Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu

seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse

ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

Eelnõu koos seletuskirjaga

Elo Haugas 58851332

[email protected]

Meie 23.09.2025 nr 1.1-10.1/4175-1

EELNÕU

19.09.2025

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse

kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmine

§ 1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise

ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse muutmine

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning

julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse §-d 1 ja 3 ning § 4 lõige 1 jäetakse

välja.

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 asendatakse tekstiosa „2025. aasta“ tekstiosaga „2027. aasta“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse

muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigikogu võttis 18. juunil 2025. a vastu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse,

millega loobuti julgeolekumaksu kehtestamisest ja suurendati selle asemel üldist

tulumaksumäära 22%lt 24%le. Lisaks tõsteti ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu

maksumäära 20%lt 22%le. Maksumäärade tõus jõustub selle seaduse kohaselt 2026. aasta

1. jaanuaril.

Käesolev eelnõu näeb ette nende maksumäärade tõstmisest loobumise, jättes vastavad – veel

jõustumata – sätted ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse

muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusest välja.

Lisaks pikendatakse eelnõuga Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise

eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade

annetuste ja kingituste tegemise võimalust veel kahe aasta võrra.

Eelnõuga ei muudeta maksumaksjate halduskoormust, küll aga väheneb maksukoormus, sest

2026. aastast jõustuma pidanud tulumaksu määra tõusu ära jäämine avaldab mõju nii

füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Positiivne mõju juriidilistele isikutele on ka sellel, et

Ukraina hüvanguks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust pikendatakse

2027. aasta lõpuni.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Elo Haugas (e-post [email protected], 5885 1332).

Eelnõu rahalist mõju, sh mõju riigieelarve laekumisele hindas Rahandusministeeriumi

fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene (e-post [email protected], tel 5885

1428).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected], tel 5885 1493). Eelnõu

toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post [email protected], tel

5303 2849).

1.3. Märkused

Eelnõu näeb ette ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse

muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse 1. jaanuaril 2026. a

jõustuva redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 15) muutmise. Muudetakse ka 2026. aasta 1. jaanuaril

jõustuvat tulumaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 29).

2

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a. määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei

ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult

kiireloomuline. Vabariigi Valitsus on riigieelarve läbirääkimiste käigus otsustanud 2026.

aastaks kavandatud tulumaksutõusu ära jätta ja eelnõu menetlus peab toimuma 2026. aasta

riigieelarve seaduse eelnõuga samas ajakavas – vastasel korral jõustuvad käesoleva eelnõu

kohaselt ära jäetavad maksumäärade tõusud 2026. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul on puutumus 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, kuivõrd see on koostatud

selliselt, et arvestab tulumaksu tõusu ära jäämisega.

Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras v. a seaduse § 2, mis jõustub 2026. a

1. jaanuaril.

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata

maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral. Kuivõrd

eelnõu eesmärk on loobuda tulumaksu ja ettevõtlustulu maksu määrade suurendamisest ning

pikendada Ukraina toetuseks tehtavate annetuste ja kingituste maksuvabastust, on muudatusel

maksukohustuslast soodustav mõju, seega on seaduse üldises korras jõustamine lubatav.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on hoida maksukoormus mõõdukal tasemel, ergutada majanduskasvu ja

sisetarbimist ning soodustada inimeste toimetulekut, jättes maksumaksjatele rohkem raha kätte.

Samuti on eesmärk jätkuvalt soodustada Vene agressioonis kannatava Ukraina toetamist,

pikendades juriidiliste isikute poolt Ukraina hüvanguks tehtavate annetuste maksuvabastust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadust.

Nimetatud seadus koosneb neljast paragrahvist: § 1 sätestab ettevõtlustulu maksumäära

tõstmise 20%lt 22%le, § 2 julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise, § 3 tulumaksu

määra tõstmise 22%lt 24%le ja § 4 seaduse jõustumissätted. Neist muudatustest on

julgeolekumaksu ära jätmine juba jõustunud; maksumäärade tõus jõustuks 2026. aasta

1. jaanuaril.

Eelnõuga jäetakse nimetatud seadusest välja §-d 1 ja 3 ning § 4 lõige 1.

3

Paragrahviga 1 jäetakse seadusest välja § 1 ehk ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse muudatus ja § 3 ehk tulumaksuseaduse muudatus. Selle tulemusena jääb nii füüsilise

kui ka juriidilise isiku tulumaksu määraks alates 2025. a

1. jaanuarist kehtiv 22%. Ettevõtlustulu maksumääraks jääb kehtiv 20% ja säilivad senised

ettevõtlustulu maksu jaotamise (tulumaksu ja sotsiaalmaksu osa kindlaksmääramise)

põhimõtted. Samuti jäetakse seadusest välja § 4 lõige 1, milles on sätestatud maksumäärade

tõusu sisaldavate sätete jõustumine 2026. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse tulumaksuseaduse § 61 lõiget 66 ja pikendatakse Ukraina

territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastust

kuni 2027. aasta 31. detsembrini. Sõjategevus Ukrainas ei ole lõppenud ja Ukraina vajab

jätkuvalt toetajate abi, mistõttu pikendatakse ajutist erisust (piiramatud annetused) veel kahe

aasta võrra. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu

Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt

humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on

tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele

isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse

Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, MTÜ Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja

Mittetulundusühing Freedom Convoy.

Eelnõu § 3 sisaldab seaduse jõustumissätet. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras,

v. a selle § 2, mis jõustub 2026. a 1. jaanuaril.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega, kuna muudatused on maksumaksjate jaoks soodustava

iseloomuga ega piira kellegi põhiseadusest tulenevaid õigusi ega vabadusi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi, varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega ei ole ette näha mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ette on näha mõju majandusele ja sotsiaalset mõju ning

mõju välissuhetele.

6.1 Kavandatav muudatus: ettevõtluskontole laekuva tulu maksumäära jätmine 20%le

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm on kõik ettevõtluskonto kasutajad, keda on 2025. aasta 17. septembri seisuga 33 366.

Maksumäära tõstmata jätmisel jääb ära ka ettevõtluskonto kasutaja netotulu vähenemine.

Maksukoormuse kasv võinuks avaldada ebasoodsat mõju ettevõtluskontot kasutavatele

füüsilisest isikust väikeettevõtjatele, vähendades nende soovi ettevõtlusega tegeleda.

4

Mõju ulatus on väike, kuna maksumäära suurendamine oleks vähendanud ettevõtluskonto

kasutaja netotulu 2,5–3,3%.

Mõju avaldamise sagedus: maksumäär rakendub iga kord, kui tulud laekuvad

ettevõtluskontole.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole.

6.2 Kavandatav muudatus: tulumaksu määra jätmine 22%le

Mõju valdkond: mõju majandusele ja sotsiaalne mõju

I sihtrühm: tulumaksu määra suurendamata jätmine mõjutab kõiki maksustatavat tulu saavaid

inimesi, kelle sissetulek ületab maksuvaba tulu piirmäära (2024. aasta eest esitas füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni 778 253 inimest). Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu on 776

eurot kuus ja ülejäänud maksumaksjate maksuvaba tulu on alates 2026. aastast 700 eurot kuus.

Mõju ulatus oleneb inimese maksustatava tulu suurusest ja on tuludetsiilide lõikes erinev.

Tuludetsiili või tulugrupi all mõistetakse järgnevalt inimeste tulu järgi järjestatud ja inimeste

arvu järgi võrdselt kümnesse gruppi jaotatud gruppe. Esimesse tuludetsiili kuuluvad inimesed,

kelle sissetulekud on kõige väiksemad ning kümnendasse detsiili kõige suurema sissetulekuga

inimesed. Brutotulus on arvesse võetud töine tulu, pensionid ja dividenditulu.

Tabel 1. Tööealiste ja pensioniealiste inimeste detsiilide keskmine brutotulu 2026. aastal,

eurot kuus

Detsiil

Tööealised,

eurot kuus Tööealiste arv

Pensioniealised,

eurot kuus

Pensioniealiste

arv

I 101 89 865 149 7 066

II 480 63 636 580 33 264

III 751 26 864 764 70 036

IV 867 24 071 871 72 829

V 988 44 752 982 52 148

VI 1 256 74 901 1 244 21 999

VII 1 651 81 143 1 661 15 757

VIII 2 144 84 031 2 141 12 869

IX 2 843 85 482 2 853 11 418

5

X 6 083 87 826 6 765 9 074

Tulumaksu määra tõstmata jätmine mõjutab positiivselt kõiki maksumaksjaid alates

kolmandast (pensioniealiste puhul neljandast) tuludetsiilist.

Joonis 1. Tööealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (tulumaksu määra 24%ni tõstmata

jätmine), %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang

Joonis 2. Pensioniealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (tulumaksu määra 24%ni

tõstmata jätmine), %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang

Lisaks tulumaksu tõusu ärajätmisele mõjutab inimeste maksukoormust ka 2026. aastal jõustuv

ühtne 700 euro suurune maksuvaba tulu kõigile füüsilistele isikutele olenemata maksustatava

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

I II III IV V VI VII VIII IX X

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

I II III IV V VI VII VIII IX X

6

tulu suurusest. Keskmise palga (2184 eurot1) saaja võidab nende muudatuste koosmõjus

võrreldes 2025. aastaga 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas.

Tabel 2. Netopalga ja tulumaksu kohustuse vahe maksumäära tõusust loobumisel, €

2025 2026

2026. a keskmine brutokuupalk 2184 2184

Töötuskindlustusmakse 34,94 34,94

Maksuvaba tulu 0 700

Tulumaks 22% 472,79 318,79

Netopalk, € kuus 1676,27 1830,27

2025 maksukohustus – 2026 maksukohustus kuus 154

Joonis 3. Tööealiste inimeste tulu muutus detsiiliti (ühtne maksuvaba tulu ja tulumaksu

määra 24%ni tõstmata jätmine), %

Allikas: Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeeriumi hinnang

Mõju avaldumise sagedus on iga kuu, mil sihtrühma kuuluv inimene saab maksustatavat tulu,

millelt peetakse tulumaksu kinni.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole.

II sihtrühm on kõik residendist juriidilised isikud ning Eestis püsiva tegevuskoha kaudu

tegutsevad mitteresidendist äriühingud, kes jaotavad siin kasumit või teevad muid tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid.

1 2026. aasta keskmine palk Rahandusministeeriumi 2025. a kevadprognoosi kohaselt

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

I II III IV V VI VII VIII IX X

Ühtne maksuvaba tulu 700€

Füüsilise isiku tulumaksu määra 22%lt 24%ni

tõstmata jätmise mõju

Kokku

7

2024. aasta seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 184 325 juriidilist isikut.2 Maksu- ja

Tolliameti andmetel on 2025. aasta 18. septembri seisuga 348 mitteresidendist äriühingu Eestis

registreeritud püsivat tegevuskohta.

Erisoodustustelt makstava tulumaksu puhul on sihtrühm ka Eesti riigiasutused ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutused. 2024. aasta seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 196

riiklikku üksust ja 1667 kohaliku omavalitsuse üksust.3

Mõju ulatus oleneb sellest, kui palju juriidiline isik kasumit jaotab või muid tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid teeb. Tulumaksu tõusu ärajätmine suurendab residendist

äriühingute motivatsiooni kasumit jaotada, võrreldes olukorraga, kus tulumaksu määr tõuseks.

Samuti mõjub see positiivselt Eesti mainele välisinvesteeringute sihtriigina.

Juriidilise isiku tulumaksumäära 22%lt 24%ni tõstmise mõjuhinnangu puhul eeldati, et

sarnaselt 2025. aasta alguses jõustunud määra tõusuga seoses toimunule eelneb maksutõusule

madalama määraga kasumi jaotamise suurenemine, mis mõjutab 2025. aasta (mõju 15 mln) ja

2026. aasta tulumaksu laekumist (mõju 15 mln). Määra tõstmata jätmisel on vastupidine efekt,

s.t nii 2025. kui ka 2026. aasta laekumine väheneb 15 mln euro võrra. Lisandub ka madalamast

määrast tuleneva väiksema maksulaekumise mõju.

