Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2026. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2026. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus sisserände piirarvu.
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2026. aasta sisserände piirarvuks 1292.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 2015. aastal oli sisserändajate suurim lubatud osakaal Eesti alalisest elanikkonnast 0,1 protsenti. Tähtajaliste elamislubade taotluste arv on langenud 2015. aasta tasemele. Seega on põhjendatud kehtestada 2026. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.
VMS-i järgi on piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi alusel või välislepingu alusel.
Piirarvu ei kohaldata:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele,
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ja
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata piirarvu, kui tähtajaline elamisluba antakse:
1) abikaasa või lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) Ühendkuningriigi kodanikele;
6) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:
1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) töötamiseks iduettevõttes;
4) töötamiseks õppejõuna;
5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;
6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
7) lühiajaliseks töötamiseks;
8) töötamiseks kasvuettevõttes.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe (
[email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik Mari Neljas (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud EL õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
VMS-i § 114 lõike 2 kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu jaotamise eesmärgiks on tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. Siseministri määruse „2026. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõud (edaspidi siseministri määruse eelnõu) ei ole praegu välja töötatud ning siseministri määruse eelnõu väljatöötamise vajadus selgub eelnõu kooskõlastusringi käigus.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada 2026. aasta sisserände piirarv.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse 2026. aasta sisserände piirarv ja teises määruse jõustumine.
Eelnõu §‑ga 1 teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2026. aasta sisserände piirarvuks 1292 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
• Piirarv ja selle arvutamine
Aastane piirarv on VMS‑i § 113 lõike 2 kohaselt Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS‑i §‑s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Eesti alaline elanikkond arvutatakse, liites kokku:
1) nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning
2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja
3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arvu.
Kokku on see 2025. aasta 1. septembri seisuga 1 292 177 inimest.
Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2026. aasta sisserände piirarv 1292 isikut. See on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2025 (tabel 1).
Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2025 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja Piirivalveamet)
Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või registreerimata
1 141 3971
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba
138 840
Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed
11 940
KOKKU
1 292 177
Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2024. aastaga kahanenud. 2024. aasta alaline elanikkond oli 1 298 064 ja 2024. aasta sisserände piirarvuks 1298. Võrdluses 2025. aasta alalise elanikkonnaga, mis on 01.09.2025 seisuga 1 292 177 ja seega 2026. aasta sisserände piirarvuks 1292, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 5886 isiku osas järgmiselt:
• Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata (2024. aastal 1 144 849, 2025. aastal 1 141 397) – kahanemine 3452 isiku võrra;
• välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2024. aastal 141 767, 2025. aastal 138 840) – kahanemine 2927 isiku võrra;
• alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2024. aastal 11 447, 2025. aastal 11 940) – kasv 493 isiku võrra.
Tabel 2. Sisserände piirarv ja tähtajalise elamisloa saajad aastatel 2015–2025 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2025)
Aasta
sisserändajate suurim lubatud osakaal Eesti alalisest elanikkonnast (%)
tähtajaline elamisluba
suurim võimalik hulk
välja antud
kasutamata
2015
0,1
1322
1252
70
2016
1317
1317
0
2017
1317
1317
0
2018
1315
1315
0
2019
1315
1315
0
2020
1314
1282
32
2021
1315
1286
29
2022
1311
1283
28
2023
1307
1248
59
2024
1303
1177
126
2025
1298
809
489
Nagu aastatel 2015–2025, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2026. aastaks maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral, seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa sisserände piirarvu arvestusse kuuluvaid tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. 2024. aastal piirarv ei täitnud ja kasutamata jäi 126. Ka 2025. aastal ei ole piirarv seni täitnud ning 01.09 seisuga oli kasutamata 489.
Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2022–2025 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)
Taotlemise põhjus
Jaotus
Välja antud
Kasutamata
2022
2023
2024
2025
2022
2023
2024
2025
20222
2023
2024
2025
töötamiseks loomingulise töötajana
23
19
15
-
4
3
9
-
-
13
6
-
erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana
26
30
34
-
10
23
16
-
-
4
18
-
välislepingu alusel
5
5
5
-
3
2
4
-
-
1
1
-
töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas
300
600
0
-
300
600
0
-
-
0
0
-
töötamiseks ehituse valdkonnas
200
200
0
-
200
200
0
-
-
0
0
-
töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas
100
100
200
-
100
100
162
-
-
0
38
-
ettevõtluseks
20
5
0
-
6
0
0
-
-
5
0
-
töötamiseks ajakirjanikuna
0
35
35
-
10
7
3
-
-
13
32
-
vabalt jagamiseks
637
313
1041
1298
650
313
983
809
-
0
31
489
Kokku
1311
1307
1303
1298
1283
1248
1177
809
28
36
126
489
• 2022. aastal kehtestati eraldi, kuidas jaotatakse piirarv, mis on jäänud 30. septembriks 2022 jaotamata. Põhjus oli koroonakriisi eriolukord. Samuti mõjutas piirarvu jaotamist ja täitmist sõjaline konflikt Ukrainas ning Venemaa ja Valgevene kodanikele kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid.
• 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 13 töötamiseks ajakirjanikuna.
• 2024. aastal jäi piirarvust andmata 126 tähtajalist elamisluba: 6 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 18 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 38 töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas, 32 töötamiseks ajakirjanikuna, 31 vabalt jaotamiseks.
• 2025. aastal piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi ei jaotatud ehk sisserände piirarv on vabalt jagamiseks. 1. septembri seisuga on piirarvust andmata 489 tähtajalist elamisluba (tabel 3).
Tabel 4. Piirarvu jagunemine vastavalt tähtajalise elamisloa andmise alusele aastatel 2016–2025 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2025)
Tähtajalise elamisloa andmise alus
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
(01.09)
ettevõtlus
17
19
14
4
10
7
6
0
0
1
töötamine
1290
1295
1300
1311
1271
1279
1274
1246
1173
808
välisleping
10
3
1
0
1
0
3
2
4
0
Kokku
1317
1317
1315
1315
1282
1286
1283
1248
1177
809
Tabel 5. Piirarvu jagunemine vastavalt tähtajalise elamisloa andmise alusele aastatel 2016–2025 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2025)
Elamisloa alus
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025 (01.09)
1. Töötamine, sh:
1290
1295
1300
1311
1270
1279
1274
1246
1173
808
eraõiguslik juriidilise isiku juhtorgani liige
46
35
39
25
34
23
7
7
21
14
üldtingimustel
407
852
1219
1253
1174
1200
1226
1200
1070
731
lähetatud töötajana
523
207
0
0
0
0
0
0
0
0
ekspert, nõustaja või konsultandina
83
69
15
12
16
14
7
1
22
14
välisepingu alusel
(VMS §181 lg 1 p 3)
0
0
0
0
0
1
0
0
1
1
loomingulise töötajana
16
6
8
4
5
1
4
3
9
3
erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana
35
23
11
7
18
24
10
23
16
12
vaimuliku, nunna või mungana
39
46
1
4
13
7
4
1
7
3
akrediteeritud ajakirjanikuna
0
0
0
0
0
0
10
7
3
0
õppejõu või õpetajana
18
7
3
4
10
9
4
4
16
7
tippspetsialistina
109
43
0
0
0
0
0
0
0
0
EL-i sinise kaardi alusel
11
5
4
2
0
0
0
0
7
21
Eestis kõrgkooli lõpetamise alusel
0
0
0
0
0
0
2
0
1
2
EL-i pikaajalise elaniku elamisloa alusel
3
2
0
0
1
0
0
0
0
2. Ettevõtlus
17
19
14
4
10
7
6
0
0
1
3. Välisleping
10
3
1
0
1
0
3
2
4
0
KOKKU
1317
1317
1315
1315
1282
1286
1283
1248
1177
809
Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel 2016–2025 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2025)
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025 (01.09)
Taotlused
7883
8428
9947
9973
8711
10678
10975
9227
7461
4837
Otsused
6700
7504
8113
9088
8034
9312
9253
7691
6137
4522
Tähtajalise elamisloa taotlused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud. Kui 2024. aasta 01. septembri seisuga esitati 4715 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2025. aasta 01. septembri seisuga on taotlusi esitatud 170 taotluse võrra rohkem ehk 4885.
Kasv on toimunud, kuna rohkem on esitatud tähtajalise elamisloa taotlusi püsivalt Eestisse elama asumiseks3. Kui 2024. aasta 01. septembri seisuga esitati 1095 tähtajalise elamisloa taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks, siis 2025. aasta 01. septembri seisuga on taotlusi esitatud 991 taotluse võrra rohkem ehk 2086.
Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2024. aastal esitati 01. septembri seisuga 1937 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2025 on taotlusi esitatud 458 võrra vähem ehk 1479.
Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2024 seisuga oli esitatud 70 taotlust, siis 01.09.2025 seisuga oli esitatud 15 taotlust vähem ehk 55.
Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2024 esitati 19 taotlust, siis seisuga 01.09.2025 on esitatud 14 taotluse võrra vähem ehk 5 taotlust.
Tähtajalise elamisloa andmise otsused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa andmise otsuste koguarv kahanenud. Aastatel 2021 ja 2022 anti üle 9000 tähtajalise elamisloa, 2023. aastal anti välja 7691 tähtajalist elamisluba ning 2024. aastal 6137 tähtajalist elamisluba. Selle aasta 01.09.2025 seisuga on välja antud 4522 tähtajalist elamisluba.
Ajavahemikul 01.01–01.09.2025 arvestati töötamiseks antud 1693-st tähtajalise elamisloa puhul 2025. aasta sisserände piirarvu 808 juhul. 2024. aasta samal ajavahemikul arvestati 1898-st antud tähtajalisest elamisloast 2024. aasta piirarvu 1009 juhul. Seega käesoleval aastal on sisserände piirarvu täitumist arvutatud 201 võrra vähem kui 2024. aastal.
Ajavahemikul 01.01–01.09.2025 kuulus ettevõtluseks antud 27-st tähtajalisest elamisloast 2025. aasta sisserände piirarvu arvestusse 1 elamisluba. 2024. aasta samal ajavahemikul ei kuulunud 52-st tähtajalisest elamisloast 2024. aasta sisserände piirarvu arvestusse üksi elamisluba. Seega käesoleval aastal kuulub ettevõtluseks antud elamislubadest sisserände piirarvu arvestusse 1 elamisluba rohkem kui 2024. aastal.
Ajavahemikul 01.01–01.09.2025 ei kuulunud välislepingu alusel antud 6-st tähtajalisest elamisloast 2025. aasta sisserände piirarvu arvestusse ükski elamisluba. 2024. aasta samal ajavahemikul kuulus 11-st tähtajalisest elamisloast 2024. aasta sisserände piirarvu arvestusse 2 elamisluba. Seega käesoleval aastal kuulub välislepingu alusel antud elamislubadest sisserände piirarvu arvestusse 2 elamisluba vähem kui 2024. aastal.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et korraldus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole EL õigusega puutumust.
VI. Korralduse mõju
Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele välismaalastele elamislubade välja andmist.
Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.
VIII. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Teenusmajanduse Kojale.