Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

196-25/285935

Otsuse kuupäev 23.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus Sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes „Kiiritusravi uute kanjonite

projekteerimine“ (viitenumber 285935) hankija otsustele

tunnistada KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus vastavaks ja

edukaks ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata KIRDE

PROJEKT OÜ

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Innopolis Insenerid OÜ, esindaja

vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja

Janika Pajula

Kolmas isik, KIRDE PROJEKT OÜ, esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja lepingulise

esindaja kulud summas 1620 eurot käibemaksuta.

3. Jätta Innopolis Insenerid OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.06.2025 avaldas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija)

2 (16)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Kiiritusravi uute

kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati kolm pakkumust, sh esitasid pakkumuse Innopolis

Insenerid OÜ ja KIRDE PROJEKT OÜ.

2. Hankija tunnistas 18.08.2025 otsusega KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks ja

edukaks ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata KIRDE PROJEKT OÜ.

3. 28.08.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada

KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks ning

kvalifitseerida ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 04.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/196 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 09.09.2025 ja neile vastamiseks 12.09.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

taotluse Vaidlustaja ning Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Innopolis Insenerid OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

5.1.1. Vaidlustajal oli kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ei pruugi

olla õige ja ta esitas 18.08.2025 Hankijale RHR-i kaudu teabepäringu Kolmanda isiku

pakkumuse koosseisus esitatud projektijuhi CV saamiseks. Ühtlasi palus Vaidlustaja Hankijal

selgitada, kuidas Hankija kontrollis Vaidlustaja pakkumuse vastavust vastavustingimusele

„Projekteerimise projektijuht“ (sõnumi ID: 998537).

Hankija vastas 21.08.2025, edastades palutud CV ning selgituse. Hankija selgitused

Vaidlustajat ei veennud ja Vaidlustaja esitas Hankijale 25.08.2025 uue märgukirja (sõnumi ID:

1000259). Hankijale vastas 26.08.2025, et jääb oma otsuse juurde.

5.1.2. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta vastavustingimusele „Projekteerimise projektijuht“,

mis sätestab järgmist:

Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või

hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt

5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise

kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud

netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust meeskonnas

projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks

projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51

kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud

ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi

projekteerimistööd (edaspidi Projektijuhi tingimus).

Kolmanda isiku nimetatud projektijuht J.K. täidab vaid esimese kolmest eelnimetatud

alamnõudest (kutsenõue), kuid kaks alamnõuet (töökogemus ja referentsprojekt) on täitmata.

Samuti on Hankija teinud menetluslikke vigu, lähtudes oma hinnangute kujundamisel

3 (16)

asjakohatutest kaalutlustest ja jäädes kontrollitoimingutes formaalseks.

5.1.3. Otsuse formaalne õigusvastasus

5.1.3.1. 21.08.2025 vastuses Vaidlustaja teabepäringule tunnistas Hankija, et kontrollis

Kolmanda isiku projektijuhil J.K.-l nõutava 5-aastase töökogemuse olemasolu üksnes

pakkumuses esitatud info ja avalikult kättesaadavate andmete alusel. See ei ole piisav.

CV on pakkuja enda paljasõnaline kinnitus – Hankija ei saa sellest pimesi lähtuda. CV-s on

märgitud, et J.K. on 10.12.2012-käesoleva ajani töötanud Kolmanda isiku juures kui

projektijuht, insener-konstruktor. Hankija peaks uurima, mis ajal on J.K. millist positsiooni

täitnud. Ka oleks elementaarne välja uurida, kas pakkuja väidetud ajaperioodi jooksul (12,5

aastat) on töötajal olnud pikemaid eemalolemisi.

5.1.3.2. Hankija ei või usaldada vaid kinnitust. Olukorras, kus esitatud andmed on ebaselged

või napid ja pakkumuse vastavuses ei ole võimalik veenduda, oleks Hankija pidanud

pakkumuse vastavust põhjalikumalt kontrollima.

5.1.4. Otsuse sisuline õigusvastus

Projektijuht ei oma piisavat töökogemust

5.1.4.1. CV järgi töötab J.K. 10.12.2012 kuni käesoleva ajani Kolmanda isiku juures korraga

kahel erineval ametikohal – projektijuhina ja insener-konstruktorina. See info ei võimalda

veenduda, et J.K.-l on viieaastane töökogemus just projekteerimise projektijuhtimise

valdkonnas.

Hankija 21.08.2025 vastusest nähtub, et Hankija on nõutava 5-aastase töökogemuse olemasolu

järeldanud esmalt sellest, et majandustegevuse registris leitavad kanded kinnitavad CV-s

esitatud infot (esimene asjakohane kanne on tehtud 15.10.2012). Ükski MTR-i kanne ei saa

kinnitada seda, et isik on viis aastat töötanud projekteerimise projektijuhina. Pädeva isiku

MTR-i kandmise protsess on suuresti automatiseeritud ja registripidaja ei kontrolli konkreetseid

kompetentse ega töökogemust. MTR ei erista ka kutsetunnistuse alamkompetentse.

5.1.4.2. Asjaolu, et isik on registreeritud FIE-na tegevusalaga inseneritegevused ning nendega

seotud tehniline nõustamine, ei tõenda, et tal oleks vähemalt viieaastane töökogemus

projekteerimise projektijuhina.

5.1.4.3. Hankija on ekslikult lähtunud eeldusest, et J.K. töökogemus on kontrollitav

kutseregistri andmete põhjal. Kutseregister ei kajasta isiku varasemat töökogemust. Ükski

kutsetunnistustest ei hõlma projekteerimise juhtimise kompetentsi:

- kutse „ehitusinsener, tase 6“ kompetents on ehitustegevuse juhtimine;

- kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ kompetentsid on ehitise audit, ehitusprojekti

ekspertiis ja hoone ehitusprojekti koostamine (mitte projekteerimise juhtimine, mis on samuti

üks nimetatud kutse kompetentsidest);

- kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“ kompetents on inseneride koolitamine ja arendustöö

(spetsialiseerumiseks on sealjuures valitud „hoonete ehitus“).

5.1.4.4. Pakkumuses nimetatud võtmespetsialist peab asjaomast töölõiku hankelepingus

isiklikult ja vahetult täitma. J.K. ei saa täita Kolmanda isiku meeskonnas projekteerimise

projektijuhi rolli, kuna tal puudub projekteerimise juhtimise kompetentsi hõlmav

kutsetunnistus.

Projektijuht ei oma referentskogemust

5.1.4.5. J.K. CV-s on väidetud, et ta osales projekteerimise projektijuhina Narva Haigla 4.

4 (16)

korruse rekonstrueerimise projekteerimisel. Hankija väitel on seda kinnitanud ka tellija, SA

Narva Haigla. Isegi kui SA Narva Haigla on niisuguse kinnituse andnud, on see vale, kuna J.K.

oli Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projektis vastutav konstruktor, mis ei ole

samaväärne projekteerimise projektijuhi ametikohaga. Ehitisregistri andmetel tegeles

ehitusloaga nr 2312271/02899 seotud projekteerimistööde osas ehitusloa taotlemisega A.O.

Ehitisregistrist on võimalik tuvastada, et projekti „AA_Uldosa“ on koostanud ja selle eest on

vastutanud A.M.

Isegi kui võtta Narva Haigla kinnitus J.K. rolli kohta faktipõhiselt tõeks, ei saa sellest ikkagi

lähtuda, kuna vastav kogemus oleks omandatud õigusvastaselt. Nagu ülal selgitatud, puudub

J.K.-l kutsekvalifikatsioon, mis hõlmaks projekteerimise juhtimist. Ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 23 lg 2 ls 1 ja lg 5, § 24 lg 1 ja lg 2 p-i 2 koosmõjus ei tohi ehitustööde projekteerimist

juhtida ilma asjaomase kutsekompetentsita isik. Õigusvastaselt omandatud töökogemus ei

tohiks aidata pakkujal osutuda hankemenetluses edukaks.

5.2. Teised vaidlustatud otsused, mis on vastu võetud pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusest ajaliselt hiljem ning mis rajanevad viimati nimetatud otsusel, on automaatselt

õigusvastased.

5.3. 09.09.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

Vastuväited Hankijale

5.3.1. Pooltel on erimeelsus selles, kuidas ja kui põhjalikult peab Hankija pakkumuse vastavust

kontrollima ja kas Hankija võis projekteerimise projektijuhi töökogemuse ja referentsprojekti

puhul lähtuda üksnes pakkuja antud teabest või pidi Hankija teostama tegelikku ja täiendavat

kontrolli. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumust vaidlusaluses

osas sisuliselt ja põhjalikult kontrollima.

Hankija püüab jätta muljet nagu otsustaks vaidluse küsimus, kas Kolmas isik täitis ja esitas

projekteerimise projektijuhi CV, nagu oli Hankes nõutud, ning kas (ainult) sellest CV-st

nähtuvalt on kõik sisulised nõuded täidetud. Kuigi Hankija väidab, et ta on Kolmanda isiku

vastavust ka sisuliselt kontrollinud, ei vasta see tõele. Tõestus sellest on Hankija enda avaldus:

hankija ei pidanud vajalikuks küsida kolmandalt isikult selgitusi ega täiendavaid tõendeid

spetsialisti töökogemuse tõendamiseks ega spetsialisti tegutsemise osas viidatud

referentsobjektil projektijuhina.

5.3.2. J.K. ebapädevus tegutseda projekteerimise projektijuhina

J.K.-l olemasolevad kutsed ei anna talle pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina.

Vaidlustaja esitas Eesti Ehitusinseneride Liidule (edaspidi EEL) 05.09.2025 selgituspäringu,

milles küsis kõigi kolme J.K. kutse kohta (sh konkreetne spetsialiseerumine ja kompetentsid),

et kas need annavad isikule õiguse kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise

projektijuhina. 08.09.2025 saadud vastus kinnitas, et ükski neist kutsetest ei anna pädeva isiku

õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Põhjuseks on see, et konkreetsetel

kutsetunnistustel puudub kompetents projekteerimise juhtimine. Seega on määrav konkreetne

kompetents, mitte laiem kutse. Ka ei ole õige Hankija väide, et 8. taseme kutse katab kõik 7.

taseme kutse kompetentsid.

Lisaks kinnitab EEL-i vastus, et kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks

nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal).

Seega on asjakohatu Hankija üldistus, et kutsete andmisel kontrollitakse ka eelnevat

töökogemust. Kontrollitakse konkreetset kompetentsi, mis läheb kutsetunnistusele.

EhS § 22 lg 1 esimene lause sätestab, et ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde

asjatundlikuks tegemiseks. EhS § 22 lg 2 täpsustab, et ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel

ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile (nn pädev isik). EhS § 23 lg 2 esimene lause

omakorda sätestab, et isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. EEL-i

5 (16)

arvamusega on tõendatud, et J.K. ei ole pädev juhtima projekteerimistöid.

5.3.3. Vaidlustaja ei väida, et korraga mitmel ametipostil töötamine on välistatud.

5.3.4. Hankija on vaidlustusmenetluses teinud üllatusliku avalduse, et Riigihankes kehtestatud

nõuet, et projekteerimise projektijuhil peab olema vähemalt 5-aastane töökogemus

projekteerimise projektijuhina, ei tulegi mõista nii, et see kogemus on omandatud õiguspäraselt.

Selliselt võiks asuda nt ka seisukohale, et netokäibenõude täitmiseks sobib ka fiktiivselt

tekitatud või rahapesuga saadud käive.

Lisaks tuleb riigihanke alusdokumente tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku vaatepunktist.

Projekteerimise valdkonnas tegutsevad professionaalid ei saa mõista projekteerimise

projektijuhtimise kogemust nõudvat tingimust moel, et see aktsepteerib ka töid, mis on

teostatud ilma pädevust andva kutseta (kompetentsita).

Vastuväited Kolmandale isikule (mis pole esitatud juba Hankijale)

5.3.5. Vaidlustaja etteheited ei ole suunatud RHAD-i ebaselgusele. Probleem seisneb selles, et

Kolmanda isiku nimetatud spetsialist J.K. nõuetele ei vasta.

5.3.6. Asjakohatu on Kolmanda isiku etteheide, et Vaidlustaja on küll esitanud etteheite

pakkumuse vastavuse sisulise kontrolli puudulikkusest, ent ei ole viidanud ühelegi

andmebaasile- või kogule, millest oleks lisaks pakkuja kinnitusele võimalik kontrollida J.K.

töökogemust. Iga vastavustingimus ja iga riigihange on erinev, mistõttu erinevad ka

tõendusallikad, mille kaudu tõendada pakkumuse vastavust. Hankija peab iga kord ise välja

selgitama, millised on kohased tõendid.

5.3.7. Kogemuste nimekirja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on lubamatu.

6. Hankija, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. 18.08.2025 edastas Vaidlustaja Hankijale teabepäringu Kolmanda isiku pakkumuse

koosseisus esitatud projektijuhi CV saamiseks, paludes teavet ka selle kohta, kas ja kuidas

Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse vastavust Projektijuhi tingimusele.

21.08.2025 edastas Hankija selgituse ja J.K. CV. Hankija selgitas, et tugines pakkumuse

dokumentides esitatud infole ja avalikult kättesaadavatele andmetele, sh CV-s märgitud

töökogemus Kolmanda isiku juures alates 2012. aastast, majandustegevuse registrist,

e-äriregistrist ja kutseregistrist leitavatele andmetele ning asjaolule, et J.K.-le kutsete

omistamise/kehtivuse pikendamise eelduseks on asjakohase töökogemuse olemasolu. Kogu

olemasolevat teavet kogumis hinnates puudus Hankijal alus seada kahtluse alla J.K.-l

RHAD-is nõutava töökogemuse olemasolu.

6.2. 25.08.2025 edastas Vaidlustaja Hankijale täiendava teabenõude/märgukirja, millele

Hankija vastas 26.08.2025, selgitades Kolmanda isiku pakkumuses esitatud projektijuhi

vastavust RHAD-is kehtestatud tingimustele. Vaidlustuses tugineb Vaidlustaja kokkuvõtlikult

etteheidetele, et Hankija ei ole teostanud sisulist kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse

üle ning et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta kahe tingimuse osas Projektijuhi tingimusele.

6.3. Projektijuhile on Projektijuhi tingimuses kehtestatud järgmised nõuded:

- vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine

või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne

(edaspidi tingimus 1 või kutsekvalifikatsiooni nõue). Vaidlustaja ei ole seadnud kahtluse alla

tingimuse 1 täitmist. Kolmanda isiku projektijuhil on diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7)

kutsekvalifikatsioon, spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, lisakompetentsidena hoone

6 (16)

ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti ekspertiis ja ehitise audit. Lisaks on J.K.-l

ehitusinsener (tase 6) ja volitatud ehitusinsener (tase 8) kutsekvalifikatsioon. Nimetatud

kvalifikatsiooninõude täitmine on oluline, et isik saaks tegutseda EhS-i mõttes

projekteerimistöödel nõutava pädeva isikuna (EhS 3. jagu, eelkõige § 22 lg 2, § 23, § 24).

Vaidluse lahendamise kontekstis on oluline välja tuua, et projekteerimise projektijuhil ei pea

olema projekteerimise juhtimise lisakompetentsi;

- vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina (edaspidi ka tingimus 2 või 5-

aastane töökogemuse nõue projektijuhina).Vaidlustuse sisuks on küsimus, kas J.K.-l on nõutav

5-aastane töökogemus projektijuhina;

- hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe)

1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi)

projekteerimise kogemust meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932:

2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640

„haiglad ja muud ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete

kompleksi projekteerimistööd“ (edaspidi tingimus 3 või referentsobjekti projekteerimis-

kogemus projektijuhi rollis). Vaidluse sisuks on küsimus, kas J.K.-l on nõutav referentsobjekti

projekteerimiskogemus projektijuhi rollis.

6.4. Vaidlustaja heidab ette, et Hankija ei ole tingimuse 2 ja tingimuse 3 täitmise osas teostanud

sisulist kontrolli ning on pimesi usaldanud Kolmanda isiku antud kinnitusi.

Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavust sisuliselt.

6.4.1. Hankija on nõudnud spetsialisti 5-aastase töökogemuse ja referentsobjekti

projekteerimisel projektijuhina osalemise tõendamiseks spetsialisti CV esitamist Hankija antud

vormil. Hankijal puudus lisaks spetsialisti CV-s toodud andmete sisulisele kontrollimisele

kohustus täiendavalt kontrollida Kolmanda isiku poolt pakkumuses ja selle koosseisus esitatud

CV-s toodud andmeid, kuid Hankija otsustas seda siiski teha.

Hankija kontrollis andmeid CV-s sisalduvate andmete ning avalikult kättesaadavate andmete

kõrvutamise põhjal, samuti referentsobjekti projekteerimisel osalemisega seonduvat

lepingupartnerilt kinnitust küsides:

- J.K. on Kolmanda isiku juures töötanud projektijuhina, insener-konstruktorina, alates 2012,

mis ületab Projektijuhi tingimuses nõutut;

- MTR-is on isiku tegutsemise kohta insenerina kanded alates 2012. a. MTR-i kannetest

nähtuvad nii tase 6, tase 7 kui ka kõrgeima, tase 8 kutsetunnistuse olemasolu isikul;

- e-äriregistrist nähtuvalt on isik tegutsenud inseneritegevuste valdkonnas juba alates 2010. a;

- kutseregistrist nähtuvalt on isikul olemas kutsetunnistused, mille väljastamise eelduseks on

dokumenteeritud ja kontrollitud töökogemus.

6.4.2. Pärast iseseisvalt täiendavate tõendite kogumist puudus Hankijal alus kahelda Kolmanda

isiku pakkumuse vastavuses Projektijuhi tingimusele ning Hankija ei pidanud vajalikuks küsida

Kolmandalt isikult selgitusi ega täiendavaid tõendeid.

6.4.3. Vastavalt Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu otsusega

kinnitatud üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja ehitusautomaatika inseneride

kutsetele kutse andmise korrale on volitatud ehitusinsener, tase 8 puhul töökogemuse eeldused

kutse taotlemisel tavajuhu kohaselt 3.1.2.1 alapunkt c: ehitusvaldkonna volitatud inseneri tase

8 kutse taotlemisel on kõikide ametialade korral kutsetasemele vastava eri- ja ametialase

töökogemuse nõue (vt p 2.7) täidetud vähemalt 10-aastases mahus ja taotlemisel kutsetasemelt

7 (tavajuhu saadud kutse) või erialase doktorikraadiga vähemalt 4-aastases mahus. Kuivõrd

Kolmanda isiku spetsialistil on lisaks RHAD-is nõutavale diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7

kutsele ka volitatud ehitusinseneri, tase 8 kutse, siis on tema kutsetasemele vastava alleriala

ametialane töökogemus tõendatud ka volitatud inseneri, tase 8 kutsetunnistuse olemasoluga.

7 (16)

6.5. Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-is kehtestatud tingimustele ja J.K.-l on vähemalt

5-aastane töökogemus projektijuhina.

6.5.1. Vaidlustaja on vaidlustanud Projektijuhi tingimuse tingimuse 2 täidetuse Kolmanda isiku

esitatud spetsialisti J.K. puhul.

Kolmas isik esitas koos pakkumusega J.K. CV RHAD Vormil 1 „Spetsialisti CV“ (edaspidi

Vorm 1), kus olid toodud töökogemuse nõude täitmise hindamiseks vajalikud andmed. Hankija

ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija oleks pidanud selgituste või tõendite abil tegema

kindlaks, kas J.K. töökogemus on 5 x 365 päeva. Hankijal on õigus usaldada pakkuja kinnitust

ja puudub kohustus nõuda töökogemuse tuvastamiseks välja töölepinguid vm dokumente.

6.5.2. Kolmanda isiku spetsialisti CV-s kirjeldatud ametinimetus ja tööalane tegevus nii

projektijuhina kui ka insener-konstruktorina samas ettevõttes ei ole Hankija hinnangul segane

ega vastuoluline. Paralleelselt mitme ameti ja rolli täitmine ei ole ehitus- ja

projekteerimisvaldkonnas ebatavaline. Projektijuhi tingimuses ei olnud nõutud vähemalt

5-aastast töökogemust projektijuhina, mis vastaks kutsekvalifikatsioonile diplomeeritud

ehitusinsener (tase 7), valikulisele kompetentsile „projekteerimise juhtimine“.

6.5.3. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide nagu nõuaks EhS ja kutseseadus ehitusprojekti

allkirjastamise õiguse olemasoluks projekteerimise juhtimise kutsekvalifikatsiooni.

EhS näeb projekteerimise valdkonnas tegutsedes kohustuslikuna ette kvalifikatsiooni

tõendamise kohustuse. Seevastu ei näe EhS kohustuslikuna ette pädeva isiku kvalifikatsiooni

tõendamist projekteerimise juhtimise tegevusalal (EhS § 23 lg 5; § 24 lg 1, lg 2).

6.5.4. Vastavustingimuses kehtestatud töökogemuse nõude eesmärgiks on faktilise kogemuse

olemasolu spetsialistil. Vaidluse kontekstis tähendab see, et Hankijal puudus kohustus hinnata

J.K. kvalifikatsiooni projekteerimise projektijuhi sobivuse osas vastava kompetentsi kaudu ning

piisavaks võis lugeda projektijuhina töötamise kogemuse, mille Hankija luges tõendatuks

kogumis CV-s esitatud andmete ja avalikes registrites sisalduvate andmete kontrollimise põhjal.

Kui Hankija nõudis pakkumuse vastavuse tuvastamiseks pakkuja spetsialisti töökogemust

projektijuhina, siis piisab tingimuse täidetuks lugemiseks sellest, et CV-s on täidetud kõik

nõutavad väljad ja nendes esitatud andmed vastavad kehtestatud nõuetele. Käesoleval juhul nii

oli.

6.5.5. Vaidlusaluses vastavusnõudes seati tingimuseks, et pakkuja spetsialistil peab hanketeate

RHR-is avaldamise kuupäevale eelneva 5 aasta jooksul olema vähemalt 1 1000 m2 või 2 500 m2

suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemus

meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks

projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51

kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud

ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi

projekteerimistööd.

J.K. CV-s oli referentsobjektina toodud SA Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise

projekteerimine, mis toimus nõutavas ajaraamistikus. Hankija pöördus tellija SA Narva Haigla

kontaktisiku – majandusteenistuse peaspetsialisti I.K. ja lisaks ka majandusteenistuse juhi A.I.

poole ning SA Narva Haigla esindaja kinnitas:

KIRDE PROJEKT OÜ on täitnud hankelepingu nr 18/10/22 nõuete kohaselt ning koostanud

Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus. Ehitustöid ei ole seni

alustatud seoses SA Narva Haigla majandusplaani muutumisega. Samuti kinnitan, et [---] oli

nimetatud töö projektijuht ning osales Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamisel.

8 (16)

6.5.6. Vaidlustaja on viidanud eelprojektile, mis RHAD-is kehtestatud vähemalt põhiprojekti

mahus osalemise tingimust arvestades ei ole asjakohane. Tellijate kinnitused omavad kaalu,

mida ei ole põhjendatud käsitada paljasõnalise kinnitusena.

SA-lt Narva Haigla kinnituse saamise järgselt luges Hankija Kolmanda isiku pakkumuse

Projektijuhi tingimusele vastavaks ning ei pidanud vajalikuks täiendavate selgituste ega

tõendite küsimist.

6.6. Vaidlustuse kohaselt on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise,

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustatud hankemenetluse etapiviisilisuse

põhjusel. Kuivõrd Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks tunnistanud,

puuduvad ka põhjendused nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

6.7. 12.09.2025 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.7.1. Teostatud pakkumuste vastavuse kontroll oli piisav.

6.7.1.1. Hankija saab ja peab pakkumuste vastavuse hindamisel lähtuma nendest tingimustest,

mis ta on RHAD-is kehtestanud.

6.7.1.2. Hankija saab riigihankes määrata kindlaks, kas ja milliseid dokumente ja tõendeid ta

pakkumuste vastavuse kontrollimiseks nõuab ning kui õigusnormidega ei ole ette nähtud

kontrolli ulatust, saab hankija ise määrata, millises ulatuses sisulist kontrolli teostada. Pakkujad

ei saa nõuda kontrolli teostamist konkreetsel viisil või konkreetsete nende poolt soovitavate

dokumentide põhjal.

6.7.2. Pakkuja spetsialistile kehtestatud nõuded

6.7.2.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, nagu tuleks tingimusi 2 ja 3 hinnata selles

võtmes, et spetsialisti kvalifikatsiooniks on diplomeeritud ehitusinsener (tase 7),

alamkompetentsina projekteerimise juhtimine. Hankija ei ole Projektijuhi tingimuses ette

näinud, et spetsialisti varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina

osalemise kogemuse tingimuseks on tegutsemine kutsestandardis toodud projekteerimise

juhtimise alamkompetentsiga.

6.7.2.2. Hankija on spetsialisti puhul pidanud tingimustele vastamiseks piisavaks

kvalifikatsiooniks Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina

projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või

sellega samaväärne. Ebaõige ja meelevaldne on Vaidlustaja tõlgendus, mille kohaselt peaks

varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise kogemuse

hindamisel lähtuma sellest, et spetsialistil peaks täiendavalt olemas olema ka projekteerimise

juhtimise alamkompetents.

6.7.2.3. Projektijuhi tingimuses pakkuja spetsialistile kehtestatud kolme tingimust koostoimes

hinnates ei saanud mõistlikul pakkujal tekkida küsimust sellest, kas töökogemuse ja

referentsprojekti projekteerimisel projektijuhina osalemise puhul peaks olema võrreldes

nõutava kvalifikatsiooniga veel täiendavalt projekteerimise juhtimise kompetents või mitte.

Vastus sellele küsimusele on eitav.

6.7.2.4. Riigihankes ei hangita projekteerimise juhtimise teenust vaid projekteerimise teenust

ning Hankija on tuvastanud, et Kolmanda isiku spetsialistil on hagitava teenuse - s.o

projekteerimisteenuse pakkumiseks ja EhS mõttes pädevaks isikuks olemiseks vajalik -

pädevus olemas.

9 (16)

6.7.2.5. EEL-i vastusest ei nähtu see, et Riigihankes pakkuja spetsialisti varasemat töökogemust

ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemist saab lugeda tõendatuks, kui

spetsialistil oli kutsekvalifikatsioonis projekteerimise juhtimise alamkompetents ja EEL-i

vastuses toodud seisukoht ei ole RHAD-i arvestades asjakohane.

Esitatud tõendist ei saa järeldada, et Kolmanda isiku spetsialistil puudus Projektijuhi

tingimusele vastav töökogemus ja referentsobjekti projekteerimisel projektijuhina osalemise

kogemus. Hankija ei ole spetsialisti varasema töökogemuse ja referentsobjekti projekteerimisel

projektijuhina osalemise tingimusena ette näinud, et kogemused lähevad arvesse juhul, kui

varasemaid töid on tehtud omades kutsekvalifikatsiooni alamkompetentsi projekteerimise

juhtimine.

6.7.2.6. Vaidlustaja on mõistnud Riigihankes kehtestatud tingimusi sarnaselt Hankija ja

Kolmanda isikuga, kuna Vaidlustaja pakkumuses toodud kumbki spetsialist (T.S. ja L.V.) ei ole

neile väljastatud kutse alusel omanud projekteerimise juhtimise alamkompetentsiga

kutsepädevust vähemalt 5 aastat.

6.7.3. Projektijuhtimise rolli ja projekti koostamise kvalifikatsiooniga vastutavat isikut ei tohi

segi ajada. Projektijuht ei teosta EhS mõistes projekteerimistöid ning projektijuhtimine ei ole

ehitus- või projekteerimistöö.

7. Kolmas isik, KIRDE PROJEKT OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja etteheide, et Hankija ei viinud läbi nõuetekohast pakkumuse sisulist kontrolli

7.1.1. Vorm 1 kohaselt tuli töökogemuse osas märkida hankelepingu täitmiseks kasutatava

spetsialisti tööandja nimi, pakkuja juures töötatud periood ning amet. Kolmas isik on esitanud

Vormil 1 teabe, et J.K. töötab alates 10.12.2012 Kolmanda isiku juures projektijuhi ning

insener-konstruktori ametikohal. Projektijuhi ning insener-konstruktori ülesanded ei ole

üksteist välistavad ning neid on võimalik täita kas paralleelselt või isegi samaaegselt.

7.1.2. Põhjendamatu on etteheide, et Hankija jättis välja uurimata, kas spetsialistil on olnud

pikemaid tööst eemalolemisi. Hankijale piisab tööandja kinnitusest ning täiendavate päringute

tegemist ei saa ilma põhjendatud kahtluseta oodata.

7.1.3. Vormil 1 esitatud andmed J.K. kohta ei ole ebaselged. Kolmanda isiku hinnangul on

tegelik Vaidlustaja etteheide suunatud RHAD-i ebaselgusele.

