METRUNA OÜ keskkonnaloa nr KL-524876 andmine

Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoht

LISA

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud

ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi

määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

METRUNA OÜ (registrikood 16616163, edaspidi ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on erinevate

ohtlike- ja tavajäätmete kogumine, sorteerimine ja demonteerimine ning taaskasutusse, sh

korduskasutusse suunamine. Käitluskoht asub Paldiski sadama territooriumil, Paldiski linna

tööstuspiirkonnas aadressil Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju

maakond (katastritunnus 58001:001:0270). Ettevõtte aastane käitlusmaht on kuni 17 336 tonni.

Üheaegselt plaanitakse käitluskohas ladustada kuni 3270,70 tonni jäätmeid, sh 105 tonni ohtlikke

jäätmeid.

Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises ja demonteerimises – R12s ning korduskasutuseks

ettevalmistamises – R4k, R5k. Käideldakse peamiselt metallijäätmeid.

Jäätmekäitluseks kasutatakse kogu ulatuses betoonplaatidest veekindla kattega territooriumiosa

suurusega 2000 m2. Sademeveed juhitakse Paldiski sadama tsentraalsesse kanalisatsiooni.

Kinnistuosa on ümbritsetud eraldi piirdeaiaga ning varustatud elektrooniliste valveseadmetega.

Tegevuse detailne kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning

tegevuse kokkuvõte keskkonnaloa andmise korralduses.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele

keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel

juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult,

ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu

kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka

keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on

tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete

ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev

areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste

eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust

süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja

ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava

strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku

soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil.

Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine

ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine;

• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna.

Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega

võitlemine.

Ettevõtte kavandatav tegevus on kooskõlas Lääne-Harju Valla jäätmekavaga. Saue ja Lääne-Harju

valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026 kohaselt on eesmärk suunata liigiti kogutuid jäätmeid

rohkem taaskasutusse või ringlusse.

Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Lääne-Harju valla

üldplaneeringuga. Kinnistu on 90% tootmismaa ja 10% ärimaa, kus on muuhulgas lubatud ka

jäätmekäitlusega tegeleda.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse jäätmete transpordil, laadimisel ja käitlemisel niivõrd, kui seda vajab

tegevuseks kasutatav tehnika. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi on antud piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse

kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev (PRK0000547) asub asub ca 370 m kaugusel kirde suunas.

Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude nagu pinnase ja vee saastamine on vähetõenäoline, sest

kõiki vastuvõetavaid ohtlikke jäätmeid käideldakse vaid betoonplaatidest kattega väliplatsil

asuvates metallkonteinerites sees. Sademevee ärajuhtimiseks krundilt on rajatud Paldiski sadamal

sademevee kogumissüsteem, territoorium on varustatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.

Sademevesi kogutakse restkaevudega kokku ja suunatakse ühiskanalisatsiooni.

Ettevõte ei teosta jäätmekäitluskohas jäätmete purustamist. Taotletav tegevus tekitab vähesel

määral müra ja vibratsiooni, peamiselt jäätmete ümberlaadimise ajal. Jäätmekäitlusplatsi

ümbritsevad ühest küljest ca 10 meetri kõrgune paekalda-astang ning teisest küljest ca 10 meetri

kõrgune, ca 4000 m2 ehitisealuse pinnaga metallangaar, mis vähendavad häiringute kandumist

käitluskohast väljapoole.

Ettevõttel on kohustus jälgida, et tegevusega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ ega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks

pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ei teki.

Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei

kaasne. Eeldatavalt on ettevõtte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tegevuskohas kogutakse ja sorteeritakse tava- ja ohtlikke jäätmeid. Kõik jäätmed antakse üle

teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele, osa jäätmeid suunatakse

korduskasutusse.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Võimalikud avariiolukorrad on:

1. Tuleoht põlevmaterjalide käitlemisel - Tulekahju territooriumi väliplatsidel

(jäätmetekäitlusprotsesside ajal tulekahju teke võimaliku sädeme või lahtise tule kasutamise läbi).

2. Radioaktiivne kiirgus metallijäätmete vastuvõtmisel.

3. Jäätmete käitlemisel ohtlike ainete sattumine keskkonda.

Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava

koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus

tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu

inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel,

kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et

vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale,

piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud

ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht

(ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule,

tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud

asjaolude korral).

Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse

eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga

sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse.

Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse

või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal, kuid asub sadamapiirkonnas

Pakri lahe ääres.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Tegevuseks kavandatav kinnistu Sadama tn 1 (58001:001:0270) on sihtotstarbelt 90% tootmismaa

ja 10% ärimaa. Kinnistu kuulub PALDISKI SADAMATE AS-le (registrikood 10425338).

Käitluskoht piirneb üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuga. Käitluskoht asub Paldiski sadama

territooriumil, tööstuspiirkonnas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist

maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kinnistul ja selle lähipiirkonnas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste

piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused

ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused. Põhjavesi on antud

piirkonnas kaitsmata vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400

000). Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke

pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumi vahetus

läheduses puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, k.a Natura

2000 alad. Püsielupaikasid, kaitstava looduse üksobjekte ning kaitsealuste liikide leiukohti

territooriumi vahetus lähedusse ei jää.

Lähim kaitstav Natura 2000 ala on Pakri loodusala (RAH0000006, EE0010129), mis asub ca 1,5

km kaugusel loode suunal. Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale

tegevuse asukohast.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise-

ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on

oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara

või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähim elamumaa jääb käitluskohast kõigest umbes 50 meetri kaugusele, kuid on ca 10 meetrit

kõrgemal, paekalda-astangu peal, mis vähendab häiringute levimise tõenäosust elamumaa alale.

Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele keskkonnaloas määratavad meetmed, on

tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivseid mõjusid

elanikkonnale.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas

ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale.

Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus

ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega

seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid

eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud

müra normtasemeid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala

ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade

ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht

nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist.

Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning

varale.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Tööde ajal võib esineda müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning

kestab tööde teostamise ajal. Transportimise ajal võib tekkida vähesel määral tolmu, kuid

eeldatavasti ei kandu see käitluskohast väljapoole.

3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas

ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega

ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi

antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus

ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste

liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma

jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse-

eesmärkide saavutamist.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused-meetmed ei ole vajalikud.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

• Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et

ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja

elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka

nendele.

• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,

samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei

kaasne koosmõju teiste tegevustega.

• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus

kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-524876

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi METRUNA OÜ

Registrikood / Isikukood 16616163

Tegevuskoha andmed

Nimetus Metruna Paldiski käitluskoht

Aadress Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 58001:001:0270

Territoriaalkood EHAK 5925

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sadama tn 1 (58001:001:0270).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

26.09.2025

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK3701245

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Sadama tn 1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond 3535322 58001:001:0270 X: 6579416, Y: 502742

Plaan või kaart Lisa 1: Asukoht.pdf

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

02 01 10 - Metallijäätmed 250 250 250 250 R12s

10 02 02 - Töötlemata räbu 250 250 250 250 R12s

10 02 10 - Valtsimistagi 250 250 250 250 R12s

10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s

10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 10 10 10 10 R12s

10 09 03 - Ahjuräbu 125 125 125 125 R12s

10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11* 125 125 125 125 R12s

10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 150 150 150 150 R12s

10 10 03 - Ahjuräbu 20 20 20 20 R12s

10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 100 100 100 100 R12s

11 05 01 - Kõvatsink 50 50 50 50 R12s

12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 250 250 250 250 R12s

12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 200 200 200 200 R12s

2/10

12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 50 50 50 50 R12s

12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 10 10 10 10 R12s

15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s

50 R4k

16 01 03 - Vanarehvid 15 15 15

16 01 04* - Romusõidukid 300 300 300

16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 200 200 200 200 R12s

16 01 17 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s

16 01 18 - Värvilised metallid 250 250 250 250 R12s

16 01 19 - Plastid 15 15 15

16 01 20 - Klaas 20 20 20

16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 20 20 20

16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01

250 250 250 250 R12s

25 R4k

16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 500 500 500 500 R12s

50 R4k

16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 500 500 500 500 R12s

50 R4k

16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01 500 500 500 500 R12s

16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02 150 150 150 150 R12s

16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 03

150 150 150 150 R12s

16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04 150 150 150 150 R12s

16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05

150 150 150 150 R12s

16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06 150 150 150 150 R12s

16 06 01* - Pliiakud 75 75 75

16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 1 1 1

17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 150 150 150 150 R12s

15 R4k

17 04 02 - Alumiinium 200 200 200 200 R12s

20 R4k

17 04 03 - Plii 100 100 100 100 R12s

10 R4k

17 04 04 - Tsink 50 50 50 50 R12s

5 R4k

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

3/10

17 04 05 - Raud ja teras 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s

500 R4k

17 04 05 01 - Raudteerööpad 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s

150 R4k

17 04 06 - Tina 100 100 100 100 R12s

10 R4k

17 04 07 - Metallisegud 100 100 100 100 R12s

10 R4k

17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 150 150 150 150 R12s

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 100 100 100

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 100 100 100

19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 250 250 250 250 R12s

19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 500 500 500 500 R12s

19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 300 300 300 300 R12s

19 12 02 - Mustmetallid 500 500 500 500 R12s

19 12 03 - Värvilised metallid 100 100 100 100 R12s

19 12 04 - Plastid ja kummi 10 10 10

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

30 30 30

20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

200 200 200 200 R12s

20 R4k

20 R5k

20 01 40 - Metallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s

100 R4k

100 R5k

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 4/10

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Metallijäätmete sorteerimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Vastuvoẽtud ja ̈a ̈tmed ka ̈ideldakse vedelikukindlal betoonplaatidest kattega va ̈liplatsil. Metalli- jm. tavaja ̈a ̈tmed sorteeritakse va ̈liplatsil ning ladustatakse sorteerimise ja ̈rgselt vastavalt ja ̈a ̈tmeliigile va ̈liplatsidele, konteineritesse ja ka merekonteineritesse. Metallija ̈a ̈tmed sorteeritakse margilisuse ja ̈rgi. Vajadusel teostatakse eelnevalt ka gabariiti loĩkamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed ja ̈a ̈tmed, mis ladustatakse sarnaselt metallija ̈a ̈tmetega eraldi, vastavalt ja ̈a ̈tmeliigile. Kaablitelt eraldatakse kaablikoorimispingil vajadusel seda kattev isolatsioonikiht. Ja ̈a ̈tmete vastuvot̃misel voĩb konteineri poh̃jas olla eelmisest veost ja ̈a ̈nud jäätmeid: kive, mulda jm. ja ̈a ̈tmeid voĩ sorteerimisel tekkivad ja ̈a ̈tmed (pinnas, ehitussegapraht, plastid, kummi, muud materjalisegud) ladustatakse eraldi, vastavalt ja ̈a ̈tmeliigile ning antakse hiljem u ̈le teistele ja ̈a ̈tmeka ̈itlejatele.

13 600

2. Elektri- ja elektroonikaseadmete sorteerimine ja demonteerimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Elektri- ja elektroonikaja ̈a ̈tmete sorteerimine/demonteerimine toimub vaid metallist merekonteineris sees (to ̈o ̈ ka ̈igus teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. metallosade eraldamine loĩkuriga vm. meetodeid kasutades) ning ladustamine sobivasse konteinerisse samas metallist merekonteineris sees või vedelikekindlate põhjadega transpordikonteineris väliplatsil.

1 450

3. Romusõidukite ja nende komponentide käitlemine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Vastu võetakse nii komplektseid romusoĩdukeid kui ka soĩdukitelt demonteeritud komponente. Vastu võetud komplektne romusoĩduk ladustatakse vedelikekindla põhjaga konteineris betoonplaatidest kattega va ̈liplatsile edasise transpordi ootele. Demonteerimis-sorteerimistoiminguid jäätmekäitluskohas ei teostata.

Demonteeritud romusoĩdukite osade (tavajäätmed) vastuvot̃misel teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: na ̈iteks on romusoĩdukite metalldetailidele ku ̈lge ja ̈a ̈nud mittemetalseid osi (näiteks klaasid, rehvid, plastosad). Need eraldatakse loĩkureid vm. asjakohaseid mehhanisme kasutades. Edasi ka ̈ideldakse tekkivaid ja ̈a ̈tmeid analoogselt teiste ja ̈a ̈tmeliikidega.

Akujäätmetele teostatakse analoogselt komplektsete romusõidukitega vaid vastuvõtmist ning vaheladustamist metallkonteineris enne edasist transporti. Akujäätmeid vaheladustatakse happekindlas plastkonteineris.

1 326

4. Jäätmete korduskasutusse suunamine

R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine

Korduskasutuseks valmistatakse ette metallijäätmeid, elektri- ja elektroonikajäätmeid ning romusõidukite osasid. Jäätmete seisukorda kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel enne korduskasutusse suunamist puhastatakse ja parandatakse.

