Kiri

Asutaja ootused Sihtasutusele Teater Vanemuine

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Teater Vanemuine (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuste seadusest.

Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:

 tutvustada mitmekesise etendus- ja kontserttegevuse kaudu Eesti ja välismaist

dramaturgiat ja autoriloomingut kõigis žanrites eri sihtgruppidele;

 olla innovaatiliste arendustegevuste eestvedaja ligipääsetavate etenduste vallas erinevates

žanrites ning tagada etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus Lõuna-Eestis;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva vara

heaperemehelik kasutamine.

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse

korral.

Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutas sihtasutuse selleks, et tagada kolme žanri – muusika-, sõna- ja tantsuteatri –

mitmekesise ja kõrgetasemeliste etenduste kättesaadavus Lõuna-Eesti publikule, olla

kaasaegse muusika- ja tantsuteatri eestvedaja Eestis. Sihtasutuse missioon on arendada

teatrikunsti vahenditega emakeelset kultuuri ning kõigi vaatajagruppide, eriti aga laste ja

noorte, teatrialast haridust; tutvustada ja säilitada Lõuna-Eesti piirkondlikku ja laiemalt Eesti

kultuuri, olles seotud maailmateatri pärandiga.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1. külastajate rahulolu;

2. saalide keskmine täituvus saalide lõikes;

3. töötajate rahulolu;

4. etenduste arv aastas;

5. uuslavastuste arv aastas.

1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele on järgmised:

1. Olla innovaatiliste arendustegevuste eestvedaja ligipääsetavate etenduste vallas

erinevates žanrites.

Tulemusindikaator:

1. rakendatud arendustegevuste arv aastas.

2. Tutvustada mitmekesise etendustegevuse kaudu Eesti ja välismaist dramaturgiat ja

autoriloomingut kõigis kolmes žanris.

Tulemusindikaatorid:

2.1. eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest;

2.2. välisriikidest pärit algupärandite arv uuslavastustest;

2.3. eri lavastusliikides ja žanrites lavastuste osakaal uuslavastustest;

2.4. kontsertide arv;

2.5. eraetendusasutuste ja muude kultuuriorganisatsioonidega koostöös loodud

koostöölavastuste arv;

2.6. teismeliste ja noorte sihtgrupile suunatud uuslavastuste arv aastas (12-20).

3. Pakkuda mitmekesist etendus- ja haridusprogrammi eri sihtgruppidele kõigis kolmes

žanris.

Tulemusindikaatorid:

3.1. erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv;

3.2. erinevates vanuserühmadele antud etenduste külastajate arv (panustab „Kultuuri

arengukava 2021–2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine

kultuurielus“);

3.3. haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega;

3.4. aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv.

4. Tagada eri žanrites etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus – anda eri žanrites

külalisetendusi Lõuna-Eestis ja Eestis tervikuna.

Tulemusindikaatorid:

4.1. etenduste arv Lõuna-Eesti maakondade (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa) lõikes;

4.2. etenduste arv mujal Eestis.

5. Olla piirkonnas mõjukas keskus

Tulemusindikaatorid:

5.1. koostööprojektide arv KOV-ga piirkondade lõikes (KOKSi mõistes).

6. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.

Tulemusindikaatorid:

6.1. korrasoleva kinnisvara osakaal kogu kinnisvarast.

7. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

7.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

7.2. vee kasutus aastas;

7.3. jäätmete liigiti kogumine;

7.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas;

7.5. asutuse autode aastane läbisõit;

7.6. keskkonna hoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine

(keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024).

8. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga

inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid

nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või

suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas

on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

8.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste

likvideerimiseks ja selle täitmine.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja

jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid:

1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;

3. kohaliku omavalitsuse toetuste osakaal kogutulust

4. erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust;

5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;

2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;

3. sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale,

lisandväärtus 1 töötaja kohta);

4. põhitegevuse tulem.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

2. Investeerimispoliitika:

a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul

sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ning avalikest siseriiklikest ja

välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama

sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud

strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille

osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist

(miinimumina vähemalt üks siseaudit ja võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine).

2. Selleks toimub muu hulgas:

2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab

tagasisidet nõukogu liikmete tööle.

3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse

(digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Aivar Mäe

Sihtasutus Teater Vanemuine

[email protected]

Urmas Klaas

Sihtasutus Teater Vanemuine

[email protected]

26.09.2025 nr 10-6/999-1

Asutaja ootused

Sihtasutuse Teater Vanemuine asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele ja nõukogu

esimehele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Teater Vanemuine“. Sihtasutuse arengu- ja

tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja

põhimõtetest.

Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid

ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad

valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste

täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA

edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise

protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise

planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi

teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja.

Täname hea koostöö eest Sihtasutuse Teater Vanemuine asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Marie Anett Heinsalu 5558 4168

[email protected]