| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/2420-1 |
| Registreeritud | 24.09.2025 |
| Sünkroonitud | 25.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tegevusterapeutide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tegevusterapeutide Liit |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Karmen Joller
sotsiaalminister
29.08.2025
Eesti Tegevusterapeutide Liidu (ETL) tagasiside sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse
seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele.
Järgnevalt toome ära ETLi arvamuse peamised põhiseisukohad:
1. Täiendavat analüüsi vajab abivahendite ja meditsiiniseadmete pakkumise teekond ning
sellega seotud erinevate osapoolte pädevusnõuded ja vastutusalad. On murettekitav, et juba
praegu ei ole kehtestatud meditsiiniseadmete (nt ortooside) müügil tervishoiuteenust
vahetult osutavale ehk meditsiiniseadet vahetult müüvale isikule miinimumnõudeid
(täiendkoolitused, erialane ettevalmistus, põhiharidus/keskharidus jne). VTK järgi ei peeta
vajalikuks kehtestada nõudeid ka Tervisekassa alla üleviidavate abivahendite müügil (nt
elektrilised ratastoolid, lingtõstukid, küünarkargud, kommunikaatorid, kuulmisabivahendid,
valged kepid jne). Samas valesti valitud abivahend või selle valesti kasutama õpetamine
võib viia abivahendi mitte kasutamiseni, töövõime languse, suurema hooldusvajaduse,
süveneva tervisekahjustuse või enneaegse surmani (ehk suurendada tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna kulusid täiendavalt). Abivahendite valdkond sarnaselt teistele riigi poolt
rahastatud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenustele vajab reguleerimist, kvaliteedi tagamist
ja kvalifitseeritud tööjõudu. Abi- ja hõlbustusvahendite (assistive technology)
rahvusvahelise uuringu järgi (viide) on abivahendite süsteemi täiustamiseks vajalik arendada
ja tugevdada selle nelja põhikomponenti, millest üheks on tööjõud. Tagasisidestamisele
saadetud VTK praegusel kujul (ilma igasuguste nõueteta abivahendit vahetult valivale, seda
kohandavale ja selle kasutamist õpetavale isikule) lõhub niigi õhukest abivahendite
valdkonnas väljakujunenud struktuuri, poliitikaid, standardeid ja tööjõudu.
2. Käesolev VTK näeb küll ette meditsiiniseadme kaardi väljastajate ringi laiendamist
tervishoius, kuid samas kitsendab abivahendite väljakirjutamise õigust väljaspool
tervishoidu, kus hetkel on see võimalus olemas (nt haridussüsteemis, sotsiaalvaldkonnas,
tööalases rehabilitatsioonis). Abivahenditeenusele suunamine (tõendi/ kaardi väljastamine)
peaks olema süsteemideülene ja seotud spetsialistide pädevusega mitte aga süsteemiga, kus
spetsialistid töötavad. VTK loob teatud olukordades täiendava teenuste dubleerimise ja
pikendab inimeste abivahenditeni jõudmise teekonda, kuna näiteks erinevatele süsteemidele
teenuseid osutav spetsialist ühe kliendiga töötades võib tõendi väljastada, aga järgmise
kliendi peab saatma näiteks perearstikeskusesse või enda juurde tasulisele
tervishoiuteenusele.
3. Juhul kui abivahendite üleviimisega jätkatakse siis on väga tähtis, et vajalikud seaduse
muudatused ja tehnilised lahendused oleksid koheselt kättesaadavad koos esimeste
abivahendite üleviimisega 2027. aastal, et ei tekiks olukorda, kus aastateks jäävad osad
spetsialistid ilma õigusest abivahendeid määrata. Sellist olukorda on tegevusterapeudid ja
teised spetsialistid ortooside üleviimisel Tervisekassa alla juba kogenud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne-Mari Viikman
Eesti Tegevusterapeutide Liidu esimees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|