7.2. Vaidlustaja etteheide, et Kolmanda isiku pakkumuses nimetatud projekteerimise

projektijuht ei täida vastavustingimustes sätestatud 5-aastase töökogemuse nõuet

7.2.1. Vaidlustaja väitel ei saa Vormil 1 märgitud infost teha tõsikindlat järeldust

projekteerimise projektijuhi töökogemuse kohta.

Kolmas isik on esitanud RHAD-is nõutud andmed oma vastavuse tõendamiseks. Jääb

arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes väidab Vaidlustaja, et J.K.-l vajalik töökogemus

puudub. Kolmas isik, kes on kursis J.K. tegevusega äriühingus, on kinnitanud, et J.K. on

tegutsenud enam kui viis aastat projekteerimise projektijuhina. Selline kinnitus on RHAD-i

kohaselt piisav. Vaidlustaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks aluse Kolmanda isiku

kinnituse õigsuses kahelda.

7.2.2. Vaidlustaja on esitanud etteheite Hankijale pakkumuse vastavuse sisulise kontrolli

puudulikkusest, ent ei ole viidanud ühelegi andmebaasile- või kogule, millest oleks Hankijal

lisaks pakkuja kinnitusele võimalik kontrollida J.K. töökogemust.

Tõendamaks täiendavalt J.K. RHAD-s nõutud töökogemust, esitab Kolmas isik valikulise

10 (16)

loetelu hankelepingutest, mille täitmisel on J.K. osalenud mh projekteerimise projektijuhina:

- Rakvere linnas aadressil Lille tn 8 asuva põhikool-erihooldekodu rekonstrueerimistööde

projekteerimine, lepingu täitmise aeg 2018-2019;

- Kohtla-Järve linnas aadressil Sõpruse tn 33 asuva haridus- või teadushoone

rekonstrueerimistööde projekteerimine, lepingu täitmise aeg 2020–2021;

- Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu rekonstrueerimise projekteerimine, lepingu täitmise aeg

2021– 022;

- Rapla Naksitrallide lasteaia rekonstrueerimise projekteerimine, lepingu täitmise aeg

15.05.2023-21.10.2024;

- Narva Keeltelütseumi uue spordihoone projekteerimine, lepingu täitmise aeg 15.07.2024-

01.08.2025.

7.2.3. Kummastav on Vaidlustaja väide, et kuna J.K.-l puudub projekteerimise juhtimise

kompetents (J. K. ei ole valinud spetsialiseerudes volitatud ehitusinsenerina, tase 8, hoonete

ehituse allerialale, projekteerimise juhtimise ametiala) ei saa ta täita projekteerimise

projektijuhi rolli. Kuna see etteheide seondub J.K.-l referentskogemuse puudumise väitega,

käsitleb Kolmas isik seda järgmises alapunktis.

7.3. Vaidlustaja etteheide, et Kolmanda isiku pakkumuses nimetatud projekteerimise

projektijuhil ei ole vastavustingimustes nõutud referentskogemust

7.3.1. Vormil 1 märkis Kolmas isik referentsobjektina Narva Haigla 4. korruse

rekonstrueerimise projekteerimise (J.K. osales projekteerimise projektijuhina) ning seda on SA

Narva Haigla Hankijale ka kinnitanud. Vaidlustaja leiab, et kinnitus on ebaõige ning J.K. ei

saanud tegutseda referentsobjektil projekteerimise projektijuhina.

Asjaolu, et EHR-i andmetel taotles ehitusluba A.O. ei tähenda, et J.K. ei oleks tegelenud

projekteerimise projektijuhina. Vaidlustaja ei ole selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb, et

vaid projekteerimise projektijuhil on pädevus esitada ehitusloa taotlust. Samuti ei ole

Vaidlustaja selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb, et arhitektuurse projekti üldosa koostamine

on ainult projekteerimise projektijuhi pädevuses.

7.3.2. Vaidlustaja väidab, et isegi kui eeldada J.K. faktilist tegutsemist referentsobjektil

projekteerimise projektijuhina, on kogemus omandatud õigusvastaselt. Vaidlustaja põhjendas

seda sellega, et EhS § 23 lg 2 ls 1 ja lg 5, § 24 lg 1 ja lg 2 p-i 2 koosmõjus ei tohi ehitustööde

projekteerimist juhtida ilma asjaomase kutsekompetentsita isik. Vaidlustaja järeldus on ebaõige.

Vaidlustaja on põhjendamatult samastanud projekteerimise juhtimise kompetentsi kui kutse

osaks olevat ametiala ning õiguse tegeleda projekteerimise projektijuhina. SA Kutsekoda

veebilehel avaldatust nähtuvalt on volitatud ehitusinsener, tase 8 kutsestandardi kutsekirjelduse

kohaselt volitatud ehitusinsener, tase 8 spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt

juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud ehitusinsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle

omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal

vastutusel muu hulgas projekteerimise juhtimise erialal ilma tehniliste piiranguteta. Seega oli

ja on J.K.-l kompetents tegeleda projekteerimise projektijuhina ka olukorras, kus ta ei ole

valinud projekteerimise juhtimise ametiala. Vaidlustaja viited EhS-ile ei ole asjakohased.

7.4. 12.09.2025 esitas Kolmas isik täiendava seisukoha.

7.4.1. Kogu vaidlustus põhineb sisuliselt küsimusele, kas J.K. vastab Projektijuhi tingimusele.

Vaidlustaja on samastanud Hankija poolt nimetatud projekteerimise projektijuhina soovitud

isikule esitatavad nõuded projekteerimise juhtimise kompetentsi omava isiku

kutsekvalifikatsiooniga. See on ekslik.

7.4.1.1. Projektijuhi tingimuse kohaselt on projekteerimise projektijuhile esitatav kutsenõue

11 (16)

vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või

hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Juhul,

kui Hankija oleks soovinud, et pakkujad kaasavad sõlmitava hankelepingu täitmisele

projekteerimise juhtimise kompetentsiga isiku, oleks Hankija seda ka RHAD-is märkinud.

Hankija on aga sätestanud, et projekteerimise projektijuhina võib tegutseda isik, kellel on

ehitusprojekti koostamise või ehitusprojekti ekspertiisi läbiviimise kompetents.

Seega ei ole Hankija nõudnud, et isikul peab vältimatult olema projekti juhtimise

alamkompetents.

7.4.1.2. Vaidlustaja käsitlus tähendab sisuliselt seda, et Projektijuhi tingimuse kaks esimest

nõuet on omavahel vastuolus. Nimelt - isikul, kellel puudub projekti juhtimise alamkompetents,

ei oleks Vaidlustaja väidete õigsust eeldades (millega Kolmas isik ei nõustu) võimalik täita

Projektijuhi tingimuse teist nõuet, st omada 5-aastast töökogemust projekteerimise

projektijuhina, kuna vastavat kogemust saab omada ainult projekteerimise juhtimise

lisakompetentsi omav isik. Selline tõlgendus on vastuolus Projektijuhi tingimusega.

Vaidlustaja etteheidete sisust tuleneb, et see on suunatud RHAD-i vastuolule.

7.4.2. Vaidlustaja on esitanud tõendi, milles EEL-i tegevdirektor kinnitab, et:

kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“,

kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise

audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina; ning

kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga

„inseneride koolitamine ja arendustöö“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise

projektijuhina.

7.4.2.1. Esitatud tõend kinnitab Kolmanda isiku poolt märgitut, et ilma kompetentsi

„projekteerimise juhtimine“ omamata ei saakski Projektijuhi tingimuse täitnud isik tegelikkuses

olla vastavustingimustele vastav, mis ei olnud Hankija eesmärk.

7.4.2.2. EEL-i tegevdirektori ametikoht ei loo eeldust selleks, et isik omaks piisavaid teadmisi

kutsete andmise ja kutsekompetentside kohta. T.R. ei kuulu EEL-i kutsekomisoni koosseisu.

Vaidlustaja ega EEL ei ole selgitanud, millistele sisulistele kompetentsinõuetele või nende

nõuete erinevustele tuginedes on väidetud, et volitatud ehitusinsener, tase 8 kutset omaval isikul

puudub projekteerimise juhtimisega tegelemiseks vajalik kompetents.

7.4.2.3. Tõend on oma sisu poolest vastuolus kehtiva õigusega.

EhS § 23 lg 5 sätestab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal tegutsemisel

peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud.

EhS § 24 lg-s 2 sisalduvas loetelus puudub projekteerimise juhtimine. Viidatud sätte teise lõike

teisest punktist nähtuvalt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud muu hulgas

ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise korral, ent see ei ole samastatav

projekteerimise juhtimisega.

EhS § 23 lg 6 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud tegevusalal tegutsemise

kvalifikatsiooninõudeid, sh täpsustatud selle tõendamise viisi, hindab isiku kvalifikatsiooni

sobivust eelkõige omanik või tellija ettevõtja puhul ja ettevõtja oma töötaja või töövõtja puhul.

Antud juhul on Hankija seda teinud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. RHAD Vastavustingimustes Projektijuhi tingimuse sees on kokkuvõtlikult järgmised nõuded:

1) kutse taseme nõue - vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7),

lisakompetentsina vähemalt üks järgmistest:

12 (16)

- projekteerimise juhtimine või

- hoone ehitusprojekti koostamine või

- ehitusprojekti ekspertiis või

- samaväärne kompetents.

2) töökogemuse nõue - vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina;

3) varasemate referentside nõue (viimase 5 aasta jooksul) -

- vähemalt üks 1000 m² suuruse suletud netopinnaga hoone projekteerimise kogemus

meeskonnas projektijuhina või

- vähemalt kaks 500 m² suuruse suletud netopinnaga hoone projekteerimise kogemus

meeskonnas projektijuhina.

Nõue kehtib kogemusele vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932:2017 mõistes);

4) projekteeritava hoone liigi nõue - sarnaseks tööks loetakse ainult hooneid, mille

kasutusotstarve kuulub määruse nr 51 järgi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned” või

vastava otstarbega hoonete projekteerimistööd.

RHAD kehtestas tingimusele vastavuse tõendamiseks 3 dokumendinõuet:

- vastava isiku kehtiv kutsetunnistus või samaväärne dokument;

- spetsialisti CV: Vormil 1;

- kui vastutava spetsialisti tööandjaks on pakkujaga mitteseotud isik (isik ei ole pakkuja

töötaja), siis ka vastutava spetsialisti tööandja kinnitus.

Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmanda isiku pakkumus, milles on pakutud projekteerimise

projektijuhiks J.K.:

- töökogemuse nõudele;

- varasemate referentside nõudele.

Puudub vaidlus, et J.K. täidab kutse taseme nõude (J.K.-l on kutse diplomeeritud ehitusinsener

(tase 7), lisakompetentsid hoone ehitusprojekti koostamine ja ehitusprojekti ekspertiis) ning

Narva Haigla täidab projekteeritava hoone liigi nõude.

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on RHS § 114 lg-le 1 vastavalt piisavalt

kontrollinud Projektijuhi tingimuses pakkuja spetsialistile esitatud töökogemuse nõude täitmist

ja leidnud õigesti, et Kolmanda isiku pakkumus vastab selles osas RHAD-ile.

9.1. Ei saa olla vaidlust, et pakkumuse vastavuse tõendamiseks Projektijuhi tingimuse

töökogemuse nõudele tuli pakkujatel esitada pakkumuses spetsialisti CV (RHAD-ist nähtuvalt

Vormil 1) ja J.K. kohta on selline CV Kolmanda isiku pakkumuses ka esitatud. CV-s on

töökogemuse tabelis märgitud kõik RHAD-is nõutavad andmed, sh ettevõtte nimi, töötamise

periood ning ka amet.

9.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et CV-s toodud Töötamise periood (10.12.2012-

käesoleva ajani) täidab Projektijuhi tingimuses nõutava 5-aastase perioodi. Töökogemuse

nõude täitmiseks pidid pakkujad esitama projektijuhi CV-s vastavad andmed tööandja

(ettevõtte), töötamise perioodi ja ameti kohta ning Hankija ei ole nõudnud nõude täimise

tõendamist kuidagi rangemalt, nt projektides osalemisega, töölepingutega või tööaja

arvestusega vm. Pakkumuse vastavuse kontroll Projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse

nõudele on Hankija poolt CV-s nõutud andmete alusel võimalik ja kui Vaidlustaja arvates oleks

pakkujad pidanud vastavustingimusele (projektijuhi töökogemuse nõudele selles) vastavust

tõendama kuidagi teismoodi kui see on sätestatud RHAD-is, tulnuks RHAD õigeaegselt

vaidlustada.

9.3. Projekteerimise projektijuhina töötamine CV-s märgitud perioodil

9.3.1. Kolmanda isiku poolt pakkumuses J.K. kohta esitatud CV-s on ametina märgitud:

13 (16)

Projektijuht, insener-konstruktor. Ameti1 lahter tuli pakkujatel CV-s täita vastavalt oma

äranägemisele viisil, et sellest nähtuks vastavustingimuse (Projektijuhi tingimuse) täitmine

töökogemuse nõude osas, kusjuures ükski õigusakt ei keela täita isikul ühel töökohal mitmeid

erinevaid ülesandeid, nt nii projektijuhi kui ka insener-konstruktori tööülesandeid. Seega isegi

kui J.K. CV-s oli nimetatud ameteid (tööülesanded) mitu, ei ole nende nimetamises CV-s

iseenesest midagi taunimisväärset ning see ei näita ka mittevastavust vastavustingimusele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et CV-s esitatud Amet hõlmab igal juhul ka projektijuhi

ametit, st J.K. pidi tööülesannete täitmiseks ka projekte juhtima.

Vaidlustaja ei väida, et alust oleks kahtlusteks, justkui projektijuhi amet J.K. CV-s võiks

seonduda projektijuhtimisega mingis muus valdkonnas kui projekteerimisel (arvestades

Kolmanda isiku tegevusvaldkondi majandusaasta aruannetes (nt 100% ehituslik insener-

tehniline projekteerimine ja nõustamine; 100% arhitektitegevused) on selgelt tegemist

projekteerimisega).

9.3.2. CV-s märgitud rohkem kui 12 aastase töökogemuse on J.K. omandanud Kolmanda isiku

juures töötades. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seetõttu on Kolmas isik ka hästi kursis

J.K. tegemistega ning on pädev kinnitama J.K. töötamist sellel perioodil Kolmanda isiku juures

projektijuhina. Seda on Kolmanda isiku juhatuse liige M.J. CV digitaalse allkirjastamisega

pakkumuses sisuliselt teinud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus tööandja on

pädev kinnitama töötaja töötamist mingis ametis või mingite ülesannete täitmist töökohal, võib

Hankija seda tööandja kinnitust ka pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel usaldada, mis

antud vaidluse kontekstis tähendab, et Hankija ei pidanud hakkama koguma täiendavaid

tõendeid kontrollimaks tööandaja (Kolmanda isiku) kinnituse õigsust osas, milles see kinnitab

J.K. töötamist tema juures vähemalt vastavustingimust täitvas osas – vähemalt 5 aastat -

projektijuhina.

Isegi juhul, kui Hankija oleks pidanud pöörduma Kolmanda isiku poole täpsustamaks, kas CV-

s märgitud amet projektijuht, insener-konstruktor ikka tähendab seda, et J.K. on kahes ametis

töötades omandanud töökogemuse kindlasti ka (projekteerimise) projektijuhina, on Kolmas isik

vaidlustusmenetluses korduvalt kinnitanud J.K.-l nõutava töökogemuse olemasolu ja

projekteerimise projektijuhina töötamist Kolmanda isiku juures, mida kinnitab täiendavalt

Kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses esitatud näitlik loetelu hankelepingutest, kus J.K

on osalenud projekteerimise projektijuhina. Seega isegi kui selline kahtlus oleks võinud

Hankijal Kolmanda isiku pakkumuses esitatud CV-st tekkida, ei ole selle kahtluse kõrvaldamata

jätmine enne Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist viinud Hankijat sisuliselt

ebaõige otsuseni.

9.3.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu ka Vaidlustaja väitega, et EhS § 23 lg 2 ls 1 ja lg -st 5, § 24

lg-st 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust tulenevalt ei tohi ehitustööde projekteerimist juhtida ilma

asjaomase kutsekompetentsita isik, millest Vaidlustaja tuletab, et kuna J.K. kutsetunnistused ei

hõlma projekteerimise juhtimise kompetentsi (milles vaidlus ei ole), ei saanud ta ka RHAD-is

nõutavat töökogemust omandada ja töökogemuse nõuet täita.

9.3.4.1. Hankija ei ole kehtestanud RHAD-is nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema

omandatud sellise kutsega töötades, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise

lisakompetentsi, mistõttu on õige Hankija väide, et Hankijal puudus RHAD-ist tulenev

kohustus hinnata J.K. kvalifikatsiooni projekteerimise projektijuhiks sobivuse osas vastava

kompetentsi kaudu ja Hankija otsus ei ole selle kontrolli teostamata jätmise tõttu õigusvastane.

Ainuüksi seetõttu ei tõenda Vaidlustaja esitatud EEL-i vastuskiri Vaidlustaja järelepärimisele

Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust RHAD-ile, kuna Vaidlustaja püstitatud küsimus

(kas teatav kutse teatavate kompetentsidega lubab isiku tegutseda „projekteerimise

1 Sõnaveeb: ülesanded, mida keegi oma töökohal täidab ja mille eest ta tasu saab, tasustatav töö; töökoht või

elukutse

14 (16)

projektijuhina“) ei vajanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel Projektijuhi

tingimuses kehtestatud töökogemuse nõudele kontrollimist.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Projektijuhi tingimuse töökogemuse nõue

iseenesest ei ole RHAD-is seotud ühegi konkreetse kutsekvalifikatsiooni nõudega, mis

tähendab, et vastavustingimuse kontroll selles osas ei hõlma Hankija kohustust kontrollida

projekteerimise projektijuhina töötamise 5-aastase kogemuse omandamist mingi konkreetse

kutsekvalifikatsiooniga töötamisest.

9.3.4.2. Isegi kui varasema töökogemuse nõuet Projektijuhi tingimuses saaks RHAD-is

sisustada nii kitsalt nagu seda teeb Vaidlustaja (millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), on

vaidlustuskomisjon seisukohal, et projekteerimise projektijuhtimine iseenesest ei ole EhS-is

eraldi reguleeritud tegevus, st, et EhS ka ei nõua, et projekteerimise projektijuht peaks olema

kohustusliku (spetsiifilise) kvalifikatsiooniga ja omama projekteerimise projektijuhina

tegutsemiseks kohustuslikku kutsetunnistust projekteerimise juhtimise lisakompetentsiga.

Seega kui EhS § 23 lg 5 nõuab, et käesolevas seadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal

tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud, siis projekteerimise

projektijuhtimine ei ole vaidlustuskomisjoni hinnangul selline EhS-is sätestatud juht.

EhS sätestab, et projekteerijal peab olema vastutav spetsialist, kellel on vastav kutsetunnistus

ja EhS-i mõttes piisab selleks, kui isikul on diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) kutsetunnistus

vastavas tegevusvaldkonnas (antud juhul: hoone ehitusprojekti koostamine). Kutsestandardi

kohaselt diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda

poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi J.K.-l

puudub eraldi „projekteerimise juhtimise“ lisakompetents kutsestandardi järgi, on tal

olemasoleva kutsekvalifikatsiooniga õigus EhS-i järgi tegutseda projekteerimistööde

teostamisel vastutava spetsialistina, milline õigus hõlmab ka õigust juhtida

projekteerimisprotsessi. Seega ei takistanud EhS J.K.-l ka sisuliselt omandada olemasolevate

kvalifikatsioonide (kutsete) raames töötades projekteerimise juhtimise töökogemust.

Rääkides EhS §-i 23 mõttes pädeva isiku (vastutava isiku) nõutavast kvalifikatsioonist

Riigihankes, siis on Hankija RHAD tehnilise kirjelduse p-is 7.1a sätestanud sõnaselgelt, et

vastutavaks spetsialistiks on projekteerimistööde projektijuht, kellel on järgnev kvalifikatsioon:

vähemalt volitatud ehitusinsener (tase 7), spetsialiseerumine projekteerimise juhtimine või

hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Ei ole

vaidlust, et Hankija nõutud kvalifikatsioon vastutava isikuna projekteerimistööde

projektijuhina tegutsemiseks J.K.-l on (diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) spetsialiseerumine

hoone ehitusprojekti koostamine ja ehitusprojekti ekspertiis).

9.3.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et nõutava töökogemuse

olemasolu RHAD Vastavustingimustes pidi pakkuja pakkumuses tõendama andmete

esitamisega CV-s, Kolmas isik on seda nõuetekohaselt teinud, sh on Kolmas isik J.K.

tööandjana pädev kinnitama tingimuses nõutud ametis töötamist sellel perioodil, mistõttu

Kolmanda isiku pakkumus vastab Projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse nõudele,

Hankija on seda piisavalt ja RHAD-is sätestatud ulatuses kontrollinud ning teinud otsuse, mis

on formaalselt ja sisuliselt kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1.

10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on RHS § 114 lg-le 1 vastavalt piisavalt

kontrollinud ka varasema referentsi nõude täitmist Projektijuhi tingimuses ja leidnud õigesti, et

Kolmanda isiku pakkumus vastab selles osas RHAD-ile.

10.1. Pakkumuse vastavust RHAD-ile tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-is kehtestatud

tingimuste ulatuses ja nõutavate andmete alusel. Vaidlustuskomisjon kordab, et vastavuse

tõendamiseks Projektijuhi tingimusele, täpsemalt seal sisalduvale varasemate referentside

nõudele, tuli pakkujatel esitada pakkumuses spetsialisti CV, mis pidi olema nõuetekohaselt

Vormil 1 ja J.K. kohta on Kolmanda isiku pakkumuses see ka RHAD-is nõutaval vormil

15 (16)

esitatud.

CV-s on varasema referentsi nõude täitmise kohta märgitud, et esitatakse töö, kus isik osales

projekteerimistööde projektijuhina projekteerimise meeskonnas põhiprojekti mahus ja selleks

on esitatud üks teostatud objekt (Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise projekteerimine

(edaspidi Objekt)), mille projekteeritud korruse pindala on 1259,9 m2, samuti on esitatud kõik

muud RHAD-is nõutud andmed (nt projekteerimistööde aeg ja hoone projekti tellija

kontaktandmed). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

J.K CV-s esitatud Objekti andmete alusel on RHAD-is kehtestatud Projektijuhi tingimus

varasemate referentside nõude osas (vähemalt üks 1000 m² suuruse suletud netopinnaga hoone

projekteerimise kogemus meeskonnas projektijuhina) kontrollitav (andmed on esitatud ja

täidavad tingimuse).

10.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on varasemate referentside nõude täitmist

Kolmanda isiku poolt kontrollinud pakkumuse vastavaks tunnistamiseks asjakohaselt ja

piisavalt.

10.2.1. 12.08.2025 pöördus Hankija Kolmanda isiku CV-s märgitud kontaktisiku (SA Narva

Haigla majandusteenistuse peaspetsialist I.K.) ja Narva Haigla SA majandusteenistuse juhi A.I.

poole järgmise järelepärimisega:

1) [---] Pakkuja on nimetanud kvalifitseerimistingimusele vastavaks tööks riigihanke nr 252770

tulemusena sõlmitud lepingu Narva Haigla 4.korruse rekonstrueerimise projekteerimine.

Ehitisregistri kohaselt on selle töö tulemusena välja antud ehitusluba nr 2312271/02899

eelprojekti alusel. Riigihanke nr 252770 alusdokumentides kirjeldatu kohaselt kuulus töö mahtu

ka põhiprojekti koostamine ja riigihangete registris avaldatud info kohaselt oli sõlmitud

hankeleping täitmise tähtajaga 19.02.2024. Kuna riigihangete registris puuduvad selle

hankelepingu lõpetamise andmed, siis palun kinnitada, et KIRDE PROJEKT OÜ on täitnud

hankelepingu nr 18/10/22 nõuete kohaselt ja koostanud Narva Haigla 4.korruse

rekonstrueerimise põhiprojekti vastavalt nõuetele.

2) Hanke vastavustingimuste kohaselt peab pakkujal olema projekteerimise projektijuht, kes

muu hulgas peab olema eelneva 5 aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2

suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust

meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Pakkuja on

nimetanud oma projektijuhiks Jekaterina Kriisi, kes on hanke tingimustele vastavaks tööks

nimetanud Narva Haigla 4.korruse rekonstrueerimise projekteerimise. Palun kinnitada, et J.K.

oli nimetatud töö projektijuht ja ta osales Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamisel.

13.08.2025 esitas SA Narva Haigla (I.K) vastuseks järgmise kinnituse:

Kinnitame, et KIRDE PROJEKT OÜ on täitnud hankelepingu nr 18/10/22 nõuete kohaselt ning

koostanud Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus.

Ehitustöid ei ole seni alustatud seoses SA Narva Haigla majandusplaani muutumisega.

Samuti kinnitan, et J.K. oli nimetatud töö projektijuht ning osales Narva Haigla 4. korruse

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisel.

Seega on Objekti tellija kinnitanud kõiki pakkumuse vastavuse kontrollimiseks vajalikke

asjaolusid:

- Kolmas isik on olnud Objekti lepingu täitja;

- leping täideti põhiprojekti mahus;

- J.K. oli Objektil projektijuht.

10.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tellija on pädev vastavaid andmeid kinnitama ja

Hankija võib neid usaldada ning ei pea kahtlema kinnituskirjade õigsuses ega kontrollima

täiendavalt kinnituskirjade õigsust. Analoogsetel asjaoludel (isegi kui see on tehtud

kvalifitseerimise otsuse vaidluses) on samale seisukohale asunud Tartu Ringkonnakohus otsuse

3-18-1011 p-is 8 (Riigikohus ei võtnud 11.12.2018 kassatsioonkaebust menetlusse), et

16 (16)

olukorras, kus pakkujad olid esitanud nõuetekohased andmed lisa 2 vormil 3 ning pakkujate

tehingupartneritelt saadud kinnituskirjad näitasid nende andmete õigsust, ei pidanud hankija

hakkama koguma täiendavaid tõendeid, et omakorda kontrollida kinnituskirjade paikapidavust.

10.2.3. Vaidlustaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt saaks väita, et

Objektile võiks J.K. CV-s tugineda RHAD-is sätestatud varasema referentsi nõude täitmiseks

vaid juhul, kui ta oleks taotlenud ehitisregistrist nähtavalt ehitusluba või oleks ta kantud

projektile „AA_Uldosa“ koostajana. Samuti on vaidlustuskomisjon jätkuvalt seisukohal, et ka

vastutava spetsialisti rolli täitmine projekteerimistööde teostamisel saab hõlmata EhS-i mõttes

õigust juhtida projekteerimisprotsessi (vt otsuse p 9.3.4.2), mistõttu ei ole põhjendatud alust

kahtlusteks, et J.K. kogemus on omandatud õigusvastaselt isegi kui tellija seda kinnitab. Samas

on vaidlustuskomisjon on ka varasema referentsi nõude sisu osas põhimõttelisel seisukohal, et

RHAD ei sätesta vastavustingimust, et projektijuhi kogemus sarnase projekteerimistöö

teostamisel peab olema omandatud üksnes ja ainult sellise kutsega projektijuhina töötamisest,

mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi, mistõttu Hankija

ei pidanud seda ka pakkumuse vastavuse kontrollimisel kontrollima.

10.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et nõutava varasema

referentsi nõude täitmist RHAD Vastavustingimustes pidi pakkuja pakkumuses tõendama

andmete esitamisega CV-s, Kolmas isik on seda nõuetekohaselt teinud, sh on Hankija need

andmed üle kontrollinud tellijalt ja Narva Haigla SA kinnitus oli kohane tõend tõendamaks

Kolmanda isiku pakkumuse sisulist vastavust RHAD-is esitatud varasemate referentside

nõudele Projektijuhi tingimuses. Seega Kolmanda isiku pakkumus vastab Projektijuhi

tingimuses esitatud varasema referentsi nõudele, Hankija on seda piisavalt, RHAD-is sätestatud

ulatuses ja asjakohaselt kontrollinud ning teinud otsuse, mis on formaalselt ja sisuliselt

kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1.

10.4. Kokkuvõttes on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õige, kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja RHS § 3 p-iga 1

ning selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

11. Vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning Kolmanda isiku

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele tuleb jätta rahuldamata.

Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumust tunnistanud vastavaks õigusvastaselt, mistõttu

riigihanke etapiviisilisuse põhimõttega on kooskõlas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamine, tema kõrvaldamata jätmine ning kvalifitseerimine.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei ole taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotlused

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1620 eurot (käibemaksuta), 9 tunni

õigusabi osutamise eest tunnitasu määraga 180 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukust on Kolmanda isiku lepingulise esindaja vajalikud

ja põhjendatud ning need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk