Kiri

kirjutame ettevõttest LKE Telekom, oleme küll noor ettevõte, aga meie töötajatel on 15 ja enama-aastane kogemus raadioside võrkudega töötamisel ning oleme ennast pidevalt kursis hoidnud uuemate tehnoloogiatega.

Soovime selle e-mailiga anda omapoolsed kommentaarid Määruse eelnõule valge ala toetuseks - 29.08.2025 ja esitada meie ettepanekud laiendada toetatavat tehnoloogiat, eelkõige FWA sagedusi. Praeguse määruse järgi on meie mure, et Eesti sulgeb kiire valge ala ühendamise toetamise tehnoloogilliste piirangute taha.

5G FWA - põhineb 1GBit saamiseks 26GHz, see levib ca 2km raadiuses ja vajab otsenähtavust. Otsenähtavuse jaoks on vaja paigaldada väga palju maste. Selle tehnoloogia jaoks on olemas Telial testpiirkoond, aga laiem kommertskasutuse kogemus puudub, ekspertide arvets on see tehnoloogia valmis alles ca 5a pärast.

5G FWA on alusvõrgu maksumuseks on 1897€/aadress, kogukulu ca 215M€; maksimaalse katvuse puhul on maksumuseks 1500M€, 11881€/aadress.

Tsiteerides ekperte: FWA on oluline Eesti turul lairiba interneti kättesaadavuse parandamiseks lähima 5 aasta perspektiivis.

Meie hinnangul on selline lähenemine liiga kallis ja eksperdid ei ole analüüsis arvestanud kõiki olemasolevaid sagedusvahemikke, mis annaksid võimaluse Eestis valged alad siduda kiiremini ja odavamalt. Hinnangud on antud vaid 5G seisukohalt ja olemasolevaid ressursse arvestades.

Toome välja alternatiivse FWA sagedused ja tulemused - andmed põhinevad testitud aladel ja interneti FWA püsiühendusega ühendatud klientidel.

Tänased alla 6000MHz sagedused (sh vabasagedused) levivad kuni 10km  - pakkudes fix kiiruseid ca 600Mbit, testides oleme saavutanud ka 800+Mbps allalaadimist ja ligi 300+Mbps üles laadimist.

Kasutamata ressurss:

6000MHz sagedusala on kasutamata, see on lubatud täna siseruumides, aga võimalik väljas kasutada sekundaarse sagedusloa soetamisel, nagu ka 4900MHz - tänane kosmoseside sagedus, aga EU tasandil on vastavates ringkondades olemas arutelud, et anda see sagedus kasutamiseks vabakasutusse.

Kui Eesti lubaks need sagedused vabakasutusele, siis tänased uuemad tehnoloogiad võimaldaks ka 4900-5000 või 6000-7000 MHz peal edukalt opereerida. 

Sagedustel 6000MHz+ saab pakkuda tarbijatele püsiühendust 1Gbps. Võrk oleks ehitatud VLAN-e toetavalt ja krüpteeritult, seega on võimalik tagada ka turvaline operaatoirneutraalne võrk.

FWA kulud vs 5GFWA on suurusjärgu odavamad. Kaabelühenduse hindu me siin välja ei too, neid on arvutatud piisavalt ja ilmselgelt ei ole kellelgi suurt huvi hajaasustuses kaablitöid täiendavalt teha.

Kui kasutada olemasolevat operaatorite infrastruktuure - sh Telial on kohustus mastiseadmete jaoks kohti rentida -, saaks kogu Eesti valged alad katta ca 400 mastiga. Eeldame, et kliendiseadme kaugus mastist on maksimaalselt 10km, keerulisemates kohtades tuleb maste kasutada tihedamalt või paigaldada mõni uus minimast.

Kui masti ehituskulu koos seadmetega on ca 80.000€ - on mastide püstitamise kogukulu 32M €.

Kliendiseadmed on ca 500€/tk - 150.000 majapidamist = 75M €

Kokku maksimaalselt 107M €. 

Kui liitumine on ca 50%, on kogukulu ca 69M €, sellega saab ühenduse 60.000 majapidamist.

See teeb majapidamise ühendmise hinnaks ca 1150€, mitte 4500€, mitte 11.000€

Kui kompensatsioon on kuni 200€/majapidamine on riigi kulu

1. 32M + 200 x 60.000 =44M - 733€/majapidamine

2. 32M + 200 x 150.000 =62M € - 413€/majapidamine

Meie soov selle e-mailiga on, et Valge ala toetusmeede ei oleks piiratud vaid määruse eelnõus kirjeldatud suhteliselt kalliste tehnoloogiatega, vaid Eesti riik annaks probleemi lahendamiseks kasutusse riiulis olevad sagedused, mis on seismas, või võimaldaks toetust taotleda ka näiteks 400Mbps püsiühenduse pakkumisel kasutades olemasolevaid vabasagedusi. Siinkohal oleks KOVidel võimalus kaaa rääkida, kas 400Mbps ja ca 1200€/majapidamine, võis 1Gbps ja 4500€/majapidamine.

