Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 29.07.2025

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 24.09.2025 nr 9-1/792-3

Kultuuriministeeriumi seisukohad Euroopa

Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2028-2034

kohta

1. Kultuuriministeerium toetab Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028-2034

suurendamise ettepanekut võrreldes 2021-2027 eelarveperioodiga ning ka ettepanekut

ühendada erinevad fondid ühtse struktuuri alla, eeldusel, et see tagab nende fondide

omavahelise parema sidususe ja tekitab sünergiat. Samas pole selge, kuidas siseriiklikult

tekivad rahastatavatest valdkondadest valik ja kui suur paindlikkus on liikmesriigil teha

vastavalt oma arenguvajadusetest tulenevalt otsuseid ja valikuid. Peame oluliseks, et

lihtsustamise ja muude püüdluste valguses ei tekiks vastupidine efekt, kus halduskoormust

tekib juurde ja rakendamine muutub keerulisemaks, seetõttu leiame, et oluline on jätta alles

paindlikkus riigi ja valdkondlike eripäradega arvestamisel.

2. Alles peab jääma võimalus, et rahastatavate valdkondade valikul jääb liikmesriigile endale

paindlikkus nende üle otsustamisel, mitte lähtuma vaid EL tasandi suunistest ja

kokkulepetest mh Euroopa poolaasta protsessist. Peame oluliseks, et Eestile jääks võimalus

ise otsustada muuhulgas katusstrateegia Eesti 2035, valdkondlike arengukavade ja

pikaajaliste arenguvajaduste alusel, millised reformid, investeeringud ja sekkumised on

eelarveperioodil 2028–2034 prioriteetsed.

3. EL idapiiriregioonide ja riikide väljakutseid on mainitud „Proposal for a Council

regulation laying down the multiannual financial framework for the years 2028 to 2034“

teatises ning nendega on arvestatud sisejulgeoleku tagamisele suunavate fondide

jaotusvõtmes, kuid jääb selgusetuks, kas nende väljakutsetega tegelemiseks eraldatakse ka

eraldi toetus. Leiame, et täiendavate vahendite eraldamine oleks vajalik.

EL-i idapoolsete piirialade toetamine on meie jaoks oluline Venemaa agressioonisõjast

tulenevate geopoliitiliste riskide leevendamiseks ja nendest lähtuvate spetsiifiliste

väljakutsetega tegelemiseks. Eesti seisab mh silmitsi väljakutsega, mis puudutab

kultuuripärandi digitaliseerimist ja piiriülese säilitamise vajadust. Sõda Ukrainas

demonstreerib paraku väga selgelt, kuidas agressorriik tegeleb sihikindlalt just

kultuuripärandi ja ajaloomälu hävitamisega. Meie füüsiline pärand on ohus rohkem kui

kunagi varem. Rohkem võimalusi tuleb leida ka mittekodanike kaasamiseks ja

motiveerimiseks ning nende ühiskonnas osalemise toetamiseks. Samuti on oluline vältida

eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ärakasutamist Venemaa propaganda vahendajana ja

tõmbamist infosõja püünistesse. Suurt tähelepanu nõuab venekeelsete noorte kaasamine

Eesti ühiskonda ja nende radikaliseerumise ennetamine. Samuti on vaja tegeleda

ettevõtluskeskkonna halvenemisega, muuhulgas ka kultuuri- ja loomesektori ettevõtete

jaoks.

4. Murettekitav on minimaalselt 40%line kaas- ja omafinantseeringu nõue, mis võib nii Eesti

riigile kui ka ettevõtetele ja kohalikule omavalitsusele liiga koormavaks osutuda. Toetame

seisukohta, et riigi panuse määr peab olema kooskõlas riikide, piirkondade ning toetuse

saajate finantsvõimekusega.

5. Toetame tulemuspõhist rakendamist, kuid tulemusraamistikus kokkulepitud väljundid ja

tulemused peaksid olema kooskõlas toetatavate valdkondadega, mille valikus on oluline

paindlikkus liikmesriigi tasandil. Väljundite ja tulemuste hilisem tõendamine ei tohiks olla

liikmesriigile ning toetuse saajale väga koormav ja bürokraatlik. Vajadusel peab

aruandluses arvestama ka toimimiskeskkonnas toimunud suurte muutustega, mis võib

väljundeid ja tulemusi mõjutada.

6. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodav AgoraEU programm on kavandatud

edendama kultuuride ja keelte mitmekesisust; kaitsma kunstnike ja meedia vabadust ning

edendama audiovisuaalvaldkonna mitmekesisust ja konkurentsivõimet; aitama kaasa vaba

ja mitmekesise inforuumi arendamisele (sh väärinfo leviku takistamisele); edendama

võrdsust, kodanikutunnet ning õiguste ja väärtuste kaitset; samuti toetama õigusriigi-

lähenemist ning tugevat ja demokraatlikku ühiskonda. Võrreldes käimasoleva 2021-2027

EL eelarveperioodi samade valdkondade programmidega kavandatakse mh toetada

tegevusi soopõhise ja laste vastase vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks,

samuti demokraatlikes protsessides osalemisele kaasa aitamiseks.

Toetame Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud vahendite tõusu uues AgoraEU

programmis.

Uue programmi puhul tuleb arvestada kultuurivaldkonna sisemise väärtusega ning tagada,

et senise Loov Euroopa ja Cerv+ programmi ühendamine uueks AgoraEU programmiks ei

tooks kaasa kultuuri- ja loomesektori sisulise koostöö nõrgenemist. Selle tagamiseks võiks

programmi määruses konkreetsemalt sätestada erinevate tegevussuundade minimaalsete

eelarveliste osade jaotuse, mis toetaks valdkondade tasakaalustatud arengut ja identiteeti.

Oluline on tagada programmi toetusmeetmete ligipääsetavus ja administratiivne

jõukohasus ka väiksemate liikmesriikide taotlejatele. Selle raames on meie seisukoht, et

laenugarantii meede kultuuri- ja loomesektorile tuleb kujundada nõnda, et selle tingimused

oleksid reaalselt paremini kättesaadavad ka väiksema finantssektoriga riikides ning tagada

meetme ühtlane geograafiline levik ja võrdsem juurdepääs.

Samuti leiame, et tuleb tagada liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni õiguste ja kohustuste

õiglasem jaotus. Seoses sellega soovime, et programmi rakendamisse oleksid igal aastal

sisuliselt kaasatud ka liikmesriigi asjakohased ametiasutused, mis suurendab kohalike

vajaduste ja tingimuste reaalset arvestamist ning programmi tõhusust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kärt Kallion 628 2248

[email protected]

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

Kadri Jauram

[email protected]