Erle Kõomets
Maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 Tallinn
[email protected]
Koopia:
Lauri Lelumees
[email protected]
kuupäev digitaalallkirjas
Teema: Intensiivse gaasitarbija aktsiisisoodustus elektrienergia salvestamise korral
Lugupeetud Erle Kõomets
Pöördume Teie poole seoses Rahandusministeeriumi 08.08.2025 kirjaga nr 5-1/3086-3 vastuseks Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ poolt meie palvel 01.07.2025 esitatud selgitustaotlusele. Selgitustaotlus puudutas energiasalvestusüksuse rajamise võimalikku mõju elektrienergia ja maagaasi soodusaktsiisimääradele kvalifitseerumisele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) kohaselt.
Saame aru, et Teie hinnangul tooks energiasalvestusüksuse rajamine kaasa selle, et vastav ettevõtja ei kvalifitseeruks enam intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks ning kaotaks seega õiguse soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbida. Samas olete kirjas viidanud, et mõistlik oleks arutada ATKEASe täiendamist, mis võimaldaks taotleda või säilitada intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustus ka elektrienergia salvestamise korral.
Leiame, et see on igati tervitatav algatus ning vastavad seadusemuudatused tuleks ette valmistada ja ellu rakendada esimesel võimalusel.
Elektrienergia kogukulu on viimastel aastatel oluliselt tõusnud ja on jätkuvalt tõusmas, seda nii turul toimunud muutuste kui uute riiklikult reguleeritud tasude rakendumise tulemusel (nt tulevased tasud sagedusreservide hankimise kulu ja saartalitlusvõime tagamise teenuse kulu finantseerimiseks). Elektrienergia börsihinnad on muutunud äärmiselt volatiilseks (seda nii päevasiseselt kui aastaaegade lõikes). Sellel kõigel on märkimisväärne mõju energiaintensiivsetele tööstustele ning nende konkurentsivõimele laiemalt.
Energiakulud moodustavad AS-i Estonian Cell tootmise omahinnast ca 40% ning tavaolukorras töötab haavapuitmassitehas 24/7 töötsükliga. AS Estonian Cell on viimastel aastatel korduvalt olnud sunnitud konkurentsivõimetute sisendhindade tõttu peatama haavapuitmassitehase töö. Ettevõte on kahel eelnenud aastal teeninud märkimisväärset puhaskahjumit (2023: 23 miljonit eurot; 2024; 9 miljonit eurot), sealjuures on ka EBITDA olnud negatiivne. AS Estonian Cell ja selle omanik on omalt poolt alates energiakriisi algusest teinud maksimaalse võimaliku, et ettevõte jääks kestma. Jätkuvalt tõusnud elektrienergia kogukulu on halvavalt mõjunud 2025. aasta alguse ekspordimahtudele ja ettevõtte tulemustele. Seetõttu peatatakse käesoleva aasta oktoobris tootmine kaheks kuuks, misjärel jätkatakse vähendatud tootmismahuga. Eelneva tulemusel väheneb ettevõtte töötajate arv 23 võrra. Kogu AS-i Estonian Cell tootmisahelat arvestades on aga mõju Eesti majandusele märksa laiem, kuivõrd tootmiseks vajalikke kaupu ja teenuseid ostetakse metsandus-, logistika-, energia- jt ettevõtjatelt vastavalt vähem. Samuti jääb vastavas ulatuses tootmata tehase põhiprotsessi toimides tekkiv biogaas, mida AS-i Estonian Cell koostööpartner biometaaniks väärindab. Tootmismahu vähendamisest tulenevalt jääb Eesti majandusse tulemata ca 40 miljonit eurot eksporditulu aastas.
AS Estonian Cell ja selle omanik on jätkuvalt otsimas lahendusi ja võimalusi tootmiskulude vähendamiseks, et ka keerulises konkurentsiolukorras oleks võimalik jätkata tehase tööd (kasvõi osalisel koormusel nagu praegu kavandatud). Üheks võimaluseks energiakulude vähendamiseks oleks energiasalvestusüksuse rajamine. Elektrienergia salvestamine võimaldaks elektrieenergia tarbimist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi vähendada energiakulusid (madala elektrienergia hinnaga tundidel elektrienergiat salvestades ning kõrge elektrienergia hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides). Samuti võimaldaks energiasalvestusüksuse rajamine osaleda Baltikumi ühisel sagedusreservide võimsusturul ning teenida tulu, millega toetada ettevõtte jätkusuutlikkust.
Täna kehtiv ATKEASe regulatsioon tooks aga AS-i Estonian Cell poolt energiasalvestusüksuse rajamisel kaasa intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjana kvalifitseerumise kaotuse, mis omakorda tähendab, et kaoks võimalus tarbida maagaasi soodusaktsiisimääraga. On selge, et niigi kahjumlikult tegutsev ettevõtja ei saa teha täiendavaid investeeringuid, mille eeldatava positiivse efekti olemasoleva maksusoodustuse kaotus sisuliselt nulliks.
Siinkohal on oluline silmas pidada, et intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustuse regulatsiooni kehtestamise ajal ning selle hilisema täiendamise ajal (kui loodi erand ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmiseks) ei olnud elektrienergia salvestamine (aku lahendused) laialt levinud. Seetõttu on selge, et elektri- ja soojusenergia enda tarbeks tootmist võimaldava erandi sõnastamisel ei olnud tegemist teadliku valikuga välistada enda tarbeks elektrienergia salvestamine. Sel ajal puudus ka elektrituruseaduses elektrienergia salvestamist ning energiasalvestusüksusi käsitlev regulatsioon. Samuti ei kajastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (NACE) I lisa jao D osa 35 elektrienergia salvestamist eraldi alajaotusena. Alles 01.01.2025 jõustunud uus NACE versioon eristab eraldi alajaotusena elektrienergia salvestamist (klass 35.16). Varasemalt kajastati elektrienergia salvestamist NACE kohaselt elektrienergia tootmise alajaotuse osana. Tehnoloogiliste arengute tulemusel on aga tänaseks aku lahendustel põhinevad salvestustehnoloogiad muutunud kättesaadavaks ja majanduslikult mõistlikuks.
Energiaintensiivsete ettevõtjate poolt energiasalvestusüksuste rajamisel oleks laiem mõju kogu ühiskonnale. Energiasalvestusüksused toovad kaasa väiksema börsihindande volatiilsuse elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaalu. Mida enam elektrienergia salvestuslahendusi on rajatud, seda enam on võimalik vähendada tiputundide elektrienergia nõudlust. See toob omakorda kaasa madalamad ja vähem volatiilsed elektrienergia hinnad kõigile tarbijatele. Samuti väheneb fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna väheneb vajadus kasutada tiputundide elektrienergia nõudluse katteks fossiilsetel kütustel töötavaid elektrienergia tootmisseadmeid. Täiendavalt toetavad elektrienergia salvestuslahendused sagedusreservide võimsusturu efektiivsemat toimimist ning suurendavad energiajulgeolekut. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Kokkuvõttes toob seega iga energiasalvestusüksuse rajamine lisaks selle rajanud ettevõtjale tekkiva otsese positiivse mõju kaasa laiema positiivse mõju kogu ühiskonnale ning on kõigi elektrienergia tarbijate huvides.
Täna kehtiva ATKEASe regulatsiooni tulemusel on kujunenud olukord, kus ühelt poolt võimaldaksid olemasolevad tehnoloogiad intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal täiendavaid investeeringuid tehes vähendada enda elektrienergia kogukulu, kuid teiselt poolt tooks vastava investeeringu tegemine kaasa senise maksusoodustuse kaotuse. Leiame seetõttu, et koheselt tuleks edasi liikuda vajalike seaduse muudatuste ettevalmistamise ja ellurakendamisega, mis võimaldaksid energiasalvestusüksuste rajamist intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjate poolt ilma, et sellega kaasneks neile laieneva maksusoodustuse kaotus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Kuzma Rain Pärn
Juhatuse liige Juhatuse liige