Samuti võiks toetuse saajate ringi laiendada vähendades sisendpiire, praegune määruse eelnõu kinnistab, et toetust saavad ainult suured olemasolevad telekomid, kes aga siiani ei ole soovinud kuidagi probleemi lahenda - sest seal ei ole raha nende jaoks, mis on täiesti mõistetav.

Maksumaksjana näeme, et riik võib viia lihtsalt raha Soome või Rootsi ettevõtetesse, makstes väga kallist hinda ja saades vähe vastu.

Lugupidamisega,

LKE Telekom

Tanel Paut

5078471

 

 

From: Raigo Iling - JUSTDIGI <[email protected]> 
Sent: Friday, August 29, 2025 2:38 PM
To: Raigo Iling - JUSTDIGI <[email protected]>
Subject: RE: Lairiba viienda toetusmeetme eelnõu ja taotlusvoorude korraldamine

 

Tere

 

Tänan kõik, kes osalesid tänasel lairiba viiendat toetusmeedet tutvustaval webinaril. Käesloleva kirjale on lisatud tehtud ettekande slaidid.

 

 

Lugupidamisega,

 

Raigo Iling nõunik Sideturgude talitus Justiits- ja Digiministeerium +372 5594 1997 [email protected] www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn

 

 

 

 

From: Raigo Iling - JUSTDIGI 
Sent: Friday, August 1, 2025 2:22 PM
To: Raigo Iling - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: Raigo Iling - JUSTDIGI <[email protected]>
Subject: Lairiba viienda toetusmeetme eelnõu ja taotlusvoorude korraldamine

 

Tere

 

Käesolevaga edastan potentsiaalsetele toetuse taotlejatele ja kohalikele omavalitsustele info seoses lairiba juurdepääsuvõrkude uue, järjekorras viienda toetusmeetmega, mille eelarve on 45 MEURi ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

 

 

Lairiba juurdepääsuvõrkude viies toetusmeede

 

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis 30.07.2025 ametlikule kooskõlastusringile viienda lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeetme määruse eelnõu. EISi link

 

Tagasisidet ootab Justiits- ja Digiministeerium hiljemalt 3. septembriks 2025 aadressile [email protected].

 

Määruse eelnõud tutvustav webinar toimub 29. augustil 2025 kell 10:00 Teamsis. Eelnev registreerimine ei ole vajalik.

Koosoleku link

Koosoleku ID: 398 477 657 915 1 

Pääsukood: w5q7YG9p 

 

 

Taotlusvoorude korraldamine ja eelarve jaotus

 

Tuginedes kolmanda toetusmeetme kogemusele, plaanime seekord taotlusvoorude korralduses teha mõningaid muudatusi.

 

• * Esialgu on kavandatud vähemalt kolm taotlusvooru.

• * Igas taotlusvoorus on igast maakonnast 1 kuni 4 KOVi.

• * Igal KOVil on oma eelarve, mis põhineb 2021 aastal tehtud jaotusel ning milles võetakse arvesse ka kolmandas toetusmeetmes tehtud RRF eelarvete ümbertõstmisi tulenevalt seal esitatud taotluste mahust. 

• * Kui peale kolme taotlusvooru on KOVidel neile eraldatud eelarvet järgi, tehakse neljas ja vajadusel ka viies taotlusvoor. 

• * Sarnaselt kolmandale toetusmeetmele püüame KOVidele eraldatud eelarveid mitte ümber tõsta enne, kui me pole kindlad, et KOVile eraldatud raha jääb kasutamata seoses struktuurivahendite perioodi lõpuga 2029. aastal.

• * KOVide järjestus esimeses kolmes voorus põhineb valge ala suurusel igas KOVis (suurema valge alaga KOVid on esimeses voorus jne). Valge ala, ehk vähemalt 100 Mbit/s püsiühenduse puudumine, võtab arvesse ainult maalisi ja väikelinnalisi asulaid ja statistika hõlmab ka kolmandast toetusmeetmest toetust saanud aadresse, viimast kaardistust ja avalikku konsultatsiooni erainvesteeringute kohta.

 

Taotlusvoorude selline korraldus:

• * Võimaldab taotlejatel keskenduda taotluse esitamisel korraga väiksemale arvule KOVidele;

• * Võimaldab RTK-l menetleda taotlusi kiiremalt, kuna väheneb paralleelsete KOV põhiste paremusjärjestuste menetlemise maht;

• * Tagab ühtlase regionaalse jaotuse, kuna igas voorus on maakonnast esindatud vähemalt üks KOV.

 

Viienda toetusmeetme eelarve jaotuse ning kavandatava voorude järjestusega on võimalik tutvuda e-kirjale lisatud tabelis.

 

Täiendavate küsimuste korral võite pöörduda [email protected].

 

 

Lugupidamisega,

 

Raigo Iling nõunik Sideturgude talitus Justiits- ja Digiministeerium +372 5594 1997 [email protected] www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn

 

 

 

 

 

<2025.08.29 Viienda toetusmeetme webinar.pdf>