Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Tere!

Pöördume Teie poole Eesti Kindlustusseltside Liidust.

Meie liikmed on kokku puutunud ebamõistliku ja põhjendamatu halduskoormusega seoses riigihangetel osalemisel nõutavate kindlustusandja ja selle esindusõiguslike isikute kohta karistusregistri väljavõtete esitamisega.

Kindlustusandja ja selle vastutavad isikud peavad tegevusloa saamisel ja kogu tegevusaja jooksul vastama laitmatu ärialase maine nõuetele (kooskõlas KindlTS § 21, § 106, Solventsus II art 273). See tähendab, et nende tausta ja karistusregistri andmeid on juba kontrollitud Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa andmisel ning neid kontrollitakse pidevalt. Seega sektoripõhised kehtivad kontrollimehhanismid kindlustusandjate suhtes on piisavad ja täiendav korduv kontroll riigihangete käigus on ebavajalik dubleerimine, mis tekitab asjatut halduskoormust.

Leiame, et arvestades, et kindlustusandja ja selle vastutavad isikud peavad tegevusloa saamisel ning kogu kindlustustegevusega tegelemise aja jätkuvalt vastama laitmatu ärialase maine nõuetele, on põhjendamatult halduskoormust suurendav (nii hankija kui kindlustusandjast pakkuja jaoks) olukord, kus riigihangetel osalemisel tuleb nimetatud asjaolu igakordselt riigihankes edukaks pakkujaks osutumisel tõendada karistusregistri väljavõtete esitamisega kindlustusandja ja iga kindlustusandja esindusõigusliku isiku kohta.

Ebaselgeks jääb, kas eelnõuga lahendatakse olukord, et kindlustusandjate suhtes toimub riigihangetes kontroll kõrvaldamise aluste puudumise suhtes (RHS § 95 lg 4), kuigi sektoripõhiste regulatsioonidega on kindlustusandjad juba samade asjaolude suhtes kontrollitud.

Eelnõuga muudetakse küll RHS § 95 lg 4 sissejuhatavat lauset, st RHS § 95 lg 4 osas tekib hankijal õigus hankedokumentides sätestada või jätta sätestamata vabatahtlike kõrvaldamise aluste kohaldamine. Samas jääb ebaselgeks, kas hankijal tõesti tekib õigus RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise aluseid mitte kohaldada, sest hankija peab pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist kontrollima ka RHS § 104 lg 8 alusel? Eelnõuga muudetakse küll ka RHS § 104 lg-t 8, kuid antud küsimust ei lahendata.

RHS § 95 lg 1 p-s 1-3 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise (eelpoolnimetatud kriminaalkaristuste puudumine) tõendamiseks tohib hankija nõuda üksnes:

1) karistusregistri teadet (RHS § 96 lg 2 p 1 esimene alternatiiv) või

2) pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti (RHS § 96 lg 2 p 1 teine alternatiiv) või

3) juhul, kui pakkuja asukohariik ei väljasta eelnimetatud dokumente, siis võib need asendada pakkuja või taotleja või tema esindaja vande all antud tunnistusega, või kui pakkuja või taotleja asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega (RHS § 96 lg 3).

Tõsi, seadus küll ütleb, et hankija ei nõua RHS § 96 lg-s 2–3 nimetatud dokumentide (s.o. karistusregistri väljavõtte, samaväärse dokumendi või eelnimetatute puudumisel vande all antud tunnistuse) esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased  (RHS § 96 lg 31). Praktikas hankijad reeglina nõuavad karistusregistri väljavõtteid hankemenetluses.

Eeltoodu on praktikas viinud olukorrani, kus näiteks meie liikmetelt on nõutud teise riigi vastava asutuse väljastatud karistusregistri väljavõtteid või samaväärseid dokumente ka nende juhatuse ja nõukogu liikmete ning prokuristide kohta, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ega residendid. Praktikas ei pruugi liikmesriik ettevõtete, mitte-kodanikest ja mitte-residentidest isikute kohta karistusregistri väljavõtet ega samaväärset dokumenti siseriiklikust õigusest tulenevalt üldse väljasta (nt Läti). Ka vande või tunnistuse andmine antud asjaolude kohta on problemaatiline, keeruline teostada ja ebaratsionaalne.

Meie arvates on eeltoodud probleemi võimalik lahendada ka seaduse tõlgendamisel selliselt, et riigihangetes kohaldada kindlustusandjatele RHS § 96 lg-t 3.1, mille kohaselt hankija ei nõua pakkujalt RHS § 96 lg-tes 2-3 nimetatud dokumentide esitamist olukorras, kus vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Asjakohane andmekogu on antud juhul Finantsinspektsiooni kodulehel avalikult kättesaadav turuosaliste register, kus on nimekiri Eestis tegutsemise õigust omavatest kindlustusandjatest. Antud turuosaliste registrist nähtub, et kindlustusandja vastab nõuetele, sh kindlustusandja juhtidele ja esindusõiguslikele isikutele kehtestatud nõuetele seoses kriminaalkaristuste puudumisega. Vastava seaduse tõlgendamise põhimõtte saaks sisse viia Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud Riigihangete KKK rubriigi vastavasse alarubriiki.

Kas kõnealust probleemi oleks võimalik lahendada eelnõuga või muul moel?

Lugupidamisega

Martti Merila

Õigusvaldkonna juht

5074563

Tere

Vastamisel on kirja nr 26065

Ilusat päeva

Mairis