Uus-Volta tn 7 ehitusluba

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan täiendavalt ka Päästeameti Põhjapääste keskuse üldmeilile alloleva palve.

Lugupidamisega

Tõnis Veinberg

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Ehitusosakond

jurist

From: Tõnis Veinberg
Sent: Friday, September 19, 2025 10:38 AM
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: Uus-Volta tn 7 ehitusluba

Tere!

Tallinna Linnaplaneerimise ametile on Aktsiaseltsi Krulli Kvartal nimel esitanud Advokaadibüroo NOVE taotluse mh ehitusloa (nr 2412271/08187) kehtetuks tunnistamiseks. Tegu on ehitusloa taotluse nr 2411271/03739 menetlusega (nr 424308). Ehitusloa taotluse kooskõlastasid erinevad ametiasutused ning Päästeameti Põhja päästekeskus kooskõlastas projekti kahel korral (17.04.2024 ja 17.04.2024). Esitatud taotluse üks mitmest etteheitest on see, et ehitis ei ole ohutu ning ei vasta tuleohutusnõuetele. Ametil puudub pädevus hinnata ehitusprojekti vastavust tuleohutusega seonduvas osas mistõttu edastame projekti Teile palvega see uuesti ülevaadata esitatud taotluse valguses ning anda tagasisidet, kas taotluses esitatud väited vastavad tõele või ei ehk projekt on tuleohutuse osas nõuetekohane.

Palume vastata hiljemalt 26.09.2025. a, et amet jõuaks koostada lõpliku vastuse (tähtaeg 02.10.2025. a) ning vajadusel see kooskõlastada erinevate ametkondadega. Edastan ka taotluse käesoleva meili lisana.

Kui Teil on täpsustavaid küsimusi, siis palun andke teada.

Lugupidamisega

Tõnis Veinberg

jurist

ehitusosakond

Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn

640 4452

[email protected]

image001.png

taotlus_0.pdf

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind Marika Mugur

Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller Karolyn Krillo

Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn

Tallinn 01.09.2025

EDASTATUD E-POSTI TEEL [email protected]

[email protected]

TAOTLUS JÄRELEVALVEMENETLUSE ALGATAMISEKS, EHITUSLOA

KEHTETUKS TUNNISTAMISEKS JA MENETLUSSE KAASAMISEKS

Advokaadibüroo NOVE OÜ kliendiks on Aktsiaselts Krulli Kvartal (edaspidi Klient), kellele

kuuluvad kinnistud asukohaga Tallinn Volta tn 1d ja 1c (kinnisasjad nr 3208101 ja 3208201).

Käesolevaga pöördume Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) poole Kliendi

palvel ja nimel.

ÜLEVAADE ASJAOLUDEST

Tallinn Volta tn 1d ja 1c kinnistutega piirneb muuhulgas Uus-Volta tn 7 kinnistu. Tallinna

Linnaplaneerimise Amet on 27.11.2024 andnud ehitusloa nr 2412271/08187. Nimetatud loa

alusel püstitatakse Tallinnasse aadressile Uus-Volta tn 7 elu- ja ärihoonet (ehitisregistri kood

121378652), mille edelapoolne sein asub vahetult Kliendile kuuluva Volta tn 1d kinnistu piiri

ääres. Hoone püstitamisel ilmnes, et võrreldes detailplaneeringuga on muudetud planeeritud

hoone asukohta (hoonet on laiendatud Volta tn 1d kinnistu piirini) ning Kliendile arvamuse

andmiseks esitatud lahenduse ilma akendeta kiviseina asemel on hoone edelapoolsesse

(nüüd kinnistute piiri ääres asuvasse) seina rajatud hoopis 11 maast laeni asuvat akent. Klienti

nendest olulistest muudatustest ega ka ehitusloa väljastamisest ei teavitatud.

Volta tn 1d on ajalooliselt olnud hoonestatud kuni tänase Uus-Volta tn 7 kinnistu piirini ja hoone

välisseinad on jätkuvalt olemas. Uus-Volta tn 7 ehitustegevus on loonud olukorra, kus hoonete

vaheline tuleohutuskuja puudub, kuid ehituslikke meetmeid tuleohutuse jätkuvaks tagamiseks

ei ole Uus-Volta tn 7 uue hooneosa ehitamisel rakendatud.

EHITUSLUBA ON FORMAALSELT JA MATERIAALSELT ÕIGUSVASTANE

TLPA on teinud Uus-Volta tn 7 ehitusloa väljastamisel nii menetlus- kui diskretsioonivigu.

Ehitamine väljastatud loa alusel on materiaalselt ebaseaduslik avalike huvide ja naabrite

subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu. Ehitis on vastuolus materiaalse ehitusõigusega ning on

ohtlik. Uus-Volta tn 7 püstitatav hoone piirab oluliselt Kliendi omandiõigust, kuid Kliendi huve

ei ole antud juhul TLPA poolt kohaselt arvestatud ega kaalutud.

NOVE - 2/6 -

Riigikohus on selgitanud: Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitus-

normidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitus-

projekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik

omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. (RKHKo 3-3-1-42-03 p 36) Antud

juhul ei ole TLPA sisulist kontrolli kohaselt teostanud ega huvidekonflikti lahendanud. Uus-

Volta tn 7 püstitatav ehitis ei ole ohutu ja toob kaasa Kliendi õiguste ülemäärase riive.

EhS § 44 kohaselt peab pädev asutus keelduma ehitusloa andmisest muuhulgas siis, kui

kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule või ehitisele või ehitamisele esitatavatele

nõuetele (p 1) või kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia

koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 4). TLPA ei oleks

tohtinud ehitusluba nr 2412271/08187 sellisel kujul väljastada, luba on objektiivselt

õigusvastane.

Klient palub algatada järelevalvemenetluse ning tunnistada ehitusluba nr 2412271/08187

kehtetuks. Antud juhul esinevad nii EhS § 46 lg 1 p 1-2 ning lg 2 p 2 alused ehitusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Alljärgnevalt esitame detailsemad põhjendused.

EHITUSLOA TAOTLEMISEL ON TEADLIKULT ESITATUD EKSITAVAT TEAVET

EhS § 46 lg 1 kohaselt: Pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:

1) ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise

olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus,

kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised

tehnilised näitajad;

2) ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt

ehitusloa andmise otsustamist.

Seaduse sõnastusest tulenevalt on tegemist absoluutsete alustega ehitusloa kehtetuks

tunnistamiseks. Viidatud sätte eeldused on täidetud. Antud juhul on ehitusloa taotlemisel

esitatud tuleohutusnõuete täidetuse osas valeinformatsiooni ning nii menetlejat kui ka Klienti

teadlikult ja tahtlikult eksitatud.

Esiteks, kuja puudumist on Uus-Volta 7 eelprojekti seletuskirjades põhjendatud ekslike väidete

abil. Nimelt eelprojekti 09.02.2024 (s.o naabritele arvamuse andmiseks esitatud) versiooni

seletuskirjas on märgitud:

Volta tn 1d kinnistul asub vare, mille kinnistu piiril asuv sein on detailplaneeringute järgi

arvestatud REI 120 tulemüürina. Rekonstrueeritav hoone ja vare/tulemüür on sisuliselt

kokku ehitatud. Kuna praegusel hetkel külgneval kinnistul puudub ehitis, siis sellega

seoses tulemüüri sinna vaja ei ole. Kui Volta tn 1d kinnistule rajatakse ehitis, siis sellega

seoses tuleb tuleohutuskujade lahendused üle vaadata ning olemasolev tulemüür

rekonstrueerida ja vajadusel laiendada vastavalt projekteeritavatele lahendustele –

arvestada tuleb tulemüüri kõrgusega vastavalt hoonete kõrgustele ja sisenurkade

kaudu tule leviku tõkestamise lahendustega.

Eelprojekti 18.09.2024 (s.o ehitusloa menetluse käigus esitatud viimase) versiooni

seletuskirjas on märgitud:

Volta tn 1d kinnistul asub vare (kivimüürid ja tühi plats). Rekonstrueeritav hoone ja vare

on sisuliselt kokku ehitatud. Kuna praegusel hetkel külgneval kinnistul puudub

ehitis/põlemiskoormus, siis ei ole vaja tule leviku tõkestamiseks lahendusi ette näha.

Kui Volta tn 1d kinnistule rajatakse ehitis, siis sellega seoses tuleb tuleohutuskujade

NOVE - 3/6 -

lahendused üle vaadata – tagada nõuete kohane tuleohutuskuja (8 m) või võtta

kasutusele ehituslikud meetmed tule leviku tõkestamiseks.

Volta tn 1c kinnistul asub madal hoone, mis asub kahe kinnistu vahelises piiril ning

hoonete vaheline kuja on ca 6 m. Kuna antud madal hoone on plaanis lammutada

(kõrval kinnistu detailplaneeringu järgi), siis ei ole vaja selle hoone suhtes rakendada

meetmeid tule leviku tõkestamiseks.

Need põhjendused on esiteks ekslikud – ka nn vare puhul on tegemist olemasoleva ehitisega.

Seega on vale eeldus, justkui Volta tn 1d kinnistul ehitist ei oleks. Järelikult, Uus-Volta tn 7

kinnistu uue hooneosa rajamisel ei ole kuja Volta tn 1d hoonega tagatud, kuid ei ole võetud

tarvitusele ka ehituslikke meetmeid tuleohutuse tagamiseks. Minimaalselt oleks tulnud Uus-

Volta tn 7 kinnistu Volta tn 1d piiri poolsesse serva rajada tulemüür, nagu nägi ette ka Volta

detailplaneering (DP016580) või tagada hoone piisav kaugust piirist (seejuures väärib

rõhutamist, et DP016580 kohaselt ei olnud Uus-Volta tn 7 hoonestust kavandatud kinnistute

piirini).

Teiseks seletuskirja viide Volta 1c hoone lammutamise plaanile kinnitab, et Krulli detail-

planeeringu (DP040380) teave (sh plaan Volta tn 1d hoone senises asukohas rekonstrueerida)

oli Uus-Volta tn 7 eelprojekti koostamisel teada. Järelikult on väited ehitise ja tuleohu

puudumise osas teadvalt ebaõiged. Eelprojektiga kuja ei tagatud, kuid ei nähtud ette

ehituslikke meetmeid tule leviku takistamiseks.

Kohtupraktika kohaselt on ka eksitava mulje loomine (mh naabri kooskõlastuse saamiseks)

käsitletav ehitusloa taotlemisel valeandmete esitamisena.

Riigikohus on rõhutanud: Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitusprojekt peab olema

koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene

lause). Seejuures tuleb ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis

võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4).

Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada

selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4

esimene lause). (RKHKo 3-3-1-46-13 p 19).

Antud juhul eelprojekt nendele nõuetele ei vastanud. Hoonete vahelise kuja asendamine

ehituslike meetmetega oli eelprojektis sisuliselt jäetud lahendamata. Selle asemel esitati

valeväiteid, justkui kuja vajadust ehk tule leviku ohtu ei eksisteerikski.

EHITIS EI OLE OHUTU, TULEOHUTUSNÕUDED EI OLE TÄIDETUD

EhS § 46 lg 2 p 2 kohaselt võib pädev asutus ehitusloa kehtetuks tunnistada juhul, kui ehitis

või ehitamine ei vasta detailplaneeringutele või ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele.

Esiteks, ehitustegevus Uus-Volta tn 7 kinnistul ei vasta detailplaneeringule. Riigikohus

on selgitanud, et „Planeeringust tulenevad nõuded selguvad planeeringu joonist ja tekstiosa

koos tõlgendades“ (RKHKo 3-14-52416 p 26).

