Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 12.08.2025 nr JDM/25-0886/-1K

Meie: 25.09.2025 nr 1-7/242-2

Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu

(eestkoste seadmise muudatused)

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Siseministeerium (edaspidi SiM) kooskõlastab perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa eelnõu (eestkoste seadmise muudatused)

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste ettepanekutega:

1. Leiame, et VTKs tuleb lahendada ka põlvnemise kohtuliku tuvastamisega seotud

hooldusõiguse kuuluvuse küsimus. Oleme ka varasemalt pöördunud Justiits- ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM) poole ning selgitanud, et perekonnaseaduse ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisel tuleb täpsustada ja täiendada ka

põlvnemist ja hooldusõigust puudutavaid norme, kuna SiM on pidanud sellesisulisi

vaidlusi lahendama vaide- ja kohtumenetlustes.

Näiteks asjas 3-22-465 tegi Tartu Halduskohus otsuse, milles leidis, et põlvnemise

tuvastamisel kaasneb automaatselt hooldusõigus. Kohus leidis, et vanemate võrdsuse

põhimõtet arvestades on põhjendatud tõlgendada perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 82,

§ 116 lg-t 1 ja § 117 koosmõjus nii, et põlvnemise kohtus tuvastamisega kaasneb vanemale

automaatselt ka lapse hooldusõigus ühiselt teise vanemaga ning kui vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, siis on võimalik esitada PKS § 137 alusel

maakohtule avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks. Sama

küsimus on veel tõusetunud ka asjas 3-24-589, kuid kohus lõpetas kaasuses menetluse

määrusega, sest Tallinna Perekonnaseisuamet täitis kaebuse nõude ning tegi hooldusõiguse

kande.

20.12.2024. a tegi Tallinna Halduskohus asjas 3-23-970 otsuse, milles nõustus kaebaja

põhipositsiooniga isa hooldusõiguse tekkimisest automaatselt ja seda ka olukorras, kus

isadus tuvastatakse kohtu kaudu. Kohus leidis, et PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja

laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud

seaduses sätestatud korras. Seega, lähtuvalt PKS sätete grammatilise tõlgendamise

meetodist, võib järeldada, et kaebajal tekkis lapse suhtes põlvnemise tuvastamise järgselt

ühtlasi ka hooldusõigus. Antud asjas esitas SiM taotluse JDMi kaasamiseks menetlusse, kuid

2 (2)

kohus seda ei rahuldanud. Antud asjas on tõendina esitatud kirjavahetus kaebaja ja JDMi

vahel, kust nähtub JDMi seisukoht, et hooldusõigus ei kaasne automaatselt.

Kõikide kaasuste puhul on tekkinud menetluskulud. Kuigi SiM oli antud asjas kaasatud

haldusorgan, siis SiMile esitatakse regressi korras taotlus kulude hüvitamiseks, sest juhis

hooldusõiguse kannete kohta on tehtud SiMi poolt lähtudes JDMi antud juhistest.

Eeltoodust tulenevalt on selge, et tegemist on lahendamist vajava probleemiga, kuid seda ei

ole SiMil võimalik teha. Kusjuures asjas 3-22-465 märkis kohus, et seadusandja võiks

kaaluda kõnealuse regulatsiooni hooldusõiguse kuuluvust ja registrikannete tegemist

puudutavate normide täiendamist. Samuti võiks põlvnemisasjades kohus enam juhtida

menetlusosaliste tähelepanu kaasnevatele hooldusõiguse küsimustele. Üksnes

perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine ei taga seda eesmärki, kui JDM on endiselt

seisukohal, et hooldusõigus ei peaks automaatselt kaasnema põlvnemise tuvastamisel. Seega

tuleb muuta vastavalt perekonnaseadust ja sisuliselt on küsimus ka tsiviilkohtumenetluse

seadustiku vastavate sätete muutmise vajalikkuses.

2. Eelnõu koostamisel palume hoida SiM rahvastiku toimingute osakonda kursis, sest see

võib mõjutada ka rahvastikuregistri arendusi. Eestkostega seotud andmed kantakse

rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistri vaates on vaja teada, mis andmed ja mis kujul

rahvastikuregistrisse edastatakse, vajadusel peab ka rahvastikuregistriga seotud

regulatsiooni koos kavandatava õigusaktiga muutma. Eelnõuga tehtavate muudatuste

planeerimisel peab arvestama ka loodavas rahvastikuregistri ja kohtute infosüsteemi

andmevahetusteenuse planeerimist, mida rahvastikuregistri visiooniga seoses tehakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Jaanus Põldmaa 6125041

[email protected]