Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks

1

KINNITATUD

sotsiaalkaitseministri 28.03.2024

asutaja otsusega nr 1.1-8/831-1

SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND

PÕHIKIRI

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi sihtasutus) on asutatud põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks.

1.2. Sihtasutuse nimi eesti keeles on SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND.

1.3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevustes Eesti Vabariigi seadustest,

oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on oma nimega pitsat ja

pangaarved.

1.4. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

1.5. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

1.6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.7. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn Eesti Vabariik.

2. peatükk

SIHTASUTUSE EESMÄRK JA ÕIGUSED

2.1. Sihtasutuse eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada

puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile

võrdsete võimaluste loomist.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks;

2.2.2. korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi;

2.2.3. osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;

2.2.4. teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis,

vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste

organisatsioonidega;

2.2.5. aitab kaasa Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) ja tema liikmesorganisatsioonide

tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule;

2.2.6. täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi

saavutamiseks.

2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks on sihtasutusel õigus kooskõlas õigusaktidega:

2

2.3.1. vallata, kasutada ja käsutada oma vara;

2.3.2. sõlmida lepinguid;

2.3.3. teha muid toiminguid.

3. peatükk

SIHTASUTUSE JUHTIMINE

3.1. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

3.2. Sihtasutuse juhtorgani (juhatus ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:

3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

3.2.3. kellel on ärikeeld;

3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

3.3. Käesoleva põhikirja punktis 3.2. nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel

on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või

temaga seotud isik on:

3.3.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole

sihtasutuse kaasasutaja;

3.3.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.3.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus

ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;

3.3.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on

riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või

äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;

3.3.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on

sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

3.4. Punkti 3.3. tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda

seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine majapidamine.

3.5. Punktides 3.2.1-3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist,

tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

3.6. Punkti 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud.

4. peatükk

SIHTASUTUSE JUHATUS

4.1. Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast, kes juhib ja esindab sihtasutust

ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.

3

4.2. Sihtasutuse juhataja:

4.2.1. järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi ja nõukogu poolt kinnitatud

ametijuhendit;

4.2.2. käsutab sihtasutuse rahalisi vahendeid ja vara põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

4.2.3. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;

4.2.4. sõlmib ja lõpetab sihtasutuse nimel töölepinguid;

4.2.5. võib teha igapäevase tegevuse raamidest väljuvaid tehinguid üksnes nõukogu nõusolekul;

4.2.6. esindab sihtasutust vastavalt põhikirjale ja sihtasutuse nõukogu poolt antud volitustele;

4.2.7. esitab nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ning majanduslikust seisust

nõukogu poolt määratud tähtaegadel. Juhataja peab andma nõukogu liikmetele vajalikku

teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel asjakohase aruande;

4.2.8. valmistab ette materjalid nõukogu koosolekuteks ja tagab nõukogu koosoleku protokollide

kättetoimetamise nõukogu liikmetele;

4.2.9. jälgib ja kontrollib nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse tegevusega seonduvate programmide

ja projektide kulgu;

4.2.10. koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu

kinnitatud finantsplaani, mis on eelarve koostamise aluseks;

4.2.11. koostab iga aasta lõpus sihtasutuse järgmise aasta tegevuskava ja eelarve ning esitab need

nõukogule kinnitamiseks;

4.2.12. tagab sihtasutuse eelarve täitmise;

4.2.13. korraldab sihtasutuse raamatupidamist, aastaaruannete koostamist;

4.2.14. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega

ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;

4.2.15. moodustab vajaduse korral komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;

4.2.16. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja

käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse;

4.2.17. korraldab koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste

isikutega.

4.3. Sihtasutuse juhataja nimetab ametisse ja kutsub tagasi nõukogu. Nõukogu otsuse alusel sõlmib

temaga lepingu nõukogu esimees.

4.4. Juhataja volituste tähtaeg on viis aastat. Juhataja volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel

või ennetähtaegselt, kui nõukogu kutsub ta tagasi või kui ta astub tagasi omal soovil või kui tema

töötamine on objektiivsetel põhjustel (surm või teadmata kadunuks jäämine vm) muutunud

võimatuks. Juhatajal peavad olema sihtasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu

reputatsioon. Uus juhataja valitakse reeglina eelmise juhataja viieaastase volituste perioodi kolme

viimase kuu jooksul. Pärast juhataja volituste tähtaja möödumist on lubatud tema korduv valimine

juhatajaks.

4.5. Juhatajale makstakse temale pandud ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale

vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. Juhatuse liikmele võib tasu

maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks

sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende

ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

4.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

4

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei

võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud

täiendavat tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

4.7. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu

eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

4.8. Juhataja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele, kui seda ei ole ette nähtud

nõukogu otsusega.

5. peatükk

SIHTASUTUSE NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Sihtasutuse nõukogu:

5.2.1. kinnitab sihtasutuse strateegia, majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid, kõigi

tulude ja kulude kohta koostatud tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse

finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud

netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning aasta tegevusplaani;

5.2.2. kinnitab nõuetele vastava finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks;

5.2.3. kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise

õigsust ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist;

5.2.4. määrab juhatajaga sõlmitava lepingu tingimused;

5.2.5. määrab juhataja ja kutsub juhataja tagasi, kui viimase tegevus või tegevusetus põhjustab kahju

sihtasutusele või kui juhataja ei ole võimeline juhtima sihtasutust või muudel mõjuvatel

põhjustel;

5.2.6. nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;

5.2.7. kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;

5.2.8. kinnitab juhataja koostatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;

5.2.9. kiidab heaks majandusaasta aruande olles eelnevalt ära kuulanud raamatupidamise

aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori arvamuse;

5.2.10. võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks;

5.2.11. taotleb riigilt tagastamatuid rahalisi vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks,

soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

5.3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha

asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust,

vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu

otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatajalt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja

üldseisundi kohta.

5

5.4. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja oma

otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel.

Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Vähemalt ühe

neist valib ta rahandusministri ettepanekul.

5.5. Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (kaks liiget), EPIKoja (kaks liiget) ja

Rahandusministeeriumi (üks liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPIKoja liikmete kohta

teeb asutajaõiguste teostajale ettepaneku EPIKoda.

5.6. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele tasu

määramisel määratakse liikmetele võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse

seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele

võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud

auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse

tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikme

tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse

§ 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustusi võib tasu määranud isik otsustada tasu maksmise

peatamise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul

kohustust ei täidetud.

5.7. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli aastat. Volitused hakkavad kehtima alates nõukogu

liikmeks määramise otsuse jõustumisest või selles määratud tähtajast. Nõukogu liikme volitused

lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel,

tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel

muutunud võimatuks.

5.8. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil tagasi astuda, teatades sellest asutajaõiguste

teostajale.

5.9. Kui nõukogu liikme volitused lõppevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,

tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu, on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama

nõukogu uue liikme ametisse hiljemalt kahe kuu möödumisel päevast, mil lõpeb nõukogu eelmise

liikme volituste tähtaeg.

5.10. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, juhatab

nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis kuuluvad seaduse või

käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse. Nõukogu esimehe valimisel peavad

osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni,

omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu

esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu

esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.

5.11. Juhataja esitab nõukogu liikmete nimekirja registrile. Kui nõukogu liikmete koosseis muutub,

esitab juhataja registrile nõukogu liikmete uue nimekirja kinnitamisest viie päeva jooksul. Registrile

esitatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede, isikukoodide, elukohtadega ja liikme

volituste algkuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.

6

5.12. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhataja ega

audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, pankrotivõlgnik ega sihtasutuse töötaja.

5.13. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised.

Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord kolme

kuu jooksul. Koosoleku kokkukutsumise otsustab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

Koosoleku kokkukutsuja otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele nõukogu koosolekule kutsuda.

Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, juhataja või

audiitor. Koosoleku toimumisest teavitab juhataja nõukogu liikmeid elektronposti kaudu. Korralise

koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt seitse päeva.

Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt kolm

päeva. Nõukogu esimees esitab asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile

nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.

5.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Nõukogu

liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. Isikuvalimisel loetakse valituks

kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

5.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega

jääda erapooletuks.

5.16. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu

tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks

nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse

huvidega.

5.17. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt on üle poole nõukogu

liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

5.18. Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata

nõukogu otsuse eelnõu asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile samal

ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie

tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.19. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli koostamisel peab järgima valdkonna eest

vastutava ministri kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud.

5.20. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija.

Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokollid,

nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid säilitab juhataja, kes korraldab

nende säilitamise ja avalikustamise sihtasutuse koduleheküljel. Nõukogu esimees esitab protokolli

koopia koos koosoleku materjalidega asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale

ministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist.

5.21. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest, kui otsuses ei ole märgitud

teistsugust jõustumise aega.

7

6. peatükk

SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR

6.1. Sihtasutuse vara moodustub:

6.1.1. riigi- ja omavalitsuste eelarvetest tehtud sihtotstarbelistest toetustest;

6.1.2. rahalistest või varalistest annetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud

vahenditest;

6.1.3. tuluüritustest ning seadusega lubatud majandustegevustest laekunud rahalistest vahenditest;

6.1.4. sihtasutuse omatulust;

6.1.5. muudest laekumistest.

6.2. Sihtasutus võib oma vara kasutada ja käsutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus

võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse

alusel. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi,

ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes asutaja eelneva otsuse alusel. Sihtasutuse vara

kajastub sihtasutuse bilansis.

6.3. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdab, kasutab ja käsutab juhataja õigusaktidega ja

käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, lähtudes nõukogu otsustest ja käesolevast põhikirjast.

Sihtasutus võib oma arvestusteenuseid korraldada Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu või muul viisil

kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid

Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu

ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

6.4. Juhataja hindab sihtasutusele üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud

toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid

tuleb kanda sihtasutuse arvelduskontole. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade

kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.

6.5. Sihtasutusele sihtotstarbelise vara üleandjaga sõlmitakse leping, milles fikseeritakse vara üleandja

seaduslikud nõudmised vara käsutamise otstarbe ja viisi kohta. Juhataja informeerib vara üleandjat

viimase soovil igakülgselt sellest, kuidas on vara kasutatud. Sihtasutus võtab kinnisasja või

hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi

maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.

6.6. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse,

sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb põhikirjast.

6.7. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhataja raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande.

Juhataja esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt kolme kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest arvates arvestades punktis 6.9 sätestatut. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks

esitamist edastab juhataja aruanded audiitorile kontrollimiseks.

6.8. Majandusaasta aruande kinnitab nõukogu ja sellele kirjutavad alla nõukogu liikmed ja juhataja.

8

6.9. Juhataja esitab kinnitatud ja allkirjastatud majandusaasta aruande kolme kuu jooksul

majandusaasta lõpust arvates registrile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja

järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu, ja nõukogu

liikmete osalemise nõukogu koosolekutel.

6.10. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Audiitori määramiseks on

vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise

alused, samuti audiitori tasustamine ja tema volituste täpne kestus. Audiitori võib määrata

ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni kolm aastat.

6.11. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht

suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks.

Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sotsiaalministriga. Sotsiaalministril on

õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse

struktuuriüksust.

6.12. Sihtasutuses peab olema loodud toimiv sisekontrollisüsteem.

6.13. Juhataja esitab registrile audiitori nime, isikukoodid ning audiitortegevuse õigusliku aluse.

Audiitori vahetumisel esitab juhataja registrile uue audiitori nime koos audiitori kirjaliku

nõusolekuga viie päeva jooksul.

6.14. Sihtasutuse kuludeks on:

6.14.1. kulud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

6.14.2. kulud eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arendamiseks ning elluviimiseks;

6.14.3. haldus- ja majanduskulud;

6.14.4. muud kulud.

7. peatükk

SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE

7.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse

eesmärki.

7.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka sihtasutuse nõukogul

ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha nõukogu.

7.3. Põhikirja muutmine jõustub pärast muudatuse kandmist registrisse. Põhikirja muutmise

registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

8. peatükk

SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

9

8.1. Asutajaõiguste teostaja otsustab Vabariigi Valitsuse volituse alusel seaduses sätestatud korras oma

pädevuse piires:

8.1.1 sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise;

8.1.2 sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise

sihtasutuse asutamises osalemise.

8.2. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja

kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

8.3. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks

saavutamiseks.

8.4. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui asjaolud

muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse eesmärk saavutada.

8.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist alles jäänud vara antakse

asutajaõiguste teostaja otsusega üle EPI Kojale juhul, kui EPI Koda on kantud tulumaksuseaduse §

11 alusel moodustatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

Kui EPI Koda ei ole kantud sellesse nimekirja, antakse nimetatud vara üle nimekirja kantud EPI

Kojaga sarnaste eesmärkidega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

ASUTAJA OTSUS

28.03.2024 nr 1.1-8/831-1

Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks

Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond põhikirja punktist 7.2 kinnitada Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond muudetud põhikirja (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister