EE seisukohad EK 28. režiimi küsimustiku kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Eesti seisukohad 28. režiimi küsimustiku kohta Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik„ jaoks. Konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav siin: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/OPC-28- regime?surveylanguage=et Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa(d): 1. EE koondseisukohad koos seletuskirjaga; 2. Protokollilise otsuse eelnõu; 3. EE vastused küsimustikule; Marget Pae 5303 9969 [email protected]

Teie 23.07.2025 nr 2-5/25-01408, 1.1.1/25-0427/-1T

Meie 16.09.2025 nr 7-1/6259

1

Avalik konsultatsioon: 28. režiim - ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

Vastutuse välistamine

See dokument on komisjoni talituste töödokument, mis on koostatud konsultatsiooni eesmärgil ja ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust.

Konsultatsioonidokumendis kajastatud seisukohad annavad ettekujutuse lähenemisviisist, mille komisjoni talitused võivad valida, kuid need ei kujuta endast lõplikku poliitilist seisukohta ega Euroopa Komisjoni ametlikku ettepanekut.

Õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse üksnes veebipõhise küsimustiku vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev aruanne.

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon keskendub oma praegusel ametiajal peamiselt ELi konkurentsivõime suurendamisele ja majanduskasvu edendamisele. Sellega seoses on oluline roll ELi äriühinguõigusel, mis on üks peamisi vahendeid, et tagada ettevõtetele ELis konkurentsivõimeline ja ettevõtjasõbralik õiguskeskkond.

2025.  aasta jaanuari anti teada, et komisjon esitab 2026.  aasta esimesekskonkurentsivõime kompassis kvartaliks ettepaneku 28. režiimi kohta, et innovatiivsete ettevõtete suhtes kohaldataks kõikjal, kus nad ühtsel turul investeerivad ja tegutsevad, ühtseid kogu ELis ühtlustatud eeskirju, sealhulgas äriühingu-, maksejõuetus- , töö- ja maksuõiguse teatavaid aspekte. Euroopa Ülemkogu 2025. aasta märtsi järeldustes kutsuti komisjoni üles pakkuma kooskõlas aluslepingute kohase vastava pädevusega välja äriühinguõigust käsitleva vabatahtliku 28. režiimi, mis võimaldab uuenduslikel ettevõtetel kasvada.

Ettevõtted, eelkõige uuenduslikud idu- ja kasvufirmad, seisavad ühtsel turul tegutsedes endiselt silmitsi paljude probleemidega ning vajavad nende kõrvaldamiseks terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas meetmeid eri poliitikavaldkondades. 2025. aasta märtsis vastu võetud komisjoni teatises hoiuste ja investeeringute liidu

on juba loetletud meetmed rahastamisvõimaluste vallas. Sellele järgnenud ning kohta ühtse turu strateegias id , mis võeti vastu 2025. aasta mais, teatati meetmetest, mille eesmärk on muutau- ja kasvufirmade strateegias

ühtne turg reaalsuseks ning hoogustada ELis idu- ja kasvufirmade arengut, sealhulgas 28. režiimi. Ühtse turu strateegias selgitati, et 28.  režiimiga nähakse ette ühtne eeskirjade kogum, mis võib olla progresseeruv ja koosneda moodulistest, ning see hõlmab äriühingute suhtes kohaldatavat ELi õigusraamistikku.

2

Samal ajal algatatakse ka eraldi avalik konsultatsioon Euroopa innovatsiooniakti teemal, et koguda tagasisidet probleemide kohta, millega uuenduslikud ettevõtted mitmes valdkonnas silmitsi seisavad ning mis on muuhulgas seotud rahastamisele juurdepääsu, talentide, turgude, taristute, riiklikult rahastatavate teadusuuringute ja innovatsiooni turustamise ning regulatiivse keerukuse ja halduskoormusega.

Nii Letta kui ka Draghi aruannetes kutsuti üles kehtestama ettevõtete toetamiseks 28. režiim. Peale selle on äriringkonnad, eelkõige idufirmad, kutsunud tungivalt üles looma uus ELi juriidiline isik ja kehtestada lihtsustatud eeskirjad, mis hõlbustaksid nende tegevust kogu ELis.

Tulevane 28. režiim hõlmab äriühingute suhtes kohaldatavat ELi õigusraamistikku, st uusi ettevõtluseeskirju, et aidata uuenduslikel ettevõtjatel Euroopa ühtsel turul ettevõtte asutada, tegutseda ja investeeringuid ligi meelitada. Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt tagasisidet peamiste probleemide kohta, millega puutuvad kokku ettevõtjad, eelkõige idufirmad, kes soovivad ELis ettevõtet asutada ja tegevust laiendada, sealhulgas nende probleemide kohta, mida tuleks äriühingute suhtes kohaldatava uue ELi õigusraamistiku kontekstis käsitleda.

Käesolev avalik konsultatsioon koosneb viiest osast. I. Äriühinguõiguse küsimustega seotud tõkked II. 28. režiimi äriühingute struktuur ja põhielemendid III. 28. režiimi äriühingute suhtes kohaldatavad lihtsad, paindlikud ja kiired menetlused ja eeskirjad IV. Investeeringute ligimeelitamine 28. režiimi äriühingutesse V. Muud küsimused

Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda sidusrühmadelt tagasisidet selliste peamiste probleemide kohta, millega puutuvad kokku ettevõtjad, eelkõige idufirmad, kes soovivad ELis ettevõtet asutada ja tegevust laiendada, ning mida tuleks 28. režiimi kontekstis käsitleda. Selleks et neile küsimustele sisuliselt vastata, on vaja ettevõtjatelt ja muudelt sidusrühmadelt teada saada, millised konkreetsed probleemid takistavad veel idufirmade arengut ELis ning kas need probleemid on tingitud riigisiseste õigusnormide erinevusest ja asjakohaste ELi õigusaktide puudumisest, ELi eeskirjade puudumisest või nende ebaõigest rakendamisest riigi tasandil või ebapiisavast teabest ja vähesest teadlikkusest kehtivate ELi eeskirjade kohta.

Avaliku konsultatsiooni tulemused võetakse kokku faktilises aruandes, mis avaldatakse portaalis „Avaldage arvamust!“. Tulemusi analüüsitakse ka koos muude andmetega, mida kogutakse sidusrühmadega peetavate sihtkonsultatsioonide ja mõju hindamise käigus.

Kõigile küsimustele vastamine ei ole kohustuslik ja vastajad võivad keskenduda nende jaoks kõige olulisematele küsimustele. Täielikult tuleb esitada ainult jaotises „Teie andmed“ küsitud teave. Lisaks küsimustikule vastamisele saavad vastajad üles laadida ka üksikasjalikumat teavet sisaldava faili.

Teie andmed

3

Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari

Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriühing tarbijaorganisatsioon ELi kodanik

*

*

4

keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu

Eesnimi

Perekonnanimi

E-posti aadress (ei avalikustata)

Tegevuse ulatus: rahvusvaheline kohalik üleriigiline piirkondlik

Valitsemistasand: kohalik asutus kohalik amet

Valitsemistasand: parlament asutus amet

Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki

*

*

*

*

*

*

*

5

Organisatsiooni suurus: mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) keskmine organisatsioon (50-249 töötajat) suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)

Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber Kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris? See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.

Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.   Loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad.

Afganistan Ghana Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared

Saint Kitts ja Nevis

Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja

Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Ühendriigid

Guadeloupe Madagaskar Saksamaa

Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja

Príncipe

*

*

6

Antigua ja Barbuda

Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia

Araabia Ühendemiraadid

Guyana Malta Seišellid

Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja

McDonald Maroko Serbia

Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan

Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Eustatius ja Saba

Jamaica Nauru Tai

Bosnia ja Hertsegoviina

Jeemen Nepal Taiwan

Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India ookeani ala

Kaimanisaared Niue Tonga

7

Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago

Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus-

Guinea Tšiili

Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika

Vabariik Panama Türkmenistan

Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Curaçao Kongo

Demokraatlik Vabariik

Põhja-Korea Ühendkuningriik

Djibouti Kookossaared Põhja- Makedoonia

Ühendriikide hajasaared

Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ukraina Dominikaani Vabariik

Kosovo Poola Ungari

Ecuador Kreeka Portugal Uruguay Eesti Küpros Prantsuse

Antarktilised ja Lõunaalad

USA Neitsisaared

Egiptus Kuuba Prantsuse Guajaana

Usbekistan

Ekvatoriaal- Guinea

Kuveit Prantsuse Polüneesia

Uus-Kaledoonia

El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu

8

Etioopia Leedu Roheneemesaared Vatikani Linnriik Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Saared Wallis ja Futuna Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,

Ascension ja Tristan da Cunha

Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik “), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud

Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Vaikimisi kasutatav privaatsussätete valik oleneb vastaja liigist.

Vastuse avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus muutmata kujul. Vastaja nime ei avaldata. Palun ärge esitage vastuses oma isikuandmeid. Luban andmed avalikustada. Avaldatakse Teie nimi ning see, kellena vastasite, Teie päritoluriik ja esitatud vastus.

Vastuse avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas andmed avalikustada või jääda anonüümseks.

Jään anonüümseks. Avaldatakse ainult organisatsiooni andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus muutmata kujul. Teie nime ei avaldata. Kui soovite jääda anonüümseks, siis ärge esitage vastuses oma isikuandmeid.

*

*

9

Luban andmed avalikustada. Avaldatakse organisatsiooni ja vastaja andmed: vastaja liik, selle organisatsiooni nimi, mille nimel vastati, organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber, organisatsiooni suurus ja päritoluriik ning esitatud vastus. Avaldatakse ka Teie nimi.

Olen nõus .isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega

I. Äriühinguõiguse küsimustega seotud tõkked

Kuigi aastate jooksul on tehtud ühtsel turul piiriülese tegevuse tõkete kõrvaldamisel või vähendamisel olulisi edusamme, sealhulgas ELi äriühinguõiguse normide abil, on ühtne turg endiselt killustatud. Sidusrühmade ettepanekutes kehtestada 28.  režiim osutatakse õigusnormide killustatusele liikmesriikides, mis muudab ettevõtete asutamise ja tegevuse keeruliseks ning põhjustab kulusid kogu ELis. Lisaks osutavad idufirmad õigusnormide killustatusele eri poliitikavaldkondades, sealhulgas eri liikmesriikides äriühingute suhtes kohaldatavates õiguskordades, mis pärsib idufirmade tegevuse edukat laiendamist ELis. Samuti väidetakse üldiselt, et selline riiklike kordade mitmekesisus tekitab investoritele piiranguid ning takistab või heidutab investoreid Euroopa äriühinguid rahastamast. Väidetakse ka, et ettevõtjatele tekitab täiendavaid takistusi sellise ELi äriühingu kaubamärgi puudumine, mis oleks investorite ja äripartnerite jaoks kergesti äratuntav ning mida nad teaksid ja usaldaksid.

1. Kas olete teinud või kogenud järgmist? Kas olete asutanud ettevõtte? Kas olete loobunud ettevõtte asutamisest? Kas Teil on olnud probleeme oma ettevõttesse erasektori investeeringute ligimeelitamisega?

Kui jah, siis kus te selle asutasite? ELis/EMPs asuvas oma riigis mõnes teises ELi/EMP riigis ELi/EMP-välises riigis

Palun selgitage põhjalikumalt. kuni 1000 tähemärki

Kui jah, siis kus?

10

ELis/EMPs asuvas oma riigis mõnes teises ELi/EMP riigis ELi/EMP-välises riigis

Palun selgitage põhjuseid. kuni 1000 tähemärki

Kui jah, siis kust? ELis/EMPs asuvast oma riigist mõnest teisest ELi/EMP riigist ELi/EMP-välisest riigist

Palun selgitage probleeme. kuni 1000 tähemärki

2. Milliseid järgmistest teguritest peate peamiseks takistuseks ettevõtte asutamisel, tegutsemisel või sulgemisel või rahastuse ligimeelitamisel ELis ja mil määral?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Liikmesriikide erinevad äriühinguõiguse normid ja ettevõttevormid, näiteks GmbH Saksamaal, SARL Prantsusmaal või BV Belgias

Teabe puudumine ettevõtte õiguslike vormide ja/või ettevõtete asutamise korra kohta teistes liikmesriikides

Ettevõtte erinevate õiguslike vormide ja/või ettevõtete asutamise korra keerukuse tõttu teistes liikmesriikides on vaja õigusnõustamist

11

Raskused, mis on seotud piiriüleste kontsernidega, st ettevõtte laienemisega teistesse liikmesriikidesse tütarettevõtjate loomise kaudu

Eraettevõtete nn ELi kaubamärgi puudumine

Ettevõtte asutamiseks mõeldud digivahendite ja - menetluste vähene kättesaadavus

Ettevõtte tegevusega seotud digivahendite ja - menetluste (nt digitaalsed üldkoosolekud, dokumentide/andmete veebipõhine esitamine) vähene kättesaadavus

Ettevõtte sulgemisega seotud digivahendite ja - menetluste vähene kättesaadavus

Puudulikult rakendatav ühekordsuse põhimõte (mille kohaselt ettevõte peab esitama teabe ainult üks kord ja teavet jagatakse automaatselt ametiasutuste vahel)

Erinevad äriühinguõiguse raamistikud liikmesriikides

Teabe puudumine äriühingute suhtes kohaldavate õigusraamistike ja/või ettevõtetesse investeerimise korra kohta teistes liikmesriikides

Ettevõtte erinevate õiguslike vormide ja/või ettevõtetesse investeerimise korra keerukuse tõttu teistes liikmesriikides on vaja õigusnõustamist

Keerukad ja paindumatud eeskirjad nt kapitali suurendamise, osanike /aktsionäride õiguste jne vallas

12

Ettevõtetesse investeerimisega seotud digivahendite ja - menetluste vähene kättesaadavus

Keeleprobleemid

Muud tegurid

Palun täpsustage: kuni 150 tähemärki

3. Kuidas hindate olemasolevaid takistusi arvesse võttes kulusid ettevõtete, sealhulgas uuenduslike ettevõtete ning idu- ja kasvufirmade asutamiseks, tegevuseks või sulgemiseks ELis?

Väga väiksed

Väiksed Mõõdukad Suured Väga suured

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Asutamisega seotud halduskulud

Tegevusega seotud halduskulud

Sulgemisega seotud halduskulud

Asutamisega seotud asjaajamiskulud (nt tarbetu ooteaeg, viivitused, üleliigsed õigusnormid)

Tegevusega seotud asjaajamiskulud

Sulgemisega seotud asjaajamiskulud

Kulude näited või muud märkused (soovi korral): kuni 500 tähemärki

13

Seoses ettepanekuga kehtestada 28.  režiim mainivad sidusrühmad kaEttevõtete ELi kaubamärk. ettevõtete puhul sellise ELi kaubamärgi puudumist, mida avaliku sektori asutused, investorid ja muud ettevõtjad kogu ühtsel turul kergesti ära tunneksid ja usaldaksid. ELi tasandil on ettevõtete õigusliku vormina kehtestatud Euroopa äriühing (Societas Europaea, SE), kuid see on Euroopa aktsiaseltsi õiguslik vorm ja seetõttu kasutavad seda pigem suured aktsiaseltsid.

4. Kas selget nime ja lühendit sisaldava ELi kaubamärgi kehtestamine 28. režiimi äriühingutele oleks kasulik?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Mil määral tooks see järgmist kasu?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Euroopas loodaks rohkem idufirmasid

Investorid oleksid huvitatud 28. režiimi äriühingutesse investeerimisest

Teised ettevõtjad (tarnijad, töövõtjad jne) teistest liikmesriikidest oleksid huvitatud ärisidemetest 28. režiimi äriühingutega

Tarbijad tunneksid 28. režiimi äriühingu ära ELi ettevõttena ning ostaksid sellistelt ettevõtetelt rohkem tooteid ja teenuseid

Muu kasu

Palun täpsustage: kuni 250 tähemärki

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

14

II. 28. režiimi äriühingute struktuur ja põhielemendid

. Äriringkondade üldine soov on luua uus õiguslik ettevõttevorm, Ettevõtte liik 28. režiimi äriühingute puhul milles oleks tänu selle lihtsustatud ülesehitusele abi eelkõige idufirmadel ja uuenduslikel ettevõtetel. Põhiküsimus on selles, kas uue ettevõttevormi kasutusala peaks olema lai ja avatud kõigile konkreetset liiki ettevõtetele, näiteks osaühingutele (nt Gesellschaft mit beschränkter Haftung-GmbH) või aktsiaseltsidele (nt Société Anonyme-SA), või tuleks seda piirata ainult teatavale osale ettevõtetest, näiteks uuenduslikest ettevõtetest või idufirmadest osaühingutele. Mõned sidusrühmad leiavad, et ettevõtte uue õigusliku vormi kasutusala peaks olema lai ja see ei tohiks olla õiguslikult piiratud mitte ühegi ettevõtete alaliigiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevõtted arenevad ja võivad kiiresti kõigist künnistest või määratlustest „välja kasvada“, ja vajadusega muuta õiguslikku vormi võivad kaasneda halduskoormus ja kulud. Teised seevastu väidavad, et ettevõtte uus õiguslik vorm peaks olema suunatud kitsamale osale ettevõtetest, eelkõige uuenduslikele ettevõtetele, kellel võib vaja olla täpsemaid, kaugeleulatuvamaid ja sisulisi sätted.

5. Milline ettevõtte liik oleks Teie arvates 28. režiimi äriühingute puhul sobiv? Osaühing (ettevõtte õiguslik vorm, mis on tavapäraselt ette nähtud väiksematele ettevõtetele, mis ei suuda tavaliselt osakuid avalikult pakkuda) Aktsiaselts (ettevõtte õiguslik vorm, mis on tavapäraselt ette nähtud suurematele ettevõtetele; reguleeritud turgudel noteeritud ettevõtted on tavaliselt aktsiaseltsid) Muu

Palun selgitage põhjalikumalt. kuni 250 tähemärki

Kas 28. režiimi äriühingu liik peaks olema ette nähtud kõigile osaühingutele? osaühingute mõnele alaliigile? Muu Arvamus puudub

Palun selgitage. kuni 150 tähemärki

15

Palun täpsustage, millisele ettevõtete alaliigile ja miks: Uuenduslikud ettevõtted Idufirmad Kasvufirmad Muud ettevõtted

Palun selgitage. kuni 250 tähemärki

Kas 28. režiimi äriühingu liik peaks olema ette nähtud kõigile aktsiaseltsidele? aktsiaseltside mõnele alaliigile? Muu Arvamus puudub

Palun selgitage. kuni 150 tähemärki

Palun täpsustage, millisele ettevõtete alaliigile ja miks: Uuenduslikud ettevõtted Idufirmad Kasvufirmad Muud ettevõtted

Palun selgitage. kuni 250 tähemärki

Teine oluline küsimus on, kes saab 28. režiimi äriühingu luua: kas selle28. režiimi äriühingute asutamine. asutamises võivad osaleda ainult füüsilised või ka juriidilised isikud. Sellest sõltub, kas 28. režiimi äriühinguna saab asutada ettevõtteid, mis hakkavad olema osa kontsernist. Sellega on seotud osanike/aktsionäride miinimumarv: selle piiramine ühe osanikuga/aktsionäriga võib anda emaettevõtjale mugava vahendi tütarettevõtjate kaudu laienemiseks. Samal ajal võib ühe osaniku/aktsionäri piir vähendada 28.  režiimi

16

äriühingu potentsiaali toimida idufirmade loomise vahendina. Samuti on küsimus selles, kuidas saab 28. režiimi äriühingut luua. See määrab kindlaks, kas 28. režiimi äriühingu vorm on mõeldud ainult vastloodud (st nn nullist loodud) ettevõtetele või võib 28. režiimi äriühingu vormi kasutada ka olemasoleva ettevõtte puhul, näiteks muutes olemasoleva ettevõtte 28. režiimi äriühinguks.

6. Kes saab 28. režiimi äriühingu asutada? Ettevõtjad, kes soovivad ettevõtet asutada (füüsilised isikud) Kontsernid: emaettevõtja asutab tütarettevõtja (juriidilised isikud) Nii ettevõtjad kui ka kontsernid (nii füüsilised kui ka juriidilised isikud)

7. Kui palju osanikke/aktsionäre peaks 28. režiimi äriühingul olema? Ainult üks osanik/aktsionär (ühe osanikuga/aktsionäriga ettevõte) Vähemalt üks osanik/aktsionär Vähemalt kaks osanikku/aktsionäri Muu variant

Palun selgitage. kuni 200 tähemärki

8. Kuidas saab 28. režiimi äriühinguid asutada? Luues nullist uue 28. režiimi äriühingu (uued ettevõtted) Muutes olemasoleva ettevõtte 28. režiimi äriühinguks Muud meetodid

Palun selgitage. kuni 250 tähemärki

Olemasolevast ettevõttest võib 28. režiimi äriühing saada järgmiselt: riigisisene ümberkujundamine piiriülene ümberkujundamine vastavalt kehtivatele ELi eeskirjadele

Kui selline ümberkujundamine on lubatud, nimetage ettevõtete liik, mille puhul peaks see võimalik olema:

osaühingud (nt GmbH Saksamaal, SARL Prantsusmaal, BV Belgias)

17

aktsiaseltsid (nt AG Saksamaal, SA Prantsusmaal, NV Belgias) täisühingud (nt OHG Saksamaal, SNC Prantsusmaal ja Belgias) muu ettevõtteliik

Palun täpsustage: kuni 150 tähemärki

28. režiimi äriühing peab olema registreeritud ühes liikmesriigis. Praegu on28. režiimi äriühingute asukoht. jäetud liikmesriigi õiguse otsustada see, mida nõutakse seose loomiseks ettevõtte ja selle riigi õigussüsteemi vahel, kus ettevõte asutatakse ja registreeritakse. Enamikus liikmesriikides piisab selleks, et ettevõtte loomise, siseasjade ja lõpetamise suhtes kehtiks riigisisene õigus, selles riigis olevast registrijärgsest asukohast (st äriregistrisse kantud ettevõtte aadress) olenemata sellest, kus ettevõtte tegutseb. Mõnes liikmesriigis peab ettevõtte asutamiseks ja registreerimiseks selles riigis olema seal ka ettevõtte juhatuse asukoht (peakontor).

9. Kas 28. režiimi äriühingutel peaks: olema õigus omada registrijärgset asukohta ja juhatuse asukohta (peakontorit) eri liikmesriikides? olema kohustus omada registrijärgset asukohta ja juhatuse asukohta (peakontorit) samas liikmesriigis? Muu lahendus

Palun selgitage oma valikut. kuni 500 tähemärki

Selleks et soodustada ettevõtete loomist, ei tohiks28.  režiimi äriühingute miinimumkapitali nõuded. asutamise ajal nõutava kapitalu suurus asutamist takistada, kuid samas ei tohiks see soodustada mitteelujõuliste ettevõtete loomist. Probleem on selles, kuidas need kaks eesmärki tasakaalustada. Kui otsustatakse, et 28.  režiimi äriühingute miinimumkapital peaks olema väike või et miinimumkapitali ei tohiks nõuda, tekib küsimus, kas võlausaldajatele on vaja muid tagatisi, ja kui jah, siis milliseid. Alternatiivsete tagatiste puudumisel võivad võlausaldajad nõuda osanikelt/aktsionäridelt või ettevõtte juhtidelt isiklikke tagatisi, mille tagajärjena kaldutaks suurel määral kõrvale piiratud vastutuse põhimõttest.

10. Milliseid minimaalse osakapitali/aktsiakapitali nõudeid tuleks Teie arvates 28. režiimi äriühingute suhtes kohaldada?

Miinimumkapitali ei tuleks nõuda Sümboolne summa (nt 1 euro)

18

1000-5000 eurot 5000-10 000 eurot 10 000- 25 000 eurot Muu

Palun selgitage. kuni 150 tähemärki

19

11. Mil määral nõustute järgmiste väidetega miinimumkapitali nõude kohta?

Nõustun täielikult

Nõustun Neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Miinimumkapitali nõue tekitab ettevõtetele sissemaksega seotud ametliku protsessi tõttu halduskoormuse

Võlausaldajad peavad miinimumkapitali vajalikuks kaitsemeetmeks.

Miinimumkapitali sissemakse näitab, et osanikud /aktsionärid on hingega oma äriprojekti juures

Kuna miinimumkapitali suurus ei ole seotud ettevõtete suuruse ega tegevusega, ei vasta see nende tegelikele vajadustele

Muu

20

Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki

12. Kas juhul kui 28. režiimi äriühingute puhul on miinimumkapital väike või kui seda ei nõuta, tuleks võlausaldajate kaitseks ette näha muud meetmed?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Mil määral nõustute sellega, et 28. režiimi äriühingute võlausaldajate kaitseks tuleks ette näha järgmised meetmed?

Nõustun täielikult

Nõustun Neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Kohustuslik miinimumkapitali suurendamine märkimisväärse aastase kahjumi korral

Dividendide väljamaksmine on lubatud ainult juhul, kui ettevõte suudab oma kavandatud kulud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tasuda

Kasumist teatava protsendi eraldamine ettevõtte kohustuslikku reservi eelnevalt kindlaks määratud summa ulatuses

Muud kaitsemeetmed

Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki

21

ELi tasandil on kehtestatud töötajate teavitamist ja nende ärakuulamist käsitlevadTöötajate kaasamine. miinimumnõuded[1] ning liikmesriigid rakendavad neid kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja tavadega töösuhete valdkonnas. Mis puudutab töötajate osalemist, st töötajate esindatust ettevõtte juhtorganites, siis ühtlustatud ELi eeskirjad puuduvad ja liikmesriikide tööstussüsteemid on väga erinevad, kajastades liikmesriikide sotsiaal-poliitilist kultuuri, riigi õigusraamistikku ja sotsiaaldialoogi traditsioone. 18 liikmesriiki on kehtestanud riikliku õigusraamistiku juhatuse tasandil esindamise õiguste kohta avaliku või erasektori ettevõtetes, kuid nende mehhanismide toimimine (sh kohaldatavad künnised) on väga erinev. [1] Direktiivid 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ.

13. Kas Teie arvates tuleks töötajate osalust käsitlevaid kehtivaid riigisiseseid eeskirju (kui need on olemas) kohaldada 28. režiimi äriühingu suhtes samamoodi nagu teiste samas liikmesriigis registreeritud ettevõtete suhtes?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 1000 tähemärki

Töötajate osalemine 28. režiimi äriühingute piiriülese liikuvuse korral. Piiriülese liikuvuse direktiiviga (EL) 2019/2121 on ette nähtud ettevõtete piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise ühtlustatud normid ja menetlused, mis sisaldavad digiteeritud etappe, ning sellega on muudetud kehtivat ettevõtete piiriülese ühinemise menetlust. Ettevõtte piiriülese ümberkujundamise menetlus kujutab endast registrijärgse asukoha üleviimist ühest liikmesriigist teise ilma ettevõtte tegevust lõpetamata või ettevõtet likvideerimata. Nende eeskirjade eesmärk on hõlbustada ettevõtete piiriülest liikuvust ning pakkuda samal ajal töötajatele, vähemusosanikele/-aktsionäridele ja võlausaldajatele tõhusaid kaitsemeetmeid. Direktiivis esitatud eeskirjad käsitlevad muu hulgas läbirääkimisi töötajate osalemise üle ettevõtte juhtorganites, tagamaks, et olemasolevad töötajate osalemisõigused jätkuvad ka pärast ettevõtte piiriülest liikuvust, kuid direktiiviga ei ühtlustata töötajate juhatuse tasandil esindatuse õigusi reguleerivaid eeskirju.

14. Kas Teie arvates peaks olema võimalik 28. režiimi äriühingute piiriülene ümberkujundamine, jagunemine või ühinemine kooskõlas ettevõtete piiriülest liikuvust käsitlevate kehtivate eeskirjadega (direktiiv (EL) 2019/2121)?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

22

Palun selgitage oma vastust. kuni 1000 tähemärki

III. 28. režiimi äriühingute suhtes kohaldatavad lihtsad, paindlikud ja kiired menetlused ja eeskirjad

Idufirmad ja uuenduslikud ettevõtted on üldiselt sageli täielikult digitaalsed, nende tegevust iseloomustab tavaliselt paindlikkus ja suur kohalolu veebis ning sageli tegutsevad nad inglise keeles. Seetõttu on neil kogu ettevõtte olelusringi jooksul alates asutamisest kuni võimaliku sulgemiseni vaja kiiremaid ja rohkem digiteeritud menetlusi. Nemad rõhutavad ühtse kontaktpunkti loomise ja täielikult inglise keeles olevate menetluste tähtsust.

15. Kas Teie arvates peaksid kõik 28. režiimi äriühingute jaoks ette nähtud vahendid ja protsessid olema täielikult digitaalsed, st ilma paberipõhiste alternatiivideta?

Jah - kõik menetlused peaksid olema ainult veebipõhised Ei - kõik menetlused peaksid olema veebipõhised, kuid samal ajal peaks olema võimalik kasutada paberipõhist/veebivälist varianti Osaliselt - menetlused peaksid olema peamiselt digitaalsed, kuid mõningate eranditega

Palun selgitage oma vastust. kuni 500 tähemärki

Kehtivate ELi äriühinguõiguse normide kohaselt on kõigis liikmesriikidesEttevõtete asutamine internetis. võimalik asutada osaühing täielikult veebipõhiselt ning ettevõtte asutamisel tuleb järgida teatavaid tähtaegu. See tähendab, et ettevõtjatel peaks olema võimalik läbida ettevõtte asutamise protsess, sealhulgas asutamisdokumendi koostamine ja kõik vajalikud sammud ettevõtte kandmiseks äriregistrisse, täielikult veebipõhiselt kas otse või võimalike vahendajate (nt notarid ja muud õigusala töötajad) kaudu. Sidusrühmad, eelkõige idufirmadega seotud äriringkonnad, mainivad siiski tõkkeid, mis pärsivad ettevõtte loomist täielikult veebipõhiselt, ning toonitavad veelgi kiirema ja paindlikuma registreerimissüsteemi vajadust. Sellega seoses viitavad mõned sidusrühmad ühtlustatuma lähenemisviisi näitena süsteemidele, mida kasutatakse teistes jurisdiktsioonides, kus välisriigist pärit asutajate registreerimismenetlustega tegelevad volitatud/registreeritud esindajad.

23

16. Millised on Teie arvates peamised takistused, mis raskendavad ELis osaühingute asutamist ning sellega seotud formaalsuste läbiviimist täielikult veebipõhiselt?

Nõustun täielikult

Nõustun Neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

ELi õigusnorme, mis käsitlevad ettevõtete asutamist täielikult veebipõhiselt, ei rakendata täielikult/nõuetekohaselt

Ettevõtjad ei ole teadlikud kehtivatest eeskirjadest ja võimalustest asutada osaühing täielikult veebipõhiselt

Tehnilised lahendused ei ole kasutajasõbralikud ega toimi nõuetekohaselt

Kõiki ettevõtte asutamise etappe ei ole võimalik läbi viia täielikult veebipõhiselt

Kõiki ettevõtte asutamise etappe ei ole võimalik läbi viia ilma vahendajaid kaasamata

24

Kõiki ettevõtte asutamise etappe ei ole võimalik läbi viia inglise keeles

Ettevõtte asutamise protsess võtab liiga kaua aega

Ettevõtte andmete eraldi esitamine muudele ametiasutustele kui äriregistrid (nt maksustamise eesmärgil) on koormav /ajamahukas

Muud tõkked

25

Palun täpsustage, millised on muud tõkked. kuni 500 tähemärki

Palun selgitage, milliseid etappe ei saa läbida täielikult veebipõhiselt. kuni 500 tähemärki

Palun selgitage, milliseid etappe ei saa läbida vahendajaid kaasamata. kuni 500 tähemärki

Palun selgitage, millised etapid peaksid ennekõike olema inglise keeles. kuni 500 tähemärki

Kui kaua võtab ettevõtte asutamine aega? Alla 2 tööpäeva 2-5 tööpäeva 5-10 tööpäeva 10-20 tööpäeva Üle 20 tööpäeva

Miks võtab ettevõtte asutamise protsess liiga kaua aega? kuna äriregistritel on vaja ettevõtte registreerimise lõpuleviimiseks aega vahendajate kaasamise tõttu muudel põhjustel

Palun täpsustage, millised on muud põhjused. kuni 250 tähemärki

Millistele ametiasutustele ja mis eesmärgil? Maksuhaldur - seoses maksukohustuslasena registreerimise numbri saamisega

26

Maksuhaldur - muudel maksustamise eesmärkidel Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid või muu pädev asutus - sotsiaalkindlustuskohustustega seotud nõuete tõttu Rahapesu tõkestamise küsimustega seotud asjaomane asutus Muud ametiasutused

Palun täpsustage, millised on muud maksustamise eesmärgid. kuni 250 tähemärki

Palun täpsustage, millised on muud asjaomased asutused. kuni 250 tähemärki

17. Kas Teie arvates aitavad järgmised digivahendid ja -lahendused kaasa 28. režiimi äriühingute kiirele ja tõhusale asutamisele ning mil määral?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Ühtse juurdepääsupunkti / ühtse liidese / ühtse kontaktpunkti loomine 28. režiimi äriühingute registreerimiseks ELis

Ühtse ja ühtlustatud registreerimisvormi kehtestamine 28. režiimi äriühingutele

Tagamine, et 28. režiimi äriühingute poolt registreerimiseks esitatud teavet jagatakse teiste registreerimisega seotud asutustega (ühekordsuse põhimõte)

Muud digivahendid ja - lahendused

Palun täpsustage, millised on muud digivahendid ja -lahendused. kuni 500 tähemärki

27

E-identimine ja e-allkirjad. ELi kehtiva õiguse kohaselt tugineb täielikult veebipõhine osaühingute asutamine, piiriüleste filiaalide registreerimine ja ettevõtte andmete esitamine äriregistritele e-identimist käsitlevale ELi digiidentiteedi raamistikule, mis võimaldab ettevõtte nimel tegutsevate isikute kohest ja turvalist tuvastamist, ilma et riigi ametiasutused peaksid füüsiliselt kohal viibima või isikusamasust käsitsi kontrollima. Samuti hõlmavad need täielikult veebipõhised menetlused usaldusteenuste, näiteks e-allkirjade kasutamist kooskõlas . Mõned sidusrühmad, eelkõige idufirmadega seotudeIDASe määrusega (EL) nr  910/2014 äriringkonnad, osutavad siiski endiselt nende menetluste kasutamisega seotud probleemidele ning soovivad kasutada takistusteta e-allkirju ja integreeritud isikusamasuse kontrolli protsesse, mis võimaldavad isikusamasust kiiresti kontrollida.

18. Kas Teie kogemuse põhjal on endiselt probleeme seoses isikute e-identimisega, kui ettevõte asutatakse veebipõhiselt või kui ettevõtted sooritavad muid veebipõhiseid menetlusi teises liikmesriigis?

E-identimise tunnustamise ja/või aktsepteerimisega seotud probleemid Selguse ja juhiste puudumine e-identimise kasutamise kohta ettevõtte registreerimise ja dokumentide/andmete esitamise menetlustes Tehnilised probleemid e-identimise kasutamisel E-identimise lahenduste piiratud kättesaadavus Muud probleemid Mitte ükski eespool nimetatutest

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

19. Milliseid probleeme Teie kogemuse põhjal veel esineb seoses e-allkirjade kasutamisega, kui ettevõte asutatakse veebipõhiselt või kui ettevõtted viivad läbi muid veebipõhiseid menetlusi teises liikmesriigis?

E-allkirjade tunnustamise ja/või aktsepteerimisega seotud probleemid E-allkirjade saamise ja kasutamisega seotud kulud Selguse ja juhiste puudumine e-allkirjade kasutamise kohta ettevõtte registreerimise ja dokumentide/andmete esitamise menetlustes Tehnilised probleemid e-allkirjade kasutamisel E-allkirja lahenduste piiratud kättesaadavus

28

Mure e-allkirjade turvalisuse ja usaldusväärsuse pärast, näiteks pettuse või omavolilise muutmise oht Muud probleemid Mitte ükski eespool nimetatutest

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

Tänu muutub ettevõtjate suhtlus - sealhulgas haldusasutustega - veelgiEuroopa ettevõtluskukrule hõlpsamaks, lihtsamaks ja digitaalsemaks. 2025. aasta jaanuari äriühinguõiguse direktiivis, mille liikmesriigid peavad veel oma riigisisesesse õigusesse üle võtma, on juba ette nähtud, et ELi äriühingu tõend, st ELi äriühingu ID-kaart, ja ELi digitaalne volikiri ühilduvad ettevõtluskukruga ning neid saab selles kasutada. Olemasolev ettevõtte Euroopa kordumatu tunnus (EUID) aitab tagada sujuva digitaalse teabevahetuse ametiasutustega, vähendades seega ettevõtjate koormust seoses tulevase ettevõtluskukruga.

20. Kuidas saaksid 28. režiimi äriühingud Teie arvates tulevasest Euroopa ettevõtluskukrust kasu, et tagada nende ettevõtete jaoks sujuvad ja kiired digitaalsed menetlused?

kuni 500 tähemärki

on uue ettevõtte asutamisel põhilised juriidilised dokumendid, mis tagavadAsutamisdokument ja põhikiri asutajatele ja ettevõttega seotud kolmandatele isikutele õiguskindluse, läbipaistvuse ja prognoositavuse. Koos loovad need ettevõtte õigusliku identiteedi ja sisemise juhtimisraamistiku. Asutamisdokumendiga vormistatakse asutajate kavatsus ettevõte luua ning see sisaldab olulist teavet, nagu ettevõtte nimi, registrijärgne asukoht, õiguslik vorm ja osakapital/aktsiakapital. Põhikirjaga on kehtestatud ettevõtte sisemist toimimist reguleerivad eeskirjad, muu hulgas juhtimisstruktuuri, otsustusprotsesse, osanike/aktsionäride õigusi ja kohustusi, osakute/aktsiate ülekandmist ja kasumi jaotamist käsitlevad sätted. Mõnes liikmesriigis täidab mõlemat eesmärki ainult üks dokument. ELi-ülene asutamisdokumendi ja põhikirja vorm 28.  režiimi äriühingute jaoks võiks lihtsustada nende registreerimisprotsessi ning pakkuda kiiremat ja lihtsamat viisi ettevõtte loomiseks. See võib aga vähendada paindlikkust ja piirata 28. režiimi äriühingute võimet kohandada oma juhtimist konkreetsetele vajadustele. Aja jooksul võib ettevõtetel olla vaja oma põhikirja muuta, et kohandada oma juhtimist või struktuuri vastavalt oma erinevatele asjaoludele või erinevale arenguetapile. Lihtsate, täielikult veebipõhiste ja paindlike äriühinguõiguse menetluste puudumine selliste muudatuste tegemiseks võib aga muuta selle protsessi keeruliseks ja koormavaks.

21. Milline lähenemisviis oleks Teie arvates 28. režiimi äriühingute puhul kõige sobivam?

29

Asutamisdokumendi/põhikirja tüüpvormi kasutamine peaks olema 28. režiimi äriühingutele kohustuslik: asutajad peaksid 28. režiimi äriühingute registreerimisel kasutama põhikirja tüüpvormi Asutamisdokumendi/põhikirja tüüpvormi kasutamine peaks olema 28. režiimi äriühingutele kohustuslik, kuid teatava paindlikkusega: asutajad peaksid 28. režiimi äriühingute registreerimisel kasutama tüüpvormi, kuid nad võivad seda oma vajadustele kohandada, tehes valiku eelnevalt kindlaks määratud vabatahtlike klauslite (nt hääleõigus, kasumi jaotamine, juhatuse eeskirjad) loetelust Asutamisdokumendi/põhikirja tüüpvormi kasutamine peaks olema 28. režiimi äriühingutele vabatahtlik: asutajad võiksid 28. režiimi äriühingute registreerimisel valida põhikirja tüüpvormi või kohandatud põhikirja vahel vastavalt oma konkreetsetele vajadustele Muu lähenemisviis

Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki

22. Kumba peate olulisemaks, kas asutamisdokumendi/põhikirja tüüpvormi kasutamist, mis võib tagada ettevõtte kiirema asutamise, või paindlikkust?

Seada prioriteediks täielikult standarditud ettevõtte kiirem registreerimine vormi abil, isegi kui see piirab asutajate võimalust juhtimisstruktuure kohandada. Võimaldada asutajatele oma paindlikkus kohandada asutamisdokumenti

vastavalt oma konkreetsetele vajadustele, isegi kui see võib /põhikirja põhjustada pikemat registreerimisaega ja ühtse asutamisdokumendi/põhikirja puudumist kogu ELis. Muu

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

30

23. Mil määral tekitavad järgmised probleemid praktilisi raskusi, kui ettevõtted soovivad oma asutamisdokumenti/põhikirja muuta?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Täielikult digitaalsete menetluste puudumine

Veebipõhiste üldkoosolekute puudumine

Teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit osanike/aktsionäride tuvastamisega seotud probleemid veebipõhistel üldkoosolekutel

E-allkirjade piiratud aktsepteerimine eri jurisdiktsioonides (kas liikmesriikides või kolmandates riikides)

Muudatuste vastuvõtmine võtab liiga kaua aega, kuna muudatuste menetlemise protsessi on kaasatud vahendajad

31

Muudatuste vastuvõtmine võtab liiga kaua aega muude formaalsuste tõttu

Puudub selgus seoses kohaldatava õigusraamistikuga, mis reguleerib asutamisdokumendi/põhikirja muutmise menetlust (nt vajalikud sammud, kaasatud asutused või vahendajad ning heakskiitmise ja registreerimise ajakava)

Puudub asutamisdokumendi /põhikirja vormi ingliskeelne versioon

Muud probleemid

32

Palun täpsustage, millised on muud probleemid: kuni 500 tähemärki

Palun selgitage, millised on need formaalsused: kuni 500 tähemärki

OsanikeVeebipõhised osanike/aktsionäride üldkoosolekud / veebipõhised juhatuse koosolekud. /aktsionäride üldkoosolekutel täielikult veebipõhiselt ja hübriidvormis osalemine on üha levinum, kuid liikmesriigiti on tavad erinevad. Veebipõhised üldkoosolekud võivad lihtsustada ja kiirendada otsuste tegemist ning hõlbustada välismaiste osanike/aktsionäride osalemist. Veebipõhised üldkoosolekud tekitavad aga ka konkreetseid probleeme, näiteks iga osaniku/aktsionäri või tema volitatud isiku tuvastamine või see, kuidas tagada osanike/aktsionäride turvaline ja läbipaistev hääletamine koosolekul. Sarnased kaalutlused kehtivad ka juhatuse koosolekute kohta.

24. Kas Teie arvates on ettevõtetel praegu probleeme veebipõhiste koosolekute korraldamisega?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

25. Kuidas peaksid osanikud/aktsionärid ja juhatuse liikmed Teie arvates saama ettevõtte koosolekutel osaleda ja hääletada?

Ainult interneti

teel

Ainult isiklikult

Hübriidvormis (osalemine on võimalik nii interneti teel

kui ka füüsiliselt) Muu

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Osanike/aktsionäride osalemine ja hääletamine üldkoosolekutel

33

Juhatuse liikmete osalemine ja hääletamine juhatuse koosolekutel

Palun selgitage. kuni 100 tähemärki

26. Kuidas tuleks kindlaks määrata eeskirjad 28. režiimi äriühingute üldkoosolekute või juhatuse koosolekute vormi kohta (st kas need on virtuaalsed, füüsilise kohalviibimisega või hübriidvormis)?

28. režiimi äriühingutel peaks olema võimalik otsustada oma põhikirjas üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute vormi üle 28. režiimi äriühingute üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute vorm peaks olema õigusnormidega reguleeritud Muu

Palun selgitage. kuni 500 tähemärki

27. Kas selline hajusraamatu tehnoloogia taolised lahendused (nt plokiahel) võiksid Teie arvates aidata 28. režiimi äriühingutel parandada selliseid olulisi äriühingu funktsioone nagu osakute/aktsiate emiteerimine, osakute/aktsiate ülekandmine ja nendega kauplemine või otsustusprotsess?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 500 tähemärki

võib tekitada idufirmadele ja väikeettevõtetele märkimisväärseid probleeme.Ettevõtte sulgemine Takistused, näiteks keerukad haldusmenetlused, menetluste puudulik ühtlustamine liikmesriikides või rängad kohustused, millega on seotud mitu asutust ja kulud, võivad pärssida asutajate indu viia ettevõtte

34

likvideerimise menetluse kiiresti ja tulemuslikult lõpule ning takistada neil oma tähelepanu ja ressurside ümbersuunamist uutele äriprojektidele.

28. Mil määral on järgmised probleemid Teie arvates takistuseks ettevõtte tõhusal sulgemisel ELis?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Ettevõtte likvideerimise lihtsustatud/ühtlustatud menetluse puudumine

Kõiki äriregistriga seotud etappe ettevõtte sulgemisel ei ole võimalik läbida täielikult veebipõhiselt

Kõiki ettevõtte sulgemise etappe ei ole võimalik läbida vahendajaid kaasamata

Kõiki ettevõtte sulgemise etappe ei ole võimalik läbida inglise keeles

Tehnilised probleemid - vähene kasutajasõbralikkus või tehniliste lahendustega seotud funktsionaalsed probleemid

Ettevõtte sulgemine võtab liiga kaua aega

Vajadus teavitada eraldi mitut ametiasutust

Muud probleemid

Palun selgitage, milliseid etappe ei saa läbida täielikult veebipõhiselt. kuni 250 tähemärki

Palun selgitage, milliseid etappe ei saa läbida vahendajaid kaasamata. kuni 250 tähemärki

35

Palun selgitage, millised etapid peaksid ennekõike olema inglise keeles. kuni 250 tähemärki

Palun märkige, kui kaua aega selleks kulub ja miks. kuni 250 tähemärki

Milliseid ametiasutusi tuleb teavitada? Maksuhaldur Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid või muu pädev asutus sotsiaalkindlustuskohustustega seotud nõuete tõttu Muu

Palun täpsustage: kuni 150 tähemärki

Palun täpsustage, millised on muud probleemid: kuni 250 tähemärki

IV. Investeeringute ligimeelitamine 28. režiimi äriühingutesse

Juurdepääs rahastamisele. Juurdepääs rahastamisele on ettevõtete, eelkõige uuenduslike ja kiiresti kasvavate ettevõtete kasvu ja arengu kriitilise tähtsusega tegur. Ettevõtte õiguslikud ja struktuurilised tunnused võivad märkimisväärselt mõjutada tema võimet meelitada ligi kapitali kas erainvestoritelt, finantsasutustelt või avalikelt turgudelt. Praktikas seisavad paljud ettevõtted, eelkõige idufirmad ja VKEd, kes püüavad tuua ettevõttesse uusi investoreid või suurendada kapitali, silmitsi killustatud riigisiseste õigusnormide, paberipõhiste formaalsuste ning õigusliku või halduskeerukusega. Sellega arvestade tuleb kindlasti kaaluda, kuidas saaks ettepanekuga toetada paremat juurdepääsu eri allikatest pärit rahastamisele.

Kuigi direktiividega (EL) ja on ELis äriühinguõiguse menetluste digiteerimist2019/1151 2025/25 märkimisväärselt edasi arendatud, ei ole muud kriitilise tähtsusega menetlused, näiteks välisinvesteeringute kaasamise ja osakapitali/aktsiakapitali suurendamisega seotud menetlused, veel samal määral digiteeritud. Kapitali suurendamise menetluse kiiremaks, lihtsamaks ja täielikult digitaalseks muutmine võib julgustada uusi investoreid, kes soovivad osakuid/aktsiaid omandada, ning aidata edendada dünaamilisemat ja

36

konkurentsivõimelisemat keskkonda omakapitaliinvesteeringute tegemiseks idufirmadesse.

Konsultatsiooni käesolev jaotis täiendab hoiuste ja investeeringute liidu strateegia raames välja kuulutatud meetmeid, mille eesmärk on edendada institutsionaalsete investorite omakapitaliinvesteeringuid.

29. Millised on Teie kogemuse põhjal peamised takistused erasektori investeeringute ligimeelitamisel (nt kapitali suurendamise kaudu), eriti kui investor asub teises liikmesriigis või kolmandas riigis?

Ettevõtete puhul

ELi investorite

puhul

ELi- väliste

investorite puhul

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Vajadus kaasata vahendajaid ja järgida kohapeal toimuvaid menetlusi, kui üldkoosolek kapitali suurendamise heaks kiidab

Kapitali suurendamise aeganõudvad menetlused

Raskused investori/osaniku/aktsionäri isikusamasuse kaugkontrollimisel, sealhulgas seoses üldkoosolekul osalemisega

Keele- ja tõlkimisnõuded

Aeganõudvad menetlused välismaiste investorite jaoks seoses maksukohustuslasena registreerimise numbri saamisega

Kapitali suurendamise menetlusega seotud suured haldus- või õigusabikulud

(Kättesaadava) teabe puudumine osanike /aktsionäride õiguste kohta, eelkõige välismaiste investorite puhul

Õiguskindlusetus või selguse puudumine seoses kapitali suurendamise menetluse nõutavate etappidega

VKEde ja idufirmade väärtpaberite emiteerimiseks ja ülekandmiseks kasutatavate piiriüleste platvormide puudumine

Muud tõkked

Palun täpsustage, millised on muud tõkked. kuni 150 tähemärki

37

30. Mil määral aitaksid järgmised meetmed vähendada või kõrvaldada praktilisi takistusi kapitali suurendamise ja muude investeeringute ligimeelitamisel ja võimaldamisel?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Võimaldada 28. režiimi äriühingute puhul kapitali suurendada täielikult veebipõhiselt, sealhulgas veebipõhist osalemist üldkoosolekutel ja hääletamisel

Kehtestada kogu ELis ühtlustatud menetlused 28. režiimi äriühingute kapitali suurendamiseks

Tagada tüüpvormid, näiteks kapitali suurendamist käsitleva üldkoosoleku otsuse jaoks

Lihtsustada välismaiste investorite jaoks maksukohustuslasena registreerimise numbri väljastamise menetlust

Muud meetmed

Palun täpsustage: kuni 100 tähemärki

Sellised vahendid võimaldavad investoritel võtta kapitali eraldamiseEraõiguslikud lepingulised vahendid. kohustuse enne osakute/aktsiate tegelikku emiteerimist ning võivad aidata luua paindlikumat ja konkurentsivõimelisemat keskkonda omakapitaliinvesteeringute tegemiseks börsil noteerimata ettevõtetesse. See hõlmab selliseid lepinguid nagu nn lihtsad kokkulepped tulevase osaluse saamiseks (Simple Agreements

(SAFE)), mis on Ameerika Ühendriikides väga populaarsed ja mida juba kasutatakse kafor Future Equity mõnes ELi liikmesriigis, näiteks Prantsusmaal (Bon de Souscription d’Actions par Accord d’Investissement

(BSA AIR)), samuti vahetusvõlakirju, millel on ühekorraga võla ja omakapitali tunnused ning midaRapide

38

kasutatakse sageli ka varajases etapis rahastamisel. Need lepingud võimaldavad ettevõtte juhatuse liikmetel sõlmida investoritega lepinguid omakapitaliinvesteeringute tegemiseks börsil noteerimata ettevõtetesse vastutasuks kapitali suurendamise ja uute aktsiate emiteerimise eest tulevikus eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel (nt väärtuspiirid, allahindlused, ümbervormistamine). Need lepingud võimaldavad ettevõtetel kaasata kiiresti rahalisi vahendeid ilma aktsiaid viivitamata emiteerimata, mis vähendab kulusid ja kiirendab investeeringuid ning võib olla eriti kasulik idufirmadele. Samas võivad need vähendada olemasolevaid osalusi, piirata eesõigusi ja tekitada ebakindlust seoses väärtuse hindamise ja läbipaistvusega, kui need vormistatakse ümber omakapitaliks.

31. Kas 28. režiimi äriühingute juhatuse liikmetele tuleks anda osanike/aktsionäride üldkoosoleku poolt või põhikirja alusel luba pidada läbirääkimisi börsil noteerimata ettevõtetesse omakapitaliinvesteeringute tegemise lepingute (nagu USA SAFE või Prantsusmaa BSA AIR) üle ja neid rakendada?

Jah Ei Teatavatel tingimustel Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 300 tähemärki

32. Kas selliste börsil noteerimata ettevõtetesse omakapitaliinvesteeringute tegemise lepingute jaoks tuleks välja töötada vabatahtlik tüüpvorm 28. režiimi äriühingute jaoks, et hõlbustada nende varajases etapis rahastamist kogu ühtsel turul?

Jah Ei Teataval määral / teatavatel tingimustel Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 300 tähemärki

Mitu osakute/aktsiate klassi võimaldavad ettevõtetel kohandadaMitu osakute/aktsiate klassi. omakapitalistruktuuri nii, et see vastaks asutajate, töötajate ja välisinvestorite erinevatele vajadustele. Seetõttu võivad need olla 28.  režiimi äriühingutele kasulikud, et nad saaksid näidata üles paindlikkust ning

39

tagada enda atraktiivsuse ja suutlikkuse toetada äritegevuse kasvu. Selline paindlikkus võib hõlbustada juurdepääsu erakapitalile, premeerida pikaajalisi kohustusi ja hallata hääleõigusi viisil, mis toetab nii otsustusvõimet kui ka investeerimiseesmärke. Osakud/aktsiad võivad hõlmata lihtosakuid/-aktsiaid ja eelisosakuid/-aktsiaid, mis võivad anda konkreetseid majanduslikke või hääletamise või juhtimisega seotud õigusi või eeliseid.

33. Kas 28. režiimi äriühingutel peaks olema võimalik emiteerida mitut liiki osakuid /aktsiaid?

Jah Ei Teataval määral / teatavatel tingimustel Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 300 tähemärki

Milliseid osakute/aktsiate klasse peate 28. režiimi äriühingute jaoks kõige asjakohasemaks või kasulikumaks? Kirjeldage tunnuseid (nt piiratud hääleõigus, dividendieelistused, juhtimisõigused jne), mis Teie arvates sobiksid eriti hästi selliste ettevõtete vajaduste ja eesmärkidega.

kuni 300 tähemärki

40

34. Kas Teie arvates võib mitme osakute/aktsiate klassi kasutamine tuua 28. režiimi äriühingutele järgmist kasu?

Nõustun täielikult

Nõustun Neutraalne Ei

nõustu

Ei nõustu üldse

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Muuta 28. režiimi äriühingud investoritele atraktiivseks

Muuta 28. režiimi äriühingud ettevõtjate/idufirmade jaoks atraktiivseks

Hõlbustada osanike /aktsionäride kohandatud kokkulepete kasutamist

Meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ja pakkuda motivatsiooni pikaajalisteks töösuheteks

Muu kasu

41

Palun selgitage. kuni 300 tähemärki

Osakute/aktsiate ülekandmise piirangud. Kui piiratud vastutusega äriühingute osakute/aktsiate ülekandmise suhtes kehtivad piirangud (nt ostueesõigus, osanike/aktsionäride heakskiitu käsitlevad klauslid või üleandmise ajutine keeld (keeluperiood)), võib sellel olla oluline roll sisemise ühtekuuluvuse säilitamisel, vähemusosanike/-aktsionäride kaitsmisel ja pikaajaliste kohustuste võtmise soodustamisel. Samal ajal võib 28.  režiimi äriühingutele osakute/aktsiate vaba ülekandmise võimaldamine toetada avatumat struktuuri, meelitada ligi välisinvesteeringuid ja avada pääsu laiematele turgudele.

Ostueesõigus tagab, et kui olemasolevad osanikud/aktsionärid soovivad oma osakud/aktsiad üle kanda, saavad neid esmajärjekorras osta teised osanikud/aktsionärid ja alles pärast seda pakutakse osakuid/aktsiaid kolmandatele isikutele. uue investori/osaniku/aktsionäri liitumineOsanike/aktsionäride õigus kiita heaks annab osanikele/aktsionäridele õiguse kiita heaks või lükata tagasi osakute/aktsiate ülekandmine välisinvestorile. keelatakse osakute/aktsiate müük võiÜlekandmise ajutise keeluga (keeluperiood) ülekandmine kindlaksmääratud ajavahemikuks (nt ettevõtte esimestel aastatel või kuni teatavad vahe- eesmärgid on saavutatud).

35. Kas Teie arvates peaks 28. režiimi äriühingutel olema võimalik osakuid/aktsiaid piiranguteta vabalt üle kanda?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 300 tähemärki

36. Kui piirangud on vajalikud, siis millist liiki piirangud oleksid eelistatavad? Ostueesõigus Osanike/aktsionäride õigus kiita heaks uus osanik/aktsionär Ülekandmise ajutine keeld (keeluperiood)

Kas need peaksid olema kohustuslikud või peaksid 28. režiimi äriühingud need oma põhikirjas kindlaks määrama?

Kohustuslikud

42

Ettevõtted peaksid need oma põhikirjas kindlaks määrama Ei oska öelda / arvamus puudub

Rahastuse saamine avaliku või erasektori rahastamisvoorude28. režiimi äriühingute rahastamiskanalid. kaudu, mille tulemuseks on kapitali sissemaksed, on oluline mehhanism ettevõtte finantsseisundi tugevdamiseks. Erinevate olemasolevate rahastamiskanalite sobivus ja kättesaadavus võib sõltuda mitmest tegurist, sealhulgas ettevõtte küpsusastmest, suurusest ja kasvutempost, õiguslikust vormist (osaühing või aktsiaselts) jne. Ettevõtte arengu eri etappides võivad oluliseks muutuda erinevad omakapitali rahastamise allikad, näiteks stardirahastus, äriinglite investeeringud, riskikapitali rahastamine või isegi avalikud pakkumised. Sõltuvalt liikmesriigist võib osaühingutel esineda erinevatele rahastamiskanalitele juurdepääsul takistusi.

43

37. Millised oleksid Teie arvates 28. režiimi äriühingute puhul eelistatavad rahastamiskanalid?

Väga suurel määral

Suurel määral

Teataval määral

Vähesel määral

Üldse mitte

Ei oska öelda 

/ arvamus puudub

Kapitali sissemaksed uutelt osanikelt/aktsionäridelt või

, sealhulgas erainvestoritelt (kuid mitte ainult) äriinglitelt, riski- ja kasvukapitali fondidelt, ettevõtte riskikapitali pakkujatelt ja muudelt börsil noteerimata ettevõtetesse investeerijatelt, kes võivad anda rahalisi vahendeid omandiõiguse või kasumi jaotamises osalemise õiguse eest

Omakapitalipõhine ühisrahastus

Juurdepääs VKEde kasvuturgudele

Lubamine muudesse mitmepoolsetesse

kauplemissüsteemidesse (erasektori platvormid, mis võimaldavad omakapitaliinstrumentidega

44

kauplemist paindlikel, kuid reguleeritud tingimustel)

Lubamine reguleeritud : täielik avalik aktsiaturgudele

noteerimine reguleeritud börsil (nt liikmesriikide börside peamised turud) tingimusel, et järgitakse rangemaid läbipaistvus-, juhtimisstruktuuride ja aruandlusnõudeid

Laenupõhine rahastamine (nt laenud, võlakirjad jne, sealhulgas juurdepääs võlakirjade vahetusturgudele võlaväärtpaberite emiteerimiseks ja nendega kauplemiseks)

Muud rahastamiskanalid

45

Palun täpsustage, millised on muud rahastamiskanalid. kuni 500 tähemärki

Nii idufirmadele kui ka uuenduslikele ettevõtetele tekitavadJuurdepääs reguleeritud avalikele turgudele. ELis probleeme raskused tegevuse suurendamisel ning eelkõige märkimisväärsete jätkuinvesteeringute ligimeelitamisel ja laienemisel rahvusvahelistele turgudele. Nende ettevõtete välja kujunedes suurenevad nende kapitalivajadused ja paljud otsivad lõpuks juurdepääsu reguleeritud avalikele turgudele, et rahastada kasvu ja pakkuda investoritele selget väljumisvõimalust. Reguleeritud turul noteerimisega kaasnevad aga oluliselt rangemad õiguslikud, finants- ja juhtimisnõuded (nt läbipaistvuse, aruandluskohustuste, osanike /aktsionäride õiguste ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas). Need võivad olla vastuolus paindlikuma ja lihtsustatud õigusraamistikuga, mida tavaliselt piiratud vastutusega äriühingutega seostatakse.

38. Kas Teie arvates peaks ettepanek sisaldama sätteid, mis lihtsustaksid 28. režiimi äriühingu kasvades tema võimalikku juurdepääsu reguleeritud turgudele?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage oma vastust. kuni 1500 tähemärki

V. Muud küsimused

Lisaks äriühinguõigusega seotud probleemidele seisavad ettevõtted, eelkõige uuenduslikud ettevõtted, idu- ja kasvufirmad, silmitsi takistustega ka muudes valdkondades, kui nad tegutsevad või püüavad laieneda kogu ühtsel turul. Selles jaotises palume Teil oma teabe või otsese kogemuse põhjal selgitada põhjalikumalt õigusnormidega seotud takistusi, millega ettevõtted võivad kokku puutuda maksejõuetuse, maksustamise, tööhõive või muudes valdkondades, mis võivad aidata muuta 28.  režiimi ettevõtjate jaoks atraktiivseks. Selliseid probleeme võiks lahendada järk-järgult moodulipõhise lähenemisviisi abil.

Maksejõuetus

Kehtiva saneerimise ja maksejõuetuse direktiiviga (2019/1023/EL) tagatakse maksejõuetute või ülemääraste võlgadega, kuid ausate ettevõtjate täielik võlgadest vabastamine kolme aasta jooksul; samal ajal võimaldab see jätta teatavad võlad võlgadest vabastamisest välja, mida mõned liikmesriigid kasutavad selleks, et jätta võlgadest vabastamisest välja ettevõtjate võlad riigiasutuste ees. Maksejõuetusdirektiivi ettepanek (COM

), mille üle peetakse praegu ELi õigusloomeprotsessi raames läbirääkimisi, sisaldab(2022)  702  final

46

õigusnorme mikroettevõtjate suhtes kohaldavate lihtsustatud maksejõuetusmenetluste kohta, mida võidakse laiendada ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Mikroettevõtjate, võimalik, et ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas idufirmade või kasvufirmade maksejõuetuse korral ette nähtud spetsiaalse lihtsustatud likvideerimiskorra peamine eesmärk oleks vähendada menetluskulusid, kuna tavapärased maksejõuetusmenetlused on halduslikult koormavad ja nendega kaasnevad õigusabikulud, mida paljud teatavast suurusest väiksemad makseviivituses olevad ettevõtjad ei suuda katta. Selline lihtsustatud likvideerimiskord võib aidata ka kaotada idufirmade maksejõuetuks jäämisega seotud struktuurseid karistusi ja kultuurilist häbimärgistamist ning ettevõtlusvaldkonna uuendusmeelsed sidusrühmad nõuavad selle kehtestamist. Lisaks sellele tagatakse ettepanekuga ausatele ettevõtjatele juurdepääs võlgadest täielikule vabastamisele, sealhulgas juhul, kui tegemist on n-ö varata juhtumitega, mille puhul ei saa paljudes liikmesriikides praegu maksejõuetusmenetlust algatada.

39. Millised on peamised takistused, mis on seotud ettevõtete maksejõuetusega, eriti juhul, kui nad tegutsevad rohkem kui ühes ELi liikmesriigis (lisaks kehtivas saneerimise ja maksejõuetuse direktiivis ning praegu läbirääkimistel olevas maksejõuetusdirektiivi ettepanekus käsitletud küsimustele)? Palun selgitage, kuidas saaks neid probleeme lahendada ja kas võimalikke meetmeid maksejõuetuse valdkonnas või seonduvates valdkondades võiks kohaldada konkreetset liiki ettevõtete (nt uuenduslikud ettevõtted või idufirmad) suhtes.

kuni 1500 tähemärki

Maksustamine   Mitmes ELi jurisdiktsioonis tegutsevate idu- ja kasvufirmade puhul võib juhtuda, et maksukohustuse täitmine on väga keeruline ja aruandluskoormus suur; sealhulgas võib esineda maksudeklaratsiooni mitmekordse esitamise nõudeid ja erinevaid maksusoodustusi.

40. Millised on peamised ettevõtete maksustamisega seotud takistused, eriti kui ettevõte tegutseb rohkem kui ühes ELi liikmesriigis? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

41. Kas on võimalikke maksumeetmeid, sealhulgas maksusoodustusi, mida peate kasulikuks, et toetada tulevase 28. režiimi eesmärki võimaldada idu- ja kasvufirmade arengut ELis? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

47

Töötajate töölevõtmine

  Kui ettevõtted tegutsevad ja neil on töötajaid rohkem kui ühes ELi liikmesriigis, peavad nad järgima erinevaid riigisiseseid tööõigusnorme, sealhulgas erinevaid nõudeid ja menetlusi. Sellest tulenev keerukus ja õiguskindlusetus võivad heidutada neid, eelkõige VKEsid ja idufirmasid, tegevust laiendamast ja eri liikmesriikides töötajaid värbamast.

42. Millised on peamised ettevõtete poolse värbamisega seotud takistused, eriti kui ettevõte tegutseb rohkem kui ühes ELi liikmesriigis ja tal on töötajad mitmes liikmesriigis? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

43. Kas on töötajate töölevõtmisega seotud võimalikke meetmeid, mida peate kasulikuks, et toetada tulevase 28. režiimi eesmärki võimaldada idu- ja kasvufirmade arengut ELis? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

Maksejõuetuks jäämise kulud

  Ettevõtte maksejõuetuks jäämisega kaasnevad mitmesugused, nii rahalised kui ka mitterahalised kulud. Draghi aruande kohaselt on ELi ettevõtete saneerimiskulud USA ettevõtetega võrreldes suuremad, mis asetab nad väga uuenduslikes sektorites, mida iseloomustab riskide võtmine ja võitja-võtab-enamiku turudünaamika, väga ebasoodsasse olukorda. Seonduvad kulud on tingitud mitmesugustest teguritest, sealhulgas regulatiivsetest ja kultuurilistest teguritest. Rahaline kahju tuleneb tavaliselt tagasinõudmata investeeringutest, tasumata võlgadest ja lõpetamisega seotud kuludest (nt koondamishüvitised, vabatahtlik likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus) ning on eelkõige sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sektorist erineva suurusega. Ettevõtja valmisolekut või võimet äritegevust uuesti alustada võivad oluliselt mõjutada mitterahalised kulud, nagu mainekahju ja häbimärgistav suhtumine. Sellega seoses on oma osa ka kultuurilistel erinevustel. Kui näiteks USAs peetakse maksejõuetuks jäämist sageli kogemuseks, mille varal õpitakse riske võtma ja mis toetab ettevõtete loomisega jätkamist, siis paljudes Euroopa riikides suhtutakse sellesse kui isiklikku ebaõnnestumisse ja sageli kardetakse selle tõttu taas turule siseneda.

44. Millised on peamised probleemid, mis on seotud ühtsel turul ettevõtete maksejõuetuks jäämise kuludega? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

48

45. Kas on võimalikke meetmeid, mida peate kasulikuks, et vähendada maksejõuetuks jäämisest tulenevaid rahalisi ja mitterahalisi kulusid? Palun selgitage.

Töötajate aktsiaoptsioonid

  Paljud ettevõtted, eelkõige idufirmade kogukonnast, rõhutavad, kui tähtis on, et nad suudaksid ligi meelitada töötajaid kogu ELis, eelkõige pakkudes tulevastele töötajatele töötajate aktsiaoptsioone, kuna idufirmadel ei pruugi olla konkurentsivõimeliste palkade pakkumiseks rahavoogusid. Võttes arvesse erinevaid riiklikke lähenemisviise ja õigusnorme, sealhulgas maksustamise valdkonnas, on neil siiski sageli keeruline jaotada aktsiaoptsioone eri riikide töötajatele. Töötajate aktsiaoptsioonide maksustamisel esineb erinevusi eelkõige maksustamise ajastuse (maksustamine toimub aktsiaoptsiooni olelusringi eri etappides) ja töötajate aktsiaoptsioonidest saadud tulu liigitamise osas.  Euroopa innovatsiooniakti käsitlev avalik konsultatsioon hõlmab ka küsimusi töötajate aktsiaoptsioonide kohta. Komisjon võtab mõlema konsultatsiooni käigus saadud vastuseid oma tulevases selleteemalises töös arvesse.

46. Millised ettevõtted vajavad Teie arvates oma arenguks kogu ELis kõige rohkem eeskirju, mis hõlbustaksid töötajate aktsiaoptsioonide või sarnaste omakapitaliinstrumentide kasutamist?

Idufirmad Kasvufirmad Uuenduslikud ettevõtted Muu Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage põhjuseid. kuni 500 tähemärki

47. Millised on ettevõtetel esinevad peamised takistused, kui nad püüavad kasutada töötajate aktsiaoptsioone või sarnaseid omakapitaliinstrumente talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks? Palun selgitage.

kuni 1500 tähemärki

49

Varahoidja omandisuhe ( ) - nn varade lukustaminesteward ownership

Termin „varahoidja omandisuhe“ tähistab õiguslikke struktuure, mille kaks aluspõhimõtet on isejuhtimine ja kasumi suunamine üksuse ülesannete täitmiseks. Varade alalist lukustamist hõlmava varahoidja omandisuhtega on tagatud, et need üksused seavad lühiajalise kasumi asemel esikohale oma pikaajalise eesmärgi. Selliseid mudeleid on tavapäraselt kasutatud mittetulundusüksustes. Kontsernides juba kasutatakse mittetulundusüksusi (nt sihtasutused või usaldusfondid). Sarnaseid ideid uuritakse seoses kasumit taotlevate ettevõtetega. Ettevõte võib tegutseda avalikes huvides / sotsiaalsel eesmärgil või ärilisel eesmärgil. Varade lukustamise mudel keelab kasumi jaotamise osanikele/aktsionäridele, sealhulgas välisinvestoritele, ja piirab varade ülekandmist, kuna kogu kasum tuleks reinvesteerida ettevõttesse. Varade lukustamine on alaline mehhanism, mida ei saa eemaldada näiteks lukustatud varadega ettevõtte muutmisega ettevõtteks, mille varad ei ole lukustatud. Samuti väidetakse, et lisaks muudele poliitikavaldkondadele, näiteks konkurentsipoliitikale, võib varade alaline lukustamine aidata vältida seda, et välismaised üksused omandavad ELi ettevõtteid ja/või et ELi ettevõtted kolivad EList välja, ning seega lahendada probleemi, mida kujutab enesest konkurentsist vabanemise eesmärgil toimuv omandamine (kus turgu valitsevad ettevõtjad omandavad uuenduslikke ettevõtteid).

48. Kas uuenduslikke idu- ja kasvufirmasid toetavate ELi algatuste raames on Teie arvates vaja selliseid lahendusi nagu varahoidja omandisuhte mudelid ja varade lukustamise mehhanism?

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Palun selgitage põhjalikumalt. kuni 1500 tähemärki

Liikumine Euroopa äriseadustiku suunas   Letta aruandes kutsuti üles töötama välja Euroopa äriseadustikku kui vahendit, mis aitaks ületada ühtse turu killustatust. Ühtse turu strateegias nähti 28.  režiimi äriühinguõiguse algatuse raames samuti ette Euroopa äriseadustiku võimalik väljatöötamine aja jooksul, et hõlmata laiemaid küsimusi, mis on seotud ettevõtjate tegutsemisega ühtsel turul. Euroopa äriseadustik võiks tähendada kodifitseerimist, ühtlustamist ja pehmet õigust (nt seoses ettevõtjatevaheliste või ettevõtjate ja tarbijate vaheliste tehingutega).