Tabel 3. Juriidilise isiku tulumaksu laekumise prognoos 2025–2029

2025 2026 2027 2028 2029

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine

24% määraga, mln € 1051 887 896 953 992

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine

22% määraga, mln € 1036 842 863 918 956

Erinevus, mln € -15 -45 -33 -35 -36

Erinevus, % -1% -5% -4% -4% -4%

Ülaltoodud mõjuhinnang põhineb eelmisel aastal maksumäära tõstmisel tehtud eeldusel, et

ettevõtjad vähendavad kasumite jaotamist 5%. Kuna maksumäär nüüd stabiliseerub, on

tõenäoline, et kasumite jaotamine ei vähene. Samas saab tegelikku mõju jaotustele hinnata vaid

empiiriliselt, mistõttu põhiprognoosi ei muudeta.

Mõju avaldumise sagedus oleneb sellest, kui sageli juriidiline isik kasumit jaotab või muid

tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid teeb. Residendist juriidilise isiku ja mitteresidendi

püsiva tegevuskoha maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelmisel kuul tehtud

maksustatavad väljamaksed tuleb deklareerida ja nendelt tulumaks tasuda järgmise kuu 10.

kuupäevaks.

Ebasoovitavate mõjude riski ei esine.

2 Majandusüksused | Statistikaamet

3 Majandusüksused | Statistikaamet

8

Mõju makromajandusele

Tulumaksutõusu ärajäämisel on mõõdukas, kuid positiivne makromajanduslik mõju.

Rahandusministeeriumi hinnangul toob muudatus kaasa reaalse SKP kasvu, mis on 2026. aastal

võrreldes suveprognoosi baasstsenaariumiga ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra kiirem.

Jooksevhindades tähendab see 2026. aastal SKP tõusu ligikaudu 120 mln euro võrra. Enamus

mõjust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu määra tõusu ärajätmisest; juriidilise isiku tulumaksu

määra tõusu ärajätmise mõju on hinnanguliselt väike.

Joonis 4. SKP muutus tulenevalt tulumaksu määra stabiliseerimisest

6.3 Kavandatav muudatus: Ukraina toetamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastuse

pikendamine

Sihtrühm on residendist juriidilised isikud, kes teevad annetusi MTÜ-le Eesti Pagulasabi,

MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti

Punasele Ristile, Päästeliidule, MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn ja

Mittetulundusühingule Freedom Convoy.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus olenevad sellest, millistes summades ja kui sageli

juriidiline isik eelpool loetletud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele annetusi teeb. Ilma

vastava erandita (s.t lähtudes TuMS § 49 lõikes 2 annetuste tegemisele kehtestatud üldistest

tulumaksuvabadest piirmääradest) teeksid residendist juriidilised Ukraina toetuseks

tõenäoliselt vähem annetusi ja kingitusi. Kuivõrd sõda Ukrainas jätkub, on aga Ukraina

territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt

humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise

soodustamine jätkuvalt vajalik. Residendist juriidilise isikute maksustamisperiood on

kalendrikuu ja eelmisel kuul tehtud maksustatavad väljamaksed tuleb deklareerida ning nendelt

tulumaks tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks.

9

Ukraina toetuseks tehtud annetuste summa on oluliselt vähenenud võrreldes 2022. aastaga, mil

oli annetuste tipphetk. Sellest hoolimata annetati sihtgrupi ühingutele 2024. aastal kokku 8,7

miljonit eurot, mis näitab maksusoodustuse jätkuvat asjakohasust.

Tabel 4. Ühingute tulud – kingitused ja annetused, 2021–2024, €

2021 2022 2023 2024

Kokku, mln

€

Eesti Punane Rist 74 516 5 491 339 308 500 228 743 6 103 098

MTÜ Mondo 61 562 1 885 530 717 306 438 629 3 103 027

MTÜ Eesti Pagulasabi 8 664 6 399 229 482 675 230 288 7 120 856

Päästeliit 19 178 4 423 543 1 777 043 0 6 219 764

Riigikaitse Edendamise

Sihtasutus 23 400 2 610 413 1 322 152 1 647 688 5 603 653

Rotary Klubi Tallinn

Vanalinn 0 2 292 055 2 763 790 5 967 147 11 022 992

Ukraina Kultuurikeskus 120 3 540 748 249 918 206 172 3 996 958

Kokku, € 187 440 26 642 856 7 621 384 8 718 667 43 170 348

Ebasoovitavate mõjude riski ei esine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei eelda riigi- ega kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste tegevust.

Teatavat mõju avaldab see üksnes Maksu- ja Tolliametile, kes on seoses ettevõtlustulu

maksumäära suurendamise ja uue tulu- ning sotsiaalmaksu jagamisskeemiga teinud IT-

arendusi, mille vajadus langeb eelnõu seadusena vastu võtmise korral ära.

Tulumaksu tõusu ära jätmisel laekub 2026. aastal riigieelarvesse 219 mln euro võrra vähem

füüsilise isiku tulumaksu ja 45 mln euro võrra vähem juriidilise isiku tulumaksu. Seda tasandab

mõnevõrra tarbimismaksude 29 mln euro võrra suurem laekumine tulenevalt sellest, et

inimestele jääb tarbimiseks rohkem raha. Ettevõtluskonto maksumäära 22%ni tõstmata jätmise

mõju on -0,9 mln eurot.

Tulumaksu määra tõstmata jätmine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi, sest

tulumaksuseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud jaotusvalemi kohaselt võetakse kohaliku omavalitsuse

üksustele raha eraldades aluseks residendist füüsiliste isikute brutotulu, mitte tasutud

tulumaksu summa.

10

Tabel 5. Tulumaksu määra ja ettevõtlustulu maksumäära tõstmata jätmise mõju

valitsussektori eelarvepositsioonile, mln €

2025 2026 2027 2028 2029

Füüsilise isiku tulumaks -219 -248 -264 -279

Tarbimismaksud 29 32 35 37

Juriidilise isiku tulumaks -15 -45 -33 -35 -36

Ettevõtlustulu maks -0,9 -1,0 -1,0 -1,1

Mõju valitsussektori

eelarvepositsioonile -15 -235,9 -250 -265 -280,1

Ukraina toetuseks tehtud annetuste maksuvabastuse pikendamine vähendab riigieelarve

laekumist 2026. a. kuni 2,7 mln euro võrra ja 2027. aastal kuni 2,9 mln euro võrra. Samas ei

saa eeldada, et maksusoodustuse lõppemisel jätkuks annetamine samas mahus, mistõttu

vähemlaekumine on tõenäoliselt väiksem.

Tabel 6. Annetuste ja kingituste4 ning laekumata jääva tulumaksu prognoos, 2025–2029,

mln €

2025 2026 2027 2028 2029

Nominaalse SKP kasv (suvi 2025) 5,1% 5,7% 4,8% 4,6% 4,5%

TuMS § 61 lõikes 66 nimetatud isikute tulu

annetustest ja kingitustest, mln € 9,2 9,7 10,2 10,6 11,1

Juriidilise isiku tulumaks (22/78), mln € 2,6 2,7 2,9 3,0 3,1

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Tulumaksuseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril.

Tulumaksu ja ettevõtlustulu maksu määrade tõusu ära jätmist puudutavad sätted on kavandatud

jõustuma üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ei saadeta kooskõlastamiseks ega arvamuse avaldamiseks tulenevalt selle

kiireloomulisusest ja vajadusest menetleda seda koos 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

4 Hõlmab nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute tehtud annetusi; laekumata jääva tulumaksu summa

prognoosimisel on täpsemate andmete puudumisel lähtutud eeldusest, et kogu annetuste summa tuleb

juriidilistelt isikutelt.