Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord" muutmine

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr

9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ 12. jaanuaril

2024. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.01.2024, 2.

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määruse muutmise eesmärk on laiendada toetuse taotlejate ringi ja seeläbi kasvatada meetme

majanduslikku mõju. Kehtiva korra järgi on toetust võimalik taotleda ainult üksiksündmuse

korraldamiseks. Muudatusega võimaldatakse toetust taotleda ka sündmuste sarjale, kus kogu

majanduslik mõju peab olema vähemalt samaväärne üksiksündmusele kehtestatud

majandusliku mõju nõudega.

Kultuuriministeerium arutas meetme tingimusi kultuuri- ja spordivaldkonna esindajatega.

Valdkonna ettepanekuna toodi välja võimalus lubada toetust taotleda ka ühe korraldaja poolt

läbiviidavatele sündmuste sarjadele. Selline lahendus aitaks suurendada meetme majanduslikku

mõju, kuna see tooks Eestisse rohkem väliskülalisi ja kasvataks välistulu. Sündmuste sarjade

toetamise võimalusel on ka oluline regionaalpoliitiline mõju. Kuigi mõnes piirkonnas võib

puududa taristu ja võimekus suurürituste korraldamiseks, on seal siiski olemas võimalused

väiksemamahuliste rahvusvaheliste sündmuste vastuvõtmiseks ja külaliste kõrgel tasemel

teenindamiseks. Selline muudatus aitaks suurendada ka kultuurivaldkonna taotlejate arvu.

Meetme senise rakendamise põhjal saab järeldada, et rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetus on olnud riigieelarvele positiivse mõjuga. Toetatud sündmused on

toonud iga toetatud euro kohta välisrahalt keskmiselt 1,39 eurot käibemaksutulu, kusjuures

trend on kasvav (2024. aastal juba 1,71 eurot). Taotlusvooru tingimuste kohaselt on

miinimumnõue 1,2 eurot. Alates 2018. aastast on meetmest kokku toetatud sündmusi 10,1

miljoni euro ulatuses, mis on Eesti riigile toonud välisrahalt tagasi 13,9 miljonit eurot

käibemaksutuluna.

Samuti täpsustatakse eelnõuga toetuse andmise tingimusi, et tagada meetme parem

rakendatavus ning vähendada taotlejate ja toetuse saajate halduskoormust. See on kooskõlas

valitsusliidu tegevusprogrammiga aastateks 2024–2027, mille eesmärk on vähendada

riigipoolset reguleerimist ja halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordi spordiosakonna juhataja Margus

Klaan (e-post [email protected], telefon 628 2328), Kultuuriministeeriumi kunstide

osakonna juhataja Katre Väli (e-post [email protected], telefon 628 2212) ja õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes

tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 14 punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punktis 1 sätestatud rahvusvahelise kultuuri- ja

spordisündmuse mõistet. Kehtiva korra järgi käsitatakse sündmusena üksnes üksiksündmust.

Muudatusega lisatakse võimalus, et sündmuseks võib olla ka sündmuste sari. Sündmusena

mõistetakse seega edaspidi Eestis aset leidvat rahvusvahelisi kaaskorraldajaid, osalejaid ja/või

pealtvaatajaid kaasavat üksiksündmust või sündmuste sarja, millel esineb turutõrge ning mille

toetamise tulemusena on rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt

tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile

laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega.

Muudatus ei muuda seni kehtinud majandusliku mõju nõuet, vaid laiendab selle kohaldamisala

ka sündmuste sarjale.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 2 punktiga 11, millega antakse sündmuste sarja

definitsioon. Sündmuste sari on kaks kuni viis ühe valdkonna rahvusvahelist üksiksündmust,

mis moodustavad terviku. Iga üksiksündmuse kestus ei tohi ületada kahte nädalat. Kõik

üksiksündmused peab korraldama sama isik, kes on määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse

taotleja. Kõik üksiksündmused peavad toimuma 12 kuu jooksul.

Sündmuste sarja iga üksiksündmus peab olema rahvusvaheline ning omama majanduslikku

mõju. Lisaks peab sündmuste sarja kogumajanduslik mõju vastama määruse § 2 punktis 1

sätestatud nõudele, mille kohaselt peab riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema

vähemalt võrdne toetuse 1,2-kordse suurusega.

Muudatus loob õigusliku aluse toetuse taotlemiseks ka selliste sündmuste kogumile, mille mõju

avaldub tervikuna, mitte üksnes üksiksündmusena. See suurendab paindlikkust toetuste

andmisel ja võimaldab Eestisse tuua suurema majandusliku mõjuga rahvusvahelisi kultuuri- ja

spordisündmusi.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib

taotlejaks olla Eestis registreeritud juriidiline isik, ilma välistusteta. Muudatusega

täpsustatakse, et taotlejaks ei või olla riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus, kohaliku

omavalitsuse sihtasutus ega nimetatud isikute asutatud sihtasutus. Nimetatud isikutele on avalik

sektor juba taganud baasrahastuse tegevustoetuste kaudu. Välistuse eesmärk on vältida

topeltfinantseerimist ning tagada avalike vahendite jagamise läbipaistvus. Seetõttu on sihtgrupi

piiramine otstarbekas ja kooskõlas toetuse eesmärgiga – toetada eelkõige era- ja

mittetulundussektoris tegutsevaid korraldajaid.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 2 punkti 8 sõnastust. Senine

vastavuskontrolli nõue, et taotlejal on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus, asendatakse

nõudega, et taotlejal peab olema varasem vähemalt kaheaastane kogemus sündmuste

korraldamisel.

Muudatuse eesmärk on tagada, et toetust saavad taotleda korraldajad, kellel on piisav praktiline

kogemus rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste läbiviimiseks. Nõue tehakse

konkreetsemaks ja mõõdetavamaks, et see oleks selge ja üheselt mõistetav.

Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõige 3. Nõuet, et taotleja ja partner

peavad olema suutlikud omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma, hinnatakse ka

määruse § 12 lõike 2 punkti 5 kohaselt taotluse sisulises hindamises. Kuna tegemist on

topeltkontrolliga, ei ole selle nõude säilitamine vastavuskontrollis mõistlik. Muudatuse eesmärk

on vältida dubleerimist ning tagada, et rahaline suutlikkus hinnatakse asjakohases kontekstis

sisulises hindamises.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 6 lõike 3 sõnastust. Kehtiv säte nõuab, et kõik ühe

sündmuse raames taotleja poolt kavandatud tegevused esitatakse ühes taotluses ning kui toetust

taotletakse rohkem kui ühele tegevusele, tuleb kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta

detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

Kuna muutub sündmuse definitsioon ning edaspidi on lubatud üksiksündmuste kõrval ka sarjad,

kus taotleja võib esitada taotluse mitme seotud üksiksündmuse kohta, täpsustatakse määruses,

et kui toetust taotletakse sündmuste sarjale, tuleb eelarve esitada iga üksiksündmuse kohta

detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõiget 2 selliselt, et toetuse andja teavitab oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva nii jooksva

taotlusvooru avamisest kui ka eelarvest. Muudatuse eesmärk on tagada taotlejatele parem

informeeritus eelarve suuruse ja kättesaadavate vahendite kohta, võimaldades paremat

planeerimist ja läbipaistvust.

Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 4, mis sätestab, et juhul kui

sündmus toimub taotluse esitamisele järgneval kalendriaastal, tuleb eelinfo toetuse taotlemise

kohta koos prognoositava toetuse vajadusega esitada hiljemalt eelneva kalendriaasta 1.

septembriks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sätte kehtetuks tunnistamine

lihtsustab taotlusprotsessi ja kõrvaldab ebaefektiivse kohustuse, mida praktikas ei ole alati

võimalik rakendada. Teatud sündmuste korraldamisõigus selgub alles pärast 1. septembrit ning

iga-aastaselt toimuvate sündmuste kohta on toetuse andjal vajalik info niigi olemas. Nõude

kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust ja muudab menetluse paindlikumaks.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse §-i 7 lõikega 2¹, mille kohaselt taotlusvooru eelarvest

kuni 20% eraldatakse kultuurisündmustele. Varasemalt ei ole kultuurisündmustele eraldi

eelarvelist osakaalu määratud. Kultuuriministeerium plaanib suurendada kultuurikorraldajate

teadlikkust meetmest, et soodustada nende aktiivsemat osalemist taotlusvoorus. Eeldatavasti

toob see kaasa kultuurivaldkonna taotlejate arvu kasvu. Selleks, et tagada kultuurisündmustele

stabiilsem ja prognoositavam toetus, nähaksegi ette eraldi eelarveline osakaal. 2025. aasta

taotlusvoorus eraldati kultuurisündmustele 9% ja spordisündmustele 91% toetusest.

Kui kultuurivaldkonna sündmustele ette nähtud eelarve jääb osaliselt või täielikult kasutamata,

võib jaotamata vahendid suunata spordivaldkonna sündmuste toetamiseks. Muudatuse eesmärk

on tagada eelarve paindlik jaotamine, et kultuuri- ja spordivaldkonna sündmuste toetamine

oleks tõhus ning kasutamata vahendid ei jääks seisma, võimaldades nende rakendamist

vajadusel teisele valdkonnale.

Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 11 lõiget 1, millega pikendatakse taotluste

menetlemise tähtaega. Tähtaja pikendamine on vajalik, kuna taotlusvoor soovitakse avada

varem kui eelmistel aastatel. Varasem taotluste esitamine võimaldab toetuse andjal hinnata

taotlusi juba enne riigieelarve vastuvõtmist ning teha toetuse eraldamise otsus koheselt pärast

riigieelarve vastuvõtmist. Samal ajal saavad taotlejad võimalikult varakult teada oma toetuse

summa, mis võimaldab paremini planeerida tegevusi ja eelarvet. Otsuse taotluse rahuldamise

või rahuldamata jätmise kohta saab teha alles pärast riigieelarve seaduse jõustumist.

Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 12 lõike 1 punkt 4. Senine säte näeb

ette, et hindamiskomisjoni liikmete hulgas osaleb Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna esindaja. Nõue tunnistatakse kehtetuks, kuna pärast aastaid meetme

rakendamist puudub praktiline vajadus, et jurist peaks komisjoni töös osalema. Muudatuse

eesmärk on lihtsustada hindamiskomisjoni koosseisu säilitades hindamise kvaliteedi.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 12 lõike 1 punkti 5 sõnastust parandades asutuse

nime. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uus nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Muudatuse eesmärk on tagada määruses viidete täpsus ja õiguslik korrektsus.

Eelnõu punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse § 17 lõikeid 1 ja 2, jättes välja nõude, et

toetuse saaja peab makse saamiseks esitama ettemakse prognoosi ja maksetaotluse. Muudatuse

põhjendus on see, et maksetaotluste esitamise vajadus praktikas puudub. Meetme rakendamine

on näidanud, et toetuse saajad soovivad toetust saada esimesel võimalusel, et katta ürituse

ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulusid. Maksetaotluse küsimine ja esitamine on

väljamaksete tegemise perioodi põhjendamatult pikendanud ning ei anna toetuse andjale olulist

lisandväärtust. Lõike muutmine kõrvaldab ebaefektiivse kohustuse ning vähendab toetuse

saajate halduskoormust, muutes väljamaksete menetluse operatiivsemaks ja

taotlejasõbralikumaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa

Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatusi ja selle mõjusid on selgitatud seletuskirja punktides 1 ja

2. Muudatused parandavad ka üleüldist õigusselgust. Eelnõu punktidega 8, 13 ja 14

vähendatakse taotlejate ja toetuse saajate halduskoormust. Mõju muudele valdkondadele ega

ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõus kavandatud määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne Kultuuriministeeriumile

täiendavaid tegevusi ega lisakulutusi töökoormuse kasvuga seoses. Kuigi prognoositakse

taotluste arvu kasvu, ei suurene sellest tulenevalt märkimisväärselt ministeeriumi ametnike

töökoormus.

Kui meetme senine eelarve 2 miljonit eurot suureneb 2 miljoni euro võrra, kaasneb eelnõu

rakendamisega riigile lisakulu. Samas prognoosime ka lisanduvat tulu. Kui senine 2 miljoni

euro suurune meede on toonud riigile ligikaudu 2,4 miljonit eurot maksutulu aastas, siis eelarve

kahekordistamisega 4 miljoni euroni on oodata vähemalt 4,8 miljoni euro suurust maksutulu

aastas. Seega suureneb riigi tulubaas vähemalt 0,4 miljoni euro võrra.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning arvamust küsitakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuselt ja Eesti Olümpiakomiteelt.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.09.2025 nr 1-12/992-1

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 "Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused ja

kord" muutmine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele ja Eesti Olümpiakomiteele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 19. märtsi 2019.

a määruse nr 9 "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“

muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 5 lehel

Sama:

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Eesti Olümpiakomitee

Margus Klaan 628 2328 [email protected]

Katre Väli 628 2212 [email protected]

Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]

EELNÕU

16.09.2025

MÄÄRUS

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 "Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused ja kord" muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruses nr 9 "Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste

toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) rahvusvaheline kultuuri- ja spordisündmus (edaspidi sündmus) on Eestis aset leidev

rahvusvahelisi kaaskorraldajaid ja/või osalejaid ja/või pealtvaatajaid kaasav üksiksündmus või

sündmuste sari, millel esineb turutõrge ning mille toetamise tulemusena on rahvusvaheliste

kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja

väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu

vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega;“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) sündmuste sari on kahest kuni viiest ühe valdkonna üksiksündmusest koosnev tervik, mille

üksiksündmuse kestus ei ületa kahte nädalat, kõik üksiksündmused korraldab sama käesoleva

määruse § 5 lõikes 1 nimetatud isik, kõik üksiksündmused toimuvad 12 kuu jooksul, iga

üksiksündmus on rahvusvaheline ning omab majanduslikku mõju ning mille üksiksündmuste

kogumajanduslik mõju vastab käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud suurusele;“;

3) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi

osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud

sihtasutus.“;

4) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) neil on varasem vähemalt kaheaastane sündmuste korraldamise kogemus.“;

5) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kõik sündmuse raames taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui

taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele üksiksündmusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve

esitada iga üksiksündmuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

7) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „avamisest“ sõnadega „ja eelarvest“;

8) paragrahvi 7 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(1)1 Taotlusvooru eelarvest kuni 20% eraldatakse kultuurisündmustele. Kui kultuurivaldkonna

sündmustele ette nähtud eelarve osa jääb osaliselt või täielikult kasutamata, võib jaotamata

vahendid suunata spordivaldkonna sündmuste toetamiseks.“;

10) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse number „40“ numbriga „60“;

11) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismivaldkonna esindaja;“;

13) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „toetuse saaja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel“;

14) paragrahvi 17 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „toetuse saaja poolt esitatud

maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel“ ning teisest lausest jäetakse välja tekstiosa

“maksetaotluse,“.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler