Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

199-25/298105

Otsuse kuupäev 26.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Tartu Ülikooli riigihankes

„Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a

„Chemicum“ ehitustööd“ (viitenumber 298105) Pro

Power OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

ning Pro Power OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise otsustele hanke osas 2

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Kamo Ehitus OÜ, esindaja Margus Must

Hankija, Tartu Ülikool, esindaja Tuuli Ilula

Kolmas isik, Pro Power OÜ, esindaja Aleksandr Orav

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel:

Jätta läbi vaatamata Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Pro Power OÜ vastavaks

tunnistamise otsusele hanke osas 2.

2. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel

Jätta Kamo Ehitus OÜ vaidlustus Pro Power OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise ning Pro Power OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise

otsustele hanke osas 2 rahuldamata.

3. RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel

Jätta Kamo Ehitus OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.07.2025 avaldas Tartu Ülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tartu Ülikooli õppehoone Ravila 14a

„Chemicum“ ehitustööd“ (viitenumber 298105) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid.

Riigihange on jagatud kolmeks osaks:

- Osa 1 - Siseviimistlus ja remont

- Osa 2 - Katuse- ja fassaaditööd (edaspidi Osa 2)

- Osa 3 - Ohutusduššide vahetus.

Järgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon üksnes Osa 2.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas Kamo

Ehitus OÜ ja Pro Power OÜ.

2. Tartu Ülikooli finantsjuhi 03.09.20225 korralduse nr 4-10/HR/81-18 (edaspidi Korraldus

1) p-idega 1-5 tunnistati Osas 2 vastavaks kõik pakkumused ja p-iga 12 tunnistati edukaks

Pro Power OÜ pakkumus.

Tartu Ülikooli finantsjuhi 04.09.2025 korralduse nr 4-10/HR/81-19 (edaspidi Korraldus 2) p-

idega 1 ja 2 jäeti Pro Power OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.

3. 04.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Kamo Ehitus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Pro Power

OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks ja jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 11.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/199 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.09.2025 ja neile vastamiseks 19.09.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Hankija 22.09.2025 seisukoht on esitatud hilinemisega ja vaidlustuskomisjon jätab selle

tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Kamo Ehitus OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega - keskmine töötasu

on vaid ca 41% valdkonna keskmisest.

Avalikult kättesaadavate andmete alusel on Kolmanda isiku keskmine brutopalk, millelt

makstakse makse, 788,08 eurot, mis on 40,8% ehitusvaldkonna keskmisest töötasust

(Vaidlustaja esitatud kuvatõmmis on tehtud 12.08.2025).

5.2. Kolmanda isiku suhtes esineb ka kõrvaldamise alus, kuna ta ei täida maksude tasumise

kohustust.

Kõrvaldamise aluste p-i B.2 (Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine) kohaselt peab pakkuja

kinnitama, et tal puudub maksuvõlg. Avalikest registritest (teatmik.ee) on leitav, et pakkumuse

esitamise päeval oli Kolmandal isikul maksuvõlg summas 1008,18 eurot (Vaidlustaja esitatud

kuvatõmmis on tehtud 12.08.2025).

5.3. 16.09.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

3 (8)

5.3.1. Kõrvaldamise alus

RHR-i pakkumuse jaotuses “Hankemenetlusest kõrvaldamise alused” p-is B, oli tarvis

kinnitada JAH/EI nupuga kahes eri kohas, et pakkuja pole rikkunud maksude tasumise

kohustusi. Pakkumuse esitamise päeval (12.08.2025) on Kolmandal isikul olnud maksuvõlg

mõlemas osas ning kui Kolmas isik on maksukohustuste rikkumise vastuseks valinud EI, on

ta esitanud valeandmeid.

5.3.2. Põhjendamatult madal pakkumus

Vale on Kolmanda isiku väide, et 2025 aasta esimesed 6 kuud oli tööd vähe. Avalikest

registritest leitava info põhjal oli 2025 aasta esimese 6 kuu käive 50% (ca 106 000 eurot) 2024

aasta kogukäibest (ca 211 000 eurot). 2025 aasta teise kvartali käbenumber on lähiaja

käivetest teisel kohal. Vale on ka Kolmanda isiku väide, et keskmine töötasu on madal 0,5

määraga töötamise tõttu. Keskmine töötasu, mida kontrollitakse, kujuneb makstud töötasu ja

töötamise määra suhtena. Kui Kolmas isik maksis töötajatele tasu 0,5 määra alusel, oleks

tulnud väiksem töötamise määr kanda ka töötamise registrisse ja keskmine palk oleks

kujunenud selliseks nagu Kolmas isik väidab.

6. Hankija, Tartu Ülikool, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega, et Hankija otsused Kolmanda isiku

edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise osas tuleb kehtetuks tunnistada, kuivõrd:

- Kolmandal isikul esineb väidetavalt RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alus

sotsiaalkindlustusmaksete maksuvõla näol; ning

- Kolmanda isiku pakkumus on vastavalt RHS § 115 lg 2 p-ile 2 põhjendamatult madala

maksumusega pakkumus.

6.2. Kolmandal isikul ei esine kõrvaldamise aluseid

6.2.1. Hankija kontrollis 03.09.2025 Kolmandal isikul hankemenetlusest kõrvaldamise

aluseid RHR-i automaatse päringusüsteemi kaudu. Päringust nähtub, et 03.09.2025 seisuga ei

ole Kolmandal isikul maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Kõrvaldamise alused

puuduvad ka 09.09.2025 seisuga. Pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkujal olema maksuvõlg

kõrvaldamise otsuse tegemise ajal.

6.2.2. Isegi kui Kolmandal isikul oleks vaidlustatud otsuse tegemise hetkel esinenud

maksuvõlg, siis ei too see asjaolu automaatselt kaasa kõrvaldamist, kuivõrd Hankijal tuleb

eelnevalt lähtuda RHS § 95 lg-st 6 ning anda Kolmandale isikule lisaaega kas maksuvõla

tasumiseks või ajatamiseks. Seda aga Kolmanda isiku suhtes otsuste tegemisel teha vaja ei

olnud.

Seega Vaidlustaja esitatud tõendid, et pakkumuse esitamise päeval võis Kolmandal isikul olla

maksuvõlg, ei ole asjakohased.

6.2.3. RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise alus ei hõlma igasugust pakkuja

maksekäitumist mis tahes ajahetkel. RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja üldine

maksekäitumine hankimise hetkel ja minevikus, vaid pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkuja

konkreetne maksekäitumine RHS § 95 lg 1 p-is 4 loetletud maksude osas olema selline, et

pakkujal on riigihanke menetluse käigus tuvastatud maksuvõlg ja ta ei ole seda hankija antud

täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kolmanda isiku puhul sellistele tunnustele vastavat

olukorda ei esinenud.

6.3. Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega

Hankija on teostanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas sisulise

4 (8)

kontrolli, mille tulemusel on Hankija seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei

ole põhjendamatult madal.

6.3.1. RHS § 115 lg 2 näeb ette, et ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus

on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud nõudma pakkujalt,

kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, RHS § 115 lg-s 1 nimetatud selgitust kahel

juhul:

- kui vastavaks on tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse

maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest

vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on

vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi

võrra madalam või (RHS § 115 lg 2 p 1);

- pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli

võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest

töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas (RHS § 115 lg 2 p 2).

Kuivõrd Hankija ei olnud RHAD-is ette näinud RHS § 115 lg-s 21 sätestatud erisust

kõrvalekalde protsentidest, pidi Hankija selgitust küsima tulenevalt nii RHS § 115 lg 2 p-ist

1 kui ka „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ p-is 1.6 sätestatust juhul, kui pakkumuse

maksumuse kõrvalekalde protsendid olid vastavalt 10% ja 20%. Kuigi Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse hinnaerinevus maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkuja

maksumusest (ehk Vaidlustaja pakkumuse maksumusest) oli ca 8,79%, siis Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse hinnaerinevus keskmisest oli 35%. Seega pidi Hankija küsima RHS

§ 115 lg 2 p-i 1 kohaselt Kolmandalt isikult § 115 lg-s 1 nimetatud selgitust.

6.3.2. Hankija palus Kolmandal isikul esitada ka Maksu- ja Tolliameti tõend pakkuja

keskmise töötasu kohta. Tõenditest nähtus, et Kolmanda isiku töötajate keskmine töötasu oli

võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust

hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti tõendile oli

Kolmanda isiku töötajate ja ehitusvaldkonna töötajate keskmine töötasu suhe 57%. Seega pidi

Hankija küsima RHS § 115 lg 2 p-i 2 alusel ka selgitust pakkumuse maksumuse kohta.

6.3.3. Hankija edastas RHR-i teabevahetuse kaudu Kolmandale isikule palve selgitada oma

pakkumuse maksumuse kujunemist, et oleks tagatud selle majanduslik põhjendatus.

Seejuures soovis Hankija Kolmandalt isikult ka detailsemalt teada killustiku

mahalaadimisega seotud tööde ja korralduste kohta ning seda, milliseid mehhanisme on

Kolmas isik planeerinud killustiku pideva mahalaadimise tööde teostamiseks kasutada.

Kolmas isik selgitas oma pakkumuse maksumuse põhjendatust, esitades põhjalikud ja

detailsed kalkulatsioonid erinevate kuluridade kujunemise kohta, et tõendada oma pakkumuse

kogumaksumuse kujunemist. Samuti selgitati detailselt killustikkatte eemaldamise ja

mahalaadimise tööplaani. Seejuures selgitas Kolmas isik ka valdkonna keskmisest madalama

töötasu osas, et ettevõtte töötasu langes seetõttu, et 2025. aasta esimese 6 kuu jooksul oli tööd

vähe ja kõik töötajad töötasid 0,5 määraga.

6.3.4. Kolmas isik on andnud ammendavad ja sisulised selgitused, mille pinnalt ei olnud

Hankijal alust kahelda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse majanduslikus põhjendatuses

ega pakkuja suutlikkuses lepingut nõuetekohaselt täita. Pakkumuse maksumus ei olnud

Hankija hinnangul hankelepingu eset arvestades majanduslikult ebaotstarbekas ning puudusid

muud objektiivsed andmed, mille põhjal oleks Hankijal pidanud tekkima kahtlus pakkumuse

maksumuse majanduslikus põhjendatuses.

7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Pro Power OÜ vaidleb vaidlustusele

vastu.

Kolmandal isikul ei ole maksuvõlga ja keskmise töötasu osas on ettevõttel dünaamiline kasv.

5 (8)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

Vaidlustuskomisjon jätab RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata

vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele.

8.1. 04.09.2025 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Kolmanda isiku

kõrvaldamiseks kahel põhjusel:

1) kõrvaldamise aluste esinemise tõttu;

2) põhjendamatult madala maksumuse tõttu.

Vaidlustuskomisjon selgitas 05.09.2025 kirjas nr 12.2-10/199, millega tagastati vaidlustus

puuduste kõrvaldamiseks, Vaidlustajale mh järgmist:

Vaidlustuskomisjonile on arusaadav Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse

vaidlustamine maksuvõla põhjusel, kuid kõrvaldamata jätmise otsus ei ole vaidlustatav

põhjendamatult madala maksumuse põhjusel. Põhjendamatult madala maksumusega

seonduvaid asjaolusid saab Vaidlustaja vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kaudu, kuid vaidlustusest puudub Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kehtetuks tunnistamise nõue seotuna Vaidlustaja esitatud põhjendustega.

Palun esitage selgelt nõue seonduvalt vaidlustuses esitatud põhjendustega (nt Vaidlustaja

taotleb Hankija otsuste Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata

jätmise kohta kehtetuks tunnistamist hanke osas 2).

8.2. Vastuseks vaidlustuskomisjoni kirjale esitas Vaidlustaja 05.09.2025 lisaks Kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks

tunnistamise nõuetele ka nõude tunnistada kehtetuks RHS § 114 lg 1 alusel tehtud Hankija

otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta.

Vaidlustuses (ei esialgses ega parandatud vaidlustuses) ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi

põhjendust, mis seonduks RHS § 114 lg 1 alusel tehtud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse õigusvastasusega ja oleks põhjuslikus seoses esitatud nõudega.

8.3. Vaidlustuskomisjon selgitab, et RHS-i kohaselt tuleb pakkumuse maksumuse kontrollist

RHS § 115 alusel selgelt eristada pakkumuse vastavuskontrolli, mis tehakse RHS §-i 114

alusel, millisel juhul kontrollitakse pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja

pakkumus tunnistatakse kas RHAD-i tingimustele vastavaks (RHS § 114 lg 1 alusel) või

lükatakse tagasi (RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel). Selle menetluse käigus ei kontrollita pakkumuse

maksumuse põhjendatust, milline kontroll allub RHS §-i 115 regulatsioonile ja võib kaasa

tuua pakkumuse tagasilükkamise RHS § 115 lg 8 alusel (sh kontrolli tulemuseks, mis

tagasilükkamisega ei päädi, ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamine). Vaidlustuskomisjon

rõhutab, et ka kõikidele RHAD-i tingimustele RHS § 114 lg 1 alusel vastav pakkumus võib

olla põhjendamatult madala maksumusega RHS §-i 115 mõttes. Selle menetluse käigus ei

kontrollita ka pakkujal kõrvaldamise aluste esinemist (sotsiaalkindlusmakse tasumist) või

puudumist, milline kontroll allub RHS § 95 lg 1 p-ile 4.

8.4. Tulenevalt eespooltoodust - kuna põhjendamatult madala maksumus põhjusel või

kõrvaldamise aluse esinemise põhjusel ei saanud Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve - tuleb

vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele jätta

RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse

puudumise põhjusel.

9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

6 (8)

9.1. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või

tegevusetus RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes

vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on

pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja

arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu

11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08). Seega Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse vaidlustamine põhjendamatult madala maksumuse põhjusel on lubatav.

9.2. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab hankija esmalt

leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja

alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust.

Antud juhul Hankijal vastav kahtlus tekkis ja selgitusi Kolmandalt isikult küsiti, mistõttu ei

ole põhjust aruteluks, kas Hankijal selline kahtlus tekkima pidi või mitte. Vaidlustaja aga just

sellise põhjendusega Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaidlustabki:

Vaidlustaja väitel võib olla Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal,

kuna Kolmanda isiku töötasu on ca 41% valdkonna keskmisest (alla 70% piirmäära). Töötasu

määraga seonduv on RHS § 115 lg 2 p-ist 2 tulenevalt selgelt seotud üksnes asjaoludega,

millal Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult

madal, ja millal ta peab vastava kontrollimenetluse algatama ning pakkujalt tema pakkumuse

maksumuse kohta selgitusi küsima. See, et Kolmanda isiku makstud töötasu 2025. a II

kvartalis võis olla keskmisest madalam, ei näita midagi selle kohta, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus ongi Riigihankes põhjendamatult madal ega sedagi, et Kolmas isik on

samast töötasu tasemest lähtunud pakkumuse maksumuse esitamisel Riigihankes.

9.3. Hankija on põhjendamatult madala maksumusega seonduvalt pöördunud Kolmanda isiku

poole kahe samasisulise selgitustaotlusega - 15.08.2025 ja 19.08.2025 (sõnumi ID-d 997665

ja 998985). Esimesel korral esitas Kolmas isik vastusena paljasõnalise kinnituse kõikide

tööde ja materjalidega arvestamisest pakkumuses, kuid teisel korral on Kolmas isik esitanud

27.08.2025 põhjaliku selgituse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta (esitatud on tööde

teostamise plaan, tööde maksumuse arvutus, tööde teostamise tööaja arvutus, tööde

maksumuse arvutus, sh tõstukite rendi ja materjali hinnapakkumised). Vaidlustuskomisjoni

arvates ei ole Hankija ilmselgelt eksinud, pidades neid põhjendusi ja andmeid asjakohasteks

veenmaks Hankijat selles, et pakkuja suudab hankelepingut pakutud hinna eest

nõuetekohaselt täita.

9.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja etteheitega seostatav risk hankelepingu

mittekohaseks täitmiseks seoses Kolmanda isiku makstava töötasuga on selgitustega ka

piisavalt maandatud.

Statistikaameti veebilehelt1 nähtub, et ehituse valdkonna 2024 II kv keskmine palk oli

1689 eurot ja 2025 II kv 1793 eurot. Kui Statistikaamet lähtunuks keskmise palga arvutamisel

mingist arvestuslikust töötundide normist kuus, siis võiks see olla keskmiselt 173,3 tundi kuus

(40 h × 52 nädalat / 12 kuud), mis teeb 2025 II kv 10,35 eurot tunnis. Kolmanda isiku

selgitustest nähtuvalt on Riigihankes teostatavate tööde tegemiseks arvestatud oluliselt

kõrgema tunnitasuga.

9.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Kolmanda

isiku käest pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi küsinud, esitatud

põhjendused võisid kõrvaldada Hankija kahtluse pakkumuse madalast maksumusest ja said

anda Hankijale piisava kindluse, et Kolmas isik suudab hankelepingu nõuetekohaselt täita.

1 https://stat.ee/et/uudised/parandatud-andmed-keskmine-palk-oli-teises-kvartalis-2126-eurot?utm_source=

7 (8)

Lepingu nõuetekohase täitmise riski kannab lõpptulemusel Hankija.

Seega on Hankija RHS § 115 lg 1 kohase kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

osas läbi viinud ja puudusid takistused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks

RHS § 117 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et hindamiskriteeriumide kohaselt on Kolmanda isiku

pakkumus Riigihankes majanduslikult soodsaim pakkumus, st Hankija on Kolmanda isiku

pakkumuse kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 õigesti edukaks tunnistanud ja selle otsuse

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

10. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine

Vaidlustaja väitel tulnuks Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada, kuna Kolmandal isikul

esines sotsiaalkindlustusmaksete võlg pakkumuse esitamise päeval (12.08.2025), mille

Vaidlustaja tuvastas teatmik.ee andmetele tuginedes.

10.1. RHS § 95 lg 1 p-i 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab

hankemenetlusest pakkuja, kellel on [---] maksu või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema

asukohariigi õigusaktide kohaselt. Seega pakkuja kõrvaldamiseks peab pakkujal olema

kõrvaldamise otsuse tegemise ajal maksuvõlg, mida Kolmandal isikul ei olnud –

kõrvaldamata jätmise otsus on tehtud 04.09.2025 ja RHR-ist nähtuvalt (Teabevahetus,

päringud teistesse infosüsteemidesse) on Hankija sellise päringu Kolmanda isiku kohta

03.09.2025 ka teinud ja saanud järgmise vastuse:

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole isikul Pro Power OÜ (registrikood 10856274) seisuga

03.09.2025 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud

maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 03.09.2025 16:10:56.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nimetatud tõendi alusel võis Hankija teha 04.09.2025

otsuse Kolmand isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmiseks.

Hankija on Kolmandal isikul maksuvõla puudumise RHR-i kaudu üle kontrollinud ka

vaidlustusmenetluses ja saanud samasisulise vastuse:

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole isikul Pro Power OÜ (registrikood 10856274) seisuga

09.09.2025 maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Tõend on koostatud

maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 09.09.2025 16:13:45.

10.2. Isegi kui Hankija oleks mingil ajahetkel Riigihanke menetluse käigus tuvastanud

Kolmandal isikul maksuvõla (mida ei ole juhtunud), ei oleks Hankija tohtinud kõrvaldamise

otsust vastu võtta enne, kui ta on andnud lisaaega maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.

Nimelt sätestab RHS § 95 lg 6, et kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse

käigus, et pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt

kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. [---] Kui pakkuja on hankija antud

tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest.

Seega RHS § 95 lg 1 p-i 4 koosseisu ei täida pakkuja üldine maksekäitumine hankemenetluse

ajal ja minevikus ega ka võimalik maksuvõlg pakkumuse esitamise päeval vaid pakkuja

kõrvaldamiseks peab pakkuja konkreetne maksekäitumine RHS § 95 lg 1 p-is 4 loetletud

maksude osas olema selline, et pakkujal on hankemenetluse käigus tuvastatud maksuvõlg ja

ta ei ole seda hankija antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Sellist olukorda Kolmanda

isiku puhul ei esine.

10.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on õigesti ja

piisavalt kontrollinud RHS § 95 lg 1 p-is 4 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist

(puudumist) Kolmanda isiku suhtes, Kolmandal isikul puudub maksuvõlg ja Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

8 (8)

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk