAMMER

11

Anonüümseks muudetud versioon

eeskirjad, ning samuti suhe e-kaubanduse direktiivi – eelkõige selle artikli 2

punkti a, punkti ii ja põhjenduse 18 – ning kutsekvalifikatsioonide direktiivi,

eelkõige selle artikli 5 ja põhjenduse 4, ning patsiendi liikuvuse direktiivi artikli 2

punkti n, artikli 3 punkti d ja artikli 4 punkti a vahel.

49 3.2. Teistsuguses kontekstis on Euroopa Kohus juba märkinud, et

majandustegevuse raames maksuasjades piiriüleselt osutatav abi, ilma et abi

andjad asuksid teise liikmesriiki, ei ole hõlmatud kutsekvalifikatsioonide direktiivi

2005/36/EÜ artikliga 5, kuna seda kohaldatakse ainult juhul, kui teenuseosutaja

asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile (X-Steuerberatungsgesellschaft vs.

FA, C-342/14, punktid 34 ja 35).

50 3.3. Eelkõige tervishoiuteenuste puhul võiks aga patsientide kaitseks väita, et ka

puhtalt (piiriüleste) korrespondentsteenuste puhul ja sõltumata päritoluriigi

põhimõttest tuleb lisaks järgida ka patsiendi elukohaliikmesriigi kutsealaseid

eeskirju.

51 4.1. Kui lähtuda sellest, et kostja osutatud hambaraviteenuseid ei „osutata“

Austrias mitte ainult faktiliselt, vaid ka õiguslikult, siis on seejärel vaja hinnata,

kas kostja, kes ei tegutse mitte omaenda ravilepingu alusel, vaid üksnes teise

menetlusse astuja abilisena, osaleb toime pandud rikkumises, mis seisneb selles, et

hambaarsti kutsealal tegutsemise tingimusi rikkudes on rikutud ausat konkurentsi.

52 4.2. Olgugi et teisel menetlusse astujal on Saksamaal tegevusluba erakliinikuna

tegutsemiseks, puudub tal Austrias haiglate tegevust reguleerivate õigusnormide

kohane tegevusluba ja ZÄGi kohane tegevusluba. Samuti on tema osanike

struktuur vastuolus ZÄGi sätetega.

53 4.3. Sellega seoses tekib küsimus, kas ELTL artiklis 56 ja sellele järgnevates

artiklites sätestatud teenuste osutamise vabadusega on vastuolus ZÄGi nõuded,

nimelt ZÄG § 24 jj, mis näeb ette eelkõige kutsealal vahetu ja isikliku tegutsemise

ning lubab ZÄG § 31 alusel teenuste vaba osutamist vaid „ajutiselt“ „EMP

osalisriikide kodanikele“ (kohtupraktika kohaselt füüsilised isikud) ja nimelt

olukordades nagu käesolev, kus välisriigi hambaarst osutab ühtse ravilepingu

raames põhimõtteliselt alaliselt teenuseid IKT toel osaliselt välisriigist (piiriülese

korrespondentsteenuse tähenduses) ja osaliselt Austrias, olles abilisena kaasanud

hambaarstina tegutsemise õigust omava Austria hambaarsti.

54 4.4. Teise menetlusse astuja puhul on lisaks küsitav, kas teenuste osutamise

vabadust rikutakse ka juhul, kui (analoogia alusel) kohaldatakse ZÄG § 26

ühispraksiseid käsitlevaid sätteid, mille kohaselt võivad osanikeks olla ainult

hambaarstid.

55 See on kaheldav, arvestades Euroopa Kohtu praktikat (C-158/96, punkt 51), mille

kohaselt on liikmesriikidel lubatud piirata teenuste osutamise vabadust

meditsiinilise ja kliinilise abi valdkonnas ainult niivõrd, kuivõrd meditsiinilise ja

hooldusabi teatava mahu või arstiteaduse teatava taseme säilitamine on

riigisiseselt vajalik nende elanike tervise või isegi ellujäämise seisukohast (vt ka

EELOTSUSETAOTLUS 25.1.2024 – KOHTUASI C-115/24

12

Anonüümseks muudetud versioon

C-385/99), liiatigi kuna füüsilised isikud ei pruugi tingimata tagada kõrgemat taset

kui juriidilised isikud.

II.

56 […] [teave riigisisese menetluse kohta]

[…]