Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 7-16/2025-371-1 |
Registreeritud | 22.09.2025 |
Sünkroonitud | 24.09.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
Sari | 7-16 Energiaga seotud kirjavahetus ja selgitustaotlused |
Toimik | 7-16/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elering AS, Elering AS |
Saabumis/saatmisviis | Elering AS, Elering AS |
Vastutaja | Armin Ilisson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Armin Ilisson - KA
Sent: Wed, 13 Aug 2025 12:43:12 +0000
To: [email protected] <[email protected]>; Marie Kalmet <[email protected]>
Cc: Marilin Tilkson - KA <[email protected]>
Subject: Avalik konsultatsioon „Bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika“ muudatusele rakendusajaga alates 01.01.2026
Tere
Täname võimaluse eest anda avaliku konsultatsiooni raames tagasisidet bilansiteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika muudatustele. Vabandame mõnevõrra hilinenud tagasiside eest, kuid soovime välja tuua järgmist:
EBGL artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi järgi tuleb tasakaalustamisturgudel edendada tõhusat konkurentsi, läbipaistvust ja mittediskrimineerimist. Metoodika ettepanekuga soovitakse tarbimisele seada proportsionaalselt suuremad kulud, kui tootmisele. Metoodika peaks lähtuma põhimõttest, et elektrisüsteemi bilansi tagamise kulusid põhjustab nii tootmine kui ka tarbimine ning seetõttu on põhjendatud, et kulude kandmisel osalevad nii tootjad kui ka tarbijad. See tähendab, et mõlemad panustavad võrdselt (täites EBGLi kohase eelnimetatud mittediskrimineerimise põhimõtet) bilansi tagamisega kaasnevate kulude katmisesse, mis peegeldab nende mõlema osalust süsteemi tasakaalu säilitamisel. Juhul kui kavandatava metoodika muudatusettepanekuga muudetakse kulude kandmise osakaalusid turugruppide lõikes, on oluline välja selgitada ja põhjendada, miks rakendatakse tarbimisele ja tootmisele erineva proportsionaalsusega kulude jaotust. Selline põhjendus peab sisaldama analüüsi, millest lähtub, et kavandatav 40/60 kulude jaotus on ühiskonna ja turuosaliste vaatest põhjendatud ja sobivaim (võrreldes ükskõik missuguse muu kulude jaotamise proportsiooniga) ning tagab EBGLi artiklis 3 sätestatud eesmärgid ja ja vastab EBGLi artiklis 44 lõikes 1 sätestatud arvelduse üldpõhimõtetele. Praegusel hetkel ei ole selged 40/60 kulude jaotuse alused ning sellisele kulude jaotamise proportsoonile ei viita ka THEMA Consulting Group’i koostatud analüüs. Täiendavad selgitused metoodika ja selle põhimõtete kohta on võimalik lisada eraldi seletavasse dokumenti metoodika kohta.
Lähtudes metoodika sisust on tarbimise ja tootmise tariif periooditi muutuv suurus. Punktis toodud 2.5.2.3 tabel kirjeldab näitena arvutuskäiku mingi kindla, sealjuures määratlemata, perioodi jaoks. Konkurentsiamet kooskõlsatab tarbimise ja tootmise tariifi arvutamise põhimõtted, mille alusel põhivõrguettevõtja arvutab tarbimise ja tootmise tariifi. Oleme seisukohal, et metoodika peab küll sisaldama tariifide arvutuspõhimõtteid ja muid aluseid, mida põhivõrguettevõtja tariifide arvutamisel arvesse võtab (näiteks valemite või teksti kujul), kuid mitte juba väljaarvutatud muutuva suurusega tariife kindla perioodi jaoks, kuna Konkurentsiamet ei kooskõlasta antud metoodikaga konkreetseid tariifide kindlaksmääratud suuruseid. Muud täiendavad selgitused metoodika ja selle põhimõtete kohta on võimalik lisada eraldi seletavasse dokumenti metoodika kohta.
Reguleerimisvõimsuse võimsusjaotustulu käsitleb metoodika vastavalt EBGL artikli 41 lõike 1 sisule ja Balti põhivõrguettevõtjate omavaheline leping. Seega, vältimaks tarbetuid põhimõtete kordusi erinevates dokumentides, ning olukordi, kus ühe dokumendi põhimõtete muutmisel on vaja teha samasisulisi muudatusi mitmes erinevas dokumendis, teeme ettepaneku punkt 2.4.5 metoodikast eemaldada ja metoodikas mitte sätestada detailselt reservvõimsuste hankimisega seotud võimsustulu jaotamise ja kogumisega seonduvat.
Lugupidamisega |