Volta DP põhijoonisele on märgitud, et Pos 16 säilitatakse vaid ajalooline hoone

olemasolevates üldgabariitides ja mahus. Põhijoonisel on sinise tooniga (legendi kohaselt –

„ol.ol rekonstueeritav hoone“) Pos 16 osas tähistatud ala, mis on ca 6,5m kaugusel

lõunapoolsete kinnistute (s.o Volta tn 1d ja 1c) piirist. Vahetult kinnistu piiri äärde (ca 3m

laiuselt) on põhijoonisel tähistatud planeeritud murukiviga kaetud ala. Kogu Pos 16

lõunapoolne piir on tähistatud kui „tulemüüri vajadusega ala“.

NOVE - 4/6 -

Reaalselt püstitatav hoone ega ka ehitamise aluseks olev projekt ega ehitusluba eeltoodule ei

vasta. Hoone mahtu on laiendatud, selle asukohta on muudetud, kuid tulemüüri ei ole ehitatud.

Riigikohus on selgitanud: „Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus

järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud

lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii,

nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks

määras.“ (RKHKo 3-13-385 p 12) Selle põhimõtte vastu on TLPA antud juhul eksinud.

Linnal tuli lubade andmisel leida kõigi poolte huve optimaalselt arvestav lahendus

(RKHKo 3-14-52416 p 16). Riigikohus on selgitanud: „planeeringu nõuded, millega

lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua

isikutele iseseisva subjektiivse õiguse. /…/ Samuti tuli ehitusloa andmisest keelduda, kui

ehitusprojektis ei olnud arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid, mh nõuet, et ehitis ei või

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda“ (RKHKo 3-

14-52416 p 15)

Teiseks, Uus-Volta tn 7 hoone ei vasta tuleohutusnõuetele. Siseministri 30.03.2017

määruse nr 17 „Ehitisele esitavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi Määrus) § 3 lg 1 kohaselt:

Oluliste tuleohutusnõuete täitmise eesmärk projekteerimise, ehitamise ja ehitise kasutamise,

korrashoiu ning ehitisega seonduva muu tegevuse käigus on vähendada ohtu inimese elule

või tervisele, varale või keskkonnale. Määruse § 3 lg 2 p 3 kohaselt peab ehitis olema

projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel on tule levimine naaberehitistele piiratud.

Määruse § 22 lg 2 kohaselt: Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit.

Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut

ehituslike abinõudega.

Riigikohtu seisukoha kohaselt: Üldjoontes on põhjendatud seisukoht, et siseministri määruse

nr 17 § 22 lg-s 2 ettenähtud 8-meetrine tuleohutuskuja võiks jaguneda krundinaabrite vahel

võrdselt. /…/ Kinnistuomanik ei saa aga endale võimalikult suure ehitusõiguse tagamiseks

nõuda, et naaber kasutaks tulekindlaid konstruktsioone või loobuks tulevikus oma ehitiste

laiendamisest krundipiirile lähemale (RKHKo 3-18-1901 p 18).

Kohtupraktika kohaselt: Kaebajad esitasid 17.11.2023 dokumendi, mis ilmselgelt ei vastanud

majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruses nr 97 sätestatud ehitusprojekti nõuetele

(dtl 173-183). Joonistel puudub analüüs, mil määral vastab ehitatud hoone Haabersti linnaosa

üldplaneeringule ning kuidas on tagatud naabrite õigused. Samuti puuduvad joonistel

selgitused, millised on ehituslikud meetmed vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-le 2, mille kohaselt peab hoonetevaheline kuja

olema vähemalt kaheksa meetrit ja kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit,

piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Määruses sätestatud 8 meetrit jaguneb

praktika kohaselt selliselt, et kumbki piirinaaber ei ehita piirile lähemale kui 4 meetrit

ehk 8 meetrit jaguneb piirinaabrite vahel võrdselt. Kui üks piirinaabritest ehitab

lähemale kui 4 meetrit naabri piirist, nähakse ehitusprojektis ette tule levikut takistavad

ehituslikud meetmed, seda reeglina ka juhul, kui piirinaaber võib alles tulevikus

kavandama asuda piirist 4 meetri kaugusele ehitamist – kaebajate esitatud

vaadetel/joonistel mingeid selliseid ehituslikke abinõusid või üldse informatsiooni ehitises

kasutatavate materjalide kohta ei ole. (Tallinna Halduskohtu otsus 3-23-2825 p 30)

Seega kinnistu piiri äärde ehitamisel on kriitilise tähtsusega tagada naaberkinnisasja omaniku

õiguste kaitse ja tuleohutus. Linn on antud juhul eksinud kaalutlusõiguse teostamisel.

Ehitusloast ei nähtu, et linn oleks tuleohutusnõuete täidetust reaalselt hinnanud või kaalunud

ehitamise mõju Kliendi õigustele ja huvidele. Selle tulemusel ei ole tuleohutus antud juhul

NOVE - 5/6 -

tagatud (st esineb kõrgendatud ja oluline oht nii inimeste elule ja tervisele kui ka varale) ning

Kliendi omandiõigust on ebaproportsionaalselt piiratud.

Klient ei ole Volta tn 1d piiri äärde selliseks ehitamiseks nõusolekut andnud. Kliendil ei ole

plaanis Volta tn 1d hoonet lammutada, vaid see rekonstrueerida. Uus-Volta tn 7 ehitustegevus

kitsendab siinkohal Kliendi võimalusi Volta tn 1d hoone rekonstrueerimisel ja edasisel

kasutamisel.

PÜSTITATAV HOONE RIKUB KLIENDI OMANDIÕIGUST

Uus-Volta tn 7 püstitatav hoone rikub Kliendi omandiõigust. Esiteks, ei ole tagatud

hoonetevaheline kuja ning tule levik ehitatavalt hoonelt Kliendi kinnistule ei ole ka ehituslike

meetmetega takistatud. Teiseks, vähendavad otse kinnistu piiril asuvad suured aknad Volta tn

1d kinnistu privaatsust. Kokkuvõtlikult mõjutavad need asjaolud oluliselt Volta tn 1d kasutus-

ja ehitustingimusi ning seeläbi ka väärtust.

Riigikohus on nentinud: Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu rikkumise tõttu halveneb

oluliselt vaade nende kinnistuilt, väheneb valguse juurdepääs ning tekib oht sadevete

valgumiseks kinnistuile. Need argumendid taanduvad omandiõiguse kaitsele - nii valguse

ligipääsu, vaate kui ka kinnistute pinnaveerežiimi olulise halvenemise korral väheneks

kaebajate kinnistute väärtus /…/ Riigikohus leiab, et /…/ on kaebajate omandiõiguse rikkumise

oht reaalne. (RKHKo 3-3-1-4-12 p 10)

Riigikohus on otsuses nr 3-16-1050 selgitanud: „10. Kohalikule omavalitsusele on pandud

ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle

(ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust

kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12

lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase

kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu

inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad

normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa

(vt KorS § 4). 11. Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu

olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). Ohu korral on

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (KorS § 28 lg 1). KorS § 14 p-s 1 on

sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või

tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. /…/

12. Ehitusseadustiku eelviidatud sätted, mille kohaselt ei tohi ehitamisega seada ohtu teiste

isikute vara, kaitsevad ka kaebajate kui J. Kappeli 7 hoone kõrval asuva J. Kappeli 9 hoone

omanike õigusi. /…/ Kaebajatel on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses

järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt

meetmete kohaldamisest. (RKHKo 3-16-1050 p 10-12)

EhS § 132 lg 3 p 1 kohaselt: Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige,

kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb

oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või

kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

Riigikohus on selgitanud: EhS § 132 lg 3 p 1 näeb kõrgendatud või olulise ohu korral ette

võimaluse teha lammutamisettekirjutus. Seaduseid süstemaatiliselt ja põhiseaduspäraselt

tõlgendades tuleb järeldada, et kõrgendatud või olulise ohu korral on võimalik teha ka

NOVE - 6/6 -

ehitusloast kõrvale kalduv ettekirjutus ehitamise peatamise või konkreetsel viisil ehitamise

kohta. /…/ kõrgendatud ohu korral (KorS § 5 lg 4) kahaneb korrakaitseasutuse kaalutlusõigus

vähemalt üldjuhul ohu tõrjumise kasuks. (RKHKo 3-16-1050 p 22).

Eeltoodust tulenevalt palub Klient algatata järelevalvemenetluse ning tunnistada

27.11.2024 ehitusluba nr 2412271/08187 kehtetuks.

TÄIENDAVAD OHUKOHAD, JÄRELEVALVEMENETLUS ON VAJALIK

Kuivõrd Uus-Volta tn 7 eelprojekti seletuskirjas on märgitud, et hädaväljapääse ei ole (kinnistu

liigse täisehitatuse tõttu) rajada, siis tuleb elanike ohutuse tagamiseks kõik 3.korruse korterid

varustada ATS anduritega ja iga korter ATS alarmseadmega. Erinõuded on esitatud ka

korterite tuletõkkeustele. Samuti tuleb koridori rajada automaatne suitsutõrje.

Palume alustada järelevalvemenetlust nimetatud nõuete täidetuse kontrollimiseks.

TAOTLUS MENETLUSSE KAASAMISEKS

Ühtlasi anname teada, et Klient plaanib vaidlustada kõik Uus-Volta tn 7 kasutusload, kuivõrd

ehitatavale hoonele kasutusloa väljastamine oleks õigusvastane.

Riigikohus selgitas 15.04.2022. a otsuses asjas nr 3-18-2022 (p 20), et kasutusloa andmisel

tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt.

Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval

haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist.

Kuivõrd kasutusloa väljastamine rikuks Kliendi omandiõigust, siis palub Klient end (EhS § 54

lg 5 alusel) juba etteulatuvalt kaasata Uus-Volta tn 7 võimalikesse kasutusloa

menetlustesse.

Kui teil on eeltooduga seoses täiendavaid küsimusi või soovite võimalikke lahendusi arutada,

siis palun võtke ühendust allakirjutanutega.

Lisatud: volikiri

Lugupidamisega

Heili Püümann Marika Mugur

Vandeadvokaat vandeadvokaat

E-kiri.pdf

Saatja: Tõnis Veinberg <[email protected]>

Saadetud: 22.09.2025 15:39 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: FW: Uus-Volta tn 7 ehitusluba Manused: image001.png; taotlus_0.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere! Edastan täiendavalt ka Päästeameti Põhjapääste keskuse üldmeilile alloleva palve. Lugupidamisega Tõnis Veinberg Tallinna Linnaplaneerimise Amet Ehitusosakond jurist

From: Tõnis Veinberg Sent: Friday, September 19, 2025 10:38 AM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: Uus-Volta tn 7 ehitusluba

Tere! Tallinna Linnaplaneerimise ametile on Aktsiaseltsi Krulli Kvartal nimel esitanud Advokaadibüroo NOVE taotluse mh ehitusloa (nr 2412271/08187) kehtetuks tunnistamiseks. Tegu on ehitusloa taotluse nr 2411271/03739 menetlusega (nr 424308). Ehitusloa taotluse kooskõlastasid erinevad ametiasutused ning Päästeameti Põhja päästekeskus kooskõlastas projekti kahel korral (17.04.2024 ja 17.04.2024). Esitatud taotluse üks mitmest etteheitest on see, et ehitis ei ole ohutu ning ei vasta tuleohutusnõuetele. Ametil puudub pädevus hinnata ehitusprojekti vastavust tuleohutusega seonduvas osas mistõttu edastame projekti Teile palvega see uuesti ülevaadata esitatud taotluse valguses ning anda tagasisidet, kas taotluses esitatud väited vastavad tõele või ei ehk projekt on tuleohutuse osas nõuetekohane. Palume vastata hiljemalt 26.09.2025. a, et amet jõuaks koostada lõpliku vastuse (tähtaeg 02.10.2025. a) ning vajadusel see kooskõlastada erinevate ametkondadega. Edastan ka taotluse käesoleva meili lisana. Kui Teil on täpsustavaid küsimusi, siis palun andke teada. Lugupidamisega

Tõnis Veinberg jurist ehitusosakond Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn 640 4452 [email protected]

image001.png