Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 30.07.2025 nr 8.1.1/25-0428/-2T

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 24.09.2025 nr 9-1/795-2

Kultuuriministeeriumi seisukohad Euroopa

Liidu Euroopa Fondi ning riiklike ja

piirkondlike partnerluskavade raamistiku

kohta eelarveperioodil 2028–2034.

1. Kuigi Euroopa Komisjon seab eesmärgiks paindlikkuse, piiravad limiteeritud eesmärkide

loetelud „Proposal for the European Parliament and of the Council establishing the

European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural,

fisheries and maritime, prosperity and security for the period 2028-2034 and amending

Regulation (EU) 2023/955 and Regulation (EU, Euratom) 2024/2509“(edaspidi määruse)

artiklis 3, kui ka panustamist vajavate strateegiate ning dokumentide loetelud määruse

artiklis 22 koos tulemusraamistikus seatud näitajatega riigi enda otsustusvõimet, kuhu

vahendeid suunata. Artikkel 22 punktis 2 on välja toodud loetelu eesmärkidest, kuhu

liikmesriigid nagu Eesti, mille rahvuslik kogutulu on alla 90% EL keskmisest, peavad

piisaval määral panustama. Selgusetuks jääb, mis alusel on valitud just need konkreetsed

eesmärgid ning milliseid piiranguid see Eestile kaasa toob. Toetame määruse artiklis 3

toodud erieesmärgi (e) (iv) kultuuri edendamine Euroopa väärtuste katalüsaatorina ning

elujõulise ja mitmekesise kultuurisektori toetamine eraldi väljatoomist ning peame

oluliseks ka riigiplaani koostamisel sellesse eesmärki vajalikul määral panustada. Peame

oluliseks, et Eestile jääks paindlikkus otsustada muuhulgas katusstrateegia Eesti 2035,

valdkondlike arengukavade ja pikaajaliste arenguvajaduste alusel, millised reformid,

investeeringud ja sekkumised on eelarveperioodil 2028–2034 prioriteetsed.

Kultuuriministeeriumi valdkondades on tõusetunud nii uuemad prioriteedid seoses

muutunud toimimiskeskkonnaga nagu ühiskonna, kitsamalt ka kultuurivaldkonna sh

loomemajandusettevõtete, kerksus ja vastupanuvõime, kui ka sidususega seotud jätkuvad

väljakutsed ja kohustused Eesti riigi vaatest.

2. Toetame ideed, et pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on oluline tugevdada

riikidevahelist ja piirkondade vahelist koostööd. Eesti on pidanud oluliseks digitaalse

kultuuripärandi ja seotud infosüsteemide riigipiiriülest säilitamist Euroopa Liidus ning

selle lahenduse väljatöötamist Euroopa Liidu finantsraamistikus. Lahendus tuleb välja

töötada just riikidevahelises koostöös, et tagada kõige väärtuslikum osa Euroopa

digipärandist ja sellega seotud infosüsteemide pikaajaline säilimine.

3. Samuti on vajalik riigiplaanide kiire ning sujuv muutmisvõimalus, et reageerida

ettenägematutele asjaoludele ning kriisidele. Näiteks COVID-19 pandeemia pani kultuuri-

ja loomesektori erakordse surve alla, olles üks enim kannatada saanud sektoreid, kuid

taaste- ja vastupidavusrahastust sellele sektorile toetusi ei planeeritud. Erinevate kriiside

tulemusel on loovisikute, eriti vabakutseliste ja üksikloojate toimetulek ebakindel ning

ligipääs sotsiaalsetele tagatistele raskendatud, seetõttu on akuutsetele olukordadele

reageerides vajalik paindlikkus nii liikmesriigi siseselt kui ka riigiplaani tasandil,

arvestades riigi enda vajadusi.

4. EL-i idapoolsete piirialade toetamine on meie jaoks oluline Venemaa agressioonisõjast

tulenevate geopoliitiliste riskide leevendamiseks ja nendest lähtuvate spetsiifiliste

väljakutsetega tegelemiseks ja selle mõju on kogu Eestile, mitte ainult Venemaa

Föderatsiooniga piirnevates maakondades. Rohkem võimalusi tuleb leida ka mittekodanike

kaasamiseks ja motiveerimiseks ning nende ühiskonnas osalemise toetamiseks. Samuti on

oluline vältida eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ärakasutamist Venemaa propaganda

vahendajana ja tõmbamist infosõja püünistesse. Suurt tähelepanu nõuab venekeelsete

noorte kaasamine Eesti ühiskonda ja nende radikaliseerumise ennetamine. Samuti on vaja

tegeleda ettevõtluskeskkonna halvenemisega muuhulgas ka kultuuri- ja loomesektori

ettevõtete jaoks.

Eesti seisab silmitsi väljakutsega, mis puudutab kultuuripärandi digimise ja piiriülese

säilitamise vajadust. Sõda Ukrainas demonstreerib paraku väga selgelt, kuidas agressorriik

tegeleb sihikindlalt just kultuuripärandi ja ajaloomälu hävitamisega. Meie füüsiline pärand

on ohus rohkem kui kunagi varem.

5. Planeeritav kaasrahastamise määr (40%) on pigem kõrge arvestades kultuuri- ja

loomesektori VKEde finantssuutlikkust ning langust võrreldes käesoleva

programmperioodi toetusosakaaluga.

6. Jätkuvalt peame vajalikuks Euroopa Sotsiaalses Kliimafondis arvestada

muinsuskaitsealuste majade renoveerimisvajadust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kärt Kallion 628 2248

[email protected]

Margit Tilk 628 2358

[email protected]