Kindlustusleping

This is a translation of the original terms and conditions in Estonian, which take precedence should there be any differences between the original and the translation.

Üldised lepingutingimused 1/2022 Kehtivad alates 01.09.2022

1. EESMÄRK

Käesolevate üldiste lepingutingimuste eesmärk on sätestada üldised põhimõtted Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) kindlustuslepingute sõlmimi- seks, täitmiseks ning kahjude hüvitamiseks.

2. PÕHIMÕISTED

2.1 Kindlustusandja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi Seesam).

2.2 Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Seesamiga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustushüvitist juhul, kui kindlustuslepingus pole määratud soodustatud isikut.

2.3 Kindlustusleping on Seesami ja kindlustusvõtja (edaspidi koos nimetatuna pooled) vahel kirjalikus või kirja- likku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustub Seesam kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil (Seesami täitmise kohustus) ning kindlustusvõtja kohustub tasuma Seesamile kindlustusmakseid.

2.4 Poliis on Seesami poolt välja antud dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliis võib olla peal- kirjastatud ka teisiti.

2.5 Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusrisk.

2.6 Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustatud ese on eelkõige isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus või kulu.

2.7 Soodustatud isik on poliisile märgitud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustus- hüvitist, kokkulepitud rahasummat või Seesami muud kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.

2.8 Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustuslepingu pool ega kindlustatud isik.

2.9 Kindlustusvõtjaga samastatud isik on käesolevate tingimuste punktis 11 nimetatud isik, kellele kindlustusvõtja on kohustatud enda kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustama ja kes on kohustatud neid sarnaselt kindlustusvõtjaga täitma. Kindlustusvõtjaga samastatud isikut ei loeta kindlustuslepingu pooleks.

2.10 Kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on isik, kel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustus- hüvitist. Kui kindlustuslepinguga on kokku lepitud kindlustushüvitise maksmine soodustatud isikule, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks soodustatud isik. Kui kindlustuslepinguga ei ole soodustatud isikus kokku lepitud, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja. Kui soodustatud isik ei soovi kindlustushüvitist endale, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja.

2.11 Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu.

2.12 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

2.13 Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse.

2.14 Kindlustussumma on poolte vahel kokkulepitud rahasumma, mis on Seesamipoolseks maksimaalseks välja- maksusummaks.

2.15 Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

2.16 Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse ja mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid.

2

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

2.17 Kindlustuskaitse on Seesami kindlustuslepingus piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist või täita lepingut muul kindlustuslepingus märgitud viisil.

2.18 Kindlustustingimused on üldised lepingutingimused, kindlustusliigi tingimused, hüvitisreeglid ja eritingimused.

2.19 Üldised lepingutingimused on käesolevad Seesami üldised lepingutingimused.

2.20 Kindlustusliigi tingimused on tingimused, mis sätestavad kindlustamise ja kahju hüvitamise põhimõtted kindlustatava eseme liigi suhtes.

2.21 Hüvitisreeglid on tingimused, mis sätestavad kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise põhimõtted ja mille kohaldamise kohta on tehtud märge poliisile.

2.22 Eritingimused on poliisil märgitud tüüptingimused konkreetse kindlustuslepingu jaoks, mis erinevad kindlustus- tingimustest ja mida kohaldatakse konkreetses kindlustuslepingus.

2.23 Erikokkulepe on poliisile märgitud poolte vahel eraldi kokku lepitud tingimus, mis erineb kindlustustingimustes sätestatust või mis ei kajastu kindlustustingimustes. Erikokkuleppe ja kindlustustingimuste erinevuse korral kohaldatakse erikokkulepet.

2.24 Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud või vara valmistaja poolt või õigusaktidega kehtestatud nõuded, mille eesmärgiks on kahju tekkimise vältimine, kindlustusriski vähendamine ning vara või isiku turvalisuse tagamine.

2.25 Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mis jääb igas kindlustusjuhtumis kindlustusvõtja enda kanda.

2.26 Kindlustushüvitis on kindlustuslepingu alusel makstav rahaline hüvitis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning õigusabi ja ekspertiisikulude hüvitamiseks.

2.27 Kehtivuspiirkond on kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, kus kindlustuskaitse kehtib.

3. KINDLUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TÕLGENDAMINE

3.1 Kindlustuslepingu dokumendid on üks või mitu järgmist dokumenti: kindlustusvõtja sooviavaldus kindlustus- lepingu sõlmimiseks, Seesami pakkumus, kindlustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, poliis, kindlustustingimused, kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu ning muud kindlustus- lepingus nimetatud dokumendid.

3.2 Kindlustuslepingu suhtes kehtivad kindlustustingimused on nimetatud poliisil.

3.3 Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest dokumentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist, seejärel muudest lepingu doku- mentidest, seejärel kindlustusliigi tingimustest ning viimasena üldistest lepingutingimustest.

3.4 Kui kindlustuslepingu dokumendid on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude ilmnemisel kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist.

3.5 Kindlustuslepingu poolte vahel kindlustuslepingust tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust.

3.6 Kindlustusvõtja võib nõuda Seesamilt asenduspoliisi ning tema poolt kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavalduse ärakirja väljastamist. Samuti võib kindlustusvõtja õigustatud huvi olemasolul nõuda Seesami valduses olevate kindlustusvõtja kindlustuslepinguga seotud andmete ja dokumen- tide koopiate väljastamist, kui kindlustusvõtja tõendab, et andmed või dokument on kogutud või koostatud kindlustusvõtja huvides või kui dokumendis ja andmetes on kajastatud kindlustusvõtja ja Seesami vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.

4. TEADETE SAATMINE JA SALVESTAMINE

4.1 Kõik kindlustusvõtja, kindlustatud isiku ja soodustatud isiku teated, mis tuleb vastavalt kindlustuslepingule või õigusaktidele Seesamile edastada, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud, tuleb saata Seesamile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

4.2 Poliisi ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid annab Seesam üle või edastab kindlustuslepingus nimetatud kindlustusvõtja poolt Seesamile edastatud postiaadressil või elektronposti aadressil.

3

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

4.3 Kõik teated, mis Seesam peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlus- tatud isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab Seesam kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtja poolt esitatud kontaktaadressile. Üldise iseloomuga teated avaldab Seesam internetiaadressil www.seesam.ee või edastab massiteabevahendite kaudu.

4.4 Seesamil on õigus salvestada kõik sidevahendi teel talle edastatud teated ja muud toimingud ning kasutada vajadusel vastavaid salvestusi kindlustusvõtja või muude kindlustuslepinguga seotud isikute tahteavalduste ja toimingute tõendamiseks.

5. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE

5.1 Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustusvõtja on täitnud ühe alljärgnevatest tingimustest: 5.1.1 kindlustusvõtja on edastanud Seesamile oma nõusoleku kindlustuslepingu sõlmimiseks kirjalikku taas-

esitamist võimaldavas vormis; 5.1.2 kindlustusvõtja on tasunud Seesamile esimese kindlustusmakse; 5.1.3 kindlustusvõtja on täitnud mõne muu kindlustuslepingus nimetatud tingimuse.

5.2 Seesam väljastab kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks kindlustusvõtjale enda poolt allkirjastatud poliisi. Allkiri poliisil võib olla omakäeline, digitaalne või tiražeeritud. Seesam võib poliisi kindlustusvõtjale üle anda või saata selle posti teel või elektrooniliselt.

5.3 Seesam edastab kindlustusvõtjale veebilehe aadressi, millelt on leitavad kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused. Juhul, kui kindlustusvõtja seda nõuab, esitab Seesam kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüp- tingimused hiljemalt koos pakkumusega. Kindlustustingimustega on kindlustusvõtjal võimalik tutvuda Seesami kontorites või veebilehel www.seesam.ee.

5.4 Kui kindlustusvõtja täidab tingimuse, mis on poliisil ette nähtud kindlustuslepingu sõlmimiseks, siis eelda- takse, et kindlustusvõtja on poliisi kätte saanud, ta on kindlustustingimustega tutvunud ning nendega nõus. Kui kindlustusvõtja poliisi kätte ei saa või tal ei ole võimalik kindlustustingimustega tutvuda, siis peab ta sellest Seesamile viivitamatult teatama.

5.5 Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Kindlustusleping on muudetud, kui Seesam on väljastanud muudatuse kohta uue poliisi ning kindlustusvõtja on täitnud tingimuse, mis on nimetatud dokumendil ette nähtud muudetud kindlustuslepingu jõustamiseks.

6. KINDLUSTUSLEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

6.1 Kindlustusleping jõustub sõlmimisel, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud muud jõustumise tingimust või tähtaega.

6.2 Kindlustuskaitse kehtib poolte vahel kokkulepitud ja poliisile märgitud kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustus- lepingust ei tulene teisiti.

6.3 Kindlustuslepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne kindlustuslepingu sõlmimist.

6.4 Kindlustusleping on kas tähtajaline või tähtajatu. 6.4.1 Tähtajaline kindlustusleping kehtib kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kokkulepitud kindlustusperioodi

lõppemiseni, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut varem vastavalt üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel (vaata punkt 26).

6.4.2 Tähtajatu kindlustusleping kehtib pärast kindlustusperioodi lõppemist veel ühe kindlustusperioodi, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel (vaata punkt 26.3). Kui kindlustustingimused on eelmise kindlustusperioodiga võrreldes muutunud, edastab Seesam kindlustusvõtjale uued kindlustustingimused. Juhul kui kindlustusvõtja ei nõustu uute kindlustustingimustega, on tal õigus leping üles öelda vastavalt punktis 26.3 toodule.

4

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

7. SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE

7.1 Soodustatud isik määratakse ja muudetakse kindlustuslepingus kindlustusvõtja ja Seesami kokkuleppel. Soodustatud isik märgitakse poliisile. Kui kindlustusvõtja ja kindlustatud isik ei ole sama isik, on soodustatud isiku muutmiseks vajalik kindlustatud isiku kirjalik nõusolek.

7.2 Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

8. KINDLUSTUSMAKSE TASUMINE

8.1 Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmaksed Seesamile poliisil või arvel märgitud tähtajal ja summas.

8.2 Kindlustusvõtja peab tasuma poliisil või arvel nimetatud kindlustusmaksed õigel ajal olenemata sellest, kas Seesam on talle saatnud meeldetuletuse või arve.

9. ESIMESE KINDLUSTUSMAKSE TASUMISEGA HILINEMINE

9.1 Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest osamakset, võib Seesam kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda (punkt 26.12).

9.2 Kui Seesam ei ole kolme kuu jooksul alates kindlustusmakse sissenõutavaks muutumisest esitanud kohtusse hagi kindlustusmakse sissenõudmise kohta eeldatakse, et Seesam on kindlustuslepingust taganenud.

9.3 Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene osamakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest.

9.4 Punkte 9.1 – 9.3 kohaldatakse juhul, kui esimese kindlustusmakse tasumine ei ole punkti 5.1 kohaselt kindlustus- lepingu sõlmimise tingimuseks.

10. JÄRGMISTE KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEGA HILINEMINE

10.1 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat osamakset tähtaegselt, määrab Seesam kindlustusvõtjale maksmi- seks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral ühekuulise tähtaja.

10.2 Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset tasunud, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu.

10.3 Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Seesam võib juba punktis 10.1 nimetatud teates avaldada, et loeb kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustusvõtja ei ole tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud (punkt 26.11).

10.4 Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse ühe kuu jooksul kindlustuslepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta kindlustuslepingut punktis 10.3 sätestatud juhul üles öelduks.

11. KINDLUSTUSVÕTJAGA SAMASTATUD ISIKUD

11.1 Kindlustusvõtjaga on samastatud järgmised isikud: 11.1.1 kindlustatud isik; 11.1.2 kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 11.1.3 isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või eseme seadus-

liku valdaja nõusolekul; 11.1.4 kindlustusvõtja või kindlustatud isiku seaduslikud või faktilised perekonnaliikmed; 11.1.5 isikud, kes seaduse, muu lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima

ekspluatatsiooni, ohutuse, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid.

5

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

11.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusvõtjaga samastatud isikutele tutvustama ja selgitama kindlustuslepingust tule- nevaid kohustusi, eelkõige ohutusnõuete täitmist. Eeldatakse, et kindlustusvõtja on punktis 11.1 nimetatud isiku- tele kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustanud ja selgitanud.

11.3 Punktis 11.1 nimetatud isikute poolt kindlustuslepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmine loetakse kindlustusvõtja poolseks kindlustuslepingu rikkumiseks ja eeldatakse, et kindlustusvõtja eelnimetatud rikku- mine on süüline. Seesamil on õigus eelnimetatud juhul kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täielikult keel- duda vastavalt punktile 23.

11.4 Kui kindlustusjuhtum toimub või Seesamil ei ole oma täitmiskohustust võimalik kindlaks teha sest, et kindlustusvõtjaga samastatud isikud ei täitnud kindlustuslepingus sätestatud kohustusi seetõttu, et kindlustus- võtja ei teavitanud kindlustusvõtjaga samastatud isikuid kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest, on Seesamil õigus tulenevalt käesolevates tingimustes sätestatust keelduda kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täielikult vastavalt punktile 23.

11.5 Seesamil on seadusest tulenev õigus esitada tagasinõue (punkt 24) kahju põhjustanud samastatud isiku vastu (va kindlustatud isik) Seesami poolt hüvitatud kahjusumma ulatuses.

12. SEESAMI TEAVITAMISKOHUSTUS

12.1 Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub Seesami nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti või kindlustusjärelevalve aadress, teatab Seesam sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või avaldab teate internetiaadressil www.seesam.ee.

13. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS ENNE KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST

13.1 Kindlustusvõtja peab enne kindlustuslepingu sõlmimist edastama Seesamile tõese ja täieliku info kõigi kindlustusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta (k.a info, mille kohta pole Seesam teavet küsimustiku täitmise teel nõudnud), mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada Seesami otsust sõlmida kindlustusleping või seada kindlustuslepingu sõlmimiseks kindlad tingimused. Teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlustus- võtja eeldab, et vastav asjaolu võib olla Seesamile juba teada.

13.2 Seesam võib esitada kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist oluliste asjaolude kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsimustiku, millele kindlustusvõtja kohustub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastama.

14. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS PÄRAST KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST

14. 1 Kindlustusvõtja peab Seesamile viivitamatult teatama, kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal on: 14.1.1 toimunud muudatused olulistes asjaoludes (k.a olulistes asjaoludes, mille kohta pole Seesam teavet küsi-

mustiku täitmise teel nõudnud. Näiteks kindlustatud vara kasutusotstarbe muutus, kindlustatud vara mõjutav ärikeskkonna muutus jms);

14.1.2 toimunud muudatused kindlustuslepingus nimetatud andmetes; 14.1.3 kindlustusrisk suurenenud; 14.1.4 kindlustatud ese võõrandatud; 14.1.5 kindlustatud ehitise alune kinnistu hüpoteegiga koormatud.

15. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED

15.1 Kui kindlustusvõtja on punktide 13-14 nõudeid rikkudes jätnud Seesamile olulistest asjaoludest teatamata või esitanud ebaõiget teavet või on tahtlikult vältinud olulise asjaolu Seesamile teadaandmist, võib Seesam taganeda kindlustuslepingust (punkt 26.13) kuu aja jooksul alates ajast, kui ta sai teada või pidi teada saama teatamis- kohustuse rikkumisest, välja arvatud juhul, kui: 15.1.1 Seesam juba teadis asjaolust, mida talle ei teatatud; 15.1.2 Seesam teadis, et teave, mida kindlustusvõtja oli talle teatanud, on ebaõige; 15.1.3 kindlustusvõtja ei ole süüdi teatamiskohustuse rikkumises;

6

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

15.1.4 asjaolu, millest kindlustusvõtja ei teatanud või mille kohta ta andis ebaõiget teavet, langes enne kindlustus- juhtumi toimumist ära;

15.1.5 Seesam on kindlustuslepingust taganemise õigusest loobunud.

15.2 Kui Seesamil puudub vastavalt punktile 15.1 õigus kindlustuslepingust taganemiseks, võib ta nõuda kindlustus- võtjalt alates kokkulepitud kindlustusperioodi algusest suurema kindlustusmakse tasumist ühe kuu jooksul ajast, millal ta sai teada kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest.

15.3 Kui Seesam suurendab kindlustusmakset ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustus- lepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest Seesamile ühe kuu jooksul pärast Seesamilt kindlustusmakse suurendamise teate saamist (punkt 26.17).

15.4 Kui Seesam taganeb punkti 15.1 kohaselt kindlustuslepingust, peab ta kindlustuslepingust tulenevad kohus- tused täitma juhul, kui kindlustusjuhtum saabub enne kindlustuslepingust taganemist ning asjaolu, millest kindlustusvõtja talle ei teatanud, ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist. Seesami täitmise kohustuse olemasolu hindamisel arvestatakse ka tasutud kindlustusmaksete suhet kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud.

15.5 Punktid 15.1-15.2 ei välista Seesami õigust tühistada kindlustusleping pettuse tõttu.

16. KOLMANDA ISIKU RISKI KINDLUSTAMINE, ALAKINDLUSTUS, ÜLEKINDLUSTUS, MITMEKORDNE KINDLUSTUS JA KAASKINDLUSTUS

16.1 Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusrisk, on kolmandal isikul õigus nõuda Seesamilt kindlustuslepingu täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi. Kolmas isik ei või neid õigusi käsutada ilma kindlustus- võtja nõusolekuta.

16.2 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole tal õigust nõuda Seesamilt kindlustuslepingu täitmist välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kindlustatud isik andis talle selleks nõusoleku.

16.3 Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem, kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Sellisel juhul vastutab Seesam kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustus- väärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustuse korral rakendatakse järgnevat valemit: kahjusumma x kindlustussumma / kindlustusväärtus – omavastutus = kindlustushüvitis.

16.4 Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust.

16.5 Alakindlustuse ja ülekindlustuse puhul on kindlustusvõtjal enne kindlustusjuhtumi toimumist õigus esitada Seesamile avaldus kindlustussumma ja kindlustusväärtuse vastavusse viimiseks kindlustuslepingus. Ala- kindlustuse kõrvaldamiseks peab kindlustusvõtja kindlustuslepingu muutmiseks tasuma Seesamile täiendava kindlustusmakse. Ülekindlustuse kõrvaldamiseks on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustussumma vähenda- mist kindlustuslepingus koos kindlustusmakse vastava vähendamisega.

16.6 Kui pärast kindlustusjuhtumi toimumist ilmneb, et kindlustatud ese oli alakindlustatud, siis kindlustus- hüvitise suurus arvutatakse käesolevate tingimuste punktis 16.3 kohalduva põhimõtte alusel sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja on tasunud täiendava kindlustusmakse või mitte.

16.7 Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustus- andja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. 16.7.1 Mitmekordse kindlustuse puhul on igal kindlustusandjal täitmiskohustus vastavalt oma kindlustus-

lepingule, kuid kõigilt kindlustusandjatelt kokku ei saa kindlustusvõtja nõuda hüvitamist rohkem, kui on kahju tegelik suurus.

16.7.2 Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlustusvõtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustussumma vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimetatud juhul üles öelduks või kindlustus- summa ja kindlustus makse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamise teade esitati (punkt 26.15).

16.8 Kaaskindlustus on olukord, kus sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga.

7

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

16.8.1 Kaaskindlustuse puhul on iga kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju võrdeliselt oma kokku lepitud osaga. Kindlustuslepingus nimetatakse juhtiv kindlustusandja, kes on kõigi kaaskindlustusandjate esin- dajaks kahjukäsitluse käigus.

17. KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE

17.1 Kindlustatud asja võõrandamisest peavad asja võõrandaja või omandaja Seesamile viivitamatult teatama.

17.2 Kui kindlustusvõtja kindlustatud asja võõrandab, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustus- lepingust tulenevad õigused ja kohustused (sh õigus kindlustusmakse tagastamisele), välja arvatud õigused ja kohustused, mis on tekkinud enne kindlustatud asja võõrandamist.

17.3 Seesami suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui Seesam sai teada kindlustatud asja võõrandamisest.

17.4 Kui Seesam ei saa asja võõrandamise kohta nõuetekohast teadet, vabaneb ta oma täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem, kui ühe kuu möödumisel ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava teate saama.

18. KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE

18.1 Kindlustusvõtja ei või pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma Seesami eelneva kirjaliku või kirjalikku taas- esitamist võimaldava nõusolekuta kindlustusriski suurendada ega lubada kindlustusriski suurendada kindlustusvõtjaga samastatud isikutel (punkt 11.1).

18.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest viivitamatult Seesamile teatama, sealhulgas ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski.

18.3 Seesam kohaldab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise ja kindlustusriski suurendamise keelu osas võlaõigusseaduse vastavaid sätteid.

18.4 Erinevalt punktist 18.3 märgitust juhul, kui kindlustuslepingu kehtivusajal kindlustusrisk suureneb või kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust, võib Seesam määrata tähtaja täiendavate ohutusnõuete rakendamiseks kindlustusriski võimalikkuse vähendamise eesmärgil. Juhul, kui kindlustus- võtja tähtajaks kindlustusriski võimalikkust ei vähenda, võib Seesam kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelda (punkt 26.5.3 ja 26.5.6).

18.5 Erinevalt punktist 18.3 märgitust on kindlustusvõtjal võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutus- nõuete rakendamise teate kättesaamist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ette. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutusnõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 26.16).

18.6 Seesamil on õigus lepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid.

19. OHUTUSNÕUETE TÄITMINE

19.1 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingus kokku lepitud kohustusi ja ohutusnõudeid ning kindlustuslepingu täitmiseks vajalikke õigusakte, mis näevad ette käitumisjuhiseid: 19.1.1 kindlustatud esemete hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks; 19.1.2 kindlustatud isikutega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite vältimiseks; 19.1.3 kindlustatud isikute ja kindlustatud esemete kindlustusjuhtumite ärahoidmiseks ning kahju vähenda-

miseks.

19.2 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, järgima kindlustustingimustes märgitud/ kokkulepitud ohutusnõudeid ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist.

19.3 Seesamil on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid.

8

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

20. KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMINE

20.1 Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust, eelkõige tulekahju, varguse, röövi, vandalismi või mõne muu süüteo esinemise korral, teatama sellest viivitamatult politseile, päästeametile või muule päästetöid või kindlustusjuhtumi asjaolude uurimist teostavale organile ning võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise.

20.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest Seesamile viivitamatult teatama. Teate võib edastada Seesamile kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või suuliselt. Teates peavad sisalduma vähe- malt andmed sündmuskoha, kahjustunud eseme, kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva ja teadaolevate kindlustusjuhtumi asjaolude, samuti teate edastaja kohta (kontakttelefon ning -aadress).

20.3 Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega (vaata punktid 21.2 ja 21.3).

20.4 Kindlustushüvitist saama õigustatud isik peab esitama Seesamile kahjuavalduse hiljemalt kolme kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest või sellest teadasaamisest.

20.5 Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires kõiki abinõusid kahju edasi- seks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusjuhtumi asjaolude ja põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ning tunnistajate väljaselgitamiseks.

20.6 Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma Seesami nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatusi võib teha ainult selleks, et ära hoida kahju tekkimine või vältida juba tekkinud kahju suurenemist või siis, kui muudatused on vajalikud avalikes huvides. Kindlustusvõtja peab enne muudatuste tegemist võimalusel küsima luba Seesamilt.

20.7 Kindlustusvõtja peab andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni.

20.8 Kindlustusvõtja peab võimaldama Seesamil sündmuskoht ja kahjustatud ese viivitamatult üle vaadata.

20.9 Kindlustusvõtja peab esitama Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele ja osalema Seesami kutsel sündmuskoha või kahjus- tunud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab Seesam kindlustusliigi tingimustes või eraldi doku- mendina.

20.10 Kindlustusvõtja peab tagama, et kindlustusvõtjaga samastatud isikud (punkt 11.1) täidaksid punkte 20.1–20.2 ja 20.4–20.9.

20.11 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki lepingu pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvita- mise kohta tehtud otsusest teadasaamist lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele üks kuu ette (punkt 26.4).

21. KAHJUKÄSITLUS

21.1 Kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus ja selle ulatus.

21.2 Pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahju- käsitluse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sisse- nõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks.

21.3 Seesam on kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid. 21.3.1 Kui kindlustusjuhtumiga seoses on algatatud tsiviilkohtu -, kriminaal- või väärteomenetlus, mille käigus

tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus Seesami täitmiskohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, peab Seesam kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastava menetluse peatamise või lõpetamise otsusest või jõustunud kohtuotsusest teadasaamist või muu vastavat õigust omava ametiisiku või organi otsusest teadasaamist.

21.3.2 Kui kindlustusliigi tingimustes on kahjukäsitluse lõpetamiseks ette nähtud muu tähtaeg, siis raken- datakse seda tähtaega.

9

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

21.4 Kui Seesam ei ole kahjukäsitlust lõpetanud punktides 21.3 – 21.3.2 ette nähtud aja jooksul, kuid kindlustus- juhtumi toimumine on tõendatud, võib kindlustusvõtja nõuda, et Seesam maksaks raha ulatuses, mis vastab selleks ajaks kindlaks tehtud täitmiskohustusele. Kui kahjukäsitluse lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu, siis selleks ajaks kahjukäsitluse lõpetamise tähtaja kulgemine peatub.

21.5 Juhul, kui Seesamil on tekkinud täitmiskohustus, ei ole tal kindlustushüvitise maksmise kohustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik (st kindlustusvõtja või poliisile märgitud soodustatud isik) on teatanud Seesamile kindlustushüvitise saaja nime ja arvelduskonto numbri.

21.6 Seesamil on kahju hüvitamisel õigus nõuda hävinud eseme säilinud osa omandiõiguse üleandmist, samuti kindlustusjuhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud (nt vargus, rööv) eseme omandiõiguse endale üleandmist. Kuni eseme või eseme omandiõiguse Seesamile üleandmiseni võib Seesam peatada kindlustushüvitise maksmise või vähendada kindlustushüvitist vastava eseme hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra.

21.7 Kui Seesam on hüvitanud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud (nt vargus, rööv) eseme väärtuse ja see hiljem leitakse, siis on kindlustusvõtjal kohustus viivitamatult teatada Seesamile eseme leidmisest või selle asukohast teadasaamisest.

21.8 Kui Seesami ja kindlustusvõtja vahel on vaidlus Seesami täitmiskohustuse või täitmiskohustuse ulatuse osas, siis võivad nad kirjalikult kokku leppida eksperdi või ekspertide grupi nimetamises ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisikulude kandja.

22. KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINDLUSTUSHÜVITISE ARVESTAMINE

22.1 Kahju hüvitamine toimub kindlustusliigi tingimustes sätestatud korras ja ulatuses.

22.2 Juhul, kui kahju hüvitamist puudutav küsimus on kindlustusliigi tingimustes reguleerimata, kohaldatakse regu- leerimata küsimuses käesolevates tingimustes sätestatud kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

22.3 Kindlustatud asja parandamine või asendamine toimub mõistlikel tingimustel, st kindlustusvõtja peab võima- luse korral valima soodsaima võimaluse.

22.4 Seesamil ei ole kohustust kahjustatud asja taastada ega hävinud asja asendada.

22.5 Mõistliku kahju suuruse kindlakstegemiseks on Seesamil õigus nimetada ehitus - või remondiettevõte, kellele on kindlustusvõtja kohustatud kahjustunud asja ette näitama. Ehitus- või remondiettevõtte nimetamisega ei võta Seesam kohustust parandamiseks nimetatud ehitus- või remondiettevõttes ega vastutust teostatavate tööde kvaliteedi eest.

22.6 Seesam tasub kindlustushüvitise selle saamiseks õigustatud isikule alati rahas.

22.7 Erinevalt punktist 22.6 märgitust võivad kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam leppida kokku, et Seesam tasub kindlustushüvitise kahjustatud asja taastavale ehitus- või remondiettevõttele järgmiste tingi- muste koosesinemisel: 22.7.1 kindlustusvõtja sõlmib ilma Seesami mistahes osaluseta töövõtulepingu ehitus- või remondiettevõttega,

kes kahjustatud asja taastab või remondib; 22.7.2 Seesam ei vastuta ehitus- või remondiettevõtte töökvaliteedi eest ega muude võimalike töövõtulepingu

rikkumiste eest; 22.7.3 juhul, kui Seesam ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on leppinud kokku kindlustushüvitise

tasumises ehitus- või remondiettevõttele, väljastab Seesam kindlustusvõtjale või remondi- või ehitusette- võttele garantiikirja;

22.7.4 kindlustusvõtja on kohustatud tasuma remondi- või ehitusettevõttele Seesami poolt tasutava kindlustus- hüvitise ja hüvitamise aluseks võetud kalkulatsiooni vahe.

22.8 Juhul, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam ei jõua kindlustatud asja parandamise teos- tamises kokkuleppele, tasub Seesam kindlustatud isikule kindlustushüvitise rahas soodsaima kalkulatsiooni või pakkumise alusel.

10

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

22.9 Kindlustushüvitise maksmisel on Seesamil õigus kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada: 22.9.1 poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus ning 22.9.2 kokkulepitud kindlustusperioodi lõpuni sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksed.

Kindlustusmakse võib kinni pidada sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Seesamil on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtjale.

22.10 Kindlustushüvitise arvestamisel kohaldatakse omavastutust viimasena pärast muid võimalikke kindlustus- hüvitise vähendamisi.

23. KINDLUSTUSHÜVITISE VÄHENDAMINE JA MAKSMISEST KEELDUMINE

23.1 Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui: 23.1.1 kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske hooletuse tõttu või tahtlikult; 23.1.2 kindlustusvõtja on rikkunud kohustust täita ohutusnõudeid ja mitte suurendada kindlustusriski ning see

rikkumine on mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja Seesami täitmise kohustust; 23.1.3 kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on

mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust; 23.1.4 kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada Seesamile kindlustusriski suurenemisest. Seesam

vabaneb oma täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui Seesam teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma.

23.1.5 kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustus- juhtumi saabumist;

23.1.6 kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli Seesami suhtes täita pärast kindlustus- juhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või Seesami täitmise- kohustusele;

23.1.7 kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud andmata Seesamile andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada (punkt 24.3);

23.1.8 esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või välja- maksmisest keeldumiseks.

23.2 Seesamil on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui makse saaja või temaga seotud isiku suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mille on kehtestanud Eesti Vabariigi Valitsus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid.

23.3 Seesam arvestab kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või selle vähendamisel rikkumise raskust ning selle mõju kahju tekkimisele.

23.4 Kui kindlustuslepingu rikkumine saab Seesamile teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on Seesamil õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui Seesam oleks kindlustuslepingu rikku- misest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud.

23.5 Seesam ei hüvita kahju, mida on otseselt või kaudselt põhjustanud: 23.5.1 sõda, kodusõda, riigipööre, sõjaline või anastatud võim, ülestõus, vastuhakk, mäss, rahvarahutus, revo-

lutsioon, terrorism, poliitiline relvastatud konflikt, invasioon, sõjaline konflikt, sõjategevus või sõja- sarnane tegevus, varade natsionaliseerimine või konfiskeerimine või rekvireerimine või mis tahes muu ülalnimetatud sündmusega sarnane sündmus või mis tahes meetmed, mis on võetud mis tahes ülal- nimetatud juhtumi kontrollimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks või on mis tahes viisil nendega seotud; 23.5.1.1Terrorism on mis tahes isiku tegu või ähvardus, mis põhjustab või ähvardab põhjustada kahju, mis

on tekitatud või väidetavalt tekitatud kas täielikult või osaliselt poliitilisel, usulisel, ideoloogilisel või muul sarnasel eesmärgil.

23.5.2 tuumareaktsioon, tuumakiirgus/kiirgus, tuumamaterjali kasutamine, tuumakütuse kasutamisest tekkinud jäätmed, tuumalõhkekehad või mistahes muu tuumarelv, radioaktiivne saaste;

23.5.3 magnet- või elektromagnetväli; 23.5.4 asbest, sünteetilised ehk tehismineraalkiud, ränidioksiid või toksiline hallitus; 23.5.5 omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS), hepatiit, veiste spongioosne entsefalopaatia (hullu

lehma tõbi), transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, Creutzfeldti Jakobi tõbi, Skreipi;

Terrorism on mis tahe isiku tegu või ähvardus, mis põhjustab või ähvardab põhjustada kahju, mis on ekitatud või väide aval tekitatud kas täielikult või osaliselt poliitilisel, u u isel, ide loogi- l sel või muul sarnasel eesmärgil.

11

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

23.5.6 geenmuundatud organism (GMO); 23.5.7 arvutikuriteod või küberkuritegevus; 23.5.8 elektrooniliste andmete kustutamise, hävimise, kahjustumise või esialgse struktuuri vigastumise tõttu

tekkinud mistahes muutus andmetes, tarkvaras või arvutiprogrammides või kahju, mis on tekkinud andmetele, tarkvarale või arvutiprogrammidele süsteemi funktsionaalsuse puudulikkusest, puudulikust kättesaadavusest või kasutuse ulatusest või juurdepääsust tekkinud kahju;

23.5.9 intellektuaalomandi õiguste rikkumine, sealhulgas autoriõiguste ja tööstusomandi rikkumine; 23.5.10 isiklike õiguste rikkumine; 23.5.11 mistahes konfidentsiaalse teabe, isikliku teabe, isikuandmete, sealhulgas ärisaladuse, töötlemis-

meetodite, kliendinimekirjade, finantsteabe, krediitkaardi andmete, terviseandmete või mis tahes muu mitteavaliku teabe kättesaadavaks tegemine või avalikustamine;

23.5.12 pinnase vajumine või liikumine; 23.5.13 keskkonnakahju või reostus, kui see pole ootamatu ja äkiline; 23.5.14 kosmosega seotud riskid; 23.5.15 vääramatu jõud; 23.5.16 punktis 23.5.1 – 23.5.15 toodud põhjustest tingitud töö või ärikatkestuse kahju.

24. NÕUDE ÜLEMINEK

24.1 Seesamile läheb üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soodus- tatud isikule kolmanda isiku (sh kindlustusvõtjaga samastatud isiku) vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (edas- pidi tagasinõue). Kui nõue on kindlustusvõtja üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on Seesamil tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult.

24.2 Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loobub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu (või õigusest, mis on selle nõude tagatiseks), vabaneb Seesam oma täitmiskohustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel.

24.3 Kindlustusvõtja või temaga samastatud isik peab Seesamile üle andma kõik olemasolevad andmed ja doku- mendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isik on tahtlikult jätnud andmata Seesamile kõik olemasolevad andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada.

25. NÕUETE AEGUMINE

25.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks.

25.2 Kui kindlustusvõtja on esitanud Seesamile nõude kahju hüvitamiseks ning Seesam on teatanud kahju hüvita- mata jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb Seesam täitmiskohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita ühe aasta jooksul pärast kahju hüvitamata jätmise või hüvitise vähendamise kohta Seesamilt otsuse saamist hagi kohtusse. Seesam ei vabane täitmiskohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale üheaastasest aegumistähtajast.

26. KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE

26.1 Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustuslepingu ülesütlemisel, kindlustuslepingust taganemisel, poolte kokkuleppel ja seaduses ettenähtud muudel alustel.

26.2 Kindlustuslepingu pool ütleb kindlustuslepingu üles ja taganeb sellest avalduse tegemisega teisele poolele.

26.3 Tähtajatu kindlustuslepingu võib kumbki pool üles öelda kokkulepitud kindlustusperioodi lõpul, teatades sellest üks kuu ette.

26.4 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvitamise kohta tehtud otsusest teadasaamist kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele üks kuu ette (punkt 20.11).

12

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

26.5 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid, järgmiselt: 26.5.1 Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda juhul, kui kindlustusvõtja suurendab

kindlustusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid süüliselt. Eeldatakse, et kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski, sh rikub ohutusnõudeid süüliselt.

26.5.2 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, teatades sellest ette üks kuu juhul, kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski võimalikkust mitte oma süü tõttu.

26.5.3 Sõltumata punktidest 26.5.1 ja 26.5.2 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava tähtaja juhul, kui kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust. Juhul, kui kindlustusvõtja täiendavaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumisel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4).

26.5.4 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustus- võtja poolt ilma Seesami nõusolekuta tehtud muudatuse tõttu ja kindlustusvõtja ei teatanud õigeaegselt kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest. Sellisel juhul võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.

26.5.5 Kui kindlustusrisk suureneb pärast kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata, võib Seesam nõuda kindlustuslepingu muutmist tagasiulatuvalt, alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustus- võtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega või kui suurenenud kindlustusriski korral Seesam ei oleks kindlustuslepingut sõlminud, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu.

26.5.6 Sõltumata punktidest 26.5.3 ja 26.5.5 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava tähtaja. Juhul, kui kindlustusvõtja täiendavaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumisel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4).

26.5.7 Juhul, kui kindlustusvõtja süül kindlustusriski suurenemine selgub pärast kindlustusjuhtumi toimumist, on Seesamil õigus kindlustusleping ilma ette teatamata üles öelda, sõltumata punktis 26.4 märgitust.

26.6 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustatud asi võõrandatakse. Seesam võib kindlustus- lepingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast asja võõrandamisest teadasaamist, teatades sellest kindlustusvõtjale ette üks kuu.

26.7 Kindlustatud asja võõrandamise korral on asja omandajal õigus kindlustusleping kokkulepitud kindlustus- perioodi lõpuks üles öelda. Selleks tuleb kindlustuslepingu ülesütlemise teade edastada hiljemalt ühe kuu jooksul asja omandamisest või omandamisest teadasaamisest. Kindlustuslepingu ülesütlemise korral peab asja võõran- daja tasuma Seesamile kindlustusmakseid kindlustuslepingu lõppemiseni ning sel juhul ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest.

26.8 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või kindlustusleping üles öelda ka üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes.

26.9 Juhul, kui Seesam taganeb kindlustuslepingust või ütleb selle üles üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, võib ta seda teha ülejäänud esemete või isikute suhtes üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et Seesam ei oleks kindlustuslepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. Seesami taganemisel kindlustuslepingust või selle ülesütlemisel üksnes mõne eseme või isiku suhtes võib kindlustus- võtja kindlustuslepingu tervikuna üles öelda hiljemalt kindlustusperioodi lõpuks, mil Seesami taganemine või ülesütlemine jõustub.

26.10 Juhul, kui Eesti Vabariigi Valitsuse, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu, Suurbritannia või Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud sanktsioonid takistavad otseselt või kaudselt kindlustusteenuse osutamist vastava kindlustuslepingu alusel, on Seesamil õigus kindlustusleping ühepoolselt ja ette teatamata üles öelda.

26.11 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja on hilinenud järgmiste kindlustusmaksete tasumisega vastavalt punktis 10 toodule.

26.12 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest makset vastavalt punktis 9 toodule.

26.13 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja on rikkunud teavitamiskohustust vastavalt punktis 15.1 toodule.

26.14 Seesamil on õigus kindlustusleping tühistada pettuse tõttu.

13

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Üldised lepingutingimused 1/2022

Tegemist on tõlkega inglisekeelsetest originaaltingimustest, kui originaali ja tõlke vahel peaks esinema erinevusi, lähtutakse originaaltingimustest.

26.15 Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlustusvõtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustussumma vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimetatud juhul üles öelduks või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamise teade esitati (punkt 16.7.2).

26.16 Kindlustusvõtjal on võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutusnõuete rakendamise teate kätte saamist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ette. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutusnõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 18.5).

26.17 Kui Seesam suurendab kindlustusmakset vastavalt punktis 15.3 toodule ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustuslepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest Seesamile ühe kuu jooksul pärast Seesami kindlustusmakse suurendamise teate saamist.

27. KINDLUSTUSLEPINGU ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE TAGAJÄRJED

27.1 Kindlustuslepingu ülesütlemine või sellest taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, arvates kindlustuslepingu lõppemisest. Kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni kehtima.

27.2 Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustuslepingu ülesütlemise või taganemise tõttu, on Seesamil õigus saada kindlustusmakseid kuni kindlustuslepingu lõppemiseni.

27.3 Juhul, kui kindlustatud ese hävib ja Seesamil on tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, on Seesamil õigus oma täitmise kohustusega tasaarvestada kokkulepitud kindlustusperioodi lõpu seisuga tasumata kindlustus- maksed.

28. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

28.1 Isikud, kellel on tulenevalt kindlustuslepingust või ettevalmistuste tegemisest kindlustuslepingulisse suhtesse astumiseks tekkinud Seesamiga vaidlus, on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtusse või Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne kindlustuse lepitusorgani poole pöördumist tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue Seesamile ja anda Seesamile võimalus nõudele vastata. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel www.eksl.ee.

28.2 Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus Seesami tegevuse kohta Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn).

Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022 Kehtivad alates 17.01.2022

Käesolevad õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused (edaspidi tingimused) on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse lepingust.

MÕISTED

1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku ajutine kehavigastus, ajutine töövõimetus, püsiv puue või surm kindlustus- perioodil toimunud õnnetusjuhtumi (p 1.1 ja p 1.2) tagajärjel. Kindlustushüvitist makstakse vastavalt poliisil märgitud kindlustushüvitise liigile (p 13).

1.1. Õnnetusjuhtumiks loetakse ootamatut ja äkilist kindlustatud isiku tahtest sõltumatut ning välismõjust tingitud kehavigastust.

1 Ootamatuks ja äkiliseks kehavigastuseks on selline vigastus, mille tekkimist ei olnud võimalik kindlus- tuslepingu sõlmimisel ette näha.

2 Kindlustatud isiku tahtest sõltumatu kehavigastus on selline vigastus, mis on tekkinud ilma kindlus- tatud isiku sellekohase soovita. Tahtest sõltumatuks kehavigastuseks ei loeta nt enesetappu, enesele tahtlikku kehavigastuse tekitamist jmt.

3 Välismõjust tingitud kehavigastuse all mõistetakse kõiki neid vigastusi (nt luumurd, lihaste- ja kõõluste rebendid või haavad), mis saavad alguse kehavälisest füüsilisest kontaktist (nt löök, põrutus, torge, muljumine, hammustus).

4 Kehavigastus on välismõjust tingitud organite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloo- giliste funktsioonide häire.

1.2. Õnnetusjuhtumiks loetakse ka kindlustatud isiku kehavigastuse tekkimist:

1 kuumarabanduse, päikesepiste, gaasi– või kemikaalimürgituse, maohammustuse, mesilase, herilase või vapsiku piste tagajärjel;

2 uppumisest või külmumisest.

2. Kindlustatud isik on lepingus nimeliselt märgitud füüsiline isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

2.1. Ilma kindlustuspoliisile märgitud erikokkuleppeta ei saa kindlustatud isikuks olla vaimse või füüsilise puudega isik, kes vajab igapäevast hooldust või järelevalvet.

3. Soodustatud isik on isik, kellel on õigus kindlustusjuhtumi toimumise korral saada kindlustushüvitist vastavalt kindlustuslepingule. Soodustatud isik määratakse lepingu sõlmimisel kindlustatud isiku kirjalikul nõusolekul ning selle kohta tehakse märge poliisile.

3.1. Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusjuhtumit, siis on hüvitise saajaks kindlustusvõtja või tema pärijad.

3.2. Kui soodustatud isik sureb pärast kindlustusjuhtumi toimumist, siis on hüvitise saajaks soodustatud isiku pärijad.

3.3. Kui soodustatud isikut ei ole kindlustuslepingus määratud, siis ajutise iseloomuga kehavigastuse, ajutise töövõimetuse või püsiva puude korral on hüvitise saajaks kindlustatud isik ning alaealise kindlustatud isiku korral tema seadusjärgne esindaja. Surmajuhtumi korral on hüvitise saajaks kindlustatud isiku pärija.

3.4. Pärijaks või pärijateks on isik(ud), kellele lähevad pärimise järgselt üle kindlustatud isiku kindlustus- lepingust tulenevad õigused ja kohustused.

3.5. Pärija või pärijad peavad kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et nad on õigustatud Seesamilt kindlustus hüvitist nõudma kindlustatud isiku asemel.

2

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

3.6. Kui pärijaid on mitu, siis hüvitatakse kindlustussumma pärijate vahel proportsionaalselt.

3.7. Kui soodustatud isikuks on märgitud Kindlustusvõtja, on Seesamil kindlustushüvitise maksmise kohustus üksnes juhul, kui kindlustusvõtja esitab kindlustatud isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimal- davas vormis nõusoleku lepingu sõlmimiseks.

KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS JA VARIANDID

4. Kindlustuskaitse kehtib poliisil märgitud kindlustusperioodil kogu maailmas.

5. Kindlustuskaitse variantideks on täis- või osaaegne kindlustuskaitse.

5.1. Täisaegne kindlustuskaitse kehtib 24 tundi ööpäevas.

5.2. Osaaegne kindlustuskaitse kehtib ainult tööülesandeid täites ja tööajal (sh tööajasisesel vaheajal ja töö- või ametilähetuses). Osaaegne kindlustuskaitse ei kehti teel tööle ja töölt ära minnes. Vaidluse korral lähtub Seesam tööõnnetuse raportist.

6. Kindlustuskaitse ei hõlma automaatselt neid spordialasid, tegevusi või elukutseid, mis on loetletud käesolevates tingimustes erikokkuleppel kindlustatavate tegevuste all (p 8-12).

7. Kui kindlustusvõtjal on lepingu sõlmimisel soov kindlustada ennast või teist isikut tegevus(t)e osas, mis on loetletud erikokkuleppel kindlustatavate tegevustena, tuleb Seesamit sellest kindlustuslepingu sõlmimisel teavitada.

ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD TEGEVUSED

8. Erikokkuleppel kindlustatavad tegevused on võistlussport, kõrge riskiastmega tegevus ja riskiohtlik amet. Kindlustus kaitse kehtib juhul, kui selle kohta on tehtud märge poliisile.

9. Võistlussport 9.1. Võistlussport on tegevus, mis on suunatud avalikus sportlikus konkurentsis edu saavutamisele, samuti

kutseline sporditegevus. Näiteks osalemine liigavõistlustel, Eesti karikavõistlustel, meistrivõistlustel ja rahvusvahelistel võistlustel, olümpiamängudel ning samuti vastavate võistluste treeningutel. Võistlusspor- diks ei loeta ühekordseid massispordiüritusi, näiteks rahvajooksud, rahvamaratonid jms.

9.2. Alaealise (alla 18 aasta vanuse) kindlustatud isiku puhul kehtib võistlusspordi kindlustuskaitse ka ilma erikokkuleppeta poliisil.

9.3. Kui kindlustatu tegeleb alljärgnevas loetelus märgitud spordialadel võistlusspordiga (sh võistlusteks ette- valmistavad treeningud), peab kindlustuskaitse kehtimiseks poliisil olema märge „Võistlussport”:

1 korvpall, jalgpall (sh ameerika jalgpall), võrkpall, käsipall, veepall, saalihoki;

2 squash, tennis, sulgpall;

3 kergejõustik (sh mitmevõistlus), triatlon, duatlon, orienteerumine;

4 jalgrattasõit, ratsutamine, rulluisutamine, rulasõit;

5 mäesuusatamine ja lumelauasõit selleks ettenähtud radadel, uisutamine;

6 purjetamine, purilauasport;

7 võistlustants, võimlemine;

8 jahisport, laskmine.

10. Kõrge riskiastmega tegevus 10.1. Kui kindlustatud isik tegeleb järgnevas loetelus märgitud või sarnase riskiastmega tegevusega, peab kind-

lustuskaitse kehtimiseks poliisil olema märge „Kõrge riskiastmega tegevus”:

1 jäähoki, maahoki;

2 allveespordialad sh sukeldumine kuni 40m sügavusele;

3 judo, karate, maadlus (va alla 12-aastaste laste puhul);

4 tõstesport (nt jõutõstmine);

5 veemotosport, veesuusatamine;

6 autosport;

7 kitebuggy, lohe- ja lainelauasurf jmt;

8 rula, tõukeratta või rulluiskudega rulapargis (skeitpargis) sõitmine (va alla 12-aastaste laste puhul).

3

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

10.2. Kui kindlustatud isik tegeleb või plaanib alustada tegelemist spordi- või tegevusalaga, mida ei ole käes- olevates tingimustes välja toodud, kuid mis on oma olemuselt sarnane loetletud aladega, tuleb antud ala raskusaste kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt Seesamiga kokku leppida. Vaidluse korral loetakse antud spordiala kõrge riskiastmega tegevuste hulka.

11. Kindlustuskaitse ei kehti järgnevate tegevuste korral: 1 alpinism, jää-, kalju-, seina-, mägironimine, mägimatka mine üle 5000m kõrgusele;

2 sukeldumine üle 40m sügavusele;

3 kärestikusõit ehk rafting;

4 poks (sh kickboxing, tai-poks jmt), sportlik vabavõitlus (MMA);

5 BASE, lennusport , langevarju- ja benjihüpped, kuumaõhupalli sõit jms alad;

6 suusahüpped, kiir- ja sööstlaskumine, heli-ski, bobikelgusõit;

7 mäesuusatamine ja lumelauasõit selleks mitte ettenähtud radadel;

8 trikijalgrattasport (sh BMX), parkuur, mäest laskumine ratastega;

9 igasugune motosport (sh motokross, enduro, trial, mäkketõus, ATV ja quad sport, mootorsaani võistlused), mootorrattasõit väljaspool teeliiklust (st metsas, põllul, jm maastikuradadel) ja muud analoogsed tegevused;

10 matkamine asustamata aladele, näiteks uuringud, ekspeditsioonid mägedesse, džunglitesse, kõrbetesse või muudesse sarnastesse piirkondadesse välisriikides.

12. Riskiohtlik amet 12.1. Riskiohtlikud ametid on: veoautojuht, raietööline, politseinik, piirivalvur, turvamees, päästetöötaja

(v.a kiirabitöötajad), kaevur, ehitaja (va sisetööde elektrik, santehnik, maaler), tuuker, inkassaator, kaskadöör, plahvatusohtlike ainete käitleja.

12.2. Kindlustuskaitse ei kehti kaitseväeteenistuse tegevteenistuses, ajateenistuses ega osavõtmisel sõjalistest õppustest, välja arvatud juhul, kui selles on Seesamiga eelnevalt kokku lepitud ning tehtud vastav märge poliisile.

KINDLUSTUSHÜVITISTE LIIGID

13. Kindlustushüvitise liigid on päevaraha hüvitis, valuraha hüvitis, ravikulude hüvitis, püsiva puude hüvitis, surma- juhtumi hüvitis ning ära jäänud ürituse piletihüvitis.

14. Seesam hüvitab kahju ja kulud kindlustuslepingu alusel tingimustes märgitud ulatuses, arvestades p 22 - 23 nimetatud välistusi ja erandeid.

15. Kindlustusvõtja valitud kindlustuskaitse variant, kindlustushüvitise liigid ning kindlustussummad märgitakse poliisile.

16. Päevaraha hüvitis 16.1. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutine töövõimetus, mille ravi kestab vähemalt

seitse kalendripäeva järjest, maksab Seesam päevaraha hüvitist, arvestades punktis 16.2-16.7 märgitut.

16.2. Seesam loeb ajutiseks töövõimetuseks olukorda, kus kindlustatud isikul on ajutiselt võimatu täita tema ametikohal ette nähtud tööülesandeid ning kindlustatud isikule on väljastatud raviarsti poolt (elektrooniline) töövõimetusleht, mis on tööandja poolt kinnitatud ja esitatud ravikindlustusteenust pakku- vale asutusele (nt Haigekassale).

16.3. Päevaraha hüvitis on mõeldud isikule, kellele väljastatakse töövõimetusleht. Näiteks isikule, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses.

16.4. Erandina on õigus päevaraha hüvitisele ka alaealise kindlustatud isiku töötaval seadusjärgsel esindajal (kindlustatud isikul) juhul, kui tal on vaja töölt eemal viibida alaealise kindlustatud isikuga toimunud kind- lustusjuhtumi tõttu ning esindajal on poliisile märgitud kindlustushüvitise liigiks päevaraha hüvitis.

16.5. Päevaraha hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel, sellel märgitud töövõimetusperioodi eest. Hüvitist makstakse ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumise päevast.

16.6. Päevaraha hüvitise suuruseks on poliisil märgitud päevaraha hüvitise summa ühe päeva kohta.

4

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

16.7. Päevaraha hüvitist ei maksta:

1 juhul, kui kindlustatud isik on ajutiselt töövõimetu vähem kui seitse kalendripäeva järjest;

2 pärast seda, kui kindlustatud isikul lõppeb töövõimetuslehel märgitud töövõimetusperiood;

3 juhul, kui töövõimekaotus ei ole tingitud õnnetusjuhtumist (vt p 1.1-1.2);

4 hetkest, mil Seesam määrab kindlustatud isikule püsiva puude hüvitise;

5 juhul, kui kindlustatud isikule ei ole väljastatud töövõimetuslehte.

17. Valuraha hüvitis 17.1. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatud isikul ajutine tervisekahjustus, mis vastab „Valuraha

hüvitise tabelis” kirjeldatule ning mille ravi kestab vähemalt seitse kalendripäeva järjest, maksab Seesam valuraha hüvitist. Raviaja kestus peab olema raviarsti poolt kinnitatud. Raviaja kestuse nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud luumurru korral.

17.2. Valuraha hüvitis on ühekordne hüvitis, mis arvutatakse protsendina poliisile märgitud kindlustussummast. Valuraha hüvitise suuruse määramise aluseks on poliisil märgitud “Valuraha hüvitise tabel”.

17.3. Vigastuse korral, mida „Valuraha hüvitise tabel“ ei hõlma, teeb Seesam otsuse hüvitise kohta analoogia korras, tuginedes usaldusarsti otsusele ja arvestades vigastuse raskusastet. Juhul, kui Seesami usaldusarstil analoogiat rakendada ei ole võimalik, valuraha hüvitist ei maksta.

17.4. Valuraha hüvitist makstakse ühe kindlustusperioodi jooksul toimunud õnnetusjuhtumite korral maksi- maalselt kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma ulatuses.

18. Ravikulude hüvitis 18.1. Kui kindlustatud isik vajab kindlustusjuhtumi tagajärjel vigastusest paranemiseks tervishoiuteenuseid,

mida Eesti Haigekassa ei hüvita, maksab Seesam ravikulude hüvitist p 18.5 märgitud teenuste eest ja ulatuses.

18.2. Hüvitatakse teenused, mida on osutanud Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omav arstipraksis, riiklik või munitsipaalasutus, terviseameti registrisse kantud äriühing või on tervishoiuteenust osutaval isikul kehtiv kutsetunnistus.

18.3. Hüvitatakse ravikulud, mis on tehtud kahe aasta jooksul arvates õnnetusjuhtumi toimumisest.

18.4. Ühe kindlustusjuhtumi korral on maksimaalseks ravikulude hüvitiseks poliisil märgitud kindlustussumma.

18.5. Hüvitamisele kuulub:

1 õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud hambavigastuse ravikulu;

2 arsti poolt osutatavad ja/või määratavad ja meditsiiniliselt põhjendatud uuringu- ja analüüsikulud näiteks radioloogilised uuringud (röntgen, kompuutertomograafia jmt), samuti visiiditasud;

3 ravi seisukohalt vajalik ja arsti poolt määratud plastilise kirurgia mõistlik ja vajalik kulu;

4 ravi seisukohalt vajalik ja arsti poolt määratud füsioteraapia ja ravikehakultuuri kulu (sh massaažikulu);

5 raviarsti poolt määratud taastusravi abivahendite soetamise kulu (nt võimlemispall, ekspander), mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud;

6 ravi seisukohalt vajalik ja põhjendatud meditsiiniliste abivahendite (näiteks kargud, ratastool jmt) renti- mise või soetamise kulu, mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud;

7 haigla voodipäevatasu juhul, kui ravivajadus on tingitud kindlustusjuhtumist.

18.6. Hüvitamisele ei kuulu:

1 kahju, mis on tekkinud hambale või proteesile hammustamise tagajärjel. Samuti ei hüvitata kulutusi hambakaariese ja muude stomatoloogiliste haiguste raviks;

2 kulutused ravimitele;

3 kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse, välisriigi sõiduki kohustusliku vastutus- kindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;

4 kulutused, mille on kandnud haigekassa, teine kindlustusandja, tööandja, riik, kohalik omavalitsus või muu isik või on eelnimetatud asutus või isik teinud otsuse kulutuste kandmise kohta.

19. Püsiva puude hüvitis 19.1. Kindlustatud isikul on õigus püsiva puude hüvitisele, kui tal tekib kindlustusjuhtumi tagajärjel püsiv puue.

19.2. Seesam loeb püsivaks puudeks seisundit, mille korral inimese kehaosa või meeleorgani funktsioon ei ole taastunud ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest ja seetõttu on häiritud selle kehaosa või

5

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

meeleorgani normaalne funktsioneerimine.

19.3. Püsiva puude hüvitise suuruse määramise aluseks on poliisil märgitud “Püsiva puude hüvitise tabel”. Hüvitis makstakse ühekordse hüvitisena protsentuaalselt kindlustussummast vastavalt „Püsiva puude hüvitise tabelile“.

19.4. Vigastuse korral, mida „Püsiva puude tabel“ ei hõlma, teeb Seesam otsuse hüvitise kohta analoogia korras, tuginedes usaldusarsti otsusele ja arvestades samalaadseid vigastusi ning vigastuse raskusastet. Juhul, kui Seesami usaldusarstil analoogiat rakendada ei ole võimalik, hüvitist ei maksta.

19.5. Püsiva puude olemasolu ja suuruse määrab Seesami usaldusarst pärast seda, kui kindlustusjuhtumi toimu- misest on möödunud üks aasta, võttes aluseks kindlustatud isiku tervisliku seisundi puude määramise ajal. Seesamil on õigus vigastuse iseloomust lähtuvalt teha otsus püsiva puude kohta varem kui ühe aasta möödumisel kindlustusjuhtumi toimumisest.

19.6. Püsiva puude määramisel arvestatakse ainult puude raskust ja iseloomu, mitte aga kindlustatu ametit, hobisid, eluviisi.

19.7. Kui õnnetusjuhtumist põhjustatud puude raskusaste on „Püsiva puude tabeli“ kohaselt vähemalt 60% maks- takse hüvitis välja poliisile märgitud püsiva puude hüvitise kindlustussumma ulatuses.

20. Surmajuhtumi hüvitis 20.1. Kui kindlustatud isik sureb kindlustusperioodil toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel, on poliisil

märgitud soodustatud isikul või soodustatud isiku puudumisel pärijatel õigus surmajuhtumi hüvitisele. Surmajuhtumi hüvitist ei maksta, kui kindlustatud isik sureb hiljem kui kolme aasta möödudes kindlustus- juhtumi toimumise kuupäevast.

20.2. Kui juhtumi kohta on käimas tsiviil-, kriminaal-, haldus- või väärteomenetlus ja sellel on Seesami täitmis- kohustuse või selle ulatuse kindlakstegemiseks oluline tähtsus, pikeneb dokumentide esitamise tähtaeg nimetatud menetluse aja võrra.

21. Ära jäänud ürituse piletihüvitis 21.1. Kui kindlustustatud isik ei saa temaga juhtunud õnnetusjuhtumi (p 1.1 ja p 1.2) tõttu osaleda üritusel (kont-

sert, etendus, spordivõistlus, spordilaager), mille pilet on soetatud või osalustasu makstud enne õnnetus- juhtumi toimumist, hüvitatakse kindlustatud isiku pileti või osalustasu maksumus, mida kindlustatud isikul ei olnud võimalik ürituse korraldajalt või muul viisil tagasi saada.

21.2. Kindlustuskaitse kehtib üritustele, mis toimuvad Eesti Vabariigis ja mis toimuvad kuni ühe aasta jooksul peale kindlustusjuhtumit.

21.3. Ei hüvitata ära jäänud üritusega seotud transpordi- ja majutuskulu, näiteks bussipiletite maksumus, rendiauto kulu, hotellitasud jms.

KINDLUSTUSJUHTUMI VÄLISTUSED, KINDLUSTUSHÜVITISE VÄHENDAMINE JA MAKSMISEST KEELDUMINE

22. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahju ja kulutusi, mis:

1 ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist;

2 on tingitud õnnetusjuhtumist, mis on toimunud   enne kindlustuslepingu sõlmimist;

3 on põhjustatud haigustest, näiteks infarkt, insult, suhkruhaigus, epilepsia, radikuliit, viirushaigused, ülekoormusvigastused, nende tagajärjel tekkinud vigastustest, ravist, meditsiiniliste abinõude tarvitusele võtmisest jmt, välja arvatud juhul, kui haigus on vahetult tingitud kindlustusjuhtumist.

4 on seotud lülisamba lülidevaheliste ketaste kahjustustega (nt diski prolaps, nimme-  ja muude  lülivahe- ketaste haigusseisundid);

5 on tingitud selgrookumeruste muutustest, alakeha- või kubemesongast;

6 on põhjustatud hammaste ja/või hambaproteeside vigastusest, v.a juhul, kui poliisile on märgitud kindlustus- hüvitise liigina ravikulude hüvitis;

7 on põhjustatud hammaste ja/või hambaproteeside kaotusest, välja kukkumisest ja tõmbamisest, v.a juhul, kui see on otseses põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumiga ja poliisile on märgitud kindlustushüvitise liigina ravikulude hüvitis;

8 on põhjustatud proteeside purunemisest (va p 22.7 märgitud juhul);

9 on põhjustatud bakteriaalsetest infektsioonidest (nt hambakaaries, toidumürgitus, salmonelloos,

6

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

düsenteeria jms) ja viirustest, v.a teetanus, marutõbi;

10 on põhjustatud haigestumisest HI-viirusesse, AIDS-i või hepatiiti;

11 on põhjustatud rasedusest, raseduse katkemisest või sünnitusest;

12 on seotud vaimse tervise häirete ja raviga sh psüühikahäiretega ning nendega seotud vigastustega;

13 on põhjustatud putuka, puugi (näiteks puukborrelioos, puukentsefaliit) või ämblikuliste pistest või hammus- tusest (va p 1.2.1 märgitud juhtudel);

14 on põhjustatud kokkupuutest mürgiste seente, marjade, taimede või ainetega (va p 1.2.1 märgitud juhtudel);

15 on tekkinud seoses kindlustatud isiku kinnipidamisega või viibimisega kinnipidamisasutuses kinnipeeta- vana.

23. Seesamil on õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda selle maksmisest, kui:

1 kindlustatud isiku paranemisaeg pikeneb mõjutatuna haigusest või vigastusest, mis ei ole tingitud kindlustus juhtumist;

2 tegu on sama kehaosa korduva vigastusega. Seesam loeb sama kehaosa korduvaks vigastuseks sellist vigastust, mis on esinenud kindlustatud isikul kindlustusjuhtumile vahetult eelnenud 24 kuu jooksul;

3 kindlustusjuhtumi saabumist on mõjutanud krooniliselt esinev kehavigastus (näiteks kahjustunud põlve- liigesed hakkavad pärast pingutust valutama, õlg läheb korduvalt liigesest välja).

KINDLUSTUSRISKI VÕIMALIKKUSE SUURENEMINE JA SELLEST TEATAMINE

24. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsitletakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosuse suurene- mist. Kindlustusriski võimalikkuse suure nemisena käsitleb Seesam punktides 26 ja 27 nimetatud asjaolusid.

25. Kindlustusriski võimalikkuse suure nemisest tuleb Seesamit teavitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 töö- päeva jooksul, arvates kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest.

26. Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu kehtivuse algust või selle kehtivuse ajal toimunud andmete muutu- misest, mille kohta on küsitud kindlustuse sooviavalduses või muul viisil kindlustuslepingu sõlmimisel.

27. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemiseks loetakse:

27.1. kindlustatud isiku elukohariigi muutumist;

27.2. kindlustatud isiku elukutse, ameti ja/või tegevusala muutumist;

27.3. kindlustatud isiku huvialade või hobide muutumist;

27.4. kindlustatud isiku tervisliku seisundi olulist ja/või püsivat kahjustumist või halvenemist, mh füüsilist või vaimset puuet, võrreldes kindlustuslepingu sõlmimise ajaga.

28. Kui kindlustusvõtja või kindlustatud isik rikub punktis 25 nimetatud kohustust, vabaneb Seesam oma täitmis- kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud teate kätte saama.

KINDLUSTUSRISKI VÕIMALIKKUSE SUURENDAMISE KEELD

29. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamisena käsitletakse käesolevate tingimuste ohutusnõuetes sätestatud kohustuste rikkumist kindlustusvõtja või kindlustatud isiku poolt.

30. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isik ei või rikkuda ohutusnõuetes nimetatud kohustusi.

31. Kui kindlustusvõtja või kindlustatud isik rikub ohutusnõuetes nimetatud kohustusi ja kindlustusjuhtum toimub eelnimetatud rikkumise tõttu, vabaneb Seesam kindlustushüvitise maksmisest ulatuses, mil määral aitas kohus- tuse rikkumine kaasa kindlustusjuhtumi toimumisele.

OHUTUSNÕUDED

32. Kindlustatud isik on kohustatud täitma oma tervise suhtes kahjuliku tagajärje saabumise vältimise eesmärgil:

32.1 mõistlikku hoolsuskohustust;

32.2 kehtivaid õigusakte, sh liiklusseadust;

32.3 seadmete ja tehnika kasutus- ja ohutusjuhendeid;

7

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022

32.4 tööohutusnõudeid;

32.5 arsti poolt määratud ravirežiimi, juhiseid või soovitusi.

