Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 204-25/299719

Otsuse kuupäev 24.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Nõmme Linnaosa

Valitsuse riigihankes „Nõmme linnaosa kergliiklusteede

talihooldustööd 2025-2028” (viitenumber 299719)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Nõmme Linnaosa Valitsus, esindaja Karmo Kuri

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 ning § 198 lg 51 alusel

1. Jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus läbi vaatamata.

2. Mõista Nõmme Linnaosa Valitsuselt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja

esindaja kulud 1980 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Strateegiakeskus on avanud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja

kergliiklusteede lume- ja libedusetõrje ning kevadised hooldustööd“ (viitenumber 295379).

Nõmme Linnaosa Valitsus (edaspidi Hankija) viib selle dünaamilise hankesüsteemi alusel läbi

riigihanget „Nõmme linnaosa kergliiklusteede talihooldustööd 2025-2028” (viitenumber

299719) (edaspidi Riigihange).

1 Riigihangete seadus

2 (4)

2. 11.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke

alusdokumentidele.

16.09.2025 otsusega vaidlustuskomisjon peatas Riigihanke.

3. 19.09.2025 teavitas Hankija vaidlustuskomisjoni, et on Riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistanud (edaspidi Otsus), kuivõrd hankemenetluse toimumise ajal on saanud teatavaks

asjaolud, mis välistavad hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustel. Hankija on Otsust (korraldus 19.09.2025 nr T-26-1/25/13) Otsusele lisatud

seletuskirjas põhjendanud järgmiselt:

1) Riigihanke teade avaldati 05.09.2025 ning pakkumuste esitamise tähtajaks määrati

19.09.2025. Hankelepingu kohaselt oli teenuse osutamise valmisoleku ajaks määratud

vähemalt 2 nädalat enne hooldusperioodi algust ning hankelepingu ja teenuse osutamise

alguse tähtajaks 15.10.2025. 11.09.2025 esitati vaidlustuskomisjonile vaidlustus.

Vaidlustuskomisjon peatas Riigihanke menetluse 16.09.2025 otsusega. Lähtuvalt RHS §

193 lg 8 pikendas Hankija pakkumuste esitamise tähtaega 14 päeva võrra. Sellest

tulenevalt lükkusid edasi nii teenuse osutamise valmisoleku tähtaeg, kui ka teenuse

osutamise algustähtaeg.

2) Riigihanke peatamine on tinginud vajaduse lükata hankelepingu algustähtaeg edasi.

Hankelepingu algustähtaja edasilükkamine toob kaasa hankelepingu perioodi (teenuse

osutamise perioodi) muutumise, kuivõrd hankelepingu lõppemise tähtaega ei ole võimalik

edasi lükata. Seega kaasneb hankelepingu algustähtaja edasilükkamisel ka hankelepingu

mahu muutumine. Arvestades eeltoodut ei ole Riigihanke eesmärk hankedokumentides

toodud tingimustel enam saavutatav.

3) Riigihanke menetluse käigus ilmnenud vajadus täpsustada ja täiendada teenuse osutamise

tingimusi, et tagada teenuse osutamise vastavus Hankija vajadustele ning õigusaktidest

tulenevatele nõuetele.

4) Hankelepingu alguse tähtaeg ja muud hankelepingus toodud tingimused on Riigihanke

edukaks täitmiseks olulise tähtsusega ning nende muutmine tähendab sisuliselt uute

tingimuste kehtestamist, mis ei ole aga Riigihankes määratletud.

5) Vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 on Hankijal õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui

ilmneb, et hankelepingut ei ole võimalik hankedokumentides sätestatud tingimustel täita.

Riigihanke alusdokumendi „Ettepanek pakkumuse esitamiseks“ p 3.2.1 kohaselt on

Hankijal õigus tunnistada Riigihanke menetlus kehtetuks, kui selle toimumise ajal on

Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks

Riigihanke menetluse lõpuleviimise Riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

4. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse

kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud.

Kuna Hankija on Otsusega tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks, esineb RHS § 192 lg

3 (4)

3 p-is 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks.

Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik.

5. Vaidlustusmenetluse kulud

5.1. Riigilõiv

Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1

p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Vaidlustaja on vastava

taotluse vaidlustuskomisjonile esitanud 22.09.2025.

5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud

5.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike

1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või

otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või

tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks

tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

RHS § 198 lg 51 sõnastusest nähtuvalt peab üldjuhul, kui vaidlustusmenetlus lõpeb riigihanke

menetluse kehtetuks tunnistamise tõttu, kandma vaidlustaja lepingulise esindaja kulud

hankija. Erandiks on olukord, kus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud

tingitud vaidlustuse esitamisest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijal on kohustus

põhjendada vaidlustuse mõju riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisele.

Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kulude välja mõistmisele vaid juhul, kui

Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest.

5.2.2. Otsusest nähtub, et Hankija on tunnistanud Riigihanke menetluse kehtetuks kahel

põhjusel:

1) hankelepingu algustähtaja edasilükkamine toob kaasa hankelepingu perioodi (teenuse

osutamise perioodi) muutumise, kuivõrd hankelepingu lõppemise tähtaega ei ole

võimalik edasi lükata. Seega kaasneb hankelepingu algustähtaja edasilükkamisel ka

hankelepingu mahu muutumine. Arvestades eeltoodut ei ole Riigihanke eesmärk

hankedokumentides toodud tingimustel enam saavutatav.

2) Riigihanke menetluse käigus ilmnenud vajadus täpsustada ja täiendada teenuse

osutamise tingimusi, et tagada teenuse osutamise vastavus Hankija vajadustele ning

õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks rõhutada, et käesolevas otsuses ei võeta seisukohta selles,

kas Otsus on kooskõlas RHS-iga. Vaidlustuskomisjon võtab Otsuse põhjenduste alusel

seisukoha üksnes selles, kas Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on tingitud

Vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusest.

5.2.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 198 lg-s 51 on silmas peetud seda, et

vaidlustaja esindaja kulude välja mõistmiseks peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

tulenema mitte vaidlustuse esitamise faktist, vaid vaidlustuses toodud sisulistest asjaoludest.

4 (4)

Vaidlustaja on vaidlustanud Riigihanke alusdokumentide tingimused, sh ka teenuse osutamise

algusaja (teenuse osutamise aeg 15.10.2025 kuni 15.05.2028). Seega hankelepingu

algustähtaja edasilükkamisega kaasnev on seotud esitatud vaidlustusega.

Otsuse põhjendus, et on ilmnenud vajadus täpsustada ja täiendada teenuse osutamise

tingimusi, viitab sellele, et Vaidlustaja vaidlustuses esitatud taotlused ja põhjendused on kaasa

toonud vajaduse teha muudatusi Riigihanke alusdokumentides. Otsusest ei saa järeldada, et

Hankija vaidlustusega ei nõustu ja et Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise on tinginud

vajadus täpsustada ja täiendada tingimusi, mida polnud vaidlustatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsuse põhjendusest ei nähtu, et Riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamine polnud tingitud vaidlustuse esitamisest ja seega on RHS § 198 lg-s 51

sätestatud koosseis Vaidlustajale esindaja kulude välja mõistmiseks täidetud.

5.2.4. 22.09.2025 esitas Vaidlustaja taotluse lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks

summas 3135 eurot (käibemaksuta), 14,25 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 220

eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon leiab, et vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja lepingulise esindaja

kulud 9 tunni ulatuses, seega 1980 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets