Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva eEelnõukohase seadusega täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ningehk sätestatakse sõnaselgelt, et teabe nõudmise õigus ulatub krediidi- ja makseasutuste puhul ka pangasaladuseni. Samuti, ning täpsustataksekonkretiseeritakse, milliseid spetsiifilisi andmeid võib MTA nõuda täitmisregistri vahendusel.
Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808 (edaspidi õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kiri), milles maksukorralduse seadusesse (edaspidi MKS) puutuvalt nenditakse, et: „“Maksu- ja Tolliameti juurdepääs täitmisregistrile väljaspool kriminaalmenetlust on seaduses kirjas segaselt“”.1. Õiguskantsleri soovitustest kantuna piiras justiits- ja digiminister mitmete riigiasutuste juurdepääsu täitmisregistrile, jättes MTA-le õiguse edastada täitmisregistri infovahetuskanali kaudu vaid sundtäitmisega seotudnduvaid korraldusi. MTA jaoks on aga täitmisregister oluline töövahendinstrument maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks korral, mistõttu kahjustavad need piirangud MTA võimetkust tehaostada tõhusatefektiivset riiklikku järelevalvet maksukohustuste täitmise üle ning tagada selliselt ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse.
Eelnõusga täpsustatakse suurema õigusselguse ja läbipaistvuse huvides samuti Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) õigust oma ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu konto andmeid, mis sisaldavadhõlmavad endas ka konto saldot ja konto väljavõtet. Muudatuse eesmärkgiks on sätestada kodifitseerida selgemalt piirangute eeljuba toiminud tegutsemisviispraegu eksisteeriv praktika, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel.
Muudatused on tingitud õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808, milles rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega (edaspidi RahaPTS) puutuvalt nenditakse, et RahaPTSi § 58 lõigeg 11, ja § 81 lõigeõige 1 ningja krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõigeg 42 janing lõikeg 5 punkt 31 ei anna ka koostoimes RAB-le õigust pangakonto väljavõtet saada. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas.2
Õiguskantsleri soovitusi arvestadestest kantuna piiras justiits- ja digiminister RAB-i juurdepääsu täitmisregistrile. RAB-le jaoks on aga täitmisregister oluline vahendinstrument oma seadusega pandud ülesannete täitmiseksl, mistõttu kahjustavad need piirangud ka RAB-i võimetkust tõkestadaeostada efektiivselt rahapesu ja terrorismi rahastamiste tõkestamist ningja tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiste tagamist.
Selleks, et taastada MTA ja RAB võimalus edastada teabe nõudmise korraldusi täitmisregistri infovahetuskihi kaudu, on vaja muuta teabe nõudmise õiguslikud alused selgemaks ning täpsemaks.
Eelnõu ei suurenda ega vähenda isikute halduskoormust, küll aga vähendab MTA ja RABi töökoormust, mis kasvas täitmisregistri kaudu infovahetuse lõpetamise tõttuga seoses.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (telefon: 5885 1321; e-post:
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Revo Krause (telefon: 5388 3995; e-post:
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon: 5303 2849; e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinudjuriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (telefon: 5885 1493; e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõukohase seadusega muudetakse maksukorralduse seadust redaktsioonis (RT I, 19.12.2024, 4) ning. ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (redaktsioonis RT I, 14.03.2025, 23).
SeaduseEelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73).
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärkgiks on suurendada maksumenetluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise läbiviimise kiirust ja tõhusust, tagades samal ajal menetlusosalise õiguste kaitse. Seadus saavutab selle eesmärgi, taastades usalduse MTA ja RAB täieliku õiguse kohta kasutada täitmisregistri infovahetuskanalit korralduste edastamiseks ja seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole VTK vajalik, kui eelnõu peab olema põhjendatult kiireloomuline. Sama lõike punkti 5 kohaselt ei ole VTK vajalik ka juhul, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju.
Eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest täitmisregister, eelkõige selle juures olev infovahetuskanal, on MTA ja RAB jaoks oluline vahend oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täitmisregistri vahenduseta andmete kogumine on aeglane, kohmakas ja kulukas (seda ka krediidi- ja makseasutuste jaoks) ning võib ohtu seada tõhusa riikliku järelevalve maksukohustuste nõuetekohase täitmise üle, pärsib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise tagamist.
Seadusega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud mõju, sest selle eesmärkgiks on taastada usaldus nende reeglite regulatiivse raamistiku vastu, mis kehtisid eksisteeris enne täitmisregistri infovahetuskanali kasutusala piiramist ning milles krediidi- ja makseasutused ning maksukohustuslased on orienteerunud alates 2017. aasta 1. aprillist.3
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MKSi § 61 lõike 1 esimest lauset sõnaselge viitega pangasaladusele kui lubatud andmeartiklile, mida MTA võib krediidiasutustelt nõuda. Vastavalt kKASirediidiasutuste seaduse § 88 lõikele 1 kohaselt käsitatakseletakse pangasaladusena „/…/ kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta“.“ Muus osas jääb säte samaks.
Kehtiv MKSi § 61 kehtiv lõige 1 juba sisaldab viidet krediidiasutusele kui spetsiifilisele kolmandale isikule, kellelt MTA võib teavet nõuda. Seda viidet on alati mõistetud kui õigust nõuda ka pangasaladust sisaldavat teavet, sest vastasel juhul kaotaks krediidiasutuste eraldi nimetamine oma mõtte. Niisamuti sätestab krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 4, et krediidiasutused on kohustatud avaldama MTA täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimistele vastamisel pangasaladust vastavalt MKSi-s sätestatu kohaseltle. Nende sätete koosmõjul oligi kujunenud MTA ja krediidiasutuste vahel pikaajaline ning toimiv praktika, kus krediidiasutused regulaarselt avaldasid kõnealuste sätete alusel MTA-le korrapäraselt pangasaladust sisaldavat infot (pangakonto olemasolu, saldod, väljavõtted jne) maksumenetluse otstarbeks.
Õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirja taustal on aga üha enam asutud seisukohale, et abstraktne normitõlgendus ei respekteeri piisavalt pangasaladust kui privileigeeritud õigushüve. Seetõttu on põhjendatud sätestada pangasaladus expressis verbis andmekategooriana, mida MTA võib krediidiasutustelt maksumenetluses raames nõuda. Peaasjalikult on muudatuse eesmärkgiks seega suurendada õigusselgust, ehk kodifitseerida selgemalt juba praegu eksisteeriv praktika, mitte laiendada MTA volitusi teabe hankimisel.
Punktiga 1 tehakse ka üks terminoloogiline täpsustus, ehk asendatakse termin „krediidiasutus“ terminiga „krediidi- ja makseasutus“, et mitte kitsendada MTA õigust nõuda pangasaladust sisaldavat teavet. Kuigi krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 1 määratlebdefineerib pangasaladuse eksklusiivselt krediidiasutuste vaatest, võibsiis praktikas võib siiski tekkida olukordi, kus krediidiasutustele sarnased finantsteenuse osutajad, kes krediidiasutuste legaaldefinitsioonile rangelt ei vasta, võivad samuti tugineda pangasaladusele kui õiguslikule alusele keelduda teabekorralduse täitmisest. Sellise olukorra ennetamiseks täpsustataksegi sätette terminoloogiat, sest MKSi § 61 lõike 1 mõte on alati olnud võimaldada nõuda pangasaladust sisaldavat teavetbe nõudmist sõltumata sellest, kas pangasaladuse valdaja vastab kitsalt krediidiasutuste seaduses sätestatud määratlusele või mitte.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MKSi § 61 uue lõikega 32, mis sätestab ammendava loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri kaudu. Tegemist on täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 ekvivalendiga.
Täitmisregister on seni olnud peamine vahendinstrument, mille kaudu MTA edastab korraldusi krediidi- ja makseasutustele – register onolles osaliselt automatiseeritud infosüsteem, mis võimaldabab see kokku hoida märkimisväärselt vähendada hulgal töö- ja halduskoormust, mis vastasel juhul kuluks kirjalike korralduste vormistamisele, edastamisele ja täitmisele.
MTA--le anti täitmisregistri infovahetuskanali (toonase nimetusega „elektrooniline arestimissüsteem“) kasutamise võimalus Eesti Pangaliidu palvel, mis sisaldas muu hulgas hõlmas ka soovi saada selle kaudu MTA korraldusi ja selle kaudu neid ka täita:
„Eesti Pangaliit ja liidu liikmespangad on ette valmistanud laiaulatuslikku liidestamist Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) elektroonilise arestimissüsteemi infosüsteemiga (e-aresti II etapp), mille kaudu edastavad õigustatud isikud (kohtutäiturid, pankrotihaldurid ning Maksu- ja Tolliamet (EMTA)) pankadele korraldusi kliendikontosid puudutavate arestide osas, samuti infopäringuid klientide kontojäägi, konto väljavõtete, kliendiga sõlmitud lepingute ja muude andmete kohta.“4
Eesti Pangaliit tõi oma kirjas infovahetuskanali kasutusele võtmise põhjendusena mh järgmist:
„Tegemist on murrangulise lahendusega, kus oluliselt optimeeritakse nii krediidiasutuste kui ka riigi ressurssi andmete töötlemisel. Lisaks muutub andmevahetus turvalisemaks ning minimeeritud on ka võimalikud eksimused, mis tulenevad andmetöötlusel inimtööjõust.“5
Rahanduskomisjon toetas Pangaliidu ettepanekut konsensuslikult. Toome siinkohal välja olulisemad selgitused seaduseelnõu II lugemise seletuskirjast:
„Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu edastatav korraldus ei pea võrreldes [MKS] § 46 lõikes 3 sätestatuga sisaldama maksuhalduri aadressi, haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanime ning ametikohta ja haldusakti täitmise tähtaega. Samuti ei tule maksuhalduril korraldusse lisada viidet korralduse vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra, koha ning korralduse täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide kohta. Eeltoodu ei tähenda, et korralduse saanud krediidiasutusel ei oleks võimalik soovi korral küsida maksuhaldurilt korralduse väljastamise aluseks olevate faktiliste asjaolude või vaidlustamise võimaluste kohta. Juhul kui krediidiasutus soovib eelnimetatud asjaolude kohta teavet, on maksuhaldur haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt kohustatud krediidiasutusele väljastama kirjaliku korralduse, mille vormistamisel peab järgima juba MKS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid.“6
[…]
„Arestimissüsteemile on juurdepääs üksnes maksuhalduri ametnikel või maksuhalduri töötajatel, kellele on vastav õigus ametijuhenditega ette nähtud. Kolmandatel isikutel juurdepääsu arestimissüsteemile ei ole. Seetõttu puudub vajadus krediidiasutustele edastatava andmefaili allkirjastamiseks.“7
[…]
„Tulenevalt asjaolust, et käesolevate muudatuste jõustumisel oleks Maksu- ja Tolliametil krediidiasutustele, kes on liidestunud elektroonilise arestimissüsteemiga, võimalik järelepärimisi esitada ka arestimissüsteemi kaudu, lisatakse [krediidiasutuste seaduse] paragrahv 88 lõike 5 sissejuhatavasse lausesse viide täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilisele arestimissüsteemile.“8
[…]
„Arestimissüsteemi kasutajad, kes edastavad selle kaudu järelepärimisi krediidiasutustele, vastutavad sisestatud järelepärimiste põhjendatuse, õigsuse ja nõuetekohasuse eest. Pangasaladuse väljastamine elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on lubatud, lähtudes automaatselt tuvastatud lähteandmetest (st masin<->masin).“9
[…]
„Täitemenetluse seadustiku muutmine. Maksu- ja Tolliamet liitub muudatuste kohaselt kohtutäiturite ja krediidiasutuste poolt juba kasutatava elektroonilise suhtluskanaliga, mis võimaldab krediidiasutustele edastada elektroonselt taotlusi võlgniku konto arestimiseks, teha päringuid võlgniku konto olemasolu ja saldo kohta. Hetkel edastab maksuhaldur taotlused ja päringud krediidiasutustele e-kirja või posti teel.“10
[…]
„Lisaks krediidiasutusele võlgniku konto arestimise kohta elektrooniliselt taotluse edastamisele ja konto olemasolu ja saldo kohta päringute tegemisele, võimaldab kaasajastatud elektrooniline arestimissüsteem kasutajate vahel arestimissüsteemis ka muud teabevahetust. Nendeks oleks näiteks õigusaktidest tulenevate aluste olemasolul järelepärimiste, teabenõuete ja päringute edastamine ja nendele krediidiasutuse või liitnud isiku infosüsteemi poolt vastuste edastamine lähtudes järelepärimises esitatud andmetest. Taoliste päringute alla kuuluksid näiteks haldusmenetluses krediidiasutustele kui menetluses kolmandale isikule adresseeritud haldusaktid, milles kohustatakse väljastama lepingute/dokumentide koopiad, kontode väljavõtteid, volitatud isikute nimesid vms.“11
Õiguskantsler on oma kirjas sedastanud, et „“[m]ida kiirem ja mugavam on riigi jaoks päringu tegemine ning sellele vastuse saamine, seda efektiivsem peab olema järelevalve, et välistada pangakontode ja nende väljavõtete uurimist kohase teadmisvajaduseta.“”12 Seetõttullest tulenevalt sätestatakse MKS-is suletud loetelu teabest, mida MTA võib nõuda täitmisregistri vahendusel: konto olemasolu fakt, saldo, väljavõte, kontot kasutama volitatud isik, konto omaniku tegelik kasusaaja ning hoiulaeka olemasolu fakt. Tegemist on andmetega, mis on maksukohustuste täitmise kontrollimisel olulised ning mis ühtlasi aitavad ennetada ja avastada ebaseaduslikku maksudest kõrvalehoidumist ning maksupettusi.
Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.
Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui MTA soovib pangasaladust sisaldavat teavet, midas kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab MTA edastama krediidi- ja makseasutusele korralduse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 taastatakse usaldus õiguslik olukordrra vastu, mis eelnes õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjale ning selle järelmitele. Kuigi õiguskantsler tuvastas mitumitmeid puudusti täitmisregistri kasutamiselga, ei olnud need niivõrd akuutsed, et tõstatada küsimust täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise ilmsest vastuolust põhiseadusega (edaspidi PS). Sellest hoolimata, kuivõrd pangainfoga seotud küsimusi saadab suurkõrgendatud avalikkuse huvi, järgneb meetme põhiseaduslikkust kontrolliv proportsionaalsuse test.
MKSi § 61 lõikes 1 sätetatud õigus nõuda kolmandalt isikult (sealhulgas krediidi- ja makseasutuselt) teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on kantud vajadusest tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine olukorras, kus maksukohustuslase seadusest tulenevale kaasaaitamiskohustusele ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik tugineda. Meede riivab ennekõike seega kolmandaid isikuid, sest see võimaldab neid kohustada andma infot kellegi teise maksukohustuse väljaselgitamiseks. See kujutab endast PSi §-des 11, 19 ja 31 sätestatud põhiõiguste piirangut, sest sisuliselt pannakse kolmandale isikule pannakse kohustus aidata riigil tehaostada maksuõiguslikku järelevalvet menetluses, mis teda ennast (tõenäoliselt) ei puuduta.
Maksukohustuste üle riikliku järelevalve tegemineostamine selleks, et ennetada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumisti, samuti tagada ühetaoline ning õiglane maksustamine ja sellest sõltuv õiglane konkurentsikeskkond (tagada ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitse), on eesmärgina igati legitiimne ning õigustab kolmandate isikute poole pöördumist teabenõudega pöördumist – seda sõltumata teabe nõudmiseks korralduse edastamise viisist.
Võimalus pöörduda kolmanda isiku (sh krediidi- ja makseasutuse) poole teabe saamiseks vähendab koostööd mittetegeva maksukohustuslase võimalusi pärssida ning isegi takistada maksumenetluse edukat kulgemist. Riikliku järelevalve edukus ei tohi sõltuda üksnes maksukohustuslase heasoovlikkusest ning koostöövalmidusest, mistõttu on igati põhjendatud, et MTA-l on võimalik teha kindlaks maksumenetluses tähendust omavad asjaolud ka ilma maksukohustuslase koostööta ning kontrollida esitatud tõendite õigsust. Meede on seega sobiv, sest sobiv on iga meede, mis aitab kaasa eesmärgi saavutamisele – antud juhul maksukohustuste nõuetekohasele täitmisele ning maksumenetluse efektiivsele kulgemisele.
Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad.
Esiteks, säästlikum oleks reegelgulatsioon, mis võimaldaks MTA-l vajaliku teabe saada maksukohustuslaselt endalt vajaduseta pöörduda kolmanda isiku poole. K, kuid selline lähenemine on MKSi § 61 lõikena 2 kujul juba olemas13 – enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb esmalt pöörduda maksukohustuslase enda poole. Alles siis, kui maksukohustuslane keeldub ilma õigusliku aluseta teavet esitamast, või teda ei ole võimalik kätte saada, või ta takistab muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, võib MTA asuda teavet nõudma kolmandalt isikult. Teoorias võiks MTA nõuda teavet maksukohustuslaselt tugevamate meetmetega, sealhulgash sanktsiooni survel, kuid selline meede maksumenetluse kiiruse ja efektiivsuse perspektiivist vaadatuna ei ole alati sama tõhus, sest ei saa välistada, et pahatahtlik maksukohustuslane võib vajaliku teabe hävitada, või onlla seda juba teinud, või teisiti pikendada kogu protsessi. Niisamuti ei lahendaks see seda praktilist probleemi, et alati ei pruugi maksukohustuslane olla MTA jaoks üldse kättesaadav. Seetõttu tekib tahes tahtmata vajadus pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sest vastasel juhul ei ole maksumenetlust võimalik läbi viia.
Teiseks, maksumenetluse ning laiemalt maksualase riikliku järelevalve tõhususe perspektiivist ei ole pangasaladust sisaldavale teabele, ennekõike pangakonto andmetele, mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi. Pangakonto olemasolu, saldo, konto väljavõtted jne – kõik see annab otsest, objektiivset infot maksustatavate tehingute ja maksukohustuse kujunemise kohta, mida on võimalik võrrelda maksukohustuslase deklareeritud ja tasutud maksudega, või siis millega on võimalik kontrollida kellegi teise maksukohustusi (nt ümbrikupalkade puhul). Seega, kui MTA-l peaks tekkima kahtlus ebaseaduslikus maksudest kõrvalehoidumises või suisa maksupettustes, siis pangasaladust sisaldavad andmed on selle kahtluse kontrollimisel kõige tähtsamadvõtmetähtsusega. SiinAntud juhul ei ole tegemist Eesti eripäraga, sest õigus saada pangasaladust sisaldavat teavet maksualaseks riiklikuks järelevalveks on olemas pea kõikide riikide maksuhalduritel.
Kolmandaks, meetme säästvust suurendab kolmandate isikute jaoks see, kui teha neile teabenõude täitmine võimalikult lihtsaks, odavaks ning mugavaks – täpselt sellist bürokraatia vähendamist täitmisregistri kasutamine võimaldabki. Alternatiiv oleks täita kirjalikke teabekorraldusi, ilma, et oleks võimalik tugineda automatiseeritud, töökindlatele infosüsteemidele, ning see suurendaks nii halduskoormust krediidi- ja makseasutustele kui ka töökoormust MTA-le. Täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise piiramine suletud andmete loeteluga, mida MTA võib nõuda, muudab reegligulatsiooni krediidi- ja makseasutustele ka selgemaks ning ettenähtavamaks.
Neid asjaolusid silmas pidades võib lugeda vajalikkuse (säästlikkuse) kriteeriumi täidetuks.
Meedet võib pidada ka mõõdukaks, st meetmega saadud tulud ületavad selleganendega kaasnevad kulud (põhiõiguste ja -vabaduste riived). Maksukohustuste nõuetekohane täitmine, samuti nende täitmise tagamine riikliku järelevalvega raames, on riigi toimimise ning jätkusuutlikkuse perspektiivist kriitilise väga tähtissusega, ning kaalub üles perioodilise vajaduse nõuda maksumenetluseks läbiviimiseks materiaalset abi kolmandatelt isikutelt teabe andmisena näol – seda eriti krediidi- ja makseasutuste puhul, miskes oma spetsiifilise funktsiooni tõttu vabaturumajanduslikus süsteemis on harjunud riiki abistama mitmesuguseerinevate teabe andmiste, aruandlus- ning kontrollikohustustega näol. Niisamuti tuleb arvestada, et eelnõu ei kujuta endast mingit kvalitatiivselt uut põhiõiguste ja -vabaduste piirangut, vaid see üksnes taastab 01.07.2025 eelse teabe nõudmise regulatiivse raamistiku, mida turg on 2017. aastast saadik soosinud ning milles seenad on vastavalt ka harjunud orienteeruma.14
Kogumis võib meedet seega pidada proportsionaalseks.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse RahaPTSi § 51 lõiget 1 ja sätestataksemääratletakse sõnaselgelt, et RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja, 8–, 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel tehtudostatud päringutest ei tohi kohustatud isik oma klienti teavitada.
Muudatuse eesmärkgiks on täpsustada, et Rahapesu Andmebüroo võimalikud järelepärimised/kontrolltoimingud jms infovahetus ka RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja, 8–, 9 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel ei tohiks isikutele teatavaks saada, sest see võib kahjustada siseriigiklikku või välisriigi kriminaalmenetluse/ või väärteomenetluse huvi ning kahjustada teavitaja kaitse põhimõtet.
PraeguTänaseks on rahapesu andmebüroosid maailmas umbes 180 ning rahvusvahelistes standardites ehk nn Rahapesuvastase Töökonna (FATF‑i) standardites on alates 1996. aastast kohustus, et riigid peavad looma rahapesuga võitlemise andmebüroo ehk finantsluureteabeasutuse, mille ülesanne on võtta vastu, analüüsida ja edastada rahapesu kahtlusega teateid (soovitus 26). Rahapesu andmebürood on ühed kõige olulisemad lülid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ningja RAB on loodud just selle ülesande täitmiseks. RAB-i tegevusele kohaldub ja kehtivasse siseriiklikusse seadusesse on liidetudinkorporeeritud ulatuslik rahvusvaheline õigusraamistik, mis koosneb mh Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse direktiividest (nn AML-direktiivid) ja Rahapesuvastase Töökonna (FATF) standarditest, mis on siduvad ning kohustuslikud.
Üheks RAB seadusest tulenevaks ülesannedeks on RahaPTSi § 54 lõikeg 1 punkti 1 kohaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tegemist on RAB kõige olulisema rolliga ehk nn tuumikfunktsiooniga. RAB võtab erasektorilt vastu teateid (RahaPTS § 49 lg 1), kus erasektor on riigi seatudlt saadud ülesande alusel, ehk kohustuse „käigus tunneda omaenda klienti“ (RahaPTS § 20), tuvastanud kliendi tegevuses ja tehingutes midagi kahtlast. RAB kontrollib neid teateid ning otsib ebaseaduslike rahavoogude ja tehingute jälgi ning rahapesule ja sellega seotud kuritegudele viitavaid tegevusi ja terrorismi rahastamist, samuti võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lgõige 3 ja § 57). Eesmärkgiks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lgõige 1). Selleks, et eelnimetatud ülesannet täita, ei saa RAB ligipääs piirduda vaid teadmisega, et isikutel on pangakonto. Muu hulgas eeldavad eelnimetatud sätted kogumis, et RAB mõistab läbi rahaliste vahendite liikumise kaudu kuritegeliku tegevuse sisu, teo ulatust ja otsib võimalust kuritegeliku tegevuse käigus saadud vahendite säilitamiseks ehk nende edasise teekonna tõkestamiseks.
Kehtiv RahaPTSi § 51 kehtiv lõige 1 viitab nii teate konfidentsiaalsusele kui ka RAB-i ettekirjutustele teabe saamiseks – see tähendab, et mõlemal juhuls osas kohaldub tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus. Oleks vastuoluline, kui kohustatud isik seaduse kohaselt sellist infot mitte mingitel tingimustel välja anda ei tohi, kuid teisest kanalist RAB sellise info isikule avaldaks. See on samastatav ka täitmisregistri kaudu päringute tegemisega – ehk siis laiemalt peaks olema kaitstud võimalike uurimiste tarbeks teave, et isik on RAB-i huviorbiiti üldse kuidagi jõudnud.
Ühtlasi tekiks siis vastuolu ka FATF-i 21. soovituse täitmisega. Kõnealuse soovituse kohaselt peaks finantsasutustel, nende juhtidel, ametnikel ja töötajatel olema seadusega keelatud avaldada informatsiooni („teavet anda“” ehk ingl .k. „tipping-off“) informatsiooni, et RAB--ile on teatatud kahtlasest tehingust või esitatud sellega seotud teavet. See tähendab, et kui RAB oleks kohustatud sellise info välja andma, tekiks nn "tipping-off" olukord, mis viiks võimalike uurimiste kahjustamiseni.
Ka faktipõhiselne ja piiratud osas teabe väljastamiselne isikule onmab kahjustavat mõju rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimisele. Sellistel juhtudel oleks, sest isikul oleks sellistel juhtudel teada info, millest ta saab teha järelduse, et RAB-i on jõudnud tema kohta info ja isik võib mõista rahapesu andmebüroode võimetkust avastada kuritegelikku tegevust, kui kiiresti jõutakse sellisele tegevusele jälile ja kui kiiresti vastav info RAB-i jõuab vms. Isikule, kellele endale on temaoma kuritegeliku tegevusega seotudnduvad asjaolud kõige paremini teada, piisab ka andmetöötluse fakti teada saamisest, et oma tegevust ümber korralda või varasid kiiresti varjatult mujale liigutada. See omakorda pärsiks tõsiselt või , kui mitte ei teeks isegi võimatuks tõhusalt täita RAB-il seadusandja seatudpoolt ja ka rahvusvaheliste standardite kohast oma põhiprimaarset kohustust: – tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastust. Eeltoodu ohustab kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimist tervikuna ning seab omakorda ohtu Eesti riigi finantsjulgeoleku, aga ka riigi julgeoleku laiemalt.
Konfidentsiaalsuskohustuse täpsem määratlemine annab ka kohustatud isikutele selgema ja arusaadavama õigusliku aluse vastavat informatsiooni oma klientidele mitte väljastada.
Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse RahaPTSi § 58 lõike lõiget 1 punkti 1 ja täpsustatakse läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktikas olemasolevat olukorda, RAB õigust oma ülesannete täitmiseks koguda ka pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldauvaid andmeid. Muudatuse eesmärkgiks on õigusselguse huvides sõnaselgelt siduda pangasaladust sisaldauvate andmete töötlemine RAB-i seadusest tulenevate konkreetsete ülesannetega.
Pangasaladuse määratlus on lai, sisaldadeshõlmates kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KAS § 88 lgõige 1). Pangasaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne – seadus teeb sellest erandid (sama paragrahvi lgõige 2). Seda arvesse võttes saab järeldada, et pangakonto väljavõttes kajastuv teave on käsitatav pangasaladusena.
KASi pangasaladuse avaldamise kordregulatsioon sisaldab kaht RAB-iga seotudnduvat sätet:
1) KASi § 88 lõikeg 42 punkt 1 ja
2) KASi § 88 lõikeg 5 punkt 31.
KASi § 88 lõikeg 42 punkti 1 kohaselt on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseksga avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:
1) Rahapesu Andmebüroole […] rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses […] sätestatud juhtudel ja ulatuses.
Normi tekst (grammatiline tõlgendamine) annab alust järeldada, et krediidiasutus võib pangasaladust RAB-ile kõnealuse sätte alusel avaldada üksnes ulatuses, mis on vajalik krediidiasutusele RahaPTS-ist ette nähtudtulenevate kohustuste täitmiseks („seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega“ ning „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses“). Seega tuleb KASi § 88 lõikeg 42 punkti 1 kohaldamisel teha kindlaks RahaPTS-ist krediidiasutusele sätestatudtulenevad kohustused ja nende kohustuste täitmiseks vajalikud andmete RAB-ile edastamise juhud. Seda kinnitab ka krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 559SE seletuskiri15, mille kohaselt on lõike 42 aluseks „pankadele seadusest tulenevad õigused ja kohustused teatud infot anda teatud asjaolude kohta õigusaktidega kehtestatud vormis. RTRTS-ist, RSS-ist kui ka TuMSi §-st 572 tulenevad sisuliselt krediidiasutustele spetsiifilised teabe edastamise või aruandluse kohustused, milleks normid tulenevad eelnimetatud seadustest. Need normid on sätestatud hetkel KrASi § 88 lõigetes 8 ja 10, kuid selgema pangasaladuse paragrahvi struktuuri loomise eesmärgil on need esitatud nüüd lõikes 42.“16
KASi § 88 lõikeg 5 punkti 31 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse RAB-ile RahaPTSi §-s 81 sätestatud ulatuses.
Paragrahvi 88 lõike 5 eesmärk on kehtestada ammendav loetelu (numerus clausus`e põhimõte) asutustest (sh RAB) ja isikutest, kellel avalikes huvides või üksikutel juhtudel mõjuval põhjusel erahuvides (näiteks notarid seoses pärimismenetlustega) on õigus nõuda, et krediidiasutus teavet väljastaks. Siin on aga oluline märkida, et RAB-i puhul seab KAS-i kõnesolev säte edastatavate andmete koosseisule piirid, viidates ühele konkreetsele konkreetselt RahaPTSi paragrahvile, s.o §-le 81.
Punkt 31 jõustus 20. juulil 2020. a. Sätte algne sõnastus eelnõus oli „rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud korras“ ning säte oli kavandatud § 88 punktiks 11. Muudatust põhjendati eelnõu seletuskirjas nii: „Pangasaladust käsitlevat § 88 täiendatakse viidetega eelnõuga kehtestatavale RahaPTS §-i 16 lõikele 2 ja §-le 81, mis loovad pangasaladuse avaldamiseks täiendavad alused. Ehkki RahaPTS § 16 lõige 2 on sõnastatud prevaleerima teistes seadustes sisalduvate saladuse hoidmise nõuete üle ning § 81 sätestab andmete avaldamise kohustuslikuna, peab eelnõu koostaja õigusselguse huvides vajalikuks muuta ka krediidiasutuste seadust, kuna muudetav § 88 on varasemalt üles ehitatud numerus clausus`e põhimõttel ning seda lähenemist soovitakse säilitada.
KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis või elektroonilise arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuse rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 toodud korras.
Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu saavad päringuid, sh RahaPTS §-s 81 nimetatud andmete osas, esitada kõik KAS § 88 lõikes 5 loetletud isikud, kui see osutub lõike punktides 1–11 nimetatud eesmärke arvestades vajalikuks.“17
Riigikogu menetluses sätet ja selle asukohta muudeti: säte tõsteti punktiks 31 ning sõna „korras“ asendati sõnaga „ulatuses“. Põhjendused olid järgmised: „luua krediidiasutuste seaduses (KAS) sõnaselge alus, millele tuginedes võivad krediidiasutused KAS § 88 lõike 5 punktides 1–4 nimetatud asutuste ja RAB-i järelepärimiste vastusena väljastada ka tegelike kasusaajate andmeid. Uuele punktile antakse number 31, mille tagajärjel laienevad sellele automaatselt ka KAS § 88 lõiked 61 ja 62 […] Samuti tuleks selguse huvides asendada sõna „korras“ sõnaga „ulatuses“, kuna RahaPTS § 81 ei ole käsitatav eraldiseisva õigusliku alusena päringute tegemiseks“.18
Seejuures sätestati RahaPTSi § 81 andmekoosseisud sama eelnõuga: „Paragrahvi 81 selgema loetavuse huvides täiendatakse seda lõigetega 11–15, milles loetletakse andmed, mida krediidi- või finantseerimisasutus peab täitemenetluse seadustikus kirjeldatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kättesaadavaks tegema ja mis siiani olid esitatud lõikes 1. Andmete koosseis tuleneb AMLDV artikli 32a lõikest 3.“19
KASi § 88 lõikes 5 sätestatut aitab mõista ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt „kui teavet või dokumente kohustatakse andma krediidiasutust, tuleb arvestada pangasaladuse kaitseks KAS §-s 88 sätestatud nõuetega ning „sellega, et krediidiasutusele sellise kohustuse panemine peab olema haldurile vajalik pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 5 p-d 1 ja 6). PankrS § 3 lg-t 3 või TsMS § 236 lg-t 2 kohaldades peab kohus lisaks hindama, kas kolmandate isikute pangakonto väljavõtete, pangakonto kasutamis- ja käsutamisõiguse või tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine on põhjendatud. Selleks peab saadav teave aitama kaasa pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele või võlgniku varalise olukorra väljaselgitamisele.“.20
KASi § 88 lõikeg 5 punkti 31 grammatilise tõlgendamise tulemusel tuleb asuda seisukohale, et selle sätte alusel RAB-i kirjaliku, elektroonilises vormis või täitmisregistri kaudu esitatud päringule vastamise kohustuse ulatus piirdub krediidiasutuse jaoks RahaPTSi §-s 81 sätestatud andmetega.
Samas võimaldab sätte ajalooline tõlgendamine jõuda ka tulemuseni, et nimetatud andmete koosseisu kehtestamisel oli eesmärk ennekõike piiritleda konkreetsete andmete osas nende edastamise viisi – nimetatud andmedte edastataksemine toimub ennekõike täitmisregistri kaudu.
Eeltoodut arvesse võttes on oOluline on märkida, et KAS reguleerib üksnes krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalvete teostamist krediidiasutuse üle (§ 1 lõige 1). RAB-ile pangasaladusega kaetud andmete avaldamise ulatust tuleb aga hinnata RahaPTS-i tõlgendades. Just RahaPTS-iga reguleeritakse RAB-i tegevuse aluseid ja järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel (RahaPTS § 1 lg 2 punktid 2 ja 3). Just RahaPTS määrabpaneb paika RAB-i pädevuse ja volitused (sh andmete küsimise õiguse ja ulatuse). KAS kohustab krediidiasutust vastama RAB-i päringule ja avaldama pangasaladust, sh andmeid, mis sisalduvad pangakonto väljavõttes, kui RAB-i vajadus selliste andmete järele on põhjendatud ja on taandatav RahaPTS-i kohastelest tulenevatele õigustele. KAS reguleerib krediidiasutuse tegevust olukorras, kus RAB on selleletalle RahaPTSi alusel teinud põhjendatud päringu pangasaladusega kaitstud andmete saamiseks. KASi § 88 lõikeg 42 punkt 1 ja lõikeg 5 punkt 31 ei ole eraldiseisevvaks õiguslikuks aluseks RAB--ile andmeid küsida, vaid sätestab krediidiasutuse kohustuse RAB-ile põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada.
Muudatusega täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudesvalt asjaolu, et pangasaladus sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ülesandeid, mille täitmiseks RAB on õigustatud pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisaldauvaid andmeid saama. Need ülesanded on loetletud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTSi) § 54 lõikes 1 ja on alljärgmisednevad:
1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 1);
2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 2);
3) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 3);
4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 4);
5) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63 kohaselt (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 8);
6) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 9);
7) RahaPTS-is sätestatud väärtegude menetlemine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 10).
RahaPTSi § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 seostuvad RAB-i põhiülesandegatuumikfunktsiooniga. Pangasaladust sisaldauvaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid.
RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 3 sätestab pangasaladuse edastamise kohustuse riikliku sunni rakendamisel. Siinelle all on mõeldud ka ettekirjutusi.
RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 4 ehk järelevalveülesande funktsiooni täitmisel on pangakontode väljavõtteid vaja eelkõige järgmistel põhjusel: seoses hoolsusmeetmete rakendamisega (kas tegemist on kliendiga, tema käibed, tasumised, summa vastavus, raha liikumine edasi jne), vara päritolu kontrollimiseks, samuti käivete suuruse väljaselgitamisekskaardistamise jaoks ja tehingute jälgimiseks.
RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et RAB saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.
RahaPTSi § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS-is sätestatudtulenevate ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladustisaldust sisaldavaid andmeid vaja samadelrnaastel kaalutlustel, kui on RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesannete puhuljaoks.
RahaPTSi § 54 lõikge 1 punkt 10 sätestab RAB-i ülesandena RahaPTS-is sätestatud väärtegude menetlemise. Ligipääsu on menetluses osalevate isikute pangakonto andmetele on vajalik väärteomenetluse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks ning menetluse eesmärkide saavutamiseks. Pangakonto väljavõtted ja nendega seotud tehinguandmed on olulised, et kontrollida menetluses tekkinudõusetunud kahtlusi ning tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on otseselt seotud uuritava sündmuse või teo koosseisutunnustega. Kuna rahalised tehingud ja varalised liikuminesed võivad anda objektiivset teavet isikute tegelikue tegevuste, varalise seisundi ning võimalike õigusrikkumiste kohta, on nende andmete kättesaadavus vältimatu, et tagada menetluse seaduslikkus, täielikkus ja tõhusus.
Õigusselguse ja läbipaistvuse huvides määratletakse seega seaduses kindlaks seadusest tulenevad ülesanded, mille täitmiseks on RAB-il õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldauvat teavet. õigus koguda. Eelnõuga ei anta ega laiendata RAB nimetatud õigust, vaid pangasaladust sisalduvat teavet, sealhulgas pangakontode väljavõtteid, koguda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelnõuga täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudesvalt neid ülesandeid, mille täitmiseks on pangasaladust sisaldauvad andmed vajalikud, ning nende kogumine on proportsionaalne võrreldes RAB-ile pandud ülesannetega.
Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal Rahapesu Andmebüroo hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.
Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse RahaPTSi § 58 lõike lõiget 1 punkti 11 ja täpsustatakse läbipaistvuse suurendamise huvides detailsemalt kehtivas praktikas olemasolevat olukorda, st milliseid andmeid ja millistel alustel on RAB-il õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada TMSi §-s 63 nimetatud täitmisregistri vahendusel.
Toome siinkohal välja olulisemad selgitused õiguskantsleri 1. juuli 2025. a kirjast nr 7-7/250081/2504808:
„KAS § 88 lg 42 ja lg 5 p 31 kohaselt avaldatakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) pangasaladus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 81 sätestatud ulatuses. RahaPTS-s piiritleb RAB juurdepääsu pangasaladusele § 58 lg 11 . RahaPTS § 81 lg 1 järgi peab krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud konto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, tagama, et TMS §-s 63 nimetatud täitmisregistri kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed (järgnev loetelu on lõigetes 11 - 15): konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; postiaadress; kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; postiaadress; volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu; konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: nimi; isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; elukohariik; konto kohta tehakse kättesaadavaks: IBAN; konto avamise kuupäev; konto sulgemise kuupäev; hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu: number; sõlmimise kuupäev; lõpetamise kuupäev.“21
[…]
„RahaPTS § 58 lg 11 , § 81 lõige 1 ja KAS § 88 lg 42 ning lg 5 p 31 ei anna ka koostoimes RABle õigust pangakonto väljavõtet saada22. Kui Riigikogu leiab, et RAB-l peab selline õigus olema, peab see olema seaduses selgelt kirjas. Seaduses on kirja pandud õigus juurdepääsuks konto omaniku nimele, isikukoodile ning aadressile, konto avamise ja sulgemise kuupäevale jms (vt eelneva lõigu pikka loetelu, see on ammendav ja üksnes selles ulatuses on andmete saamiseks seaduses alus olemas). Ka viidatud normide aluseks olnud EL direktiivid nõuavad juurdepääsu kontode tegelike omanike jm seaduses selgelt ja ammendavalt loetletud andmetele, mitte pangakonto väljavõttele. Sama ütleb RahaPTS § 58 lg 11 . Sõnale „vähemalt“ sättes, mille eesmärk on reguleerida seda, milline tehniline võimekus peab olema registril ja krediidiasutustel, ei saa mitte kuidagi omistada tähendust, et kättesaadav peab olema ka kogu laekumiste ja väljaminekute info. Normis loetletud andmete avaldamine ei piira isiku põhiõigusi kaugeltki sama intensiivselt kui pangakonto väljavõtte avaldamine. RahaPTS § 81 lg 1 ei saa tõlgendada viisil, et põhiõiguse piirang ulatub kogu pangasaladusele ning normis on esitatud vaid näidisloetelu, milles kõige intensiivsem piirang ei sisaldu. Seaduse normil ei oleks sellise tõlgendamise korral mitte mingit mõtet ja see ei vastaks põhiseaduslikkuse nõuetele. “23
[…]
„Lähtudes olulisuse ja seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) peab seaduses olema selgelt sätestatud selliste andmete avaldamine, mis isiku õigusi rohkem piiravad ning loetelust võib välja jätta vaid väheolulised detailid, mis on hõlmatud seaduses nimetatud alusega (nt lubades seaduses selgelt juurdepääsu pangakonto väljavõttele, siis võiks öelda, et seeläbi on ka hõlmatud päring konto omaniku nime kohta).“24
[…]
„ KAS § 88 lg 42 punkt 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et pangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses. RahaPTS § 81 lubab avaldada teatud ulatuses andmeid, kuid pangakonto väljavõtet ei nimeta. RahaPTS § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTS §-s 81 nimetatud andmetele. RahaPTS § 58 lg 1 lubab andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust pangale. RahaPTS 59 ei ole samuti konto väljavõtte hankimiseks kohane alus eelnevalt nimetatud põhjusel. “25
[…]
„Rahapesu Andmebürool ei ole pangakonto väljavõtte küsimiseks täitmisregistri kaudu seaduslikku alust. Rahapesu Andmebüroo seadusega ettenähtud juurdepääs pangasaladusele on kitsam, kui konto väljavõtte saamiseks oleks vaja, ning see on kirjas RahaPTS §-s 81. Kohaseks õiguslikuks aluseks ei ole ka KAS § 88 lg 42 , mis näeb ette õiguse saada pangasaladust rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid nagu punktis 33 näidatud, siis ükski norm seaduses ei nimeta pangakonto väljavõtet teabena, mida tuleb Rahapesu Andmebüroole avaldada täitmisregistri kaudu.“26
[…]
Eeltoodust tulenevalt on Seega on õigusselguse suurendamiseks vajalik sõnaselgelt seadusesse sõnaselgelt kirja pannatäpsustada, et RAB pangasaladuse kogumise õigus sisaldab endas ka õigust koguda RAB seadusekohasteest tulenevate ülesannete täitmiseks pangakontode väljavõtteid. Selleks määratakse ning määratleda ära täpsed RAB ülesanded, mille täitmiseks on võimalik koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtted, sisaldauvaid andmeid täitmisregistri vahendusel. Ammendav loetelu peaks välistama olukorra, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.
Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui teabekorraldus edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, midas kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele ettekirjutuse teabe nõudmiseks posti teel või e-kirjaga. Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-il on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid, eeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigusi saada RahaPTSi § 58 lõikeg 1 alusel lisatäiendava teavetbe saamiseks, mida RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/1640 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.
Eelnõus tulemusena täpsustatakse, et täitmisregistri vahendusel on RAB-il õigus koguda pangasaladust sisaldauvaid andmeid RahaPTSi § 54 lõike 1 punktides 1–2 ja 8–9 nimetatud ülesannete täitmiseks:
1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 1);
2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 2);
3) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt sama seaduse §-le 63 (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 8);
4) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmine (RahaPTS § 54 lgõige 1 punkt 9).
RahaPTSi § 54 lõike 1 punktid 1 ja 2 on seotudseostuvad Rahapesu Andmebüroo põhiülesandegatuumikfunktsiooniga. Pangasaladust sisaldauvaid andmeid on põhiülesannete täitmiseks vaja, sest need andmed on rahapesu kahtluse kontrollimisel olulised analüüsiobjektid.
RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks on pangakonto väljavõtted hädavajalikud, et Rahapesu Andmebüroo saaks tagada rahvusvahelises koostöös edastatava info täielikkuse, täpsuse ja kasutuskõlblikkuse.
RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 9 reguleerib RSanS-ist tulenevate ülesannete täitmist. Viidatud sättes loetletud ülesande täitmiseks on pangasaladust sisaldavaid andmeid vaja samadelrnaastel kaalutlustel kui RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud ülesanneteks jaoks.
Täitmisregistri kasutamist RAB-le andmete edastamisel toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 selgituste punkt 20:
„“Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, eeskätt kui need on anonüümsed, isikut käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule kuuluvate panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste tuvastamist võimaldavad andmed on killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele õigeaegselt juurdepääsetavad. Seetõttu on oluline luua kõikides liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui tõhusad vahendid, millega saada õigeaegselt juurdepääs panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelikult kasu saavate omanike isikut käsitlevale teabele. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust lisada sellistesse mehhanismidesse muud teavet, mida peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tõhusamalt maandada.“”
Käesoleval hetkelPraegu on täitmisregistri kaudu andmete edastamine RAB-le peatatud ning seetõttu on pärsitud ka RAB seadusekohastest tulenevate ülesannete täitmine, kunaivõrd varasemasemalt ülesannete täitmiseks andmete viivitamatu kogumine on asendunud kohustatud isikutele RahaPTSi § 58 lõikeg 2 järgi ettekirjutuse koostamisega. Ettekirjutuse täitmine aga sõltub omakorda kohustatud isikute poolt päringute vastuste koostamiseks ja RAB-ile edastamiseks kuluvast ajast ja inimressursist. Seega on äärmiselt oluline taastada võimalus RAB--ile võimalus koguda andmeidte kogumiseks täitmisregistri vahendusel.
Andmete kogumise ja edastamise ajakriitilisus on äärmiselt oluline RahaPTSi § 54 lõike 1 punkti 8 ülesande täitmisel, ehk välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamiseks. Eesti on alates 01.01.2023 Varssavi konventsiooni (CETS nr 198)27 osaline. Konventsiooni artikli 12 lõigeg 2 kohustab tagama, et RAB-il on otse või kaudselt ja õigeaegselt juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseandmetele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks (mh kahtlaste tehingute analüüsiks). Konventsiooni V peatükk (art 46) sätestab rahapesu andmebüroode28-de rahvusvahelise andmevahetuse kohustuse – teavet vahetatakse spontaanselt ja päringutega, ning taotluse saanud rahapesu andmebüroo peab andma kogu asjakohase teabe, sealhulgas kättesaadava finantsteabe. Konventsiooni artikkel 47 võimaldab välisriigi rahapesu andmebüroo taotlusel tehinguidte edasi lükatakamist, mis eeldab kiiret ligipääsu konto- ja tehingute andmetele. Lisaks näevad artiklid 17–19 ette kohustused anda õigusabi raames teavet pangakontode olemasolu, tehingute ning tehingute jälgimise kohta.
Eesti Rahapesu Andmebüroo on ka kogu maailma andmebüroosid ühendava Egmont Group29 liige. Egmont Group koostööraamistikus30 on rahapesu andmebüroode teabevahetuse põhimõttedeteks kiirus, konstruktiivsus ja tõhusus ning nõue, et neil oleks piisav õiguslik alus, et jagada võimalikult laia valikut teavet spontaanselt ja päringu saamisel. Egmont Group koostööraamistiku31 punkti 23 kohaselt on RAB kohustatud rahvusvahelistele päringutele vastama viivitamata.
Seega võimaldab täitmisregistri kaudu andmete kogumine RAB-il täita nimetatud rahvusvahelisi kohustusi õigeaegselt ja tõhusalt, vähendades viivituste riski vastamisel välispartnerite päringutele vastamisel.
Käesoleva eEelnõu koostamise ajal ei suuda Eesti täita Varssavi konventsioonis ja direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud kohustusi, ega täida ka Egmont Groupi liikmelisuse nõudeid, kuna RAB-ile on päringute tegemine täitmisregistri vahendusel peatatud.
Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RahaPTSi § 58 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, sisaldavat teavet on ettekirjutuse adressaat kohustatud andma käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannete täitmiseks.“
Muudatusega täpsustatakse sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 tooduga, õiguskantsleri soovitustest lähtudesvalt asjaolu, et pangasaladus sisaldab endas selgelt ka pangakonto väljavõtet, mida ettekirjutuse adressaat on kohustatud RAB-le andma, ning piiritletakse selgelt ja üheselt ära RAB-i ülesandeid, mille täitmiseks ettekirjutuse adressaadil on kohustus pangasaladust (sh pangakontode väljavõtteid) sisaldauvaid andmeid RAB-le anda. Ülesanded on loetletud RahaPTSi § 54 lõikes 1 punktides 1–4 ja 8–10.32
Muudatus lähtub põhimõttest, et kui ühelt poolt täpsustatakse RAB-i õigust küsida andmeid oma seadusekohastest tulenevate ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 58 lg 1), siis teiselt poolt on vajalik täpsustada ka kohustatud isikute kohustust neid andmeid esitada (RahaPTS § 58 lg 2).
Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse RahaPTSi § 81 lõiget 14, punktidega 4 ja –5:.
„“4) saldo;
5) konto väljavõte.“”
Selgesõnalisena Ttäpsustatakse kaseaduses RAB-i õigust saada täitmisregistri kaudu ka pangakontode väljavõtteid ja saldo andmeid ning täiendatakse § 81 punkti 14 loetelu, et täitmisregistri vahendusel kogutavate konto andmete koosseis oleks edaspidi:
1) IBAN;
2) konto avamise kuupäev;
3) konto sulgemise kuupäev;
4) saldo;
5) konto väljavõte.
Muudatus toetab ka õiguskantsleri märgukirja punktis 7 nimetatudtoodud eesmärki, mille kohaselt pangasaladust avaldada lubav norm peab seaduses olema sedavõrd konkreetse sisuga, et pangasaladuse avaldamise ja sealhulgas konto väljavõttega tutvumise võimalus ja lubatavus on seaduse tekstiga tutvudes üheselt selge. Muudatuse tulemusena sätestatakse ammendav loetelu konto teabest, mida RAB võib nõuda täitmisregistri kaudu oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Tegemist on sisu poolestliselt täitmisregistri põhimääruse § 9 lõike 2 punktidega 2 ja 3. ekvivalendiga.
RAB-i õigus RahaPTS § 81 lõikes 14 nimetatud konto andmete kogumiseks oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks tuleneb RahaPTSi § 58 lõikestg 11, mille kohaselt ons sätestab, et RAB-il on õigus käesolevast seadusekohastest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmeid.
KASi § 88 lõikeg 42 punkt 1 näeb ette pangasaladuse avaldamise RAB-ile RahaPTSis ning RSanSis sätestatud juhtudel ja ulatuses. KAS § 88 lg 42 p 1 ei reguleeri ise seda, millises ulatuses võib pangasaladust avaldada. Normi sõnastusest nähtub, et Ppangasaladuse avaldamise juhud ja ulatus määratakse RahaPTSis. RahaPTSi § 58 teeb viite täitmisregistrile ja RahaPTSi §-s 81 nimetatud andmetele.
Kehtiv RahaPTSi § 58 kehtiv lõigeg 1 lubab pangasaladust sisaldavaid andmeid küsida ettekirjutuse alusel kohustatud isikutelt, kuid pangalt täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtte saamiseks ei koostata ettekirjutust. Seetõttu on täitmisregistri kaudu andmete kogumiseks vajalik sõnaselgelt RahaPTS lisada § 81 lõikes 14 konto kohta edastatavate andmete loetellu lisada ka konto saldo ja konto väljavõte ning taastada RAB-i võimalusekus koguda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andmeid automatiseeritult.
Muudatusega lahendatakse olukord, kus nõutavate andmete ulatus sõltuks halduspraktikast ning abstraktsest normitõlgendusest. See omakorda peaks suurendama usaldust täitmisregistri kui andmekogu ning andmevahetuskanali vastu.
Suletud loetelu kohaldub üksnes juhul, kui andmed edastatakse täitmisregistri vahendusel. Kui RAB soovib pangasaladust sisaldavat teavet, mida kõnealuses loetelus nimetatud ei ole, peab RAB edastama krediidi- ja makseasutusele vastava ettekirjutuse.
Eelnõu § 2 punktide 1-–5 muudatustega täpsustatakse expressis verbis, et pangasaladuse hulka kuulub ka konto väljavõte, ning RAB-il on õigus täitmisregistri kaudu saada teavet konto väljavõtte ja saldo kohta, mille kogumise õigus on RAB-il ka hetkel kehtiva RahaPTSi § 58 lõigeteg 1 ja lg 2 alusel.
Pangakonto väljavõte on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTSi § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks. Selle, mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel. RAB-i üheks põhiülesandeidks on operatiivanalüüs33, milles kasutatakse olemasolevat ja kättesaadavat teavet konkreetsete sihtmärkide (nt isikute, varade, kuritegelike võrgustike või ühenduste) tuvastamiseks, konkreetsete tegevuste või tehingute jälgimiseks ning nende sihtmärkide ja võimaliku kuritegeliku tulu, rahapesu, eelkuritegude või terrorismi rahastamise vaheliste seoste kindlakstegemiseks. Selliste analüüsi läbiviimine ei ole võimalik teha ilma vajalikule teabele juurdepääsu õiguseta.
RAB-i ülesannedeks on rahapesu kahtlusele ja sellega seotud kuritegudele viitava teabe edastamine uurimisasutustele, prokuratuurile ja teistele pädevatele asutustele. Selleks, et RAB saaks kontrollida näiteks teatega laekunud rahapesu kahtlust, on hädavajalik saada lisaandmeidtäiendavate andmete saamine, eeskätt just pangakonto väljavõtteid. Pangakonto väljavõtted on RAB-i jaoks kõige olulisemad teabe allikad kahtluse kontrolliks. Reeglina on mMajanduskuritegude (kui ka muu tulu toova kuriteo) lõppeesmärk ongiks rahaline kasu, mida kurjategijad soovivad varjata ning millele anda legaalsse ilme. Rahapesu on sageli piiriülene ning raha liigubkumine toimub kiiresti ja mitmes pangas korraga ja läbi erinevate kontode kaudu, et varjata raha päritolu ja teha selle jälitamine keeruliseks. Seetõttu on rahapesu ja kuritegeliku tulu liikumise tuvastamiseks olnud ja on ka edaspidi on hädavajalik, et RAB-i poolt teeb pangakontode analüüsi nii raha algallika kui ka selle edasise liikumise jälgimiseks. Tihti laekub RAB-ile teavet, mis viitab varjamistegevusele, kuid seejuures ongi järgmine oluline samm tuvastada, kas kahtlusega haaratud rahalised vahendid pärinebvad kuritegelikust tegevusest või mitte. Selle selgitamiseksViimase tarbeks on pangakonto väljavõtted asendamatud. Konto väljavõteteta ei ole võimalik tuvastada vara päritolu ja kahtlusega haaratud tehinguid jälitada.
Ligipääs pangasaladusele, sealhulgas pangakonto väljavõtetele, on seega RAB-i jaoks oluline tööriist kuritegevuse ja rahapesu tõkestamisel. See võimaldab tuvastada kuritegeliku tulu päritolu, jälgida raha liikumist eri krediidiasutuste vahel, paljastada mustrid ja ebaharilikud tegevused ning sekkuda enne, kui kuritegelik tulu muutub raskesti jälgitavaks või punkti, mis ei ole õiguskaitseasutustele enam tuvastatav. Ilma juurdepääsuta kontodele võivad kurjategijad raha vabalt varjata, tehes rahapesu tuvastamise ja kuritegevuse tõkestamise RAB-i jaoks peaaegu võimatuks.
Info pangakonto olemasolu, saldo ja väljavõtte kohta on rahapesu kahtluse uurimisel keskne analüüsiobjekt RahaPTS § 4 lõike 1 koosseisule vastava tegevuse tuvastamiseks, mille põhjal RAB hindab, kas kahtlane tegevus võib vastata rahapesu tunnustele. Selliste andmete võimalikult kiire edastamine ja analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel.
Täitmisregister on üksnes võimalik paralleelne kanal, mille kaudu RAB-il on õigus saada seaduses nimetatud ulatuses andmeid. S, eeeeltoodu ei piira aga kuidagi RAB õigust saadai RahaPTSi § 58 lõikeg 1 alusel lisatäiendava teavetbe saamiseks, mida RAB oma seadusekohastes sätestatud ülesannete täitmiseks vajab. Ka direktiivi 2024/164034 artikli 21 kohaselt tuleb rahapesu andmebüroodele olenemata nende organisatsioonilisest staatusest tagada võimalikult lai juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele.
Peaasjalikult on muudatuse eesmärkgiks seega suurendada õigusselgust, ehk seadustadakodifitseerida selgemalt juba praegune eksisteeriv tegutsemisviispraktika, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel. Kuivõrd meetmega ei laiendata RAB-i õigusi oma seadusekohastest tulenevate ülesannete täimiseks, vaid üksnes luuakse õigusselgust juba RAB-le antud andmete kogumise õiguse viisis osas (ettekirjutusega vs. täitmisregistri vahendusel), siis saab eeldada, et RAB-ile antud õigus koguda pangasaladust, sealhulgas pangakonto väljavõtteid, on proportsionaalne ka RAB-ile seadusega pandud ülesannetega.deid arvesse võttes.
Lähtudes kehtivast õigusest, on RAB-il õigus oma seadusekohastest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda pangasaladust sisaldavaid andmeid, sealhulgas füüsiliste isikute pangakonto väljavõtteid (RahaPTS § 58 lg-d 1–2 koostoimes KAS §-ga 88-ga). Seelline töötlemine tugineb GDPR artikli 6(1)(e) (avaliku võimu ülesanne) ning vajaduse korral GDPR artikli 23 alusel piiratud teavitamiskohustusele (tipping-off’i vältimiseks) ja on kooskõlas IKS-iga, järgides eesmärgipärasuse ja andmeminimaalsuse põhimõtteid (GDPR art 5). Käesoleva eEelnõuga ei laiendata RAB-i õigusimateriaalset pädevust, vaid täpsustatakse selgesõnaliselt, et RAB-i poolt kogutava pangasaladuse hulka kuulub ka pangakonto väljavõte, ning seotakse sellekohasedvastavad teabepäringud konkreetselt RahaPTSi § 54 lõikeg 1 punktides-des 1–4 ja 8–10 nimetatud ülesannetega ettekirjutuse puhul ning ja RahaPTS § 54 lg 1 punktides-des 1, –2, ja 8 ja –9 nimetatud ülesannetega täitmisregistri vahendusel kogutavate andmete puhul. Selline normi selgitus suurendab õigusselgust ning kinnitab, et pangakonto väljavõtte kasutamine on vajalik ja proportsionaalne eelnimetatud ülesannete eesmärkide saavutamiseks.
Meede on ka vajalik, st eesmärgi saavutamiseks puuduvad muud säästvamad abinõud, mis oleksid sama tõhusad. Täitmisregistri kaudu kättesaadavate andmete kogumiseks puudub samaväärne tänapäevaselkaasaegsel tehnilisel tasemel olev süsteem ning samasuguste andmete kogumiseks seadusega ette nähtud alternatiivnesel viisil (ettekirjutuse koostamine teabe andmiseks kohustatud isikule) on selgelt koormavam nii ettekirjutuse väljastajale kui ka ettekirjutuse selle saajale.
Kokkuvõtlikult, kehtivas õiguses olev teabe nõudmise meede, mida eelnõuga täpsustatakse, läbib põhiseaduslikkust kontrolliva proportsionaalsuse testi kõik tasemed, mistõttu võib seda jätkuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Eelnõuga ei anta MTA-le ja RAB-le õigust küsida krediidi- ja makseasutustelt kehtiva õigusega võrreldes rohkem teavet , vaid sätestatakse selged õiguslikud alused andmevahetuseks täitmisregistri kaudu toimuvaks andmevahetuseks. Automatiseeritud ja tänapäevasedkaasaegsed teabe vahendamise viisid võimaldavad MTA-l ja RAB-il tõhusamaltefektiivsemat täita oma seaduses sätestatudst tulenevaid ülesandeid.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ja ettevõtete tegevus, halduskoormus).
Sihtrühm: krediidi- ja makseasutused.
Seaduse otseviide pangasaladusele kui lubatavale andmeartiklile ei suurenda krediidi- ja makseasutuste halduskoormust, sest nagu eespoollnevalt öeldud, ongi seniiiani MKSi § 61 lõiget 1 ja RahaPTSi § 81 lõiget 14 tõlgendatud selliselt, et see sisaldabhõlmab ka pangasaladust – seda kinnitab senine praktika, kus sihtrühm on täitnud nii MTA kui ka RAB teabekorraldusi ning seeläbi avaldanud nii MTA-le kui ka RAB-ile pangasaladust sisaldavat infot. Liiati, et eElektroonilinse infovahetuskanal võetigii kasutusele võtmine toimuski Eesti Pangaliidu soovitusel selleks, et vähendada nende halduskoormust. Muudatus seega suurendab üksnes õigusselgust, mõjutamata omamata praktilist mõju krediidi- ja makseasutuste igapäevastele toimimistele. Mõju ulatus on siinkohal väike., kui mitte olematu.
Halduskoormust vähendavat mõju onmab aga täitmisregistri infovahetuskanali kasutamise taastamiselne. Praeguste piirangute tõttu on nii MTA kui ka RAB asunud teabekorraldusi esitama rohkem täitmisregistri väliselt (nt elektronposti teel), selliste korraldustemille töötlemine ning täitmine eeldab rohkem käsitööd ning seega ressurssi kõikidelt puudutatud osalisteltpooltelt. Täitmisregistri kasutuse taastamine võimaldab taas teabekorraldusi menetleda läbi turvalise automatiseeritud infosüsteemi kaudu. Mõju ulatus on MTA-le osas pigem väike, sest MTA võimalus kasutada täitmisregistrit ei ole täiesti välistatud, kuid sellest hoolimata mõjub see sihtrühma halduskoormusele positiivselt, kui teabekorraldused edastatakstoimuksid edaspidi täielikult läbi täitmisregistri kaudu. Mõju ulaontus RAB -leosas on suur, kuna RAB-il ei ole praegukäesoleval hetkel võimalik täitmisregistri kaudu andmeid koguda, mistõttu krediidi- ja makseasutustelt tuleb andmeid küsida muul viisiltäitmisregistri väliselt, mis on omakorda on kasvatanudtõstnud märgatavalt kõigi osalistepoolte haldus- ja töökoormust märgatavalt. Täitmisregistri kasutamise võimatusena on. eEelkõige on pärsitud RAB-le RahaPTSi § 54 lõikeg 1 punktis 8 sätestatudpandud kohustuse efektiivne täitmine, sest rahvusvaheline teabevahetus eeldab teabepäringu saabumisel ka selle kiiret täitmist, mis vaieldamatult läbi automatiseeritud süsteemi kaudu on oluliselt kiirem, kui seda tehtaksteha seda käsitsi koostatud ettekirjutuse alusel soovitud infot kogudes.
Mõju ei tohiks senisest sagedamini esinedade esinemise sagedus peaks teoorias jääma mõjutamata, sest eelnõu ei reguleeri teabe küsimist per se, vaid üksnes kanalit, mille kaudu teavet küsitakse. Praktikas aga ei ole MTA-l ja RAB-il võimalustekust edastada teabekorraldusi samasugusernase ulatuse ning sagedusega väljaspool täitmisregistri infovahetuskanalit, sest väljaspool nagu eelnevalt märgitud, võtab täitmisregistrit väliste teabekorralduste koostamine ja menetlemine nõuab rohkem aegaja- ja tööressurssi.
Täitmisregistri kasutamise piiramise tõttu on seega vähemasti praeguseks teabekorralduste arv absoluutses mõttes vähenenud, kuid eelnõukohase seaduse jõustumise järelgselt võib taas oodata teabekorralduste hulga ja sageduse jõudmist täitmisregistri kasutamise piirangute eelsele tasemele.
MTA teabekorraldustega esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu aastatel 2022–2024
Aasta
Teabekorraldustega esitatud päringute arv kokku
2022
9217
2023
13 730
2024
19 156
Kokku
42 103
Allikas: MTA35. Teabekorraldused sisaldavadhõlmavad nii maksumenetluses raames kui ka kriminaal- ja väärteomenetluses raames tehtud teabekorraldusi. Keskmiselt ca 53% päringutest aastas on seotud kriminaal- ja väärteomenetlusega, ca 47% on seotud maksumenetlusega.
Tabelist on nähanähtuvad perioodil 2022–2024 edastatud teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud, samuti nähtub sellest iga-aastane kasvutendents, mis võib jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Kõnealusele kasvutendentsile vastandub aga väljaspool täitmisregistrit väliselt esitatavate korralduste arvu märkimisväärne vähenemine, näiteks mõnekus samal perioodil on teatud krediidiasutuste puhul onlõikes selliste korralduste arv vähenenud ligi 94%. See on tingitud sellest, et MTA tehniline võimekus ja tema ametnike vilumus täitmisregistrit kasutada on ajas suurenenud. Selle tulemusel on täitmisregister muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu MTA teabekorraldusi sihtrühmale esitab, sest see võimaldab hoida kokku kõikide osalistepoolte jaoks hoida tuntavalt kokku aegaja- ja tööressurssi.
Aasta
RAB-i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu*
Juriidilistest isikutest subjektid
Füüsilistest isikutest subjektid
2022
11 567
321
294
2023
9267
381
201
2024
12 316
551
216
Kokku
33 150
1212 * *
694 * *
Allikas: RAB. *Uunikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpie (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** Uunikaalsete isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu erinevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut.
Tabelis ont nähtuvad perioodil 2022–2024 RAB-i poolt täitmisregistri kaudu edastatud teabekorraldustega esitatud päringute kogumahud., samuti nähtub sellest 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses nähtav kasvutendents, mis võib jätkuda, kui täitmisregistri täielik kasutusvõimalus taastada. Võttes arvesse ülaltoodud tabelist tehtud päringute hulka, saab öelda, et tTäitmisregister on muutunud peamiseks kanaliks, mille kaudu RAB oma seadusekohastest tulenevate ülesannete efektiivseks täitmiseks vajalikku teavet kogub, sest see võimaldab hoida kokku kõikide osalistepoolte jaoks hoida tuntavalt kokku aegaja- ja tööressurssi. Võttes arvesse tehtud päringute mahtuSamuti, saab jõuda järeldadausele, et varemasemalt täitmisregistri kaudu tehtud päringute asendumine ettekirjutustega on suurendanudtoob kaasa mõningast mõju ettekirjutuse adressaatidele täiendava ajakulu ja tööd.ressursi näol.
Pärast 1. juulit 2025, mil täitmisregistri kasutamist piirati, on aga täitmisregistri väliselt edastatud RAB ja MTA teabekorralduste hulk taas kasvamas ning see võib jätkuda kuni täitmisregistri täieliku kasutamise taastamiseni.
Kuni eelnõu jõustumiseni võib seega teabekorralduste edastamise sagedus absoluutses mõttes küll väheneda, kuid seevastu saadetaksesuureneb täitmisregistri väliselt rohkem teabekorraldusite saatmine, mille täitmine toob kaasa suurema halduskoormuse. Mõju sagedusele võib olla väike kuni keskmine.
Sihtrühma suurus on väike võrreldes Eestis tegutsevate ettevõtjate koguhulgaga. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üksnes kaheksa krediidiasutust ning viis välisriigi krediidiasutuste filiaali. Tegeliku sihtrühma moodustavad üksnes need krediidiasutused, miskes on liidestatud täitmisregistriga – praeguse seisuga on neid seitse.
Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Mõju valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond, ja ettevõtete tegevus, halduskoormus).
Sihtrühm: ettevõtjad ja muud juriidilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse.
Muudatusel ei ole ei oma mingit otsest mõju sihtrühmale, sest see ei muuda kvalitatiivsel viisil teabe nõudmiseks korralduse esitamise õigust, mille kohaselt peab MTA jätkuvalt pöörduma esmalt teabe saamiseks sihtrühma enda poole. Kui see aga pole ühel või teisel põhjusel võimalik, või kui sihtrühm ise keeldub teavet esitamast ,– alles siis tekib MTA-l õigus pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku, sealhulgash krediidi- ja makseasutuste poole. Sellises olukorras on sihtrühmal küll talumiskohustus, et MTA saab sama info alternatiivsel viisil, ent see kohustus on praegu juba olemas, ja eelnõu siinkohal sellele kohustusele midagi juurde ei lisa. Eelnõuga ei anta MTA-le ei anta õigust küsida praegusegatänasega võrreldes rohkem teavet krediidi- ja makseasutustelt. Sihtrühm võib talumiskohustust ka vältida, kui ta täidaks usaldusväärselt oma kaasaaitamiskohustust. Niisamuti ei saa sihtrühma perspektiivist tähendust omada see, kas MTA küsib kolmandalt isikult teabe täitmisregistri vahendusel või postiga või e-kirjaga. Mõju ulatus on seega väike.
Muudatus, nagu eelneva mõju puhul,Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teoorias teabekorralduste mahtu eganing sellest tingitud halduskoormust, kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluutses mõttes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eelne olukordsed tendentsid taastubvad. Muudatus mõjutabest puudutavad vaid neid maksukohustuslasi, kes keelduvad ise MTA teabekorraldusi täitmastrahuldamast, st kes ei täida oma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses või kelle esitatud tõendid tuleksvajavad usaldusväärsest allikast üle kontrollidamist.
MTA teabekorralduste juriidilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024
Aasta
Juriidiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti
2022
601
2023
789
2024
916
Kokku
2306
Allikas: MTA.
Tabeli järgist nähtuvalt puudutasid MTA teabekorraldused perioodil 2022–2024 keskmiselt ca 769 juriidilist isikut aastas. See moodustab marginaalse osa juriidiliste isikute koguhulgast.
Aasta
RAB-i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu*
Juriidilistest isikutest subjektid
2022
11 567
321
2023
9267
381
2024
12 316
551
Kokku
33 150
1212 * *
Allikas: RAB. *unikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpe (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** unikaalsete isikute arv; perioodi 2022–-2024 isikute arv kokku ei võrdu eri nevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut.
Tabelist nähtuvalt puudutasid RAB-i täitmisregistri kaudu tehtud päringud puudutasid tabeli järgi 321–551 juriidilistest isikutst kuni 551 juriidilise isikuni, mis kokkuvõttes on marginaalne osa juriidiliste isikute koguhulgast.
Muudatus, nagu eelneva mõju puhul, Tõenäoliselt ei mõjuta muudatus teoorias teabekorralduste mahtu eganing sellest tingitud halduskoormust, kuid praktikas võib oodata teabekorralduste vähenemist absoluutarvudes kuni käesoleva muudatuse jõustumiseni, mil 2025. aasta juuli eelne olukordsed tendentsid taastubvad.
Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Mõju valdkond: eraelu puutumatus.
Sihtrühm: füüsilisest isikust maksukohustuslased, kelle kohta teavet küsitakse.
Võrreldes äriühingute ning muude juriidiliste isikutega, on füüsilistel isikutel täiendav juriidiline kaitse eraelu puutumatusena näol, kuid faktilise mõju osas ei ole siin mingit erisust, sest teabe nõudmise loogika on endiselt sama – esmalt peab MTA küsima teavet sihtrühma enda käest, ning alles siis, kui see nurjub, võib MTA pöörduda sama teabe saamiseks kolmanda isiku poole. See kõik juba kehtib praegugi ning sihtrühma jaoks pole erilist vahet perspektiivist ei tohiks omada erilist relevantsust see, et, kas MTA pöördub kolmanda isiku poole täitmisregistri kaudu või muul viisilselle väliselt.
SMõju muudatuse sagedusele ning sihtrühma suurust mõjutabele seisneb vaid 2025. aasta juuli eelse olukorra taastamineses.
MTA teabekorralduste füüsilistest isikutest subjektid perioodil 2022–2024
Aasta
Füüsiliste isikute arv, kelle kohta teabekorraldusi tehti
2022
365
2023
461
2024
728
Kokku
1554
Allikas: MTA.
Korralduste kasvutendents aastas jällegi viitabmarkeerib täitmisregistri üha suurenevaleüvenevat rollile MTA suhtluses krediidiasutustega teabekorralduste valdkonnas.
Aasta
RAB-i esitatud päringute arv krediidiasutustele täitmisregistri kaudu*
Füüsilistest isikutest subjektid
2022
11 567
294
2023
9267
201
2024
12 316
216
Kokku
33 150
694 * *
Allikas: RAB. *Uunikaalsete päringute arv, mis sisaldab kõikidele krediidiasutustele kõikide isikute kohta tehtud eritüüpie (konto saldo, konto väljavõte, konto volitused isikutele, tegelik kasusaaja, laiendatud kontode olemasolu, hoiulaeka olemasolu) päringuid, ehk üks päring tähendab ühte päringutüüpi, mis on tehtud ühe isiku kohta ühele krediidiasutusele. ** Uunikaalsete isikute arv; perioodi 2022-2024 isikute arv kokku ei võrdu erinevatel aastatel välja toodud isikute arvude summaga, kuna esines olukordi, kus ühe isiku kohta tehti eri aastatel mitu päringut.
Füüsiliste isikute koguarvu suhtes, kelle kohtaosas on RAB läbi teinud täitmisregistri kaudu päringuid, koguarv teostanud on aastate kaupalõikes olnud samas suurusjärgus ning see on marginaalnetäitmisregistri kaudu tehtavate päringute taastamisel võib päringute arv kasvada sarnasele tasemele, mis võrreldes pangakontot omavate füüsiliste isikute arvuga. võrreldes on marginaalne ning Ttabelis kajastatud arvudnumbrid kinnitavad asjaolu, et füüsiliste isikute pangasaladust sisaldauvaid andmeid kogub RAB üksnes oma seadusekohastest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele (töökoormus).
Sihtrühm: MTA ja RAB.
Täitmisregistri infokanali kasutamise piirangute tõttu ei ole MTA-l ja RAB-il praeguenam võimalik pärida kõiki varasemaid andmeartikleid (nt pangakonto infot) täitmisregistri vahendusel. See ei tähenda tingimata seda, et teabekorraldused jäävad tegemata, sest MTA-l ja RAB-il on jätkuvalt võimalik neid teha neid ka muul viisil täitmisregistri väliselt. Siiski, täitmisregistri välised korraldused on MTA ja RAB-i jaoks kulukamad nii töö- kui ajaressurssi tähenduses ning see mõjutab tehtavate teabekorralduste hulka.
Täitmisregistri kasutuse täielik taastamine võimaldab MTA-l ja RAB-il taas esitada krediidi- ja makseasutustele teabekorraldusi läbi automatiseeritultd infosüsteemi, mis säästaks MTA ja RAB aega ja vähendaks-i töökoormust. Mõju ulatus oleks mõõdukas ja positiivne. Tuleb Üühtlasi tuleb silmas pidada, et teabekorraldused on selleks, et kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavad asjaolud, mis aitavad ning täita RAB-il täita tallee seadusega pandud ülesandeid. Muudatus mõjutab seega otseselt ka MTA maksumenetluse kulgemise efektiivsust ja seega annab seega MTA-le tõhusama vahendi, et tagadamaks maksukohustuslaste maksukuulekus ning maksukohustuste nõuetekohane täitmine, et tagada riigile avalike teenuste pakkumiseks vajalik maksutulu. RAB-i jaoks on muudatuse suurimaks mõjuks võimalus naasta senipraktikas toiminud ja RAB-i töökorralduslikult välja kujunenud olukorra juurde ning efektiivsemal täita RAB-ile tõhusamalt seadusega pandud ülesandeid.
Mõju esinemise sagedus taastuks tasandile, mis eksisteeris enne täitmisregistri kasutamise piiramist.
Teabekorralduste tegemise õigus seaduses ettenähtud juhtudel on MTA-s 152 inimesel (ligi 11% MTA ametnikkonnast)36, valdav enamik neist on audiitorid, kes teevad päringuid maksumenetluse käigusraames. Teabekorralduse tegemine läbi täitmisregistri kaudu võtab ca 15 minutit (nii MTA-l kui ka RAB-l puhul). Sama korralduse tegemine täitmisregistri väliselt (koostamine, allkirjastamine, registreerimine, väljasaatmine jne) võib võtta 2–3 tundi (nii MTA-l kui ka RAB-l puhul) – vahe on töö- ja ajaressurssi perspektiivis on seega vahe märkimisväärne. Elektronpostiga saadetud MTA korralduste ja RAB ettekirjutuste puhul varieerub ka krediidiasutuste reageerimiskiirus:, kus mõned võivad vastata samal päeval, teised aga nädal hiljem. MTA ja RAB kogemus aga näitab, et täitmisregistri kaudu liigub info kõige kiiremini. Täitmisregistri kasutamise taastamine võimaldaks seega märkimisväärselts ulatuses kokku hoida tööjõudu- ja aegajaressurssi. Niisamuti oleks täitmisregistri kasutamisel tagatud ka läbipaistvus, sest selle kaudu tehtud päringud on kontrollitavad läbi logidega. S ning seda võib MTA kasutada üksnes menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ning RAB seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks vajalikeu janing seaduses nimetatud andmete kogumiseks. Täitmisregistri kaudu esitatud teabekorralduse vormi- ja sisunõuded on reguleeritud seaduse tasandil.
Ebasoodsa mõju esinemise riski ei tuvastatud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei nõuaeelda lisarahamärkimisväärseid kulusid ega eeldata sellesttoo kaasa lisatulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamine ei eelda rakendusaktide muutmist ega uute rakendusaktide kehtestamist.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, õiguskantslerile.