33. Kindlustatud isik ei tohi oma tahtliku või teadliku tegevusega oma elu ja tervist mistahes viisil ohtu seada, nt alga- tada kaklust; joobe- või väsimusseisundis, joobetunnustega või vastavat juhtimisõigust omamata juhtida sõidukit või muud liiklusvahendit; ületada suurimat lubatud sõidukiirust jmt.

34. Kindlustatud isik ei tohi ilma meditsiinilise näidustuseta tarbida narkootilisi ja psühhotroopseid jmt aineid, samuti mürgiseid seeni, taimi ja marju.

35. Kindlustatud isik peab alkoholi tarbimisel arvestama oma vanuse, üldise tervisliku seisundi ja asjaoluga, et alkoholi tarbimisel suureneb häirunud kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu õnnetusjuhtumi saabu- mise võimalus ning seetõttu tema tervise suhtes kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosus.

ÜLDISED KOHUSTUSED PÄRAST KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMIST

36. Kindlustatud isik on kohustatud kindlustus juhtumi toimumise korral:

36.1. pöörduma 24 tunni jooksul arsti poole;

36.2. informeerima kolme tööpäeva jooksul Seesamit toimunud õnnetusjuhtumitest, esialgsest diagnoosist ja raviasutusest, kus ravi toimub;

36.3. täitma arsti ettekirjutusi;

36.4. andma koheselt Seesami poolt nõutavat asjassepuutuvat lisainformatsiooni. Seesamil on õigus küsida kahjujuhtumiga seotud täiendavaid dokumente;

36.5. vajadusel lubama enda läbivaatust Seesami usaldusarstil;

36.6. süüteo või liiklusõnnetuse korral pöörduma koheselt ise või teiste isikute vahendusel politsei poole.

37. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus ajutise kehavigastuse või püsiva puude korral on kindlustusvõtjal või kindlustatud isikul, kindlustatud isiku surma korral kindlustusvõtjal või soodustatud isikul. Eelnimetatud isikud on kohustatud esitama Seesamile teavet, mis on vajalik Seesami lepingukohustuste täitmise kindlaksmääramiseks.

38. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb Seesamile esitada nõuetekohane kindlustushüvitise avaldus ja Seesami poolt küsitud lisadokumendid, sealhulgas:

38.1. meditsiinilised dokumendid, mis tõendavad vigastust ja selle tekkimist, teostatud ravi, raviaja kestvust ning sisaldavad diagnoosi toetavat tõendusmaterjali. Näiteks epikriis (väljavõte haigusloost), teostatud uuringute vastused, hambavigastuse korral hambaravikaardi väljavõte;

38.2. uurimisasutuse väljastatud asjakohased dokumendid kindlustusjuhtumi põhjuse ja asjaolude kohta juhul, kui olete saanud kannatada liiklusõnnetuses või õigusvastase teo tõttu ning Seesam dokumentide esita- mist soovib;

38.3. ravikulude hüvitise taotlemisel meditsiiniline dokument ravi ja/või meditsiiniliste abivahendite vajalikkuse põhjendatusega;

38.4. ravikulude hüvitise taotlemisel kulutusi tõendavad dokumendid;

38.5. päevaraha hüvitise taotlemisel väljavõte tööandja poolt kinnitatud ja ravikindlustusasutusele välja- maksmiseks esitatud töövõimetuslehest. Seesamil on õigus kontrollida töövõimetuslehe andmeid Eesti Haigekassast;

38.6. ära jäänud piletihüvitise taotlemisel ürituse pileti või osalustasu maksmist tõendava dokumendi ning teenusepakkuja tõendi tagastamisele mittekuuluva osa kohta;

38.7. püsiva puude hüvitise taotlemisel meditsiiniline dokument, milles on kirjeldatud püsiv ja taastumatu vigastus ja selle ulatus (võimalusel töövõime hindamise eksperthinnang, puude raskusastme tuvastamise otsus);

38.8. surmajuhtumi hüvitise taotlemisel ka surma põhjuse teatis, surmatõend, vajadusel pärimistunnistus.

39. Seesamil on seadusest tulenev õigus raviga seonduva kontrollimiseks teha järelpärimisi vastavatele asutustele ja isikutele. Kui ravi pikkus ja põhjendatus ei vasta kindlustusjuhtumist tulenevale diagnoosile, maksab Seesam kind- lustushüvitist vaid põhjendatud raviaja eest.

Püsiva puude hüvitise tabel 1/2020 Kehtib alates 01.07.2020

Käesolev püsiva puude hüvitise tabel on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingust.

Püsiva puude Vigastus protsent

1 PEA- JA SELJAAJU KAHJUSTUSED

1.1 Peaaju kahjustused:

Peaaju kahjustuste jääknähtude raskuse hindamisel on aluseks informatsioon psühhosotsiaalsest toimetulekust, isiksusest ning tervislikust seisundist enne ja pärast kindlustusjuhtumit.

a) keskmise raskusega ajutrauma jääknähud (trauma algsümptomid viitavad ajukontusioonile, 25-45 ajukahjustus pole aga väga sügav, lisaks vaevustele esinevad lokaalsed nähud – pareesid,

psühho orgaanilised häired jm –, ravile vaatamata võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsia- hooge)

b) raske ajutrauma jääknähud (trauma algsümptomid viitavad raskele ajutraumale selgete lokaal- 55-75 sete ja üldiste ajukahjustuse nähtudega, mentaalsete nähtude kõrval esineb erineva raskusa- stmega neuroloogilisi ärajäämanähte – pareese, kõnehäireid jt –, ravile vaatamata võivad esineda korduvad epilepsiahood)

c) üliraske ajutrauma jääknähud (mentaalsed ja psühhoorgaanilised häired ning isiksuse muutu- 80-100 sed on raskekujulised, nendega võivad kaasneda neuroloogilised ärajäämanähud – kõnehäire,

väljendunud inertsus, algatusvõime puudumine, pingeseisundid jt –, sagedad epilepsiahood), mis põhjustavad psühhosotsiaalse tegevuse raske piiratuse

1.2 Seljaaju kahjustused:

a) seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsiooni- 30-60 häirega. Põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad

b) seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise 60-80 halvatusega, põie- ja pärasoole häiretega

c) seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise 80-100 halvatusega, põie- ja pärasoole funktsioonihäiretega

d) seljaaju täielik läbilõikesündroom. Läbilõikesündroom tähendab, et seljaaju kõik 80-100 juhteteed on teataval kõrgusel täiesti katkenud

2 PEA JA NÄO KAHJUSTUSED

Koljuluude defektidele ja koljumurdudele kaasuvad peaagu alati peaaju traumad, mida tuleb trauma raskuse hindamisel arvestada.

2.1 Vigastused:

a) ajukolju väikesed katmata (ka suuremad kaetud) defektid 0-10

b) olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigastused peaaju funktsioonihäireta. 30-40 Siia kuuluvad kõik suuremad traumajärgsed ajukolju defektid, kus vigastatud on ka sisemine

luu plaat

2

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Püsiva puude hüvitise tabel 1/2020

2.2 Nägu moonutavad armid ja deformatsioonid:

a) nägu tunduvalt inetukstegevad või moondavad armid 25-35

b) nägu eriti inetuksmoondavad armid, neist põhjustatud miimika puudumine, pehmete kudede 45-55 puudumine, muuhulgas nina või mõlema kõrvalesta kaotus

2.3 Näonärvi perfeerne halvatus:

a) väljendunud parees või kontraktuurid 20-30

b) täielik halvatus või moondav kontraktuur 40

c) mõlemapoolne täielik halvatus 50

3 SILMADE KAHJUSTUSED

3.1 Homonüümne kvadrantanopsia:

a) ülal 20

b) all 30

c) homonüümne hemianopsia 40

3.2 Bitemporaalne hemianopsia:

a) kahe silmaga nägemine säilib 10

b) kahe silmaga nägemine puudub 30

3.3 Akommodatsioonihalvatus:

a) ühel silmal 15

b) mõlemal silmal 25-30

c) läätse kaotus (puudumine) 15

d) pulseeriv eksoftalm ühel silmal 15

e) ühe silma nägemisvõime kaotus 40

f) nägemise täielik kaotus 100

3.4 Silmade nägemisteravuse langus korrigeeritult:

4 KÕRVADE SEISUND JA KUULMISVÕIME

4.1 Kuulmisteravuse langus (määratakse audiomeetriliselt kolm kuud peale kindlustusjuhtumit):

a) ühest kõrvast üle 90 dB 10

b) kurtus ühest kõrvast 20

c) kurtus mõlemast kõrvast 50

Parem silm

Vasak silm 0,7 või parem 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 alla 0,1

0,7 või parem 0% 0% 0% 5% 10% 10% 15% 20%

0,6 0% 5% 5% 5% 10% 10% 15% 20%

0,5 0% 5% 5% 5% 10% 10% 15% 20%

0,4 5% 5% 5% 10% 15% 15% 20% 30%

0,3 10% 10% 10% 15% 20% 25% 35% 45%

0,2 10% 10% 10% 15% 25% 50% 60% 70%

0,1 15% 15% 15% 20% 35% 60% 75% 85%

alla 0,1 20% 20% 20% 30% 45% 70% 85% 100%

Püsiva puude Vigastus protsent

3

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Püsiva puude hüvitise tabel 1/2020

5 NINA, SUU, KÕRI, NEEL JA SÖÖGITORU

5.1 Nina:

a) lõhnatunde täielik kaotus koos maitsmismeele häiretega 10

b) ninakäikude ahenemine mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega 10

c) ninakäikude ahenemine mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega 20

5.2 Keele amputatsioon distaalse kolmandiku osas 15

5.3 Keele amputatsioon keskmises kolmandikus 30

5.4 Keele amputatsioon täies ulatuses 50

5.5 Kõri puudumine 40-60

5.6 Raske neelamishäire, mille tõttu toit satub kergesti hingamisteedesse 30-40

5.7 Toitumine sondi kaudu 50-60

6 RINDKERE

6.1 Kopsusagara või osaline kopsu eemaldamine 15

6.2 Ühe kopsu puudumine 40-60

7 KÕHUÕÕNE JA VAAGNASISESED ELUNDID

7.1 Ühe neeru kaotus, teine neer terve 20-40

7.2 Mao puudumine 50

7.3 Kusepõie puudumine 40

7.4 Suguti ja mõlema munandi kaotus 50

7.5 Emaka eemaldamine:

a) alla 35 a. kindlustatud isikul 25

b) 35-45 a. kindlustatud isikul 15

c) üle 45 a. kindlustatud isikul 10

8 JÄSEMETE VIGASTUSED

8.1 Fistuloosne osteomüeliit 10

8.2 Sõrmed ja kämblaluud

8.2.1 Ühe sõrme kaotamine:

a) pöidla küüslüli või selle osa 10

b) pöidla küüslüli ja poole põhilüli või kogu pöial 20

c) pöial ja vastav kämblaluu 25

d) II sõrm koos kämblaluuga 15

e) II sõrm põhilülist 8

f) II sõrm kesklülist 5

g) III - V sõrm koos vastava kämblaluuga 10

h) III - V sõrm põhilülist 5

i) III - V sõrm kesklülist 3

j) II, III, IV, V sõrm küüslülist 2

Püsiva puude Vigastus protsent

4

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Püsiva puude hüvitise tabel 1/2020

8.2.2 Kahe sõrme kaotamine:

a) pöial ja üks III - V sõrmest 25

b) pöial ja üks III - V sõrmest koos vastavate kämblaluudega 30

c) pöial ja kogu nimetissõrm 30

d) pöial ja nimetissõrm koos vastavate kämblaluudega 35

e) kaks sõrme v.a pöial 15

f) kaks sõrme v.a. pöial koos vastavate kämblaluudega 20

8.2.3 Kolme sõrme kaotamine:

a) pöial ja kaks III - V sõrmest 30

b) pöial, nimetissõrm ja üks muu sõrm 35

c) pöial ja kaks muud sõrme koos vastavate kämblaluudega 35

d) kolm sõrme v.a. pöial 20

e) kolm sõrme v.a. pöial koos vastavate kämblaluudega 25

8.2.4 Nelja sõrme kaotamine:

a) pöial ja kolm muud sõrme 35

b) pöial ja kolm muud sõrme koos vastavate kämblaluudega 40

c) neli sõrme v.a. pöial 35

d) neli sõrme v.a. pöial koos vastavate kämblaluudega 40

8.2.5 Kõigi viie sõrme kaotus 45

8.2.6 Viie sõrme puudumine koos kämblaluudega 50

8.3 Ülajäse, v.a sõrmed

8.3.1 Randmeliigese kontraktuur:

a) kerge või keskmine aste (painutus ja sirutus 20-40 kraadi) 10

b) raske aste (painutus ja sirutus 0-15 kraadi) 20

8.3.2 Randmeliigese anküloos soodsas asendis 10

8.3.3 Randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis 20

8.3.4 Käelaba puudumine randmeliigesest 50

8.3.5 Küünarvarre pöördliikuvuse puudumine või oluliselt piiratud ulatus (olenevalt asendist) 10-20

8.3.6 Küünarvarre amputatsioon ülemises kolmandikus või eksartikulatsioon küünarliigesest 50

8.3.7 Küünarliigese kontraktuur:

a) kerge aste (painutus 50-60 kraadi, sirutus 160-170 kraadi) 10

b) keskmine või raske aste (painutus 65-90 kraadi, sirutus 140-155 kraadi) 20

8.3.8 Küünarliigese anküloos soodsas asendis 20

8.3.9 Küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis 30-40

8.3.10 Rangluu ebaliiges 10

8.3.11 Õlaliigese anküloos soodsas asendis 20

8.3.12 Õlaliigese anküloos ebasoodsas asendis 30

8.3.13 Õlavarre amputatsioon, eksartikulatsioon õlaliigesest 70-80

8.3.14 Õlavarre amputatsioon mistahes osas 50

8.3.15 Ainsa ülajäseme traumaatiline amputatsioon 100

8.3.16 Mõlema käe amputatsioon 100

8.3.17 Radiaalnärvi täielik halvatus 20

8.3.18 Ulnaarnärvi täielik halvatus 25

8.3.19 Küünarvarre kõikide närvide halvatus 50-60

Püsiva puude Vigastus protsent

5

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Püsiva puude hüvitise tabel 1/2020

8.3.20 Kõikide küünarvarre närvide täielik halvatus 45

8.3.21 Kodarluunärvi või keskpidise närvi täielik halvatus 30-40

8.3.22 Küünarluunärvi täielik halvatus 20

8.3.23 Õlavarre kõikide närvide halvatus 60-70

8.3.24 Õlavöötme täielik halvatus 60

8.4 Alajäse

8.4.1 Suurvarba kaotus põhilülist 4

8.4.2 Iga II - V varba kaotus (amputatsioon põhilülist) 2

8.4.3 Jalapöia amputatsioon 20

8.4.4 Labajala või jalakedra amputatsioon 30-35

8.4.5 Hüppeliigese anküloos soodsas asendis 10-20

8.4.6 Hüppeliigese anküloos ebasoodsas asendis 20

8.4.7 Põlveliigese kontraktuur:

a) kerge aste (painutus 75-85 kraadi, sirutus 170-175 kraadi) 10

b) keskmine või raske aste (painutus 90 kraadi või rohkem, sirutus 165 kraadi või vähem) 20

8.4.8 Põlveliigese anküloos soodsas asendis 20

8.4.9 Põlveliigese anküloos ebasoodsas asendis (painutusseisus mitte üle 160 kraadi) 30-40

8.4.10 Puusaliigese kontraktuur:

a) kerge või keskmine aste (painutus 55-80 kraadi, sirutus 0-10 kraadi, 10 abduktsioon 20-35 kraadi)

b) raske aste (painutus kuni 55 kraadi, sirutus 0 kraadi, abduktsioon kuni 20 kraadi) 20

8.4.11 Puusaliigese anküloos soodsas asendis 30-40

8.4.12 Puusaliigese anküloos ebasoodsas (painutus-) asendis alla 60 kraadi 40-50

8.4.13 Hästi funktsioneeriv puusa- või põlveliigese endoprotees 20

8.4.14 Puusanärvi täielik halvatus 20

8.4.15 Sääre amputatsioon 30

8.4.16 Mõlema sääre amputatsioon 60-80

8.4.17 Sääreluunärvi või reienärvi täielik halvatus 30-40

8.4.18 Reie amputatsioon 50

8.4.19 Kogu alajäseme kaotus 60

8.4.20 Ühe jala sääre ja teise jala reie amputatsioon 70-90

8.4.21 Mõlema reie amputatsioon 90

8.4.22 Mõlema alajäseme täielik kaotamine 100

8.4.23 Pindluunärvi täielik halvatus 20

8.4.24 Istmikunärvi täielik halvatus 40-60

9 PÜSIVA PUUDE PROTSENDI ARVUTAMINE

9.1 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt püsivalt kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse kindlustushüvitise aluseks oleva püsiva puude protsent raskeima kahjustuse järgi.

9.2 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt püsivalt kahjustunud rohkem kui ühe kehaosa või meeleorgani funktsioon, siis arvestatakse koondhüvitis, mis ei ületa poliisil märgitud püsiva

puude hüvitise kindlustussummat.

Püsiva puude Vigastus protsent

Valuraha hüvitise tabel 1/2022 Kehtib alates 17.01.2022

Käesolev valuraha hüvitise tabel on osa Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam) ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingust.

Valuraha Vigastus protsent

1. KOLJUVIGASTUSED

1.1 Koljuluude murrud:

a) koljuvõlvi murd ................................................................................................................................................................................. 10

b) koljupõhimiku murd........................................................................................................................................................................ 15

c) koljuvõlvi ja –põhimiku murd .....................................................................................................................................................20

1.2 Koljusisesed verevalumid:

a) epiduraalne ......................................................................................................................................................................................... 10

b) subduraalne, ajusisene, subarahnoidaalne verevalum .................................................................................................... 15

1.3 Peaajukahjustused:

a) ajuvapustus e kommotsioon e konkussioon ......................................................................................................................... 2

b) Ajupõrutus e ajukontusioon ......................................................................................................................................................... 10

1.4 Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjustused:

a) seljaajupõrutus ................................................................................................................................................................................... 7

b) traumaatiline epilepsia .................................................................................................................................................................. 15

1.5 Traumaatiline pleksiit ............................................................................................................................................................................ 10

2. PEHMED KOED

2.1 Pehmete kudede II või III astme põletus:

a) 1-2% kehapinnast ............................................................................................................................................................................... 3

b) 3-4% kehapinnast .............................................................................................................................................................................. 7

c) 5-6% kehapinnast ............................................................................................................................................................................. 10

d) 7-8% kehapinnast ............................................................................................................................................................................. 15

e) 9-10% kehapinnast ...........................................................................................................................................................................20

f) 11-20% kehapinnast ..........................................................................................................................................................................25

g) üle 20% kehapinnast .......................................................................................................................................................................35

Märkus: vigastuse suurus peab olema arsti poolt kindlaks määratud ja fikseeritud vahetult peale õnnetusjuhtumi toimumist.

2.2 Pehmete kudede vigastused (hammustused, naha lahtised rebendid, haavad jmt):

2.2.1 pikkusega minimaalselt 2 cm, mis vajavad õmblemist:

a) Näo-ja kaelapiirkonnas .................................................................................................................................................... 3

b) Kehapiirkonnas ................................................................................................................................................................... 1

2.2.2 pikkusega üle 10 cm, mis vajavad õmblemist ..................................................................................................................... 5

2

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Valuraha hüvitise tabel 1/2022

2.3 Traumast tingitud lihaste vaheline abstsess, mis vajab kirurgilist sekkumist .............................................................. 2

Märkus: määratakse 1 kuu peale traumat arstitõendi alusel.

3. NÄGEMISORGANID

Märkus: vigastuse suurus määratakse 3 kuud peale kindlustusjuhtumit järelkontrollis täidetud arstitõendi alusel.

3.1 Pisarakanalite funktsiooni häire:

a) pisarkanali funktsioonihäire armistumisest ......................................................................................................................... 5

b) traumaatiline dakrüotsüstiit........................................................................................................................................................ 15

3.2 Silma traumajärgne:

a) konjunktiviit ........................................................................................................................................................................................ 3

b) keratiit, iridotsükliit .......................................................................................................................................................................... 5

c) vikerkesta defekt, läätse luksatsioon, trihhiaas, silmalau sissepoole pöördumine.............................................. 10

3.3 Silmakesti läbivad haavad, II-III astme põletus (söövitus), hemoftalm ilma nägemisteravuse languseta ......... 5

3.4 Orbita murd ................................................................................................................................................................................................ 10

4. KÕRVADE SEISUND JA KUULMISVÕIME

4.1 Kuulmisteravuse langus ühest kõrvast 30-50 db ja sagedusel 500-4000 Hz. Määratakse 3 kuud peale traumat ..................................................................................................................................................... 5

4.2 Ühe kuulmekile traumaatiline rebend (ilma kuulmisteravuse languseta) ....................................................................... 5 Märkus: ei kasutata koljupõhimiku murrule kaasneva kuulmekile rebendi korral.

5. LÜLISAMMAS

5.1 Lülisamba lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete murd:

a) 1-2 lüli ..................................................................................................................................................................................................... 8

b) 3 või enam lüli.................................................................................................................................................................................... 10

5.2 Ühe lüli rist- või ogajätke murd ........................................................................................................................................................... 3

5.3 Lülisamba distorsioon/vääne .............................................................................................................................................................. 3

5.4 Ristluu murd............................................................................................................................................................................................... 10

5.5 Õndraluu murd, nihestus (vt punkt 21) ............................................................................................................................................. 6

6. HINGAMISORGANID

6.1 Ninaluu, otsmiku- ja ninakõrvalkoopa eesseina murd .............................................................................................................4

6.2 Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rindkereõõnes:

a) ühepoolne ............................................................................................................................................................................................. 5

b) kahepoolne ........................................................................................................................................................................................... 8

6.3 Rindkere põrutus ....................................................................................................................................................................................... 2

6.4 Rinnaku murd ............................................................................................................................................................................................. 5

6.5 Ühe roide röntgenograafiliselt tõendatud murd........................................................................................................................... 3

a) iga järgneva roide eest .................................................................................................................................................................. 0,5

Valuraha Vigastus protsent

3

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Valuraha hüvitise tabel 1/2022

6.6 Trauma tõttu teostatud:

a) torakoskoopia, torakotsentees .....................................................................................................................................................4

b) torakotoomia ....................................................................................................................................................................................... 8

6.7 Kõri, hingetoru vigastused, trahheostoomia .................................................................................................................................. 5

6.8 Bronhoskoopia ........................................................................................................................................................................................... 2

7. SÜDAME-VERESOONKONNA SÜSTEEM

7.1 Südame, perikardi, suurte magistraalveresoonte vigastused ...............................................................................................20

8. SEEDETRAKT

8.1 Üla-, alalõualuu murd ühel luul, nihestus (vt punkt 21) ............................................................................................................. 5

8.2 Üla-, alalõualuu murd mitmel luul, hulgimurd ............................................................................................................................ 10

Märkus: harjumuslikke nihestusi ei loeta kindlustusjuhtumiks.

8.3 Neelu, söögitoru, mao, soolte vigastused (haavamine, rebend, söövitus) .......................................................................... 8

8.4 Mao, soolte, päraku armistumisest tingitud ahenemine ......................................................................................................... 15

8.5 Vigastuse järgne soole, soole-tupe, soole-kõhunäärme uuris ...............................................................................................50

8.6 Õnnetusjuhtumist tingitud vigastatud:

a) maksa kapslialune rebend, operatsioonita ............................................................................................................................. 5

b) maksarebendi õmblus .................................................................................................................................................................... 10

c) sapipõie eemaldamine .................................................................................................................................................................... 5

8.7 Õnnetusjuhtumist tingitud vigastatud:

a) mao-, kõhunäärme-, sooleõmblus ............................................................................................................................................. 15

b) mao, soole, kõhunäärme resektsioon ......................................................................................................................................20

8.8 Kõhu vigastuse tõttu diagnostilisel eesmärgil tehtud:

a) laparoskoopia ...................................................................................................................................................................................... 3

b) laparotoomia ....................................................................................................................................................................................... 8

8.9 Põrna vigastused:

a) põrna eemaldamine ........................................................................................................................................................................ 12

b) kapslialune rebend operatsioonita ............................................................................................................................................ 8

9. ERITUS- JA SUGUORGANID

9.1 Neeru kapslialune rebend operatsioonita ....................................................................................................................................... 5

9.2 Neeru õmblus ............................................................................................................................................................................................. 10

9.3 Operatsioonid kuseteedel:

a) epitsüstostoomia ............................................................................................................................................................................... 5

b) kuseteede õmblus, lumbotoomia ............................................................................................................................................... 10

9.4 Kuse-suguelundite vigastused: haavamised, rebendid, põletus, külmumine .................................................................. 5

9.5 Ühe munandi, munasarja, -juha eemaldamine ............................................................................................................................ 5

9.6 Mõlema munandi, munasarja, -juha eemaldamine .................................................................................................................. 15

Valuraha Vigastus protsent

4

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Valuraha hüvitise tabel 1/2022

10. ABA- JA RANGLUU

10.1 Aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar, sternoklavikulaarliiduse rebend:

a) ühe luu murd, ühe liiduse rebend ............................................................................................................................................... 6

b) kahe luu murd koos ühe liiduse rebendiga ............................................................................................................................. 8

c) kahe liiduse rebend koos ühe luu murruga või ühe liiduse rebend koos kahe luumurruga ............................. 10

11. ÕLALIIGES JA ÕLAVARRELUU

11.1 Õlaliigese luufragmentide ärarebimismurd, nihestus (vt punkt 21) .................................................................................... 6

11.2 Õlaliigese kahe luu murd, uuringutel tõestatud kõõluste ja/või liigesekapsli täielik rebend, liigesenapa murd, kakspealihase pikapeakõõluse või kakspealihase kõõluse rebend ............................................... 8

11.3 Õlavarreluu pähiku murd, kirurgilise või anatoomilise kaela murd, õlavarreluu murd koos nihestusega ........ 10

11.4 Õlavarreluu killustunud hulgimurd õlaliigeses ........................................................................................................................... 12

11.5 Õlavarreluu diafüüsi murd ................................................................................................................................................................... 10

11.6 Õlavarreluu murd distaalse metafüüsi osas ................................................................................................................................. 10

11.7 Õlavarreluu hulgimurd .......................................................................................................................................................................... 15

11.8 Õlavarre kakspealihase pika pea- ja distaalse kõõluse rebend ............................................................................................. 8

11.9 Uuringutel tõestatud Õlaliigese kõõluste ja/või liigesekapsli osaline rebend ................................................................4

Märkus: õlavarreluu ja -liigese harjumuslikke nihestusi ei loeta kindlustusjuhtumiks.

