Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsusele Justiits- ja Digiministeerium edastab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) rakendusaktide kavandid (4); 4) kooskõlastustabelid (2).

Helena Lepper [email protected]

Meie 24.09.2025 nr 8-1/7772-1

1

EELNÕU

22.09.2025

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse §-s 321 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 321 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti teabevärav on riiklik keskne kontaktpunkt koos andmekoguga, mille kaudu isik

pääseb ligi:

1) teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele

suunatud teabele;

2) isikule suunatud isikustatud teabele;

3) taaskasutatavale teabele;

4) otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele.“;

2) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Eesti teabevärava eesmärk on võimaldada isikul saada teabevaldajalt ülevaade

tegevusvaldkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning leida

teave ja teenused lihtsalt ja mugavalt ühest kohast.

(12) Eesti teabeväravas töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed, allkirja kujutis, foto, sünniaeg, sünnikoht ja rahvus;

2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed;

3) alaealiste lastega seotud andmed;

4) elukohaga, sealhulgas varasemate elukohtadega seotud andmed;

5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ning seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja

kontaktandmed;

6) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed;

7) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjad;

8) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud teavitused tema ametlikule riiklikule

e-posti aadressile saadetud kirjade kohta;

9) isiku telefoninumbrile saadetud teavitused tema ametlikule riiklikule e-posti aadressile

saadetud kirjade kohta;

10) isikut tõendavate dokumentide andmed;

11) isikule väljastatud lubade ja tegevuskeeldudega seotud andmed;

12) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed;

13) kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti keele õppes, osalemise andmed;

14) logiandmed;

15) menetlusseisuga seotud andmed;

16) poliitilise kuuluvuse ja usulise enesemääratluse andmed;

17) terviseandmed;

18) töö ja haridusega seotud andmed;

19) varaliste õigustega seotud andmed.“;

3) paragrahvi 321 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„(2) Eesti teabevärava kaasvastutavad töötlejad on Eesti teabeväravat kasutavad teabevaldajad,

Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet.“;

4) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eesti teabeväravas säilitatakse:

1) isikuandmeid teenuste üksikpäringu korral isikustatud sessiooni lõpuni, kuid mitte kauem

kui 30 minutit päringu tegemisest arvates;

2) teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtava kontrollpäringuga saadud fotot 30 päeva;

3) nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks üks aasta nõusoleku andmisest arvates või kuni

selle tagasivõtmiseni;

4) isikuandmeid nõusolekupõhise kuvamise korral 30 päeva pärast omavahel seotud

haldusmenetlustest viimase lõppemist või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku

tagasivõtmisest arvates;

5) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirja kolm aastat selle saabumisest

arvates;

6) logiandmeid kolm aastat nende tekkimisest arvates.“;

5) paragrahvi 321 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eesti teabevärava vastutav töötleja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe

kasutajakeskse korrastatult kuvamise ja teenuste kättesaadavuse Eesti teabeväravas.

(4) Teabevaldaja tagab oma valdkonna teenuste nõuetekohasuse ning nendega seotud teabe

õigsuse, korrastatuse, ülevaatliku esitamise ja edastamise Riigi Infosüsteemi Ametile.

(5) Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka

isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste

arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra, kogutavate andmete

täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

6) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti teabeväravas ligipääsetavad sündmusteenused kehtestab avalike e-teenuste

arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutav minister

määrusega.“;

7) paragrahvi 321 lõike 12 punkt 7 ja lõike 21 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4310 järgmises sõnastuses:

“§ 4310. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu

(1) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv keskne

andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel:

1) võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi

kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule, võtta tagasi antud nõusolekuid, anda

isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse

tõendatavus;

3

2) võimaldada selle vastutaval töötlejal kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku

volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada isikul keskselt hallata tema poolt ja temale antud

volitusi riigi infosüsteemis.

(2) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:

1) andmenõusoleku andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 1 nimetatud eesmärkidel;

2) volituste haldamise andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1

punktis 2 nimetatud eesmärkidel.

(3) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) andmeedastuse nõusoleku andmestikus – enda isikuandmete edastamiseks nõusoleku andnud

isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime piiramise andmed, eelnimetatud nõusoleku

andmise ja tagasivõtmise aeg, nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev ning nõusolekuga seotud

muud andmed;

2) volituste haldamise andmestikus – lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja

ees- ja perekonnanimi, isikukood, volitusega antud esindusõiguse andmed ning isiku teovõime

piiramise andmed.

(4) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi

Amet.

(5) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldavaid andmeid säilitatakse

kolm aastat andmenõusoleku andmestikus nõusoleku kehtivuse lõppemisest ning volituste

haldamise andmestikus volituse lõppemisest arvates.

(6) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu asutab, vastavate võrgu- ja

infosüsteemide haldamise ja kasutamise korrad ning andmekogu põhimääruse kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ülesanded;

2) andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi kantavate andmete täpsem koosseis ja

edastamise kord, sealhulgas vajaduse korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete

koosseis;

3) andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi liidestumise täpsemad tingimused;

4) andmeandjate regulatsioon;

5) muud andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi pidamise, haldamise ja

kasutamisega seotud korralduslikud küsimused.“;

9) paragrahvi 4310 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on kohutuslik kõigi andmete puhul, mis

edastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest andmeedastuse nõusoleku alusel.“.

§ 2. Keeleseaduse muutmine

Keeleseadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

„21. peatükk

Tõlkeandmekogu

§ 71. Tõlkeandmekogu

4

(1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga:

1) võimaldada riigiasutusel (edaspidi kasutajaasutus) tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde

ning hallata tõlketöid;

2) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi tagamiseks;

3) toetada vajalike andmetega käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kasutajaasutuse tõlketööde

planeerimist ja korraldamist;

4) avalikustada anonüümitud tõlkemälud ja pakkuda seeläbi tuge terminite ühtluse ja

arendamise tagamiseks.

(2) Tõlkeandmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) tõlketöö tellija ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) tõlketöö täitja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja kasutajaasutuse märkus

täitja pädevuse kohta;

3) tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis sisalduvad isikuandmed,

sealhulgas eriliiki isikuandmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja

taustamaterjalis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku seosed teiste isikutega;

3) isikuga seotud dokumentide andmed;

4) isikuga seotud menetluste andmed;

5) hariduse ja tööga seotud andmed;

6) varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed;

7) karistatuse andmed;

8) terviseandmed;

9) poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed;

10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed.

(4) Tõlkeandmekogu andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) tõlketöö tehnilisi andmeid seitse aastat pärast tõlketöö vastuvõtmist selle tellija poolt;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid kolm aastat pärast isiku

tõlkeandmekogule juurdepääsu lõpetamist;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid kuus kuud pärast tõlketöö

valmimist ja vastuvõtmist tellija poolt;

4) sõnastikest, terminibaasidest ja avalikest tõlkemäludest kogutud andmeid anonüümitud kujul

tähtajatult.

(5) Tõlkeandmekogu kaasvastutavad töötlejad on Eesti Keele Instituut ja kasutajaasutused.

(6) Tõlkeandmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded;

2) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

3) tõlkeandmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) juurdepääs tõlkeandmekogule ja sellega liidestumise täpsemad tingimused ja kord;

6) muud korralduslikud küsimused.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 9 jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2030. aasta 24. aprillil.

5

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ............................. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Avaliku teabe seaduse ja

Keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks

tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu

määramise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärav) ja selles nii isikustatud

kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise,

kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu määramise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord.“;

3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata

või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave talle

ligipääsetavatest sündmusteenusest;“;

4) määruses asendatakse läbivalt sõnad „teabevärava haldaja“ sõnadega „Riigi Infosüsteemi

Amet“ vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

„8) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite

raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle

haldamise ja kasutamise tingimustest;

9) esitluskihid – erinevad kanalid teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning

lõppkasutajale kuvamiseks;

10) isikustatud teave – igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta.“;

6) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Vastutava töötleja ülesanded

(1) Justiits- ja Digiministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet ja teabevaldajad kaasvastutavate

töötlejatena tegutsevad koostöös selleks, et isik saaks teabeväravat kasutades mugavalt ja

turvaliselt ülevaate oma õigustest, kohustustest, menetluste seisust ning juurdepääsu

tegevusvaldkonnaga seotud teabele ja teenustele.

(2) Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne on:

1) korraldada teabevärava ja sellega seotud teenusekanalite arendamist ning tagada nende

toimimiseks vajalike jagatud teenuste, platvormide ja IT-baasteenuste keskne pakkumine;

2) väljatöötada, ajakohastada ja avaldada veebidealane juhendmaterjal teabe korrastamise ja

teabeväravale sobivate failivormingute valimise kohta.“;

(3) Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne on:

1) tagada koostöös teenusepakkujaga teabe lõppkasutajakeskselt korrastatud esitus

teabeväravas;

2) tagada juurdepääs teabevärava kaudu osutatavale teenusele, arvestades õigusaktides ning

haldaja ja teenusepakkuja vahel sõlmitud teenustaseme lepingus sätestatut;

3) tagada, et teabevärava vahendusel on kättesaadav käesolevas määruses sätestatud korras

registreeritud teenus;

4) tagada teenuse kasutajatugi teabeväravas;

5) korraldada pääsuõigustega seonduvaid toiminguid;

6) tagada elektroonilisel kujul juurdepääs teenusele ja § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele

(4) Teabevaldaja ülesanne on:

1) vastutada teabeväravas avaldatud teabe õigsuse ja korrastatuse eest;

2) tagada oma valdkonna teenuste nõuetekohasus;

2) edastada avalikustatav teave Riigi Infosüsteemi Ametile elektrooniliselt või kokkulepitud

viisil.“;

7) määrust täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 3. Riigi Infosüsteemi Ameti õigused

Riigi Infosüsteemi Ametil on õigus:

1) piirata teabevärava lõppkasutaja juurdepääsu teabeväravale või selle osale, kui juurdepääsu

lubamine rikuks isiku õigusi või kahjustaks riigi infosüsteemide turvalisust;

2) sulgeda teenus teabeväravas, kui teenuse osutamiseks teabeväravas puudub õiguslik alus või

kui teenus ei vasta teenusepakkujaga sõlmitud teenustaseme lepingu tingimustele;

3) eemaldada eelneva nõusolekuta teabeväravast teenusepakkuja tegevusvaldkonnaga seonduv

aegunud või asjakohatu teave;

4) statistilisel ja teabevärava arendamisvajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödelda

isikustamata andmeid lõppkasutaja tegevuse kohta teabeväravas;

5) lõppkasutaja avalduse alusel jälgida isikustatud lõppkasutaja ja teenusepakkuja tegevust

teabeväravas;

6) säilitada logis ja sessiooniandmestikus teabevärava tehnilisse keskkonda sisestatud andmeid

ja lõppkasutaja tegevusi, võttes arvesse §-s 21 sätestatut;

7) kasutada oma ülesannete täitmisel muust õigusaktist tulenevat õigust.“;

8) määruses asendatakse läbivalt sõna „haldaja“ sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet“ vastavas

käändes;

9) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga

„esitluskihtidest“;

10) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) isikustatud teabe kuvamise süsteem.“;

11) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5. peatükk

Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord

§ 23. Isikustatud teabe kuvamise süsteem

(1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab:

1) näidata füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid;

2) näidata füüsilise isiku nõusolekul Eesti teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva

haldusmenetluse kohta;

3) teabevärava mobiilirakenduse kaudu teha kontrollpäringut isiku tuvastamiseks.

§ 24. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga

(1) Andmeandja on määruse tähenduses riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise

süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid.

(2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist Riigi

Infosüsteemi Ametit, kes korraldab andmeandja liidestamise.

§ 25. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib Riigi Infosüsteemi Ametiga liitumiskokkuleppe.

Liitumiskokkuleppes määratakse teenustaseme tingimused, tehnilised tingimused ja poolte

kohustused.

(2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe

kuvamise süsteemi keskkonnas.

§ 26. Süsteemi kasutamise lõppemine

Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või

andmeandja vastutav töötleja esitada igal ajal Riigi Infosüsteemi Ametile avalduse.

§ 27. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis

(1) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse isikule järgmisi andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi, foto, isikukood;

2) rahvastikuregistrijärgne elukoht;

3) tema alaealiste laste andmed – laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid;

4) tema abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed – abikaasa või registreeritud elukaaslase

ees- ja perekonnanimi, tema isikukood;

5) isikut tõendavate dokumentide andmed – kehtivate dokumentide number ja kehtivuse aeg

järgmiste dokumenditüüpide hulgast: Eesti kodaniku pass, Eesti kodaniku lisapass,

meresõidutunnistus, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, ID-kaart, välismaalase

pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus; ;

6) juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade puhul: juhiluba,

esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus;

7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud;

8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine

mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik;

9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi;

10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale;

11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv,

väljamakstud hüvitise suurus eurodes;

12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr

ja hüvitise jääk;

13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp;

15) lõppkasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus hetkel (jah/ei);

16) lõppkasutajale kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number;

17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi;

18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivus;

19) kohanemisprogrammi teemamoodulitega seotud andmed – kohanemisprogrammi

osalemise staatus (aktiivne, lõpetatud, katkestatud), läbitud kohanemisteemalised moodulid,

teemamoodulite osalemise kohustuslikkus (jah/ei);

20) kohanemisprogrammi keeleõppega seotud andmed – osales keeleõppes (jah/ei), keeleõppe

tase ja tulemused, eesti keele täiendkoolituse või tasemeõppe andmed;

21) andmetöötluse logid.

(2) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

3) roll juriidilises isikus ning selle rolli alguskuupäev;

4) andmetöötluse logid.

(3) Lõppkasutaja teenuste üksikpäringute puhul kuvatakse lõppkasutajale andmeid, mis on

teabevaldaja defineeritud konkreetse teabevaldaja ülesannetega seotud teiste õigusaktide

kohaselt.

(4) Teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtavas kontrollpäringus töödeldakse järgmisi

andmeid:

1) dokumendi andmed – dokumendi liik, väljaandmise kuupäev, kehtivus ja number;

2) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, foto, sünniaeg, sugu, isikukood ja sünnikoht.

(5) Sündmusteenuse raames isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse nende olemasolul

järgmisi andmeid:

1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) isikuga seotud sündmusteenuse teave;

3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon;

4) sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest

tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed;

5) andmetöötlustoimingute logid.

§ 28. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine

(1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad Eesti teabevärava

kaudu.

(2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusakti kavand

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 6 alusel.

§ 1. Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu

(1) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgmised koondatud infoteenused:

1) abiellumine;

2) Eestis kohanemine;

3) kaitseväekohustuse täitmine;

4) lahutamine;

5) lapse saamine;

6) lähedase surm;

7) nime muutmine;

8) pension;

9) terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine;

10) vabatahtlikuks saamine.

(2) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgmised isikustatud teenused:

1) abiellumine;

2) Eestis kohanemine;

3) kaitseväekohustuse täitmine;

4) lahutamine;

5) lähedase surm.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

kantsler

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 3

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tõlkeandmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 71 lõike 6 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Tõlkeandmekogu asutamine ja selle nimetus

Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu tõlkeandmekogu (edaspidi

tõlkevärav).

§ 2. Tõlkevärava vastutav ja volitatud töötleja

(1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Eesti Keele Instituut.

(2) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses on Eesti Keele Instituut, Politsei- ja

Piirivalveamet, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet.

(3) Andmekogu volitatud töötleja on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.

§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Kaasvastutav töötleja:

1) tagab andmekogu kasutamise oma asutuse piires vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) korraldab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule oma asutuse piires;

3) tagab koos vastutava töötlejaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil

andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;

4) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.

(2) Eesti Keele Instituut vastutava töötlejana:

1) tagab andmekogu pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule;

3) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil

andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise;

4) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist.

(3) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus volitatud töötlejana tagab andmekogu

majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku.

2. peatükk

ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMEKOGU PIDAMISE NÕUDED

§ 4. Andmekogu ülesehitus

Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmebaasina.

§ 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse

(1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse

tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid.

(2) Andmekogu turvaklass on C2-I2-A2 ja turbeaste on keskmine (M).

3. peatükk

ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED

§ 6. Andmekogusse kantavad andmed

(1) Andmekogu kasutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) isikukood;

2) ees- ja perekonnanimi;

3) seotud asutus või asutused (viide asutuse objektile);

4) e-posti aadress;

5) telefon;

6) regulaarsed tööajad (nädalapäevad ja kellaajad);

7) puhkused (kuupäevad);

8) üksus (viide asutuse üksuse objektile);

9) rollid (viide rollide objektidele);

10) tõlketööde teostaja (ei, jah - viide teostaja objektile)

11) staatuse liigitus (aktiivne, deaktiveeritud, ootel, vms);

12) keelesuunad (kui tegemist teostajaga);

13) kasutajanimi (kui tegemist teostajaga);

14) sooduskoefitsiendid automaattõlke korral (kui tegemist teostajaga);

15) kommentaar (kui tegemist teostajaga);

(2) Kaasvastutava töötleja andmed:

1) nimi ja nime lühend;

2) üldtelefon;

3) e-posti aadress;

4) regulaarsed tööajad (nädalapäevad ja kellaajad);

5) viide asutuse identifikaatorile riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus;

6) üksuste nimetused.

(3) Teostaja

1) nimi (viide kasutaja objektile);

2) lepingupartneri ärinimi;

3) teostaja silt;

4) kommentaar;

5) keelesuunad (viide teostaja hinnakirja objektile);

6) analüüsipõhine soodustus;

7) teostaja hinnakiri.

(4) Rolli andmed (näiteks tõlkija, toimetaja jne):

1) loomise aeg;

2) nimi;

3) privileegid ehk kasutajaõiguste ulatus.

(5) Teenuse andmed:

1) pakkuja (viide kasutaja objektile);

2) keelesuund;

3) töö liigitus (tekstiline tõlkimine, suuline tõlkimine, toimetamine vms);

4) maksumuse ühik;

5) maksumuse suurus.

(6) Tõlketöö tehnilised andmed:

1) tagasilükkamise aeg;

2) korrigeerimise aeg;

3) tühistamise aeg;

4) kinnitamise aeg;

5) tellimuse number;

6) algusaeg (kui sisaldab suulisi töid);

7) tähtaeg;

8) lisainfo;

9) viitenumber;

10) staatuse liigitus (uus, lõpetatud, ootel vms);

11) algkeel;

12) sihtkeeled;

13) tellija (viide kasutaja objektile);

14) tõlkekorraldaja (viide kasutaja objektile);

15) teostajad (viited kasutajate objektidele);

16) failid (viited failide objektidele), sealhulgas failide liigitused, failide lisamise aeg;

17) määratud tõlkemälud (viited tõlkemälu objektile), sh tõlkemälude prioriteedid;

18) valdkond;

19) sildid;

20) automaatselt arvutatud maksumus tellimuse loomise hetkel;

21) käsitsi seadistatud maksumus;

22) töövoog;

23) viide seotud alam-projektidele.

(7) Tõlketöö alamosa andmed

1) tõlketöö (viide tõlketöö objektile);

2) alamosa number;

3) tähtaeg;

4) algusaeg (teostaja poolt);

5) lõpetamise aeg;

6) staatuse liigitus;

7) algkeel;

8) sihtkeeled;

9) viide tõlkefailile;

10) valmis failid kõikidelt teostajatelt ja ülesannetest;

11) teostajate nimekiri;

12) teostaja kommentaarid;

13) valdkond;

14) viide tõlkemälu objektile;

15) prioriteedid (lugemine / kirjutamine);

16) mahuanalüüs (nimekiri);

17) kogukulu töödelt;

18) töövoog.

(8) Üleslaetud tõlgitava või tõlgitud faili andmed:

1) üles laadimise aeg;

2) nimi;

3) keel;

4) maht;

5) valdkond.

(9) Tõlkemälu andmed:

1) nimi;

2) staatuse liigitus (aktiivne, deaktiveeritud, tagasivõetud vms);

3) looja (viide kasutaja objektile);

4) omanik (viide asutuse objektile);

5) avalikkuse liigitus (avalik, piiratud vms);

6) valdkonnad;

7) sildid;

8) kommentaar;

9) algkeel;

10) sihtkeel;

11) ligipääsuõigusega asutused (viited asutuste objektidele);

12) ligipääsuõigusega kasutajad (viited kasutajate objektidele);

13) haldusõigusega kasutajad (viited kasutajate objektidele);

14) tagasivõtmise põhjus (tõlkemälu tagasivõtu korral);

15) segmendid lähte- ja sihtkeeles, koostamise aeg, koostaja, viimane muutmise aeg;

16) muudatuste ajalugu:

17) viide muudatuse teinud kasutaja objektile;

18) muudatuse sisu;

19) seosed tõlketöödega (viited tõlketööde objektidele).

(10) Tõlkemälu uuendusettepaneku andmed:

1) algataja (viide kasutaja objektile);

2) muudatuse sisu;

3) staatuse liigitus (ootel, tagasilükatud, vastu võetud vms).

(11) Logi kirje andmed:

1) sooritaja (viide kasutaja objektile) (kes);

2) tegevuse sooritamise aeg (millal);

3) sihtobjekt (viide käsitletavale objektile) (mida);

4) süsteemi tunnus (viide rakendusele) (kus);

5) sooritaja tegevuse sisu sihtobjektiga (tulemus).

(12) Tõlketöö raporti andmed:

1) tõlketöö (viide tõlketöö kirjele);

2) koostaja (viide kasutaja kirjele);

3) vigade koguarv;

4) automaatse kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud vigade arv;

5) käsitsi tuvastatud vigade arv;

6) vigade valdkonnad;

7) kommentaar;

8) edastatuse liigitus (ootel, edastatud vms).

(13) Teavituse andmed:

1) saaja (viide kasutaja objektile);

2) teavituse parameetrid;

3) teavituse saatmise kuupäev.

4. peatükk

ANDMETE KANDMINE ANDMEKOGUSSE

§ 7. Andmeandja

Andmekogusse andmeandjateks on:

1) vastutav töötleja – Tõlkeväravat Kaasvastutava töötleja ja tema peakasutajate osas;

2) kaasvastutava töötleja töötajad (tõlketööde algatajate rollis) - tõlketöö andmete, tõlgitava

teabe (lähtekeeles) ning tõlgitava teabega seotud taustateabe osas;

3) tõlketööde teostajad (tõlgid ja toimetajad) - tõlketöö andmete, tõlgitava teabe (sihtkeeles) ja

tõlkemälude osas;

4) peakasutajad – asutuse seadete, asutuse üksuste, rollide, teenuste, hinnakirjade, asutuse

kasutajate ja teostajate ning nende õiguste osas.

§ 8. Andmete andmekogusse kandmine

Andmete esitaja ja tõlkevärava kasutaja korraldavad, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga

andmed ei satu avalikku tõlkemällu. Vastutav töötleja nõude täitmist täiendavalt ei kontrolli.

§ 9. Andmete õigsuse tagamine

(1) Tõlketööde andmete õiguse (vastavuse reaalsusega) tagab asutuse tõlketööde korraldaja.

(2) Tõlkemälus tõlgete õigsuse tagavad tõlgid ja toimetajad.

§ 10. Ebaõigete andmete parandamine

Ebaõigeid andmeid parandavad andmete esitajad vastavalt oma volitustele. Parandused

logitakse.

5. peatükk

JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE JA NENDE VÄLJASTAMINE

ANDMEKOGUST

§ 11. Juurdepääs andmekogu andmetele

(1) Andmekogu andmed on juurepääsupiiranguga. Juurdepääs avalikule teabele tagatakse

avaliku teabe avaldamisega teabeväravas.

(2) Asutusesisesed ligipääsuõigused määrab asutuse peakasutaja.

(3) Vastutav töötleja ei pääse ligi andmekogu kaasvastutaja andmetele, v.a asutuse peakasutaja

andmetele.

(4) Muudel isikutel on juurdepääs tõlkeandmekogu juurdepääsupiiranguga andmetele, kui see

õigus tuleneb seadusest.

§ 12. Tegevuste logimine

(1) Vastutav töötleja peab digitaalselt arvestust andmete andmekogusse sisestamise, andmete

muutmise ja andmekogust tehtud väljavõtete üle. Arvestuses kajastatakse andmeid muudatuste

tegijate ja muudatuste tegemise aja kohta ning esitatakse muudatuste kirjeldused.

(2) Andmekogu auditlogis logitakse kasutajate tegevused, sh tegevuse sooritaja, soorituse aeg,

käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis.

(3) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja möödumisel

logi andmed kustutatakse.

6. peatükk

JÄRLEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU PIDAMISE

RAHASTAMINE JA ANDMEKOGU LIKVIDEERIMINE

§ 13. Järelevalve andmekogu pidamise üle

(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse

§-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires.

§ 14. Andmekogu pidamise rahastamine

Andmekogu pidamist rahastatakse riigieelarvest registri vastutavale töötlejale selleks

otstarbeks ettenähtud vahenditest.

§ 15. Andmekogu likvideerimine

Andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või Riigiarhiivi

üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.

Peaminister

Haridus- ja teadusminister

Riigisekretär

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 4

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Andmeedastuse nõusoleku süsteem, keskne volituste haldamise süsteem ning

andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 7 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTE

§ 1. Kohaldamisala

Määrusega kehtestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteem, keskne volituste haldamise

süsteem, nende haldamise ja kasutamise kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku ja

keskse volituste haldamise andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus.

2. peatükk

ANDMEEDASTUSE NÕUSOLEKU SÜSTEEM, SELLE HALDAMINE JA

KASUTAMINE

§ 2. Andmeedastuse nõusoleku süsteem

(1) Andmeedastuse nõusoleku süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik,

mis koosneb andmeedastuse nõusoleku infosüsteemist, andmeedastuse nõusoleku andmestikust

ning andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteem võimaldab füüsilisel isikul (edaspidi andmesubjekt)

anda riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete

kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud nõusoleku

(edaspidi nõusolek) tema kohta riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvate

isikuandmete edastamiseks infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu eraõiguslikule juriidilisele

isikule (edaspidi andmeedastuse nõusoleku andmesaaja).

§ 3. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja

Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi haldaja).

§ 4. Andmeedastuse nõusoleku andmeandja ja liidestamine andmeedastuse nõusoleku

süsteemiga

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv

andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse

andmeedastuse nõusoleku andmesaajale andmeid.

(2) Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu teavitab andmeedastuse nõusoleku süsteemiga

liidestumise soovist haldajat, kes korraldab andmeandja liidestamise vastavalt § 5 lõikes 1

sätestatud liitumiskokkuleppele.

§ 5. Andmeedastuse nõusoleku andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja sõlmib haldajaga infosüsteemide

andmevahetuskihiga liitumiskokkuleppe (edaspidi X-tee liitumiskokkuleppe) ning

andmeedastuse nõusoleku andmesaajaga andmeteenuse kasutamise kokkuleppe. X-tee

liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruses nr 105

“Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses väljatoodule teenustaseme

tehnilised tingimused.

(2) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks

andmeedastuse nõusoleku süsteemi keskkonnas.

§ 6. Andmeedastuse nõusoleku andmesaaja kohustused

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmesaaja sõlmib haldajaga X-tee liitumiskokkuleppe ning

andmeedastuse nõusoleku andmeandjaga andmeteenuse kasutamise kokkuleppe. X-tee

liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruses nr 105

“Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses väljatoodule teenustaseme

tehnilised tingimused.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud andmeedastuse nõusoleku andmesaaja on

kohustatud:

1) tagama andmeedastuse nõusoleku süsteemi sihipäraseks ja nõuetekohaseks kasutamiseks

oma infosüsteemi järjepideva toimimise ja haldamise ning selle turvalise ja häireteta töö;

2) kohandama oma infosüsteemi tööks andmeedastuse nõusoleku süsteemi keskkonnas;

3) järgima haldaja edastatud korraldusi teenuse sihipärase ja nõuetekohase kasutamise kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud kohustuste rikkumisel on haldajal õigus lõpetada andmeedastuse

nõusoleku andmesaaja liidestus andmeedastuse nõusoleku süsteemiga.

§ 7. Andmesubjekti nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine

(1) Andmesubjekti poolt andmeedastuse nõusoleku süsteemis nõusoleku andmine, haldamine

ja tagasivõtmine toimub Eesti teabeväravas.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine nõusoleku andmiseks, haldamiseks ja

tagasivõtmiseks on andmesubjektile tasuta.

(3) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja esitab andmeedastuse nõusoleku andmesaaja

esitatud teabe põhjal andmesubjektile andmeedastuse nõusoleku süsteemis nõusoleku

andmiseks vähemalt järgmise teabe:

1) teave andmeedastuse nõusoleku andmesaaja kohta;

2) teave andmeedastuse nõusoleku andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta;

3) teave andmeedastuse nõusoleku andmeandjalt andmeedastuse nõusoleku andmesaajale

edastavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta;

4) teave, mis eesmärgil andmeedastuse nõusoleku andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab;

5) teave, mis õiguslikul alusel andmeedastuse nõusoleku andmesaaja isikuandmeid töötleb;

6) nõusoleku kehtivusaeg;

7) teave, et andmesubjekt võib andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku igal ajal

tagasi võtta;

8) teave andmeedastuse nõusoleku andmekogu haldja ja tema õiguste ning kohustuste kohta.

§ 8. Andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestumise erisused

(1) Kui andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja võimaldab andmeedastuse

nõusoleku süsteemis antud nõusoleku alusel isikuandmete edastamist ja andmeedastuse

nõusoleku andmesaaja taotleb temalt olemasoleva isikuandmete edastamise võimest erineva

võime loomist, on andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutaval töötlejal õigus keelduda

võime loomisest, kui see takistab avalike ülesannete täitmist.

(2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku alusel isikuandmete edastamise

kulud katab riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõppemine

Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab andmeedastuse nõusoleku

andmesaaja või andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja haldajale

vastavasisulise tahteavalduse.

3. peatükk

KESKNE VOLITUSTE HALDAMISE SÜSTEEM, SELLE HALDAMISE JA

KASUTAMISE KORD

§ 10. Keskne volituste haldamise süsteem

(1) Keskne volituste haldamise süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik,

mis koosneb keskse volituste haldamise infosüsteemist, keskse volituste haldamise

andmestikust ning keskse volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

(2) Keskne volituste haldamise süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel

isikul (edaspidi lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi

infosüsteemis.

(3) Keskse volituste haldamise süsteemi ametlik lühend on „Pääsuke“.

§ 11. Keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja

Keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja on haldaja.

§ 12. Keskse volituste haldamise süsteemi andmeandja ja tema liidestumine

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi andmeandja määruse tähenduses on keskse volituste

haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik

juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes väljastab haldajale keskses

volituste haldamise süsteemis antavate volitusega seotud vajalikke andmeid.

(2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke

ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes soovib keskse volituste haldamise süsteemiga

andmeandjana liidestuda, teavitab oma soovist haldajat, kes korraldab liidestamise.

Liidestamine toimub haldusakti või liidestuda sooviva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse,

muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ja haldaja

vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning

poolte õigused, kohustused ja vastutus.

(3) Keskse volituste haldamise andmeandja kohandab oma infosüsteemi tööks keskse volituste

haldamise süsteemi keskkonnas.

§ 13. Keskse volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja on füüsiline isik või juriidilise isiku

esindaja, kellel on keskse volituste haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus

hallata tema poolt või talle antud volitusi.

(2) Füüsilisest isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse digitaalset

tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

(3) Juriidilise isiku esindajast lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse

elektroonilise avalduse, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või teise riigi

vastava andmekogu andmete ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

(4) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi ja asutuse esindusõiguslikust isikust

lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse vastava andmekogu või

elektroonilise avalduse ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel.

§ 14. Lõppkasutaja volituste haldamine

(1) Lõppkasutaja poolt keskses volituste haldamise süsteemis volituste haldamine toimub Eesti

teabevärava eesti.ee iseteeninduskeskkonna kaudu.

(2) Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamine volituste haldamiseks on lõppkasutajale

tasuta.

§ 15. Keskse volituste haldamise süsteemi andmesaaja ja tema liidestumine

(1) Keskse volituste haldamise süsteemi andmesaaja määruse tähenduses on keskse volituste

haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik,

kes annab lõppkasutajale õiguse keskses volituste haldamise süsteemis antud volituse alusel

oma süsteemis tegutseda.

(2) Keskse volituste haldamise süsteemiga liidestumise soovist teavitab andmesaaja haldajat,

kes korraldab andmesaaja liidestamise. Liidestumine toimub andmesaaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning haldaja vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles

määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus.

§ 16. Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamise lõppemine

Keskse volituste haldamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab keskse volituste haldamise

andmeandja või keskse volituste haldamise andmesaaja haldajale avalduse.

4. peatükk

ANDMEEDASTUSE NÕUSOLEKU JA KESKSE VOLITUSTE HALDAMISE

ANDMEKOGU PÕHIMÄÄRUS

1. jagu

Andmeedastuse nõusoleku andmestik

§ 17. Andmeedastuse nõusoleku andmestik

(1) Nõusoleku andmestiku asutamise eesmärk on võimaldada andmeedastuse nõusoleku

andmeandja või isikuandmeid üleandva andmekogu vastutaval töötlejal kontrollida

andmesubjekti nõusoleku olemasolu ja ulatust andmete edastamiseks andmeedastuse nõusoleku

andmesaajale või isikuandmeid vastuvõtva andmekogu vastutavale töötlejale ning tagada

toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus.

(2) Andmestiku ametlik nimetus on „Andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmestik“, inglise

keeles „Consent Management System Database“.

(3) Andmestiku ametlik lühinimetus on „Nõusolek“, inglise keeles „Consent“.

§ 18. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku pidamise viis

Nõusoleku andmestikku peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikuna.

§ 19. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutava töötleja ülesanded

Andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutava töötleja ülesanded on:

1) anda andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule juurdepääs

andmeedastuse nõusoleku andmestikule andmeedastuse infotehnoloogiliseks haldamiseks;

2) anda andmeedastuse nõusoleku andmesaajale juurdepääs andmeedastuse nõusoleku

andmestikule andmeedastuse tegemiseks;

3) hallata andmeedastuse nõusoleku andmestiku iseteeninduskeskkonna kasutajakontosid;

4) avada andmeedastuse nõusoleku andmestiku infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-

tee) teenus andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule;

5) koguda andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise statistikat ja teha see andmeedastuse

nõusoleku andmesaajatele kättesaadavaks;

6) tagada andmeedastuse nõusoleku andmestiku kaitsmise abinõud;

7) kontrollida isikukoodi alusel nõusolekut teinud andmesubjekti teovõimet;

8) täita andmeedastuse nõusoleku andmestiku pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid

ülesandeid.

§ 20. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku ülesehitus

Andmeedastuse nõusoleku andmestiku koosseisu kuuluvad:

1) andmeedastuse nõusoleku andmeandja andmed;

2) andmeedastuse nõusoleku andmeandja poolt pakutava andmeteenuse kirjeldus (edaspidi

teenusedeklaratsioon);

3) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja poolt päritavate andmete kasutamise eesmärk

(edaspidi eesmärgideklaratsioon);

4) andmesubjekti nõusoleku tahteavalduse andmed;

5) nõusoleku alusel toimunud andmeedastuste andmed;

6) andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisiku andmed.

§ 21. Andmeedastuse nõusoleku andmestikku kantavad andmed

(1) Andmeedastuslepingu alusel andmeedastuse nõusoleku andmeandja kohta kantakse

andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed:

1) nimetus;

2) vastutav töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeedastuse

nõusoleku andmeandja regulatsioonile;

3) vastutava töötleja registrikood;

4) volitatud töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeedastuse

nõusoleku andmeandja regulatsioonile;

5) volitatud töötleja registrikood;

6) X-tee alamsüsteemi kood.

(2) Teenusedeklaratsiooni kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised

andmed:

1) identifikaator;

2) nimi;

3) väljastatava andmekoosseisu kirjeldus;

4) tehniline kirjeldus;

5) nõusoleku maksimaalne kehtivusaeg;

6) teenusedeklaratsiooniga seotud X-tee teenuse kood;

7) kehtivusaja lõppkuupäev.

(3) Eesmärgideklaratsiooni kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised

andmed:

1) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja nimi;

2) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja registrikood;

3) eesmärgideklaratsiooni identifikaator;

4) asjassepuutuva teenusedeklaratsiooni identifikaator;

5) pakutava teenuse nimetus;

6) andmete kasutamise eesmärgi kirjeldus;

7) eesmärgideklaratsiooni kehtivusaja lõppkuupäev.

(4) Andmesubjekti ja tema nõusoleku kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku

järgmised andmed:

1) isikukood;

2) eesnimi;

3) perekonnanimi;

4) lõikes 1 nimetatud andmed;

5) lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed;

6) lõike 3 punktides 1–6 nimetatud andmed;

7) nõusoleku andmise aeg;

8) nõusoleku tagasivõtmise aeg;

9) nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev;

10) nõusoleku viide.

(5) Nõusoleku alusel toimunud andmeedastuste kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku

andmestikku järgmised andmed:

1) andmeedastuse kuupäev;

2) andmeedastuse aluseks olnud nõusoleku viide.

(6) Nõusoleku alusel andmeid edastava riigi infosüsteemi andmekogu vastutava töötleja

kontaktisiku kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed:

1) eesnimi;

2) perekonnanimi;

3) isikukood;

4) e-posti aadress.

§ 22. Andmeedastuse nõusoleku andmestikku andmete esitamine

Andmeedastuse nõusoleku andmestikku esitab andmeid:

1) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja;

2) andmesubjekt, kes soovib anda nõusoleku;

3) andmeedastuse nõusoleku andmeandja.

§ 23. Andmete õigsuse tagamine

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja ja andmeedastuse nõusoleku andmesaaja teavitavad

andmeedastuse nõusoleku andmestiku andmetes vigade avastamisel viivitamata andmeedastuse

nõusoleku andmestiku vastutavat töötlejat.

(2) Kui andmeedastuse nõusoleku andmeandja või andmeedastuse nõusoleku andmesaaja

teatab ebaõigetest andmetest, on andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutav töötleja

kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama.

§ 24. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku andmetele juurdepääs

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmestikus sisalduvatele andmetele on kehtestatud

juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

(2) Andmesubjektil on juurdepääs § 21 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmetele Eesti teabevärava

kaudu.

(3) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutaval ja volitatud töötlejal on juurdepääs

vastava andmekoguga seotud § 21 lõigetes 1–4 nimetatud andmetele.

(4) Andmeedastuse nõusoleku andmesaajal on juurdepääs § 21 lõike 3 punktis 3 ja lõike 4

punktides 8–10 nimetatud andmetele.

(5) Vastavalt avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 sätestatule antakse juurdepääs andmeedastuse

nõusoleku andmestiku andmetele andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja

ametnikele ja töötajatele neile teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses.

§ 25. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku turvaklass ja turbeaste

Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

2. jagu

Keskne volituste haldamise andmestik

§ 26. Keskse volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ülesanded

Keskse volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ülesanded on:

1) tagada keskse volituste haldamise andmestiku haldamine ja arendamine ning andmevahetuse

õiguspärasus;

2) tagada keskse volituste haldamise andmestiku kaitsmise abinõud;

3) kontrollida keskse volituste haldamise andmestikus hallatava volituse kehtivust, sealhulgas

seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva

lõppkasutaja teovõime piiramise andmeid;

4) täita keskse volituste haldamise andmestiku pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid

ülesandeid.

§ 27. Keskse volituste haldamise andmestikku kantavad andmed

(1) Keskse volituste haldamise andmeandja kohta kantakse keskse volituste haldamise

andmestikku järgmised andmed:

1) vastutava töötleja andmed;

2) volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

3) infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed.

(2) Lõppkasutaja ja volituste kohta kantakse keskse volituste haldamise andmestikku järgmised

andmed:

1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood, juriidilise isiku seadusliku esindaja kui

lõppkasutaja korral ka isikukoodi riik, roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord;

2) lõppkasutaja seadusjärgse esindusõiguse andmed;

3) lõppkasutajale volitusega antud esindusõiguse andmed;

4) lõppkasutaja poolt volitusega antud esindusõiguse andmed.

(3) Lõppkasutaja ja volituste kohta võib keskse volituste haldamise andmestikku kanda

järgmised andmed:

1) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed;

2) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on;

3) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime;

4) volituse andja, edasivolitaja ja tagasivõtja digiallkiri;

5) andmed esindusõiguse edasivolitamise õiguse kohta;

6) esindusõiguse andmise ja lõppemise alus;

7) volituse lõppemise aeg.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatule kantakse keskse volituste haldamise

andmestikku järgmised andmed:

1) keskse volituste haldamise andmesaaja vastutava töötleja andmed;

2) keskse volituste haldamise andmesaaja volitatud töötleja olemasolul tema andmed;

3) andmetöötlustoimingute logid.

§ 28. Keskse volituste haldamise andmestikku andmete esitamine

(1) Keskse volituste haldamise andmestikku esitavad andmeid keskse volituste haldamise

andmeandjad ja lõppkasutajad.

(2) Rahvastikuregistrist saab keskse volituste haldamise andmestik järgmised andmed:

1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja andmed tema elusoleku kohta;

2) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime

piiramise andmed;

3) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed;

4) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on.

(3) Äriregistrist saab keskse volituste haldamise andmestik järgmised andmed:

1) juriidilise isiku nimi (ettevõtjal ärinimi);

2) juriidilise isiku registrikood;

3) juriidilise isiku staatus registris;

4) juriidilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning isikukoodi riik;

5) juriidilise isiku seadusliku esindaja roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord.

(4) Keskse volituste haldamise andmestik saab andmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmete muutmise kohta.

§ 29. Keskse volituste haldamise andmestiku andmete õigsuse tagamine

(1) Keskse volituste haldamise andmeandja ja lõppkasutaja teavitavad viivitamata keskse

volituste haldamise andmestiku vastutavat töötlejat ebaõigetest andmetest keskse volituste

haldamise andmestikus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korral või olukorras, kus keskse

volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja ise saab teada keskse volituste haldamise

andmestiku andmete ebaõigsusest, on keskse volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja

kohustatud kontrollima andmete õigsust ja nende ebaõigsuse korral need viivitamata

parandama.

§ 30. Juurdepääs keskse volituste haldamise andmestikku kantud andmetele ja andmete

väljastamine

(1) Andmed keskse volituste haldamise andmestikuga liitunud andmeandjate kohta on

juurdepääsupiiranguta.

(2) Keskse volituste haldamise andmeandjale tagatakse juurdepääs tema edastatud andmetele

infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud

liitumiskokkuleppele või haldusaktile.

(3) Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud andmetele juurdepääs keskse volituste haldamise

andmestiku iseteeninduskeskkonna kaudu.

(4) Keskse volituste haldamise andmesaajatele tagatakse juurdepääs tema süsteemi edastavate

andmete osas infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud

liitumiskokkuleppele.

(5) Keskse volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel on

juurdepääs keskse volituste haldamise andmestikku kantud andmetele neile teenistuskohustuste

täitmiseks määratud ulatuses.

(6) Keskse volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja otsustab andmete väljastamise

kolmandale isikule kolmanda isiku taotluse alusel. Keskse volituste haldamise andmestiku

vastutav töötleja väljastab kolmandale isikule andmed, kui andmete väljastamiseks on seaduslik

alus.

§ 31. Keskse volituste haldamise andmestiku andmete kaitse

Keskse volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja tagab andmestiku andmete

käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja

infotehnoloogiliste turvameetmetega.

§ 32. Keskse volituste haldamise andmestiku turvaklass ja turbeaste

Keskse volituste haldamise andmestiku turvaklass on vähemalt K1T1S1 ja turbeaste madal (L).

3. jagu

Andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu pidamise ja

likvideerimise kord ning logimine

§ 33. Andmekogu pidamise ja likvideerimise kord

(1) Andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu hooldus- ja

arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud

rahast.

(2) Andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu pidamise lõpetamine

otsustatakse kooskõlas asjakohastes seadustes sätestatud nõuetega.

(3) Andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu likvideerimise korral

otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või hävitamine ja

nende üleandmise või hävitamise tähtaeg.

§ 34. Andmete logimine

Andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu andmete esitamist,

muutmist, kustutamist ja kasutamist logitakse.

Peaminister

Justiits- ja digiminister

Riigisekretär

1

Avaliku teabe seaduse ja

keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja lisa 5

AVALIKU TEABE SEADUSE JA KEELESEADUSE EELNÕU

MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

I Eelnõuga seotud muudatused

Nr Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht

(arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused)

1. Haridus- ja Teadusministeerium

1. Seaduseelnõu seletuskirja paragrahvi 1 punkti 3 käsitlev osa (lk 19)

sedastab, et „nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku

andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku

teovõimega füüsilistele isikutele./---/ Kui nõusolekusüsteemi lahendus

osutub edukaks ja tekib vastav nõudlus, siis on tõenäoline tulevikus

laiendada nõusoleku andmise võimalust seadusliku esindaja

vahendusel ka noorematele kui 18-aastastele isikutele ja piiratud

teovõimega isikutele. Eelnõu menetlemise hetkel sellist võimalust veel

ei ole.“

Märgime, et tänasel päeval on Eesti teabevärava kaudu kasutatavas

nõusolekuteenuses vahekaart „Lapsed“, kust isik saab tehniliselt teha

päringu konkreetse lapse nõusolekute kohta (tulemuseks kuvatakse

„ühtegi nõusolekut ei leitud“). Kuivõrd praegu tegelikkuses alla 18-

aastaste eest antavad nõusolekud nõusolekusüsteemis ei kajastu ega

ole ka eelnõuga kavandatud kajastuma, siis on sellise vahekaardi

nõusolekuteenuses kuvamine kasutajaile eksitav.

Eelnõu seletuskirja punktist 6 (seaduse mõjud) nähtuvalt on

nõusolekusüsteemiga seonduva mõju sihtrühmaks kõik täisealised,

isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud. Eelnõust ega

Teadmiseks võetud.

Teovõime on piiratud ka alaealisel, vt TsÜS § 8 lg 2. Õigusselguse

huvides kaalume täienduse sisse viimist VV määrusesse, et

kogutakse täisealiste piiramata teovõimega isikute andmeid.

Sisuliselt see andmeedastuse nõusolekusüsteemi sisu ei muuda.

Seda on selgitatud ka seletuskirjas, et juurdepääs on vaid

täisteovõimega isikul.

2

rakendusakti kavandist ei nähtu piiravaid sätteid, mis näeksid ette

nõusolekuteenuse rakendamist ainult täisealiste täieliku teovõimega

füüsiliste isikute puhul. Seega saaks vastava nõudluse ilmnemisel

(eeldatavasti erasektori poolt) hakata nõusolekuteenust kasutama ka

piiratud teovõimega isikute puhul eelnõukohaste õigusaktide alusel,

ilma täiendava regulatsiooni kehtestamiseta. Samas ei ole

seletuskirjast nähtuvalt hinnatud nõusolekusüsteemi mõju piiratud

teovõimega isikute sihtrühmale ega kirjeldatud täpsemalt võimalikku

nõusolekuteenuse kasutamist piiratud teovõimega isikute poolt, sh

seadusliku esindaja vahendusel.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada rakendusakti

„Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja andmeedastuse nõusoleku

andmekogu põhimäärus“ § 2 lg 2 punktis 1 täpsustus, et kogutakse

täisealiste piiramata teovõimega isikute andmeid.

2. Justiitsministeerium

2. Andmekogude seosed äriregistriga – eelnõu ja seletuskirja põhjal ei

selgu andmekogude seosed või nende puudumine äriregistriga. Palume

seletuskirja täiendada selgitusega selle kohta, et eelnõuga plaanitav

regulatsioon (nt eelnõu lisa 1 § 2 lg 2, § 8 lg 2, § 10) ei mõjuta

äriregistri tegevust. Hetkel näiteks avalikustab äriregister andmeid

eraldi selleks isikutelt nõusolekuid küsimata (sh andmevahetus

EMTA-ga, RR-ga jne) ning tekib küsimus, kas kogu loodav

regulatsioon laieneb ka äriregistrile ning peaks hakkama nõusolekuid

küsima.

Eelnõu § 1 p 1 – kõnealuse sättega nähakse ette, et andmeedastuse

nõusoleku andmekogu ja keskne volituste haldamise andmekogu on

kindlustavad süsteemid. Seletuskirjast ei nähtu, mis kaalutlustel on

lisaks andmekogu asutamisele need andmekogud liigitatud

kindlustavate süsteemide alla kui tegemist on loodavate andmekogude

funktsionaalsusega ning need ei ole oma olemuselt sarnased teistele

Arvestame osaliselt. Selgitame seletuskirjas täpsemalt, millal

nõusolekuteenust kasutada, andmekogu eesmärgi täpsustuse osas

ja tasu osa. Selgitame siinkohal ka, et nõusolekusüsteem on

kasutamiseks kohustuslik kui soovitakse digilahendusena kasuta

nõusoleku andmist. Eesmärk on see, et iga infosüsteem ei hakkaks

oma nõusolekuteenust looma ja seeläbi IKT kulusid

ebamõistlikult riigis suurendama. Kui nõusolekuid käsitletakse

käsitsi (nn tädiliidese kaudu), siis ei ole nõusolekusüsteem

kohustuslik. Arvestada tuleb seda, et isiku nõusoleku alusel ei ole

avaliku sektori asutusel võimalik keelduda andmete edastusest.

Kohustuslikkuse mõjud hinnatud. Hoiab kokku teenuse arenduselt

olukorras, kus vajalik. Liidestujad kannavad oma kulud ise.

Keskselt kantakse vaid RIA kui keskse pakkuja kulud. Eriseaduste

regulatsioon in iga valdkonna oma teema, st iga valdkonnale on

antud teatud teemades diskretsioon, keskselt selliseid sätteid ei

3

kindlustavatele süsteemidele. Lisaks võimaldab AvTS § 439 lõige 2

kindlustavate süsteemide kehtestamise õiguse volitada määruse

tasandile, samas kui andmekogud tuleb asutada seadusega, seega ei

sobitu Justiitsministeeriumi hinnangul loodavad süsteemid

kindlustavate süsteemide alla. Eelnõu ja seletuskirja põhjal võib

järeldada, et vajalik on muuta nõusolekute süsteemi kasutamine

kohustuslikuks ressursi kokkuhoiu ja ühtlase kasutamise eesmärgil, et

riigi andmekogud ei hakkaks igaüks eraldi arendama, samas oleks aga

vastavat kohustust kehtestav säte võimalik lisada ka andmekogu

regulatsiooni juurde. Teeme ettepaneku kohustav säte näha ette

andmekogu regulatsiooni juures ning lisaks sellele ühildada

nõusolekute ja volituste andmekogu. Selleks esitame allpool ka

võimaliku regulatsiooni sõnastusettepaneku.

Andmekogu eesmärk – kavandatava AvTS § 4310 lõikes 1 ette nähtud

andmekogu eesmärk on Justiitsministeeriumi hinnangul eksitava

sisuga. Andmekogu peamine eesmärk ei ole isikule ülevaate andmine,

kas ja mis ulatuses ta on nõusoleku andnud vaid andmekogu

eesmärgiks on võimaldada isikul anda nõusolekuid ja teha

tahteavaldusi andmete edastamiseks või ülekandmiseks teisele

vastutavale töötlejale, samuti on eesmärgiks tõendada, et

andmevahetuse toimumisel hetkel oli olemas kehtiv nõusolek või

tahteavaldus. Teeme andmekogu eesmärgi sõnastamiseks järgmise

ettepaneku:

(1) Andmeedastuse nõusoleku andmekogu (edaspidi nõusoleku

andmekogu) eesmärk on võimaldada isikule anda nõusolek oma

isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust

eraõiguslikule juriidilisele isikule või teha tahteavaldus oma

isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast

andmekogust teise, anda isikule ülevaade tema antud nõusolekutest

ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus.

luua. Kui valdkond soovib erisätet, peab ta ise selle vastu

võtma.Varasem versioon eelnõus ei ole enam asjakohane.

Isikuandmete töötlemine ongi seaduse tasandil (vt eelnõu tehtavad

muudatused §-i 4310 lg-s 3).

RRist tulevad andmed nõusolekuandmekogus ei ole põhiandmed.

4

Lisaks palume seletuskirjas esitada selgitused selle kohta, kas lisaks

eraõiguslikule juriidilisele isikule andmete edastamiseks nõusoleku

andmise kõrval ei võiks kaaluda ka võimalust riiklikule andmekogule

andmete edastamise võimalust nagu seda on varasematel kohtumistel

välja ka toodud.

Kavandatava AvTS § 4311 lõikega 1 nähakse ette keskse volituste

haldamise andmekogu eesmärk.

Teeme ettepaneku sõnastada AvTS § 4311 lõige 1 järgmiselt: (1)

Keskse volituste haldamise andmekogu eesmärk on võimaldada

juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (edaspidi lõppkasutaja)

anda ja hallata tema antud ja temale antud volitust riigi infosüsteemis

ning kontrollida volituse olemasolu.

Andmekogude ühendamise korral palume lähtuda allpool esitatud

regulatsiooni ettepanekust.

Isikuandmete töötlemine – kavandatava AvTS § 4310 lõikes 2 nähakse

ette milliseid andmeid töödeldakse andmekogus lisaks andmekogu

põhimääruses sätestatule. Juhime tähelepanu, et nõusoleku

andmekogus töödeldavad kõik isikuandmete kategooriad tuleb

sätestada seaduses ning nende osas volitust põhimääruses

sätestamiseks anda ei saa. Põhimäärusega saab üksnes täpsustada

töödeldavaid isikuandmeid. Juhul kui andmekogus töödeldakse muid

andmeid kui isikuandmed, siis need andmed võib ette näha üksnes

põhimääruses. Seletuskirja kohaselt kontrollitakse

nõusolekusüsteemis rahvastikuregistrist automaatselt teovõimet, mis

välistab, et nõusoleku annab piiratud teovõimega isik.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandatav lõige 2

järgmiselt:

5

(2) Nõusoleku andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andnud isiku

ees-ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime andmed.

Kavandatava AvTS § 4311 lõike 2 puhul teeme ettepaneku sõnastada

isikuandmete töötlemine järgmiselt:

(2) Keskses volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi

isikuandmeid:

1) lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja

perekonnanimi ning isikukood;

2) volitusega antud esindusõiguse andmed;

3) lõppkasutaja teovõime andmed.

Volitusnorm – kavandatava AvTS § 4310 lõikega 5 nähakse ette

volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks.

Märgime, et põhimääruse volitusnormis tuleb ette näha ka volituse

selge sisu ja ulatus.

Teeme ettepaneku sõnastada volitusnorm näiteks järgmiselt:

(6) Nõusoleku andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) nõusoleku andmekogu pidamise kord;

2) vastutava töötleja ülesanded;

3) nõusoleku andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja

edastamise kord;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) nõusoleku andmekoguga liidestumise täpsemad tingimused ja kord;

6) muud nõusoleku andmekogu pidamise haldamise ja kasutamisega

seotud korralduslikud küsimused.

6

Sama märkus kehtib ka AvTS § 4311 lõikes 5 ette nähtud volitusnormi

kohta.

Ettepanek nõusolekute ja volituste andmekogude regulatsioonide

ühildamiseks – alljärgnevalt pakume välja võimaliku sõnastuse AvTS

§-des 4310 ja 4311 ette nähtud andmekoguse regulatsioonide

ühildamiseks:

§ 4310. Nõusolekute ja volituste andmekogu

(1) Nõusolekute ja volituste andmekogu eesmärk on:

1) võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks

riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele

isikule või teha tahteavaldus oma isikuandmete ülekandmiseks ühest

riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise, anda isikule ülevaade

tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse

õiguspärasuse tõendatavus.

2) võimaldada juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (edaspidi

lõppkasutaja) anda ja hallata tema antud ja temale antud volitust riigi

infosüsteemis ning kontrollida volituse olemasolu ning tagada

volituste tõendatavus.

(2) Nõusolekute ja volituste andmekogu vastutav töötleja on Riigi

Infosüsteemide Amet.

(3) Nõusolekute ja volituste andmekogu koosneb järgmistest

andmestikest:

1) andmeedastuse nõusoleku andmestik;

2) volituste haldamise andmestik.

7

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 andmestiku andmeid

töödeldakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud

eesmärkidel ning lõike 3 punkti 2 andmestiku andmeid töödeldakse

lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärkidel.

(5) Nõusolekute ja volituste andmekogus töödeldakse järgmisi

isikuandmeid:

1) andmeedastuse nõusoleku andmestikus töödeldakse nõusoleku või

isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andnud isiku ees-ja

perekonnanime, isikukoodi ja teovõime andmeid.

2) volituste haldamise andmestikus töödeldakse lõppkasutaja ja

asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja perekonnanime,

isikukoodi, volitusega antud esindusõiguse andmeid ja lõppkasutaja

teovõime andmeid.

(6) Nõusolekute ja volituste andmekogu põhimääruse kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) andmekogu pidamise kord;

2) vastutava töötleja ülesanded;

3) andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise

kord;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) andmekoguga liidestumise täpsemad tingimused ja kord;

6) muud andmekogu pidamise haldamise ja kasutamise korralduslikud

küsimused.

(7) Andmekogus töödeldavaid andmeid ja logisid säilitatakse kolm

aastat kas pärast tahteavalduse tegemist, nõusoleku kehtivuse

lõppemist või volituse lõppemist.

8

(8) Andmeedastuse nõusoleku andmestiku kasutamine on kohutuslik

kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest andmete

nõusoleku või tahteavalduse alusel andmete edastamisel.

3. Eelnõu § 2 – kavandatava keeleseaduse § 71 lõikes 2 nähakse ette

milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Juhime tähelepanu, et

isikuandmete puhul tuleb seaduse tasandil tuua välja milliseid andmeid

töödeldakse, põhimäärusega on võimalik üksnes andmekoosseisu

täpsustada. Lisaks palume tuua seletuskirjas välja, kas isikukoodi

andmekogus ei töödelda. Juhul kui siiski töödeldakse, tuleks see

loetleda seaduses.

Arvestatud.

Eelnõud on keeleseaduse § 71 lõikes 2 täiendatud ja lisatud

isikukoodi töötlemine.

Lisaks on täiendatud seletuskirja, et tõlketöödes töödeldakse (sh

tõlgitakse) kõikvõimalikke isikuandmeid. Nende kaitseks

rakendatakse turvameetmeid, sh Eesti infoturbestandardit.

4. Palume eelnõu §-s 2 täpsustada ka, milliseid andmeid on peetud silmas

kvalifikatsiooni andmete all? Kas siin all on mõeldud haridus,

töökohad või koolituste andmeid. Samuti palume eelnõus täpsustada,

millised isikuandmed tõlketöödes töödeldakse.

Arvestatud.

Sõnastuses „kvalifikatsioon“ täpsustatud „kasutajaasutuse

märkust täitja kompetentside kohta“.

Seletuskirja on järgmiselt täpsustatud: „Tõlkevärava

kasutajaasutus võib märgendite (siltide) abil kujundada omale

sobiva tõlketööde täitjate kvalifikatsiooniandmete raamistiku. See

on vajalik selleks et tõlkekorraldaja saaks valida konkreetse

tõlketööle sobivaimate oskustega (nt keelesuunad, teksti või

viipekeele, valdkond) tõlgi.

5. Eelnõu §-ga 2 kavandatava paragrahvi lõige 3 näeb ette

säilitustähtajad, samas sättest ei ole võimalik selgelt aru saada, mis

andmeid kui kaua töödeldakse. Soovitame lõikes 2 loetletud andmed

esitada punktloeteluna, et lõikes 3 oleks võimalik säilitamistähtaegade

juures viidata konkreetsele andmekategooriale. Hetkel eelnõus

sisalduva sõnastus ei taga õigusselgust. Näiteks näeb lõike 3 punkt 2

ette, et isikuandmeid tõlgitavas teabes ja tõlkemäludes säilitatakse 3

aastat, samas kui tõlketöid, mis võivad sisaldada ka isikuandmeid,

säilitatakse lõike 3 punkti 1 kohaselt seitse aastat. Palume

Arvestatud.

Seaduseelnõu vastavalt muudetud.

9

andmekategooriad ja nende säilitustähtajad uuesti üle vaadata, et neist

oleks võimalik ainult ühtmoodi aru saada.

6. Eelnõu §-ga 2 kavandatava paragrahvi lõikega 6 nähakse ette

volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks. Palume ka siin sõnastada

volitusnorm selliselt, et sellest nähtuks volituse selge sisu ja ulatus.

Arvestatud.

7. Järelhindamine − eelnõu eesmärgi saavutamise hindamiseks

soovitame lisada eelnõu teksti järelhindamise kohustust sisaldav säte.

Juhendi järelhindamise sätte sõnastamiseks on kättesaadav

Justiitsministeeriumi veebilehelt.

Teadmiseks võetud.

3. Kliimaministeerium

8. Seaduse eelnõu kohaselt on andmeedastuse nõusoleku andmekogu

eesmärgiks „omada keskset ülevaadet selle kohta, kas ja mis ulatuses

on isik andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks riigi

infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele

isikule või teinud tahteavalduse oma isikuandmete ülekandmiseks

ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise“. Eelnõu

seletuskirja kohaselt „nõusoleku ja IKÜM art-s 20 sätestatud

isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tegemist võimaldatakse Eesti

teabeväravas“. Ka eelnõu seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand)

sätestab, et „andmesubjekti poolt andmeedastuse nõusoleku süsteemis

nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine ning isikuandmete

ülekandmise tahteavalduse tegemine toimub Eesti teabeväravas.“

Palume selgitada kuhu kantakse andmesubjekti nõusolekud ja

isikuandmete ülekandmise tahteavaldused – kas nõusoleku

andmekogusse, Eesti teabeväravasse või riigi infosüsteemi kuuluvasse

andmekogusse. Samuti tekib küsimus, kas ülevaate omamine on

piisavalt sisuline eesmärk andmekogu asutamiseks, seda enam, et

andmekogu asutamiseesmärgiks ei saa olla andmetöötlus või andmete

kogumine iseenesest.

Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt asutab nõusoleku andmekogu ja

kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu

Arvestatud osaliselt.

Vt selgitusi ka ülevalpool (nt p 2). Eesmärk on selgemini

sõnastatud uues versioonis ja kooskõlas ka rakendusaktis.

Põhimääruses ei pea kordama seaduse sätteid, seega ei ole vajalik

RIA vastutaja töötlejana mainimist mõlemas eelnõus.

Seletuskirjas on selgitatud nii seda, mis on andmeedastuse

nõusolekusüsteem ja milleks vaja andmekogu luua. Andmekogu

on osa süsteemist. Andmekogus säilitakse nõusoleku andmise

fakte ja sellega seotud andmeid (vt täpsemalt seletuskirjast).

Nõusoleku alusel jagatud andmeid RIA ei töötle, seega pole neid

ka andmekogus. Need andmed liiguvad otse otspunktide vahel

(andmeandjalt andmesaajale).

10

seletuskirja lisaga 1 (rakendusakti kavand) kehtestatakse

andmeedastuse nõusoleku süsteem, selle haldamine ja kasutamine

kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja

kehtestatakse selle põhimäärus. Seaduse eelnõus on volitusnorm antud

aga ainult nõusoleku andmekogu asutamiseks ja selle põhimääruse

kehtestamiseks. Palume selgitada mis põhjusel on rakendusakti

kohaldamisala laiem kui seadusega antav volitusnorm.

Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõus ja eelnõu seletuskirja lisas 1 ei

ole andmeedastuse nõusoleku andmekogu asutamise eesmärkide

sõnastused omavahel kooskõlas.

Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt on nõusoleku andmekogu

vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet. Sama säte tuleks lisada ka

eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud rakendusakti kavandisse.

Palume täiendada eelnõu seletuskirja ja põhjalikumalt selgitada,

kuidas erinevad omavahel andmeedastuse nõusoleku infosüsteem ja

andmeedastuse nõusoleku andmekogu. Seletuskirja kohaselt

võimaldab andmeedastuse nõusoleku infosüsteem hallata nõusolekuid

ühtsete reeglite alusel keskses kohas. Samas on ka öeldud, et

nõusolekute haldamise ülesande tõhusamaks täitmiseks on

põhjendatud asutada andmeedastuse nõusoleku andmekogu.

Seletuskirja kohaselt on nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse

esmasteks arenduskuludeks eraldatud 250 000 eurot ja iga-aastaseks

halduskuluks on hinnatud 50 000 eurot. Palume täpsustada kas need

summad hõlmavad nii nõusoleku infosüsteemi kui ka nõusoleku

andmekogu.

9. Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt asutab keskse volituste haldamise

andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus

määrusega. Eelnõu seletuskirja lisaga 2 (rakendusakti kavand)

Teadmiseks võetud.

11

kehtestatakse keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste

haldamise andmekogu põhimäärus. Seaduse eelnõus on volitusnorm

antud aga ainult keskse volituste haldamise andmekogu asutamiseks ja

selle põhimääruse kehtestamiseks. Palume selgitada mis põhjusel on

rakendusakti kohaldamisala laiem kui seadusega antav volitusnorm.

Esimesele kooskõlastusringile saadetud rakendusakti kavandi

(seletuskirja lisa 2) kohaselt kehtestatakse määrus avaliku teabe

seaduse § 439 lõike 1 punkti 8 ning § 4310 lõike 6 alusel.

Kõnesoleva versiooni puhul oli keskse volituste haldamise

süsteemi volitusnormiks AvTS § 439 lõike 1 punkti 8, millega

lisati keskne volituste haldamise süsteem riigi infosüsteemi

kindlustavate süsteemide hulka. AvTS § 439 lõike 1 kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustavad süsteemid määrusega.

10. Seaduse eelnõu kohaselt on keskse volituste haldamise andmekogu

vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõu seletuskirja lisa 2

kohaselt on keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja Riigi

Infosüsteemi Amet. Palume seaduse eelnõus ja seletuskirja lisas 2

toodu omavahel kooskõlla viia.

Mittearvestatud.

Vastutav töötleja on sätestatud nii andmekogule (seaduse tasandil)

kui süsteemile (määruse tasandil).

4. Rahandusministeerium

11. Palume täiendada seletuskirja, kuivõrd sellest jääb ebaselgeks, kuidas

on planeeritud katta nõusolekusüsteemi arenduskulud 250 000.- euro

ulatuses, samuti kuidas kaetakse TEHIKule tekkivad kulud ja kas

olemasolevasse RIA eelarvesse on arvestatud ka RRFi arendusega

kaasnevad halduskulud? Palume seletuskirjas nende kulude

tekkimised selgemini välja tuua koos sellega, kuidas on need kavas

katta.

Arvestame. Selgitused on seletuskirjas. Asutused, kes liidestuvad , kannavad

omad kulud ise. Liidestujate kulu ei saa ületada 30 000 eurot

(kuivõrd selleks on vajalik X-teega liituda). Kuna enamus

avalikke teenuseid on X-teega liidestunud, siis kulu ei saagi nii

suur olla ja vajalik vaid andmevahetuse avamine. Siiani

liidestunud on selle suuretsi oma jõududega ja ca 2 tunniga teinud.

5. Regionaal- ja Põllumajandusministeeirum

12. Eelnõu § 1 (avaliku teabe seaduse muutmine) punktiga 1 luuakse

Vabariigi Valitsusele volitused kahe uue riigi infosüsteemi kindlustava

süsteemi kehtestamiseks: andmeedastuse nõusoleku süsteem (edaspidi

nõusolekusüsteem) ja keskne volituste haldamise süsteem. Eelnõu § 1

punkti 2 kohaselt on nõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslik kõigi

riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

Nõusolekusüsteemi kasutamiseks peab riigi infosüsteemi kuuluv

(RIHAs registreeritud) andmekogu olema liidestatud X-teega. Meie

Teadmiseks võetud.

Nõusolekute vaatest selgitame, et süsteem on kohustuslik vaid

digimaailmas. Süsteemi ei kasutata täna füüsilises maailmas.

Nõusoleku alusel andmetöötlusest ei saa keelduda. Vt selgitusi

täpsemalt ülal.

12

hinnangul kulub selle nõude täitmiseks iga liidestamise kohustusega

andmekogu kohta umbes 30 000 eurot, sest välja on vaja arendada

vastavad X-tee teenused ning andmebaaside ja andmekogu ärireeglite

ning ekraanivormide muudatused. Näiteks Maa-ameti otsesed kulud

selle nõude täitmiseks riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude osas

oleksid kokku vähemal 300 000 eurot. Seega tekivad täiendavad kulud

ka juba toimivate andmekogude nõusolekusüsteemiga liidestamisel.

Palume seletuskirja punktis 6 (seaduse mõjud) ja punktis 7 (seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud) täpsemalt lahti kirjutada andmekogude

nõusolekusüsteemiga liidestamise kulude osa, tuues ära ka kulude

katteallikad. Seejuures tuleks hinnata mõju ka kohalikele

omavalitsustele oma infosüsteemide nõusolekusüsteemiga

liidestamisel.

Lisaks palume kaaluda vähem kulukate alternatiivsete võimaluste

kasutamise andmekogude nõusolekusüsteemiga liidestamisel. Näiteks

näha eelnõus ette erand, mille kohaselt ei laieneks nõusolekusüsteemi

kasutamise nõue kõigile riigi infosüsteemi kuuluvatele

andmekogudele, vaid ainult neile, milles töödeldakse isikuandmeid

või muid andmeid, mille edastamiseks on vastava nõusolekusüsteemi

kohaldamine asjakohane. Nõusolekusüsteemiga liidestamise nõuet

võiks kohaldada üksnes sellisele andmekogule, mis väljastab haldajale

keskses volituste haldamise süsteemis antavate volitustega seotud

vajalikke andmeid.

Lisaks selgitame, et paljudel Eesti andmekogudel on täna juba

liidestused X-teega olemas. Käesolev lahendus ongi kõige vähem

kulukam alternatiiv riigile.

Mitte arvestada nõude täitmise osas: arusaamatuks jääb kulu

300 000 eurot. Nii palju X-tee avamisele ei kulu, isegi kui see

esimest korda. 300 000 euro põhjendusest nähtub, et tegemist on

mingite Maa-ameti teenuste/süsteemi laiema korrastamisega, mis

ei puutu nõusolekusüsteemi. Liidestujad kannavad oma kulud ise.

Seletuskirja selles osas täiendame. Kuivõrd enamus avalikke

teenuseid ja registreid on liitunud X-teega, on küsimus vaid

vastava andmekoosseisu avamises. Juba liitunud ei ole kulusid

kandnud rohkem kui 10 000 eurot ja suur enamus tegi oma

tööjõuga liidestuse ära. Tegemist ongi kõige vähem kulukama ja

koormavama lahendusega.

13. Samuti tuleks eelnõus ette näha seaduse üldises korras jõustumise

asemel hilisem seaduse jõustumisaeg, et seaduse rakendamiseks

vajalike muudatuste tegemiseks jääks piisavalt aega, eriti mis

puudutab kohustusliku nõusolekusüsteemi rakendamisega seonduvat.

Arvestatud. Jõustub erikorras.

14. Eelnõu §-ga 2 (keeleseaduse muutmine) luuakse Vabariigi Valitsusele

volitus asutada tõlkeandmekogu (edaspidi tõlkevärav). Seletuskirja

Arvestatud, seletuskirja täiendatud järgnevalt: „Tõlkeväravas

teabe tõlkimise korral autoriõiguste kehtivat regulatsiooni ei

13

punktis 2.2 on esile toodud, et „KeeleS muutmise seaduse eelnõu

peamine eesmärk on võtta kasutusele tõlkevärav ja võimaldada

riigiasutustele ja seoses nende tellitavate tõlgetega ka

tõlkeettevõtjatele ja tavakasutajatele keskse tõlkeprojektide haldus- ja

tõlkekeskkonna kasutamine, et tagada tõlgete kvaliteet ning aidata

kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas. Lisaks võidab sellest ka

erasektor, sest lõppastmes võimaldatakse tekkinud teavet ka

avaandmete näol taaskasutada (tõlkemälud, millele ei kehti

juurdepääsupiirangud).“ Kuna tellitud tõlked muutuvad

taaskasutatavaks, palume seletuskirjas selgitada tõlgetega kaasnevaid

autoriõigusi vältimaks võimalikke autoriõiguse rikkumisi. Tulenevalt

autoriõiguse seaduse § 5 punktidest 3 ja 4 ei kohaldata nimetatud

seadust õigusaktidele, haldusdokumentidele ja kohtulahendite

ametlikele tõlgetele ehk nende tõlgete suhtes autoriõigust ei teki.

Samas muude teoste tõlgete suhtes autoriõigus tekib (vt AutÕS § 4 lg

3 p 21).

muudeta. Vandetõlgid tõlgivad õigusakte ja välislepinguid avaliku

ülesande korras. Lepinguliste teenuste puhul on autoriõigused ja

nende üle andmise kord sätestatud lepingutingimustes.“

6. Siseministeerium

15. Avaliku teabe seadust täiendatakse kahe süsteemiga, mis on riigi

infosüsteemi kindlustavateks süsteemideks. Eelnõu § 1 punkti 2

kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse nõusoleku süsteemi

kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse

andmekogude pidamisel. Seletuskirjast võib jääda ekslik arusaam, et

mõlema süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja süsteemi

kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume seletuskirjas selgelt

ja üheselt mõistetavalt esitada, kas nimetatud süsteemidega

liidestumine on kohustuslik või siiski ei ole kohustust

nõusolekuteenust kasutada kui hetkel andmekogust isiku nõusoleku

alusel andmeid ei väljastata. Juhul, kui süsteemiga liitumine nõuab

selle ettenägemist eriseaduses, siis palume eelnõu täiendada vastavalt.

Leiame ka, et süsteemi kohustuslikuks tegemise mõjusid ei ole

piisavalt detailselt hinnatud ning Siseministeerium ei nõustu ka

Nõusolekuteenuse vaatest: arvestame (selgitame seletuskirjas

täpsemalt, millal nõusolekuteenust kasutada, andmekogu

eesmärgi täpsustuse osas ja tasu osa). Selgitame siinkohal ka, et

nõusolekusüsteem on kasutamiseks kohustuslik kui soovitakse

digilahendusena kasuta nõusoleku andmist. Eesmärk on see, et iga

infosüsteem ei hakkaks oma nõusolekuteenust looma ja seeläbi

IKT kulusid ebamõistlikult riigis suurendama. Kui nõusolekuid

käsitletakse käsitsi (nn tädiliidese kaudu), siis ei ole

nõusolekusüsteem kohustuslik. Arvestada tuleb seda, et isiku

nõusoleku alusel ei ole avaliku sektori asutusel võimalik keelduda

andmete edastusest.

Kohustuslikkuse mõjud hinnatud. Hoiab kokku teenuse arenduselt

olukorras, kus vajalik. Liidestujad kannavad oma kulud ise.

Keskselt kantakse vaid RIA kui keskse pakkuja kulud. Eriseaduste

14

seaduse üldkorras jõustumisega. Sedavõrd lühikese ajaga ei ole

võimalik kõikide andmekogude arendusvajadusi, meie süsteemide

ühilduvust ja vajaminevaid kulusid hinnata. Eelnõu seletuskirja punkt

7 kohaselt on nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse arendamise

edasiste kuludega arvestatud ning need kaetakse RIA eelarvest. Sama

punkt (lk 31) sätestab ka, et „RIS-i kuuluvate andmekogude

vastutavatel töötlejatel tekib sooviavalduse läbivaatamise ja lepingute

sõlmimisega seotud halduskulud, sest personal on enam hõivatud ja

nende töökoormus suureneb. Vajalikud kulud kaetakse RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate eelarvest“. Juhime

tähelepanu, et tegemist on uue teenuse loomisega ning selleks ei ole

ettenähtud eelarvelisi vahendeid andmekogude vastutavate töötlejate

eelarves. Eelarvevahendid on planeeritud ja arendustöid nende

süsteemidega liidestamiseks ei ole ette nähtud. Eriti problemaatiline

on see olukorras, kui andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine

on kohustuslik ja seadus peaks jõustuma üldises korras. Seega palume

seletuskirja täiendada eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekkivate

kuludega.

Seletuskirja kohaselt on eelnõus ette nähtud, et nõusolekuteenuse

kaudu andmete edastamise kulud on võimalik kehtestada

valdkondlikus seaduses, kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutav

töötleja seda vajalikuks peab. Juhime tähelepanu, et sellist sätet

eelnõus ei ole. Vastavad sätted olid varasemas, 2022. aastal

kooskõlastamisele edastatud eelnõu versioonis. Teeme ettepaneku

taastada eelnõu varasemad sätted või lisada säte, mille alusel oleks

andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda vastava võime

loomisest, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on

ebaproportsionaalselt kulukas.

Palume kaaluda võimalust andmeedastuse nõusoleku andmekogu

eesmärgi juurde lisada ka nõusoleku tagasivõtmine. See on üks

regulatsioon in iga valdkonna oma teema, st iga valdkonnale on

antud teatud teemades diskretsioon, keskselt selliseid sätteid ei

luua. Kui valdkond soovib erisätet, peab ta ise selle vastu

võtma.Varasem versioon eelnõus ei ole enam asjakohane.

Isikuandmete töötlemine ongi seaduse tasandil.

RRist tulevad andmed nõusolekuandmekogus ei ole põhiandmed.

15

toiming, mida isik võib teha ning andmekogu eesmärgi täiendamisel

on isikul võimalik teada saada kõik toimingud, milleks andmekogu

luuakse. Samuti nõusoleku tagasivõtmine toob kohustusi nii

andmekogu pidajale kui ka andmesaajale. Lisaks palume seletuskirjas

täpsemalt välja tuua nõusoleku tagasivõtmisega seonduvad tegevused

nii andmesubjekti kui ka andmesaaja vaatenurgast.

Seletuskirja lk 26 on toodud nõusolekusüsteemi andmeandjana ka

…rahvastikuregistri (vastutav töötleja Siseministeerium)

põhiandmeid. Selguse huvides täpsustame, et rahvastikuregistri

seaduse 4. peatükis on toodud rahvastikuregistri andmete koosseis

ning selles ei ole andmeid jaotatud põhiandmeteks ja muudeks

andmeteks.

16. Tähelepanekud keeleseaduse muutmise kohta eelnõus ja seletuskirjas

Tõlkeandmekogu puudutava sätte lõike 3 sissejuhatavas lauses on sõna

„säilitatakse“, seega järgnevates punktides ei ole vaja seda sõna

korrata.

Arvestatud.

17. Loodavates andmekogudes (sh tõlkeandmekogus) on ette nähtud ka

isikuandmete töötlemine, kuid kõnealustes sätetes ei ole toodud

isikuandmete kategooriaid, mida andmekogus võib töödelda.

Detailsem loetelu võib olla toodud vastavas põhimääruses, kuid

andmesubjektil peab olema võimalik saada seadusest teada, millised

piirid seadusandja on andmetöötlejale ette näinud. Samuti ei ole

eelnõus toodud, mida täpsemalt põhimäärustes tuleb reguleerida (nii

eelnõu § 1 kui ka § 2 alusel loodavate andmekogude sätetes).

Seletuskirjas on küll viidatud avaliku teabe seaduse vastavale sättele,

kuid see on üldnorm ning sellest ei selgu, mida konkreetsemalt

Vabariigi Valitsus võib täpsustada.

Mittearvestatud.

Eelnõus on seaduse tasandil sätestatud, milliseid isikuandmeid

vastavates andmekogudes töödeldakse, muud töödeldavad

andmed ja andmete täpsem koosseis sätestatakse tulenevalt AvTS

§-ist 435 seda dubleerimata rakendusaktis.

18. Tõlkeandmekogu kohta soovime selgitusi järgmistele küsimustele: Arvestatud, seletuskirja vastavalt täiendatud.

16

- kas tõlketööde tellimine käib läbi loodava andmekogu või on see

kogum, kuhu hiljem kõik tellitud tõlketööd tuleb detailselt sisse

kanda?

- kuidas tõlkeandmekogu toetab vajalike andmetega riigiasutuste

tõlketööde planeerimist ja korraldamist? Seni pole tõlketöid ette

planeeritud, vaid neid on tellitud vastavalt vajadusele.

- kuidas täpsemalt võimaldatakse riigiasutustel tõlkida teavet eesti

keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid?

- millist tuge pakub tõlkevärav tõlke kvaliteedi ning terminoloogia

ühtluse ja arendamise tagamisel?

- kuidas mõjutab tõlkevärava kasutuselevõtt ministeeriumi

töökorraldust ja -koormust, sh vandetõlgi töö ülevaatamist ja koostöös

vandetõlgiga parandamist?

- kas ja kuidas muutub praktikas justiitsministri määruse „Vandetõlgile

tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ § 7, eriti

lõigete 3–5 rakendamine? Selle määruse § 81 lõike 1 kohaselt peab

ministeerium võtma tõlkevärava kasutusele hiljemalt 2027. aasta 1.

jaanuaril. Seaduseelnõu seletuskirjas (lk 3) on aga VTK koostamata

jätmist põhjendatud sellega, et tõlkevärav on vabatahtlik. Samuti on

mõjuanalüüsis (lk 31) nimetatud risk, et seda ei võeta kasutusele.

Seega on seletuskirja erinevates osades vastuolud.

- mis on konkreetsed ülesanded, mida ministeerium saab ja peab

tõlkeväravas täitma?

- kuhu luuakse seletuskirja mõjuanalüüsis mainitud uus teenistuskoht

sisutoimetaja, kas Eesti Keele Instituuti? Mil määral suureneb

ministeeriumi töökoormus, k.a võimaliku (termini)koostöö tõttu Eesti

Keele Instituudiga? Arvestada tuleb ka riigi majanduslikku seisu ja

kärpekava.

- kes on tõlkemälu omanik (avalikule sektorile mõeldud keskkonna

puhul tegelevad muudatusettepanekute ülevaatamisega tõlkemälude

omanikud) – kas riigiasutus (kes neist?) või vandetõlk?

17

7. Sotsiaalministeerium

19.  Sotsiaalministeerium on varasemalt välja toonud, et eelnõus ei sisaldu

sätteid, mis võimaldaks andmeandjal üheselt keelduda

nõusolekuteenuse pakkumisest (st ühtlasi õigust mitte liidestuda

andmeedastuse nõusoleku andmekoguga). Samas ei ole õigusnormide

pinnalt selge, millistel alustel ja kaalutlustel on teabevaldajal õigus

nõusolekuteenuse kasutusest loobuda.

Selgus, kas riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud peavad

nõusolekuteenuse andmekoguga liidestuma või mitte, on äärmiselt

oluline. See puudutab nii haldusorgani ressursikulu kui kaudselt

isikute õigusi mugavusteenuste kättesaadavusele. Nende vahel tuleb

leida sobiv tasakaal – mugavusteenusega ei tohiks ohtu sattuda

andmekogu pidamisega seotud peamised eesmärgid, milleks andmeid

algselt koguti (nt arendada ja teenindada andmekogu põhikasutajaid

kui tervishoiuteenuse osutajaid vs teenindada eraettevõtjaid erinevate

andmete otseedastuseks).

Esmalt täiendatakse seadust riigi infosüsteemi kindlustavate

süsteemidega (andmeedastuse nõusoleku süsteem ja keskne volituste

haldamise süsteem). Nii kehtiv AvTS kui ka eelnõus kavandatud

täpsustus viitab, et andmeedastuse nõusoleku süsteem kui kindlustav

süsteem on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel

kohustuslik. Seetõttu tekib juba selle pinnalt küsimus, et kui nn

nõusolekuteenuse andmekogu ei ole kohustuslik, siis miks on

kohustuslik selle kindlustava süsteemi kasutamine?

Eelnõu väljatöötanud ministeerium selgitas, et andmekoguga ei pea

liidestuma, sellele leiab teatud viiteid ka seletuskirjast, kuid seda ei

toeta kavandatud normid seaduses. Kui kindlustava infosüsteemi osas

isegi parandus eelnõus teha (vrld AvTS § 439 lg 3 teine lause), siis riigi

Arvestatud osaliselt.

Andmenõusoleku teenus on mugavusteenus lõppkasutajale ja

kohustuslik nõusolekupõhisel andmeedastusel. Erandite loomine

kohustuslikkusele ei ole põhjendatud, kuivõrd nõusolek ei mõjuta

seadusjärgset andmete töötlemise alust. Kui andmetöötlus on

andmesubjekti nõusoleku alusel, ei ole võimalik andmekogu

vastutaval töötlejal andmeedastusest keelduda. Seletuskirjas on

täiendatud ka, kellele on süsteem kohustuslik. Seletuskirja selles

osas täiendatud. Kindlustava süsteemina enam sätestata

andmenõusoleku süsteemi, kuid küll kohustusliku süsteemina.

Kulude osas vt eespoolseid selgitusi. Jõustumisaja osas on erisäte

olemas. Säilitustähtajad samuti seaduses olemas.

18

infosüsteemi kuuluva andmekogu puhul eeldatakse loodud

andmekogude kasutamist (vt AvTS § 431 lg 3 ja § 433 lg 2, § 436 lg 2).

Käesoleval juhul luuakse uus riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mida andmekogude regulatsiooni kohaselt tuleb kasutada, kui selline

põhiandmetega andmekogu on loodud. Lähtudes AvTS § 433 lg-st 5

tuleb igal nõusolekuteenuse andmekogu kasutajal tuua andmekogu

põhimääruses ka andmeandjad, milleks on sellisel juhul

nõusolekuteenuse andmekogu. Arenduse planeerimine on tulenevalt

piiratud arendusressursist ning vastutusvaldkonna prioriteetidest

pikem protsess. Olukorras, kus liidestustaotlusega soovitav

andmevahetusteenus ei ole andmekogu pidaja vaatest prioriteetne

(vajadus selleks ei ole märkimisväärne vms), peaks olema võimalik

liidestumisest keelduda või loobuda üldse selle kasutusest (nt teatud

valdkonnas või teatud andmete osas, kus liidestus ei täida avalikku

huvi ega toeta terviseandmete osas inimese tervist vms). Seetõttu jääb

jätkuvalt üles küsimus, milliste normide alusel toimub otsustuse

kaalutlus ja teabevaldaja saab tugineda keeldumisele (vt teiste seaduste

näiteid)?

Seletuskirja kohaselt käivitab kogu vajaduse ettevõte, kes andmeid

sooviks, samas võiks soovidest justkui kogu aeg keelduda. Seega ei

ole õiguste kasutus selge ka ettevõtete vaatest, isegi kui sellist õigust

jaatada. Puudub selgus, kuna üldse teenust on võimalik saada. Siit

tekib omakorda küsimus, kui mitmele juhule või millisele valdkonnale

riiklik andmekogu ja kindlustav süsteem üldse luuakse.

 Oluline on rõhutada, et nõusolekuteenus ei ole päris samastatav ei

teabenõude (AvTS § 23 lg 2 p 4) ega isiku õigusega saada oma

andmetest koopia (IKÜM art 12 ja 15). Mõlemad viidatud õigused

põhinevad eelkõige ühekordsel väljastusel, millest nõusolekuteenus

oluliselt erineb. Viimasega luuakse enamasti püsiv teenus, mis on

mõeldud vähemalt teatud perioodil teenusena toimima. See toob kaasa

19

nii konkreetse teenuse arenduse kui ka selle püsiva halduskulu.

Seetõttu ei ole päris õige väide, et eelnõu muudatused ei ole kulu- ega

ajamahukad.

Kui nõusolekuteenuse kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu

andmeid tuleb asuda rakendama, sõltub tegelik ressursikulu huvist

konkreetse valdkonna andmete vastu. Kuivõrd liidestustega seotud

arendused ja kulud tuleb seletuskirja ja rakendusakti kavandi kohaselt

katta andmekogu pidajal oma eelarvest (tööjõud ja muud ressursid) ja

liitujaid võib olla palju (nt korraga mitu start-up-i), võib kaasnev kulu

osutuda märkimisväärseks kui huvi andmete vastu on suur ning soovid

üksteisest erinevad.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmekogusid haldab Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), kelle hinnangul on kulu

tekkekohti mitmeid. TEHIK-u hinnangul tuleb iga nõusolekuteenuse

liidestuja korral arendada uus X-tee teenus, arvestades konkreetseid

andmevajadusi, ehk mida üks või teine liidestuja nõusoleku alusel

soovib. Näitena võib tuua TEHIK-u arendatud X-tee teenuse, kus selle

loomisel tuli teha kaks eraldi päringut ja erinevate

andmekomplektidega – nt kõik inimese immuniseerimised ja kõik

inimese Sars-COV-2 analüüside tulemused. Sellise töö maht oli 888

töötundi ja töö kogumaksumus oli 48 102,96 eurot. Iga uue kolmanda

osapoole puhul, kes tahab teisi andmekoosseise, tähendab see TEHIK-

ule täiendavaid arendusi. Kolmanda sektori mugavusteenused ei

pruugi olla asutuse vaatest prioriteetsed ning eelkõige ei tohiks ohtu

sattuda haldusülesannete täitmine. Seetõttu on oluline välja tuua, et

selliste kuludega ei ole käesoleval juhul arvestatud, mistõttu on

keeldumise aluste selgus seda olulisem.

 Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada liidestumistaotluse

menetlusprotsessi kuni arenduseni ja sellele kohalduvaid tähtaegu (nt

20

taotluse menetlus, arendus ja õigusaktide muutmine andmekogude

põhimääruses). Selgitused on selles osas pealiskaudsed.

 Sõltuvalt sellest, kuidas kohustusi mõista, võib vajada seaduse

rakendamine üleminekuaega (nt kui see eeldab erisuste tegemist

eriseadustes).

 Kindlasti tuleks eelnõu täiendada nõusolekute ja tahteavalduste

säilitamise erisustega, et võimaldada regulatsiooni paindlikkus. Kui

personaalmeditsiini teenuse raames liidestuksid teenusega nii

geenivaramu kui tervise infosüsteem, siis erineksid tahteavaldusele

kehtestatud nõuded eelnõus kavandatust (nt opt-in vs opt-out).

Personaalmeditsiini kavandatu näitel tuleks isiku tahteavaldus

geeniandmete ülekandmiseks geenivaramust tervise infosüsteemi

säilitada kooskõlas andmekogu enda kehtestatud reeglitega ehk

säilitamine sõltuks viimasest tahteavaldusest, millega andmeedastus

lõpetatakse (eelnõu kohaselt säilitakse andmed kolm aastat

tahteavalduse tegemisest). Milline võiks olla sobiv eriregulatsioon,

sõltub andmete tundlikkusest ja liidestuvast andmekogust. Seetõttu

võiks jääda eelnõu sõnastus paindlikum, et võimaldada vajadusel

erinevate andmekogude liidestumine.

Eelnõu võiks täiendada nt järgmiselt (täiendus allajoonitult):

„Nõusoleku andmekogus töödeldavaid andmeid ja logisid säilitatakse

kolm aastat pärast tahteavalduse tegemist või nõusoleku kehtivuse

lõppemist, kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu tingimused ja

säilitamise tähtaeg ei ole sätestatud seaduses või selle alusel antud

õigusaktis teisiti.“

 Eelnõust ja seletuskirjas ei selgu, millistele nõuetele peab vastama

andmesaaja (nt kui võtta aluseks teabevahetus andmekogude vahel,

21

kus nt tervise infosüsteemis andmeid saav infosüsteem peab vastama

küberturvalisuse kõrgematele nõuetele kuivõrd andmeandja annab

andmesaajale üle eriliiki isikuandmeid). Arvestades terviseandmete

vastu toimepandud küberründeid, võib see olla asjakohane

lisakriteerium. Seletuskirjas puudub ka info, kas loodavatel uutel

teenustel on võimekus toetada nt sündmusteenuseid.

 Seoses volituste infosüsteemiga toome eraldi välja, et TEHIK haldab

ja arendab Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi, mille peamised

kasutajad ongi just ettevõtted. TEHIK on rakendanud rollidest lähtuvat

volituste süsteemi. Sarnaselt nõusolekuteenusega tekib siingi küsimus,

kas eelnõus planeeritud keskne volituste haldamise andmekogu on

kohustuslik või mitte. Kuigi sellega seotud volituste haldamise

kindlustav süsteem ei ole kohustuslik (selgelt normist nähtuv), võiks

eelnõu selgelt viidata ka selle andmekogu liidestumise

vabatahtlikkusele (tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva

andmekoguga). Kui loodav andmekogu tähendab liidestumist ja

keskse loogika muutmist, tähendaks see TEHIK-u rakendatud

teenustele kindlasti suurt rahalist kulu (nt tänase tööelu infosüsteemi

õiguste halduse sünkroonimine muu infosüsteemiga läheb maksma

kuni 300 000 eurot). Tegemist ei ole pelgalt liidestusega vaid selle

testimise-, analüüsi- ja arenduskuluga, mis võib olla lõppastmes üsna

märkimisväärne. Seetõttu tuleks selgelt sätestada, kas andmekoguga

liidestumine on kohustuslik või mitte.

Arvestades kogu eelnevat, ei ole meil võimalik kooskõlastada eelnõu

sellisel kujul, kus teenuste toimivus ning osapoolte kohustused on

ebaselged. Kordame veelkord oma esialgset mõtet, kaardistada

pakutavad andmeedastusteenused nõusolekuteenuste andmekogu

põhimääruses (iga andmekogu pidaja annab selleks sisendi). Nii

tagatakse ka andmete kättesaadavuse läbipaistvus ettevõtetele ning on

selge, et ootused ei saa olla sellest laiemad.

22

8. Andmekaitse Inspektsioon

20. Seaduse eelnõule lisatud rakendusakti kavandi (lisa 1) § 2 lõike 2

punkti 2 järgi võimaldab andmeedastuse nõusoleku süsteem

andmesubjektil esitada EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artiklis 20 sätestatud õiguse kohaldamiseks isikuandmete ülekandmise

taotlust tema kohta käivate isikuandmete edastamiseks infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu ühest riigi infosüsteemi (edaspidi ka RIS)

kuuluvast andmekogust teise riigi infosüsteemi andmekogusse.

Seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 6) on selgitatud, et andmete

ülekandmise tahteavalduse all peetakse silmas eriseadusest sätestatud

inimese õigust edastada andmete ülekandmise tahteavaldus tema kohta

käivate isikuandmete edastamiseks X-tee kaudu ühest RIS-i kuuluvast

andmekogust teise RIS-i kuuluvasse andmekogusse. Seletuskirjas on

viidatud IKÜM artikkel 20 lõikele 1, mis sätestab andmete

ülekandmise õiguse ja selle õiguse teostamise eeldused, milleks on

mitme kumulatiivse tingimuse täitmine: andmesubjektil on õigus

saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale

esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning

masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele

vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused

isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui:

a) töötlemine põhineb nõusolekul või andmesubjekti osalusel sõlmitud

lepingu täitmisel ning

b) andmeid töödeldakse automatiseeritult. Samuti on seletuskirjas

viidatud IKÜM artikkel 20 lõikele 3, mille järgi ei kohaldata andmete

ülekandmise õigust, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva

ülesandme täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks.

Samas leitakse seletuskirjas, et eelkirjeldatud õiguse teostamine ei ole

siiski välistatud, kui riigisiseses õiguses selline võimalus ette nähakse.

Andmete ülekandmise õigus on praktilise näitena olulisel kohal

Arvestatud. IKÜM artikkel 20 osas (andmete ülekandmise õigus)

arvestame tähelepanekuga ning see on eelnõust välja jäetud.

Analüüsime tulevikus.

23

personaalmeditsiini arendamisel, näiteks andmete ülekandmiseks

geenivaramust tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) juurde

arendatavasse genoomiandmete infosüsteemi (edaspidi GAIS). RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad on sellises võimaluses

kokku leppinud ja selle nõusolekusüsteemi platvormil ette näinud.

AvTS muutmisega nähaksegi ette võimalus teostada andmete

ülekandmise õigust juhul, kui vastav eriseadus selle ette näeb. Sel

juhul saab asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis.

Inspektsioon nõustub seletuskirjas tooduga osas, et IKÜM-st

tulenevalt on inimesel õigus endaga seotud isikuandmeid vabalt

kasutada. Samuti on IKÜM läbiv mõte füüsilise isiku kontrolli

suurendamine oma andmete üle, mis on ka IKÜM artikli 20 eesmärk –

suurendada andmesubjektide mõjuvõimu seoses oma isikuandmetega.

IKÜM põhjenduspunktis 68 on artikkel 20 osas selgitatud, et kontrolli

tugevdamiseks oma andmete üle, peaks andmesubjektil isikuandmete

automatiseeritud töötlemise korral samuti olema lubatud saada teda

puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud,

struktureeritud, laialdaselt kasutatavas, masinloetavas ja koostalitlevas

vormingus ning edastada neid teisele vastutavale töötlejale.

Vastutavaid töötlejaid peaks julgustama arendama koostalitlevaid

vorminguid, mis võimaldavad andmete ülekantavust. Eelnõu

seletuskirja joonealuses viites 2 on märgitud, et IKÜM-i artiklist 20

tulenev andmesubjekti õigus, mille puhul andmete ülekandmist ühelt

vastutavalt töötlejalt teisele võib nõuda vaid juhul, kui vastutav

töötleja töötleb andmeid nõusoleku või lepingu alusel. Nõudeõigus ei

kohaldu juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks. See asjaolu ei keela aga avaliku sektori asutustel

kodanikule sellist õigust soovi korral pakkuda. Sellise lähenemisega ei

saa aga nõustuda ning see läheb ka vastuollu avalikus õiguses kehtiva

põhimõttega, et kõik, mis pole lubatud, on keelatud. AvTS § 431 lõike

1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, omavalitsuse, avalik-

24

õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku

infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis

asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ja selles

sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui haldusorgan kogub andmeid

andmekogusse, siis tuleneb õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

üldjuhul IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktist e ehk andmed on vajalikud

vastutava töötleja avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või

vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See aga tähendab, et

andmekogus isikuandmete töötlemise reguleerimisel tuleb arvestada

ka IKÜM artikkel 6 lõikega 3, mille järgi tuleb isikuandmete

töötlemise alus kehtestada kas liidu või liikmesriigi õigusega, sh

määrata õiguslikus aluses isikuandmete töötlemise eesmärk,

töötlemisele kuuluvate andmete liik, asjaomased andmesubjektid,

säilitamise aeg, üksused, kellele võib andmeid avaldada ning meetmed

seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. Lisaks näeb AvTS § 435

lõige 1 ette, et andmekogul peab olema põhimäärus, milles muu hulgas

sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis.

Inspektsioon on andmekogusid puudutavas juhendis selgitanud, et

põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse

kogutavatest andmetest, sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta

neid andmeid kogutakse. Põhjenduspunktis 68 on lisaks märgitud, et

oma olemuselt ei tohiks IKÜM artiklis 20 toodud õigust kasutada

isikuandmete vastutavate töötlejate suhtes, kes töötlevad isikuandmeid

oma avalike ülesannete täitmisel. Seetõttu ei tuleks seda kohaldada,

kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise

kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Kuna nii Eesti

Vabariigi põhiseadusest kui ka IKÜM-st tulenevalt peab

andmekogudes toimuv isikuandmete töötlemine olema õigusaktides

selgelt ja täpselt reguleeritud, siis antud juhul jääbki selgusetuks,

kuidas peaks andmete ülekandmise õiguse realiseerumine täpsemalt

toimuma, kui taotletakse andmete ühest andmekogust teise

25

ülekandmist (nt taotletakse terviseandmete või geeniandmete

ülekandmist rahvastikuregistrisse, maksuregistri andmete ülekandmist

tervise infosüsteemi vms). Küll aga on artikli 29 alusel asutatud

andmekaitse töörühma vastu võetud dokumendis „Suunised 3 (3)

andmete ülekandmise õiguse kohta“ andmekaitse töörühm joonealuses

viites 16 (lk 8) muu hulgas leidnud, et /…/ andmete ülekantavust ei

kohaldata juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks

või kui vastutav töötleja täidab oma avalikke või juriidilisi kohustusi.

Seepärast ei ole vastutavatel töötlejatel kohustust sellistel juhtudel

ülekandmist võimaldada. On aga hea tava töötada välja ülekandmise

taotlustele automaatse vastamise menetlused, järgides andmete

ülekandmise õigust reguleerivaid põhimõtteid. Selle näide on valitsuse

pakutav teenus, mis võimaldab hõlpsalt alla laadida üksikisiku

varasemaid tuludeklaratsioone. See tähendaks, et andmesubjektile

luuakse võimalus saada RIS kuuluvast andmekogust teda puudutavaid

isikuandmeid struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning

masinloetaval kujul ning seejärel säilitada neid andmeid edaspidiseks

isiklikuks kasutamiseks, ilma et andmeid tingimata teisele vastutavale

töötlejale edastataks. Samas märgime, et nimetatud suuniste puhul on

tegemist kinnitamata suunistega, mis tähendab, et Euroopa

Andmekaitsenõukogu ei ole nende osas veel oma seisukohta andnud.

Kokkuvõtteks rõhutame, et inspektsioon ei näe probleemi IKÜM

artiklile 20 tuginevat andmete ülekandmist RIS kuuluvast

andmekogust muule andmetöötlejale, kuid näeb probleemi, kui

andmete ülekandmine toimub ühest RIS kuuluvast andmekogust teise

andmekogusse. See osa vajab täiendavat analüüsimist.

9. Eesti Linnade ja Valdade Liit

Punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 4310 „Andmeedastuse

nõusoleku andmekogu“.

Arvestatud enne avalikule kooskõlastusele saatmist. Olemas seaduse tasandil, vt eelnõu § 4310 lg 2 ja selgitusi seletuskirjas.

26

Vastavalt Põhiseaduse §-le 26 peab isikuandmete töötlemise osas

seaduses olema nõusolekuteenuse isikuandmete koosseis ja töötlemise

ulatus. Andmekaitse Inspektsioon ja Justiitsministeeriumi

andmekaitsetalitus on seda asjaolu korduvalt rõhutanud, seega tuleks

uues õigusloomes sellega ka arvestada.

21. Ei seaduse muudatus ega selle alusel koostatud nõusoleku andmekogu

põhimäärus ei sisalda andmete säilitamise tähtaega, st ei ole arusaadav,

kui kaua nt tagasivõetud või tähtaja saabumisel kehtetuks muutunud

nõusolekuid säilitatakse. Samuti puudub logide säilitamise tähtaeg.

Arvestatud enne avalikule kooskõlastusele saatmist.

Olemas seaduse tasandil, vt eelnõu § 4310 lg 4 ja selgitusi

seletuskirjas.

22. Eelnõust ja selle seletuskirjast ei selgu, kuidas täidetakse IKÜM

artiklites 13 ja 14 sätestatud andmesubjekti teavitamise kohustus

andmekaitsetingimustest. Andmesubjekt peaks saama enne nõusoleku

andmist võimaluse tutvuda selle isiku andmekaitsetingimustega,

kellele isikuandmete edastamiseks ta nõusoleku annab.

Põhimäärusesse on küll kirjutatud, milline teave andmesubjektile

teatavaks tehakse, kuid kuidas see toimub, jääb selgusetuks. Kuidas

tagatakse elanikkonna haavatavama osa kaitse (inimesed, kes on

laenudest sõltuvuses ja vajavaks pigem majandusnõustamist;

puuetega, kuid teovõimelised isikud, kes vajavad enamasti täiendavaid

selgitusi selle kohta, mida nõusolek tähendab ja mida selle alusel

tehakse jt)? Palume seletuskirjas selgitada.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõust ei pea selguma IKÜM art 13 ja 14. Need on

andmesubjekti teavitamise sätted. Nõusoleku teenuse tutvustust

on võimalik andmesubjektil lugeda eesti.ee´s (

https://www.eesti.ee/nousolek/et#nousolekuteenus) ning RIA

kodulehelt (https://ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne-

andmehaldus/nousolekuteenus). Samuti nõusolekut andma

minnes kuvatakse isikule info (sh info, et riik ei saa vastutada

kolmandate osapoolte andmetöötluse eest). Täpsustame

seletuskirja selles osas.

23. IKÜM-i artiklist 20 tulenev andmesubjekti õigus anda nõusolek

andmete ülekandmiseks ühelt vastutavalt töötlejalt teisele ei tähenda

seda, et nõusoleku võib anda määratlemata tingimustel määratlemata

isikute ringile. Eelnõust ei selgu, kuidas tagatakse, et isikuandmed ei

töötle isik, kes ei vasta IKÜM nõuetele või, et isikuandmeid ei edastata

riikidesse, kuhu neid ei ole lubatud edastada. Palume seletuskirjas

täpsustada, kas ja kuidas RIA kontrollib, et tegemist on IKÜM

nõuetele vastava andmetöötlejaga või on see täielikult inimese enda

vastutus?

Ei arvesta.

Andmed avab nõusolekuteenusesse andmeid säilitav andmekogu

lepingu alusel. Teavitus on tehtud andmesubjektile

nõusolekuteenuse juures. Andmesubjekti valik on see, kellega ta

soovib oma nõusolekut jagada.

24. Lisaks ei selgu kuidas on isikul võimalus võtta oma andmete

töötlemise nõusolek tagasi. Palume seletuskirjas selgitada. Arvestame osaliselt.

27

Selgitused on antud seletukirjas, kuid täpsustame neid selgitusega,

et Eesti Teabeväravas on nupp nõusoleku tagasivõtmiseks.

25. Täiendavat selgitust või näiteid vajaks ka see, miks on vajalik ühest

avaliku sektori andmekogust andmete teise avaliku sektori

andmekogusse kandmiseks nõusolekut – avalikus sektoris töödeldakse

isikuandmeid avalike ülesannete täitmiseks ja nõusoleku võtmine

olukorras, kus tegelikult on andmete töötlemiseks mõni muu alus, on

eksitav.

Selgitame, et üldjuhul on tõepoolest andmetöötluse õiguslik alus

avalikus sektoris, kas avaliku ülesande täitmiseks teenuse

osutamine (GDPR art 6 lg 1 p e ) või juriidiline kohustus (GDPR

art 6 lg 1 p c). Mugavusteenuste (vabatahtlik teenus) puhul on

lubatud tugineda ka nõusolekule, vt täpsemalt seletuskirja.

26. Keeleseadust täiendatakse §-ga 71 „Tõlkeandmekogu“.

Eelnõu kohaselt on tõlkeandmekogus üheks andmete töötlemise

eesmärgiks võimaldada riigiasutustel tõlkida teavet eesti keelest ja

eesti keelde ning hallata tõlketöid. Arvestades, et tegemist on

üleriigiline innovaatiline arendusprojektiga, oleks mõistlik anda ka

kohalikele omavalitsustele võimalus parandada tõlgete kvaliteeti ja

vähendada dubleerivaid arenduskulusid.

Teeme ettepaneku sõnastada keeleseaduse § 71 lõige 1 järgnevalt:

(1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga:

1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel tõlkida teavet

eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid;

2) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi ning terminoloogia ühtluse ja

arendamise tagamisel;

3) toetada vajalike andmetega riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste

tõlketööde planeerimist ja korraldamist.

Mittearvestatud.

KOVid saavad liituda tõlkevärava arendamise järgnevates

etappides. Selles osas on täiendatud seletuskirja.

10. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

27. EVEA toetab lähenemist, et riigi hallatavate andmete kasutamise ja

edastamise reeglid oleksid korrektselt kehtestatud ja andmekogude

ning nende pidamist kindlustavate süsteemide toimimine tugineks

kaasaegsele tehnoloogiale. Arusaamatuks jääb aga vajadus kehtestada

eraldi andmekogud andmeedastuse nõusolekute ja keskse volituste

haldamise jaoks. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on

Ei arvesta. Nõusolekuteenuse puhul on andmekogu vajalik luua,

vastavalt AvTS § 43.1 ja 43.3. Lisaks aitab AKI andmekogude

juhend. Selgitame täpsemalt seletuskirjas. Õiguslikuks aluseks

andmetöötlus on nõusolek, mitte avaliku ülesande täitmine

(GDPR art 6 lg 1 p e) ega ka juriidiline kohustus (GDPR art 6 lg 1

p c). Isikuandmete töötluse osas vt täpsemalt seletuskirja.

28

isikuandmete töötlemine seaduslik näiteks siis, kui see on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja

avaliku võimu teostamiseks, samuti siis, kui andmesubjekt on andnud

nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil. Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu riigi,

kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke

ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate

korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse

seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus

sätestatud ülesannete täitmiseks. Avalike ülesannete täitmisel ja

muude teenuste osutamisel andmete edastamiseks antavad nõusolekud

ja volitused esindajate määramiseks ei ole sellised andmed, mille

kogumiseks ning töötlemiseks on vajalik asutada eraldi andmekogu.

Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise,

teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja

kord“ kohaselt võib Riigi Infosüsteemi Amet küsida teenuse

lõppkasutajalt lisanõusolekut mugavusteenuse kasutamiseks, kui selle

teenuse kasutamata jätmine ei mõjuta teenuse lõppkasutaja seaduses

sätestatud õigusi. Siis saab koondada erinevate andmekogude teabe

andmesubjekti jaoks teabevärava töölauale kokku. Avaliku sektori

asutused ja isikud võivad ka pakkuda eraõiguslikele isikutele

teenuseid, mille osutamiseks võib olla vaja küsida nõusolekut

isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas ülekandmiseks. Isikuandmete

töötlemisega seotud teenuste pakkumiseks on ikkagi vaja kõigepealt

eriseadustes kehtestada nende osutamise reeglid ja tingimused (näiteks

nõusolek andmete ülekandmise jaoks). Üks teema on sätestada,

millistel juhtudel on võimalik avalike ülesannete täitmisega seotud

andmeid ühest andmekogust teise üle kanda või eraõiguslikule

juriidilisele isikule edastada. Sellisel juhul on küsitav, kas

andmesubjekti nõusolek üldse saab olla üheks lisatingimuseks selliste

toimingute jaoks. Teine teema on seotud juhtudega, kui tegemist ei ole

avalike ülesannete täitmisega. Siis andmekogudes olevate andmete

29

töötlemiseks andmesubjekti nõusoleku küsimine on asjakohane.

Samas ei ole andmete edastamiseks antud nõusolekud sellised

andmed, mille kohta on vaja asutada eraldi andmekogu. Nende

nõusolekute töötlemise jaoks on olemas andmekogud, mille juures

neid säilitatakse ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.

Kõigepealt on vaja eriseadustes ette näha andmete ülekandmised, mis

on võimalikud andmesubjekti nõusolekul. Sel juhul saab asjakohase

tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis, mis ei pea olema eraldi

nõusolekute andmekogu. Eelnõu seletuskirja järgi ei ole aga senini

ühtegi sellist eriseadust, kus selline nõusolekut vajav võimalus on ette

nähtud. See tähendab, et siiamaani puudub vajadus sellisteks

ülekanneteks. Hetkel ei küsita ka andmesubjekti nõusolekut andmete

ülekandmiseks, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Näiteks on liiklusseaduse kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti

liikluskindlustuse fondil õigus juurde pääseda seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Nimetatud seaduse järgi

võib põhjendatud õigustatud huvi korral piiratud juurdepääsuga teavet

väljastada ka kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi

olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet

ning andmesubjekti nõusolekut ei küsita. Arusaadav on, et kui tekivad

andmeedastuse nõusolekud, siis on vajalik süsteemi täiendamise ja

automatiseerimise, et andmeid ei peaks käsitsi edastama. Aga selleks

ei ole vaja asutada eraldi andmekogu ja tellida eraldi tarkvara selle

andmekogu pidamiseks. Tekib ka küsimus, et kuidas on võimalik

asutada andmekogu, kui sinna kantavaid andmeid (andmesubjekti

nõusolekuid) ei ole selle asutamise hetkel olemas ja ei ole selgust, et

kas ja millal need üldse tekivad. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

lisaks nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse esmastele

arenduskuludele ja iga-aastase teenuse halduskuludele on

nõusolekusüsteemi kaudu andmete edastamise kulud võimalik

30

kehtestada valdkondlikus seaduses, kui riigi infosüsteemi kuuluva

andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab

kulud andmesaaja. Selline lähenemine on problemaatiline, kuna

seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte andmekogu vastutav töötleja.

EVEA hinnangul nõuab väljaspool avalike ülesannete täitmist

andmekogudes paiknevate andmete töötlemise ja edastamisega seotud

valdkond põhjalikku analüüsi.

28. Ka eelnõuga reguleeritav keskne volituste haldamise süsteemi

kasutamine ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuste andmekogude

pidamisel kohustuslik. Tegemist on teenusega, mis võimaldab avaliku

sektori asutustel hakata kasutama innovaatilist tehnoloogilist

lahendust. Samuti ei ole keskse volituste haldamise süsteemi

kasutamine vajalik seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks,

kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka

ilma selle süsteemi ja protsessita. Volitused esindaja määramiseks ja

volituste keskne haldamise süsteem ei vaja eraldi andmekogu

asutamist. Selliste andmete säilitamine on võimalik vastavate

andmekogude juures ja nende töötlemine saab toimuda andmekogude

pidamist kindlustava süsteemi kaudu.

Mittearvestatud.

Tulenevalt asjaolust, et kõnesolev andmete (sh isikuandmete ja

eriliiki isikuandmete) kogum vastab AvTS § 431 lõikes 1

nimetatud kriteeriumitele, luuakse eraldi andmekogu, tagamaks

andmete töötlemise seaduslikkus ja läbipaistvus.

11. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

29. Eelnõu kohta kommentaarid ega muudatusettepanekud puuduvad. Teadmiseks võetud.

12. Statistikaamet

30. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu Statistikaameti riikliku statistika

seadusest (edaspidi RStS) tulenevatele pädevustele ning saada

kinnitust, et meie tõlgendus seoses avaliku teabe seaduse

muudatustega on korrektne ja tagab olemasolevate süsteemide

soovitud rakendamise ka tulevikus.

Avaliku teabe seadusesse lisatakse muutmise eelnõuga § 4311 , mille

lõike 1 kohaselt töödeldakse keskses volituste haldamise andmekogus

andmeid eesmärgiga võimaldada selle vastutaval töötlejal kontrollida

Teadmiseks võetud.

Eelnõu kohta esimeselt kooskõlastusringilt saabunud tagasisidest

tulenevalt on eelnõu muudetud viisil, et keskne volituste

haldamise süsteem ei ole riigi infosüsteemi kindlustav süsteem.

31

juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku (edaspidi lõppkasutaja)

volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada lõppkasutajal keskselt

hallata tema poolt ja temale antud volitust riigi infosüsteemis. Samas

piiratakse muutmise eelnõu punktis 2 riigi ja kohaliku omavalitsuse

andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamise

kohustuslikkust AvTS § 439 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud

süsteemidega, kuhu alla ei kuulu punktis 8 nimetatud keskne volituste

haldamise süsteem. Seda on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et

nimetatud süsteemi kasutamine ei ole otseselt vajalik õigusaktidest

tulenevate kohustuste täitmiseks, kuivõrd isikud saavad oma õigusi

teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle süsteemi ja protsessita.

Samas ka nenditakse, et kuivõrd selle tehnoloogilise lahenduse puhul

on tegemist uuendusliku lähenemisega volituste haldamisele, ei ole

mõistlik vähemalt esialgu kehtestada keskse volituste haldamise

süsteemi kasutuselevõtmise kohustust, kuigi laiem kasutuselevõtt

eesmärgina jääb alles. Statistikaamet on varasemalt koos

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RmIT) osalenud

volituste haldamise süsteemi ärianalüüsi koostamisel ning selgitanud

enda ärivajadusi. Tulenevalt RStS §-ist 28 võimaldab Statistikaamet

riikliku statistika tegijana andmeesitajatel täita oma kohustust

õigeaegselt andmete esitamisel asjakohaste küsimustike ulatuses,

andes ettevõtjast andmeesitajale võimaluse kontrollida enda kohustuse

sisu ameti veebilehel https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-

esitamise-kohustus. Andmeid saab esitada elektroonilises

andmeedastuskeskkonnas eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt

eeltäidetud. eSTATiga liitumiseks tuleb ettevõtte/asutuse

esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides ennast ID-

kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ka füüsilised isikud, kes

vabatahtlikkuse alusel on valmis uuringutes osalema, saavad andmeid

esitada endale sobival ajal elektrooniliselt andmeedastuskeskkonnas

estat.stat.ee. Taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele

tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma

32

ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike

täitjaid. Samas süsteemis toimub ka volituste haldamine, mis võib iga

küsimustiku puhul olla erinev. Sellest tulenevalt oleme hinnanud, et

hetkel kesksena pakutav lahendus ei vasta veel täielikult

Statistikaameti vajadustele. Tuginevalt eelpool kirjeldatud AvTS § 439

lõike 3 muudatusest, mille kohaselt sama sätte punktis 8 nimetatud

keskne volituste haldamise süsteem pole kasutuselevõtuks

kohustuslik, eeldame, et Statistikaamet võib jätkata enda süsteemi

kasutamist seni, kui kesksele üleminek osutub vajadustele vastavaks.

31. AvTS-i lisatakse muutmise eelnõuga § 4310, mille lõike 1 kohaselt

töödeldakse andmeedastuse nõusoleku andmekogus (edaspidi

nõusoleku andmekogu) andmeid eesmärgiga omada keskset ülevaadet

selle kohta, kas ja mis ulatuses on isik andnud nõusoleku oma

isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust

eraõiguslikule juriidilisele isikule või teinud tahteavalduse oma

isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast

andmekogust teise. AvTS § 439 lõike 3 kohaselt on andmekogude

pidamist kindlustavad süsteemid kasutamiseks kohustuslikud kõigi

riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel ning AvTS §

439 lõikesse 1 punkti 7 lisamisega laieneb kohustuslikkus ka

nõusolekusüsteemile. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et

andmesaaja soovitud andmed on nende andmekogudes põhiandmed,

kuivõrd AvTS-i § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse

põhiandmekogust. See tähendab, et põhiandmed on RIS-i kuuluvasse

andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad

andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus ning vajalikke

andmeid tuleks pärida just sellest andmekogust, kus need on

registreeritud põhiandmetena. Statistikaamet tegutseb avalike

ülesannete täitmisel eeskätt RStS ja isikuandmete kaitse seaduse

(edaspidi IKS) alusel. Oleme seni tõlgendanud, et riikliku statistika

tootmiseks kogutav ja töödeldav andmestik ei moodusta andmekogu

Teadmiseks võetud. Nõusolekusüsteemi kohustuslikkust

selgitatud seletuskirjas.

33

avaliku teabe seaduse mõttes, kuivõrd RStS § 6 lõike 3 kohaselt

riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised

registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Kuigi

andmed on RStS § 3 lõike 1 tähenduses riikliku statistika tegija poolt

talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt kogutud

või töödeldud üksikja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste

andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste

isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed, tuleb

nende töötlemisel lähtuda nii isikuandmete kaitsest kui statistilisest

konfidentsiaalsusest (RStS § 32 lg 3) ehk Statistikaametil on võrreldes

teiste andmetöötlejatega suurem konfidentsiaalsuskohustus.

Konfidentsiaalseid andmeid, kuhu alla kuuluvad ka isikuandmed, ei

ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel ja teaduslikul

eesmärgil (RStS § 34 lg 11 ), kusjuures mõlemal juhul tuleb juhinduda

ka IKS-ist (RStS § 31 ja 38). Seega hindab Statistikaamet, et eelnõuga

kehtestatav süsteem ei ole ameti poolt rakendatav, kuivõrd

Statistikaameti valduses olevaid andmeid ei saa käsitleda

põhiandmetena AvTS käsitluses ning andmete edastamine

kolmandatele isikutele saaks toimuda üksnes RStS ja IKS alusel.

Lisaks on seletuskirjas viidatud, et nõusolekusüsteemi lahendus näeb

esialgu ette nõusoleku andmise võimaluse Eesti isikukoodiga

täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele ning et

nõusolekut on võimalik andmesubjektil anda ka nõusolekuteenuse

väliselt, kuivõrd nõusolekuteenus on vabatahtlik andmesubjektile

kasutamiseks. Eelnevast tulenevalt soovime kinnitust, et

Statistikaamet võib ka edaspidi jätkata enda vajadustest lähtuva

nõusoleku küsimise protsessiga. RStS § 35 lõike 2 kohaselt levitab

riikliku statistika tegija isiku otsest või kaudset tuvastamist

võimaldavaid andmeid ainult tema nõusolekul, välja arvatud

käesolevast seadusest tuleneval juhul või kui andmed on avalikud

tulenevalt seadusest. Samas siia alla ei kuulu statistilise üksuse otsest

või kaudset tuvastamist võimaldavad andmed teaduslikel eesmärkidel

34

kasutamiseks RStS §-s 38 sätestatu kohaselt. Statistikaamet kasutab

nõusoleku küsimise instrumenti eelkõige isiku-uuringute puhul, kuid

ka sel juhul tuleb väga täpselt kirjeldada, millisel eesmärgil soovitakse

isikuga seotud andmeid kasutada ning kes ja millises vormis on

võimalikud volitatud töötlejad edaspidi, kui tegemist on näiteks

uuringu tellijale andmete edastamisega isikustatud või

pseudonüümitud kujul. See tähendab, et me ei saa igapäevases töös

piirduda ka teoreetiliselt pakutava keskse lahendusega, kuivõrd RStS

tähenduses on isiku mõiste laiem ja puudutab ka juriidilist isikut

iseloomustavaid andmeid.

32. Statistikaamet toetab igati kesksete süsteemide loomist, mis

laiendavad võimalusi andmete jagamiseks erinevate osapoolte vahel

selges õigusraamistikus. Samas on meie hinnangul tühimik osas, mis

puudutab ka andmete vastassuunalist liikumist ehk et isikul oleks

võimalik anda keskselt nõusolek tema kohta eraõigusliku isiku poolt

kogutud andmete jagamiseks riigiga, mis vähendaks andmeesitaja

koormust ning samas tagaks turvalisuse ja läbipaistvuse volituste

ulatuse osas.

33. Kokkuvõttes, Statistikaamet on valmis jätkuvaks koostööks

reaalajamajanduse ja teistes riigiga suhtlemist hõlbustavate lahenduste

väljatöötamisele keskendunud töörühmades, et saaksime eelnevates

punktides kirjeldatud süsteemid ka ameti vajadustest lähtuvalt

edaspidi keskse tehnoloogia abil siiski rakendusele võtta nii füüsiliste

kui juriidiliste isikute vaates. Seega näeme edaspidi suurt ühisosa, et

leida ühiselt õiguslikud ja tehnilised lahendused ameti keerukamate

kasutusjuhtude puhul.

Teadmiseks võetud.

13. Tartu Ülikooli õigusteaduskond

34. Arvamuse andmiseks edastatud eelnõuga kavatsetakse legaliseerida

nõusolekuteenus, mida Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) veebilehel

selgitatakse järgmiselt: „Nõusolekuteenuse abil saate lubada enda

isikuandmete edastamise ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel

põhinevaid uudseid ja isikustatud teenuseid. Nõusolekuid saab anda

Teadmiseks võetud.

Liiga üldine tagasiside, puudub konkreetne ettepanek.

Andmenõusolekuteenus on vabatahtlik ja lihtsustab nõusoleku

edastamiseks teenuse saamist. Muud kanalid jäävad alles, keegi ei

jää teenustest ilma. See ei takista kuidagi teenuste kättesaadavust.

35

ainult konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti

edastamiseks. Pärast nõusoleku andmist edastatakse riigi käes olevad

andmed nõusoleku saanud eraettevõttele.

Nõusolekuteenuse kaudu saate otsustada enda isikuandmete

töötlemise üle, valides ise kolmandad osapooled, kes teie andmetele

juurdepääsu saavad. Nõusolekuteenuse kasutamine ning nõusolekute

andmine on alati vabatahtlik. Antud nõusoleku saab igal hetkel tagasi

võtta.“ Nõusolekuteenust tutvustati laiemale avalikkusele juba 2021.

aastal, kui MKM tutvustas erinevaid võimalusi, sh personaalmeditsiini

valdkonnas, mida nõusolekuteenus endaga kaasa tooks. ERRi uudisest

võib lugeda: „"Meil on laiemalt eesmärk inimkesksest digiriigist, kus

üheltpoolt inimesed juba saavad näha, kuidas andmeid riigi poolt

töödeldakse. Nüüd me tahame ka võimestada inimesi, et nad saaksid

ise otsustada, millised riigivälised osapooled ja millistel tingimustel

saavad nende andmeid kasutada," ütles Velsberg.“

Olgugi, et esmapilgul kõlab õilsalt luua võimalus inimesele oma

andmete käsutamise üle, kaasneb nõusolekuteenusega rida küsitavusi.

Nõusolekuteenuse analüüsi riigihanke väljakuulutamisel defineeris

MKM ise rea ohte, mis nõusolekuteenuse kasutuselevõtuga

kaasnevad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankedokumendi lisas 3 on tood järgmised riskid:

Nõusolekuteenus tekitab ja suurendab nõudlust andmete järele

Teenust osutatakse just nii, nagu olud lubavad. Kui tekib uus võimalus

täiendavate andmete saamiseks, tekib andmekasutajatel ka soov oma

kliente senisest põhjalikumalt või uutel viisidel analüüsida.

Analüüsivajadust põhjendatakse kliendi maksevõime või kandidaadi

tausta põhjalikuma hindamise vajadusega (finantseerimisasutused,

kindlustusandjad, tööandjad). Algselt uudsed lahendused muutuvad

mõne aja möödudes üldlevinuks ning uueks normaalsuseks

36

(võrdluseks turvakaamerate levik, maksehäireregistri kujunemislugu).

Kokkuvõttes privaatsus taas aheneb.

Ülemäärane andmetöötlus

Praktikas määravad andmekasutajad, mis andmeid nad teenuse

osutamiseks vajavad. Andmesubjektil on võimalus teenust mitte

kasutada, kui küsitakse ülemääraselt andmeid. Samas inimesed ei

süvene, ei saa aru, ei huvitu või ei oska hinnata. Juba praegu on väga

levinud, et mobiilirakendused küsivad juurdepääsu kõikvõimalikele

teenusega mitte seotud andmetele; kindlustusandjad küsivad

perearstilt/raviasutuselt kogu patsiendi haigusloo, kuigi vajadus on

saada üksnes kindlustusjuhtumisse puutuvaid terviseandmeid. Seni on

perearstid/raviasutused otsustanud, mis andmed on asjassepuutuvad ja

mida võib väljastada. Selle vahelüli kadumisel, võttes arvesse senist

praktikat, võib arvata, et kindlustusandjad hakkavad töötlema oluliselt

ulatuslikumalt terviseandmeid.

Andmesubjekti otsustusvabadus lahjeneb

Andmeedastuse algatamine on justkui andmesubjekti otsus, kuid

tegelikult on see seatud teenuse saamise tingimuseks. Näiteks

finantseerimisasutuse laenu taotlemise ja saamise tingimustes on nõue

andmeedastuseks kas finantseerimisasutusele või tema poolt

kasutatavale andmetöötlusettevõttele.

Vastutasuks andmeedastuse eest võidakse pakkuda (varjatult)

soodsamat hinda vms majanduslikku kasu (nt kindlustusandja pakub

andmesubjektile soodsamat teenuse hinda, kui andmesubjekt annab

kindlustusandjale otsejuurdepääsu andmekogu(de)s olevatele

andmetele.

Superandmebaasid, andmemaaklerid, andmeäri

37

Tekivad vahendajad või andmemaaklerid, mis pakuvad

andmeanalüüsiteenuseid või ostavad andmeid kokku edasimüügi

eesmärgil (pakkudes andmesubjektile nt teatavat tasu igakordse

edasimüügi pealt). Paljudest andmetest kokku pandud

superandmebaas toob kaasa suuremad riskid (ründe korral saadakse

korraga rohkem andmeid, objekt on ründajatele ahvatlevam, kuivõrd

sisaldab palju andmeid korraga, superandmebaasis on ulatuslik profiil

inimesest). Andmeanalüüsiteenust kasutaval andmekasutajal (nt

pangal) ega andmesubjektil ei pruugi olla ülevaadet vahendaja

tegevuse tegeliku sisu üle. Kasutatakse erinevaid juriidilisi skeeme

(mitte vastutava – volitatud töötleja suhet, vaid küsitakse

andmesubjektilt erinevaid volitusi ja nõusolekuid). Pole välistatud, et

andmeid hangitakse vaenuliku välisriigi korraldusel.

Sotsiaal-majandusliku kihistumise tõus

Mida rohkem andmeid inimese kohta kokku on võimalik koguda, seda

põhjalikumalt saab hinnata tema profiili, riske ja „väärtust“. Teenused

muutuvad kõrge riskiga inimeste jaoks senisest kallimaks või hoopis

kättesaamatuks, mis raskendab inimeste toimetulekut veelgi ning

tõstab riigi kulusid sotsiaalkaitsele.

Leiame, et eelnevalt kirjeldatud riskide realiseerumine on tõenäoline.

On põhjust karta, et eelnõuga kavandatava infotehnoloogilise

võimekuse loomisel (või juba loodud rakenduse legaliseerimisel) võib

inimese vaba tahe osutuda illusiooniks. Seletuskirjas on küll väidetud,

et teenuste kättesaadavus on tagatud igal juhul ka ilma

nõusolekuteenuse kaudu nõusolekut andmata, kuid MKM-s toimunud

nõusolekuteenuse esitlusel kirjeldati perearstide nn digitriaaži (e-

visiidikeskkonnas toimuva patsientide eelselektsiooni) näidet ning

selle digitriaaži kasutamine oli ilmselgelt seatud sõltuvusse

terviseandmete töötlemiseks nõusoleku andmisega (ilma nõusolekut

andmata digitriaazi kasutada ei saa). Sama kehtib kahtlemata ka

38

nõusolekuteenuse tutvustamisel kirjeldatud digitaalse ravimikapi või

digitaalse vaktsineerimismeelespea teenuste kohta: ilmselgelt ei saa

neid teenuseid olema võimalik kasutada ilma nõusolekuteenust

kasutamata. Vastupidine väide seletuskirjas on selgelt eksitav.

Eelnõu seletuskirjas leitakse, et “Innovaatiliste ja samas mugavate

lahenduste loomine eeldab kõikide poolte soovi ja tahet olla

normikuulekas ja teadlik oma tegevuse mõjudest ja tagajärgedest.

Uudsete teenuste loomisel või nende loomise võimaldamisel ei saa riik

lähtuda muust eeldusest kui see, et inimesed annavad oma nõusoleku

vabatahtlikult ja teadlikult ning ettevõtjad järgivad nende tegevust

raamistavaid kohustuslikke õigusnorme.” Eeldus, et innovatiivsete

teenuste puhul järgivad ettevõtjad alati seadust, ei põhine paraku

reaalsusel. Vastasel korral ei oleks meil ei kiirlaenude ega krüptoäri

(mis kaheldamatult on innovatiivsed teenused) puhul hulgaliselt

juhtumeid, kus ettevõtjad on nende tegevust raamistavaid

kohustuslikke õigusnorme rikkunud. Lihtsustatult öeldes: kui riik

tõepoolest lähtub eeldusest, et innovatiivse äri puhul seadust ei rikuta,

miks meil on siis üldse vaja küberkuritegevuse ennetamisele ja

karistamisele suunatud riiklikke mehhanisme? Kui ettevõtjad järgiksid

innovatiivsete ärimudelite puhul andmekaitsereegleid, siis ei oleks

Euroopa Komisjon alustamas menetlust Meta suhtes (pay-or-ok

ärimudeli osas) ega oleks ka ühe Eesti apteegi kliendiprogrammi

haldaja või geenitestide tegija juurest lekkinud isikuandmeid.

Eelnõu seletuskirjas puuduvad igasugused viited selle kohta, kuidas on

kavandatud nende – MKMi enda poolt varasemalt välja toodud –

riskide maandamine. Seletuskirjas lihtsalt eeldatakse, et kõik

ettevõtjad käituvad ausalt ning inimesed on äärmiselt teadlikud oma

andmete jagamisel, mis aga kahtlemata ei vasta reaalsusele. Nagu on

tabavalt märkinud Tanel Mällo: “Rakendades nõusolekuteenuse

juurutamisel liberaalset taktikat (luua inimesele võimalus kõiki oma

39

andmeid vabalt jagada olukorras, kus suur osa neist ei oska selle

tagajärgi teadvustada ja nende eest vastutada) eeldaks riik, et

isikuandmete jagamisel kehtib täiuslik turuloogika, mille kohaselt

inimene ei jaga andmeid ebaeetiliste andmekasutajatega. Reaalsuses

puudub inimestel täna tunnetuslik võimekus ja informeeritus, et

selliseid otsuseid teha.” Eelnõu ei välista nt seda, et inimene müüb ja

loovutab nõusolekuteenuse kaudu Metale kõik oma terviseandmed

selleks, et viimane teeks talle tervisehoroskoobi. Tõsi: teoreetiliselt on

sellise olukorra teke ka täna võimalik. Kuid jällegi on oluline erinevus,

kas sellise olukorra teke on riiklikult kujundatud ja tehnoloogiliselt

võimestatud või mitte. Selleks, et mingi ka täna teoreetiliselt võimalik

olukord massiliseks ja seega problemaatiliseks kujuneks, on vaja

vastavat tehnoloogilist lahendust. Võrdluseks: ka enne AirBnB

sarnaste teenuste loomist oli teoreetiliselt võimalik üürida oma

Tallinnas asuv korter nädalaks ajaks välja Guatemaalast päris

inimesele. Päriselus olid sellised juhtumid aga haruldased, sest puudus

tehniline lahendus, mis sellised inimesed kokku viiks ja selliste

lepingute sõlmimise hõlpsaks teeks. Sama kehtib ka nõusolekuteenuse

kohta, mistõttu seletuskirjas toodud argument, et sellised

andmeedastused on ka täna õiguslikult võimalikud, sisuliselt ei päde.

Sama on tõdenud ka MKM-i esindaja Erik Janson nõusolekuteenust

tutvustades: “Tänane õigussüsteem küll kaitseb inimese õigusi

andmete jagamisel, ent automaatsete süsteemide ja toetavate tehniliste

lahenduste puudumise tõttu on praktikas andmete jagamine

aeganõudev ja keeruline.“

Nõusolekuteenus kui põhiõiguste riive

Põhiõigus eraelule ja isikuandmete kaitsele

Nagu ka seaduseelnõu selgitab, käsitleb käesolev seaduseelnõu (isiku-

)andmete töötlemisega seotud küsimusi.

Riigikohtu praktikas on isikuandmete töötlemine asetatud üldjuhul

eraelu puutumatuse kaitsealasse, nimetamata informatsioonilise

Teadmiseks võetud.

Liiga üldine tagasiside, puudub konkreetne ettepanek.

Isikuandmete töötlemist ja riivet on eelnõu seletuskirjas

selgitatud. Vajalik regulatsioon on loodud seaduse tasandile.

40

enesemääramisõiguse aspekti. Riigikohtu hinnangul võib

isikuandmete töötlemine, sh nende kättesaadavaks tegemine

kolmandatele isikutele, riivata PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele ning ahendab isiku privaatsfääri

tervikuna. Samuti on Riigikohus kinnitanud põhiõigust

informatsioonilisele enesemääramisele, kuid ei ole teinud katset seda

põhjalikumalt sisustada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium mainis juba 1994. aastal nn operatiivtehniliste erimeetmete

asjas põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele: „Põhjaliku

seadusandliku regulatsiooni puudumine ja varjatus jätab aga isiku ilma

õigusest informatsioonilisele enesemääratlusele, valida käitumisjoont

ja end kaitsta.“ 1997. aastal nimetas Riigikohus informatsioonilise

enesemääramise õigust inimväärikuse alla kuuluvaks põhimõtteks.

Läbi aegade on regulatsioonid ja andmetöötluspõhimõtted seadnud

eesmärgiks tasakaalustada eraisiku ja kas avaliku võimu või

eraettevõtja informatsioonilist asümmeetriat ehk teisisõnu, ohuks

inimeste vabale enesemääramisele on peetud suure hulga

informatsiooni koondumist ühe teenusepakkuja kätte. Tulenevalt

andmetöötluse omapäradest on Euroopa Liidu (EL) seadusandja

pööranud olulist tähelepanu avaliku võimu tegustemiskohustusele

andmekaitseõiguse tagamisel. Andmekaitse põhiõiguse sõnastusest

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artiklis 8 tuleneb isiku

positiivne õigus nõuda isikuandmete kaitsmist põhiõiguste

adressaadilt, milleks on üldjuhul avalik võim. Eestil kui EL (Euroopa

Liidu) liikmesriigil tuleb isikuandmete kaitse kui põhiõiguse

sisustamisel arvestada ka ELPHs sätestatuga. ELPH artiklist 8

tulenevat kaitsekohustustust ja selle omapärasid täpsustab omakorda

EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM).

Põhiõiguse riive kui riigi kaitsekohustuse täitmata jätmine

41

Nõusolekuteenuse seadustamine puudutab isikuandmete töötlemist.

Isikuandmete ülemäärase töötlemise eest kaitseb inimest PS § 26, mis

tagab eraelu puutumatuse. Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu

hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja

avalikustamist. Asjaolu, et eelnõuga võimaldatakse inimesel endal

oma andmeid käsutada, ei tähenda, et PS § 26 võib jätta tähelepanuta.

Tänane üldine seisukoht on, et riik on kohustatud võtma ka ennetavaid

ja positiivseid kaitsemeetmeid, kui vajadus selleks tuleneb isiku

kaitsevajadusest või ohuolukorra eripärast. Igapäevastes

õigustoimingutes on heaks näiteks üürnike kaitse ja tarbijakaitse.

Mõlemal juhul tugevdab õigus nii siseriiklikul kui ka ELi tasandil

üksikisiku positsiooni õigustoimingutes ja tunnistab tema erilist

kaitsevajadust tugevama lepingupartneri suhtes. Ka andmekaitseõigus

tagab andmesubjekti nõrgemat positsiooni andmetöötleja suhtes ja

tugevdab seda eelkõige IKÜM, mis konkretiseerib põhiõiguste harta

artiklis 8 sätestatud põhiõigust andmekaitsele.

Eelnõu seletuskirjas on aga märgatud üksnes võimalust, et

ettevõtjatele teatud nõuete kehtestamine nõusolekuteenusele

juurdepääsuks võib riivata hoopis nende õigusi: „Inimesele jääb

nõusolekusüsteemi kasutamisel võimalikult suur voli otsustada,

kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Seda

seetõttu, et eelnõus ei ole ette nähtud isiku otsustusõigust piiravaid

tingimusi isikuandmete edastamiseks nõusolekusüsteemis antud

nõusoleku alusel. Piiravate tingimuste seadmine vajab õigustust, sest

ühest küljest oleks sel juhul tegemist isiku nõusoleku kitsendamisega

ja teisest küljest ka potentsiaalse sekkumisega ettevõtlusvabadusse.“

Siiski ka eraelu puhul kehtib riigi kaitsekohustus: „Paragrahvi 26

esimese lause kaitseala võib riivata iga sellega kaitstud õigusliku

positsiooni ebasoodne mõjutamine riigi poolt, aga ka riigi

kaitsekohustuse täitmata jätmine.“.

42

Riigipoolse kaitsekohustuse mittetäitmine nähtub ka asjaolust, et

eelnõust puuduvad igasugused reeglid selle kohta, kes ja millistel

tingimustel üldse nõusolekuteenusele juurdepääsu saab. Seletuskirjas

mainitakse eelkõige ettevõtjaid ning varasema eelnõu versioon

sisaldas vähemalt teatud nõudeid andmesaajatele (nt ei tohtinud

andmesaajal ega tema juhatuse liikmel olla kehtivat kriminaalkaristust

või karistus andmekaitsereeglite rikkumise eest). Praegusel juhul ei

näe eelnõu selles osas üleüldse mingeid tingimusi ette, mis tõstatab

küsimuse, kas riigil on teatud juhtudel õigus nõusolekuteenusele

juurdepääsu andmisest keelduda. Arvestades, et seadus selliseid

piiranguid ei sisalda ning riik ei tohi isikuid oma suva järgi kohelda

ega diskrimineerida, tähendab praegune regulatsioon, et riigil puudub

õigus keelduda andmete väljastamisest nt Venemaal registreeritud

äriühingule või ka lihtsalt äriühingule, kelle juhatuse liikmetel on

kehtiv karistus nt ulatusliku andmekaitsenõuete rikkumise eest. Ka ei

võimalda eelnõus välja pakutud regulatsioon sekkuda inimeste

privaatsuse kaitseks ennetavalt AKI-l. Peame väga problemaatiliseks

asjaolu, et eelnõu ei sisalda mitte mingeid filtreid nt andmesaaja või

selle juhatuse liikmetele, ei nähta ette AKI poolset eelkontrolli ning

sisuliselt kontrollitakse üksnes andmeturbe reeglite järgimist erinevate

andmekogude põhimääruste kohaselt. Leiame, et inimeste privaatsuse

kaitseks ei piisa üksnes andmeturbe ja tehniliste nõuete järgimisest,

sest privaatsusriived ei seondu üksnes tehnoloogiliste lahendustega.

IKÜMist tulenevad, nõusolekule esitatavad nõuded (IKÜM art. 7)

Nagu ülalpool selgitatud, täpsustab IKÜMis sätestatu isikuandmete

kaitse kui põhiõiguse ulatust ja sisu. Seega peab ka Eesti seadusandja

antud põhiõiguse sisustamisel sellega arvestama.

IKÜM art 4 (11) kohaselt on nõusolek IKÜM mõttes „vabatahtlik,

konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega

43

andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava

tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“.

Euroopa Andmekaitseinspektori avaldatud juhis pöörab tähelepanu

mh sellele, et vabatahtlikkuse puhul tuleb arvesse võtta ka vastutava

töötleja ja andmesubjekti vahelist võimalikku ebavõrdsust. Samuti

pöörab sellele asjaolule tähelepanu IKÜM põhjenduspunkt 43.

Kui andmekaitse subjekt annab riigile nõusoleku oma andmete

väljastamiseks aga see nõusolek ei täida IKÜM art 7 poolt kehtestatud

nõudeid, ei tohiks riik asjakohaseid andmeid väljastada. Ka pelgalt

andmete väljastamine kujutab endast andmetöötlust IKÜM mõttes (art

IKÜM art 4 (2)). Riik peab arvestama võimalusega, et enamik inimesi

ei anna seda nõusolekut sellise teadlikkusega, kui eelnõu koostajad

optimistlikult eeldavad. Teadlased on ammu tõestanud, et inimesed ei

loe nö väikest kirja ega anna seetõttu oma nõusolekut teadlikult.[9]

Liiatigi on ilma andmekaitseõigusliku erihariduseta inimesel äärmiselt

raske eristada kahte eraldiseisvat nõusolekut: ühelt poolt nõusolek

andmete edastamiseks riigi andmebaasist ettevõtjale ja teiselt poolt

hilisem nõusolek ettevõtjale isikuandmete kasutamiseks innovatiivse

teenuse osutamiseks.

Samuti on Euroopa Andmekaitseinspektor selgitanud, et nõue, et

nõusolek peab olema konkreetne, on suunatud sellele, et tagada

andmesubjekti teatav kontroll ja andmete läbipaistvus. Nõusoleku

teadlikkuse kohta on EL Andmekaitseinspektor täheldanud, et

andmesubjekti peab olema teadlik igast üksikust töötlemistoimingu

eesmärgist, mille jaoks nõusolekut taotletakse.

Ehkki seda otseselt ei selgitata, nähtub eelnõu seletuskirjast, et

peetakse võimalikuks ka nõusoleku andmist korduvate

andmepäringute tegemiseks teatud perioodi vältel. Nõusolekuteenus

44

annab ettevõtjale võimaluse pääseda ligi isiku andmetele pikema

ajavahemiku jooksul, mille käigus võib edastatav informatsioon

inimese kahjuks muutuda (nt lisanduda võivad uued haiguse

diagnoosid, muutuda võib võlgniku staatus jne).

Seaduseelnõu üldistav sõnastus ei välista ka seda, et nt kindlustusandja

laseb kindlustuslepingu sõlmimise eeldusena anda endale reaalajas

juurdepääsu kõigile Tervisekassas sisalduvatele kindlustusvõtja

terviseandmetele. Isegi kui selline lahendus täna veel tehniliselt

võimalik ei ole, võib see seda olla tulevikus. Peame problemaatiliseks

olukorda, kus riik loob tehnilise võimekuse ja seadusandliku

regulatsiooni selleks, et nt kindlustusandjatel (aga ka muude oluliste

teenuste pakkujatel) tekib võimalus seada oma teenuse kättesaadavus

- või selle eest küsitav tasu - sõltuvusse sellest, et inimene annab

ligipääsu oma riiklikes andmebaasides olevatele eriliigilistele

isikuandmetele. Seeläbi võime end leida ühel päeval olukorras, kus nt

ravi- või reisikindlustuse saamiseks oleme sunnitud andma

juurdepääsu kõigile oma TEHIKus olevatele terviseandmetele.

35. Turvalisuse illusiooni loomine ja riigi vastutuse välistamine: oht

usalduse kadumiseks e-riigi vastu

Üheks suureks ohuks nõusolekuteenuse puhul on ka selle näiline

turvalisus: riik selgitab inimesele, et “Andmeedastuse

nõusolekuteenus on e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa

turvaliselt jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.”

Tegelikult on see turvalisus aga näiline, sest riik välistab

nõusolekuteenuse tüüptingimustes igasuguse vastutuse selle eest, mis

nende andmetega hiljem tehakse (vt selle kohta allpool). Sellisel kujul

on nõusolekuteenus inimesi eksitav, luues turvalisuse illusiooni, ning

on suur oht, et esimeste andmete kuritarvituste puhul kaotavad

inimesed usalduse mitte ainult nõusolekuteenuse, vaid kogu e-riigi

vastu tervikuna. Olukorras, kus riik põhjendab nõusolekuteenuse

Selgitatud: Ei vasta tõele. AKI-ga on kooskõlastatud hoiatavad ja

tähelepanu juhtivad tekstid nõusolekuteenuse portaalis, seega

vastupidi kasutajat hoiatatksse selle, et riik ei vastuta kolmandate

isikute eest. Seletuskirja täiendame selle detailsema selgitusega.

Hetkel ka selgitus olemas, kuid teeme detailsemaks.

Hankedokumentatsioon ei ole antud hetkel oluline eelnõu

kirjutamisel.

45

loomist inimese piiramatu privaatautonoomiaga, pannes kogu

vastutuse andmeedastuse riskide osas inimesele, samas inimesi

tegelikult nende ohtude eest hoiatamata ja teavitustööd tegemata,

astuvad inimesed samasse lõksu nagu piiranguteta alkoholi või tubaka

müügi või kiirlaenude puhul.

Meenutuseks: MKMi nõusolekuteenuse hankedokumendi lisas 3 on

tõdetud, et “Hakates enda kätte kogutud põhjalikku andmestikku

erasektoriga jagama, peab riik väga hoolikalt läbi mõtlema, millised

riskid, sh kaugeleulatuvad sotsiaalsed mõjud (ja sellest tulenevad

kulud) sellise tegevusega kaasnevad ning kuidas täpselt andmete

jagamist teha tohiks, et ei toimuks nõusolekuteenuse kuritarvitamine

nõusoleku saaja poolt.” Praeguse eelnõu seletuskirjast sellist analüüsi

paraku ei nähtu: seletuskirjas on lihtsalt tõdetud, et “sotsiaalne mõju ei

ole esialgu oluline”. Kui nõusolekuteenuse mõju inimeste jaoks

tõepoolest ei ole oluline, siis miks on riik pidanud vajalikuks sõnastada

nõusolekuteenuse üldtingimuste p. 2.6 järgmiselt: “2.6. RIA ei vastuta

Nõusolekuteenuse vahendusel kolmandale osapoolele edastatud

andmete edasise andmetöötluse eest.”?

Veelgi enam: nõusolekuteenuse üldtingimuste p. 2.5 sätestab, et “RIA

ei vastuta võimalike Nõusolekuteenuse kasutamisest või

mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest.”

Selline tüüptingimus on aga VÕS § 42 lg 3 p 1 ja § 39 lg 2 kohaselt

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tervikuna tühine. Sarnaste

klauslite tühisust on hiljuti kinnitanud ka Riigikohus. Meie arvates on

väga kahetsusväärne, et e-Eesti kasutab suhtes Eesti elanikega oma

vastutust täielikult välistavaid ning seega ebamõistlikult kahjustavaid

ja Riigikohtu poolt tühiseks hinnatud tüüptingimusi. Selline

riigipoolne tegevus võib õõnestada inimeste usaldust e-riigi ja e-

teenuste vastu. Veelgi enam: riik käitub meie hinnangul ka

vastuoluliselt, rõhutades ühelt poolt MKMi kodulehel (ja ka käesoleva

46

eelnõu seletuskirjas), et tegemist on inimese jaoks turvalise teenusega,

teiselt poolt aga välistab nö väikeses kirjas igasuguse omapoolse

vastutuse. Muuhulgas oleks antud tüüptingimuse kohaselt riigi

vastutus välistatud ka juhul, kui isikuandmed lekivad riigi süü (nt

vähese andmeturbe) tõttu nõusolekute haldamise andmekogust või

andmeedastusel riigi andmekogust kolmandale isikule.

Parlamendireservatsiooni nõue

Eelnõus plaanitu kohaselt ei määratle seadusandja nõusolekuteenuse

sisu ega ulatust, vaid see jääb täitevvõimu sisustada. Põhiseadusest

tulenevalt aga peab seadusandja ise otsustama kõik põhiõiguste

seisukohast olulised küsimused; põhiõiguste riive tingimused ja ulatus

peab selguma seadusest. Seadus peab olema üksikasjalisem, kui riive

on intensiivsem. Ka põhiõiguste riivet tasakaalustavad kaitsemeetmed

peab otsustama seadusandja. Nende delegeerimine määruse tasandile

ei ole lubatav. Seda nimetatakse parlamendireservatsiooni

põhimõtteks. Eelöeldust nähtuvalt kaasnevad nõusolekuteenusega

väga põhimõttelist laadi põhiõiguste kaitse küsimused. Seetõttu ei ole

käesolev seaduseelnõu, mille puhul seadusandja jätab nõusoleku

teenuse olemuse, sisu ja ulatuse seaduse tasandil reguleerimata ning

delegeerib otsustusõiguse antud küsimuses täies ulatuses

täitevvõimule, kooskõlas parlamendireservatsiooni põhimõttega.

Nõusolekuteenuse vaatest: Arvestatud enne avalikule

kooskõlastamisele saatmist. Vt AvTS § 4310 lg-d 2 ja 3 ning

seletuskirja vastava punkti juures. Isikuandmete töötlemine ongi

reguleeritud seaduse tasandil.

36. Nagu eespool selgitatud, on riigil Põhiseadusest tulenev

kaitsekohustus inimeste privaatsuse kaitseks ning nõusolekuteenust ei

saa legitimeerida pelgalt inimese privaatautonoomiaga. Põhiseadusest

tulenev kaitsekohustus tähendab, et seadusandja peab inimeste

kaitseks kehtestama teatud piirangud, et piirideta privaatautonoomia

tingimustes inimesed end teadmatusest ei kahjustaks. Paraku ei ole

selleteemalist laiemat ühiskondlikku diskussiooni nõusolekuteenuse

küsimuses alustatud, rääkimata sellest, et eksisteeriks ettepanek

konkreetsete seadusandlike piirangute kehtestamiseks. Eelnõu

Eespool selgitatud.

47

seletuskirjas mainitakse möödaminnes, et eriliigiliste isikuandmete

edastamise piirangud tuleks kehtestada muude seadustega, samas ei

ole selliseid ettepanekuid tehtud ega isegi teistelt ministeeriumidelt

vastavas osas nõu küsitud. Leiame, et nõusolekuteenust ei tohi

käivitada enne, kui vastavad küsimused on laiema ühiskondliku debati

läbinud ja asjaomased täiendavad piirangud “muude seadustega”

kehtestatud. Vastasel korral on suur oht leida end peatselt olukorrast,

kus Eesti ühiskond oli aastal 2015: ehkki 2000ndate aastate alguses oli

peetud liigkasuvõtjalike intressidega kiirlaene innovatiivseteks

teenusteks, inimeste vaba tahtega kooskõlas olevaks ja “teadlikult”

võetuks, kuid ülelaenamisest tulenevad sotsiaal-majanduslikud

probleemid olid 2015-ks aastaks kasvanud ühiskonnas niivõrd

suureks, et Riigikogu oli sunnitud reageerima erinevate jõuliste

piirangute kehtestamisega.

Ülaltoodud põhjustel peame enne käesoleva eelnõu vastuvõtmist

vajalikuks laiemat avalikku arutelu isikuandmete müügi ja jagamise

teemadel ning japõhjalikumat juriidilist nõusolekuteenuse käsitlust.

14. Tööinspektsioon

37. Tutvusime koondeelnõuga ning mõned kommentaarid ja mõtted

tekkisid. Esmalt lisan, et tõlkevärava asutamine on igati tervitatav

ettevõtmine ja vajalik ka meie, Tööinspektsiooni, pakutavate teenuste

puhul.

Peab siiski mainima, et andmeedastuse nõusoleku süsteem ja keskse

volituste haldamise süsteem on mõlemad toredad, kuid kas ja kuidas

hakkab see päriselus toimima on hetkel veel keeruline mõista.

Arusaamatuks jäi näiteks see, et füüsilise isikuna pean andma kuskil

teabeväravas nõusoleku, et minu andmeid võib edastada teistele

andmesubjektidele, kuid ma võin selle nõusoleku igal ajal tagasi võtta

Nõusolekuteenuse vaatest: Nõusolekusüsteemi toimimise

loogika on selgitatud seletuskirjas. Nõusolek antakse andmete

edastuseks punktist A punkti B. Andmesaajate andmetöötluseks ei

anna alust nõusolek, vaid selleks peab olema eraldi õiguslik alus

andmetöötluseks. Teie näidete puhul on selleks avaliku ülesande

täitmine (GDPR art 6 lg 1 p e). Tööinspektsiooni aluseks ei oleks

enam nõusolek, vaid nimetatud GDPR säte. Seega ei takista see

Tööinspektsioonil andmeid töötlemast.

48

ja see kõik on täiesti vabatahtlik, kuid edasi lugedes on lause:

Andmesaajal tuleb arvestada, et andmesubjekt annab nõusoleku RIS-i

kuuluvast andmekogust isikuandmete edastamiseks andmesaajale,

mitte nende edasiseks töötlemiseks andmesaaja poolt. See koht tekitab

segadust. Toon siia ka näite- ma annan tööandjale nõusoleku, et ta võib

minu andmed TÖR-i kanda ja EMTA võib neid edastada, aga kui ta

edastab need nt Tööinspektsioonile, siis Tööinspektsioon ei või enam

neid andmeid töödelda?

Tuues ka elulise näite, mis puudutab kõikki, siis näiteks

tuludeklaratsiooni täites avaldan EMTA-le oma tegeliku elukoha

aadressi, meiliaadressi, vms, siis need on andmed, mida võib vaid

minu nõusolekul edastada (PPA keeldus meile sellel põhjusel elu- ja

asukoha andmeid ja kontaktvahendite andmeid edastamast, et nemad

on saanud selle teistel eesmärkidel)?

38. Tõlketeenuse puhul hakkas huvitama, et kas tulevikus, kui infosüsteem

on loodud, kas siis sinna saab sisse sööta ka võõrkeelseid dokumente

(sh, kui nad on skaneeritud failid) ning selline abivahend tõesti

võimaldaks meil edaspidi võõrkeelseid dokumente vastu võtta ja

kodanikke tõlkekuludest säästa? Kas siis sinna saab sisse sööta ka

võõrkeelseid dokumente (sh, kui nad on skaneeritud failid) ning selline

abivahend tõesti võimaldaks meil edaspidi võõrkeelseid dokumente

vastu võtta ja kodanikke tõlkekuludest säästa?

Teadmiseks võetud, seletuskirja täiendatud järgmise osaga:

„Tõlkeväravas tõlgitav teave hõlmab võõrkeelsete

tekstidokumentide tõlkevõimekust võõrkeelest eesti keelde ja

vastupidi. OCR ei ole hetkel toetatud kuid seda saab kasutada

väliste töövahendite abil. OCRi liidestamine Tõlkeväravasse

on kasutajaasutuste otsus ja rahastuse olemasolul saab vastava

arenduse tellida.“.

15. Töötukassa

39. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse

nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku

omavalitsuse andmekogude pidamisel. Seletuskirja kohaselt on

andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liitumine vabatahtlik ja

süsteemi kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume selgelt ja

üheselt mõistetavalt sätestada ja seletuskirjas selgitada, mis juhtudel

nimetatud süsteemiga liidestumine on kohustuslik. Juhul, kui

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirjas on täiendatud ja selgitatud kohustuslikkust.

Olemasolevad nõusolekusüsteemid võib liidestada keskse

süsteemi. See tuleks läbi arutada RIAga kui on soov oma süsteemi

ka säilitada.

Kulude osas vt eespool selgitusi ja seletuskirja.

49

süsteemiga liitumine nõuab selle ettenägemist eriseaduses, siis palume

eelnõu täiendada vastavalt. Juhul, kui andmeedastuse nõusoleku

süsteemiga liitumine on kohustuslik, siis tuleks eelnõus reguleerida

erisus, mis võimaldaks nõusoleku süsteemiga liitumata edasi kasutada

juba kasutuses olevaid nõusolekute andmise infosüsteeme. Näiteks

töötleb töötukassa isiku nõusolekul isikuandmeid 01.07.2016

jõustunud töövõimetoetuse seaduse § 6 lg 1 alusel, mille kohaselt

annab isik töövõime hindamise taotluse esitamisel nõusoleku

töövõime hindamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate

andmete kasutamiseks. Seaduse rakendamiseks on töötukassas

arendatud ja alates 01.06.2017 rakendatud taotluste menetlemise

infosüsteem, milles muuhulgas toimub ka isiku nõusoleku andmine ja

andmevahetus tervise infosüsteemiga. Selle asemel andmeedastuse

nõusoleku süsteemi kasutamine nõuaks uusi IT arendusi ja kulusid.

40. Eelnõust ei nähtu, kas andmekogudele jääb ka mingi õiguslik võimalus

andmete edastamisest keeldumiseks. Näiteks kui andmekogu

vastutaval töötlejal ei ole ressurssi sellise andmevahetuse loomiseks

või kui andmete edastamine ei ole põhjendatud. Vastava õiguse

reguleerimine rakendusaktis ei ole piisav, vaid peaks tulenema

seadusest. Palume eelnõusse lisada säte, mille alusel oleks andmekogu

vastutaval töötlejal õigus keelduda vastava võime loomisest,

muuhulgas juhul, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on

ebaproportsionaalselt kulukas või kui andmete edastamine ei ole

põhjendatud.

41. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, miks ja mis juhtudel on vajalik

andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutuselevõtmine

asutustevahelises andmevahetuses. Üldjuhul töötleb avaliku sektori

asutus isikuandmeid oma seadusjärgse kohustuse täitmiseks, avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks,

mitte andmesubjekti nõusoleku alusel. IKÜM art 20 lg 3 kohaselt ei

kohaldata andmete ülekandmise õigust andmete töötlemise suhtes, mis

on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku

Ei arvesta. Selgitused leitavad seletuskirjast koos näitega.

50

võimu teostamiseks. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt

täpsustada, et selgelt välja tuleks, mis juhtudel tuleb andmeedastuse

nõusoleku süsteemi kasutada asutustevahelises andmevahetuses.

42. Eelnõus ja seletuskirjas vajaks täpsustamist, kes hindab andmeid

päriva eraettevõtte IT pädevust nii x-teega liitumise pädevuse,

andmete säilitamise turvalisuse kui andmekaitse nõuete järgimise osas.

Töötukassa hinnangul võiks see toimuda keskselt, näiteks RIA poolt,

et oleks tagatud nõuete ühesugune rakendamine ning kontroll nõuete

täitmise ja meetmete rakendamise üle.

43. Seletuskirja kohaselt ei ole andmeedastuse nõusoleku süsteemi

kasutusele võtmisega seotud infosüsteemide arendamise, lepingute

sõlmimise ja taotluste lahendamisega seotud tegevused kulu- ega

ajamahukad. Töötukassa hinnangul toob see siiski kaasa arvestatava

kulude suurenemise nii infosüsteemide arendamise ja testimise, kui ka

taotluste lahendamise, põhjendatuse kontrollimise ning lepingute

sõlmimise ja korrektse täitmise jälgimisega seoses. Samuti

suureneksid kulud teenuse toimimise tagamisele ja klientide

nõustamisele seoses nõusolekute andmise ja tagasivõtmisega. Kuna

andmekogu vastutava töötleja IT arenduste ja personaliga soetud kulud

suurenevad oluliselt, palume seletuskirja vastavalt täiendada.

44. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Juhul, kui

andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik, siis

tuleks eelnõus ette näha üleminekuaeg, mis võimaldaks

infosüsteemide arendusteks ja personalikuludeks vahendeid

planeerida ning rakendamiseks vajalikud ettevalmistused teha.

II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside

Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid, mitte

määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning samuti ei ole

51

esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad seaduseelnõu kooskõlastamise

märkuste või ettepanekutena.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud

volitusnorme.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on saanud ka

tutvuda eelnõu seletuskirjaga.

Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel, kuid kui mõni

ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused, siis arvestamiseks või

mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada.

Avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 7 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Andmeedastuse nõusoleku süsteem, keskne volituste

haldamise süsteem ning andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu põhimäärus” kavand

1. Justiitsministeerium

45. Keskse volituste haldamise süsteemi ja keskse volituste haldamise andmekogu

põhimääruse § 2 lõike 2 puhul ei selgu, kas regulatsioon hõlmab näiteks ka

edasivolitamise õigust ning kuidas see mõjutab näiteks e-äriregistris juba

antud volitusi.

Keskse volituste haldamise andmekogul (eelnõukohases ettepanekus

nüüd „andmestik“) on olemas võimekus edasivolitamiseks, see ei

mõjuta otseselt e-äriregistris antud volitusi.

46. Lisaks märgime, et äriregistrist nähtuv esindusõiguse erisus (nt üksnes ühine

esindus) ei ole täna masinloetav, seega juhtumid, kus juhatus saab esindada

üksnes ühiselt, ei pruugi infosüsteemides automaatselt ja adekvaatselt arvesse

olla võetud.

Keskse volituste haldamise andmekogul (eelnõukohases ettepanekus

nüüd „andmestik“) saab äriregistrist muuhulgas andmeid

ainuesindusõiguse kohta. Ühise esindusõiguse korral on võimalik

kasutada ringallkirjastamist.

47. Samuti tekib küsimus, kas „Pääsukese“ puhul on planeeritud liidestusi näiteks

ka notarite ja advokaatide nimekirjadega, kes võivad seaduse alusel esindada?

Eelnõu koostamise hetkel viidatud liidestusi planeeritud ei ole, kuid

see ei välista neid tulevikus.

48. Lisa 2 § 5 puhul palume selgitada, millisele TsÜS 4. peatükis reguleeritud

tehingu vormile vastab süsteemis volituse andmine?

Konkreetsest volitusest sõltuvalt võib see vastata nii kirjalikku

taasesitamist võimaldavalt vormile (TsüS § 79) kui elektroonilisele

vormile (TsÜS § 80).

52

49. Lisa 2 § 6 puhul jääb ebaselgeks, kas esindusõiguse erisusi saavad nägema ka

kolmandad isikud ehk kas juhtumid, kus juriidilise isiku juhatus on teatud

toiminguteks oma õigused edasi volitanud, on ka avalikkusele näha või on

edasivolitamise võimalikkus ette nähtud üksnes konkreetsete tegevuste jaoks

riigi infosüsteemides ning avalikkusele seda ei kuvata?

Edasi saab volitada ettenähtud rolli (nt teatud tehingu, toimingu

tegemine), millest tulenevaid õigusi saab riigi infosüsteemis kasutada,

avalikkusele seda ei kuvata.

50. Vastavalt lisa 2 § 12 lõikele 1 peavad andmeandja ja lõppkasutaja teavitama

viivitamata vastutavat töötlejat ebaõigetest andmetest keskse volituste

haldamise andmekogus. Palume selgitada, kuidas praktikas näiteks juriidiliste

isikute põhiandmete osas see välja nägema peaks? Kas on võimalik

teoreetiline olukord, et isik võtab ühendust hoopis andmekoguga ning nõuab

juriidilist isikut puudutavate andmete (nt ärinimi, esindajad) muutmist, samas

äriregistris nime või esindusõigust tegelikkuses muudetud ei ole. Juhime

küsimuse kaudu tähelepanu sellele, et äriregister on kohtulik register ning

kogu äriregistrit puudutav käib läbi e-äriregistri kohtule esitatavate avalduste

kaudu.

Äriregistri põhiandmeid läbi keskse volituste haldamise andmestiku

muuta ei saa.

51. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas suhestub uus andmekogu

näiteks äriregistri andmetega ja nende „kasutamisega“ ettevõtjate poolt.

Äriregister on antud kontekstis andmeandja – volituste haldamise

võimaldamiseks kasutab andmekogu äriregistri põhiandmeid.

52. Lisa 2 § 11 lõike 3 punkti 4 osas märgime, et isikukoodi kõigi välismaalaste

puhul pole, tuleb arvestada ka sünniajaga.

Kuivõrd lõppkasutajaks on füüsilised isikud, kellel on Eesti isikukood,

ei ole muudatus vajalik.

53. Lisaks tekib küsimus, kuidas mõjutab lisa 2 § 11 lg 3 punktides 3−5 nimetatud

äriregistri andmestiku muutumine volituste haldamise andmekogu toimimist.

Keskse volituste haldamise andmestik saab andmeid kõikide § 11 lg 3

nimetatud andmete muutmise kohta. Muudatus on rakendusakti

kavandisse sisse viidud.

54. Kokkuvõtteks palume seletuskirjas selgitada, mis on loodava süsteemi seos

laiemalt äriregistri ja selle regulatsiooniga ning koostöös RIK-iga oleme

valmis sellel teemal ka täiendavalt selgitusi andma.

Äriregister on keskse volituste haldamise andmestiku suhtes

andmeandja, muus osas puudub otsene seos äriregistrit puudutava

regulatsiooniga.

2. Siseministeerium

55. Rakendusaktide kavandid on koostatud ebaühtlaselt. Arvestades, et tegemist

on erinevate loodavate andmekogude põhimääruste kavanditega, siis peaksid

need olema sarnase ülesehitusega ning sarnases valmimisjärgus, näiteks võiks

olla kõigis esitatud ka vastutava töötleja õigused ja kohustused järelevalve

teostamisel.

Nõusolekuteenus: Ei arvesta. Erinevatel süsteemidel ei pea olema

ühesugused kavandid, sellepärast nad eraldatud ongi. Valmisjärk on

peaaegu täielik. Vastutav töötleja on seaduse tasandil (vt AvTS § 43.10

lg 3). Kui vastutav töötleja on seaduse tasandil ei ole seda vaja

rakendusakti panna. See oleks ebavajalik dubleerimine. Juurdepääsu

53

Samuti leiame, et üle tuleb vaadata juurdepääsupiirangute sätted.

Justiitsministeeriumi analüüsis „Andmekogud ja isikuandmed: EV

Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“ (lk 38-39) on

toodud, et juurdepääsupiirang tuleb sätestada seaduses ja määruseandjal

selleks õigust ei ole. Seega juhul, kui teave on juurdepääsupiiranguta, siis seda

eraldi reguleerima ei pea ka põhimääruses (nt seletuskirja lisa 2 § 13).

piiranguid ei ole nõusolekuteenus sätestanud, vt rakendusakti kavand

§ 17 lg 1. § 17 lg 2-4 selgitavad, kus andmeid näeb aga juurdepääsu

piirangu on AvTSis (§ 35) ja midagi erinevat sellest nõusolekuteenus

ei tee.

56. Tähelepanekud seletuskirja lisa 1 „Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja

andmeedastuse nõusoleku andmekogu põhimäärus“ kohta. Põhimääruses

võiks olla eraldi ja selgelt välja toodud, mis andmed tulevad

rahvastikuregistrist. Näiteks lisas 2 on eraldi välja toodud rahvastikuregister

ning reeglina on ka teistes põhimäärustes toodud, mis andmed täpselt, millisest

andmekogust tulevad.

Teadmiseks võetud. Arvestatakse kavandis.

57. „Keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste haldamise

andmekogu põhimäärus“: paragrahv 11 lõike 2 (puudutab rahvastikuregistrist

andmete saamist):

1) punktis 1 on toodud, et rahvastikuregistrist saab keskse volituste haldamise

andmekogu lõppkasutaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja andmed tema

elusoleku kohta. Rahvastikuregistris ei ole andmeid isiku elusoleku kohta.

Rahvastikuregistris on andmetena toodud surma andmed. Soovitame seetõttu

sätte sõnastust muuta, et lõppkasutaja saab teabe isiku staatuse kohta, st kas

isik on rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt elus, surnud või andmed

isiku kohta puuduvad.

2) punktis 3 on öeldud, et saadakse lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed.

Rahvastikuregistri seaduses on toodud eestkostja, mistõttu palume kasutada

seaduse terminit.

Lisaks palume hinnata § 5 lg 2 ja § 11 lg 2 koosmõju. Kui § 5 kohaselt

füüsilisest isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse

digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel ning § 11 lg 2 kohaselt

on loetelu, mida saadakse rahvastikuregistrist, siis kas on vaja digitaalset

Arvestatud, rakendusakti kavandit vastavalt muudetud.

54

tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel tuvastatud isiku kohta samu

andmeid rahvastikuregistrist. Autentimisel juba läbi tuvastusvahendi

kontrollitakse neid andmeid. Lisaks põhimääruse § 11 lg 4 ütleb, et

andmekogu saab lg-s 2 toimunud muutuste kohta andmed.

Keeleseaduse § 71 lõike 7 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Tõlgete andmekogu põhimäärus“ kavand

16. Siseministeerium

58. 1) Palume üle vaadata andmekogu nimetus - eelnõus on nimetatud

tõlkeandmekogu, lisas 3 tõlgete andmekogu.

2) preambulis on ekslikult viidatud lõikele 7, kui eelnõus on lõikeid

ainult 6. 4 (4)

3) täpsustamist vajaks §-s 3 toodud volitatud töötleja ülesanded ning §-

s 7 asutuse tõlketöö korraldaja roll ning selgitamist vajaks §-s 6 toodud

rolli andmed.

Preambulis on ekslikult viidatud lõikele 7, kui eelnõus on lõikeid ainult

6.

Täpsustamist vajaks §-s 3 toodud volitatud töötleja ülesanded ning §-s 7

asutuse tõlketöö korraldaja roll ning selgitamist vajaks §-s 6 toodud rolli

andmed.

Arvestatud.

1

Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 6

KOOSKÕLASTUSTABEL

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmine

I Eelnõuga seotud muudatused

Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht

1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega

1.

Esmalt juhime tähelepanu, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastamisele ka

teise avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise eelnõu (volituste ja

andmekogude eelnõu). Otstarbekas on eelnõusid, mis ei ole seotud EL

õigusega, menetleda ühtse eelnõuna. Seetõttu soovitame kaks eelnõu

ühendada.

Mitte arvestada. Kuivõrd taasterahastu tingimustes on lubatud

konkreetseks tähtajaks sündmusteenuste eesmärgid ära tuua, siis vajalik

ikkagi eraldi eelnõuna menetleda. Teiste AvTS muudatuste teemadega

peetakse veel läbirääkimisi.

2. Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine, mida

võib teha ainult seaduse alusel. Põhiseadusest ja selle tõlgendamise

kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusereservatsiooni

põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi

reguleerima seadusandja, Riigikogu. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid

ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge

ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka

isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine

peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme

täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi

alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad

peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Lisasime proportsionaalsuse testi

seletuskirja.

2

aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused

täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema

isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning

töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete

töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule.

3. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse volitusnormi, mille alusel Vabariigi

Valitsus võib kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui

ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise,

haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirja lisaks

olevas rakendusakti kavandis (§ 1 p-s 8 sisalduvates §-des 23 ja 27)

nähakse ette, milliseid isikuandmeid ning kui kaua Eesti teabeväravas

töödeldakse. Tulenevalt eelmise punkti selgitustest palume töödeldavate

isikuandmete kategooriad ning andmete säilitustähtaeg sätestada

seaduse tasandil. Juhime ka tähelepanu, et rakendusakti kavandis (§ 1 p-

s 8 sisalduvas §-s 29) on puudu andmetöötluse logide säilitamistähtaeg.

Palume kavandada vastavad muudatused.

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1.

4. Kooskõlastuskirja punktis 2 esitatud selgitusest lähtudes palume

seaduses sätestada ka Eesti teabevärava pidamise eesmärk. Juhime

tähelepanu, et eesmärk ei saa olla pelgalt teabe kättesaadavaks tegemine,

lisada tuleks ka, millisel eesmärgil teave kättesaadavaks tehakse.

Andmete töötlemise eesmärk peab seadusest selgelt nähtuma.

Arvestada, eesmärgi säte on selgemaks kirjutatud. Vt lähemalt eelnõu §

1 p 2.

5. Eelnõu § 1 p-ga 1 muudetav AvTS-i § 321 lõige 2 sätestab, et Eesti

teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet, kes haldab ja

arendab teabevärat. Juhime tähelepanu, et vastutava töötleja kohustused

on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) IV peatükis,

seega ei ole vajalik vastutava töötleja ülesannete loetlemine seaduses.

Teeme ettepaneku sõnastada lg 2 järgmiselt – „Eesti teabevärava

vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemiamet.“ Palume täpsustada ka

Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1 p 3.

3

AvTS-i § 321 uue lõike 3 sõnastust, sest hetkel on arusaamatu, keda

peetakse silmas teabevärava haldja all. Leiame, et lõikest 2 tulenevalt

saab teabevärava haldajaks olla selle vastutav töötleja. Palume

seletuskirjas täpsemalt selgitada, milles seisneb AvTS § 321 uues lõikes

3 nimetatud koostöö teabevaldaja ja teabevärava haldaja vahel.

6. Eelnõu seletuskirjas (lk 4–5) on selgitatud, et andmetöötlus

sündmusteenuse puhul toimub isiku nõusoleku alusel. Selgitame, et isik

annab nõusoleku (teeb päringu) isikuandmete edastamiseks Eesti

teabeväravasse. Edasine andmetöötlus Eesti teabeväravas toimub

eelnõuga loodaval õiguslikul alusel. Kui isik soovib saada mingit

teenust, teeb ta taotluse teenuse saamiseks. Seda ei tohi aga segamini

ajada nõusolekuga IKÜM-i mõttes. Juhul kui isik teeb taotluse teenuse

saamiseks, siis teenuse osutamiseks vajalik andmetöötlus toimub juba

konkreetset avalikku ülesannet reguleeriva seaduse alusel. Palume

seletuskirja selles osas täiendada.

Arvestatud, seletuskiri selles osas selgemaks kirjutatud.

7. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud

normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Arvestada.

2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega

8.

Kooskõlastame avaliku teabe seaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu

tingimusel, et eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse ministeeriumi

valitsemisala olemasolevatest kuludest või saadakse lisavahendid riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamise

protsessis.

Osaliselt arvestada. Eelnõu koostaja asutus ei saa sellist kinnitust anda.

Vajalikud taotlused on esitatud. Rahastamisplaani on seletuskirjas

täpsustatud.

9. Eelnõuga ei kaasne küll kulud 2025. aastal, kuid seletuskirjast ei selgu,

milliste riigieelarve vahendite arvelt planeeritakse sündmusteenuste

platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit

aastas) ning Riigi Infosüsteemi ameti ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud

(ligikaudu 500 000 eurot aastas) katta pärast Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF) rahastamise lõppemist. Kulude allika

selgumisel palume seletuskirja vastavalt täpsustada.

Arvestatud. Kuludega seonduvat põhjalikult selgitatud seletuskirjas.

3. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega

4

10.

Eelnõu § 1 punkt 1 sätestab, et Eesti teabeväravaga võimaldatakse

juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele. Vabariigi

Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“

kohaselt on teenus otsene avalik teenus ja tugiteenus. Palume selgitada,

mida mõeldakse elektroonilise otsese avaliku teenuse all, kuna sellist

terminit õigusaktides ei kasutata.

Mitte arvestada. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 “Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused” defineerib mõisted “otsene avalik

teenus” ja “tugiteenus”. Sõna “eletrooniline”, mis täiendab terminit otsene

avalik teenus, näitab teenuse vormi ja ei vaja eraldi definitsiooni.

11. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt on Eesti teabevärava vastutav töötleja Riigi

Infosüsteemiamet. Vastutava töötleja mõiste on kasutusel andmekogude

puhul, kuid teabevärav on kontaktpunkt. Palume selgitada, kas Eesti

teabevärav liigitatakse eelnõuga andmekoguks.

Mitte arvestada. Vastutav töötleja on termin, mis on defineeritud ja

tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (määrus (EL) 2016/679) ja on

seotud isikuandmete töötlemisega. Kasutatud on õiget terminit.

12. Eelnõu § 1 punktis 1 tuleks kasutada ühte ja sama terminit: kas „Eesti

teabevärava vastutav töötleja“ või „Eesti teabevärava haldaja“. Hetkel

on kasutusel mõlemad, mis on segadust tekitav.

Arvestada. Parandasime ebatäpsused.

4. Eesti Valdade ja Linnade Liit kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel

13.

Eelnõu seletuskirjas tuleks viidata ka kohaliku omavalitsuse poolt

osutatavatele sündmusteenustele ning eelnõule lisatud rakendusaktis

tuleks käsitleda KOVi vastava soovi korral võimaliku andmeandjana

lisaks riigile ka kohaliku omavalitsuse andmekogu. Eelnõu seletuskirjas

rõhutatakse, et olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt

abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis

kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende

killustumine. Samas ei pööra eelnõu seletuskiri tähelepanu sellele, et

teinekord on isikul võimalus mõne elusündmuse juures (nt lapse sünd,

lähedase surm) kasutada lisaks riiklikele teenustele ka KOVi teenuseid

(n. sünnitoetus, matusetoetus) ning nende sidumine sündmusteenusesse

eelnõu seletuskirjas tähelepanu ei saa. Palume seletuskirja täiendada

selliselt, et seal oleks ka viide KOVi teenustele ning selgitus, kuidas

KOVi teenused sündmusteenustesse kaasuvad või siis vastupidi selge

seisukoht selles osas, et KOVi teenused sündmusteenustesse ei kaasu.

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

14. Rakendusakti kavandi § 24 kohaselt saab andmeandja olla 'riigi

infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud

andmekogu'. Kui lähtuda põhimõttest, et RIHAs (Riigi Infosüsteemi

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

5

Haldussüsteemis) ei registreerita andmekogu, mis pole otseselt asutatud

seaduse alusel vaid aitab KOVil täita vabatahtlikkuid ülesandeid (mille

puhul KOV kasutab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKSi

§ 6 lg 3) võimalust otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi,

mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada), siis kas

selline andmekogu, mida ei pea RIHAs registreerima, saab tulevikus

olla osa riigi infosüsteemist ehk olla andmeandjaks isikustatud teabe

kuvamise süsteemi eesti.ee platvormil?

15. Teeme ettepanku, et andmeandjaks isikustatud teabe kuvamisel saab

KOVi soovi korral olla ka kohaliku omavalitsuse andmekogu ning

palume selle kohta selgitust ka eelnõu seletuskirja.

Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis,

kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL

märgitud ära partnerina mõjude peatükis.

5. Statistikaamet valdas eelnõu osas järgnevat arvamust

16.

Soovime siinkohal juhtida tähelepanu, et kuna eelnõu on suunatud riigi

ja kodanike vahelise suhtluse sujuvamaks muutmisele riigi teenuste

pakkumisel, kus ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu

kohta kuvatakse isikustatud teave inimesele (sündmusteenus) ühtses

kontaktpunktis, tuleb antud teenuse pakkumisel arvestada ka üldise

andmehalduse korralduse vaatega. Seda eelkõige erinevates

andmekogudes ja muudes andmestikes sisalduvate andmete kvaliteedi

koordineeritud tagamisel, mis on eelduseks, et töödeldavate andmete

alusel tehtavad otsused on aja- ja asjakohased. Seega on Statistikaamet

seisukohal, et sündmusteenuste pakkumine saab olla eesmärgipärane

juhul, kui sellega seonduv andmehaldus on igakülgselt läbi analüüsitud

arvestades, et RIA roll on pakkuda eelkõige keskkonda ühtse

kontaktpunktina, mistõttu andmete haldamise kompetents peab olema

tagatud muul moel. Viimast mõjutab ka Euroopa Liidu andmehalduse

määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2022/868, 30. mai

2022, Euroopa andmehalduse kohta) nõuete kataloogi rakendamise

vajadus riigi käsutuses olevate andmete taaskasutamisel ja

kättesaadavaks tegemisel.

Võtta teadmiseks. Andmehaldus põhimõtetega arvestatakse. Nende

seaduse tasandile toomine ei ole vajalik. Andmete haldamise kompetents

on tiimides sees.

6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgnevad märkused

6

18. Küsime täpsustuseks, kas saame õigesti aru, et seadusemuudatuse

eesmärk ei ole hakata koondama ja hoiustama infot erinevatest

andmebaasidest erinevate andmesubjektide kohta (linkida isikute

andmeid üle andmekogude), vaid koondama ja kuvama ainult

konkreetse andmesubjekti päringu või nõusoleku alusel just talle

vajalikku infot, mida hoitakse 30 minutit kuni 30 päeva? Meie

arusaamise kohaselt ei ole eelnõuga siiski välistatud, et eriseaduste või

andmesubjektide nõusolekute alusel saab mõni asutus või ettevõtja

tulevikus paluda ka laialdasema info kokku koondamist (markantseima

näitena terviseandmete kokku koondamist Riigi Infosüsteemi Ametis),

kui selline alus on seaduses või andmesubjektidelt olemas ja tehniline

võimekus seda toetab. Palume seda täpsustada ning jagada infot edasiste

plaanide ja tehnilise lahenduse osas.

Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab

isikuandmeid näidata vaid andmesubjektile, kellega need andmed seotud

on. Eesmärk on isiku jaoks temaga seotud isikustatud info kokku

koondada ühte kohta. Eelnõu ega ka isikustatud teabe kuvamise süsteem

ei lingi isikuandmeid üle andmekogude kokku, vaid teeb seosed vaid

andmesubjekti jaoks Eesti teabeväravasse. Infot edasiste plaanide ja

tehnilise lahenduse osas jagab MKMi teenuste tiim koos RIAga. Anname

viimase osas ITLi soovi edasi vastavale tiimile.

19. Juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuanalüüsis (seletuskirja lk 11-12) ei

ole hinnatud majanduslikku mõju (mõju ettevõtetele, sh

halduskoormusele), ehkki Eesti teabevärav on olemuslikult ka

ettevõtjatele suunatud riigi pakutav kanal. Samuti ei ole hinnatud

mõjusid IKT sektorile ja laiemalt e-riigi arengule. Palume ka neid

mõjusid hinnata ning eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud. Seletuskirjas mõjude osa täiendatud majandusmõjude ning

e-riigi arengu mõjudega. IKT sektorile ei ole teistsuguseid mõjusid kui

juba mõjuhinnangus väljatoodud.

20. Palume ITL võimalusel kaasata ka eelnõu lisaks oleva rakendusakti

menetlusse. Teadmiseks võetud.

7. Sotsiaalkindlustusamet võttis eelnõu teadmiseks ning markeeris

21. Markeerime ainult, et eelnõu seletuskirja punktis 6 (sündmusteenusega

seonduva mõju sihtrühm) kahe näite juures on seotud osapooleks

ka SKA, kuna lähedase kaotuse puhul tuleb tõenäoliselt tulevikus seos

STAR-iga ja pensionile jäämise puhul SKAIS-iga.

Arvestatud. Lisasime seletuskirja.

8. Tervisekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta.

9. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgneva arvamuse.

22. Eelnõu § 1 p 2 märgitud AvTS § 32¹ lg 5 sõnastus „Vabariigi Valitsus

võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui

isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise,

Arvestatud. Volitusnorm muudetud.

7

haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra.“ ei sobi, kuna see jätab

seadusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas üldse sätestatakse

täiendav regulatsioon Eesti teabevärava kaudu isikuandmete töötlemise

reeglite ja põhimõtete osas või mitte. Seaduses sätestatud volitusnorm

peab olema selge ja konkreetne, seega AKI soovitab loobuda sõna

„võib“ kasutusest ning määrata konkreetselt Vabariigi Valitsuse

kohustuse kehtestada määrusega Eesti teabevärava kasutamise nõuded

ja korra.

Eelnõu seletuskirjas on keskendutud suuresti analüüsile, kas Eesti

teabevärava puhul on tegemist infosüsteemi või andmekoguga. AKI

nõustub seletuskirjas toodud argumentidega ning sellega, et tegu on

infosüsteemiga. Kuid seletuskirjas jäid muud olulised asjad seletamata.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri detailsemaks kirjutatud.

Arusaamatuks jääb näiteks see, kas Eesti teabevärava teenuse

kasutamiseks antav nõusoleku all peetakse silmas IKÜM art 6 lg-s 1

mõeldud nõusolekut. Inimene küll avaldab nõustumust (tahteavaldus),

et oma isikuandmed töölauale saada või sündmusteenust kasutada. Kuid

AKI hinnangul ei ole siiski antud juhul tegu klassikalise andmekaitselise

nõusolekuga. Ühtlasi ei ole eelnõust, rakendusaktist ega seletuskirjast

ühiselt selge, kellele ja kuidas peaks inimene nõusolekut andma, kas

Eesti teabeväravale või andmeandjale.

Arvestatud. Seletuskirjas selgitatud detailsemalt.

Eelnõu seletuskirjas AvTS § 32¹ lg 1 kommentaari juures väidetakse, et

isikustatud teavet saab teabeväravas kättesaadavaks teha juhul, kui

sellise võimaluse sätestab eriseadus või füüsilise isiku nõusolekul, kui

pakutakse mugavusteenust. Arusaamatuks jääb siinjuures see, millise

isikustatud teave kättesaadavus on ettenähtud eriseadusega, eriti

arvestades, et rakendusakti § 23 lg näeb ette isikustatud teabe kuvamist

süsteemis ainult isiku tahteavalduse või nõusoleku alusel.

Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas on täiesti jäetud käsitlemata rakendusakti muudatused,

millised on aga suuresti seotud isikuandmete töötlemisega. Puhtalt

rakendusakti kavandi alusel ei ole võimalik hinnata, kas Eesti

teabeväravas töödeldavate isikuandmete töötlemisel on järgitud

Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. Rakendusakti

kavandi muudatused selgitatakse detailsemalt lahti rakendusakti

seletuskirjas. Kaasame rakendusaktide menetlusse ka AKI.

8

isikuandmete kaitse põhimõtted, näiteks, kas isikuandmete säilitamise

tähtajad on põhjendatud, kuna seletus valitud tähtaegade pikkuse

vajalikkuse osas puudub.

9

II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside

Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid,

mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning

samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad

seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud

volitusnorme.

Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on

saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga.

Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel,

kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused,

siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada.

1. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 321 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse

„Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise,

kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu, sündmusteenuse loetelu ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja

kord“ kavandiga

21. Rakendusakti kavandi § 23 lg 1 mõlema punkti teavet kuvatakse Eesti

teabeväravas, seega oleks AKI hinnangul mõistlikum tõsta fraasi „Eesti

teabeväravas“ teisest punktist lõike 1 põhilausesse nt järgmiselt:

„Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab näidata Eesti

teabeväravas füüsilisele isikule: /…/“. Muidu tekib ekslik mulje, justkui

kuvatakse Eesti teabeväravas ainult punktis 2 nimetatud andmed.

Teadmiseks võetud.

22. AKI leiab, et nii isikustatud teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 1)

kui isiku sündmusteenuste kohta käiva teave (rakendusakti kavandi § 23

lg 1 p 2) Eesti teabeväravas kuvamise aluseks on isiku tahteavaldus. Nii

seletuskirjas kui rakendusakti kavandi tekstist tulenevalt on võimatu aru

saada, milles seisneb sisuline erinevus tahteavalduse ja nõusoleku vahel.

Teadmiseks võetud.

10

Ühtlasi, nagu on juba eespool mainitud, jääb arusaamatuks, kas

nõusoleku puhul on tegemist andmekaitsealase nõusolekuga, mille

jaoks on IKÜM-is ettenähtud konkreetsed põhimõtted ja reeglid.

23. Rakendusakti kavandi § 23 lg 2 iga punkti sõnastuses säilitustähtaja

määramisel kasutatud sõna „kuni“ ei sobi, kuna isikuandmete puhul

peab säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt arusaadavalt ning

seletuskiri peab sisaldama põhjendused selle pikkuse kohta. Lisaks jääb

ebaselgeks, mis andmed on „isikustatud teabe kuvamisega seotud

andmeid“, st kas tegemist on rakendusakti kavandi §-s 27 nimetatud

andmetega või nende kuvamisega seotud andmetega (viimase puhul jääb

arusaamatuks millised need andmed võiksid olla). Kui siiski tegemist on

§-s 27 nimetatud andmetega, siis peaks § 23 lg 2 sõnastuse muutma

selgemaks.

Teadmiseks võetud.

24. Mõisted kehtivas määruses ja muudatustes ei lähe kokku. Määruses

kasutatakse termineid, mis tegelikult tähendavad üht aja sama isikut (nt

teabevaldaja, andmeandja, teenusepakkuja). Seletamata on andmesaaja

mõiste. Kui andmesaaja puhul on tegemist isikuga, kelle andmed

kuvatakse süsteemis, siis arusaamatuks jääb, kuidas tema saab

rakendusakti kavandi §-s 26 ettenähtud õigust kasutada ehk esitada

haldajale avalduse isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise

lõpetamiseks.

Teadmiseks võetud.

25. Rakendusakti kavandi § 26 reguleerib sama asja, ehk Eesti teabevärava

süsteemi kasutamise lõppemist, mida on juba reguleeritud kehtiva

määruse §-ga 17.

Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem ja teenuse

sulgemine on erinevad.

26. Lisaks ülaltoodule jääb rakendusakti kavandi §-i 26 kohaselt

arusaamatuks, kas süsteemi kasutamine lõppeb kohe avalduse

esitamisest või avalduse läbi vaatamine võtab omajagu aega. Sätet võiks

selgemini sõnastada.

Teadmiseks võetud.

27. Rakendusakti kavandi § 27 lg 2 on sisutühi, kuna dubleerib § 3 lg-t 1,

millega tekitab ebaselgust. Teadmiseks võetud.

28. Rakendusakti kavandi § 28 (haldaja ülesanded) on sisuliselt haldaja

kohustused, mis on juba reguleeritud kehtiva määruse § 3 lg-s 3. Teadmiseks võetud.

11

Loogiline oleks paigutada haldaja õigusi ja kohustusi puutuava

regulatsiooni ühte paragrahvisse, sh vaadata üle, et muudatused ei oleks

juba olemasoleva regulatsiooniga vastuolus ega dubleeriks teineteist.

29. Rakendusakti kavandi § 29 reguleerib isikuandmete logimist, seega peab

ka logide säilitamise tähtaega määrusega kindlaks määrama, mis on

hetkel tegemata. Andmete säilitamine ja logimine on reguleeritud

kehtiva määruse §-s 21, mille lg 5 kohaselt logisid säilitatakse kuni viis

aastat andmete muutmise hetkest arvates. Ehk juttu on ainult

muudatustest, reguleerimata on logide säilitamine nende tekkimisest, sh

ei sobi isikuandmete säilitamise puhul ebamäärane säilitustähtaeg, ehk

sõna „kuni“ peaks isikuandmete säilitamise tähtaja määramisel vältida.

Lisaks viitab kehtiva määruse § 21 lg 6 kehtetu määrusele, seega

sisuliselt on hetkel logide säilitamise regulatsioon üldiselt puudulik.

Kokkuvõtvalt on AKI seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate

osapoolte arutelusid enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega

arvestada. Vajadusel on AKI valmis osapooltega kohtuda, et anda

täiendavad selgitused ülaltoodud tähelepanekute osas ning soovitusi

võimalike muudatusettepanekute osas.

Teadmiseks võetud.

1

22.09.2025

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) muutmisega täpsustatakse Eesti teabevärava

regulatsiooni, sh isikustatud teabe osas, ning luuakse andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu, mis koosneb kahest eraldi andmestikust: andmenõusoleku andmestikust ja

volituste haldamise andmestikust. Andmenõusoleku puhul saab inimene anda, vaadata ja tagasi

võtta oma nõusolekuid ühes kohas. Volituste haldamise süsteemis on ettevõtjal võimalik anda,

muuta ja tagasi võtta oma volitusi.

Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu täiendatakse selle ajakohastamise eesmärgil, et Eesti

teabevärava roll ühtse kontaktpunktina oleks õiguslikult selgemini kehtestatud olenemata selle

tehnilisest lahendusest. Sellest tulenevalt võib Eesti teabevärav olla ka muus vormis kui

veebileht (näiteks mobiilirakendusena). Lisaks täiendatakse kehtivat AvTS-i regulatsiooni nii,

et see annaks üheselt mõistetava aluse isikustatud teabe kuvamiseks ning erinevate

esitluskihtide reguleerimiseks Eesti teabeväravas. Eesmärk on luua õigusselgust, muu hulgas

pakkumaks ja arendamaks sündmusteenuseid, et muuta otseste avalike e-teenuste kasutamine

inimestele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks.

Andmenõusolekusüsteem ja volituste haldamise süsteem on kesksed süsteemid, mis tagavad

haldusorgani ülesande täitmise ja teenuse osutamise ning inimese õiguste realiseerimise ühtsete

reeglite alusel. Esiteks luuakse eelnõuga õiguslik alus andmeedastuseks nõusoleku andmise

süsteemi (edaspidi andmenõusolekusüsteem) ja volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtuks

ja teiseks volitatakse Vabariigi Valitsust asutama asjakohast andmekogu. Loodav andmekogu

aitab kaasa riigi infosüsteemi läbipaistvusele ning toetab kvaliteetsete e-teenuste osutamist.

Kesksete süsteemide kasutamine on riigile tervikuna soodsam võrreldes sellega, kui iga asutus

arendaks oma süsteemide juurde vastavad lahendused ise. Lahenduste puhul, mida vajavad

mitmed erinevad asutused, on keskse lahenduse loomine ebavajalikku dubleerimist välistav

meede. Andmevahetuse tõhustamine läbi andmenõusolekusüsteemi keskse, standardse,

skaleeruva ja majanduslikult vähekoormava lahenduse abil elavdab andmemajandust,

soodustades inimestele mõeldud innovaatiliste lahenduste loomist erasektoris. Läbi volituste

haldamise süsteemi vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning tagatakse

kiirem, lihtsam ja mugavam lahendus volituste haldamisel. Volituste haldamise osas luuakse

õiguslik alus volituste haldamiseks keskselt ainult Eesti Teabeväravas. Volituste

haldussüsteemi õigusmuudatus ei anna õiguslikku alust teistele valdkondlikele täna

eksisteerivatele volituste haldamise süsteemidele.

1.1.2. Keeleseaduse muutmine

2

Keeleseaduse (KeeleS) muutmise peamine eesmärk on luua õiguslik alus tõlkeandmekogu

Tõlkevärav asutamiseks. Eelnõu ja selle alusel kehtestatava rakendusaktiga luuakse võimalus

eelkõige riigiasutustele, aga nende tellitud tõlgete kaudu ka tõlkeettevõtjatele tõlkeprojektide

keskse haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamiseks. Tõlkevärav võimaldab ametnikel tõlketöid

tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge juhtida ning tõlkijatel ja toimetajatel

tõlketöid teha.

Keskse tõlkekeskkonna loomise vajadus on tingitud olukorrast, kus riigiasutuste

tõlkimisvajadus kasvab iga aastaga aina enam ja tekitab avalikule sektorile suuremaid kulutusi.

Praegu kasutavad avaliku sektori organisatsioonid samadel eesmärkidel erinevaid

tõlketehnoloogilisi vahendeid, mis põhjustab dubleerimist ja topelt kulu. Praegu puuduvad

keskne tõlkemälu ja masintõlkevahendid, mis võimaldaksid tagada tõlgete ühtluse ja kvaliteedi

ning vähendada tõlkimisele kuluvat aega ja raha.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja AvTS § 321 osa on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi

JDM) digiriigi osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373,

[email protected]), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Helena Lepper

(5855 6265, [email protected]) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659,

[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) õigusosakonna juhataja

Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]).

AvTSi andmenõusolekusüsteemi puudutava eelnõu osa on koostanud JDMi digiriigi osakonna

IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]), sama osakonna IT-

õiguse talituse IT-õiguse nõunik Helena Lepper (5855 6265, [email protected]), AI ja

andmete talituse andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (5448 0013,

[email protected]) ja RIA õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud,

[email protected]).

Volituste haldamise süsteemi puudutava eelnõu osa on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digimajanduse osakonna ettevõtja

digivärava jurist Triin Tõnisson (715 3408, [email protected]) ja RIA õigusosakonna

juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja KeeleS-i puudutava osa on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi

(edaspidi HTM) õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Mattias Suumann (735 0576,

[email protected]). HTMist osales eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamises ka õigus- ja

personaliosakonna õigusnõunik Margit Kiin (735 0199, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDMi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 59 lg 1 alusel

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste

arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide,

sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning ministeeriumi pädevuse

3

kohane õigusloome. MKM-i valitsemisalas on VVS § 63 lg 1 kohaselt ettevõtjatele teenuste

arendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. HTM-i valitsemisala on VVS §

58 lg 1 kohaselt keelepoliitika kavandamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2025. aasta 6. juulil jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.07.2025,

2) ning KeeleS-i 2025. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.01.2025, 3).

Kõnesoleva eelnõu eri osad on seotud ühte eelnõusse tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

1.3.1. Eesti teabevärava muudatuste osa (AvTS § 321)

Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike

teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“1

tulemusel valminud töös esitatud ettepanekutega.

Mobiilirakenduse kontrollpäringuga isikusamasuse kontrollimise aspektist on eelnõu seotud

isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega2 (edaspidi ITDS-i eelnõu). See muudatus jõustus 06.07.2025.3

Riikliku postkasti teemal on eelnõu seotud keskse teabe edastuse ja dokumentide

kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsusega4.

Lähtudes värskemast isikuandmete kaitse üldmääruse5 (edaspidi IKÜM) tõlgendusest,

soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks RIA poolt.

Sellest tulenevalt on eelnõu kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema kasutamise kaudu.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-20276 punktiga “Arendame

riigiäpis ja Eesti teabeväravas välja töölaua, kus inimene näeb oma taotluste etappi ning millised

sammud tuleb veel läbida. Eelnevalt lihtsustame protsesse endid”.

1.3.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomise osa (AvTS 51.

peatüki täiendamine §-ga 4310)

Eelnõu koostamisel arvestati ka asjakohases ulatuses:

1 Õigusanalüüs „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“.

https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-

03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf. 2 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/078b456e-2d57-44bf-8c1e-4b2c5194240d#VCc6mDIN. 3 Isikut tõendavate dokumentide seadus - RT I, 26.06.2025, 1. ITDS § 181 lg 11. 4 Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5764c413-0d34-499d-a3aa-e532e808f484 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Määrus - 2016/679 - ET - GDPR - EUR-Lex 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus

4

1) MKM-i tellitud „Nõusolekusüsteemi analüüsis“ sisaldunud ettepanekutega7;

2) RIA tellitud „Pääsuhalduste analüüsis” sisaldunud ettepanekutega8.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-20279 punktiga “Andmete

ühekordse esitamise tagamiseks loome andmeedastuse nõusolekule selge õigusliku aluse ning

muudame riigi infosüsteemides paikneva juriidilise isiku teabe keskselt kasutatavaks e-

äriregistrist”. Selle punkti täitmist toetab andmenõusoleku regulatsioon käesolevas eelnõus.

Volituste haldamise süsteemi osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2025-202710 punktiga ”Jätkame ettevõtjateenuste lihtsustamist ja koondamist ühte keskkonda.

Keskseks teenuste portaaliks muutub riigiportaal ja riigiäpp eesti.ee. Ühtlustame teenuseid üle

kõikide asutuste, et väheneks ettevõtjate halduskoormus avaliku sektori kohustuste täitmisel ja

teenuste kasutamisel”.

Arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“11 nähtub, et üheks eesmärgiks inimkeskse digiriigi

kujundamisel on luua isikutele võimalus tehnilise lahenduse abil otsustada, kes, mis

eesmärkidel ja tingimustel saab nende jagatavaid andmeid kasutada.12 Seda eesmärki aitab

saavutada üleriigilise andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtt.13 Andmenõusolekusüsteemi on

arengukavas kirjeldatud kui „asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenust, millega inimene

saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete

väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel

kontrollida selleks vajaliku nõusoleku olemasolu.“14

Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste hetkel menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega. Kaudselt toetab eelnõu Euroopa andmestrateegia elluviimist.

Euroopa andmestrateegiaga15 on Euroopa Komisjon võtnud selge suuna saavutada Euroopa

Liidus andmepõhine majandus16. Andmed on majandusarengu alus, sest nende põhjal saab luua

uusi tooteid ja teenuseid, mis suurendavad tootlikkust ja tõhusust kõigis

majandusvaldkondades. Andmed võimaldavad tooteid ja teenuseid personaliseerida, paremini

poliitikat kujundada ja valitsuse teenuseid täiustada, samuti on andmed ülioluline ressurss

idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks toodete ja teenuste

väljatöötamisel.17

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi luua ühtne Euroopa andmeruum, mis annab Euroopa

Liidu ettevõtjatele võimaluse kasutada ära ühtse turu mastaape, et:

1) andmed saaksid liidus ja sektorite vahel vabalt liikuda,

7 Nõusolekuteenuse analüüs. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/nt_aruanne_final_3.pdf 8 Proud Engineers OÜ, detsember 2021. RIA veebileht. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid-

avalike-e-teenuste-pakkumiseks/paasuke 9 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 11 Digiühiskonna arengukava 2030. https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 12 Samas, lk 17. 13 Samas, lk 18. 14 Samas, lk 62 (allmärkus 19). 15 Euroopa andmestrateegia. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0066 16 Samas, lk 2. 17 Samas, lk 2.

5

2) austataks täielikult Euroopa norme ja väärtusi, eelkõige isikuandmete kaitse ja tarbijakaitse

õigusakte ning konkurentsiõigust,

3) andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise normid oleksid õiglased, praktilised ja selged

ning kasutusel oleksid selged ja usaldusväärsed andmehalduse mehhanismid.18

Andmepõhise majanduse loomisel tuleks tagada tasakaal andmete liikumise ja laialdase

kasutamise ning rangete eraelu puutumatuse, julgeoleku-, turvalisus- ja eetikanormide vahel.19

1.3.3. Keeleseaduse muutmise osa

Eelnõu ei ole seotud teiste menetlustes olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Vabariigi Valitsus võttis 9. juulil 2021 vastu otsuse luua riigile keskne tõlkekeskkond, mille

eesmärgiks on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha

mitmekeelsemas maailmas. Tõlkekeskkond on üleriigiline innovaatiline arendusprojekt, mis

võimaldab parandada tõlgete kvaliteeti ja vähendada dubleerivaid arenduskulusid, mis tekiksid,

kui tehnoloogilisi lahendusi loodaks eraldi.

Tõlkekeskkonda luuakse etapiviisi aastatel 2023–2027. Keskkonna loomiseks valmis

Justiitsministeeriumi tellimusel OÜ Krabu Grupp tehtud äri-, arhitektuuri-, mõju-, riski- ning

kulu- ja tasuvusanalüüs (edaspidi kontseptsioon), rakendamise kava ning prototüüp.20

Praeguseks on valminud tõlkekeskkonna esimese etapi arendus.

2. Seaduse eesmärk

AvTS § 321 muutmise eesmärk on ajakohastada Eesti teabevärava regulatsiooni. Selleks

sätestatakse Eesti teabeväravas kui keskses kontaktpunktis isikustatud andmete, sh

sündmusteenuste vaatest, töötlemine selgemate reeglite järgi, mis muudab teenuste kasutamise

inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks ja kiiremaks. Lisaks muudetakse Eesti teabevärav

keskseks kontaktpunktiks olenemata selle tehnilisest vormist. Kõnealune eelnõu ei loo

õiguslikku alust e-teenuseid proaktiivselt osutada.

AvTS-i 5. peatüki täiendamise eesmärk on soodustada innovatsiooni ja luua juurde mugavust

nii inimese kui ka ettevõtja jaoks. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i õiguslikud

alused kahe keskse süsteemi kasutuselevõtmiseks, mille andmestikud on eraldi, kuid asuvad

ühes andmekogus:

1) andmenõusolekusüsteem, et võimaldada isikutel kasutada paremaid ja mugavamaid avalikke

e-teenuseid, sh oma õigusi efektiivsemalt hallata;

2) volituste haldamise süsteem, et võimaldada isikul avaliku e-teenuse kaudu tema antud ning

temale antud volitusi riigi infosüsteemis keskselt, mugavamalt, kiiremalt ja efektiivsemalt

hallata. Volituste haldamise süsteemi õiguslik alus on seotud keskselt pakutava volituse

süsteemiga Eesti Teabeväravas.

KeeleS muutmise eesmärk on luua õiguslik alus andmekogule Tõlkevärav ja seeläbi

võimaldada riigiasutustele (edaspidi kasutajaasutused) ning seoses nende tellitavate tõlgetega

18 Samas, lk 5. 19 Samas, lk 4. 20 Analüüs „Keskne tõlkekeskkond“.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-07/Keskne%20t%C3%B5lkekeskkond.pdf

6

ka tõlkeettevõtjatele ja tavakasutajatele keskse tõlkeprojektide haldus- ja tõlkekeskkonna

kasutamine, et tagada tõlgete kvaliteet ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas.

Lisaks võidab sellest erasektor, sest lõpuks võimaldatakse tekkinud teavet avaandmete näol ka

taaskasutada (anonüümitud tõlkemälud, millele ei kehti juurdepääsupiirangud).

Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, seetõttu puudus vajadus

koostada väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu

ei too kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt seletuskirja punkti 6), sest tegemist on osaliselt

tehniliste muudatustega ning isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt

nende õiguste kasutamist. Kuigi muudatus puudutab potentsiaalselt kogu Eesti elanikkonda, on

eelnõuga reguleeritavate teenuste tarbimine inimesele vabatahtlik. Inimese praegusi e-teenuste

kasutamise õigusi ei muudeta, igaühel on õigus kasutada kõiki teenuseid nii nagu seni. VTK

koostamine ei ole vajalik ka seetõttu, et vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 1 tuleb eelnõu

käsitleda kiireloomulisena. Seda põhjusel, et sündmusteenuste arendamiseks on Euroopa Liidu

taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF) taotletud vahendid, mille kasutamiseks on

osaliselt aega 2025. aasta lõpuni. Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese

kümne elusündmusteenuse loomiseks on RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot. Lisaks on

RRF-ist ette nähtud RIA-le sündmusteenuste arendamiseks eelduslikult 6 miljonit eurot kuni

2025. aasta lõpuni.

2.1. Eesti teabevärava muudatused (AvTS § 321 muudatus): sündmusteenuse olemus

füüsilise isiku näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi loomise vajadus

Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm,

pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, on probleemiks nende

killustatus.21 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate

iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud

infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste

kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks

ja keeruliseks.22 Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused

elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas23 – seda nii

personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud

vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust

ega leia teenuse kohta õigel ajal infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See

omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Eesmärgi täitmiseks

võetakse kasutusele innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm.

Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega

(nt toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning teenust pakkuva haldusorgani

jaoks ei ole otseselt tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja

haldusorgani omavahelist suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud

haldusmenetlus(t)e seisu kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis.

Üldjuhul ei saa avalikus sektoris isikuandmete töötlemine tugineda inimese nõusolekule

IKÜM-i tähenduses. Mugavusteenuse osutamine on siiski üks erand, kus inimese nõusolekule

tuginemine on põhjendatud. Seda põhjusel, et selline teenus on vabatahtlik, st inimesel on

21 Näiteks tuleb abielludes nime vahetamise korral taotleda uued dokumendid 30 päeva jooksul Politsei- ja

Piirivalveametist ning uus juhiluba Transpordiametist. 22 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud 21.10.2020. a analüüs „Sündmusteenuse analüüs.

Abiellumine“, lk 13. 23 Vt viidet 5.

7

võimalik saada kõiki avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil ja avaliku teenuse osutamisest

sündmusteenusena saab inimene igal hetkel loobuda. Seetõttu on põhjendatud pidada

sündmusteenust nn mugavusteenuseks.

Isikustatud teabe (sh sündmusteenusega) kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb

hinnata, millega on koondatava andmekogumi näol tegemist: kas infosüsteemi või

andmekoguga.

AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-

õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate

korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud

õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige

2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes

teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.

Viidatud sätted ei määra sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada,

kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. Ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi

AKI) on oma 2013. a andmekogude juhendis24 selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on

formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu

üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“25. Käesoleval

juhul luuakse Eesti Teabeväravale seoses isikustatud teabe lisandumisega ka andmekogu.

Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele

perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks teisele haldusorganile. See tähendab, et õigusakt, millega ühele või mitmele

haldusorganile antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku

alust kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb Eesti Teabevärava regulatsioonis täpsustada

selgelt õiguslik alus RIA-le isikustatud teavet töödelda.

2.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomine (AvTS 51.

peatüki täiendamine §-ga 4310)

Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi osutamiseks asutatakse andmekogu, sest

teenuse osutamisel moodustub korrastatud andmete kogum, mis sisaldab isikuandmeid ja mida

kasutatakse kõnesolevas eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks, sh jagatakse teiste RISi

andmekogudega. Eelnõu koostamisele eelnenud „Nõusolekuteenuse analüüsis“26 toodi välja ka

teoreetiline võimalus reguleerida andmenõusolekusüsteemi andmekogu asutamata, kuid

õiguslike alternatiivide võrdlev analüüs toetas ühemõtteliselt andmekogu asutamist, mille

kasuks esitati järgmised põhiargumendid:

1) vastutus turvalisuse eest langeb ühele asutusele ja see tagab parema kontrolli infoturbenõuete

täitmise üle;

2) andmekogu arendamine on rohkem tsentraliseeritud, kuna volitatud töötleja ei halda kogumit

mitme andmekogu andmetest.

Eeltoodud argumendid kehtivad ka volituste haldamise süsteemi kohta. Andmekogu loomise ja

muutmise protseduur tagab, et eri teenuseid ja andmeid koondav terviklikult hinnatud süsteem

24 Andmekaitse Inspektsioon, Andmekogude juhend.

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf. 25 Samas, lk 3. 26 Nõusolekuteenuse analüüs. Analüüsi aruanne. 05.02.2021, peatükk 2.6.4. Kättesaadav: Nõusolekuteenuse

analüüs.pdf

8

toimib. Nimetatud süsteemid toetavad RIS-i andmevahetuse kaudu, võimaldades andmete

kasutamist ja inimese õiguste efektiivsemat realiseerimist – tegemist on süsteemidega, mida

tuleb keskse tähtsuse tõttu käsitada kui RIS-i komponenti.

Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi

Põhiseadusega (edaspidi PS)27 §-ga 26 ette nähtud põhiõigusele. PS §-s 3 sisalduva olulisuse

põhimõtte ehk parlamendireservatsiooni järgi tuleb kõik oluline reguleerida seadusandjal.

Oluline on see, mis on tähtis põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise seisukohast.

Seetõttu reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seonduvat AvTS-i tasandil ja antakse

lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks rakendusaktis.

AvTS § 439 lõikes 1 esitatud loeteluelemendid kujutavad endast Vabariigi Valitsusele vastavate

süsteemide kehtestamise volitusnorme, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus süsteemi kohta

asjakohased määrused. Kõnesolevale eelnõule on andmenõusolekusüsteemi kehtestamiseks

lisatud rakendusakti kavand (lisa 4).

Andmenõusolekusüsteemiga liidestamise ja kasutamise tehniline käik, kasutusjuhu prototüüp

ja arhitektuur on avalikustatud keskkonnas Github.28 Volituste haldamise süsteemi prototüüp

on avalikustatud keskkonnas Github29, lisaks saab prototüübi ja tehnilise dokumentatsiooniga

tutvuda RIA kodulehel30.

Andmenõusolekusüsteem

Andmenõusolekusüsteem on tavapärasest võrgu- ja infosüsteemist (sh andmekogust) laiem

süsteem, sest loob ühtse organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistiku. See

annab inimesele võimaluse anda elektrooniline nõusolek selleks, et riik edastab RIS-i kuuluvas

andmekogus sisalduvaid isikuandmeid erasektorile X-tee kaudu. Ka praegu on võimalik

andmekogudel inimese nõusoleku alusel andmeid oma andmekogust väljastada, vastavaid

nõusolekuid töödeldakse konkreetse andmekogu juures. Iga andmekogu haldaja teeb seda oma

reeglistiku alusel, kas näiteks samas andmekogus või mõnes muus võrgu- ja infosüsteemis (nt

dokumendihaldussüsteemis), sest sellise nõusoleku töötlemine (säilitamine, muutmine,

kustutamine jms) on (andmekogu) vastutava töötleja kohustus. Selline kohustus tuleneb IKÜM

art 7 lõikest 1, mis sätestab, et vastutaval töötlejal peab olema võimalik tõendada, et

andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega.

Andmenõusolekusüsteem võimaldab nõusolekuid hallata keskselt. Selleks RIA vahendab

inimese (andmesubjekti) nõusoleku korral vaid andmeid inimese nõusoleku kohta

andmekogude vaheliseks andmevahetuseks (vt joonisel 1 rohelisi jooni). RIA

andmenõusolekuteenuse kaudu ei vahendata andmeid endid. Selline andmevahetus on otse RIS-

i andmekogu ja eraõigusliku juriidilise isiku vahel (vt joonisel 1 sinist joont). Sellest tulenevalt

RIA näeb ja töötleb vaid minimaalseid andmeid, mis on vajalikud nõusoleku andmiseks ning

sellise nõusoleku edastamiseks vajalikule osapoolele.

27 Eesti Vabariigi Põhiseadus - RT I, 11.04.2025, 2. 28 Andmenõusolekusüsteemi tehniline dokumentatsioon. https://github.com/e-gov/NT 29 Eesti.ee - Volitused (paasuke.github.io) 30 Volituste haldamise infosüsteem Pääsuke. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid-avalike-e-

teenuste-pakkumiseks/p%C3%A4%C3%A4suke

9

Joonis 1. Õigussuhted andmeandjate ja andmesaajate ning RIA andmenõusolekuteenuse vahel

Andmenõusolekuteenuse kasutamise eelduseks on nii RIS-i andmekogu kui eraõigusliku

juriidilise isiku liitumine X-teega, sest andmed edastatakse X-tee vahendusel. Liitumise aluseks

on andmevahetuskihi määruse31 (edaspidi X-tee määrus) § 5 lõike 2 kohane RIA-ga sõlmitud

X-teega liitumise leping ning loodud on vastav tehniline võimekus. Lisaks sõlmivad

andmeteenuse pakkumiseks X-tee vahendusel andmesaaja ja andmeandja vastutav töötleja

omavahel andmeteenuse kasutamise kokkuleppe X-tee määruse §-s 12 sätestatud tingimuste

kohaselt. Nimetatud paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud andmeteenuse kasutamise

kokkuleppe miinimumnõuded. X-tee määruse § 12 lõike 1 kohaselt määratakse andmeteenuse

kasutamise kokkuleppes kindlaks andmeteenuse kasutamiseks vajalikud infoturbemeetmed

ning andmeteenuse kasutaja alamsüsteemilt nõutavad organisatsioonilised, füüsilised ja

infotehnilised turvameetmed, arvestades töödeldavate andmete koosseisu ja õigusaktidega

ettenähtud nõudeid. X-tee määruse seletuskirja järgi on arvestatud, et selline kokkulepe võib

olla nii kliendipõhine kui ka teenusepõhine. Teenusepõhist lähenemist on seadusandja näinud

ette olukordades, kus pakutav teenus on näiteks osa liikme osutatavast avalikust teenusest.

Andmete edastamine X-tee vahendusel on osa andmenõusolekusüsteemist ja üks osa liikme

osutatavast avalikust teenusest. Andmesaajal ja RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal

tuleb sõlmida RIA-ga ka andmenõusolekusüsteemiga liidestamise kokkulepe. Kokkuleppes

määratakse kindlaks teenustaseme tehnilised tingimused.

Andmekoosseise on X-tee vahendusel võimalik edastada, kui konkreetse andmekoosseisu

edastamiseks on loodud X-tee teenus. See tähendab, et iga andmekoosseisu jaoks peab olema

eraldi X-tee teenus. Olukorras, kus andmesaaja taotleb RIS-i kuuluva andmekogu vastutava

töötleja andmekogudest eri andmekoosseisude väljastamist ja nende väljastamine eeldab uute

X-tee teenuste loomist, on RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda X-tee

teenuste loomisest, kui see takistab tema avalike ülesannete täitmist. Nimetatud aspekti

10

reguleeritakse täpsemalt rakendusaktis. Uue X-tee teenuse loomine ega olemasoleva X-tee

teenuse liidestamine andmenõusolekusüsteemiga ei ole kulu- ega ajamahukas. Kui RIS-i

kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal ei ole ühtki X-tee teenust, luuakse esmalt X-tee

turvaserver. See töö võib võtta kuni kolm päeva, milles sisaldub serveri seadistamine ning X-

tee teenuse lisamine.

Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel ja X-tee teenuste loomisel tuleb silmas pidada

võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et X-tee teenuseid luuakse andmesaajatele

võrdsetel alustel. Kui ühele andmesaajale on X-tee teenus loodud, siis võrreldavate asjaolude

esinemisel peab olema võimalik ka teisel andmesaajal kasutusele võtta sama X-tee teenus.

Andmenõusolekusüsteemiga liitumine algab ettevõtja algatusel andmete väljastamise

taotlemisest, mille käigus põhjendatakse andmete kasutamise eesmärke. Andmekogu haldaja

töötleb taotlust ning otsustab andmete väljastamise vajalikkuse üle. Andmenõusolekuteenusega

liidestunud vastutav töötleja vastutab oma andmekogust andmete väljastamise eest.

Joonis 2. Andmenõusolekuteenuse pakkumine skeemil

AvTS § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse põhiandmekogust. See tähendab, et RIS-i

kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et andmesaaja soovitud

andmed on nende andmekogudes põhiandmed. AvTS § 436 lõike 1 kohaselt on põhiandmed

RIS-i kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad

andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Andmete töötlemisel, mida kogub

põhiandmetena teine RIS-i kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta selle teise andmekogu

põhiandmed. Teisisõnu, vajalikud andmeid tuleb pärida just sellest andmekogust, kus need on

registreeritud põhiandmetena.

11

Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks AvTS § 433 lõike 3 järgi kooskõlastatud

tehnilise dokumentatsiooni alusel riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Põhiandmete

kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist. Millised andmed RIS-i

andmekogudes olemas on, saab andmesaaja kontrollida riigi infosüsteemi haldussüsteemis

avalikult kättesaadavate metaandmete alusel. Arvestada tuleb sellega, et metaandmed on riigi

infosüsteemi haldussüsteemis ebaühtlaselt kirjeldatud, mistõttu ei anna metaandmetega

tutvumine täpset ülevaadet RIS-i kuuluvates andmekogudes sisalduvate andmete kohta. JDM-i

ja RIA eesmärk on tagada, et andmehaldus oleks ajakohastatud ja korrektne. Seni tuleb

andmesaajatel arvestada, et RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvate andmete teadasaamiseks

on ka võimalus pöörduda otse RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poole.

Andmenõusolekusüsteemi paremaks kasutamiseks on tulevikus võimalik andmesaaja tarbeks

arendada välja RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate pakutavate võimalike

andmeteenuste kataloog ja selles sisalduvad andmekoosseisud. Nii ei peaks andmesaaja

andmete standardkoosseisude puhul nende väljastamise võime hindamiseks RIS-i kuuluva

andmekogu vastutava töötleja poole eraldi pöörduma. Seni aga peab iga andmekoosseisu ja

andmeteenuse soovi hindama RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja eraldi.

Inimesel on juba praegu IKÜM artikli 15 alusel õigus tutvuda RIS-i kuuluva andmekogu

vastutava töötleja poolt temaga seotud isikuandmete väljastamisega ja tal on vaba voli

otsustada, kellele oma isikuandmeid jagada, ilma et riik sekkuks. Isikuandmed väljastatakse

üldjuhul avalduse alusel ja e-kirjaga. See on ajakulukas, ebamugav ja esineb oht isikuandmete

lekkeks. Andmenõusoleku süsteem võimaldab nõusolekuid hallata ühtsete reeglite alusel

keskses kohas. See tagab andmesubjektide, ettevõtjate ja andmekogude kiirema suhtluse ja

andmevahetuse.

Kokkuvõtlikult andmenõusolekusüsteemi loomine on vajalik, et võimaldada:

1) inimestel efektiivsemalt, kiiremini ja turvalisemalt kasutada ja hallata õigusaktidest

tulenevaid õigusi ning

2) lihtsustada ja ühtlustada andmekogude vastutavatel töötlejatel andmesubjektide

nõusolekute kogumist ja haldamist ning seeläbi toetada andmevahetust.

Andmenõusolekusüsteem koondab kolm elementi: andmenõusoleku infosüsteem, vastav

andmekogu ning süsteemi haldamise ja kasutamise tingimused. Andmenõusolekusüsteemi

puhul tuleb arvesse võtta kolme poole huve ja eesmärke:

1) ettevõtja on huvitatud riiklikes andmekogudes leiduvate isikuandmete kasutamisest,

pakkumaks oma klientidele personaalsemaid ja seeläbi atraktiivsemaid e-teenuseid;

2) inimene (andmesubjekt) on huvitatud innovaatilistest e-teenustest ja parematest tehnilistest

lahendustest, sh avalikest e-teenustest, mis võimaldavad tal mugavalt otsustada oma andmete

teisese kasutamise üle;

3) riik kui kolmas andmenõusolekusüsteemi pool on huvitatud uute majandusliku

potentsiaaliga digiriigiteenuste arendamisest, isikuandmete teisesest kasutamisest ning Eesti

inimestele innovatiivse, hästi toimiva ja kasutusmugava digiriigikogemuse pakkumisest.

Volituste haldamise süsteem

Kehtiv esinduse regulatsioon on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) 4.

jao 8. peatükis. Esindusõigus on vastavalt TsÜS §-le 117 õiguste kogum, mille piires esindaja

saab tegutseda esindatava nimel ja mille võib anda tehinguga (volitus) või mis võib tuleneda

seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kõnesoleva eelnõuga ei muudeta esindusõiguse

üldregulatsiooni ega kalduta sellest kõrvale, vaid antakse tehnilise lahenduse kujul

lõppkasutajatele mugav ja efektiivne võimalus volitustega seonduvat keskselt hallata (sh

12

volitusi anda, neid muuta, volitusi tagasi võtta, volitusest loobuda, teatud juhtudel ka edasi

volitada).

Volituste andmise võimalus Eesti Teabeväravas ei ole iseenesest midagi uut. AAR ehk

pääsuõiguste haldussüsteem, mis on praeguseks suletud, oli asutuse ja ettevõtja volitatud

isikutele mõeldud süsteem, milles nad said teistele anda ligipääsu eri teenustele. Näiteks sai

ettevõtja seadusjärgne esindaja anda AAR-is õigusi raamatupidajale, kes edastas töötajate

andmed Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötajate registrisse.

AvTS § 321 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3.

oktoobril 2013 vastu võetud ja 7. oktoobril 2010 jõustunud määrus nr 145 „Eesti teabevärava

eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

(edaspidi teabevärava määrus)32. Teabevärava määruse § 5 punkti 5 kohaselt on Eesti

teabevärava toimimist tagavaks komponendiks pääsuõiguste haldussüsteem.

MKM-i tellimusel valmis 2020. aastal ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti tulevikuvaade

koos arendus- ja tegevusplaaniga (teekaart) koos ettevõtjate sündmusteenuste arendamise

analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga.33 Lahendusena pakuti välja ühtse ettevõtja

kontaktpunkti kontseptsioon, kus ettevõtjale suunatud e-teenused, info, asjaajamine jm oleksid

n-ö ühes aknas Eesti teabevärava ettevõtjaportaalis, mida saaks kasutada nii riigi sees kui ka

välismaal.34 Eelnõus reguleeritav volituste haldamise süsteem on kasutajasõbralikum,

mugavam, lihtsam, efektiivsem ning kulu- ja ajasäästlikum võimalus volituste haldamiseks ja

kasutamiseks. Uue volituste haldamise süsteemi kaudu on võimalik volitusi hallata alates 7.

veebruarist 2024 Eesti teabevärava iseteeninduskeskkonna autenditud vaates.

Volituste haldamise süsteemi puhul hõlmatakse fraasiga “volituste haldamine” kõiki

volitustega seotud tegevusi, sh on hõlmatud nii volituse andmine (kui asjakohane, siis

edasivolitamine), lõppemine, muutmine, keskne ülevaade sellest, millised on antud ja kantavad

rollid jms. Sõnastuse eesmärk on, et ei peaks kirjeldama erinevate volitusega seotud aspekte ja

saaks sätestada õigusakti tasandil selge regulatsiooni. Sarnaselt andmenõusolekusüsteemiga

peab ka volituste haldamise süsteem arvestama põhiandmete regulatsiooniga.

Volituste haldamise süsteemis on olulised järgmised isikud ja asutused, kelle huvide ja

eesmärkidega tuleb arvestada:

1) andmeandja: volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes

väljastab volituste haldamise süsteemi volitustega seotud andmeid (praegu saab volituste

haldamise süsteem andmed äri- ja rahvastikuregistrist);

2) lõppkasutaja: füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on volituste haldamise

süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema antud või temale antud volitusi;

3) andmesaaja: volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutus või juriidiline isik, kes lubab läbi volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja antud ning

temale antud volitusi oma süsteemis kasutada;

32 Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja

kord - RT I, 29.12.2024, 10. 33 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ ja selle

lisad.https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 34 Samas, lk 11-12.

13

4) riik (läbi RIA): süsteemi ja andmekogu vastutav töötleja, kes korraldab andmekogu

kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. RIA korraldab süsteemi haldajana RIA

andmeandjate ja -saajate liidestumise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks

teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus. RIA tagab andmeandjale

juurdepääsu tema edastatud andmetele ja andmesaajatele tema süsteemi edastavatele andmetele

infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt RIA-ga sõlmitud

liitumiskokkuleppele (X-tee määrus § 5 lg 2). Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud

andmetele juurdepääs volituste haldamise andmekogu iseteeninduskeskkonna kaudu,

võimaldades lõppkasutajal seal oma volitusi keskselt hallata.

2.3. KeeleS muutmise vajadus

Tõlkevärav aitab kaasa eesti keele püsimisele ja kasutatavusele mitmekeelses maailmas,

toetades sellega põhiseaduses sätestatud eesti keele arendamise ja püsimise eesmärgi täitmist.

Selliselt hallatud keskkond on oluliselt turvalisem, kuna tõlkeid tehakse kontrollitud ja

auditeeritud keskkonnas, mitte kolmandate poolte kontrolli all olevates tavavahendites

(Google’i tõlge vms).

Valdkonda ei ole seni õiguslikult reguleeritud.

Kontseptsiooni väljatöötamisel kaaluti ka teisi lahendusi (vt analüüsi „Keskne tõlkekeskkond

peatükki 6.1.35). Alternatiivide analüüsist selgus, et sobivaim alternatiiv on uue keskse

tõlkekeskkonna loomine, kuna see katab kasutajate vajadused täielikult.

2.4. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemisel Eesti teabeväravas ning

andmenõusolekusüsteemis

Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19) ja

õigus eraelu puutumatusele (PS § 26).

PS § 19

PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse

väljendus hõlmab kogu mõeldavat inimtegevust. Eneseteostusvabaduse elemendid on:

· vaba enesemääramine;

· vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning

· tegutsemisvabadus ehk vabadus teha seda, mida isik soovib, või jätta tegemata see, mida ei

soovi.36

PS § 26

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui

seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

36 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490. 36 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490. Vt ka nt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348; T. Annus.

Riigiõigus. 2. tr. Juura 2006, lk 255–256.

14

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale

eneseteostusele on PS § 9 lõike 1 järgi igaühe õigused. PS § 9 lõikes 1 loetletud kõigi ja

igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Juriidilistele isikutele laienevad

põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja

vastavate põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline isik on abstraktsioon ega saa evida

inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele, kas juriidilistel isikutel saab olla

õigus vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt. Eneseteostusvabaduse kandjad

on vähemalt need juriidilised isikud, kelle eesmärk on füüsilisest isikust liikmete või

omanike õiguste ja vabaduste tagamine.37

 Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu

valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.38 Informatsiooniline enesemääramine tähendab

igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse,

seetõttu on eraelu kaitse üks olulisi valdkondi isikuandmete kaitse. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“39 Paragrahviga 26

kaitstud eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele

enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile.

IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus

suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti

nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks.40

Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (§ 26) on vaba eneseteostuse (§ 19) suhtes erinorm, siis

piisab PS § 26 kontrollist.

 Piirklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS § 26

teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks. PS § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sh

proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole

vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses

on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes

seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.

Kõnealuse eelnõuga luuakse seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks Eesti teabeväravas ja

andmenõusolekusüsteemis (üks andmestikest andmenõusoleku ja volituste keskse haldamise

andmekogust).

Eesti teabeväravas isikule tema enda kohta käiva isikustatud teabe kuvamine võimaldab tal

saada ülevaadet oma õigustest, kohustustest ja menetlustest ning aitab tal ka oma õigusi ja

kohustusi paremini teada ja neid kasutada. Isiku informeeritus oma õigustest ja kohustustest

aitab omakorda paremini avalikke teenuseid osutada ja saada, sh vajajal teenuseni kiiresti ja

mugavalt jõuda. Kõlblus ei ole objektiivselt määratletav mõiste, kuid viitab moraalsetele ja

37 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 punkt 10. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 38 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 39 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 40 K. Jaanimägi, PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies,

parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf.

15

eetilistele väärtustele, mida ühiskond peab oluliseks. Näiteks võib siinses kontekstis selle all

mõista häid ja õigeid tegusid, st oma õiguste kasutamist ja kohustuste täitmist ning ühiskonna

heaolu ja stabiilsuse tagamist mugavate avalike teenuste kaudu, mille kohta saab usaldusväärset

ja ajakohast infot Eesti teabeväravast. Sellega tagatakse läbipaistvalt avalik kord ja kõlblus.

Andmenõusolekusüsteem annab inimesele võimaluse anda elektrooniline nõusolek selleks, et

riik edastaks RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid kolmandale isikule X-tee

kaudu. Eesmärgiks on andmesubjektile anda ühest kohast ülevaade tema antud nõusolekutest

ja neid hallata. Samuti annab see võimaluse tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse

tõendatavus. Seega andmenõusolekusüsteem aitab tagada andmevahetust ja isikute õiguste

efektiivsemat realiseerimist. Andmenõusolekusüsteem ei vahenda andmeid, mida andmekogust

edastatakse kolmandale isikule, vaid ainult nõusoleku faktiks vajalikke isikuandmeid (vt

täpsemalt lisas 4 olevast rakendusakti kavandist).

Sätestatav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

 Sobivus

Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.41 Eesmärgi

saavutamiseks võetakse eelnõuga meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

Eesti teabevärava eesmärk on anda isikule ühes kohas ülevaade teabevaldaja valdkonnaga

seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust. See võimaldab isikul suhelda

riigiga n-ö ühe akna kaudu. Elektroonilised teenused, neid toetavad tugiteenused ja

taaskasutatav teave muutuvad isikule lihtsalt leitavaks ja on mugavad kasutada. Isikustatud

teabe kuvamise eesmärk on esitada isikule temaga seotud teavet arusaadavalt, kasutamata

erialast keelt.

Kui inimene soovib olulise elusündmuse (näiteks abiellumine, lapse sünd, lähedase surm või

pensionile jäämine) korral kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, tekib probleeme nende

teenuste killustatuse tõttu. Iga riigiasutus pakub oma e-teenuseid iseteeninduskeskkonna kaudu

oma veebilehel ja edastab infot neile sobivates kanalites. Erinevaid iseteenindusi ja

infokanaleid, kust vajalikke teenuseid ja infot leida, on aga palju, mistõttu on nende vahel

orienteerumine ajamahukas ja keeruline. Samuti puudub inimesel iseteenindustes ülevaade

tehtud ja veel tegemata sammudest elusündmusega seotud teenuste kasutamisel nii isikustatud

kui ka üldises vaates. Inimene peab ise koostama nimekirja vajalikest elusündmusteenustega

seotud tegevustest. Kui info mõne teenuse kohta jääb õigel ajal leidmata, võib oluline suhtlus

riigiga katkeda või hilineda. Selle probleemi lahendamiseks võetakse uudse lahendusena

kasutusele sündmusteenuste kontseptsioon.

Andmenõusolekusüsteemi võimaldab sarnaselt Eesti teabeväravaga isikul suhelda riigiga n-ö

ühe akna kaudu ehk näha oma andmenõusolekuid ja neid hallata ülest kohast. Ilma

isikuandmeid töötlemata ei ole võimalik tagada andmenõusolekusüsteemi eesmärki ehk isikule

kuvada tema antud nõusolekuid.

Eelnõuga reguleeritakse selgelt, milliseid andmeid töödeldakse, millistel eesmärkidel, samuti

määratakse eelnõuga kindlaks isikuandmete vastutav töötleja ja andmete säilitamise tähtajad.

41 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. a otsus nr 3-4-1-25-09, p 24.

16

Järeldus: ilma isikuandmeid töötlemata, sh andmevahetuseta Eesti teabevärava ja

isikuandmeid sisaldava andmekogu vahel, ei ole võimalik isikustatud teavet isikule ühest aknast

kuvada ja soovitud eesmärke saavutada. Arvestades, et sündmusteenuse kui mugavusteenuse

kasutamine on vabatahtlik ja andmetöötluseks on vajalik inimese nõusolek, on loetletud

meetmed sobilikud ja aitavad saavutada eelnõu eesmärki: võimaldada isikul saada keskne

ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning muuta

teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks. Sarnaselt Eesti teabeväravaga on

andmenõusolekusüsteemi eesmärki võimatu saavutada isikuandmeid töötlemata. Selleks, et

nõusolekuga seotud andmed oleks isikule kuvatavad, tuleb tema isikusamasus tuvastada.

 Vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Teenused ja info on haldusalades laiali. Selleks et pakkuda inimestele võimalust suhelda riigiga

kiirelt, mugavalt ja lihtsalt ühes kohas, on loodud Eesti teabevärav. Isikustatud teenuse

kasutamiseks on vaja töödelda isikuandmeid. Selleks on vaja õiguslikku alust konkreetsete

töödeldavate andmekoosseisude kohta ja vastutava töötleja rolli määratlemist.

Inimene võib jätkuvalt tavapärasel viisil avalikke teenuseid kasutada, kuid peab seejuures

arvestama, et info kõigi tema õiguste ja kohustuste kohta ei jõua ühe valdkonna iseteenindusse.

Ka iseteenindustes töödeldakse isikuandmeid, mistõttu ei ole tegemist vähem koormava

alternatiiviga.

Sündmusteenuse osutamine on lisavõimalus mugavalt, kiirelt ja ühe keskse keskkonna kaudu

riigiga suhelda. Sündmusteenuse kui mugavusteenuse kasutamine põhineb isiku selgelt antud

nõusolekul. Kuna sündmusteenuse osutamine tingib isikuandmete töötlemise, on seadusesse

vaja luua õiguslik alus.

Andmenõusolekusüsteemi vaatest on eesmärk võimalik saavutada vaid siis, kui nõusolekute

info on ühest kohast leitav. Vastasel juhul on nõusolekud haldusalades ja eri süsteemides laiali.

See tähendaks, et kõikidest oma nõusolekutest ülevaate saamiseks ja haldamiseks peab

andmesubjekt käima läbi mitmed iseteenindused ja portraalid.

Järeldus: isikuandmete töötlemise puhul alternatiivset lahendust ei ole, isikuandmeid

töödeldakse nii iseteenindustes kui ka Eesti teabeväravas. Info ja teenuste kasutamiseks võib

isik pöörduda otse ka vastava valdkonna iseteenindusse, kuid arvestades, et valdkondlikud

teenused ei too kõiki isikuga seotud õigusi ja kohustusi ühte kohta kokku, ei ole tegemist sama

efektiivse meetmega. Kuna tegemist on riigiga suhtlemiseks ja avalike teenuste kasutamiseks

loodud lisavõimalusega, on õigusliku aluse loomine vältimatu ning loetletud meetmetele ei ole

efektiivsemaid ja vähem koormavaid alternatiive.

Ka andmenõusoleku vaatest alternatiivset lahendust ei ole, kuna teist efektiivset ja vähem

koormavat abinõu, mis aitaks eesmärki saavutada, ei ole tuvastatud. Võimalik eespool

nimetatud alternatiiv (kõikidest iseteenindustest eraldi nõusolekuid hallata ja vaadata) on

koormavam ja kulukam lahendus.

 Mõõdukus

17

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust

ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.42 Tuleb kaaluda, kas eelnõu

eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Kuna isikuandmete töötlemine teabeväravas ja ka andmenõusolekusüsteemis toimub isiku

tahteavalduse alusel, on riive perekonna- ja eraelu puutumatusele väike. Eesti teabeväravas

osutatavate avalike teenuste ja päringute kasutamine on inimesele vabatahtlik. Samuti ei

kohustata andmesubjekti andmenõusolekuteenust kasutama. Pigem võimaldavad need

lahendused (nii Eesti teabevärav kui ka andmenõusolekusüsteem) viia ellu selge andmetöötluse

põhimõtet. Eesti teabeväravas on inimesel võimalik tutvuda riigi kogutud andmetega, mis on

pärit eri asutuste hallatavatest andmekogudest ja mida ta saab kuvada üksikpäringuga.

Andmenõusolekusüsteem võimaldab nõusolekupõhist andmete jagamist olukordades, kus see

on põhjendatud.

Ka sündmusteenuse kasutamine ei ole inimesele kohustuslik, ta võib kasutada avalikke

teenuseid ka tavapärasel viisil. Sündmusteenus on võimalus riigiga mugavalt ühe akna kaudu

suhelda ning avalikke teenuseid kasutada. Mugavusteenusena põhineb isikuandmete töötlemine

sündmusteenust kasutava inimese nõusolekul. Oma nõusoleku võib inimene igal ajal tagasi

võtta. Muudatused aitavad tagada legitiimse eesmärgina sotsiaalriigi põhimõtte elluviimist (PS

§ 10) ja üldist õigust korraldusele (PS § 14). Haldusmenetluse valdkonnas annab üldine

põhiõigus korraldusele õiguse nõuda tõhusat ja õiglast menetlust enda materiaalsete õiguste

kaitseks.43 Üldine põhiõigus korraldusele on tihedalt seotud hea halduse tavaga, mida

Riigikohus on käsitlenud põhiseadusega kaitstud põhimõttena.44

On oluline, et isikud saaksid endaga seotud teavet ja teenuseid ühest kohast, selgelt ning

läbipaistavalt, mida teabevärav võimaldab. Samuti on oluline, et isik saaks oma antud

nõusolekuid mugavalt ühest kohast hallata.

Järeldus: loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi

saavutamisele, riive perekonna- ja eraelu puutumatusele on minimaalne ning seega kaaluvad

eelnõu eesmärgid üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Formaalse põhiseaduspärasuse aspekte on täpsemalt selgitatud seletuskirja punkti 3 vastava

sätte juurdes. Eespool öeldust tulenevalt on meetmed põhiseaduspärased.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette Eesti teabevärava regulatsiooni

täiendamise (AvTS § 321) ning sisaldab nii AvTS-i muudatusi kui ka sätet, millega

tunnistatakse riikliku postkasti andmete töötlemise sätekehtetuks. Lisaks luuakse paragrahviga

1 andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi regulatsioon (AvTS 51. peatüki täiendamine

§-ga 4310). Paragrahviga 2 täiendatakse keeleseadust peatükiga 21, mis sisaldab

tõlkeandmekogu regulatsiooni. Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumise sätted.

3.1. Eelnõu § 1: Eesti teabevärava sätete täiendamine (AvTS § 321 muutmine)

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS § 321 lõike 1 sõnastust.

42 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus nr 3-4-1-6-09, p 21. 43 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 14 komm 26. 44 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. veebruari 2003. a otsus nr 3-4-1-1-03, p 14.

18

Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja ajakohastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on

edaspidi riiklik keskne kontaktpunkt, mis tehnoloogilises mõttes ei ole üksnes veebileht. Eesti

teabevärav peaks võimaldama eri esitluskihtide kaudu teabe ja teenuste kättesaadavust. Lisaks

viiakse definitsioon kooskõlla AvTS §-ga 32, mis võimaldab teavet kuvada ka

mobiilirakenduse kaudu. Samuti tuuakse välja, et Eesti teabevärav on andmekogu AvTS § §

431 tähenduses.

Praegu saavad isikustatud teenust kasutada inimesed, aga tulevikus avaneb selline võimalus ka

ettevõtjatele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 tähenduses. Seega teabevärava

lõppkasutaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes kasutab teabevärava vahendusel

avalikustatud teavet või elektroonilist teenust. Kuivõrd AvTS-is puudub termin „lõppkasutaja“,

viidatakse AvTS-is isikule. Sellele terminile vastab Eesti teabevärava määruses

„lõppkasutaja“.45 Seetõttu on siinses kontekstis terminid „isik“ ja „lõppkasutaja“ sünonüümid.

Juba eelnõu koostamise ajal kujutab Eesti teabevärav endast riigi pakutavat lõppkasutaja

kanalit, kust saab avaliku sektori teavet ja inimesele tema enda tahteavalduse alusel osutatavaid

teenuseid kasutada, sh teha enda kohta riigi eri andmekogudes päringuid, et tuua kokku endaga

seotud olulisemad andmed. RIA on praegu volitatud töötleja rollis ja kuvab andmeid inimese

enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. See põhineb muu hulgas varasematel X-tee

teenuste kokkulepetel. Järelikult Eesti teabevärav võimaldab ühes kohas riigiga suhelda ja

saada vajalikku teavet, ilma et lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma näiteks seda, milline

asutus konkreetset teenust pakub või milline on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse

nimetus ja asukoht.

Lisaks võimaldab uus sätte sõnastus selgemalt mõista, et Eesti teabeväravast saab ka isikustatud

teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku kohta, st

sisaldab ka isikuandmeid. Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil

inimesele tema soovil tema enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste,

tehniliste ja õiguslike vahendite süsteem. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist

toetava süsteemiga, mis võimaldab inimese jaoks tema nõusolekul andmed teabeväravasse

koondada ning näidata talle seal tema taotlusel andmeid haldusmenetluse seisu kohta.

Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud

elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda.

Andmevahetusega sündmusteenuste puhul on tegemist ühe võimaliku isikustatud teabe

vormiga. Isikustatud teabe kuvamise eesmärk on esitada isikule temaga seotud teave

arusaadavalt, kasutamata erialast keelt. Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud

sündmusteenuste suunas, kuid nimetatud AvTS-i muudatus ei loo veel õiguslikku alust osutada

teenust proaktiivselt.

Sündmusteenuste käigus süstematiseerib RIA elusündmusest lähtuvat töödeldavat teavet ehk

tekib andmete lisatöötlemine, mida pelgalt ühtse kontaktpunkti puhul ei toimu. Seega muutub

sündmusteenuste isikustatud teabe kuvamisel RIA vastutavaks töötlejaks ja see nõuab selget

õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega seotud haldusmenetlus(t)e seisu info on

isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti teabeväravas. Konkreetse

haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava asutuse e-keskkonda.

45 Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe

kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ – RT I, 14.07.2023, 7. Eesti teabevärava

eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord–Riigi Teataja

19

Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise viited kätte just

teabeväravast (vt joonis 3).

Joonis 3. Sündmusteenuse osutamise näide abiellumise korral

Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks

avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse

elusündmusega seotud üldine info. Praegu on inimesele kättesaadavad näiteks abiellumise,

abielu lahutamise, kaitseväekohustuse täitmise, Eestis kohanemise, lapse saamise, lähedase

surma, terviseprobleemiga lapse ja penisoniga seotud infoteenused. 2025 1. poolaasta jooksul

oli sündmusteenuste infoteenuste lehekülgi külastatud kokku umbes 125 000 korral. Alates

12.03.2025 on esimese andmevahetusega teenusena eesti.ee-s kättesaadav abiellumise

sündmusteenus, mille puhul lõppkasutajale kuvatakse tema nõusolekul ka haldusmenetluse

seisu. 2025. aasta sügisel lisanduvad andmevahetusega teenuste hulka ka abielu lahutamise ning

kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenused ning aasta lõpus täieneb andmevahetusega

sündmusteenuste loetelu veelgi.

20

Joonis 4. Abiellumisega seotud infoteenuse näide

21

Joonis 5. Sünniga seotud infoteenuse näide

Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusoleku korral

Eesti teabeväravas isikustatud andmeid tema taotluse alusel toimuva haldusmenetluse seisu

kohta seaduses sätestatud juhul. Abielu sündmusteenuse näitel näeb personaliseeritud teenus

välja selline, nagu on kujutatud joonisel 6.

Joonis 6. Abieluteenuse isikustatud vaate näidis.

Sündmusteenus tähendab seda, et haldusmenetlust läbi viiv haldusorgan edastab

haldusmenetluse seisu kohta isikustatud teabe RIA-le kui Eesti teabevärava vastutavale

töötlejale, et kuvada see inimesele keskses teabekanalis. Ehkki isikuandmeid edastatakse

teabeväravasse inimese nõusoleku korral, on õigusselguse ja isikuandmete töötlemise

läbipaistvuse tagamiseks vaja nimetatud andmete edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine

reguleerida.

Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks

määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega seotud haldusmenetlusi läbiviivatele

haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga

haldusorgan haldusmenetluse käigus isikuandmeid töödeldes vastutav töötleja. Olukorras, kus

haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-le sündmusteenuse osutamiseks,

võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole sündmusteenuse osutamine ühegi

hõlmatud haldusmenetluse jaoks vahetult ja tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetlust.

Sündmusteenuse kui kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei

ole ilmtingimata vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse jaoks. Seega on isikule

ühtse kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus

sündmusteenuse osutamine pole sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele

haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesanne, ei saa RIA kui ühtset kontaktpunkti haldav

asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et ühtse

22

kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldi vastutava töötlejana, kuna sündmusteenuse

osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega hõlmatud

haldusmenetluste eesmärk. Seega on RIA Eesti teabeväravaga seoses käsitatav andmete

kaasvastutav töötleja koos teabevaldajate ning Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku, õigusaktist tuleneva isikuandmete töötlemise aluse

puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamiseks ühel haldusorganil

(RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid. Sellist lähenemist toetab ka

IKÜM-i põhjenduspunkt 45.46 Samas tuleb iga sündmusteenuse puhul IKÜM art 6 lõikes 3

sätestatu kohaselt hinnata, kas isikuandmete töötlemine planeeritavas mahus ja viisil vastab

avaliku huvi eesmärgile ning kas see on proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga.

Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud

töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi

piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks

(IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate

andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul

erinev, mistõttu on oluline lähtuda ka teenuste oma regulatsioonist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse lõiked 11 ja 12.

Uue lõikega 11 sõnastatakse selgemalt Eesti Teabevärava eesmärk, mis varasemalt oli põimitud

eelnõu menetlemise ajal kehtinud AvTS § 321 1õike 1 sisse. Kuigi Eesti teabevärava eesmärki

ei ole sisuliselt muudetud ega muudeta ka selle eelnõuga, sõnastatakse kõnealuse muudatusega

eesmärgid lõppkasutaja jaoks selgelt seadusesse eraldi lõikesse. Eesti teabevärava eesmärk on

anda isikule ühes kohas ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud

menetluste seisust. Elektroonilistele teenustele, neid toetavatele tugiteenustele ja

taaskasutatavale teabele võimaldatakse juurdepääs, et teenused oleksid isikule lihtsalt leitavad

ja mugavad kasutada.

Uue lisatud AvTS §-i 321 lõikega 1 2 kirjeldatakse, milliseid isikuandmeid sisaldavaid andmeid

Eesti teabeväravas töödeldakse. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis.

Tulenevalt PS §-st 3 reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seonduvat AvTS-i tasandil ja

antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks

rakendusaktis.

46 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu

või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu

reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise

toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud

liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse

üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava

töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused,

kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase

töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav

töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik,

näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud,

sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine,

siis liikmesriigi õiguses.

23

Eesti teabevärava isikuandmete töötlemise õiguslik alus protsesside kaupa on järgmine:

1. Üksikpäringute tegemine Eesti teabeväravas – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e).

Avalik ülesanne tuleneb praegu kehtivast AvTS §-st 321. Kasutaja algatatud üksikpäringu

võimalus jääb alles ning seda eelnõuga ei muudeta, kuid seaduses tehakse selgeks

andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad.

2. Lõppkasutaja töölaual olev isikustatud teabe andmevahetus teabeväravasse – nõusolek

(IKÜM art-d 6 ja 9).

3. Lõppkasutaja töölaual olev isikustatud teabe kuvamine ühel lehel – avalik ülesanne

(IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleneb AvTS §-st 321.

4. Andmete edastamine andmekogust Eesti teabeväravasse sündmusteenuste isikustatud

teabe jaoks – nõusolek (IKÜM art-d 6 ja 9).

5. Sündmusteenuste isikustatud teabe (menetlusseisu) kuvamine – avalik ülesanne (IKÜM

art 6 lg 1 p e). Kõnealune eelnõu loob selleks vajaliku aluse ja regulatsiooni AvTS § 321

täpsustamise kaudu.

IKÜM sätestab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse. Riigi infosüsteemi kuuluvas

andmekogus sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM art 6 lg 1

punkti e alusel: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete

töötlemise üks viisidest) kellelegi teisele (kõnealusel juhul teisele asutusele) ei ole enam seotud

selle asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks.

Eesti teabeväravasse edastatakse andmeid isiku nõusoleku korral IKÜM art 6 lg 1 punkti a või

eriliiki isikuandmete puhul IKÜM art 9 lg 2 punkti a kohaselt. IKÜM art 4 punkti 11 kohaselt

peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega

andmesubjekt nõustub kas avalduse vormis või selget nõusolekut väljendava tegevusega, et

tema isikuandmeid töödeldakse. Enne nõusoleku andmist kuvatakse Eesti teabeväravas

lõppkasutajale vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i tingimustele.

Erandiks on siin lõppkasutaja enda algatatud üksikpäring Eesti teabevärava kaudu, mille

õiguslik alus on IKÜM art 6 lg 1 punkt e. Inimese nõusoleku korral tekib andmekogu pidajal

õigus edastada andmed Eesti teabeväravasse. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa

riik inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem, kui on vältimatult vajalik.

Nõusolek on isikuandmete töötlemise õigusliku alusena samaväärne teiste õiguslike alustega,

mis tulenevad IKÜM-ist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja

selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, pole selle andmise korral riigil õigust inimese

nõusolekut eirata, seda muuta või piirata põhjendamatult andmete edastamist. Inimesele jääb

Eesti teabeväravat kasutades võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja

milliseid andmeid ta edastab.

Eesti teabevärava avalik ülesanne on defineeritud AvTS §-s 321 nii kehtivas kui ka kõnealuses

eelnõus täiendatud versioonis. RIA-l on õigus talle Eesti teabeväravaga antud ülesande

täitmiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid. Eesti teabevärava olemus ja eesmärk on

täpsemalt avatud uuendatud lõike 1 selgitustes.

Töödeldavad isikuandmed on jagatud kategooriatesse, nagu nähtub järgmisest tabelist. Lisaks

töödeldakse ka andmetöötluse logisid.

Andmekategooria Andmed

24

Isiku üldandmed, allkirja kujutis, foto,

sünniaeg, sünnikoht ja rahvus

Ees- ja perekonnanimi, isikukood,

sugu, allkirja kujutis, foto, kodakondsus,

kontaktandmed, sh rahvastikuregistrijärgse

elukoha aadress, emakeel, sünniaeg ja -koht,

rahvus.

Abikaasa või registreeritud elukaaslasega

seotud andmed

Abikaasa või registreeritud elukaaslase ees-

ja perekonnanimi, abikaasa või registreeritud

elukaaslase isikukood.

Tegemist on andmetega, mida eelnõu

koostamise ajal küll veel ei töödelda, kuid

mille töötlemiseks on alustatud

arendustegevust.

Alaealiste lastega seotud andmed Isiku laste andmed: lapse ees- ja

perekonnanimi, lapse isikukood;

elatisabi andmed.

Elukoha ja varasemate elukohtadega seotud

andmed

Rahvastikuregistrijärgne elukoht ja

varasemad rahvastikuregistrijärgsed

elukohad.

Füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja

temaga seotud juriidilise isiku nimi,

registrikood ja kontaktandmed

Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku ees-

ja perekonnanimi, isikukood, roll juriidilises

isikus ning selle rolli alguskuupäev,

juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht,

aadress, e-posti aadress, telefoninumber.

Isiku ametliku e-posti aadressi logiandmed ja

sellele e-posti aadressile saadetud kirjad

Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja

perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber;

andmed seoses isikule saabuva teavitusega –

andmekoosseis sõltub saadetavast teavitusest

(sh sellest, kas teavitus edastatakse teenuse

kasutajale e-kirjaga või telefoninumbrile

saadetud teavituse teel), kuid peamiselt

piirduvad RIA töödeldavad isikuandmed

teavituse sisu ja pealkirja, metaandmete ja

teavituse staatusega (nt teavituse

kättetoimetamise ja avamise aeg).

Isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile

saadetud teavitused seoses tema ametlikule

riiklikule e-posti aadressile saadetud

kirjadega

Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja

perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber;

teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja

teavituse staatus (nt teavituse

kättetoimetamise ja avamise aeg).

Isiku telefoninumbrile saadetud teavitused

seoses tema ametlikule riiklikule e-posti

aadressile saadetud kirjadega

Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja

perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber;

25

teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja

teavituse staatus (nt teavituse

kättetoimetamise ja avamise aeg).

Isikut tõendavate dokumentide andmed Kehtivate dokumentide number ja kehtivuse

aeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast:

Eesti kodaniku pass, Eesti kodaniku lisapass,

meresõidutunnistus, meremehe

teenistusraamat, ajutine reisidokument, ID-

kaart, välismaalase pass, elamisloakaart või

e-residendi digitaalne isikutunnistus.

Isikule väljastatud lubadega ja

tegevuskeeldudega seotud andmed

Juhilubade andmed: juhiloa number, tüüp ja

kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast:

juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega

juhiluba, välismaalase juhiluba või

väikelaevajuhi tunnistus;

isikule kuuluvad relvaload ja relvad;

isiku kohta väljastatud majandustegevusega

seotud teatised ja keelud.

Karistatuse ja täitemenetluse andmed Karistusregistri väljavõte;

isiku vastu algatatud täitetoimikud.

Kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti

keele õppes, osalemise andmed

Kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“

osalemise eelduseks olevad Eestis viibimise

õigust tõendava dokumendi andmed ja eesti

keele õppega seotud andmed.

Hüvitiste, toetuste, pensioni ja

arvelduskontoga seotud andmed

Arvelduskonto andmed: Tervisekassale

esitatav arvelduskonto, kuhu isik soovib

saada toetusi ja hüvitisi;

töövõimetushüvitiste andmed:

töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud

päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus

eurodes;

pensioniandmed;

Sotsiaalkindlustusametile esitatud

(hüvitiste/toetuste) taotluse andmed: taotluse

liik, esitamise aeg, taotluse olek, otsuse aeg.

Poliitilise kuuluvuse ja usulise

enesemääramise andmed

Erakondlik kuuluvus vastavalt äriregistri

avaandmetele;

isiku usk.

Terviseandmed Euroopa ravikindlustuskaardi andmed:

Euroopa ravikindlustuskaardi number ja

kehtivuse andmed;

hambaravihüvitise andmed:

hambaravihüvitise õigus jah/ei/tasuta, kehtiv

hüvitise määr ja hüvitise jääk;

26

proteesihüvitise andmed: proteesihüvitise

õigus jah/ei, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

retseptide andmed: toimeaine nimetus,

pakendi nimetus, retsepti staatus, retsepti

kehtivuse lõpp;

ravikindlustuse andmed ja perearst:

ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja

perearsti nimi;

juhiloa tervisetõendi andmed: tervisetõendi

kasutusala, kehtivus, piirangud.

Töö ja haridusega seotud andmed Haridusega seotud andmed: õppeasutuse

nimetus, õppima asumise alguse ja lõpu

kuupäev, õpe/klass, tunnistuse või diplomi

number, õppekava kood, nimetus ja

nominaalkestus;

riigieksami ja e-tunnistustega seotud

andmed: testi nimetus, testiosa nimetus,

testiosa toimumise aeg ja koht (sh aadress),

staatus ja tulemus;

põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse

andmed tulenevalt Eesti hariduse

infosüsteemi põhimäärusest;

kutsetunnistuse andmed tulenevalt

kutseregistri põhimäärusest;

tõendi A147 taotlemine ja tühistamine.

Varaliste õigustega seotud andmed Isikule kuuluva kinnisvara andmed:

katastritunnus, aadress, kinnistu number;

notariaalsed dokumendid: toimingu kuupäev,

notari nimi;

sõidukite andmed: automark, mudel,

registrimärk, esmane registreerimine

mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik;

isikule kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse

andmed: sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus: jah/ei;

47 Igale lähetatavale töötajale tuleb taotleda tõend A1, millega määratakse kindlaks töötaja kindlustajariik. Sellega

tõendab lähetuses viibiv töötaja vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi (Eesti)

sotsiaalkindlustuse õigusakte.

27

pärimismenetlusega seotud andmed.

Menetlusseisu andmed Isikuga seotud haldusmenetluse teave;

volitatud töötleja olemasolul volitatud

töötleja nimetus, registrikood, e-posti aadress

ja telefoninumber;

sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus)

ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest

tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed.

Tabel 1. Andmekategooriate selgitused

Sündmusteenuste nimekiri kehtestatakse justiits- ja digiministri määrusega. Kõnealuse eelnõu

menetluse ajal oli olemas järgmised andmevahetusega teenused:

Sündmusteenus Osateenus Andmekoosseis

Õiguslik alus

Abiellumine

(Siseministeerium)

Abielu sõlmimine ja

isikut tõendavate

dokumentide

vahetamine isikunime

muutmisel

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, sündmus,

sündmuse olek (

abiellumise puhul:

avaldus esitatud, avaldus

kustutatud, avaldus

menetletud, menetlus

katkestatud, partner

nõustus, partner keeldus,

abielu registreeritud,

registreerimine

katkestatud. Isikut

tõendava dokumendi

puhul: isikut tõendava

dokumendi avaldus

esitatud, isikut tõendava

dokumendi avaldus

tühistatud, isikut tõendav

dokument kätte

toimetatud, isikut tõendav

dokument hävitamisele

saadetud), nõusoleku

kehtivuse aeg, sündmuse

aeg.

Rahvastikuregistri

seaduse § 21 lg 1 p-d 1

ja 4, Vabariigi

Valitsuse määruse

“Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis

ja andmeandjate

üleantavate andmete

loetelu” § 29 lg 1 p-d 2

ja 9, Siseministri

määrus nr 78 „Isikut

tõendavate

dokumentide

andmekogu pidamise

põhimäärus“ §-id 8 ja

9.

Kaitseväe kohustuse

täitmine

(Kaitseressursside

Amet)

Ajateenistuse

planeerimine

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, sündmus,

sündmuse olekud:

1) ajateenistuseks

valmistumine algas

(staatus – kutsealune,

tervisekontrolli aeg ja

koht, teenistusse

Kaitseväekohustuslaste

registri põhimääruse §

8 lg 1 p-d 4 ja 7; lg 2

p-d 1, 7 ja 8; lg 5 p 1;

lg 8 p-d 2, 6 ja 7.

Ajateenistuse läbimine

Reservteenistus

28

asumise

aeg, teenistuskoht,

ajateenistuse

kogunemise aeg ja

koht

kliendikonsultandi

nimi, telefoninumber,

e-posti aadress, URL);

2) ajateenistuseks

valmistumine lõppes;

3) ajateenistus

alustatud (staatus –

ajateenija,

teenistuskoht, e-posti

aadress,

telefoninumber, URL,

sõjaaja ametikoht);

4) ajateenistus

lõpetatud,

reservteenistusse

määratud (staatus –

reservis olev isik,

tegevteenistuses olev

isik, sõjaaja

ametikoht, e-posti

aadress,

telefoninumber,

URL);

5) reservteenistus

lõpetatud;

6) õppekogunemisele

kutsutud

(õppekogunemise

nimi, õppekogunemise

periood,

kogunemiskoht,

kohaletuleku aeg,

URL, e-posti aadress,

telefoninumber).

Lahutamine

(Siseministeerium)

Lahutuse

registreerimine ja isikut

tõendavate

dokumentide

vahetamine isikunime

muutmisel

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood, sündmus,

sündmuse olek (lahutuse

registreerimise puhul:

avaldus esitatud, avaldus

kustutatud, abikaasa

nõustus, abikaasa keeldus,

avaldus menetletud,

lahutuse menetlus

katkestatud, abielulahutus

registreeritud, lahutuse

registreerimine

Rahvastikuregistri

seaduse § 21 lg 1 p-d 1

ja 4, Vabariigi

Valitsuse määruse

“Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis

ja andmeandjate

üleantavate andmete

loetelu” § 29 lg 1 p-d 2

ja 10. Siseministri

määrus nr 78 „Isikut

29

katkestatud. Isikut

tõendava dokumendi

puhul: isikut tõendava

dokumendi avaldus

esitatud, isikut tõendava

dokumendi avaldus

tühistatud, isikut tõendav

dokument kätte

toimetatud, isikut tõendav

dokument hävitamisele

saadetud), nõusoleku

kehtivuse aeg, sündmuse

aeg.

tõendavate

dokumentide

andmekogu pidamise

põhimäärus“ §-id 8 ja

9.

Eestis kohanemine

(Kultuuriministeerium)

Elukoha registreerimine Elukoha aadress, elukoha

aadressi kehtivus.

Rahvastikuregistri

seaduse § 21 lg 1 p 6,

Vabariigi Valitsuse

määruse

“Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis

ja andmeandjate

üleantavate andmete

loetelu” § 9.

Kohanemisprogrammis

osalemine

Eestis viibimise õigust

tõendava dokumendi

andmed (elamisluba,

elamisõigus, pass, ID-

kaart): Dokumendi liik,

dokumendi number,

dokumendi staatus,

dokumendi kehtivusaeg

(kehtiv kuni).

Kohanemisprogrammi

“Settle in Estonia”

teemamoodulitega seotud

andmed:

kohanemisprogrammis

osalemise staatus

(aktiivne, lõpetatud,

katkestatud), läbitud

kohanemisteemalised

moodulid,

teemamoodulites

osalemise kohustuslikkus:

jah/ei;

Rahvastikuregistri

seaduse § 22 lg 1 p 1,

Vabariigi Valitsuse

määruse

“Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis

ja andmeandjate

üleantavate andmete

loetelu” § 21.

30

Perearsti leidmine

Riikliku ravikindlustuse

staatus, isiku perearsti

ees- ja perekonnanimi.

“Tervise infosüsteemi

põhimäärus” § 6 lg 5

p-id 3 ja 6.

Eesti keele õpe

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ eesti

keele õppega seotud

andmed: osales

keeleõppes: jah/ei, eesti

keele täienduskoolituse

või tasemeõppe andmed,

sh koolituse nimetus,

keeletase, õppemaht,

koolitusfirma.

Eesti keele

tasemeeksamile

registreerimise andmed

(avalduse sisestamise

kuupäev, valitud tase,

koht ja aeg, staatus), isiku

eesti keele tasemeeksami

tulemuste andmed

(eksami tase, toimumise

aeg, tulemus, staatus)

Testide andmekogu

asutamine ja

põhimäärus § 3.

Vabariigi Valitsuse 14.

veebruari 2013. a

määrus nr 27 „Testide

andmekogu asutamine

ja põhimäärus“ Lisa

“Lõpueksamite,

testide, eesti keele

tasemeeksami ning

Eesti Vabariigi

põhiseaduse ja

kodakondsuse seaduse

tundmise eksami

andmekogu andmete

koosseis”

Mootorsõiduki

juhtimine

Tervisetõendi andmed

(tervisetõendi dokumendi

tüüp, dokumendi number,

dokumendi staatus,

dokumendi kehtivusaeg

(kehtiv kuni).

Juhilubade andmed

(juhiloa dokumendi tüüp,

dokumendi number,

dokumendi staatus,

dokumendi kehtivusaeg

(kehtiv kuni).

Vabariigi valitsuse

määruse nr 75

“Liiklusregistri

pidamise põhimäärus”

§ 5 lg 1 p-id 5, 9.

Koolikoha leidmine

Kooliealiste laste andmed

(lapse ees- ja

perekonnanimi, lapse

isikukood).

Vabariigi Valitsuse

määruse

“Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis

ja andmeandjate

31

üleantavate andmete

loetelu” § 18.

Peretoetused ja

hüvitised

Isiku esitatud taotlused

Sotsiaalkindlustusametile

(taotluse tüüp, taotluse

esitamise aeg, taotluse

olek, taotluse otsuse aeg).

Sotsiaalkaitseministri

määrus nr 12

“Sotsiaalkaitse

infosüsteemi

põhimäärus” § 9 ja §

10.

Lähedase surm

(Sotsiaalministeerium)

Minu andmed

pärimisregistris

Isikunimi, isikukood,

sünniaeg ja –koht, elukoht

ja või asukoht.

Justiitsministri määrus

“Pärimisregistri

pidamise,

pärimisregistrisse

kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe

väljastamise kord” § 7

lg 1

Minu testamendid ja

pärimislepingud

Testamendi või

pärimislepingu

registreerimise number,

testamendi või

pärimislepingu kande

nimetus näiteks

"Testamendi tegemine

omakäeline" või

"Testamendi notariaalne

tõestamine". Testamendi

või pärimislepinguga

seonduva dokumendi

suurus kilobaitides koos

allalaadimise lingiga.

Testamendi või

pärimislepingu

koostamise kuupäev.

Testamendi või

pärimislepingu

registreerija ehk enamik

juhtudel notari nimi.

“Pärimisregistri

pidamise,

pärimisregistrisse

kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe

väljastamise kord” §-id

7 ja 8.

Minuga seotud

pärimismenetlused

Isikuga seotud

pärimismenetluste

andmed: Registreeritud

menetlused - dokumendi

ehk kande nimetus,

dokumendi ehk kande

kuupäev, dokumendi

koostaja ehk notari nimi,

“Pärimisregistri

pidamise,

pärimisregistrisse

kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe

väljastamise kord” §

10.

32

dokumendi registreerimise

number.

Mina pärijana

Pärimisega seonduva

dokumendi ehk kande

registreerimise number,

pärimisega seonduva

dokumendi ehk kande

tõestaja ehk notari nimi,

pärimisega seonduva

dokumendi ehk kande

kõikide pärijate ees- ja

perekonnanimi ning

isikukood, pärimisega

seonduva

pärimistunnistuse

kuupäev.

“Pärimisregistri

pidamise,

pärimisregistrisse

kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe

väljastamise kord” §-id

10 ja 12.

Mina pärandvara

ühisest osa

võõrandajana või

omandajana

Dokumendi ehk kande

registreerimise number,

dokumendi ehk kande

tõestaja, pärandvara

ühisuse osa võõrandajate

ees- ja perekonnanimed

ning isikukoodid,

pärandvara ühisuse osa

omandajate ees- ja

perekonnanimed ning

isikukoodid,

võõrandamise kuupäev.

“Pärimisregistri

pidamise,

pärimisregistrisse

kannete tegemise ja

pärimisregistrist teabe

väljastamise kord”

§14.

Tabel 2. Andmevahetusega sündmusteenused

Kuivõrd sündmusteenused on arenemisjärgus, tuleb tabeleid 1 ja 2 võtta esmase kaardistusena.

Ajas võivad sündmusteenuste nimekirjad ja nende andmekoosseisud muutuda. Kuna Eesti

teabeväravas töödeldakse isikuandmeid erinevate andmeandjate antavate isikuandmete alusel,

on vajalik, et ka andmeandjad looksid valdkondlike asjakohaste regulatsioonide vastava

õigusliku aluse. See võimaldab andmeandjal määratleda andmekoosseisud, mida Eesti

teabeväravas töödeldakse.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 321 lõiget 2.

Isikustatud teabe kuvamisega on RIA-st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja (IKÜM

art 4 p 7 mõistes), kes ka praktikas haldab ja arendab teabeväravat. RIA määrab kindlaks

eesmärgid ja vahendid, mis puudutavad Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamise süsteemi

eesmärke ja vahendeid. Vastutus sündmusteenuste eest jääb konkreetsele sündmusteenuse

pakkujale, kelle pädevuses on osutada konkreetset avalikku teenust vastava valdkonna

eriregulatsiooni alusel ning seetõttu on teabevaldajaid võimalik vaadelda Eesti teabevärava

kaasvastutavate töötlejatena. Teabevaldajad peegeldavad oma teenuseid Eesti teabeväravasse

eesmärgiga tagada avalike teenuste nähtavus ja kättesaadavus kodanikele. RIA haldab Eesti

33

teabeväravat eesmärgiga luua ühtne kanal riigi ja kodanike vahel, mis hõlmab nii tehnilist

ligipääsu kui ka sisu süstematiseerimist. Eesti teabevärava funktsionaalsus tekib üksnes siis,

kui mõlemad pooled oma rolli täidavad – teabevaldaja annab teabe sisu ja ligipääsu teenustele,

RIA määratleb, kuidas seda sisu töödeldakse ja avalikkusele esitatakse.

Täpsemad selgitused on ka eelnõu § 1 punktis 1, mis selgitab Eesti Teabevärava olemust ja

seost RIAga.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 321 lõikega 21, millega kehtestatakse Eesti teabeväravas

isikuandmete ja logide säilitamise tähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise

piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte

tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid

töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida. Uue

säilitustähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega.

Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse Eesti teabeväravas järgmiselt:

 Isikuandmeid säilitatakse teenuste üksikpäringu korral isiku sessiooni lõppemiseni,

kuid mitte kauem kui 30 minutit.

Andmeid, sh töölaua vaates fotot, hoitakse kuni isiku väljalogimiseni, kuid mitte kauem kui 30

minutit. Kuna selline kasutaja tahteavalduse alusel andmekogudes tehtav üksikpäring täidab

tema oma andmetest ülevaate saamise eesmärki ja selline toiming on võimalik teha 30 minutiga,

ei ole põhjendatud isikule seda teavet kauem kuvada. Kui isik soovib hiljem uuesti ülevaadet

saada, saab ta algatada uue päringu.

Samuti kuvatakse Eesti teabevärava mobiilirakenduse isikusamasuse kontrollpäringuks PPA

hallatavatest isikut tõendavate dokumentide andmekogust (edaspidi ITDAK) ja andmekogust

ABIS X-tee päringu tulemusena isikule tema kehtivate isikut tõendavate dokumentide andmed

ja foto. Selle punkti isikuandmete all tuleb mõista sealhulgas teabevärava mobiilirakenduse

kaudu tehtava kontrollpäringuga saadud andmeid, mis ei ole foto, ning neid andmeid

säilitatakse sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse tuvastamise kontrollpäringu fotole kehtib eraldi

säilitustähtaeg.

 Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava kontrollpäringuga saadud fotot

säilitatakse 30 päeva.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse isikusamasuse kontrollpäringuks kuvatakse ITDAK-ist ja

andmekogust ABIS X-tee päringu tulemusena isikule tema foto. ITDS-i eelnõuga antakse

teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimisele samaväärne õiguslik

tähendus füüsilisse dokumenti kantud andmete alusel isikusamasuse kontrollimisega. See võib

olulisel määral suurendada PPA andmekogude koormust ja tekitada probleeme käideldavusega.

Eesti teabevärava statistika kohaselt on ITDAK-i päringute hulk aja jooksul kasvanud (2024.

aastal oli keskmiselt 526 000 päringut kuus). Suure eraldusvõimega foto päring andmekogust

ABIS mõjutab käideldavust, koormust ja päringu kiirust kõige rohkem. Nimetatud andmekogud

on loodud avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusel ei ole võimalik enne 2027. aastat oma päringutele

vastamise võimekust parandada või muud tehnilist lahendust pakkuda (nt päringuga jagatava

foto eraldusvõimet vähendada). Selleks, et teenust oleks võimalik pakkuda ja mobiilirakenduse

kaudu isikusamastuse tuvastamise kontrollpäringu kasutuselevõtuga tekkiv koormuse kasv ei

ohustaks andmekogude peamise eesmärgi täitmist, luuakse eelnõuga RIA-le õiguslik alus

34

andmekogust ABIS mobiilirakenduse kaudu isikusamasuse tuvastamise kontrollpäringiga

saadud fotode 30-päevaseks talletamiseks RIA infrastruktuuris.

Selline 30-päevane säilitustähtaeg on optimaalne arvestades, et isikusamasuses tuleb veenduda

kehtiva isikut tõendava dokumendi andmete alusel ja foto peab võimaldama isikusamasuses

üheselt veenduda. Foto kehtivad andmed ei uuene tavaliselt kiiremini kui 30 päeva, mis on

isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise tähtaeg vastavalt siseministri

18.12.2025. a määrusele nr 77 “Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse,

Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi,

pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite

ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“.48

 Nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks säilitatakse üks aasta nõusoleku andmisest

arvates.

Töölaual kuvatavaid andmeid säilitatakse nii nagu teenuste üksikpäringu korral kuni 30 minutit.

On vaja säilitada isiku nõusolek töölauapäringute korduvaks tegemiseks aasta jooksul. Nimelt

võimaldatakse töölauapäringuid iga kord sisse logides pärast seda, kui süsteem on kontrollinud

nõusoleku kehtivust. Selguse, andmete ajakohasena hoidmise ja läbimõelduse huvides ei ole

selliseid andmeid mõistlik hoida kauem kui üks aasta, mistõttu küsitakse ühe aasta möödumise

järel isikult uuesti nõusolekut töölauapäringuteks. Inimesel on võimalik töölaua vaates lülitada

andmekategooriad soovi korral sisse või välja endale sobival ajal.

 Nõusolekupõhise kuvamise korral säilitatakse andmeid 30 päeva pärast omavahel

seotud haldusmenetlustest viimase lõppemist või nõusoleku tagasivõtmise korral 30

päeva nõusoleku tagasivõtmisest arvates.

Mõlema andmete nõusolekupõhise kuvamise korral piisab haldusmenetluse korral 30 päevast,

et tagada lõppkasutajale võimalus esitada toimingu peale lubatud olukordades vaie

(Haldusmenetluse seadus49 § 75). Muude õiguskaitsevahendite rakendamiseks on võimalik

kasutada logisid.

Nõusoleku alusel pakutavate sündmusteenuste korral säilitatakse 30 päeva inimese isikukoodi,

sündmusteenuse viidet, millega konkreetne isik ja nõusolek on seotud, ning unikaalset

nõusolekuviidet. Nende andmete säilitamine on vajalik järgmistel põhjustel:

a) et oleks võimalik nõusolekust loobumise korral ja hiljem selle taastamise korral kuvada

isikule korrektseid andmeid, kui vahepealsel ajal on ühes sündmusteenuses osateenused

lõppenud või alanud. Ilma esialgset nõusolekut säilitamata ei oleks võimalik kuvada

andmeid osateenus(t)e kohta, mida on osutatud enne nõusoleku andmist;

b) kui nõusolekut tagasi ei võeta ja sündmusteenus jõuab lõpuni ehk viimase osateenuse

lõppemiseni, on vaja isikut teavitada ka lõppemisest. Selle mõistlikuks perioodiks on

peetud 30 päeva. Vastasel juhul peaks isik sündmusteenuse lõppemise lugema välja

asjaolust, et konkreetne sündmusteenus on tema personaalsest vaatest kadunud.

 Isikule kuvatud postkasti kirju säilitatakse kolm aastat kirja saabumisest arvates.

Riikliku postkasti @eesti.ee aadressile (ehk aadressidele [email protected] ja

[email protected]) saadetud kirju säilitatakse kolm aastat kirja riikliku postkasti aadressile

saabumisest arvates. Praegu kehtiv regulatsioon seda juba võimaldab, kuid regulatsioon tehakse

48 Siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 77 “Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse,

Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase

reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“, RT I, 26.08.2022, 12.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022012?leiaKehtiv. 49 Haldusmenetluse seadus - RT I, 06.07.2023, 31.

35

nimetatud sättega selgemaks. Säilitustähtaeg kolm aastat on seotud riigivastutuse seaduse § 17

lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalusega. Säte annab isikule

võimaluse esitada taotlus või kaebus kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel

on lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti teabeväravas tehtud toimingute kohta

juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi.

Lisaks tagab kolmeaastane kirjade säilitamise tähtaeg riigile tõendamisvõimaluse Eesti

teabevärava lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise

juhtumite puhul. Need juhtumid kätkevad endas isiku võimalusi kasutada talle seadusega

ettenähtud haldusmenetluslikku ja tsiviilõiguslikku kaebeõigust, riivamata

ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja

põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg

1 esimese lausega.

Uue riikliku postkastiteenuse tulekuga lõppeb isikule saadetud kirjade keskne säilitamine ning

seejärel tuleb nimetatud säte kehtetuks tunnistada. Edaspidi hakkavad kirju säilitama kirju

saatvad asutused ise, et vähendada isikuandmete töötlemise riivet RIA poolt. Keskselt

säilitatakse endiselt metaandmeid selle kohta, kes, millal ja kellele kirja on saatnud. Selline

logide säilitamine on vajalik, et isik oskaks vajaduse korral õige asutuse poole pöörduda ja et

see asutus saaks vajaduse korral tõendada toimunud töötlemistoiminguid.

 Isikustatud teabe kuvamisega seotud logisid säilitatakse kolm aastat nende tekkimisest

arvates.

Riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on

kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel on lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti

teabeväravas tehtud toimingute kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab

kolmeaastane logide säilitamise tähtaeg riigile tõendamisvõimaluse Eesti teabevärava

lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite

puhul. Need juhtumid kätkevad endas isiku võimalusi kasutada talle seadusega ettenähtud

haldusmenetluslikku ja tsiviilõiguslikku kaebeõigust, riivamata ebaproportsionaalselt isiku

põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades ka

andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 321 lõikeid 3–5.

Lõike 3 muutmine on vajalik eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu, mis on olemuselt

terminoloogilised ja sõnastuslikud. Lõikega 3 määratakse kindlaks teabevärava vastutava

töötleja kohustus tagada teabe kasutajakeskne korrastatult kuvamine ja juurdepääs teenustele

Eesti teabeväravas.

Lõiget 4 täiendatakse ja teabe kõrvale lisatakse teenused, kuivõrd isikustatud teavet kuvatakse

ka teenuste kategoorias. Lõikes 4 on sätestatud teabeandja kohustus tagada oma valdkonna

teenustega seotud teabe õigsus, korrastatus ja ülevaatlik esitamine ning selle edastamine Eesti

teabevärava vastutavale töötlejale.

Lõikega 5 täpsustatakse volitusnormi, võimaldamaks kajastada kõnealuse seaduse muudatusi

Eesti teabevärava määruses.

36

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 321 lõikega 6, millega luuakse volitusnorm avalike e-

teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutavale

ministrile sündmusteenuste loetelu kehtestamiseks. Sündmusteenuste loomise eest vastutavad

asutused on jagatud vastavalt teenustele, näiteks abielu sündmusteenuse eest vastutab

Siseministeerium. Sündmusteenuste platvormi eest, mis tagab sündmusteenuse toimimise ning

liidab eri e-teenused kasutajale ühtseks teekonnaks, vastutab kõnealuse eelnõu kohaselt justiits-

ja digiminister. Vastavalt VVS50 § 59 lõikele 1 on justiits- ja digiministri pädevuses muuseas

koordineerida avalike e-teenuste arendamist ning tema valitsemisalas on ka sündmusteenuste

tehnilise platvormi arendamine, seetõttu kinnitab tema oma määrusega ka selle, milliseid

sündmusteenuseid platvormil kuvatakse. Määrusega on vaja kinnitada isikustatud teavet

töötlevad sündmusteenused, et piiritleda kohalduvaid eriregulatsioone. Eriregulatsioonide

muutmine on iga valdkonna enda kohustus.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted. Riiklikul

postkastil on tulevikus õigusi vähem riivav tehnoloogiline lahendus. Sellega antakse kirja sisu

töötlemine pädevale asutusele, kes edastab kasutajale teavet postkastiteenuse kaudu, ning RIA

enam kirjade sisu ei töötle. RIA-le jääb alles logifailide andmete säilitamise kohustus ja isiku

antavale telefoninumbrile teavituse saatmise kohustus.

Postkasti uuele tehnoloogilisele lahendusele üleminekuks on kasutajatele on ette nähtud

üleminekuperiood, mille jooksul on neil võimalik postkasti uuele tehnoloogilisele lahendusele

üle minna, seni on kasutusel kaks lahendust. See tähendab, et viimased kasutajad peaksid uue

postkasti tehnoloogilise lahendusega olema liitunud 24.04.2027, kuni selle kuupäevani

võimaldab RIA veel varasema tehnoloogilise lahenduse järgi postkasti kasutada ning sellest

tulenevalt ka ise kirjade sisu säilitada. Varasema tehnoloogilise lahendusega kogutud kirjade

sisu säilitatakse kolm aastat, seega tuleb sätted kehtetuks tunnistada kolme aasta möödumisel

arvates kuupäevast, milleks on ette nähtud viimaste kasutajate uuele postkastilahendusele

üleminek – selleks kuupäevaks on 24.04.2030.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse 51. peatükki §-ga 4310, millega luuakse andmenõusoleku

ja volituste haldamise andmekogu.

Paragrahvi 4310 lõikega 1 sätestatakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu

eesmärgid.

Esiteks, andmenõusolekusüsteemi vaatest töödeldakse isiku nõusoleku olemasolu ja ulatusega

seotud andmeid eesmärgiga võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks

RIS-i kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule. Lisaks võimaldab see anda

isikule ülevaate tema antud nõusolekutest andmenõusolekusüsteemis ühest kohast. Isikul on

igal ajal õigus oma antud nõusolek tagasi võtta. Samasid andmeid on võimalik hiljem vajaduse

korral kasutada andmevahenduse õiguspärasuse tõendamiseks.

Teiseks töödeldakse volituste haldamise süsteemis andmeid eesmärgiga võimaldada RIA-l

kontrollida isiku volituste olemasolu ja ulatust ning lõppkasutajal keskselt hallata tema poolt ja

temale antud volitusi riigi infosüsteemis. Volituste haldamise süsteemi isikuks ehk

lõppkasutajaks on füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on volituste haldamise

süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema poolt või talle antud volitusi. Lisaks

võimaldab see RIA-l tagada volituste haldamise ning andmevahetuse õiguspärasuse

tõendatavuse.

50 Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 30.12.2024, 4. Vabariigi Valitsuse seadus–Riigi Teataja

37

Paragrahvi 4310 lõige 2 kirjeldab andmestikke, mis on uues loodavas andmekogus.

Andmekogu koosneb andmenõusoleku andmestikust ja volituste haldamise andmestikust

Tegemist on kahe eraldi andmestikuga, millel on erinevad eesmärgid. Säte loob üheselt

mõistetavad seosed andmestike ja lõikes 1 väljatoodud eesmärkide vahel.

Paragrahvi 4310 lõige 3 sätestab, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse.

Andmekogul on kaks andmestikku: üks andmenõusoleku kohta ja teine volituste haldamise

kohta.

Andmenõusolekusüsteemi vaatest (andmenõusoleku andmestik) töödeldakse järgnevaid

isikuandmeid: enda isikuandmete edastamiseks nõusoleku andnud isiku ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja teovõime piiramise andmed. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis,

sh isikustamata andmete kohta.

Kuna andmetes on vaid nõusolekuga seotud andmestik, ei töödelda seal andmeid, mida

andmeandja ja andmesaaja omavahel jagavad, ning seetõttu ei saa andmenõusolekusüsteemi

vastutav töötleja vastutada andmeandja ja andmesaaja vahelist suhet puudutavate andmete

edasise töötlemise eest.

Andmenõusolekuteenuse abil töödeldakse isikuandmetest isikunime, milleks on ees- ja

perekonnanimi, isiku teovõime piiramise andmeid ning isikukoodi. See on minimaalne

andmestik, mis on vajalik nõusoleku andnud isiku tuvastamiseks ja tema nõusoleku andmise

lubatavuse kontrolliks. Andmenõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku

andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele.

Andmenõusolekusüsteemis kontrollitakse rahvastikuregistrist automaatselt teovõimet, mis

välistab, et nõusoleku annab piiratud teovõimega isik. Selline kontroll on vajalik, kuna üldjuhul

piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud tehing on

tühine (vt täpsemalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa 1. peatüki 1. jagu). Kuigi

andmenõusolekuteenuse kaudu tehakse päring rahvastikuregistrisse kontrollimaks isiku

teovõime piiratust, selle päringu vastust andmenõusolekusüsteemi andmekogusse ei kanta.

Sellise päringu tegemine on aga isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 punkti 2 alusel.

Kui andmenõusolekusüsteemi lahendus osutub edukaks ja tekib vastav nõudlus, on tõenäoline

tulevikus laiendada nõusoleku andmise võimalust seadusliku esindaja vahendusel ka

noorematele kui 18-aastastele isikutele ja piiratud teovõimega isikutele. Eelnõu menetlemise

hetkel sellist võimalust veel ei ole.

Metaandmed tähendavad taustainfosüsteemi andmeid ja identifikaatoreid. Andmeväljade

kirjeldused on kaardistus andmeliikidest, mida on vaja teenuse osutamiseks. Andmenõusoleku

ja volituste halduse andmekogus sisaldub üksnes sellega liidestatud andmekogude ja

andmeväljade loetelu, mitte ei dubleerita vastavate andmekogude põhiandmeid. Näiteks ei

koguta andmekogusse andmenõusoleku vaatest inimeste ravimiretsepte, vaid üksnes teave, et

isik on lubanud edastada konkreetsele isikule „andmed kõigi isikule väljastatud kehtivate

ravimiretseptide kohta“.

Rõhutame siinkohal, et andmenõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile vabatahtlik

ning andmesubjekt ise otsustab, kas soovib teenust kasutada või mitte. Kui isik ei soovi

andmenõusolekuteenust kasutada, ei too see talle kaasa negatiivseid tagajärgi teenuse saamises,

kuna alles jäävad muud kanalid teenuse saamiseks. Andmenõusolekuteenuse kasutamise

38

otsustab andmesubjekt, kelle nõusoleku alusel tema isikuandmeid töödeldakse andmete

andmeandjalt andmesaajale edastamise eesmärgil.

Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnesolevas eelnõus on nõusoleku all

peetud silmas IKÜM art 6 lg 1 p-s a või art 9 lg 2 p-s a sätestatud isikuandmete töötlemise

õiguslikku alust. Nõusoleku andmist võimaldatakse Eesti teabeväravas, kus esitatakse

andmesubjektile enne nõusoleku andmist vajalik info. Teabeväravasse suunatakse inimene

nõusolekut andma andmeid saava vastutava töötleja (edaspidi ka andmesaaja) elektroonilisest

teenusepakkuja keskkonnast. Teabevärava vahendusel on isikul võimalus anda nõusolekuid,

neid hallata ja tagasi võtta ning näha kogu infot seoses antud nõusolekutega. IKÜM artiklis 9

sätestatud eriliiki isikuandmete51 korral tuleks põhjendatud juhul valdkondlikus seaduses

sätestada konkreetsemad tingimused ja kord eriliiki isikuandmete edastamiseks

andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel.

Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse

sekkuda rohkem kui vältimatult vajalik. Nõusolek isikuandmete töötlemise õigusliku alusena

on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜM-ist. Kuna nõusolek antakse ühe

või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, puudub riigil

õigus inimese nõusoleku sisu eirata, seda muuta või luua põhjendamatult piiravaid tingimusi

andmete edastamisele. Inimesele jääb andmenõusolekusüsteemi kasutamisel võimalikult suur

voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Seda seetõttu, et

eelnõus ei ole ette nähtud isiku otsustusõigust piiravaid tingimusi isikuandmete edastamiseks

andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel. Piiravate tingimuste seadmine vajab

õigustust, sest ühest küljest oleks sel juhul tegemist isiku nõusoleku kitsendamisega ja teisest

küljest ka potentsiaalse sekkumisega ettevõtlusvabadusse.

Innovaatiliste ja samas mugavate lahenduste loomine eeldab kõikide poolte soovi ja tahet olla

normikuulekas ja teadlik oma tegevuse mõjudest ja tagajärgedest. Uudsete teenuste loomisel

või nende loomise võimaldamisel ei saa riik lähtuda muust eeldusest kui see, et inimesed

annavad oma nõusoleku vabatahtlikult ja teadlikult ning ettevõtjad järgivad nende tegevust

raamistavaid kohustuslikke õigusnorme.

RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja saab kontrollida (toimub automaatselt)

andmesubjekti nõusoleku olemasolu ja kehtivust enne isikuandmete andmesaajale väljastamist

kõnesoleva eelnõuga loodavast andmenõusoleku andmekogust. Kui inimene on nõusoleku

tagasi võtnud, peatub RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja õigus edaspidi andmeid

edastada, kuid nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta juba edastatud andmete töötlemist. Seega ei

väljastata andmeid edasistel andmepäringutel, kui nõusolek oli antud korduvateks

andmepäringuteks ehk kindlal ajavahemikul andmete väljastamiseks. Vastav olukord on

reguleeritud IKÜM art 7 lõikega 3.52

Andmesaajal tuleb arvestada, et andmesubjekt annab nõusoleku RIS-i kuuluvast andmekogust

isikuandmete edastamiseks andmesaajale, mitte nende edasiseks töötlemiseks andmesaaja

poolt. Isikuandmete edasise töötlemise aluseks võib olla näiteks leping ja selle tingimusi tuleb

51 Andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised

veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks

kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse

kohta. 52 Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne

tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti teavitatakse sellest enne

nõusoleku andmist. Nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine.

39

andmesaajal tutvustada andmesubjektile enne, kui andmesubjekt nõusoleku annab. Seega ei

lõppe nõusoleku tagasivõtmisega alati automaatselt andmesaaja õigus juba saadud

andmesubjekti isikuandmeid töödelda ja lähtuda tuleb näiteks kas konkreetse andmesaaja

teenusetingimustest või isikuandmete töötlemise muust õiguslikust alusest. Nõusoleku

tagasivõtmise või nõusoleku kehtivusperioodi lõppemise korral edastatakse andmesaajale

nõusoleku andmed, milles on esile toodud kas nõusoleku andmisest keeldumine, selle

tagasivõtmine või kehtivusperioodi lõppemine. Infosüsteemis tähistatakse seda nõusoleku

staatuse „heaks kiidetud“ asemel staatusega „tagasi lükatud“. Andmesaaja peab sel juhul

tagama, et juba saadud isikuandmete töötlemine vastaks ka edaspidi IKÜM-i nõuetele.

Andmesaaja peab isikuandmeid töödeldes järgima kõiki IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, sh peab

isikuandmete töötlemiseks olema art 6 lõikes 1 sätestatud õiguslik alus ja töötlemine peab

olema kooskõlas artiklis 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega.

Andmenõusolekusüsteemi kontekstis tähendab see, et andmesaaja peab tagama, et tema

soovitud andmekoosseis vastab teenuse ja eesmärgi kirjeldusele ning on minimaalselt vajalik,

samuti peab nõusoleku kehtivusaeg olema määratud minimaalselt vajalikuna. Nõusoleku

kehtivusperioodi määramisel peab andmesaaja arvestama oma teenuse sisuga ja talle IKÜM-ist

tulenevate nõuetega. Nõusoleku kehtivusaja lõppemisel peab inimene andma uue nõusoleku.

Uut nõusolekut küsitakse samamoodi kui esialgset ehk andmesaaja enda keskkonnast

suunatakse andmesubjekt Eesti teabeväravasse, kus toimub nõusoleku andmine. Mõne teenuse

jaoks on vaja andmeid mitmest andmekogust. Seega arvestada tuleb ka, et kui andmesaaja

soovib teenuse osutamiseks isikuandmeid mitmest andmekogust, ei tohi ta ühest andmekogust

isikuandmete saamata jäämise korral (nt andmesubjekt annab nõusoleku vaid kahele

andmekoosseisule kolmest) töödelda ka teistest andmekogudest saadud isikuandmeid. Seda

põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik saavutada teenuse osutamisega taotletavat eesmärki,

milleks isikuandmeid koguti ning mis eeldab isikuandmete töötlemist. Seda põhjusel, et

eesmärgi saavutamiseks on vaja mõlemast andmekogust andmeid. Andmesaaja peab tagama,

et andmesubjekt saab aru vajadusest anda mitu nõusolekut. Asjakohased selgitused on võimalik

andmesubjektile esitada ka andmenõusolekusüsteemis. IKÜM-i nõuete täitmise üle teeb

isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 1 alusel järelevalvet AKI.

Rakendusaktis sätestatakse ka loetelu vähimast teabest, mis tuleb andmesubjektile esitada enne,

kui ta andmenõusolekusüsteemis nõusoleku annab. Selleks on vähemalt järgmine teave:

1) teave andmesaaja kohta;

2) teave andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta;

3) teave andmeandjalt andmesaajale edastatavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta;

4) teave, millisel eesmärgil andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab;

5) teave, millisel õiguslikul alusel andmesaaja isikuandmeid töötleb;

6) nõusoleku kehtivusaeg;

7) teave selle kohta, et inimene võib andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku igal ajal tagasi

võtta.

Eelnimetatud info selge esitamine aitab kaasa sellele, et andmesubjekt teeb oma otsuse

nõusoleku andmise kohta teadlikult ja informeeritult ning saab aru, kellelt, kellele ja mis

tingimustel ta nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks annab. Andmete kasutamise eesmärgi

kirjelduse ja RIS-i kuuluvast andmekogust väljastatavate andmete kirjelduse lisab

andmenõusolekusüsteemi andmesubjektile kuvamiseks RIS-i kuuluva andmekogu vastutav

töötleja, lähtudes andmesaaja edastatud infost.

Rakendusaktis täpsustatakse andmete koosseisu, mis on andmenõusolekuteenuse ja volituste

haldamise andmekogus. Kuna andmenõusolekuteenuse kaudu on andmesubjektil võimalik

40

anda nõusolek oma andmete edastamiseks erasektorisse, kellele avaliku teabe seadus ei

kohaldu ja kelle asutusesisesed andmetöötlusprotsessid ei ole kajastatud Riigi Teatajas, siis

läbipaistvuse huvides kantakse andmevahendusega seotud osapooled nii vastutava kui ka

volitatud töötleja olemasolul andmekogusse. See annab ühtse ja selge ülevaate, milliste

ettevõtjate ja andmekogude puhul on füüsilisel isikul võimalik andmenõusolekuteenuse

vahendusel oma nõusolek anda.

Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et

andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega (IKÜM art 7 lg 1). Sellist

tõendamisväärsust ja -võimekust nõuavad andmed, mis on märgitud § 4310 lõikes 2 ja

rakendusaktis.

Andmesubjekti nõusolek tema isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM art 7 lõike 3 kohaselt

olema tagasivõetav. Seetõttu näiteks olukorras, kus inimene on andnud nõusoleku kestvalt

mõneks kindlaks ajavahemikuks (näiteks regulaarselt RIS-i andmekogus asuvate andmetega

sünkrooniv personaalmeditsiinirakendus) ning võtab selle nõusoleku tagasi, peab kajastuma

andmekogus info, mille põhjal saab RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja enne

järjekordset isikuandmete edastamist veenduda, et edastamine ei ole alates nõusoleku

tagasivõtmise hetkest enam lubatud.

Andmenõusoleku andmekogu andmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene

teisiti. Nimelt nõusoleku andmekogusse kantud andmetel on üldjuhul informatiivne tähendus,

kuna sinna kantavad andmed ei tekita, muuda ega lõpeta andmesubjekti õigusi kolmandate (st

asutuseväliste) isikute suhtes. Asjaolu, et nõusolekule tuginemist peab olema võimalik

tõendada (IKÜM art 7 lg 1), ei anna andmetele õiguslikku tähendust. Nõusoleku kui andmete

töötluse õigusliku aluse ning selle tagajärjed sätestab IKÜM. Nõusolekut on andmesubjektil

võimalik anda ka andmenõusolekuteenusest väljaspool, kuna andmenõusolekuteenus on

andmesubjektile vabatahtlik. Lisaks tuleb arvestada, et kõik andmenõusoleku andmekogus

olevad andmed ei ole põhiandmed. Näiteks isikunimed ja isikukoodid ei ole põhiandmed

andmenõusoleku andmekogus, vaid hoopis rahvastikuregistris, kus olevate andmete õiguslik

tähendus tuleneb rahvastikuregistri seadusest (vt täpsemalt RRS § 6 lg 1). Sellest tulenevalt on

vaja silmas pidada ka andmekogude eriregulatsioone, kuna need võivad andmete õigusliku

tähenduse sätestada kõnesolevast eelnõust erinevalt. Kuivõrd eriregulatsioonid on Riigi

Teatajas avaldatud ning seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on

konstitutiivne tähendus, ei ole õiguslikku tähendust seadusesse kirjutatud.

Volituste haldamise vaatest (volituste haldamise süsteemi andmestik) nähakse ette

andmekomplekt, mida töödeldakse kesksel volituste haldamisel Eesti Teabeväravas. Loetelu

sisaldab isikuandmeid ning muid töödeldavad andmeid. Andmete täpsem koosseis sätestatakse

rakendusaktis.

RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvad andmed isiku kohta on avalikku võimu teostav isik

reeglina kogunud IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Sama artikli lõike 3 kohaselt kehtestatakse mh lõike 1 p-s e osutatud isikuandmete töötlemise

alus: a) liidu õigusega või b) vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega.

Kuivõrd TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva

nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, on RIA-l teatud juhtudel vaja ka alust eriliiki

isikuandmete töötlemiseks. See on vajalik eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus volituste

haldamise süsteemis saab volitust anda (sh edasi volitada) piiratud teovõimega isik. Sellisel

41

juhul kuulub kohaldamisele IKÜM artiklis 9 sätestatud eriliiki isikuandmete regulatsioon.

Kõnesoleva artikli lõike 2 punkt g sätestab õigusliku aluse, kui töötlemine on vajalik olulise

avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne

saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja

konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks, mis on põhjendatud juhul

valdkondlikus seaduses sätestatud konkreetsematel tingimusetel ja korras eriliiki isikuandmete

edastamiseks, nt kui töötlemise vajadus on sätestatud õigusaktis.53 Rakendusakti kavandis (vt

seletuskirja lisa 4) nähakse ette, et RIA ülesandeks on kontrollida seaduses sätestatud juhtudel

isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõimet.

Volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja nimi ning isikukood – seaduse

tasandil luuakse minimaalne andmete koosseis nii lõppkasutaja kui ka tema esindaja kohta

(lõppkasutaja esindaja on asjakohane näiteks olukorras, kus alaealisel lõppkasutajal on vanema

näol seadusjärgne esindaja);

2) volitusega antud esindusõiguse andmed – kogu volitustega seonduv andmestik, sh volituse

andmise aeg, kehtivus, edasivolitamise õigus, volituse alusel antav roll jms;

3) seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva

lõppkasutaja teovõime piiramise andmed – TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, mistõttu tekib

selleks, et volitus oleks kehtiv, vastutaval töötlejal teatud juhtudel vajadus eriliiki isikuandmete

töötlemiseks.

Põhimääruses nähakse ette täiendav loetelu andmetest, mida volituste haldamise süsteemis

töödeldakse, näiteks:

1) volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu vastutava töötleja andmed – RIS-i

andmekogu (sh nii andmeandja kui ka -saaja) vastutava töötleja andmed;

2) volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu volitatud töötleja olemasolul tema

andmed – kui RIS-i kuuluval andmekogul on volitatud töötleja, töödeldakse volituste

haldamise süsteemis ka neid andmeid;

3) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu

metaandmed.

AvtS § 436 lõike 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus andmetele seadusega. Seadus peab

eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate (st asutuseväliste) isikute

suhtes konstitutiivne tähendus. Arvestades TsÜS-is sätestatud esindusõiguse regulatsiooni,

asjaolu, et volituste haldamise süsteem on mugavusteenus, mis annab isikutele lisavõimaluse

volituste haldamiseks (teenuse kasutamata jätmine ei mõjuta lõppkasutaja seaduses sätestatud

õigusi), ja sellest tulenevat võimalust ja vajadust tsiviilkäibes volituste haldamise andmekogu

kaudu andmetele õiguslik tähendus anda ei ole põhjust anda andmekogu andmetele

konstitutiivset tähendust ja andmekogu andmetel on informatiivne tähendus, mida õigusakti

tasandil ei reguleerita.

Nagu andmenõusolekusüsteemi puhul, toimub andmete edastamine volituste haldamise

süsteemis X-tee kaudu. See tähendab, et nii andmeandjad kui -saajad peavad RIA-ga sõlmima

X-tee määruse kohase liitumiskokkuleppe. Lisaks sellele tuleb volituste haldamise süsteemiga

liidestumiseks sõlmida RIA-ga liitumiskokkulepe või seda tehakse muul alusel, nt haldusaktiga

(nii otsustatakse rahvastikuregistri puhul, mis on volituste haldamise süsteemi andmeandja,

rahvastikuregistri seaduse § 50 kohaselt juurdepääs rahvastikuregistri andmetele haldusaktiga,

53 Isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1 p 1 (RT I, 04.01.2019, 11). Isikuandmete kaitse seadus–Riigi Teataja

42

milles määratakse mh kindlaks saadud andmete kasutamise eesmärk, andmete teise

andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus).

AvTS § 436 lõige 2 näeb ette, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed.

Volituste haldamise süsteemi54 puhul on põhiandmete andjaks ehk volituste haldamise

süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks, muuks avalik-õiguslikuks

juriidiliseks isikuks või avalikke ülesandeid täitvaks eraõiguslikuks isikuks asutus või isik, kelle

andmekogust liiguvad vajalikud andmed volituste haldamiseks (sh volituste andmiseks,

lõpetamiseks, muutmiseks) X-tee kaudu volituste haldamise süsteemi. Volituste haldamise

võimaldamiseks saab süsteem andmeid äriregistrist (vastutav töötleja JDM) ja

rahvastikuregistrist (vastutav töötleja Siseministeerium).

Paragrahvi 4310 lõige 4 sätestab andmekogu vastutava töötleja, kelleks on RIA.

IKS-i seletuskirjas55 selgitatakse, et tavaliste isikuandmete töötlemise puhul on oluline

vastutava töötleja väljatoomine seaduse tasandil. Sellist lähenemist jaatab ka andmekogude

juhend.56 Seega roll sätestatakse seaduse tasandil, kuivõrd vastutav töötleja töötleb

isikuandmeid.

RIA pakub nii andmesaajatele kui ka RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatele töötlejatele

andmenõusolekusüsteemiga liidestamise võimalust, haldab andmesubjektide antud

nõusolekuid ning täidab kõiki andmekogu vastutava töötleja kohustusi ning ülesandeid, mis on

sätestatud seaduses. Nende ülesannetega on hõlmatud ka RIA kohustus korraldada andmekogu

kasutuselevõtmist ning teenuste ja andmete haldamist, sh tagada andmekogu kaitsmise abinõud,

ning vastutada andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. RIA kui

vastutava töötleja täpsemad ülesanded on sätestatud rakendusaktis ning IKÜM-is. Sarnane on

RIA roll ka volituste haldamise süsteemis volituste kontekstis.

Kuna RIA on riigi infosüsteemi peamine haldaja, on põhjendatud anda ka

andmenõusolekusüsteemi ja volituste haldamise süsteemi ülesanne just RIA-le.

Paragrahvi 4310 lõikega 5 kehtestatakse andmekogus sisalduvate andmete ja logide säilitamise

tähtaeg, milleks on kolm aastat pärast nõusoleku kehtivuse lõppu. IKÜM art 5 lg 1 punktis e

sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis

võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks,

milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või

anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega.

Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada

sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid

nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab selline kolmeaastane

säilitustähtaeg riigil võimaluse tõendada vastava nõusolekuga või volitusega seonduvat ja

andmesubjektile võimaluse kasutada andmesubjektil muid haldusmenetluslikke ja

54 Keskse volituste haldamise süsteemi andmekogu. https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/volitused 55 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, seletuskiri p 2.2.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1/isikuandmete-

kaitse-seaduse-rakendamise-seadus (16.04.2024) 56 Andmekogude juhend. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf

43

tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi.

Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile

võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega.

Paragrahvi 4310 lõikega 6 antakse Vabariigi Valitsusele volitus asutada andmekogu ja

kehtestada selle põhimäärus. Selline rakendusakti kavand on lisatud eelnõu lisasse 4.

Vastavalt AvTS § 435 lõikele 1 sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise

kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (reguleeritava andmekogu puhul sätestatud RIA

näol seaduse tasandil) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete

koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud

korraldusküsimused.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 4310 lõikega 31. Paragrahvi 4310 lõige 31 teeb

andmenõusolekusüsteemi kasutamise kohustuslikuks riigi infosüsteemi kuuluvatele asutustele

nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Kohustuslikkus on vajalik, et tagada isikule ühest

kohast oma nõusolekute haldamine riigi infosüsteemis ja vältida või kaotada riigi kulude

ebavajalik dubleerimine. Süsteemi kasutamine ei muutu kohustuslikuks ettevõtjatele ega

andmesubjektidele. Andmenõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile ja ettevõtjale

vabatahtlik ning andmesubjekt ise otsustab, kas soovib teenust kasutada või mitte. Kui isik ei

soovi andmenõusolekuteenust kasutada, ei too see talle kaasa negatiivseid tagajärgi teenuse

saamises, kuna alles jäävad muud kanalid teenuse saamiseks.

Volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuste andmekogude

pidamisel kohustuslik. Volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole vajalik seadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on uuendusliku volituste

haldamise lahendusega, mistõttu ei ole mõistlik vähemalt esialgu kehtestada volituste

haldamise süsteemi kasutuselevõtmise kohustust. Volitust haldamise kohustuslikkus

analüüsitakse ja vaadatakse lähiaastatel üle tulenevalt koalitsioonileppe punktist 168, mille

kohasel määratakse kindlaks ja fikseeritakse üleriigilised kesksed teenused, komponendid,

andmekogud ning teenuste osutamise elektroonilised kanalid. Selle koalitsioonileppe üheks

eesmärgiks on vältida ka riigis ebavajalikke dubleerimisi.

3.2. Eelnõu § 2: KeeleS-i muutmine

Eelnõu §-ga 3 KeeleS-i lisatava § 71 lõikes 1 sätestatakse tõlkeandmekogu pidamise

eesmärgid. Tõlkeandmekogu ametlikuks nimetuseks saab selle põhimääruse alusel Tõlkevärav.

Tõlkevärav on tõlkimise toetamiseks loodav infosüsteem ja asutatav keskne andmekogu, mille

eesmärk on võimaldada selle kasutajaasutustel hallata tõlketöid ning korraldada tõlkimist

ühtses ja turvalises keskkonnas.

Tõlkeandmekogu peamisteks kasutajateks on avaliku sektori asutused. Tõlkevärava ärianalüüsi

kohaselt laieneb selle kasutajate ring järk-järgult kuni erasektorini ja avalike kasutajateni välja

(arenduse III etapp).

Peale KeeleS-i muudatuste vastuvõtmist võtavad Tõlkevärava I etapi tulemused kasutusele I

etapi väljatöötamisel osalenud asutused: PPA, JDM (vandetõlgid), RaM ja HTM. II etapiga

(planeeritud 2025) liitub veel riigiasutusi (võimalusel EMTA, Riigikogu, prokuratuur, kohtud

jt). III etapis ja edasi on tehniliste ja rahastusvõimaluste (tagamaks Tõlkevärava majutus-,

arendus-, kasutajatoe jm kulud) piisavuse korral võimalik Tõlkeväravat kasutada kohaliku

omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul ülikoolil, advokatuuril, notaril, kohtutäituril,

44

vandetõlgil ja muul avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutusel, samuti laiemal

avalikkusel. Tõlkeväravaga kasutajaasutusena liitumiseks peab asutusel olema paigas

asutusesisene tõlkekorralduse struktuur, sh Tõlkevärava kasutusõiguste rollipõhine jaotus.

Asutusel peavad olema määratud peakasutaja, tõlkekorraldajad, teostajad ja muud toetavad

rollid, samuti peab olema läbitud kasutajakoolitus nii tellija kui ka teostajana. Tõlketööriista,

masintõlget ja avalikke tõlkemälusid on kontseptsiooni kohaselt avalike funktsioonidena vaba

voli kasutada siiski kõigil, kaasa arvatud avaliku sektori asutustel, igal ametnikul, eraisikul jne.

Seoses avaliku sektori tõlketellimustega on Tõlkevärava kasutajateks ka tõlkeettevõtjad ja

avaandmete puhul ka tavakasutajad.

Tõlkevärav võimaldab ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge

jälgida ning tõlkijatel ja toimetajatel tõlketöid teha, toetudes sellistele keeletehnoloogia

vahenditele nagu masintõlge, kõnetehnoloogia, tõlkemälud, tõlkeabivahendid (ingl CAT),

terminibaasid, grammatikakontrollija jmt.

Tõlgete korraldamine ühtses keskkonnas võimaldab hoida kokku tõlkimisele kuluvat aega ja

raha. Riigi kulutused tõlkimisele on üle 2 miljoni euro aastas, tõlkeandmebaasi kasutuselevõtt

aitab riigil tõlgete tellimiselt kokku hoida kuni 1 300 000 aastas, tagada tõlgete ühtlane

kvaliteet, kiirendada tõlgete valmimist kuni 50% ning aidata kaasa eesti keele elujõule

digiühiskonnas.

Lisaks tõlgete korraldamisele on andmekogu eesmärk võimaldada kasutajaasutustel tõlkida

teavet eesti keelest ja eesti keelde, parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti,

tagades seeläbi terminoloogiline ühtlus ning oskussõnavara arendamine. Tõlkevärava

asutamise tulemusel on riigiasutuste tõlkeprotsess lihtsam, kiirem ning oluliselt odavam.

Andmete taaskasutuse abil paraneb ka töö kvaliteet. Tõlkevärav pakub tõlkijale ja tellijale tuge

tõlke kvaliteedi ning terminite ühtluse ja arendamise tagamisel. Kaudselt saavad tuge ka

Tõlkevärava välised tõlkijad ja osapooled, ühiskond laiemalt.

Iga kasutajaasutus võib otsustada, kas korraldada oma tõlketööde tellimine Tõlkevärava kaudu

või muude, asutusele sobivamate vahendite abil. Tõlkevärav toetab kasutajaasutuse tõlketööde

planeerimist läbi tõlketööde andmete (sh tellimise aeg, maht, keelesuund, valdkond) logimise

ja selle alusel raportite koostamise, mida iga kasutajaasutus saab oma äranägemise järgi

analüüsida ja mille alusel prognoosida, trende arvestada. Keskselt (kasutajaasutuste üleselt) on

võimalik planeerida lisanduvate keelepaaride tuge masintõlkele.

Tõlketööde korraldamist toetab Tõlkevärav asutusepõhise tõlketöövoogude häälestuse kaudu,

samuti aitab Tõlkevärava kasutajaasutuste omavaheline suhtlus luua parimaid tõlketöö

korraldamise viise.

Tõlke kvaliteeti aitavad parandada Tõlkeväravaga liidestatud tõlkeabivahendid, tõlkemälud ja

terminibaasid. Terminite arendamise huvides on Tõlkevärav liidestatud Ekilexiga, selle kasutus

tõlkijate ja toimetajate poolt aitab ühtlustada terminikasutust ning tuvastada tõlgitavast teabest

uusi terminikandidaate.

Täpsemalt saab sellest, kuidas Tõlkevärav toetab tõlkeprojektide korraldust ning

tõlkeabivahendite, tõlkemälude ja terminibaaside kasutust, lugeda süsteemi kasutusjuhenditest,

koolitustest ja analüüsist57.

57 Tõlkevärav. https://eki.ee/keeletehnoloogia/tolkevarav/

45

Tõlkevärava kasutuselevõtmisel on vaja iga konkreetne kasutusjuht (nt seadusetekstide tõlke

ülevaatusprotsess) osapoolte vahel üle vaadata ja vastav töövoog kujundada. Tõlkevärava

kasutamine on avalikus sektoris vabatahtlik, v.a juhul, kui asutus ei sätesta selle kasutamist oma

haldusalas kohustuslikuna (nt JDM-is seadusetõlked).

Mõjuanalüüsis mainitud uus teenistuskoht sisutoimetaja luuakse Eesti Keele Instituuti.

Terminitöö toimub Ekilexis, Tõlkevärava kasutuselevõtt ei too kohustust terminitöö mahtu

suurendada ega vähendada. Igal tõlkemälul on omanikuks seda mälu haldav Tõlkevärava

kasutajaasutus. Tõlketöö korraldajad ei ole andmeandjad, nendega seonduv on asutusesisene

töökorralduslik küsimus.

Kasutajaasutustel on võimalus Tõlkeväravat kohandada ja kasutada oma vajadustest lähtuvalt,

seetõttu on neil suurem vastutus/ülesanded kui nn tavakasutajal ning on asjakohane käsitleda

neid volitatud töötlejana.

KeeleS § 71 lõikes 2 sätestatakse sarnaselt andmenõusolekuteenusele ja volituste haldamise

andmekogule seaduse tasandil tõlkeandmekogus töödeldavad isikuandmed, täpsemalt

töödeldakse tõlkeandmekogus:

1. tõlketöö tellija isikukoodi, ees- ja perekonnanime ja kontaktandmeid;

2. tõlketöö täitja isikukoodi, ees- ja perekonnanime, kontaktandmeid ja pädevusandmeid.

Iga Tõlkevärava kasutajaasutus võib märgendite (siltide) abil kujundada omale sobiva

tõlketööde täitjate kompetentside raamistiku. See on vajalik selleks, et tõlkekorraldaja

saaks valida konkreetse tõlketöö jaoks sobivaimate oskustega (nt keelesuunad, tekst või

viipekeel, teema ehk valdkond) tõlkija;

3. isikuandmeid tõlgitavas teabes ja mitteavalikes tõlkemäludes. Nende kaitseks

rakendatakse turvameetmeid, sh Eesti infoturbe standardit;

4. muud töödeldavad andmed; need ja andmete täpsem koosseis sätestatakse

rakendusaktis.

Tõlkeväravas teabe tõlkimise tõttu autoriõiguste kehtivat regulatsiooni ei muudeta. Vandetõlgid

tõlgivad õigusakte ja välislepinguid avaliku ülesande korras. Lepinguliste teenuste puhul on

autoriõigused ja nende üleandmise kord sätestatud lepingutingimustes.

Tõlgitavat teavet on võimalik tõlkida võõrkeelest eesti keelde ja vastupidi. Tekstituvastus (ingl

optical character recognition ehk OCR) ei ole hetkel toetatud, kuid seda saab kasutada väliste

töövahenditega. Tekstituvastuse lisamine Tõlkeväravasse on kasutajaasutuste otsus ja rahastuse

olemasolul saab vastava arenduse tellida.

Põhimääruses sätestatakse täpsemad tõlketööde andmed, mis andmekogusse kantakse,

sealhulgas andmed tõlketööde tellijate, täitjate ja täitmise, keelesuundade, mahu, valdkonna jms

kohta. Keskkonda kantakse ka tõlgitav teave lähte- ja sihtkeeles ning tõlgitava teabega seotud

muud lisa- ja taustamaterjalid, nt stiilijuhendid tõlkijale ja tõlgitava teabe konteksti avavad

lisamaterjalid. Ühtsesse keskkonda koondatakse ka tõlgitava teabe põhjal loodud tõlkemälud,

sõnastikud ning terminibaasid. Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis kehtestatakse

põhimääruses.

KeeleS § 71 lõikes 3 loetletakse tõlkemälus, tõlgitava teabe lähte- ja sihtkeeles ning sellega

seotud lisa- ja taustamaterjalis töödeldavad andmekategooriad. Isiku üldandmed on tema nimi,

isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel. Lisaks üldandmetele

46

võidakse töödelda isiku perekonnaga ja tuttavatega seotud andmeid, isikuga seotud

dokumentide andmeid, isikuga seotud menetluste andmeid, hariduse ja tööga seotud andmeid,

varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmeid (sh sissetulekute andmed), karistatuse

andmeid, terviseandmeid, poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmeid

ning maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavaid andmeid.

Isikuga seotud menetluste andmete all peetakse silmas laia valikut erinevaid andmeid vastavalt

kasutajaasutuste tõlkevajadusele. Näiteks võivad need olla süüteo tõkestamise, avastamise ja

menetlemisega seotud andmed või haldusmenetluse andmed. Haldusmenetluse andmed võivad

muu hulgas olla vaidemenetluse, järelevalvemenetluse, selgitamismenetluse, registreerimis- ja

loamenetluse, maksudega seonduvate menetluste või rahvusvahelise kaitse menetluse andmed.

Seaduse teksti saab täpsustada andmekogu põhimääruses.

Kuivõrd andmekogus võidakse töödelda ka juriidiliste isikute andmeid, on lõike sõnastuses

kasutatud terminit „andmed“.

KeeleS § 71 lõikes 4 nähakse seaduse tasandil ette tõlketöö tehniliste andmete säilitamise

tähtaeg seitse aastat. Avalikku tõlkemälu säilitatakse alaliselt.

Tõlketöö tellija ja tõlkija isikuandmeid säilitatakse kolm aastat andmekogule juurdepääsu

lõpetamisest. Iga tõlkeandmekogu kasutav asutus on vaba sätestama, millisel juhul ja kui suures

ulatuses annab ta kellelegi (oma asutuse andmete piires) juurdepääsu ja muudab või lõpetab

juurdepääsu. Kui asutuse töötaja lahkub töölt, lõpetatakse tema juurdepääs tõlkeandmekogule,

seda teeb asutuse peakasutaja. Juurdepääs võidakse lõpetada ka muul põhjusel, nt tööülesanded

muutuvad.

Konkreetse tõlketööga seotud tõlkemälus sisalduvaid andmeid säilitatakse kuus kuud pärast

tõlketöö valmimist.

KeeleS § 71 lõike 5 kohaselt on tõlkeandmekogu kaasvastutav töötleja Eesti Keele Instituut,

teised kaasvastutavad töötlejad nimetatakse põhimääruses. Kuna asutused sisestavad

tõlkeandmekogusse nende valduses olevaid andmeid, andmekoguga liitumine ei anna ligipääsu

teiste asutuste töödeldavatele andmetele ning tõlkeandmekoguga liituvad ettenähtavalt aja

jooksul mitmed asutused, on täpne loetelu otstarbekas sätestada põhimääruses.

KeeleS § 71 lõikes 6 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele Tõlkevärava põhimääruse

kehtestamiseks (vt seletuskirja lisa 3). Tulenevalt AvTS § 435 lõikes 1 sätestatust ning

Tõlkevärava spetsiifikast reguleeritakse Tõlkevärava andmekogu põhimääruses muu hulgas

järgmist: andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, vastutava töötleja ülesanded,

volitatud töötleja ja tema ülesanded, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmetele

juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, logiandmete säilitamise kord.

Tõlkeandmekogu andmetel on informatiivne tähendus, kuna andmekogusse kantavad andmed

ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi kolmandate (st asutuseväliste) isikute suhtes.

3.3. Eelnõu jõustumise sätted

Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise ajad. Seadus jõustub üldises korras kahe erandiga (vt

lähemalt eelnõu § 3 lõikeid 1 ja 2).

47

Üldises korras jõustumine on Eesti teabevärava vaatest seotud sellega, et sündmusteenuste

arendamiseks on RRF-ist taotletud vahendid, mille kasutamiseks on osaliselt aega 2025. aasta

lõpuni, mistõttu on oluline, et seadus jõustuks esimesel võimalusel. Muudatuste rakendamiseks

ei ole vaja anda üleminekuaega, kuna ei ole tarvis valmistuda ega tööd ümber korraldada.

Tegemist on õiguslike aluste täpsustamisega ning osaliselt tehniliste muudatustega, mille

arendamisega RIA pidevalt tegeleb. Inimeste jaoks on sündmusteenuste tarbimine vabatahtlik

võimalus, mis toetab mugavalt nende õiguste kasutamist. Alles jäävad ka tavapärased

võimalused avalike teenuste tarbimiseks.

Ka volituste haldamise süsteemi muudatuste rakendamiseks ei ole vaja anda üleminekuaega,

kuna volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmine ei ole RIS-i kuuluva andmekogu

vastutavale töötlejale kohustuslik ning seetõttu ei kaasne seaduse jõustumisega kohustust

liidestuda süsteemiga kindla tähtaja jooksul. Samuti on süsteemi kasutamine vabatahtlik

inimestele, kellel säilivad muud võimalused esindusõiguse (volituse) andmiseks.

Eelnõu § 3 lõikega 1 sätetakse erandlik jõustumisaeg andmenõusolekusüsteemiga liitumisele.

Üleminekuperiood on vajalik asutustele keskse kohustusliku andmenõusolekusüsteemiga

liitumiseks.

Eelnõu § 3 lõikega 2 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted alates

24.04.2030. Põhjuseks on riikliku postikasti üleminek uuele platvormile, milles töödeldakse

isikuandmeid vähemal määral, ning vajadus teatud andmete töötlemise järele langeb ära.

Kuupäev on seotud üleminekuajaga.

4. Eelnõu terminoloogia

AvTS-i muutmise sätetega võetakse kasutusele uued nimetused „andmenõusolekusüsteem“ ja

„volituste haldamise süsteem“.

Andmenõusolekusüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv organisatsiooniliste, tehniliste ja

õiguslike vahendite süsteem, mis koosneb andmenõusoleku infosüsteemist, andmenõusoleku

andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest.

Volituste haldamise süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik, mis

koosneb volituste haldamise infosüsteemist, nimetatud haldamissüsteemi andmekogust ning

selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Süsteem võimaldab juriidilise isiku

esindajal või füüsilisel isikul (lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud

volitusi riigi infosüsteemis.

KeeleS-i muutmise sätetega võetakse kasutusele tõlkeandmekogu nimega Tõlkevärav.

Tõlkeandmekogu Tõlkevärav on riigi infosüsteemi kuuluv organisatsiooniliste, tehniliste ja

õiguslike vahendite süsteem, mis koosneb tõlketööde haldamise infosüsteemist, nimetatud

haldamissüsteemi ja tõlgete andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise

tingimustest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele kontroll

oma andmete üle ning võimaldatakse senisest efektiivsemalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid

õigusi.

48

6. Seaduse mõjud

6.1. Eesti teabeväravaga seotud muudatuste mõjud (AvTS § 321 muutmine)

AvTS-i muutmise sätetega luuakse selge õiguslik alus, et kuvada Eesti teabeväravas isikustatud

teavet, mille osadeks on muu hulgas nii sündmusteenused kui ka Eesti teabevärava

mobiilirakenduse kontrollpäring. Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuste) mõjud on

hinnatud allpool.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtav kontrollpäring loob turvalise,

kasutajasõbraliku ja vabatahtliku võimaluse isikusamasuse tõendamiseks, ilma et see tooks

selle kasutajale kaasa märkimisväärseid kohustusi või kulusid. Seetõttu on mõju Eesti elanikele

ja ettevõtjatele piiratud ulatuse ja vähese sagedusega, kusjuures riskid on maandatud.

Muudatuse koondmõju on seega hinnanguliselt väheoluline, ent positiivne. Täpsem ülevaade

muudatusega kaasnevast mõjust on esitatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja punktis 6.2.58

Mõju sihtrühmad

Mõju sihtrühmad sündmusteenuste puhul:

a) RIS-i andmekogusid, mis on seotudsündmusteenuste loomisega, on maksimaalselt 1300

(terve teenuse elutsükli jooksul), kuid RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid on vähem.

Eelkõige on mõjutatud avaliku sektori asutused, kus osutatakse sündmusteenuseid: nt

kaitseväekohustuse täitmine (kaasatud on Kaitseressursside Amet, RIA, JDM); lähedase kaotus

(kaasatud on Eesti Linnade ja Valdade Liit, RIA, MKM, Sotsiaalkindlustusamet, pensionile

jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM, JDM, Sotsiaalkindlustusamet); Eestis

kohanemine (kaasatud on Kultuuriministeerium, RIA, JDM), abielu lahutamine (kaasatud on

Siseministeerium, RIA, JDM). Andmevahetuspõhiseks on sündmusteenuse esimesena teinud

Siseministeerium abiellumise osateenuse puhul. Sündmusteenuste partnereid tuleb aja jooksul

juurde, seega mõjutatud sihtrühm avaliku sektori asutuste puhul kasvab;

b) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega

füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on

väljastatud sobiv e-identimise vahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti

teabeväravat. Sihtrühma piiritleb see, milliseid sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad;

c) tulevikus ka juriidilised isikud.

Mõju sihtrühmad Eesti teabevärava puhul üldiselt:

a) partnerasutused – 21 asutust;

b) kasutajad – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Perioodil 01.01.2025–12.08.2025 on

teabeväravat kokku külastanud 630 168 unikaalset kasutajat, samal perioodil on ettevõtja

teenustega kokku puutunud 95 964 unikaalset kasutajat, mis on umbes 15,2% kasutajatest.

Statistika järgi ei ole võimalik öelda, kes neist on tegelikud juriidilised isikud ja kes niisama

teenuse vastu huvi tunnevad.

6.1.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

58 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 572

SE eelnõu seletuskiri.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b39a7c3f-3fde-44e1-b7cb-40679867ed67/isikut-toendavate-

dokumentide-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

49

Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuse) kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane

positiivne sotsiaalne mõju. Isikustatud teabega teenus võimaldab muuta avalikud e-teenused

inimeste jaoks mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks, ühest kohast kättesaadavaks.

Eesti teabeväravas on praegu ka kaheksa elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate

külastatavus oli 2024 kuni 2025. aasta teise kvartali seisuga 477 276. Lisaks on esitatud 9266

korral abiellumise e-avaldusi ning 1239 abielu lahutamise e-avaldusi. 2025. aasta lõpuks on

plaanis pakkuda kümmet elusündmusteenust erineva valmidusastmega –

kõiki koondinfoteenusena ning vähemalt kolme sealjuures andmevahetusega teenusena.

Isikustatud teabe (ka sündmusteenuse) kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seega ei ole mõju

ulatuse ja sageduse hindamiseks teada, kui paljud inimesed ja kui tihti isikustatud ja

andmevahetuspõhiseid teenuseid kasutama hakkavad. See sõltub näiteks ka sellest, kui kiiresti

ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad, millistes eluetappides inimesed on

ja milliseid teenuseid nad vajavad. Inimese praeguseid e-teenuste kasutamise õigusi ei muudeta,

igaühel on õigus kasutada kõiki teenuseid nii nagu seni. Ebasoovitava mõjuna võivad teatud

inimesed kasutada e-teenuseid, sh sündmusteenuseid, vähe või üldse mitte, sest nad soovivad

kasutada elektrooniliste teenuste asemel füüsilisi võimalusi teenuste tarbimiseks.

Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline isikustatud teabe vaatest.

6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Isikustatud teabe kuvamine, sh sündmusteenuste loomine ja sündmusteenuste platvormi

kasutamine, on asutustele vabatahtlik. Eelnõu kirjutamise ajal on sündmusteenuste platvormiga

liitujaid teada kuus:

 Siseministeerium (abiellumine, lahutus, nime vahetamine, vabatahtlikud);

 Sotsiaalministeerium (lapse sünd, pension);

 Kaitseressursside Amet (kaitseväekohustuse täitmine);

 Eesti Linnade ja Valdade Liit (lähedase surm);

 Kultuuriministeerium (Eestis kohanemine);

 Sotsiaalkindlustusamet (koos Sotsiaalministeeriumiga terviseseisundi tõttu püsivat

tuge vajava lapse toetamine).

Eelnõu muudatusega täpsustatakse õiguslikku alust isikustatud teabe kuvamiseks, kuid see ei

anna veel võimalust proaktiivselt teenust osutada. Isikustatud teabe kuvamiseks tuleb

võimaldada andmevahetus andmekogu ja Eesti teabevärava vahel. Sellised teenused on X-teel

juba suuresti olemas ka praegu, kuid lisanduvad sündmusteenused.

Liituvatel asutustel tuleb sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral arvestada

vajadusega teha järgmisi toiminguid (kui neid pole varem tehtud):

1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine;

2) teenuse juhtimise struktuuri loomine;

3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks;

4) võimalikud muudatused õigusnormides;

5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine.

RIA-l on Eesti teabevärav juba olemas, mistõttu siin uusi ülesandeid ei tule. RIA saab uue

ülesandena sündmusteenuste platvormi haldamise. RIA-l on juba olemas sündmusteenuste

talitus, mis nõustab koostöös JDM-iga sündmusteenuseid loovaid asutusi.

50

Riskina võib näha tulevikus asutuste vähest soovi sündmusteenuse platvormiga liituda. Kuna

praegu on juba omajagu asutusi, kes sündmusteenuste pakkumiseks koostööd teevad, ei ole

tegemist olulise ebasoovitava mõjuga. Isikustatud teabe osas võib risk olla ka laiem, kui

asutused ei soovi oma teenuseid keskse kontaktpunktiga liidestada ning loovad dubleerivaid

lahendusi.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.

6.1.3. Mõju valdkond: majanduslik mõju

Lahendus mõjutab vähesel määral majandust sellega, et teatud teenused on suunatud ettevõtjale

(nt ettevõtja töölaud). Kuna eelnõu on seotud vaid isikustatud andmetega, mis on suuresti

isikuandmed, avaldub mõju ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kaudu.

Teenuste koondamine ühte kohta (nn ühtsesse kontaktpunkti) muudab ka ettevõtja jaoks oma

andmete nägemise kiiremaks ja mugavamaks. Selline isikuandmete platvormile koondamine ei

suurenda ettevõtjate halduskoormust (ei aruandluse ega vastavuskuludena) ega nõua neilt

käitumise muutmist.

Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua, et kõik ettevõtjad ei pruugi alati oma isikuandmete

vaatamiseks Eesti teabeväravat kasutada. Kuna teenus on neile mugavaks tehtud, võib eeldada,

et selliseid juhtumeid on pigem vähem kui rohkem.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ega ebasoovitava mõju risk oluline.

6.1.4. Mõju valdkond: mõju e-riigi arengule

Lahendus mõjutab mõningal määral e-riigi arengut, kuna muudab teenused mugavamaks,

kaasavamaks ja tõhusamaks. Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamine ja olulise teabe

ühte kohta koondamine soodustab innovatsiooni, tuues kokku eri osalised (nt ettevõtjad,

valitsus ja inimesed) ning muutes teabevahetuse nende vahel kiiremaks ja tõhusamaks. E-riigi

teenuste ja sündmusteenuste integreerimine võib parandada klienditeenindust, võimaldades

kiiret ja tõhusat suhtlemist isikute ja ametnike vahel. Riigiga suhtlemise sagedus sõltub avalike

teenuste kasutamise vajadusest ega ole mõõdetav.

Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua ohu, et teatud inimesed kasutavad andmepõhiseid

sündmusteenuseid vähe või üldse mitte, sest soovitakse kasutada füüsilisi teenuseid

elektrooniliste asemel.

6.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomisega seotud

mõjud (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310)

Mõju sihtrühmad

Andmenõusolekusüsteemiga seonduva mõju sihtrühm:

a) RIS-i andmekogude vastutavad ja volitatud töötlejad – maksimaalselt ca 1300 andmekogu

(terve teenuse elutsükli jooksul);

b) juriidilised isikud – hetkel kasutusele võtnud 27 juriidilist isikut, tulevikus võib soovijate

hulk kasvada;

51

c) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega

füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on

väljastatud sobiv e-identimisvahend, millega kasutada Eesti teabeväravat.

Volituste haldamise süsteemiga seonduva mõju sihtrühm:

a) andmeandjad – süsteem kasutab äriregistri (vastutav töötleja JDM) ja rahvastikuregistri

(vastutav töötleja Siseministeerium) põhiandmeid;

b) andmesaajad – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud, kelle teenuskeskkonnal on

kokkupuude volitustega. Pääsuhalduste analüüsis59 leiti, et Eestil on avalikus sektoris kokku

umbes 167 teenuskeskkonda, kus ühel või teisel moel tegeldakse pääsuhaldusega (volitustega).

Neist 93 on suunatud ettevõtjatele. Seejuures on erinevaid pääsuhalduslahendusi ja volituste

süsteeme kasutusel umbes 90. Lisaks avalikule sektorile on ka erasektoril sarnased vajadused,

mistõttu võib sihtrühm eraõiguslike juriidiliste isikute näol oluliselt kasvada;

c) juriidilised isikud – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud (majanduslikult aktiivsete üksuste

arv Eestis 2023. aasta seisuga on 153 88360), kellega seotud volitusi süsteemis keskselt

hallatakse;

d) füüsilised isikud (lõppkasutajad) – potentsiaalselt kõik isikukoodiga füüsilised isikud, kelle

andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-

identimisvahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti teabeväravat. Sihtrühma

suurust mõjutavad teatavad esindusõigust puudutavad piirangud, mis volituste haldamise

süsteemi mõjutavad (nt volitusi ei saa süsteemis ühepoolse tehinguna anda piiratud teovõimega

isikud).

Sihtrühmade suuruse määrab see, kui suures ulatuses volituste haldamise süsteemi kasutama

hakatakse ning kui paljud andmesaajad süsteemiga liidestuvad.

6.2.1. Kavandatav muudatus 1: andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu loomine.

6.2.1.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne

mõju. Andmenõusolekusüsteem võimaldab inimestel kasutada uusi, parendatud, ja mis kõige

mõjusam, personaalseid teenuseid. Eriti on see aktuaalne tervishoiu valdkonnas, kus

personaalmeditsiini ja selle teenuste pakkumise vastu tuntakse järjest suuremat huvi.

Muudatus kasvatab inimeste teadlikkust, kuidas nendega seotud andmeid kasutatakse, ja annab

süsteemi kasutajale suurema kontrolli andmete töötlemise üle (ülevaade antud nõusolekutest ja

edastatud andmetest). AKI aastaraamatus61 on kajastatud inimeste suurenenud huvi ja

teadlikkus enda õigustest oma isikuandmete haldamise suhtes. Andmete kasutamise teema

püsimine avalikus diskussioonis ja tehnoloogilised lahendused isikuandmete kasutuse

haldamiseks suurendavad inimeste teadlikkust, et isikuandmed on väärtuslikud, mõjutades

eraettevõtjate suhtumist selliste andmete kasutamisse. Nimetatud trend võib

andmenõusolekusüsteemi kasutamist andmesubjektide poolt suurendada – selged

59 Proud Engineers OÜ, detsember 2021. RIA veebileht. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid-

avalike-e-teenuste-pakkumiseks/paasuke 60 Majandusüksused. Statistikaameti koduleht. https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 61 Andmekaitse Inspektsioon. Avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest aastal 2019.

Aastaettekanne. https://aastaraamat.aki.ee/sites/default/files/inline-files/AKI%20aastaraamat%202019.pdf

(18.08.2021)

52

kasutustingimused aitavad andmete väärtust teadvustada, ent võivad kahandada valmidust neid

jagada.

Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on inimesele vabatahtlik ja inimene ise otsustab, kas

soovib Eesti teabeväravas oleva andmenõusolekusüsteemi kaudu oma nõusolekut anda või

mitte. Seetõttu ei ole teada, kui paljud andmesubjektid süsteemi võimalusi kasutama hakkavad.

Inimestel on praegu samamoodi õigus saada oma andmeid RIS-i kuuluvast andmekogust ning

edastada need ükskõik millisele ettevõtjale. Seega ei muudeta inimeste õigusi, vaid

võimaldatakse õigusi efektiivsemalt rakendada. Eesmärk on tagada inimeste võimalikult suur

teadlikkus vastutusest oma isikuandmete jagamise eest ning anda ettevõtjatele selged juhised

isikuandmete töötlemise korrektsuse kohta, mis ennetaks potentsiaalset koormust AKI-le.

Seetõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline.

Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne

mõju. Volituste haldamise süsteem võimaldab muuta avaliku e-teenuse poolte jaoks

mugavamaks, andes isikutele (eelkõige ettevõtjatele ja lõppkasutajatele) võimaluse keskselt

oma volitusi hallata, mis teeb haldamise kättesaadavamaks, kasutajakesksemaks, ühtsemaks ja

tõhusamaks.

Kuivõrd volituste haldamise süsteemiga ei muudeta isikute õigusi, süsteemi kasutamine on

inimestele vabatahtlik ja säilivad muud võimalused esindusõiguse (volituse) andmiseks, ei ole

praegu teada, kui paljud isikud volituste haldamise süsteemi võimalusi kasutama hakkavad.

Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud andmesaajad süsteemiga

liidestuvad (volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik süsteem), võimaldades isikute

õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise pakutava e-teenuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt

ei ole sotsiaalne mõju esialgu oluline.

6.2.1.2. Mõju valdkond: mõju majandusele

Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele.

Andmenõusolekusüsteemi kui RIS-i toetava süsteemi arendamise ja kasutuselevõtuga

avanevad võimalused välja töötada andmepõhiseid ja senisest personaalsemaid teenuseid ning

neid osutada (näiteks finants-, haridus- või tervishoiuvaldkonnas), teenides riigile nii maksutulu

kui ka kasvatades Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesti ettevõtjatel on huvi, kogemus ja

ligipääs intellektuaalsetele ja materiaalsetele ressurssidele, et luua uuenduslikke ja ainulaadseid

e-teenuseid, sh kujundada selliseid, mille unikaalsus toetub andmenõusolekusüsteemi

kasutamisele. Ettevõtjatel, kes juba praegu soovivad RIS-i kuuluvatesse andmekogudesse

kogutud terviseandmeid, finantsandmeid, põllumajanduse, energeetika ja mobiilsusega seotud

andmeid kasutada, on sellega seotud konkreetsed teenuse- ja äriarendusplaanid, mis hõlmavad

nii olemasolevate teenuste täiendamist kui ka uute teenuste väljatöötamist. Tegureid, mis

mõjutavad ettevõtjate motivatsiooni andmenõusolekusüsteemi kasutada, on mitu. Riigi kogutud

andmed on ainulaadsed, täpsed, usaldusväärse päritolu ja kvaliteediga (see võib sõltuvalt

arendatava teenuse iseloomust anda riigi kogutud andmetele eeliseid võrreldes näiteks inimese

enda esitatud infoga) ning riigi kogutud andmeid on kergem kasutusele võtta kui näiteks mõne

eraettevõtja valdusesse kuuluvaid andmeid, samuti väheneb inimeste halduskoormus ettevõtjale

andmete esitamisega seoses. Ettevõtjatele ei ole süsteemiga liitumine kohustuslik. Kasutusele

võtmise soovi korral tuleb ettevõtjal pöörduda RIA poole andmenõusolekusüsteemiga

liidestumiseks ning riikliku andmekogu poole, kellelt andmeid soovitakse. Mõju majandusele

on hinnatud heaks, sest juriidilisi isikuid, kes on kohe valmis andmenõusolekusüsteemiga

liidestuma, on eelnõu koostamise ajal järjest lisandunud. Praegu on süsteemiga liidestunud 27

juriidilist isikut, nõusoleku põhjal on andmeid jagatud enam kui 1 100 000 korral. Üle poole

53

nõusolekutest on antud 2024. aastal, mis näitab kasutajate teadlikkuse kasvu ning teenuse

kasutamise hoogustumist. Positiivset mõju majandusele saab lisaandmete põhjal jooksvalt

hinnata edaspidi. Praegu on tehtud eelvisiidi mõju uuring62, mille raportist järeldub, et nt

peremeditsiinis saab andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtuga aastas kokku hoida ligi 900 000

euro väärtuses tervishoiutöötajate visiidiaegu. Hetkel ei saa prognoosida, kui palju erasektori

asutusi soovivad teenusega liituda, kuivõrd tegemist on vabatahtlikkuse alusel pakutava e-

teenusega, kuid näha on huvi kasvu. Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtuks on kavas

võimaldada rahastuse taotlemist struktuurivahenditest.

Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele. Volituste

haldamise süsteemi kasutuselevõtuga on võimalik ettevõtjate halduskoormuse ja bürokraatia

vähendamise tulemusel kasvatada ettevõtjate konkurentsivõimet, elavdada seeläbi majandust

ning sellest tulenevalt suurendada üldist maksutulu. Kui kasutada turvalist riiklikku e-teenust

volituste haldamiseks, saavutavad ettevõtjad märkimisväärse ressursikokkuhoiu. Süsteemi

isikupõhise kasutamise sagedus võib kõikuda igapäevasest kasutamisest kuni paari korrani

aastas, sh hoiab ettevõtja volituste keskse haldamisega aega kokku, kui volitust vajav isik asub

tööle, tema tööülesandeid muudetakse või ta lahkub töölt. Keskne lahendus võimaldab töösuhte

lõppemisel õigeaegselt eemaldada ettevõtja töötaja volitused ja seeläbi vähendada riski, et

lõppenud töösuhtest tulenevaid õigusi kuritarvitatakse. Näitlikustame süsteemi positiivset mõju

ettevõtjatele ja majandusele üldiselt. Eestis on praegu kokku umbes 5800 raamatupidajat, igal

aastal asutatakse Eestis umbes 20 000 uut ettevõtjat, kellest umbes pooled kasutavad

raamatupidamisteenuseid. Ühe uue ettevõtja volituste süsteemi ülesseadmine võtab

raamatupidajal kogemuslikult aega umbes viis tundi. Korrutades raamatupidamisteenust

kasutavate uute ettevõtjate arvu raamatupidajate töötundidega, on uute ettevõtjate

raamatupidamisele kuluv töötundide arv aastas 50 000. Sellest nähtub, et igal raamatupidajal

kuluks volitustega seonduvalt 1,08 tööpäeva. Võttes arvesse asjaolu, et kõik raamatupidajad ei

tegele volituste haldamisega, on see koormus teatud raamatupidajate puhul oluliselt suurem.

Võttes aluseks, et ühe raamatupidaja keskmine töötasu ühe tunni eest on 50 eurot, ja korrutades

selle töötundide arvuga, on tulemus 2,5 miljonit eurot aastas. See on suurem kui loodava

süsteemi arenduskulud kokku. Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud

andmesaajad süsteemiga liidestuvad (volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik süsteem),

võimaldades isikute õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise pakutava e-teenuse kaudu.

RIA eksperdihinnangul prognoositakse praegu nii asutuste kui ka erasektori ettevõtjate

liidestumise kasvu (kuivõrd AAR on tänaseks suletud). Täpsemat liitunute hulka ei ole võimalik

prognoosida, arvestades seda mõjutavate tegurite paljusust. 2025. aasta jooksul jätkub

erasektori teenuste ja liidestujate kaardistamine ja kaasamine, keskendudes suurimatele

teenusepakkujatele.

Eelnevast tulenevalt saab mõju majandusele hinnata keskmiseks, kuivõrd hetkel ei ole teada,

kui paljud isikud süsteemi kasutama hakkavad, ja mõju majandusele peaks lisaandmete põhjal

hindama tulevikus.

6.2.1.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele –

puudub oluline mõju

Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmise korral tuleb arvestada vajadusega teha

järgmised toimingud:

1) RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja vaatab andmesaaja andmekoosseisu

sooviavalduse läbi ja hindab, kas:

62 Kaljuste, D., Kuslapuu, M. (2023) Eelvisiidi projekti mõju-uuring. Tallinna Tehnikaülikool.

54

a) soovitud andmed on põhiandmetena RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja

andmekogus;

b) kas vastav X-tee teenus on olemas;

c) kas on võimekus uus X-tee teenus luua.

Ajakulu on keeruline hinnata, kuna see sõltub paljuski soovitavast andmekoosseisust.

Keskmiselt võib ühe sooviavalduse hindamiseks kuluda kaks tundi.

2) X-tee määruse kohaselt peavad andmesaaja ja RIS-i vastutav töötleja sõlmima RIA-ga

X-teega liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l väga väike, kuna lepingu sisu

ei räägita eraldi läbi, vaid leping sõlmitakse X-tee iseteeninduskeskkonnas. RIS-i vastutaval

töötlejal kulub aega lepingu ülevaatamisele, mis võtab hinnanguliselt 30 minutit kuni üks tund.

3) Pooltevaheliste kokkulepete kehtivuse tagamiseks sõlmivad RIS-i kuuluva andmekogu

vastutav töötleja ja andmesaaja X-tee määruse kohaselt andmeteenuse lepingu. Selle

koostamise hinnanguline ajakulu on RIS-i andmekogu vastutaval töötlejal keskmiselt üks tund.

4) Andmesaaja ja RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja peavad RIA-ga sõlmima

andmenõusolekusüsteemiga liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l,

andmesaajal ja RIS-i vastutaval töötlejal väga väike, kuna lepingu sisu ei räägita eraldi läbi,

vaid leping soovitakse sõlmida võimalikult vähese ajakuluga. RIS-i vastutaval töötlejal ja

andmesaajal tekib lepingu läbivaatamise ajakulu, mis on hinnanguliselt 30 minutit kuni üks

tund. RIA-l tekib ühekordne ajakulu seoses lepingu koostamisega.

5) RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tuleb andmenõusolekusüsteemiga

liidestamisel arvestada vajadusega luua turvaserver või X-tee teenus või mõlemad. Turvaserveri

puudumisel on selle loomise ajakulu kolm päeva, arvestusega, et iga päev tehakse umbes kaks

tundi tööd, seejuures on arvestatud, et turvaserveri looja peab vahepeal ootama vajalikku teavet

ja andmeid. Kui asutusel on turvaserver olemas, võtab uue X-tee teenuse lisamine