960

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

5/10

1 X: 6579452, Y: 502742; X: 6579433, Y: 502702; X: 6579418, Y: 502712; X: 6579443, Y: 502749; X: 6579452, Y: 502742

Väliplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats Platsil ladustatakse jäätmeid peamiselt kuni 10-12m kõrgustes aunades/virnastatult. Vastavus keskkonnanormidele - vastab

Ilmastikukindlates konteinerites ladustatakse elektroonikajäätmeid.

Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid ning 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegaprahti.

Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 3 aastat.

2 804.50 4 235.50 02 01 10 - Metallijäätmed 50 40

10 02 02 - Töötlemata räbu 2.50 2

10 02 10 - Valtsimistagi 20 10

10 09 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50

10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11*

1 1

10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 25 20

10 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 15 15

12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 25 50

12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 40 50

15 01 04 - Metallpakendid 100 200

16 01 03 - Vanarehvid 1 5

16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi

100 200

16 01 17 - Mustmetallid 100 200

16 01 19 - Plastid 0.50 5

16 01 20 - Klaas 0.50 1

16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 0.50 1

16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01, 16 02 13 01

50 50

16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*

100 100

16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01

150 150

16 03 04 01 - Mustmetallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 01

50 30

17 04 05 - Raud ja teras 1 000 2 000

17 04 05 01 - Raudteerööpad 350 350

17 04 07 - Metallisegud 15 10

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

10 10

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

5 10

19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 30 20

19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 100 70

19 12 02 - Mustmetallid 150 100

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

6/10

19 12 04 - Plastid ja kummi 5 15

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

3 10

20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

5 10

20 01 40 - Metallid 300 500

2 X: 6579458, Y: 502756; X: 6579454, Y: 502744; X: 6579441, Y: 502756; X: 6579448, Y: 502764; X: 6579458, Y: 502756

Va ̈liplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats . Metallist merekonteinerid ja multilift konteinerid.

Väliplatsil ladustatakse värvilise metalli jäätmeid peamiselt aunades/virnastatult.

Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid.

Vastavus keskkonnanormidele - vastab.

Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 3 aastat.

360.50 339.50 10 10 03 - Ahjuräbu 0.50 0.50

11 05 01 - Kõvatsink 5 4

12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 10 10

12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 5 5

16 01 18 - Värvilised metallid 50 30

16 03 04 02 - Vasest ja vasesulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 02

20 10

16 03 04 03 - Alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 03

20 15

16 03 04 04 - Pliist ning pliisulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 04

10 5

16 03 04 05 - Muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 05

10 5

16 03 04 06 - Segametallidest koosnevad anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03 06

30 20

17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 20 10

17 04 02 - Alumiinium 20 50

17 04 03 - Plii 10 5

17 04 04 - Tsink 10 5

17 04 06 - Tina 10 5

17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10*

30 60

19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 50 50

19 12 03 - Värvilised metallid 50 50

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

7/10

3 X: 6579443, Y: 502765; X: 6579436, Y: 502770; X: 6579422, Y: 502751; X: 6579429, Y: 502745; X: 6579443, Y: 502765

Va ̈liplats - betoonplaatidest vedelikukindla aluskattega väliplats. Romusõidukite jäätmetele: metallist merekonteinerid ja multilift konteinerid.

Akusid ladustatakse lisaks metallkonteinerile ka happekindlates plastkonteinerites.

Vedelikekindlate põhjadega kinnistes konteinerites ladustatakse peene fraktsiooniga ja lenduvaid jäätmeid.

Vastavus keskkonnanormidele - vastab

Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 3 aastat.

105.70 180.70 10 05 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.50 0.50

10 06 01 - Primaar- ja sekundaarsulatusräbu 0.10 0.10

16 01 04* - Romusõidukid 75 150

16 06 01* - Pliiakud 30 30

16 06 02* - Ni-Cd-patareid ja -akud 0.10 0.10

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

Seotud failid

Failid Lisa 2: Asendiplaan.pdf

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-524876 kehtetuks.

Jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisel

Metallijäätmete kogumine ja käitlemine

Metallijäätmete kokkuostmisel, kokkuostmise dokumenteerimisel ning kokkuostul arveldamisel tuleb arvestada jäätmeseaduses 8 peatükis sätestatud piirangutega.

Ohtlike jäätmete käitlemine

Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks. Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.

Ohtlike aineid sisaldavaid jäätmeid tuleb ladustada ilmastikukindlates konteinerites.

Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud nõuetele.

Ohtlikke jäätmeid tuleb ladustada liikide kaupa eraldatult ainult ohtlike jäätmete ladustamiseks sobivates mahutites. Ohtlikud jäätmed tuleb märgistada vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“.

Pidevalt

Jäätmeliigi 17 04 11 - Kaablid käitlemine

Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

8/10

Romusõidukite kogumine

Romusõidukeid tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealjuures peab kogu aeg olema tagatud, et käitluskoht vastaks kehtestatud nõuetele ning tagatud oleks õigusaktidega nõutud sihtarvude täitmine. Romusõidukite, mis ei sisalda vedelikke või ohtlikke osi (16 01 06) kogumisel tuleb lisaks jäätmete üle andjate muudele andmetele fikseerida ka jäätmeid üle andvale isikule väljastatud keskkonnaloa (jäätmeloa) või keskkonnakompleksloa number.

Loa omaja peab olema veendunud, et romusõidukitest eemaldatud osad ning käideldavad plastijäätmed ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud piirnormidest. Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt.

Romusõidukite käitlemisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded1“ nõuetest, sealjuures peab käitluskoht vastama kogu tegevusaja jooksul nimetatud määruse nr 33 nõuetele. Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile.

Pidevalt

Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine

Ettevõttel tuleb oma tegevuses järgida elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusele seatud nõudeid, samuti tuleb täita elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete käitlemisele seatud sihtarve.

Elektri- ja elektroonikajäätmeid tohib käidelda ja ladustada ainult ilmastikukindla kattega aladel. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine peab vastama keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõuetele. Korduskasutuseks ettevalmistamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 08.07.2014 määrusele nr 28 „Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded“

Pidevalt

Häiringute vältimine Tegevuse käigus ei tohi ületada mürale kehtestatud piirnorme. Kasutada seadmeid, mille mürataseme normid vastavad tegevuse asukoha nõuetele.

Ettevõte peab tagama, et tegevuse käigus ei leviks tolm jäätmete käitlemiseks kasutatava ala piiridest väljapoole. Kui tuvastatakse tolmu levik väljapoole käitluskoha piire, tuleb tegevus koheselt peatada.

Tuleb vältida jäätmete käitluskohast jäätmete lendumist. Juhul kui jäätmed siiski lenduvad käitluskohaks olevast kinnistust väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata.

Vältima peab jäätmete keskkonda sattumist, tolmu, müra ja vibratsiooni tekkimist. Jäätmete käitlemisel ei tohi müratase kinnistu piiril ületada õigusaktidega sätestatud piirnorme

Puhkepäevadel tuleb vältida müra- ja tolmurikkaid jäätmete käitlustegevusi.

Pidevalt

Jäätmete ladustamine

Ettevõttel peab keskkonnaloa nr KL-524876 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutuse. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-524876 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-524876 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Juhul kui ettevõtte poolt esitatav garantiikiri kehtib kauem kui kolm aastat, on ettevõttel kohustus garantii saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatisesuuruse arvutus.

Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist.

Lenduvaid jäätmeid (peenosakesi sisaldavad jäätmed, treilaastud ja viilmed jne) tuleb ladustada kinnistes konteinerites

Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Sadama 1 jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ja ̈a ̈tmeka ̈itluse alustamine Va ̈liplatsid ja metallist merekonteinerid on ette valmistatud ning sobivad ja ̈a ̈tmeka ̈itluseks. To ̈o ̈tajad on juhendatud ning varustatud vajaliku to ̈o ̈riietuse ja to ̈o ̈vahenditega. Enne ja ̈a ̈tmeka ̈itlusto ̈o ̈dega alustamist

Ja ̈a ̈tmeka ̈itluse lop̃etamine Tegevuse lõpetamisel antakse kõik jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Territoorium korrastatakse ja taastatakse selle esialgne seisukord ning antakse üle valdajale. Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 9/10

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus J1. Plaan või kaart - Asukoht.pdf Lisa 3: Asukoht.pdf

Jäätmete ladustamisplaan Lisa 4: Ladustamisplaan Metruna Paldiski käitluskoht.pdf

10/10

Metruna OÜ Paldiski jäätmekäitluskoha asendiplaan

P L A T S 1

PLATS 2

PLATS 3

Kaalud

KONTOR