MTÜ Ikkagi Inimesed_vastus

Riina Kütt

juhatuse esimees

MTÜ Ikkagi Inimesed

[email protected]

Teie 26.08.2025 nr

Meie 23.09.2025 nr 14-5/251904/2506888

Lugupeetud juhatuse esimees

Palusite õiguskantsleril kontrollida vaktsiinikahjude hüvitamist käsitlevate sätete vastavust

põhiseadusele. Samuti palusite õiguskantsleril teha järelevalvet Tervisekassa ja Ravimiameti

tegevuse üle vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlemisel. Märkisite, et käimas on

kohtumenetlused vaktsiinikahju hüvitamise taotluse esitanud isikute ja Tervisekassa vahel ning on

olemas ka halduskohtu otsused selliste vaidluste lahendamise kohta.

Vaktsiini kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja

mittevaralise kahju ehk vaktsiinikahju hüvitamist ja kahju hüvitamise menetluse korda on

reguleeritud ravimiseaduse (RavS) 51. peatükis.

Vaktsiinikahju hüvitamise eesmärk on seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses tagada

vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine õigustatud isikule. On Riigikogu otsustada,

millistel tingimustel hüvitab vaktsiinikahju riik, sh milline on põhjusliku seose olemasolu ja

tõendatuse määr, mille korral ja kui suur hüvitis määratakse ning milline asutus peab lahendama

kahju hüvitamise taotluse ja milline asutus tuleb menetlusse kaasata. Vaktsiinitootja tekitatud kahju

hüvitamist reguleerib eelkõige võlaõigusseadus (vt § 1061 jj) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS).

Ravimiseaduse järgi tuleb vaktsiinikahju hüvitamise taotlus esitada Tervisekassale. Ravimiamet

peab hindama tervisekahju ja vaktsiini seost. Otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta

teeb Tervisekassa.

Haldusmenetlus (sh kahju hüvitamise taotluse menetlus) mitte üksnes ei pea olema, vaid peab ka

näima aus ja õiglane (vt nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 39). Haldusmenetluse

seaduses (HMS) on loetletud juhud, mil haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest

osa võtta (vt HMS § 10 lg 1). Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta

mh juhul, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad

kahtlust tema erapooletuses. Kui kahju hüvitamise taotluse esitajal on kahtlus kellegi erapoolikuses,

on isikul ka endal võimalus esitada taandamise taotlus.

Tervisekassa otsus on õiguspärane üksnes siis, kui see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 56 lg 1,

menetlus-ja vorminõuete rikkumise tagajärgede kohta vt HMS § 58).

2

Tervisekassa otsust on isikul võimalus vaidlustada vaide- ja halduskohtumenetluse korras (vaide

esitamise ja vaidemenetluse kohta vt haldusmenetluse seadust ja RavS § 9924, kohtusse pöördumise

kohta halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS).

Halduskohtus on menetlusosalisel õigus anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja tõendeid kui ka

vastu vaielda teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (vt HKMS § 27 lg 1).

Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1).

Kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi

nõudvate asjaolude selgitamiseks (HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 293 lg 1). Tõendeid peab kohus

hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Reeglina ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks

ette kindlaksmääratud jõudu (HKMS § 61 lõiked 1 ja 2).

Kohtusse pöördumise võimaluse näol on tagatud isikule tõhus õiguskaitse. Otsuse vaidlustamisel on

võimalus mh tõstatada haldusorgani nimel tegutsenud isiku erapoolikuse küsimus. Samuti võib isik

oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda ka mis tahes asjassepuutuva seaduse (nt ravimiseaduse)

põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseaduse § 15 lg 1 lause 2). Põhiseaduslikkuse

järelevalvemenetluse algatamise üle otsustab kohus.

Põhiseaduse § 146 järgi mõistab õigust üksnes kohus. Kui menetlusosaline ei nõustu

kohtulahendiga (sh tõendite hindamisega ja kohtu seisukohtadega), on tal võimalus seda vaidlustada

kõrgema astme kohtus menetlusseadustikus sätestatud korras. Kõrgema astme kohus kontrollib

madalama astme kohtu tegevust materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel. Lõppastmes tõlgendab

kehtivat õigust üksnes kohus.

Õiguskantsler ei pea teha põhjendatuks teha järelevalvet Tervisekassa ja Ravimiameti praktika üle

vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlemisel, sest inimestel on võimalus oma õiguste kaitseks

kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh taotleda kohtus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist

(õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 151 lg 2, § 25 lg 3 p 4). Seadus ei luba õiguskantsleril sekkuda

sisulisesse õigusemõistmisesse ega anda hinnanguid kohtulahenditele (ÕKS § 25 lg 2).

Ettepanekud ravimiseaduse muutmise ja täiendamise kohta võite esitada Sotsiaalministeeriumile ja

Riigikogule.

Loodetavasti on selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristel Lekko 693 8443, [email protected]