12. KÜÜNARLIIGES JA -VARS

12.1 Küünarliigesevigastused:

a) luufragmentide (k.a epikondüluste) rebimismurd, küünar- või kodarluu murd liigesesse, luksatsioon küünarliigesest .......................................................................................................................................................... 6

b) küünar- ja kodarluu murd liigeses ............................................................................................................................................. 8

12.2 Küünarliigese liigesesisene murd ..................................................................................................................................................... 12

12.3 Küünarliigese sidemete täielik rebend ............................................................................................................................................ 6

12.4 Küünarliigese sidemete osaline rebend .......................................................................................................................................... 3

12.5 Küünarvarre luude murd:

a) ühe luu murd .......................................................................................................................................................................................4

b) küünarvarre kahe luu murd, ühe luu hulgimurd .................................................................................................................. 8

12.6 Randmeliigese vigastused:

a) luukillu ärarebimismurd, tikkeljätke murrud, ühe luu murd, kodarluu tüüpilise koha murd koos küünarluu tikkeljätke murruga .................................................................................................................................................... 6

b) kahe või enama luu murd randmeliigeses, kodarluu tüüpilise koha murd nihkumisega ................................. 10

c) perilunaarne nihestus, randmeliigese sidemete vigastus .............................................................................................. 12

12.7 Randme-, kämblaluude vigastused:

a) ühe randme- või kämblaluu murd (v.a lodiluu) .....................................................................................................................4

b) kahe ja enama luu murd ................................................................................................................................................................. 6

c) lodiluu murd ....................................................................................................................................................................................... 10

Valuraha Vigastus protsent

5

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Valuraha hüvitise tabel 1/2022

13. SÕRMED

13.1 Pöial

a) Painutaja- või sirutaja kõõluse rebend ..................................................................................................................................... 5

b) Lülide murd, nihestus vt punkt 21 ..............................................................................................................................................4

13.2 II-III-IV-V sõrm

a) Ühe või mitme lüli murd, nihestus (vt punkt 21) .................................................................................................................. 3

b) Painutaja- või sirutajakõõluse rebend ......................................................................................................................................4

c) Iga järgneva sõrme vigastuse eest lisandub .......................................................................................................................... 1

Märkus: amputatsioonide puhul valuraha hüvitist ei määrata, vaid rakendatakse Püsiva puude tabelis märgitud hüvitise määrasid.

14. VAAGEN, PUUSALIIGES

14.1 Vaagna vigastused:

a) ühe luu murd ....................................................................................................................................................................................... 8

b) kahe luu murd, ühe luu hulgimurd, ühe liiduse rebend .................................................................................................... 12

c) kolme või enama luu murd, kahe või enama liiduse rebend ......................................................................................... 18

14.2 Puusaliigese vigastused:

a) luuliste fragmentide ärarebimismurd ehk isoleeritud pöörla(te) murd ................................................................... 12

b) puusaliigese nihestus ..................................................................................................................................................................... 10

c) reieluu pea, kaela, proksimaalse metafüüsi murd, liigesnapa murd ..........................................................................20

15. REIS

15.1 Reieluu murd diafüüsi osas .................................................................................................................................................................20

15.2 Reieluu hulgimurd ...................................................................................................................................................................................25

16. PÕLVELIIGES

16.1 Põlveliigese operatsioonil tõestatud värske meniskirebend ..................................................................................................4

16.2 Põlveliigese luuliste fragmentide ärarebimismurd, pindluu pähiku murd, operatsioonil/uuringul tõestatud ristatisidemete rebend, külgsidemete rebend .......................................................................................................... 8

16.3 Põlvekedra, sääreluu põntadevahelise välja, põntade murd .................................................................................................. 10

16.4 Põlvekedra sideme rebend .................................................................................................................................................................... 8

16.5 Sääreluu proksimaalse metafüüsi murd ......................................................................................................................................... 15

16.6 Sääreluu proksimaalse metafüüsi murd koos pindluu pähiku murruga ........................................................................... 17

16.7 Reieluu distaalse metafüüsi murd .....................................................................................................................................................20

16.8 Reie nelipealihase kõõluse rebend...................................................................................................................................................... 8

17. SÄÄR

17.1 Sääreluude murd:

a) pindluu murd, luu fragmentide ärarebimine ......................................................................................................................... 6

b) sääreluu murd, pindluu hulgimurd ............................................................................................................................................ 8

c) sääreluu diafüüsi murd .................................................................................................................................................................. 12

d) sääreluu- ja pindluu murd, sääreluu hulgimurd .................................................................................................................. 15

Valuraha Vigastus protsent

6

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal. Valuraha hüvitise tabel 1/2022

18. HÜPPELIIGES

18.1 Kannakõõluse osaline rebend ............................................................................................................................................................. 6

18.2 Kannakõõluse täielik rebend, ühe päksi murd, (sääreluu-pindluu vahelise sündesmoosi rebend) ....................... 8

18.3 Bimalleolaarne murd, ühe päksi ja sääreluu serva murd ........................................................................................................ 10

18.4 Trimalleolaarne murd ............................................................................................................................................................................ 15

18.5 Mõlema päksi ja sääreluu serva murd ............................................................................................................................................ 10

18.6 Fiksatsiooni vajav (2 nädalat ja rohkem) hüppeliigese vigastus ..........................................................................................4

18.7 Sääreluu hüppeliigese distaalse epimetafüüsi murd ................................................................................................................ 15

19. PÖID

19.1 Ühe labajala luu murd (v.a kand- ja kontsluu) .............................................................................................................................. 5

19.2 Kahe-kolme luu murd ............................................................................................................................................................................. 8

19.3 Kandluu murd, kontsluu murd, nelja ja enama luu murd ....................................................................................................... 15

20. VARBAD

20.1 Varbalüli murd, nihestus (vt p 21) või amputatsioon küüs- või kesklülist ühel kuni kahel varbal ......................... 3

20.2 Varbalüli murd, nihestus (vt p 21) või amputatsioon küüs- või kesklülist kolmel kuni viiel varbal .......................4

20.3 Suurvarba amputatsioon 1 lüli ............................................................................................................................................................ 5

20.4 Suurvarba amputatsioon terve varvas ............................................................................................................................................ 10

20.5 Ühe varba kõõluste vigastus ................................................................................................................................................................ 1

21. NIHESTUSED

Nihestused moodustavad 50% tabelis toodud protsendist.

22. MUUD VIGASTUSED

22.1 Ägedad juhuslikud kemikaali- gaasimürgitused, vingugaasimürgitus, maohammustus, mesilase või herilase või vaspiku piste, elektritraumad:

a) haiglaraviga kuni 5-10 päeva ........................................................................................................................................................ 5

b) haiglaraviga üle 11-20 päeva ........................................................................................................................................................ 10

c) haiglaraviga üle 20 päeva .............................................................................................................................................................. 15

22.2 Üla- ja alajäsemete lihasrebendid ......................................................................................................................................................4

22.3 Muud vigastused, mis vajavad arstipoolset sekkumist ja mille raviaeg on rohkem, kui 7 päeva. Näiteks: põletused, põrutused, õmblemist vajavad haavad pikkusega kuni 2cm jms. ................................................ 1

23. VALURAHA PROTSENDI ARVUTAMINE

23.1 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse kindlustushü- vitise aluseks oleva valuraha protsent raskeima kahjustuse järgi.

23.2 Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on samaaegselt kahjustunud rohkem kui ühe kehaosa või meeleorgani funkt- sioon, siis arvestatakse koondhüvitis, mis ei ületa poliisil märgitud valuraha hüvitise kindlustussummat.

Valuraha Vigastus protsent

POLIIS A4441567

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Tervise 30 Tallinn 11611 Harju maakond

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal Reg nr 12970620, KMKR nr EE102263871 Maakri 19/1, 10145 Tallinn, Eesti. Telefon 628 1800

Teie kontakt: IIZI Kindlustusmaakler AS E-post: [email protected] Telefon: +372 6660 300

WWW.SEESAM.EE 1 / 2

KINDLUSTUSVÕTJA

Äriühingu nimi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Äriregistri kood 70003572

Kontakttelefon 663 6600

E-post [email protected]

KINDLUSTUSLEPING

Kindlustustoode Õnnetusjuhtumikindlustus

Kindlustusperiood 17.09.2025 - 16.09.2026

Kindlustuslepingu tüüp Tähtajaline

KINDLUSTATUD ISIKUD

Kindlustatud isikud Eksperdid, töö lõhkeainetega

Riskiohtlik töö Jah

Võistlussport (p. 9) Ei

Kõrge riskiastmega tegevus (p. 10)

Ei

Kindlustushüvitise liik Kindlustussumma

Surmajuhtumi hüvitis, Täisaeg 20 000 €

Püsiva puude hüvitis, Täisaeg 30 000 €

Päevaraha, Täisaeg 30 €

Valuraha, Täisaeg 15 000 €

Ravikulud, Täisaeg 10 000 €

KINDLUSTUSTINGIMUSED

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tingimused 1/2022, kehtivad alates 17.01.2022. Seesami püsiva puude hüvitamise tabel 1/2020, kehtib alates 01.07.2020. Seesami valuraha hüvitise tabel 1/2022, kehtib alates 17.01.2022

ERITINGIMUS

Kindlustuskaitse ei kehti Venemaal ja Valgevenes.

KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE

Kindlustushüvitis makstakse 100% kindlustatud isikule või tema pärijatele.

POLIIS A4441567

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal Reg nr 12970620, KMKR nr EE102263871 Maakri 19/1, 10145 Tallinn, Eesti. Telefon 628 1800

Teie kontakt: IIZI Kindlustusmaakler AS E-post: [email protected] Telefon: +372 6660 300

WWW.SEESAM.EE 2 / 2

KINDLUSTUSPERIOODI LÕPUS TOIMUV TASAARVELDUS

Kindlustusvõtja teavitab kindlustusandjat kindlustatud töötajate koosseisu muudatustest 1 kord kuus e-posti teel. Kindlustuskate laieneb kõigile uutele töötajatele töölepingu jõustumise hetkest. Kui õnnetusjuhtum leiab aset töötajaga, kes on ettevõttesse tööle asunud peale viimast teavitamise päeva, esitab Kindlustusvõtja Kindlustusandjale väljavõtte selle töötaja töölepingust. Kindlustusperioodi lõppedes teostatakse tasaarveldus kindlustusmakse osas vastavalt toimunud muudatustele.

KINDLUSTUSMAKSE KOKKU

Kindlustusmakse 1 810,32 € Osamaksete arv 1 osamakse

KINDLUSTUSKAITSE ALGUS

Kindlustuskaitse algab kindlustusvõtja poolt allkirjastatud pakkumuse või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku jõudmisest Seesamisse, kuid mitte varem kui kokkulepitud ja poliisil märgitud ajahetkel.

POLIISI ASENDAMINE JA AVALDUSTE ÄRAKIRJAD

Poliisi kadumise või hävimise korral võib kindlustusvõtja nõuda Seesamilt asenduspoliisi väljastamist. Kindlustusvõtja võib nõuda ärakirja mis tahes tema poolt lepingu suhtes kirjalikult taasesitatavas vormis tehtud tahteavaldusest. Seesamil on õigus nõuda eeltoodud dokumentide väljastamisel mõistlike kulutuste hüvitamist.

PÄDEV KINDLUSTUSJÄRELEVALVE

Eesti Vabariigi Finantsinspektsioon Sakala 4, 15030 Tallinn.

KINDLUSTUSJUHTUMIST TEATAMISE TÄHTAEG

Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumist Seesamit viivitamatult teavitama. Teate võib edastada internetiaadressilt www.seesam.ee, saates e-kirja aadressile [email protected] või helistades numbrile 628 1700.

KOHALDATAV ÕIGUS

Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust.

ANDMETE ÕIGSUS

Palume Teil kontrollida andmete õigsust. Juhul, kui andmed on ebaõiged või kindlustushuvi on ebatäpselt määratletud, palume Teie kontaktisikut sellest teavitada 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Vastasel korral loetakse õigeks poliisil toodud andmed. Samuti palume koheselt informeerida kindlustusperioodi jooksul toimunud muudatustest.

ÜLDTINGIMUSED

Seesami üldised lepingutingimused 1/2022, kehtivad alates 01.09.2022.a.

KINDLUSTUSTINGIMUSTEGA TUTVUMINE

Seesami kindlustustingimuste ja isikuandmete töötlemise põhimõtetega palume tutvuda internetilehel www.seesam.ee või Seesami kontorites. Juhul, kui Teil ei ole võimalik nendega tutvuda, palume sellest viivitamatult teavitada Teie kontaktisikut.