Eesti Pimedate Liidu tagasiside
Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele
01.09.2025
Eesti Pimedate Liit, koondades nägemispuudega inimeste ja nägemispuudega inimesi koondavate organisatsioonide huve Eestis, peab vajalikuks esitada järgmised seisukohad ja ettepanekud.
Meie spetsialistide praktika ja pikaajalise kogemuse põhjal on ilmne, et arstidel – sealhulgas perearstidel ja silmaarstidel – ei ole tänases süsteemis teadmisi abivahendite turu, funktsionaalsuse ega kasutajate vajaduste kohta. Tavaline praktika on, et arstid suunavad patsiendid edasimüüjate, erialaliitude või puuetega inimeste organisatsioonide poole, kes omakorda peavad arstile ütlema, millist toodet patsiendile soovitada. Tegemist on süsteemse probleemiga, mida VTK ei käsitle ega lahenda.
Kui laiendada abivahendite väljakirjutamise õigust veelgi laiemale ringile spetsialistidele, tekib väga suur risk valeotsuste tegemiseks. Erialase pädevuse ja süsteemse koolituse puudumisel on tulemuseks, et inimesele kirjutatakse välja ebaotstarbekaid või sobimatuid abivahendeid, või tekivad olukorrad, kus inimene ei saa endale vajalikku abivahendit, kuna otsuse teeb ebapiisava ettevalmistusega spetsialist.
Eesti Pimedate Liit rõhutab, et ilma süsteemse koolituse, pädevusnõuete ja vastutuse selge jaotuseta ei tohi abivahendite väljakirjutajate ringi laiendada.
VTK näeb ette erimenetluste kaotamise ja probleemide lahendamise, loetelude ja piirhindade kaudu. Tegelikult on aga suur osa nägemispuudega inimestele vajalikke seadmeid seni soetatud just erimenetluse kaudu – sealhulgas punktkirjakuvarid, digitaalsed ja elektroonilised suurendusseadmed, innovaatilised orienteerumisabivahendid ja tehisaru põhised lahendused.
Meie seisukoht on, et piirhinnad ei kata vajalike seadmete tegelikku maksumust. Kui erimenetlust ei säilitata või ei looda samaväärset mehhanismi, kaob ligipääs kallimatele ja keerulisematele seadmetele täielikult. Küsimus ei pruugi olla isegi niivõrd innovaatilisuses, kui kasutajate laiades vajadustes. Näiteks seadmed, mis sobivad liitpuudega (nägemis- ja kuulmispuue, nägemis- ja liikumispuue/motoorikahäire jne) on sageli kallimad ja keerukamad ja vajavad juba täna erimenetlusi. Lisaks puudub VTK-s kirjeldus, kuidas ja millise protsessiga uusi seadmeid loeteludesse lisada.
VTK kohaselt reguleerib Tervisekassa piirhindu, kuid uues süsteemis ei arvestata inimeste tervikkulusid, mis tekivad ravimite ja abivahendite ühisest kasutamisest. Tekib oht, et osa inimesi peab omaosaluse piiride tõttu loobuma abivahenditest, mis on eluks hädavajalikud. See loob ebavõrdsuse nende vahel, kelle kulukoormus ravimitele + abivahenditele on suurem.
VTK käsitleb abivahendeid peamiselt füüsiliste toodetena, jättes arvestamata, et suur osa nägemispuudega inimeste abivahenditest on tänaseks tarkvarapõhised (ekraanilugejad, suurendustarkvara, tehisarul põhinevad lugemislahendused, nutiseadmete erirakendused), mille eest makstakse kuupõhise või aastase litsentsiga. Hulk uusi riistvaralisi tooteid, nagu nutikad valged kepid, liikumise ja orienteerumise abisüsteemid jne, on tänu pilvepõhistele lahendustele saamas funktsioone, mis kasutajate iseseisvust oluliselt suurendavad. Pilvepõhisus tähendab aga samuti tellimuspõhist kuu või aastamaksu. Hetkel puudub kavandatavas süsteemis täielikult mehhanism kuutasu põhiste abivahendite kompenseerimiseks mille tõttu jäävad Eestis elavad inimesed ilma uudsetest ja igapäevast elu hõlbustavatest lahendustest.
VTK näeb ette, et abivahendid kantakse meditsiiniseadmete andmekogusse. Tekib küsimus, kas kõik abivahendid peavad olema registreeritud meditsiiniseadmetena. Paljud tootjad ei ole selleks kindlasti mitte valmis, arvestades seadmete meditsiiniseadmena klassifitseerimisega kaasnevat lisatööd ja kulusid. Hetkel puudub arusaam, kus jookseb piir abivahendi ja meditsiiniseadme vahel.
VTK jätab juhtkoerad süsteemist välja. Juhtkoera näol on nägemispuudega inimeste jaoks tegemist hädavajaliku abivahendiga, mille ostu-, kasvatamise-, treenimise-, kindlustus- ja ravikulude kompenseerimist reform ei puuduta. Seni on asutuste vastused (SKA; SOM, Tervisekassa) (SH. sotsiaalkaitseminister) piirdunud tõdemusega, et probleem vajab lahendamist, kuid konkreetseid samme ei ole tehtud või lahendusi pakutud. Kui lahendust ei looda, kaob Eestis tegelik võimalus juhtkoera kasutada. Arvestades reformi lühikest jõustumisaega ning fakti, et nägemispuudega inimeste abivahendid on ühed esimesed, mis uude süsteemi üle viiakse, ei ole aktsepteeritav, et üks oluline abivahendi liik on tänase seisuga sisuliselt üle parda heidetud.
Lugupidamisega
Jakob Rosin
Eesti Pimedate Liit MTÜ
Juhatuse esimees