Vea parandamine Riigi Teatajas

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Leemet Paulson Paide Linnasekretär Priit Värk Paide Linnavolikogu esimees Vea parandamine Riigi Teatajas Avaldasime Riigi Teatajas (edaspidi RT) 13. augustil 2025. aastal Paide Linnavolikogu 2025. aasta 7. augusti määruse nr 7 „Paide linna põhimäärus“ muutmine, milles ettenähtud muudatused jõustusid suures osas 16. augustil 2025. aastal. Samal ajal avaldati õigusjõuline jõustunud muudatusi kajastav Paide linna põhimääruse tervikteksti sõnastus. Paide linnasekretäri e-kirja teel 12. septembril 2025. tehtud pöördumisest selgus, et määrus on vigaselt avaldamiseks esitatud ja sealt on puudu kümme muudatust. Jõustunud määruses sisaldus 14 muudatust, aga volikogu esimehe poolt 17. septembril allkirjastatud määruses, milles väidetavalt need puuduvad punktid õigesti sisaldusid, sisaldub 24 muudatust. Riigi Teataja väljaandja ei saa seda viga lugeda ilmseks ebatäpsuseks ega RTs avaldatud ja juba jõustunud määrust asendada uuega alltoodud põhjusel. Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3 näeb ette:

„(3) Kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, parandab Riigi Teataja väljaandja ilmse ebatäpsuse omal algatusel või akti andja taotlusel tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi. Tehtud parandusest teavitab Riigi Teataja väljaandja akti andjat. Vajaduse korral küsib Riigi Teataja väljaandja paranduse tegemiseks akti andja nõusolekut.“.

Eelviidatud sätte kohaselt on parandamiseks kaks tingimust: tegemist peab olema ilmse ebatäpsusega ja teiseks, vea parandamine ei tohi mõjutada isikute õigusi ega kohustusi.

Ilmne ebatäpsus on määratlemata õigusmõiste, mille olemasolu kindlakstegemisel sisustatakse see igakordsel rakendamisel. Ilmne ebatäpsus on praktikas selline viga, mis on avaldatud õigusakti lugejale süvenemise korral ka arusaadav, et tegemist veaga. Need on praktikas grammatilised vead, valeviited või muud tuvastatavad eksimused akti vormistamisel. Praegusel juhul on tegemist juba jõustunud määruse sisuliselt täiesti uue seda asendava määrusega. Sellisel juhul ei saa olla tegemist ilmse ebatäpsusega, kuna kasutaja ei saa aru, et määrus on vigaselt avaldatud ja jõustunud.

Enamus käsitletava põhimääruse muudatusi on suunatud volikogu töö korraldamisele ja ei puuduta tõenäoliselt otseselt volikogu väliste isikute õigusi ja kohustusi. Samas need muudatused ei ole ka volikogu töökorralduse osas tagasiulatuvalt algse avaldatud määruse asendamisel 16. augustist 2025. aastast rakendatavad. Seda seetõttu, et need esialgsest avaldatud määrusest välja jäänud muudatused ei olnud sel ajal jõustunud ega teada asjaosalistele RTst, kui ainsast ametlikust allikast jõustunud määruste ajakohase seisu kohta.

Riigi Teataja väljaandja ei hinda, kuidas määrus vastu võeti ja milliseid muudatusettepanekuid arvestati volikogu poolt määruse vastuvõtmisel. Saame hinnata ainult seda, kas määruses on ilmseid ebatäpsusi.

Meie 24.09.2025 nr 16-1/7769

2

Lisaks märgime, et Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 rakendamine on erandlik, kuna Riigi Teatajas avaldatud tekstid omavad juba õigusjõudu. Vea parandamisel on aga teatud tagasiulatuv mõju, st viga parandatakse käsitletava sätte alusel nö „algusest peale“. Praktikat kujundades peab Riigi Teataja väljaandja arvestama asjaoluga, et iga õigusakti koostaja viga ei peaks olema juba jõustunud õigusaktis tagantjärele parandatav. Riigi Teatajas avaldatud ja juba jõustunud õigusaktides sellisel viisil vigu parandades kahjustatakse õiguskindlust ja Riigi Teatajas avaldatud tekstide ametlikkuse põhimõtet. Soovitame need muudatused, mis on ekslikult RTs avaldamiseks esitatud määrusest välja jäänud, volikogu poolt eraldi uue määrusega kehtestada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Heinla Riigi Teataja talituse juhataja