From: Eesti Vaegkuuljate Liit
Sent: Tuesday, January 16, 2024 8:29 PM
To: Signe Riisalo
Subject: Idee ja küsimus Eesti Vaegkuuljate Liidult
Tere, hea Signe!
Nagu lubatud, kirjutan Teile oma mõtetest, mida ei jõudnud eelmisel
kohtumisel rääkida. Soovisin peale ametlikku koosolekut väikest hetke, aga
teen seda nüüd hoopis põhjalikumalt.
Ilmselt olete kuulnud, et Eesti Vaegkuuljate Liidul on aastast 2021
Kuulmisbuss. Oleme bussi soetanud annetajate toel, samuti oleme hankinud
kogu sisustuse (ehitanud bussi kuulmistesti boksi) ja aparatuuri
(audiomeetrid, arvutid, printerid). Lisaks Kuulmisbussiga ringisõitvale
meeskonna varustamisele oleme ostnud audiomeetreid ka mõnedele
maakondlikele kuulmisnõustajatele, kes aitavad inimesi kohapeal, nii ei
pea ootama, millal Kuulmisbuss nende kodukohta jõuab. Esmatasandi
kuulmisnõustajaid oleme koolitanud projektide toel, peagi on jälle uued
koolitused tulemas. Hetkel on meil ca 15 tegevnõustajat.
Aga ideest, mida rääkida tahtsin. Oleme pea kolme aasta jooksul
Kuulmisbussi kenasti käima saanud, seda teatakse ja oodatakse,
kuulmisskriiningud on usaldusväärsed, kuulmiskeskused on saanud
hüppeliselt kliente juurde ning need inimesed, kellel on juba välja antud
kuuldeaparaadid, aga pole osanud kasutada-hooldada, on need nõustajate
abil töökorda saanud. Teeme seda tööd aga endiselt annetuste ja
vabatahtlikkuse alusel. Igal pool, kus me käime, arvatakse, et see on
riiklikult rahastatud, nii nagu mõned muud bussid, mis samuti külast külla
ringi liiguvad. Suur on inimeste imestus ja imetlus, kui räägime, et see
buss on Eesti Vaegkuuljate Liidu oma, meie nõustajad on vastava koolituse
läbinud, suuremalt jaolt ise ka kuulmislangusega, kasutavad erinevaid
abivahendeid. Tänu sellistele nõustajatele on abivajajad julgemad ise abi
küsima ja esimesi samme astuma oma kuulmistervise suunas. Kuulmisbuss aga
nõuab hooldust, kütust, vaja on maksta nõustajate kulud ja uuendada
tehnikat. Pelgalt annetuste rahade eest ei ole see pikas perspektiivis
väga mõistlik. Vajadus aga on suur ning Kuulmisbussi meeskonda oodatakse
aina rohkemates kohtades, lisandunud on ka
koolid-lasteaiad-noortekeskused.
Minu küsimus oleks see- kas Teil on mõni idee, kuidas Kuulmisbussi saaks
rakendada mõne projekti, fondi, uuringu või skriiningu heaks tööle?
Aastaid tagasi, kui sotsiaalminister oli Helmen Kütt, saime oma ideest-
tuua maale kirjutustõlketeenus, tema abiga kujundatud sellest riikliku
teenuse. Meie andsime hoo sisse, kirjutasime ühe projekti, mille raames
läksid esimesed kirjutustõlgid Soome õppima ning Helmen hoolitses selle
eest, et leidus üks ESF projekt, mille raames seda hakati piloteerima.
Praeguseks on sellest saanud kvaliteetne teenus, mille üle olen ääretult
uhke. Näen, et Kuulmisbussist võiks samamoodi saada selline ääretult
vajalik teenus, mida rahastatakse riiklikest vahenditest. Juba aastaid on
tehtud uuringuid, kus on leitud seos dementsuse ja Alzheimeri ning
kuulmislanguse vahel. Kui inimene ei kuule, eraldub ja kapseldub ning
dementsus tekib seetõttu oluliselt kiiremini. Kuulmislangust on juba 20 %
elanikkonnast ja aina rohkem esineb seda noortel (meil on Tervisekassa ja
SKA andmed ning WHO prognoos).
Veidi statistikat ka Kuulmisbussi kohta.
Kuulmisbuss on 2021- 2023 aastal läbi sõitnud 13 762 kilomeetrit,
esmatasandi kuulmisnõustajad on külastanud kõiki maakondi. Mõnes kohas on
Kuulmisbuss oma tiimiga olnud ka mitmel korral. Kokku on kuulmist
kontrollitud 2009 inimesel, mehi oli nende seas 674 ja naisi 1335.
Normkuulmine oli vaid 437 inimesel ehk 21 protsendil testitutest.
Keskmine vanus on testitutel olnud 59,9.
Külastatud on ka koole ja noortekeskuseid nii Vormsil kui ka Hiiumaal.
Kuuldeaparaatide hooldusi tehti 509 korral. Kokku on abi saanud 2518
inimest.
Jään siis Teie mõtteid ootama- Teil on tõenäoliselt kõige parem info
selle kohta, millised võiksid olla Kuulmisbussi võimalused
aastatepikkuseks tööks.
Lugupidamisega
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liit
53 478 422