Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 30

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused

ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruses nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste

toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva

otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või

väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi

maksta.“;

2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) nad ei ole raskustes grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses arvestades artikli 1

lõike 4 punktis c toodud erisust;“;

3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „abikõlblikest“ sõnaga „abikõlblike“;

5) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena

toetuse saaja poolt esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude

abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse tegelike kulude alusel toetuse

saaja poolt esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast

kulude abikõlblikkuse tõendamist.“;

6) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kui toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud käesoleva

määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on

lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest tuleneva

tagajärjega.“;

7) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 19 lõike 2 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. märtsist.“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Lukas Tarvi Sits

minister kantsler

Seletuskiri kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri-

ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ 25. märtsil

2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.03.2019, 6.

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõuga täpsustakse tingimusi, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega

sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem

rakendatavus. Lisaks täiendatakse eelnõud õigusliku alusega toetuse tagasinõudmisest

loobumiseks, kui toetuse saaja ei saavuta meetme eesmärki ja/või tulemust ning

mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

leviku piirangutest tuleneva tagajärjega.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn (e-post

[email protected], telefon 628 2206), spordiosakonna nõunik Margus Klaan (e-post

[email protected], telefon 628 2328 ja õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri

Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a

määrust nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Täiendus on seotud

grupierandi määruse muudatusega (EL) 2017/1084. Täienduse mõte seisneb selles, et määrust

ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigi poolt abi ebaseaduslikult saanud

või seda abi väärkasutanud ja ei ole seda taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni

teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi

nõuab, ei saa määruses toodud piirangut kohaldada.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõike 2 punkti 3 sõnastust tehes raskustes

olemise absoluutsele keelule erandi. 27. juulil 2020. a jõustus grupierandi määruse muudatus

(EL) 2020/972, mille kohaselt saab erandina kohaldada määrust ettevõtjate suhtes, kes ei

olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1.

jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021.

Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõikes 3 toodud nõue, mis sätestab, et

taotleja peab esitama taotluse vähemalt kolm kuud enne sündmuse algust. Määruse § 6 lõike 6

punkt 7 näeb taotlejale ette kohustuse esitada koos taotlusega rahvusvahelise

katusorganisatsiooni kinnituskiri sündmuse korraldamise õiguse andmise kohta. Meetme

rakendamise käigus on tulnud ette olukordi, kus spordisündmuse korraldamise õigusi kinnitav

kinnituskiri on antud rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt lühema perioodi jooksul.

Antud olukord paneb taotleja seisu, kus tema taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele. Määruse §

9 lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui taotluse esitamise

kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Taotleja võib taotluses märkida

projekti kõige varasemaks alguskuupäevaks kuupäeva, mil ta taotluse toetuse andjale esitab.

Kui taotleja esitab taotluse vahetult enne sündmuse toimumist, peab ta alustama projekti

elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse osas otsuse. Sellisel juhul võtab taotleja

suure riski. Kui taotlus jäetakse toetuse andja poolt rahuldamata, tuleb taotlejal projekti

elluviimisega seotud kulud täies mahus ise hüvitada. Kuna taotleja huvides on riske

maandada, ei too sätte kehtetuks tunnistamine eeldatavasti kaasa tagajärge, kus massiliselt

hakatakse taotluseid vahetult enne sündmuse toimumist esitama.

Eelnõu punktiga 4 ja 5 parandatakse määruses ilmsed ebatäpsused.

Eelnõu punktiga 6 lisatakse määrusesse õiguslik alus toetuse tagasinõudmisest loobumise

kohta COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu. Õiguslik alus on

lahutamatult seotud piirangutest tuleneva tagajärjega, mida toetuse saaja peab suutma

tõendada. Sellised piirangud võivad olla kehtestatud nii Eesti riigi, teiste riikide kui ka

rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. Erisust on võimalik kasutada projektide puhul, mis

viiakse ellu osaliselt ehk taotluses märgitud eesmärki või tulemust ei saavutada täielikult, kui

ka projektide puhul, mis taotlejast sõltumatutel põhjustel jäävad piirangute tõttu ära, kuid

toetuse saaja on teinud projekti ettevalmistamisega seoses kulusid, mida teised

kaasfinantseerijad ei kompenseeri. Sündmused, mis võivad taotlejast sõltumatutel põhjustel

ära jääda on näiteks rahvusvahelised tiitlivõistlused, mille toimumise või mittetoimumise

otsused teeb rahvusvaheline spordialaliit. Rahvusvaheliste tiitlivõistluste puhul ei ole

võimalik korraldajal sündmust osaliselt või vähendatud mahus ellu viia.

Eelnõu punkt 7 sätestab eelnõu punktis 6 toodud sätte rakendamise tagasiulatuvalt alates

2020. aasta 1. märtsist. Sätte tagasiulatuv rakendamine toob kehtiva õiguse normidega

võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on

Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud rakendamise käigus esile kerkinud

kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist

õigusselgust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ei kaasne, kuid võib kaasneda eelnõu punktis 6

toodud erisuste rakendamisega seotud kulu.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning arvamust küsiti Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuselt.