Vastus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Priit Toobal

Põhja-Sakala Vallavolikogu liige

Teie: 19.09.2025

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 13-1/2556-1

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Priit Toobal

Saatsite 19.09.2025 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile pöördumise sooviga saada

õiguslik hinnang Põhja-Sakala Vallavolikogu otsuse eelnõule nr 509 „Hüvitise maksmine

vallavanemale ja abivallavanematele“ (edaspidi nimetatud eelnõu nr 509) , mis käsitleb hüvitise

maksmist vallavanemale ja abivallavanematele.

Lähtudes avaliku teabe seadusest ei ole Teie pöördumise puhul tegemist teabenõudega, kuna Te

ei soovi ministeeriumis olemas oleva dokumendi või muu teabe väljastamist. Käsitleme

pöördumist selgitustaotlusena.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 alusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas mh regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike

omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine. Ministeeriumi pädevuses1 on anda selgitusi vastutusvaldkonna seaduste

tõlgendamise ja rakendamise kohta ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi

omavalitsuslikes küsimustes. Ministeeriumi vastutusvaldkonna seaduseks on ka kohaliku

omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole kohalike omavalitsuste üle järelevalvet tegev

organ, ka ei ole ministeeriumi pädevuses anda õigusabi ega siduvaid õiguslikke hinnanguid

kohalike omavalitsuste väljatöötatud õigusaktide ja nende eelnõude ega dokumentide kohta.

Samuti ei hinda ministeerium toimingute otstarbekust. Kuna ministeeriumi pädevuses on

kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, saame esitada kohaliku omavalitsuse õigusaktide,

sisemiste toimingute ja dokumentide KOKSile vastavuse osas vaid omapoolsed tähelepanekud.

Olete esitanud rea küsimusi KOKS § 541 kohaldamise ja tõlgendamise kohta. Alljärgnevalt

käsitleme neid ning esitame vastavad õiguslikud seisukohad.

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 3 kohaselt

annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi enda väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse

tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. MSVS alusel antud õigusalane

selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti

Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.

2 (3)

Otsuse eelnõu nr 5092 preambulis on õigusliku alusena viidatud KOKS § 22 lõike 1 punktile

19 ning Põhja-Sakala valla põhimääruse § 16 lõikele 2 ja § 25 lõikele 1. Samas sisaldab otsuse

eelnõu seletuskiri viiteid ka KOKS §-le 541. Kuna seletuskiri on osa õiguspärase ja läbipaistva

haldusmenetluse tagamisest, peavad otsuse eelnõu ja selle seletuskiri olema omavahel sisuliselt

kooskõlas. Kooskõla puudumine võib tekitada õiguslikku ebaselgust, raskendada otsuse

mõistmist ning seada kahtluse alla selle õiguspärasuse.

Esmalt selgitame KOKS § 541 kohaldamise aluseid. KOKS § 541 reguleerib hüvituse maksmise

aluseid kohaliku omavalitsuse poliitilistele juhtidele (nt vallavanem, linnapea, abivallavanem)

nende ametist vabastamisel. Säte näeb ette, et volikogu võib oma otsusega maksta palgalisel

ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja

volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme

kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu

ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning

vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses

terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse

avaldamisega. Hüvituse saamise tingimuseks on töötamise staaž vähemalt kaks aastat ning

töötamise staaž konkreetsel ametikohal peab olema järjestikune.

Hüvituse maksmine KOKS § 541 alusel ei ole lubatud juhul, kui isik nimetatakse või valitakse

volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks, nagu sätestab KOKS § 541 lõike 2 punkt 2.

Eelnõu nr 509 puhul ei ole õigusliku alusena viidatud KOKS § 541 lõikele 1, samuti ei ole

hüvitise maksmist põhjendatud volituste tähtajalise lõppemisega ega seostatud hüvitise

väljamaksmist tulevikus saabuda võiva ametist vabastamise faktilise asjaoluga. Sellest

tulenevalt ei saa pidada eelnõu nr 509 sõnastuse järgi eesmärgiks hüvituse maksmist KOKS §

541 tähenduses, kuna puuduvad nii vastavad õiguslikud viited kui ka seos seaduses sätestatud

vabastamistingimustega. Milline on olnud eelnõu esitajate ettepaneku tegelik eesmärk, tuleb

välja selgitada eelnõu väljatöötajatel.

Küsite, kas on õiguslikult korrektne teha otsus sõnastusega „otsus jõustub ametist

vabastamisel“, kui KOKS § 541 tingimused tulevikus võivad täituda (sh arvestades lg 2 välistusi

ja staažinõuet)?

Jah, volikogu võib teha tingimusliku otsuse hüvituse määramiseks, kuid üksnes juhul, kui

otsuse rakendumine on selgelt seotud KOKS § 541 tingimuste tegeliku täitumisega, otsus ei too

kaasa rahalist kohustust enne nende tingimuste saabumist ning see ei ole vastuolus KOKS § 541

lg 2 välistustega (sh isiku uuesti ametisse nimetamine või ebapiisav staaž). Sellisel juhul on

otsus õiguspärane ja kooskõlas haldusõiguse põhimõtetega, eeldusel, et see on nõuetekohaselt

põhjendatud ja täpselt formuleeritud.

Eelnõu nr 509 õigusliku alusena on märgitud KOKS § 22 lõike 1 punkt 19, Põhja-Sakala valla

põhimääruse § 16 lõige 2 ja § 25 lõige 1 ning volikogu eestseisuse 18.09.2025 ettepanek.

KOKS § 22 lõike 1 punkt 19 annab kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse otsustada

vallavanema ja palgaliste valitsusliikmete (abivallavanemate) lisatasu, hüvitise, toetuse ja

soodustuste maksmise üle, kuid selline otsus peab olema põhjendatud.

Nii KOKS § 22 lõike 2 punkti 19 alusel makstav lisatasu (või hüvitis, toetus, soodustus), kui ka

KOKS § 541 alusel makstav hüvitus ametist vabastamisel on olemuselt kaalutlusotsused ja neid

tuleb volikogul alati isikute panust ja saavutusi hinnates ning võttes arvesse eelarvelisi

võimalusi eraldi kaaluda ning otsustada. 2 Otsuse eelnõu 509 ja selle seletuskiri on avalikustatud Põhja-Sakala valla dokumendiregistris

https://atp.amphora.ee/pohjasakal avv/index.aspx?itm=473875&o=808&u=-1&o2=94568&hdr=hp&tbs=all

3 (3)

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja

soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lõikest

2 tulenevalt peab haldusakti põhjenduses märkima haldusakti andmise faktilise ja õigusliku

aluse. Riigikohus on rõhutanud haldusakti faktilise ja motivatsiooni omavahelise loogilise

sidumise olulisust.3 Lisaks sätestab HMS § 56 lõige 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Haldusakti põhjendamine kui vorminõue on täidetud juhul, kui haldusorgan kirjeldab elulisi

asjaolusid/kaalutlusi, mis otsuse tegemise kasuks rääkisid. Diskretsiooni alusel antud haldusakti

puhul tuleb lisaks selgitada kaalutlusi, mis viisid otsuse tegemiseni ning valikudiskretsiooni

korral – miks täpselt tehti just selline otsus ja mitte teistsugune.

Antud juhul ei sisalda otsuse eelnõu nr 509 kaalutlusi, milliste ülesannete täitmise või

saavutuste eest (maksmise aluseks peavad olema läbipaistvad, selgelt mõõdetavad saavutused

või erakorralised tööülesanded) hüvitist makstakse ning millistel kaalutlustel on volikogu

pidanud õigustatuks ja põhjendatuks just sellises suuruses hüvitise maksmist. Seepärast ei saa

otsuse eelnõu nr 509 olla ilma täiendavate põhjendusteta õiguspärane.

Lõpetuseks märgime, et tulenevalt legaalsuse põhimõttest peaks avaliku võimu teostamine, sh

hüvitise maksmine poliitilisele juhtkonnale, toimuma seaduse või selle alusel antud määruse

selge volitusnormi alusel. Kui norm ei sisalda selgeid ja piisavalt määratletud tingimusi (nagu

seda teeb KOKS § 541), ei pruugi üksikotsuste tegemine vastaval juhul olla õiguslikult

korrektne. Avalike vahendite kasutamise osas taoliste üksikotsuste tegemine eeldab

õiguspärasuse ja isikute võrdse kohtlemise tagamiseks kohaliku omavalitsuse üldmäärust, mis

kehtestab läbipaistvad, objektiivsed ja võrdsed kriteeriumid, mis juhtudel tasusid, toetusi,

soodustusi ja hüvitisi kohaldatakse. Vastasel juhul võib üksikotsus olla vastuolus õigusselguse

ja õiguspärasuse nõuetega ning rikkuda avaliku võimu volitusnormi piire. Selleks, et tagada

vastavate üksikotsuste tegemiseks tulevikus selgem õiguslik alus, on Riigikogu menetluses

olevas KOKSi ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõus (688 SE) nähtud ette

KOKS § 49 lõike 42 täpsustus. Sätte järgi võib vallavanemale või linnapeale ja valitsuse

liikmele maksta (lisaks KOKS § 541 sätestatule) vaid sellist lisatasu, hüvitist või toetust ning

rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mis volikogu on oma kehtestatud korras sätestanud

ja otsustanud. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele võib maksta lisatasu, hüvitist

või toetust ning rakendada tema suhtes muid soodustusi tema volituste kestel volikogu

kehtestatud määras ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gerda Haugas

kohalike omavalitsuste osakonna juhataja

Teadmiseks: Põhja-Sakala Vallavolikogu esimees, [email protected];

Põhja-Sakala Vallavalitsus; Justiits- ja Digiministeerium Eliko Saks, 502 5936, [email protected]

3 RKHKo 3-3-1-62-02, p 12