Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (715 SE) kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Teie: 12.09.2025 nr RIIGIKOGU/25-

1001/-2T

Meie: 26.09.2025 nr 1-7/265-2

Ettepaneku esitamine seisukoha

kujundamiseks kodakondsuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (715 SE) kohta

Tulenevalt Riigikantselei 15. septembri 2025. a resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi

Valitsuse arvamuse kujundamiseks.

Siseministeerium, olles läbi vaadanud Isamaa fraktsiooni 10. septembril 2025. a algatatud

kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), teeb

Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada.

Siseministeerium selgitab, et kehtiva KodS § 8 lõike 1 Eesti keele oskus käesoleva seaduse

mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses

sätestatud B-1 tasemele või sellele vastavale tasemele. Viitame, et eelnõus kasutatud sõnastus

ei ole korrektne. Välja on pakutud sõnastus: „Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on

eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-

tasemele või sellele vastavale tasemele." Siin on vastuolu, sest igapäevaeluks vajalik üldkeele

oskus on B1-taseme keeleoskus. B2-tase ületab seda oluliselt ja hõlmab juba erialaseks

toimimiseks vajalikku keeleoskust. Seda toetab Euroopa keeleõppe raamdokumendis

kirjeldatud keeletasemete süsteem. Seega ei täida kodakondsuse taotlemisel eesti keele oskuse

nõude tõstmine taseme võrra B2-le eesmärki, et Eesti kodakondsuse omandamiseks on vajalik

riigikeele oskus üldkeele ehk igapäevaelus toimetulemise vajalikul tasemel. Samuti ei ilmne

seletuskirjast, miks on vaja keeletaseme lävendit tõsta, millist tulemust see mõjuvaldkondades

kannab ning kas keeletaseme tõstmine mõjutab juba seniseid Eesti kodakondsuse saanuid. Eesti

keele oskuse B1-tasemel nõue kohaldub ka pikaajalise elaniku elamisloa taotlejatele. Eelnõus

on käsitlemata mõjud, mis kaasnevad, kui Eesti kodakondsuse taotlemiseks kehtestub kõrgem

keeletase kui pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel.

Seletuskirjas osutatakse õigesti, et turul on erinevaid võimalusi tasuta eesti keelt õppida, kuid

see õpe on tasuta inimesele, riigi vaates see nii ei ole. Riigile on see siiski kulu, sest ka need

inimestele tasuta pakutavad keeleõppe kursused on riigi finantseeritud. Siinjuures tuleb

rõhutada ka seda, et enamus pakutavast õppest on orienteeritud nullist kuni B1-tasemeni.

Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritav riigikeele nõukoda on koondanud andmed

selle kohta, millistel tasemetel eri ministeeriumide haldusalades eesti keele õpet pakutakse.

2024. a toimus vaid 12,4% sellest õppest B2- või kõrgemal tasemel, 2023. a 15,5%.

2 (2)

Samuti märgime, et Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga (KodS § 82 ja § 83

alusel, sätted jõustusid 01.01.2019) pakub võimalust õppida eesti keelt kodakondsuse

taotlemiseks vajalikul tasemel tasuta kursustel. Selleks sõlmitakse Eesti kodakondsuse

saamisest huvitatud elanikuga keeleõppeleping (nn keeleleping), mis võimaldab õppida eesti

keelt tasuta kuni tasemeni B1 ehk tasemetel A1, A2 ja B1. Kultuuriministeeriumilt saadud info

kohaselt muutuksid nn keelelepingute programmi kulud, kui seada kodakondsuse omandamise

nõudeks B2 keeletase. Arvestuslik eelarve suurenemine oleks ühe inimese kohta 2750 eurot +

KM (B2 maht on 500 akadeemilist tundi, hind 5,5 eurot 1 AT+ KM, ehk 2750eurot + KM).

Kui ka keele omandamise rahaline koormus panna keeleõppijale ja riik täiendavaid vahendeid

ette ei näe, siis eelnõuga kaasneb märkimisväärne mõju juba üksnes eesti keele tasemeeksamite

süsteemile. B2 keeletase on märksa keerulisem kui sellele eelnevad tasemed. Seda peegeldavad

eri taseme eksamite sooritusprotsendid: kui B1-taseme sooritused on u 60% juures, siis B2-

taseme omad on u 40%. Statistika näitab, et keerukat erialast keeleoskust eeldavat eksamit tuleb

eksaminandidel sagedamini teha kaks korda, enne kui tase tõendatud saab. Ühe taseme

testimine ühe inimese kohta maksab täna keskmiselt 100 eurot. 2024. aastal sai Eesti

kodakondsuse 747 inimest (2023. aastal 1074 ja 2022. aastal 787). Nendele arvudele tuginedes

oleks täiendav kulu eesti keele tasemeeksamitele vähemalt 75 000 - 100 000 eurot aastas.

Lisaks eeldab see, kui oma keeleõppe maksab edaspidi kinni inimene ise, ka kogu senise

keeleõppekulude hüvitamise ning nn keelelepingute korra muutmist ka kehtivates õigusaktides.

Samuti on analüüsimata, milliseid mõjusid toob selline muudatus kaasa ühiskonnas laiemalt,

seejuures Eesti kodakondsuse taotlemisele ja inimestele, sh haavatavatele sihtrühmadele

(vanemaealised, erivajadusega isikud). Balti Uuringute Instituudi 2024. a

uuring „Määratlemata kodakondsusega elanikud Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused

kodakondsuse omandamisel“ näitas, et iga teise vastaja jaoks on takistus vajaliku eesti keele

oskuse taseme (B1) saavutamine1.

Kuna kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeletaseme tõstmine B1-tasemelt B2-tasemele

tõstmine nõuab laiemat arutelu, põhjalikku analüüsi ning samuti sellega kaasnevate kulude

väljaselgitamist (kes maksab kinni keeleõppe kulud – kas riik või inimene?, koolituskohad,

koolitajad, õppematerjalid, e-õppe platvormide arendamine, eksamite korraldamise kulud jms),

teeb Siseministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1 https://integratsioon.ee/maaratlemata-kodakondsusega-elanikud-eestis-hoiakud-identiteet-ja-takistused- kodakondsuse