Narva linna üldplaneeringu heakskiitmine

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Narva linna üldplaneeringu

heakskiitmine

Narva Linnavalitsus esitas Narva linna üldplaneeringu Maa- ja Ruumiametile (MaRu) planeerimisseaduse § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks.

Üldplaneeringu ala hõlmab kogu Narva linna territooriumi. Üldplaneering on Narva linna ruumilise arengu alus, mis määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ning linnaruumi kasutamis-

ja ehitustingimused.

Planeeringulahendus on valminud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel, koostöös huvigruppide ja erinevate eluvaldkondade asjatundjatega. Planeeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist on konsulteerinud

OÜ Hendrikson ja Ko koos kaasatud ekspertidega.

Lähtudes esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõigetest 2 ja 3 ning käesolevas kirjas toodud

asjaoludest ja kaalutlustest, annab MaRu heakskiidu Narva linna üldplaneeringule.

Lähtudes esitatud materjalidest, PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 ja lõikest 3¹ annab MaRu

nõusoleku Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks vastavalt üldplaneeringu

peatükile 7. „Ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks“.

1. Üldplaneeringu ja KSH menetlus

Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Narva Linnavolikogu 27.08.2020 otsusega nr 32.

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) esitati koostöötegijatele

ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK on avaldatud linna veebilehel koos koostöötegijate ja kaasatavate esitatud ettepanekutega.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.04.2023- 06.05.2023, mille kestel esitati 26 arvamuskirja. Narva Linnavalitsus andis enne avaliku arutelu

toimumist oma seisukoha kõigi avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute osas kirjalikult. Üldplaneering esitati kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile,

Muinsuskaitseametile, Terviseametile, Maa-ametile, Päästeametile, Põllumajandus- ja

Narva Linnavalitsus [email protected]

Teie 10.09.2025 nr 4.2-17/3438-49 Meie 26.09.2025 nr 12-1/25/2358-32

2

Toiduametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), Kaitseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile ning

Rahandusministeeriumile. Kõik PlanS § 76 lõike 1 kohased koostöötegijad on üldplaneeringu kooskõlastanud. Puudutatud isikutele ja asutustele esitati üldplaneering ja selle KSH eelnõu arvamuse avaldamiseks, mille tulemusena laekus kolm arvamust. Narva Linnavalitsus andis

märkuste ja arvamuste osas kirjalikult oma seisukoha.

Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati vastavaks Narva Linnavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 15. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.04-16.05.2024, mille kestel esitas arvamusi, ettepanekuid ja küsimusi 25 osapoolt. Narva Linnavalitsus kaalus esitatud ettepanekuid

ning esitas oma seisukoha kõigile osapooltele kirjalikult enne avaliku arutelu toimumist. Avalikustamise tulemusena jäid arvestamata kuue osapoole ettepanekud, millest viis olid seotud

maakasutuse juhtotstarbe määramisega ning üks ehitise lammutamise vajadusega. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused avalikustati kohaliku omavalitsuse veebilehel ning linna- ja maakonnalehtedes.

Narva Linnavalitsus kehtestas 26.06.2024 korraldusega nr 453-k ajutise planeerimis- ja

ehituskeelu üldplaneeringu koostamise ajal Tallinna mnt 75, Tallinna mnt 71, Tallinna mnt 55, Tallinna mnt 57, Jõesuu tn 4 // 6 // 8, 2. Jõesuu tn 10, Jõesuu tn 22a, Pilve tn 2, Tuuleveski tn 18, Jalgratta tee 15, Heina tn 28, Heina tn 29 ja Kadastiku tn 15 kinnistute osas.

Narva linna üldplaneering ja KSH esitati Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks 11.02.2025.

Narva Linnavalitsuse ja MaRu vahelise koostöö tulemusena korraldas Narva Linnavalitsus täiendava üldplaneeringu avaliku tutvustuse ning koosoleku, mille kestel esitatud ettepaneku tulemusena tehti üldplaneeringusse muudatus kolme maaüksuse maakasutuse juhtotstarbe osas.

Muudatusest teavitati puudutatud isikuid, samuti kaasati personaalselt väärtuslike üksikobjektide ning uute miljööväärtuslike hoonestusalade kavandamisest puudutatud isikud. Täiendava

kaasamise ajal esitati üheksa arvamuskirja, mille osas kujundas Narva Linnavalitsus oma seisukoha ning esitas selle pöördujatele kirjalikult.

Narva Linnavalitsus on teavitanud üldplaneeringu ja KSH algatamisest, eelnõu ning vastuvõetud planeeringulahenduse avalikest väljapanekutest ja aruteludest koostöötegijaid ja kaasatavaid

kirjalikult ning avaldanud teated kohaliku omavalitsuse veebilehel, linna- ning maakonnalehtedes. Üldplaneeringu ja KSH algatamise teated on avaldatud Ametlikes Teadaannetes.

2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule

Narva linna üldplaneeringu koostamise aluseks on Ida-Viru maakonnaplaneering1. Narva linna üldplaneering teeb ettepaneku vähendada maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustikku kokku umbes 587 ha ning maakonnaplaneeringust erineval alal suurendada rohevõrgustikku 93 ha.

Heakskiidu andmisel on MaRu ülesandeks maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine

või sellest keeldumine, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut (PlanS § 90 lg 3 p 3). Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise eelduseks on valdkonna eest vastutava ministri kooskõlastus (PlanS § 90 lg 31).

MaRu otsus maakonnaplaneeringu muutmise osas on toodud käesoleva kirja alguses.

Rohevõrgustiku paiknemist on heakskiidu menetluse käigus koostöös MaRu ja MKM-iga korrigeeritud, üldplaneeringu seletuskirja on täiendatud. Maakonnaplaneeringu muutmist on üldplaneeringu seletuskirjas põhjendatud ning MaRu nõustub esitatud põhjendustega. Valdkonna

1 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278

3

eest vastutav minister on andnud MKM-i 18.09.2025 kirjaga nr 13-8/2565-3 MaRu-le kooskõlastuse nõusoleku andmiseks Ida-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks rohelise

võrgustiku osas.

Juhime tähelepanu, et kui üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja heakskiidu andja on ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lg 6). Seetõttu tuleb Narva

Linnavalitsusel koos üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada MKM-le ka kehtestatud üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul.

3. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele

MaRu on seisukohal, et üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse ruumilistest vajadustest ja

planeeringu eesmärgist lähtuvalt täidetud PlanS-is sätestatud üldplaneeringu asjakohased ülesanded.

Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt linna ruumilise arengu vajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused, mis on Narva linna ruumilise arengu

aluseks.

Üldplaneeringus on maakasutuse arengusuundade määramisel ja tingimuste seadmisel arvestatud

KSH-st tulenevate keskkonnakaalutlustega ning olulisi vastuolusid säästva arengu põhimõtetega ei ole.

Planeeringulahendus arvestab KSH-s tehtud ettepanekutega ning leevendavate tingimustega.

Üldplaneeringu ja KSH menetluse läbiviimisel on järgitud PlanS-is sätestatud nõudeid. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsusega ning

kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneeringu ja KSH aruande saab lu geda

kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirneva kohaliku omavalitsuse üksusega.

Heakskiidu andjale esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise

käigus. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitajad saanud kasutada oma õigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud

planeeringu koostamisse kaasatud, mis on kooskõlas avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega

(PlanS § 9). Kohalik omavalitsus on jaganud osapooltele selgitusi, põhjendanud planeeringulahenduse valikut ning ettepanekutega arvestamist või arvestamata jätmist iga ettepaneku puhul eraldi. MaRu

hinnangul on kohalik omavalitsus järginud üldplaneeringu koostamisel teabe piisavuse (PlanS § 11)

ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet (PlanS § 10). Narva linna üldplaneeringuga kavandatakse elukeskkonna parendamist (PlanS § 8) läbi erinevate meetmete, nagu nt kahanemise

suunamine ja linna kompaktsuse tagamine eelisarendatava piirkonna määramise kaudu, keskusalade

arengu soodustamine, sidusate puhkevõrgustike ning jätkusuutlikeks liikumisviisideks vajaliku taristu võrgustiku kavandamine, kergliiklejate eelistamine, linnaruumilise mitmekesisuse säilitamine läbi

ajalooliste ehitiste väärtustamise jm. Üldplaneering arvestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega (PlanS § 12).

Arvestades eeltoodut, on Narva linna üldplaneeringu koostamisel järgitud PlanS-is sätestatud planeeringu sisule ja menetlusele esitatud nõudeid ning üldplaneering vastab õigusaktidele.

4. Kokkuvõte

Planeerimisalase tegevuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu (PlanS § 4). Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik

omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik

korraldamine (KOKS § 6 lg 1). Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate

4

õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmise ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.

Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada

planeeringulahenduse otstarbekuse ja vajaduse üle. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhime kohaliku

omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt

põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti

põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või

mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada

eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel esitada täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses.

Rõhutame, et tulenevalt PlanS § 91 lõikest 3¹ esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud planeeringu kohta PlanS § 4¹ lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva

jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhime tähelepanu, et MaRu heakskiitu planeeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on

HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina

vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga4. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikel väljapanekutel

arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Arjus teenistuse direktor, riigiarhitekt

Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07

Kadi Naar 56244325 [email protected]