49. Kas Teie arvates oleks Euroopa äriseadustiku väljatöötamine ühtsel turul tegutsevatele ettevõtetele kasulik?

50

Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub

Millisel viisil? kuni 1500 tähemärki

Palun selgitage. kuni 1500 tähemärki

Lisateave

50. Kas sooviksite esitada muud teavet ettevõtete ees seisvate probleemide kohta (nt intellektuaalomandi õiguste käsitlemine)?

kuni 1500 tähemärki

Kui soovite üles laadida lisadokumendi, näiteks seisukohavõtu või uuringu, mis võiks Teie seisukohta toetada või täpsustada, tehke seda siin. Üleslaaditud dokument avaldatakse koos Teie vastustega küsimustikule ja seda käsitletakse täiendava taustteabena, et Teie seisukohta paremini mõista. Kui valisite jaos „Teie andmed“ vastuste anonüümseks jäämise, eemaldage palun isikuandmed (nimi, e-posti aadress) üleslaaditud lisadokumendist ja selle dokumendi atribuutidest.

Faili(de) üleslaadimiseks klõpsake nupul. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid

Kas olete nõus, et komisjon võtab Teiega ühendust võimaliku lisateabe saamiseks? Jah Ei

51

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

……………………… 2025 nr

Tallinn, Stenbocki maja

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „28. režiim – ELi

äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik“ jaoks

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad, mis puudutavad Euroopa

Komisjoni avalikku konsultatsiooni 28. režiimi kohta.

1.1. Toetame uue Euroopa Liidu lihtsasti ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, mis

aitaks ületada takistusi ja vähendada kulusid ELi ühtsel turul äriühingute asutamisel,

tegutsemisel ja tegevuse laiendamisel, et võimaldada ettevõtjatel hõlpsamalt Euroopa Liidu

ühtsel turul tegutseda, kuid üksnes tingimusel, et see vähendab ettevõtjate ja avaliku sektori

halduskoormust ning rakendatakse digilahendusi.

1.2. Leiame, et 28. režiimi ühingute regulatsioon peaks olema võimalikult lihtne, paindlik ja

kasutatav kõigi ettevõtjate poolt. Eeskujuks soovitame võtta Eesti osaühingu ühinguõiguslikud

põhimõtted (asutaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, standardiseeritud põhikiri,

pakkudes ettevõtjale paindlikke valikuvõimalusi, miinimumkapitali nõude puudumine).

Likvideerimisreeglite võimaliku lihtsustamise korral tuleb arvestada võlausaldajate huvidega.

Lisaks tuleks kaaluda ka ühtsete osalusoptsioonide võimaldamist.

1.3. Soovime, et uue EL ühinguvormi asutamise protseduurireeglid oleksid sellised, et ühinguid

oleks võimalik digitaalselt kiiresti asutada. Sealjuures tuleb andmete ühekordse esitamise

põhimõtet laiendada lisaks äriregistritele muude riiklike ametiasutuste menetlustele, et

ettevõtjad ei peaks esitama dokumente mitmekordselt. Tõhustada tuleb ka e-identiteedi

kasutatavust kogu Euroopa Liidus, et tagada menetlusteks usaldusväärne ja turvaline

tegutsemiskeskkond.

1.4. Toetame uue ühinguvormi asutamise lihtsustamiseks Euroopa Liidu ülese digitaalse

registreerimise süsteemi loomist juhul, kui selline EL e-register pakub Eesti äriregistriga

samaväärset õiguskindlust ja läbipaistvust.

1.5. Leiame, et ühinguõiguslik algatus ei tohi hõlmata kitsendavaid tingimusi, mis vähendaks

uue EL ühinguvormi atraktiivsust nagu näiteks varade lukustamise või jätkusuutliku juhtimise

põhimõtete kehtestamine. Piirata ei tohi EL ühinguvormi ettevõtlusvabadust ning tuleb lubada

lahendust, kus ühes liikmesriigis registreeritud ühingu peamine tegevuskoht võib olla teises

liikmesriigis.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu eri tasanditel.

3. Justiits- ja Digiministeeriumil teha seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud

seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada seisukohad ja konsultatsiooni vastused

Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni 28. režiimi kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 8. juulil konsultatsiooni „28. režiim – ELi äriühingute suhtes

kohaldatav õigusraamistik„, millele oodatakse tagasisidet kuni 30. septembrini 2025. a.

Konsultatsiooni eesmärgiks on tuvastada kitsaskohad, mis takistavad siseturule

investeerimast ja innovaatilistel ettevõtjatel tegutsemast. Konsultatsiooni raames on

koostatud küsimustik, mis jaguneb sisuliselt neljaks: millised on ühinguõigusega seotud

barjäärid (sh asutamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise barjäärid ja kulud); 28. režiimi

uue ühinguvormi võimalik struktuur ja põhielemendid, asutamise reeglid (osalus, juhtimine,

kapitalinõuded, digitaalsed vahendid); 28. režiimi ühingute atraktiivsus investorite jaoks

(ligipääs rahastusele); muud küsimused (maksejõuetus, maksustamine, tööõigus,

osalusoptsioonid, jätkusuutlik osalus ja varade lukustamine ning „Euroopa ärikoodeks“.).

Eesti olulisemad seisukohad käsitlevad järgmisi aspekte:

28. režiimi toetamine – Eesti toetab laiemalt Euroopa Liidu püüdlusi muuta siseturg

ettevõtjatele veelgi atraktiivsemaks, aga seda vaid juhul, kui ei kasva ettevõtjate

halduskoormus, avaliku sektori koormus ja keskendutakse digitaalsetele lahendustele.

Uus EL ühinguvorm – Eesti toetab elektrooniliselt kiiresti asutatava, selge, lihtsa ja

ettevõtjatele paindlikkust pakkuva uue EL ühinguvormi reeglistiku loomist;

Eesti kogemuse jagamine – Eestil tuleb EL kõigil tasanditel jagada oma atraktiivse

ettevõtluskeskkonna edulugu (võimalikult suurel määral digitaalne äriregister, e-residentsuse

programm, digitaalallkirja levik, start-up viisa süsteem, sektori enda väljatöötatud

mudellepingud).

Seadusandliku algatusega plaanib Euroopa Komisjon välja tulla 2026. aasta I kvartalis.

Sissejuhatus

8. juulil 2025. a avalikustati „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik„

konsultatsioon1, millele oodatakse tagasisidet kuni 30. septembrini 2025. a.

Konsultatsioonile järgneva võimaliku õigusliku algatuse eesmärgiks on vastata

ettevõtluskeskkonna (innovatiivsete) osaliste ootusele kehtestada ühtsed reeglid, et oleks veel

lihtsam ühisturule investeerida. See tähendab uut ühinguõiguse alast reeglistikku, mis hõlmab

mitmeid ettevõtjatele olulisi valdkondi, hõlmates muuhulgas juba olemasolevaid digitaalseid

lahendusi EL ühinguõiguses. Seadusandliku algatusega plaanib Euroopa Komisjon välja tulla

2026. aasta I kvartalis. Valitsuse seisukohad konkreetse algatuste kohta koostatakse pärast

vastava eelnõu avaldamist.

Avaliku konsultatsiooni vastuste kohta koostatud Vabariigi Valitsuse seisukoha projekti ja selle

seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika valdkonna tsiviilõiguse

talituse nõunik Marget Pae ([email protected], 5303 9969) ning Euroopa Liidu asjade ja

1 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon „28. režiim – ELi äriühingute suhtes kohaldatav õigusraamistik„.

Küsimustik kättesaadav: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/OPC-28-regime?showecas=true

2

väliskoostöö juht Kristiina Krause ([email protected], 5193 3390). Valdkonna eest

vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

EL avaliku konsultatsiooni taust ja sisu

Euroopa Komisjoni strateegiliste suuniste2 kohaselt on 2024. a 1. detsembril ametisse astunud

komisjoni eesmärgiks muuta äritegevus Euroopas lihtsamaks ja kiiremaks, kuna liikmesriikide

õigusaktide killustatus muudab ettevõtluse erinevates ELi riikides keerulisemaks. Leitakse, et

kehtivate õigusaktide pelgalt kodifitseerimisest ei piisa tõeliselt integreeritud Euroopa turu

loomiseks. Soovitakse luua uus kogu ELi hõlmav õiguslik „staatus“, et aidata innovaatilistel

äriühingutel kasvada. See n-ö 28. režiim peaks võimaldama äriühingutel saada kasu

lihtsamatest, ühtlustatud eeskirjadest. Ettepanek ei hõlmaks üksnes ühinguõigust, vaid oleks

oluliselt laiem. Ettepanek tugineb ELi siseturu tuleviku raportis (n-ö Letta raport)3 esitatule,

mis omakorda võtab aluseks idee luua Euroopa äriõiguse koodeks (European Code of Business

Law). Lisarežiimi mõtestamisel on Enrico Letta võtnud aluseks prantsuse tsiviilõiguse

traditsiooni edendava Henri Capitant’i assotsiatsiooni (L’Association Henri Capitant) juba

olemasoleva mudelseaduse4.

Esialgse idee kohaselt hõlmaks algatus lisaks ühinguõigusele ka muid äriühingute tegevust

reguleerivaid valdkondi: võlaõigus, e-kaubanduse õigus, väärtpaberiõigus, maksejõuetuse

õigus, pangandusõigus, finantsturgude õigus, intellektuaalse vara õigus, tööõigus, maksuõigus.

Muuhulgas viidatakse võimalusele luua uus lihtsustatud EL ühinguvorm (Simplified European

Company ehk Societas Europea).

9. septembril 2024. a üllitatud Euroopa konkurentsivõimet lahkav Draghi raport5 puudutas

põgusalt samuti seda teemat: tuleks luua innovatiivsetele äriühingutele vabatahtlikult täidetav

n-ö 28. režiim, mis ühtlustaks selliseid valdkondi nagu ühinguõigus ja maksejõuetusõigus ning

tööõiguse ja maksuõiguse võtmeküsimused.

2025. a jaanuari Konkurentsivõime kompassi6 kohaselt esitab komisjon 2026. a I kvartalis

õigusliku režiimi ettepaneku, et võimaldada innovatiivsetel ettevõtjatel saada kasu ühtsest

harmoneeritud EL reeglistikust, kuhu iganes nad ühisturul investeerivad ja seal tegutsevad,

hõlmates aspekte ühinguõigusest, maksejõuetusõigusest, töö- ja maksuõigusest. Märtsis 2025

kutsus Euroopa Ülemkogu7 komisjoni üles „esitama ettepanekuid, et parandada era- ja

2 Political Guidelines 2024-2029. Kättesaadav: https://commission.europa.eu/document/e6cd4328-673c-4e7a-

8683-f63ffb2cf648_en 3 Enrico Letta. Much More Than a Market. Speed, security, solidarity. Empowering the Single Market to deliver

asustainable future and prosperity for all EU citizens. April 2024. Kättesaadav:

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf 4 Projet de Code européen des affaires. Association Henri Capitant. Kättesaadav:

https://www.henricapitant.org/actions/projet-de-code-europeen-des-affaires-2/ 5 Draghi raport: https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c-

f152a8232961_en?filename=The%20future%20of%20European%20competitiveness%20_%20A%20competitiv

eness%20strategy%20for%20Europe.pdf 6 Konkurentsivõime kompass. Meie kava Euroopa majanduse taaskäivitamiseks. Euroopa Komisjon. Kättesaadav:

https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/competitiveness-compass_et 7 Euroopa Ülemkogu. Järeldused. 20.03.2025. Kättesaadav:

https://www.consilium.europa.eu/media/2zvnudnr/european-council-conclusions-et.pdf

3

riskikapitali ökosüsteemi, ja pakkuma kooskõlas aluslepingute kohase vastava pädevusega

välja äriühinguõigust käsitleva vabatahtliku 28. režiimi, mis võimaldab uuenduslikel ettevõtetel

kasvada, tegutsedes aegsasti, et kaasseadusandjad saaksid astuda otsustavaid samme 2026.

aastaks.“.

Käsitletav küsimustik uuribki huvigruppide arvamust üksikute eelloetletud valdkondades

olevate takistuste ja võimalike lahenduste kohta.

Küsimustik koosneb viiest osast.

I. Ühinguõigusega seotud barjäärid – millised on asutamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise

barjäärid ja kulud.

II. 28. režiimi ühingute struktuur ja põhielemendid – sobiv ühinguvorm, selle asutajate ring,

asutamise viisid, registreeritud ja tegelik asukoht, miinimumkapital, töötajate osalus.

III. 28. režiimi ühingute lihtne, paindlik ja kiire (menetlus)reeglistik – digitaalne asutamine,

selle etapid, kiirus, isikutuvastamine ja digitaalallkiri, standardiseeritud põhikiri, koosolekute

pidamise kord, lõpetamine.

IV. 28. režiimi ühingute atraktiivsus investorite jaoks – ligipääs rahastusele, erakapitali

investeeringute barjäärid, erinevad osaluse liigid, ligipääs reguleeritud turule.

V. Muud küsimused – maksejõuetus, maksustamine, tööõigus, maksejõuetuse kulud,

osalusoptsioonid (employee stock options ESO), jätkusuutlik osalus ja varade lukustamine ning

„Euroopa ärikoodeks“.

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Kuna komisjoni avalik konsultatsioon käsitleb eesmärke ja nende saavutamise meetmeid ja

võimalikke valikukohti üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata

konkreetse õigusakti eelnõu esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Toetame uue Euroopa Liidu lihtsasti ja digitaalselt asutatava ühinguvormi loomist, mis

aitaks ületada takistusi ja vähendada kulusid ELi ühisturul äriühingute asutamisel,

tegutsemisel ja tegevuse laiendamisel, et võimaldada ettevõtjatel hõlpsamalt Euroopa

Liidu ühisturul tegutseda, kuid üksnes tingimusel, et see vähendab ettevõtjate ja avaliku

sektori halduskoormust ning rakendatakse digilahendusi.

Eesti nõustub, et Euroopa Liidu ülene ühinguõigus on fragmentaarne ning puudub regulatsioon

lihtsasti ja digitaalselt asutatava ja tegutseva EL ühinguvormi kohta. Võimalik 28. režiim

pakuks normide kogumit uue EL ühinguvormi kohta ning aitaks ületada takistusi ja vähendada

kulusid äriühingute asutamisel, tegutsemisel ja tegevuse laiendamisel ühisturul.

Ühinguõiguse reguleerimine ei ole EL jaoks võõras. Senine ühinguõiguslik regulatsioon ongi

puudutanud eelkõige äriühinguid. Läbi aastakümnete on vastu võetud erinevaid EL

4

instrumente, millega on järjest enam püütud lihtsustada liikmesriikide õiguse alusel asutatud

äriühingute riigisisest ja piiriülest tegevust8. EL ühinguõigusega on reguleeritud nii EL

vastavates direktiivides loetletud äriühingute (Eesti puhul nt osaühingute ja aktsiaseltside ning

täis- ja usaldusühingute) vastastikust tunnustamist, teatud asutamise ja tegutsemise,

kapitalinõuete ja registrimenetluse põhimõtteid, aga ka piiriülest mõõdet: filiaalide asutamist ja

piiriülest reorganiseerimist (piiriülene ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine).

EL algatused, millega on loodud eraldi EL ülesed ühinguvormid, ei ole praktikas laialdast

kasutust leidnud. EL ühinguvormid on: Euroopa Majandushuviühing (European Economic

Interest – EEIG), Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (European Grouping of Territorial

Cooperation – EGTC), Euroopa äriühing (Societas Europaea – SE) ja Euroopa ühistu (Societas

Cooperativa Europaea – SCE). EL ühinguvormid pole osutunud populaarseks (vt tabel Eesti

statistika kohta, sh tuleb arvestada, et osaühinguid on registris üle 272 000) ning uute EL

ühinguvormide loomisel tuleb kaaluda, kas saadav kasu kaalub üles selleks tehtavaid kulusid

(õigusloome, süsteemide kohandamine jne).

EL ühinguõiguse hiljutised algatused uute ühinguvormide/režiimide kohta ei ole samuti olnud

edukad. Komisjon on varasemalt esitanud nii Euroopa osaühingu (2008. aastal) kui ka Euroopa

sihtasutuse (2012. aastal) määruse eelnõu, ent kumbki toetust ei leidnud ning õigusaktina vastu

ei võetud. Läbirääkimised kukkusid läbi, läbirääkimistele kulus seejuures aastaid (nt Euroopa

osaühingule kolm aastat). Olgu märgitud, et just Euroopa osaühing pidi olema uus lihtsamini

asutatav ja juhitav EL ühinguvorm väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ent

liikmesriigid ei suutnud konsensust nende aastate jooksul saavutada. Sellest tulenevalt võib

jätkuvalt olla keeruline väga erineva suurusega majanduste puhul leida üldist kõigi jaoks

aktsepteeritavat ühinguõiguslikku lahendust. Lõpptulemuseks võib ka olla õigusakti

vastuvõtmine, mis võib osutuda ettevõtjate jaoks liiga keeruliseks, võõraks või sõltuks ikkagi

suures osas iga liikmeriigi riigisisestest reeglitest. Ka see on üks põhjus, miks olemasolevaid

Euroopa Liidu ühinguvorme asutatakse vastupidiselt oodatule vähe. Lisaks jätaks ühinguõiguse

täiendav ühtlustamine liikmeriigid ilma võimalusest reageerida kiiresti muutunud

ettevõtluskeskkonnale või ettevõtjate probleemidele, sest EL tasemel on õigusaktide

parandamine ja täiendamine pikaajaline protsess.

Niisiis ei ole senised katsed luua üleeuroopaline lihtne ühingute asutamise ja juhtimise

regulatsioon õnnestunud, mistõttu tuleb uue algatuse puhul võtta arvesse seniseid

ebaõnnestumise kogemusi ning vältida varasemate vigade kordamist.

2. Leiame, et 28. režiimi ühingute regulatsioon peaks olema võimalikult lihtne, paindlik

ja kasutatav kõigi ettevõtjate poolt. Eeskujuks soovitame võtta Eesti osaühingu

ühinguõiguslikud põhimõtted (asutaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik,

standardiseeritud põhikiri, pakkudes ettevõtjale paindlikke valikuvõimalusi,

miinimumkapitali nõude puudumine). Likvideerimisreeglite võimaliku lihtsustamise

korral tuleb arvestada võlausaldajate huvidega. Lisaks tuleks kaaluda ka ühtsete

osalusoptsioonide võimaldamist.

8 Lühiülevaade EL ühinguõigusest on kättesaadav: https://commission.europa.eu/business-economy-euro/doing-

business-eu/company-law-and-corporate-governance_en

5

Eesti osaühingu regulatsioon on lihtne, mugav, kasutajasõbralik ja usaldusväärne lahendus

ettevõtlusega alustamiseks, mistõttu tuleks seda mudelit ka laiemalt ELis propageerida. Kehtiv

regulatsioon on aidanud Eestisse meelitada innovaatilisi ettevõtjaid ning ühingu asutamise ja

juhtimise protsess on paindlik ning mugav. Osaühing on ühinguvormina ka EL tasandil vähem

reguleeritud ning olemuselt lihtsam. Seetõttu on Eesti vastused küsimustikule kantud Eesti

osaühingu regulatsioonist ja seal kehtivatest põhimõtetest.

Nagu ka Eesti osaühingu puhul, siis uue EL ühingu asutajateks võiksid saada olla nii füüsilised

kui ka juriidilised isikud. Siinjuures ei toeta Eesti algatuse kitsendamist üksnes

innovatsiooniga tegelevatele ettevõtjatele (n-ö iduühingutele), sest nimetatute määratlemine

on keerukas, ajas muutuv ning võib asutamise protsessi hoopis aeglustada. Üldiselt teadaolevad

tunnused nagu innovatiivne idee ja skaleeritavus on subjektiivsed kategooriad, mille edukas

kindlakstegemine registripidaja poolt (kes peaks kontrollima asutaja ja tema plaanide sobivust

definitsiooniga ehk õigustatusega „kasutada“ 28. režiimi) ühingu asutamise protsessi käigus

oleks aeganõudev ja sisuliselt ka ülimalt subjektiivne. Samuti võib innovaatiline ettevõtja

väljuda mingitest parameetritest ettevõtlusperioodi jooksul ning siis tekib küsimus, kas sellisel

juhul oleks õigustatud, et ta EL 28. režiimi edasi „kasutada“ saaks. Eesmärgiks võiks olla siiski

üleüldine regulatsiooni lihtsustamine, et sellest võidaks kõik ühisturul tegutseda soovivad

ettevõtjad. Nimetatud seisukohta toetavad ka EKTK, ETKL, ITL.

Eesti teeb ettepaneku ka mitte reguleerida ühingu miinimumkapitali. Alates 1.02.2023. aastast

ei kehti Eestis enam osaühingute miinimumkapitali nõue ning seda on põhjendatud äriregistri

seaduse eelnõu seletuskirjas järgmiselt: „Miinimumkapitali nõude olemasolu või puudumise

küsimus on praegu Euroopa riikides lahendatud erinevalt. Näiteks ei ole Ühendkuningriigis

seda nõuet kunagi olnud. Prantsusmaa on sellest nõudest loobunud palju aega tagasi.

Näidetena riikidest, kus on ühinguõigust viimasel ajal reformitud, saab nimetada Hollandit ja

Belgiat, kus on miinimumkapitali nõudest samuti loobunud. Saksamaal on miinimumkapitali

nõudest loobutud olukorras, mis on mõneti sarnane meie sissemakseta asutatud osaühinguga.

Üldine suund praeguses Euroopas on osaühingute kohta käivate reeglite lihtsustamine.

Miinimumkapitali nõue on puudunud ka EL väikeste suletud ühingute reguleerimise algatustes.

Miinimumkapitali nõudest loobumine oleks ühest küljest küll lepinguvabaduse suurendamine,

kuid teisest küljest ka asutajate vastutuse suurendamine. Sellisel juhul saaksid ühingu asutajad

või osanikud leppida kokku osakapitali suuruses, mis on tegelikult osaühingu tegevuse

alustamiseks vajalik. Miinimumkapitali nõude olemasolu seaduses on loonud olukorra, kus

selle suuruse üle ühingu asutamisel eriti ei mõelda ning osaühing asutatakse automaatselt

seaduses sätestatud miinimumiga. Seaduses sätestatud miinimumkapitalil puudub aga

asutatava osaühingu tegeliku kapitalivajadusega igasugune seos, kuna seadusandja ei tea ega

saagi teada, milline on konkreetse osaühingu kapitalivajadus. Seega toob nõude puudumine

kaasa pigem olukorra, kus ühingu asutajad võiksid tegelikule kapitalivajadusele rohkem

tähelepanu pöörata ning leppida kokku vajaliku osakapitali suuruse.“9 Niisiis ei vastaks

kohustusliku miinimumkapitali nõue enam laiemalt kaasaja ühinguõiguse põhimõtetele ning

9 Vt äriregistri seaduse eelnõu seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45b35838-9623-

4c33-b4b4-a7b644ee4c73/

6

28. režiimi uut ühinguvormi võiks just sel põhjusel saada asutada ilma miinimumkapitali nõude

täitmise vajaduseta.

Mis puudutab ühingu juhtimise ja tegutsemise reguleerimist põhikirjas, siis oleme

seisukohal, et lihtsuse, läbipaistvuse ja selguse huvides tuleks ühtlustada põhikirja tüüpvorm

kogu EL-s, samas tuleb anda teatud küsimustes ühingutele endale ka valikuõigus.

Nii võiksid asutajad ja osanikud saada ise põhikirjas etteantud valikute kaudu ühingu

sisesuhteid reguleerida – näiteks eri liiki osad/aktsiad, erakapitali investeeringute kasutamise

võimalikkus jne.

Teatud juhtudel tuleks siiski valikuvõimalusi piirata. Näiteks ühingu juhtimine (struktuur,

miinimumnõuded) tuleks selgelt reglementeerida, tagamaks ühingute läbipaistvuse ja nende

juhtimise selguse kogu EL-s. Koosoleku pidamise korra puhul tuleks samuti ette näha

põhinõuded (et oleks kõigi ühinguga seotud osapoolte huvid tasakaalustatult reguleeritud), kuid

teatud piires peaks ühingud ise saama valida tingimusi (näiteks koosolekute pidamise vorm,

viis jne).

Lisaks võiks kaaluda ka EL üleselt nimetatud uue ühinguvormi likvideerimisreeglite lihtsamat

määratlemist, sest ka nimetatud menetlus on liikmesriikides erineva põhjalikkuse ja

keerukusega reguleeritud. Sealjuures tuleb tagada, et võlausaldajate huvid

likvideerimismenetluse lihtsustamisel oleksid siiski piisaval määral kaitstud.

Osalusoptsioonid on eriti iduettevõtjate sektoris levinud nii ettevõtja töötajate kui ka juhtide

motiveerimise vahend – tööjõu konkurentsi tingimustes on see täiendav viis, kuidas kvaliteetset

tööjõudu hõivata. Optsioonide näol saavad optsiooni omajad väljavaate astuda ettevõtja osanike

või aktsionäride hulka ning seeläbi peaks motivatsioon konkreetsesse ettevõtjasse panustada

olema veel suurem. Samas on optsioonide regulatsioon kogu Euroopa Liidus erinev ning

regulatiivne killustatus ähmastab iduettevõtjate praktilisi võimalusi sujuvalt kogu ühisturul oma

tegevust planeerida ja korraldada. Seetõttu oleks kasulik, kui optsioonide põhimõtted oleksid

kogu ühisturul ühtsed.

3. Soovime, et uue EL ühinguvormi asutamise protseduurireeglid oleksid sellised, et

ühinguid oleks võimalik digitaalselt kiiresti asutada. Sealjuures tuleb andmete ühekordse

esitamise põhimõtet laiendada lisaks äriregistritele muude riiklike ametiasutuste

menetlustele, et ettevõtjad ei peaks esitama dokumente mitmekordselt. Tõhustada tuleb

ka e-identiteedi kasutatavust kogu Euroopa Liidus, et tagada menetlusteks usaldusväärne

ja turvaline tegutsemiskeskkond.

Euroopa Liidu uue ühinguvormi asutamise regulatsiooni väljatöötamisel tuleb arvestada juba

kehtivad ühinguõiguse EL reegleid. Nii on just digitaalse ühinguõiguse vallas hiljuti võetud

vastu mitu EL õigusakti, mis peaksid kogu Euroopas ühinguõiguse (ühingute asutamine,

juhtimine) digitaliseeritust järjest suurendama. Direktiividega 2019/115110 ning 2025/2511 on

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1151, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiivi (EL)

2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses (EMPs kohaldatav tekst) 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2025/25, 19. detsember 2024, millega muudetakse direktiive

2009/102/EÜ ja (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise laiendamise ja

ajakohastamisega äriühinguõiguses (EMPs kohaldatav tekst)

7

järjest enam tähtsust omistatud digitaalsetele lahendustele ühinguõiguses alates registrite

omavahelisest elektroonilisest suhtlusest kuni põhimõtteni, et ettevõtja ei pea tõendama

asjaolusid, mis on registritele EL registrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu kättesaadav.

Seda nimetatakse ka ühekordsuse põhimõtteks – ettevõtja peab võimalikult maksimaalselt

saama nõuded ühekordselt täidetud, ilma, et ta peaks esitama dokumente mitmekordselt või

samu dokumente erinevatele asutustele. Tulevikus võiks ühekordsuse põhimõte hõlmata ka

muid menetlusi, mh riiklike ametiasutuste, näiteks töö- või maksuhaldurite vahel äriühingute

andmete jagamise kaudu. 2025. a vastuvõetud direktiivi eesmärgiks oli mh ka kaotada

üleliigsed bürokraatlikud reeglid dokumentide esitamise, apostillimise ja tõlkimise kohta.

Niisiis on EL õiguses juba küllalt palju digitaalsetele lahendustele suunavaid norme.

Seetõttu tuleb uute reeglite väljapakkumisel kindlasti arvestada senist juba vastuvõetud

regulatsiooni. Eesmärk peaks olema, et ka uue, 28. režiimi ühingu asutamine saab toimuda

interneti teel, asutamise reeglistik ja kiirus on standardiseeritud ja ühtne kogu Euroopa Liidus

ning lisaks liikmesriigi keeles asutamisele võiks saada seda teha ka inglise keeles (võimalusega

sealjuures siiski ka liikmesriigi keeles asutada). Sisuliselt on võimalik ka täna Eesti e-

äriregistris asutada osaühingut inglise keeles tänu standardiseeritud asutamise protsessile.

Eesti toetab tugevalt digitaalseid ja kiireid menetlusi, mis võimaldavad äriühingu asutamist

maksimaalselt 48 tunni jooksul. Tuginedes Eesti e-residentsuse ja veebipõhise ettevõtluse

registreerimise mudelile, soovitame luua just Eesti abil ja näitel protsessi, mille abil saaks

edukat praktikat rakendada kõigis liikmesriikides. Toetame e-identiteedi kasutamist, et tagada

usaldusväärne ja turvaline tegutsemiskeskkond.

Küll aga tuleks EL tasandil leida paremad lahendused digitaalse identiteedi praktilise

kasutatavuse osas, sest e-IDAS-e määrust12 (mille eesmärk on

lihtsustada rahvusvahelist digiteenuste kasutamist) rakendatakse EL-s erinevalt – riigid

tunnustavad erineva usaldusväärsuse astmega allkirju ning ettevõtjatel on keerukas pidada

järge, millise riigi millised ametiasutused milliseid allkirju aktsepteerivad. Näiteks Eestis peab

teatud juhtudel, nt äriregistri menetluses vastama digiallkiri kõige kõrgemale tasemele (QES -

qualified electronic signature).

Leiame, et 28. režiimi äriühingute tegutsemise paindlikumaks ja mitmekesisemaks muutmisel

tuleks lisaks uuele ühinguvormile kaaluda tulevase ELi ettevõtluskukru kasutamist.

4. Toetame uue ühinguvormi asutamise lihtsustamiseks Euroopa Liidu ülese digitaalse

registreerimise süsteemi loomist juhul, kui selline EL e-register pakub Eesti äriregistriga

samaväärset õiguskindlust ja läbipaistvust.

28. režiimi ühingute üleeuroopalise ühtse digitaalse registri küsimuses tuleb kaaluda erinevaid

asjaolusid. Ühtne uus EL e-register aitaks ületada liikmesriikide registrite regulatsioonide ja

praktika erisusi ning sellisel juhul oleks selge raamistik, kus ja kuidas ühinguid asutada saab ja

millist infot on nende kohta võimalik saada. Investorite tagasiside näitab, et regulatiivne

killustatus ELis tekitab ebakindlust ja suurendab riske, mis võivad muuta investeerimistegevuse

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks

vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. Kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910

8

majanduslikult mittetoimivaks. Seetõttu saab toetada ühtse digitaalse äriühingute registri

loomist, mis sisaldaks ühiseid eeskirju ja vähendaks vajadust juriidilise abi järele. Ent tuleb

arvestada ka õiguskindlusega – eraldi loodav register peaks suutma tagada, et registrisse kantud

andmed on ühelt poolt usaldusväärsed (nt õigusvõime, juhtorganite esindusõigus jne), teisalt

teiste õigustega arvestavad (näiteks ärinime valikul tuleb tagada, et see ei kattuks sama

valdkonna teiste EL ettevõtjate ärinimede või kaubamärkidega). Niisiis tuleks EL vastava

registri loomisel tagada, et see oleks sarnane Eesti äriregistri omadustele. Samuti sõltub registri

valikust ka osaluse omandamise/võõrandamise põhimõtete kindlaksmääramine (registri

õiguslik tähendus, registri digitaalsed lahendused ja võimalused).

5. Leiame, et ühinguõiguslik algatus ei tohi hõlmata kitsendavaid tingimusi, mis

vähendaks uue EL ühinguvormi atraktiivsust nagu näiteks varade lukustamise või

jätkusuutliku juhtimise põhimõtete kehtestamine. Piirata ei tohi EL ühinguvormi

ettevõtlusvabadust ning tuleb lubada lahendust, kus ühes liikmesriigis registreeritud

ühingu peamine tegevuskoht võib olla teises liikmesriigis.

Eesti ei toeta uue ühinguvormi regulatsiooni põhimõtete lisamist, mis vähendab ühingu

võimalikku atraktiivsust. Nimelt pigem väärtusepõhised lisandused, mis keskenduvad näiteks

jätkusuutlikule osalusele, aga ka teatud tingimustel varade lukustamisele (kui EL rahastuse abil

asutatud/tegutsenud ettevõtja soovib liikuda EList välja), muudavad potentsiaalselt EL

ühinguvormi taas liialt kohmakaks, ülereguleerituks ja ebaatraktiivseks. Kui EL soovib

saavutada märkimisväärset mõju uue, innovatsiooni jaoks paindliku regulatsiooni loomisel,

tuleks vältida selliseid reegleid, mis kitsendavad ettevõtlusvabadust.

Piirama ei peaks ka uue EL ühinguvormi ettevõtlusvabadust ning võiks lubada lahendust, kus

ühing on registreeritud ühes liikmesriigis, ent peamine tegevuskoht võib olla hoopis teises

liikmesriigis.

Samas on oluline, et õigusraamistiku sisustamise faasis oleks kindel fookus ka hoolsus-,

raporteerimis- ja kontrollimeetmete lõdvendamise või juriidiliste isikute asutamise võimaluste

avardamisest tulenevate võimalike kuritegevusega seotud riskide kaardistamisel ning nende

haldamisvõimalustel. Tähelepanuta ei tohi jätta ettevõtete väärkasutamise kasvu kuritegevuse

toimepanemisel ja seda muuhulgas rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust silmas pidades.

Mõjude hinnang

28. režiimi avalik konsultatsioon on arvamuskorje, mille põhjal planeeritava algatuste täpne

sisu ja maht ei ole veel teada, seetõttu ei ole kindlaid mõjusid praeguses etapis võimalik hinnata.

Samuti ei ole praeguses faasis võimalik hinnata kaasnevaid kulusid. Eelduslikult kaasnevad

infotehnoloogiliste arenduste kulud, eelkõige äriregistri ja BRIS-i andmevahetuse

täiendamisega seoses. Mõjuhinnang konkreetse algatuse kohta tehakse tulevikus Eesti

seisukohtade koostamise protsessi käigus, kui komisjon on esitanud vastava õigusakti eelnõu.

9

Kaasatud ministeeriumide seisukohad ja kooskõlastused

Eesti seisukohad ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeerium, seisukoha

koostamisel on arvesse võetud Siseministeeriumi seisukohti (täielikult) ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohti (osaliselt).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

MKM peab oluliseks osaleda 28. režiimi konsultatsioonis, kuna digiedulugu annab hea

positsiooni kaasa rääkimiseks, kuid ei pea otstarbekaks ühinguõiguse ühtlustamist, vaid soovib

keskenduda idu- ja kasvuettevõtetele. Režiim peaks olema vabatahtlik, suunatud kõrge

kasvupotentsiaaliga firmadele, tagama lihtsa juurdepääsu riskikapitalile, piiriülese laienemise,

madala halduskoormuse ja selge struktuuri. Toetatakse digitaalseid menetlusi, 48-tunnist

asutamist, e-identiteeti, andmete ühekordsuse põhimõtet, sujuvat andmevahetust riiklike

ametiasutuste vahel ning lihtsat lõpetamisprotsessi. Investeeringute kaasamiseks soovitatakse

ühtset digitaalset registrit, standarddokumente (nt SAFE), optsiooniskeeme, mitmeliigilisi

aktsiaid ja selgeid võõrandamisreegleid. Tööõiguse ühtlustamist 28. režiimi raames ei peeta

vajalikuks, kuna see ei lisaks väärtust ja võiks tekitada segadust.

Siseministeerium (SiM)

Siseministeerium laiemalt 28. režiimi ideed ja eesmärke toetab. Ent samas on Siseministeeriumi

seisukohast on oluline, et edasiste arutelude ning õigusraamistiku sisustamise faasis oleks

kindel fookus hoolsus-, raporteerimis- ja kontrollimeetmete lõdvendamise või juriidiliste

isikute asutamise võimaluste avardamisest tulenevate võimalike kuritegevusega seotud riskide

kaardistamisel ning nende haldamisvõimalustel. Tähelepanuta ei tohi jätta ettevõtete

väärkasutamise kasvu kuritegevuse toimepanemisel ja seda muuhulgas rahvusvahelist

organiseeritud kuritegevust silmas pidades.

Huvigruppide kaasamine

23.07.2025 saadeti materjalid huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks. Oma

arvamuse saatsid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, varasemalt on oma seisukohta algatuse kohta

saatnud ka Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ja Eesti Asutajate Selts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK)

Kaubanduskoda tunnistab ELi siseturu õiguslikku killustatust oluliseks probleemiks, mis

suurendab ettevõtjate kulusid ja takistab piiriülest tegevust. Kuigi ettevõtjad ootavad, et 28.

režiim kataks mitmeid õigusvaldkondi ja pakuks lihtsat, paindlikku ning konkurentsisõbralikku

raamistikku, ollakse skeptilised selle praktilise rakendatavuse suhtes. Konsultatsioonist

puuduvad vastused kriitilistele küsimustele nagu jurisdiktsioon, maksustamine ja järelevalve,

mistõttu tuleks enne edasiliikumist kokku leppida üldistes põhimõtetes. Kaubanduskoda leiab,

et killustatuse vähendamiseks on tõhusam olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja

harmoniseerimine, mitte uue režiimi loomine. Samuti rõhutatakse, et 28. režiim peaks olema

avatud kõikidele ettevõtjatele, vältides sihtrühma piiranguid, mis võiksid tekitada ebavõrdset

kohtlemist ja segadust. Kaubanduskoda leiab, et 28. režiimi ettevõtjat peaksid saama asutada

10

nii füüsilised kui juriidilised isikud, ilma piiranguteta asutajate arvule. Ettevõtte asutamine ja

juhtimine peab olema digitaalselt võimalik, kuid kriisideks tuleb säilitada ka alternatiivsed

kanalid. Koosolekutel osalemine peaks olema paindlik – lubatud nii füüsiline, virtuaalne kui

hübriidne osalemine, vastavalt põhikirjale. Ettevõtte lõpetamise protsessi tuleks lihtsustada ja

harmoniseerida ELi tasandil direktiiviga, kuid mitte siduda seda 28. režiimiga. Maksejõuetus-,

maksu- ja tööõiguse reguleerimist 28. režiimis ei peeta otstarbekaks, kuna see võib tekitada

ülereguleerimist, poliitilisi vaidlusi ja vähendada kokkuleppevabadust.

Eesti Tööandjate Keskliit (ETKL)

Tööandjad toetavad 28. režiimi kui vabatahtlikku, kõigile ettevõtetele avatud EL-ülese

äriühingu vormi, mis vähendaks bürokraatiat ja lihtsustaks piiriülest tegutsemist. Režiim peaks

võimaldama digitaalset asutamist, paindlikku juhtimist, madalat miinimumkapitali ning

peakontori ja registreeritud aadressi eraldamist. Olulised on ühtne EL äriregister, e-identiteedi

vastastikune tunnustamine, „once only“ põhimõte ja mitmetüübiliste aktsiate kasutamine

kapitali kaasamiseks. Töö-, maksu- ja maksejõuetusõiguse reguleerimist tuleks vältida, et hoida

ära poliitilised vaidlused ja ülereguleerimine. Kokkuvõttes peab 28. režiim looma ettevõtjatele

praktilist väärtust, tugevdades Euroopa konkurentsivõimet ja investeerimisvõimalusi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

ITL toetab vabatahtliku, digitaalse ja paindliku EL-ülese äriühingu vormi loomist, mis

vähendaks bürokraatiat ja lihtsustaks piiriülest tegutsemist. Režiim peaks võimaldama kiiret

asutamist, ühtset äriregistrit, e-identiteedi ja e-allkirja vastastikust tunnustamist ning peakontori

ja registreeritud aadressi lahus hoidmist. Olulised takistused on tööjõu füüsilise kohalolu

nõuded, maksustamise killustatus, digiallkirja piiratud kasutus ja keerukad

kvalifikatsiooninõuded. Režiim peab olema avatud kõikidele ettevõtetele, pakkuma praktilist

lisaväärtust ning vältima dubleerimist ja regulatiivset keerukust. ITL rõhutab, et fookus peab

olema halduskoormuse vähendamisel ja olemasolevate reeglite lihtsustamisel, eriti

andmekaitse, AI regulatsiooni ja aruandluse osas.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ja Eesti Asutajate Selts (EstVCA, EFS)

EstVCA ja EFS, kes esindavad Eesti iduettevõtete investoreid ja asutajaid, toetavad Euroopa

Komisjoni algatust luua vabatahtlik 28. õigusrežiim, et lihtsustada idu- ja kasvuettevõtete

piiriülest tegutsemist. Nad rõhutavad, et 27 riigi erinevad õigusraamistikud pärsivad ELi

konkurentsivõimet, soodustavad ettevõtete ümberregistreerimist teistesse jurisdiktsioonidesse

ja suurendavad kulusid. Tõhus režiim peab hõlmama ettevõtlus-, töö-, maksu- ja

maksejõuetusõigust, et avada ELi ühtse turu tegelik potentsiaal. Eesti digitaalsed tugevused –

nagu täielikult veebipõhine äriregister ja rahvusvaheliselt tunnustatud e-residentsus – pakuvad

toimivaid mudeleid kiireks, paberivabaks ettevõtte loomiseks ja juhtimiseks. Režiim peab

olema ambitsioonikas, kaasav ja suunatud bürokraatia vähendamisele, mitte olemasolevate

keerukuste kordamisele. Eesti on hästi positsioneeritud, et anda sisuline panus selle raamistiku

kujundamisse, tagades, et see pakub reaalset väärtust Euroopa innovatsioonile. Eesti

iduettevõtluse ökosüsteem pakub toimivaid lahendusi 28. režiimile, sealhulgas kasumi

maksustamine ainult jaotamisel, maksusoodustused töötajate optsioonidele ja digiallkirjade

õiguslik kehtivus. Startup Visa programm toob Eestisse rahvusvahelisi talente, samas kui

11

mudeldokumendid lihtsustavad ettevõtte loomist ja vähendavad juriidilisi kulusid. Eesti

digitaalset infrastruktuuri – nagu e-äriregister, e-residentsus ja e-notar – võiks kasutada

valmislahendusena ELi üleseks rakendamiseks. Eesti peaks aktiivselt osalema režiimi

kujundamises, toetama laiahaardelist lähenemist, mis hõlmab kõiki olulisi õigusvaldkondi, ning

seisma kõrgete standardite eest, mitte leppima madalaima ühise nimetajaga. Režiim peab olema

suunatud just idu- ja kasvuettevõtetele, mitte kõigile VKEdele, ning Eesti peaks režiimiga

liituma, et säilitada konkurentsivõime ja vältida ettevõtete lahkumist aktiivsematesse

liikmesriikidesse.