Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste protokolli edastamine

sept 2025

1

VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2026-2029 JA 2026. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja 2026. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel:

Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks neile seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.

3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

6. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

7. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

8. Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada kohalikele omavalitsustele tulumaksubaasi täiendav tulumaksu protsendi tõus.

1 Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga–Riigi Teataja 2 Juhatus | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 3 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökord | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee)

sept 2025

2

KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad (RAM 2025 suveprognoos)

KOV EELARVED 2020 2021 2022 2023 2024 2025* 2026* 2027* 2028* 2029*

TULUD KOKKU 2 350 2 506 2 746 3 118 3 186 3 330 3 482 3 625 3 778 3 909

- Tulumaks 1 262 1 355 1 526 1 689 1 868 1 978 2 068 2 161 2 268 2 369

- Muud maksutulud 84 86 90 88 101 103 109 117 133 142

- Tasandusfond 107 107 107 107 135 130 134 138 134 134

KULUD KOKKU -2 366 -2 642 -2 846 -3 223 -3 328 -3 391 -3 517 -3 667 -3 812 -4 000

KOV tasakaal -15 -136 -100 -105 -143 -61 -35 -42 -35 -92

KOV sektor tasakaal 9 -92 -83 -151 -112 -85 -60 -72 -62 -128

Võlakoormus 983 987 1 043 1 216 1 388 1 501 1 548 1 603 1 653 1 758

Likviidne vara 395 280 241 241 264 316 328 341 356 370

SKP (mld eurot) 27,9 31,5 36,4 38,2 39,5 41,5 43,9 46,0 48,1 50,3

Suhtarvud ja kasvud

KOV eelarve tulud SKP-st 8,4% 8,0% 7,5% 8,2% 8,1% 8,0% 7,9% 7,9% 7,9% 7,8%

KOV sektor koondtasakaal SKP-st 0,03% -0,29% -0,23% -0,40% -0,28% -0,21% -0,14% -0,16% -0,13% -0,25%

KOV koondvõlg SKP-st 3,5% 3,1% 2,9% 3,2% 3,5% 3,6% 3,5% 3,5% 3,4% 3,5%

KOV eelarve tulude kasv 3,5% 6,6% 9,6% 13,6% 2,2% 4,5% 4,6% 4,1% 4,2% 3,5%

KOV eelarve maksutulude ja tasandusfondi kasv 4,1% 6,5% 11,3% 9,4% 11,7% 5,1% 4,5% 4,5% 4,9% 4,3%

* Prognoos

sept 2025

3

LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 2. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2026. a RE eelnõu ja RES perioodi 2026-2029 indikatiivsed mahud (mln eurot)4.

2025 eelarve 2026 eelarve eelnõu5 RES 2027 RES 2028 RES 2029

1. Tulubaas

Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 11,29% 10,64% 10,23% 10,23% 10,23%

Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni tulumaksu osa 5,5% 8,5% 10,23% 10,23% 10,23%

KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega 1306 134 138 134 134

2. Toetusfond

Hariduse- ja noorsootöö valdkond

Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus7, sh: 495,2 496,6 496,6 496,6 496,6

- Õpetajate tööjõukulude toetus 414,2

- Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetus 15,3

- Koolilõuna toetus 24,0

- Õppekirjanduse toetus 8,0

- Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 2,0

- Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus 31,7

- Kultuuriranitsa toetus 1,4

Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 9,225 9,225 9,225 9,225 9,225

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 16 16 16 16 16

Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele 0,002 per

õpilane aastas

0,002 per õpilane aastas

0,002 per õpilane aastas

0,002 per õpilane aastas

0,002 per õpilane aastas

4 Eelarve numbrid on ümardatud mln täpsusega. 5 Toetuste suurused RES 2026–2029. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2026. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 6 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 7 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2026.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2025 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2% ja diferentseeritav osa 2%. Õpetaja palga alammäär on järgmisel aastal 1970 eurot.

sept 2025

4

2025 eelarve 2026 eelarve eelnõu5 RES 2027 RES 2028 RES 2029

Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus

1,6 1,6 1,6 1,6 1,6

Sotsiaalvaldkond

Toimetulekutoetusteks (sh toimetulekutoetuse administreerimise hüvitis)8 43,2 42,5 43,0 45,3 46,6

Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,65 2,65 2,65 2,65 2,65

Vaimse tervise toetus 1,54 1,54 1,54 1,54 1,54

Kohalike teede hoid

Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 29,3 29,3 29,3 29,3

Üle antud endiste riigiteede toetus 0,128 0,304 0,304 0,304 0,304

Riiklikud ülesanded

Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1

2. Eraldised toetustena

Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused

Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,5 1,6 1,6 1,6 1,6

Raamatukogude teavikute toetus 1,92 1,87 1,8 1,8 1,8

Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,71 1,66 1,62 1,62 1,62

Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 0,6 0,58 0,5 0,50 0,5

Treenerite tööjõukulude toetus 11,76 12,76 12,76 12,76 12,76

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,7 2,7 2,9 2,9 2,9

Regionaalvaldkonna toetused

Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 2,06 2,06 2,06 2,06

Kriisivalmiduse toetused

Toetus omavalitsustele kriisispetsialistide (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) ametikohtade tööjõukulude katteks

2,25 2,25 2,25 0 0

8 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist.

sept 2025

5

2026-2029 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2026. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED Seadusandlikud muudatused

1. ELVL ettepanek: Laenukoormuse baastaseme piirmäärade üleminekuperioodi pikendamine kuni 2032. aastani seoses majandusliku ebaselguse püsimisega. Põhitegevuse tulemiga seotult püsivalt kõrgemate laenukoormuse tasemete lubamine.

Selgitus: Keskvalitsuse laenude maht on viimase kahe aasta jooksul vähenenud, samas kui omavalitsuste laenumaht on jätkuvalt kasvanud. Kui vaadata laenude kasvumäära alates 2019. aastast, on keskvalitsuse laenumaht kasvanud 72% ja omavalitsuste laenumaht 66%. Omavalitsuste laenuvajadust aitaks leevendada olukord, kus üksikisiku tulumaks muutuks kohalikuks maksuks. See suurendaks finantsautonoomiat ja kaasaks elanikke rahastamisküsimuste otsustamisse ning ühiskondlike kokkulepete sõlmimisse. Kuna omavalitsuste autonoomia suurendamise osas on edasiliikumine aeglane, teeb ELVL omavalitsuste investeerimisvõime tagamiseks ettepaneku pikendada laenukoormuse piirmäärade baastaseme üleminekuperioodi ning lubada püsivalt kõrgemat taset, mis on seotud põhitegevuse tulemiga.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Koalitsioonileppes on kokku lepitud KOVide laenuvõtmise võimaluste laiendamine. Menetluses olevas KOV finantsjuhtimise seaduse muudatuses on sätestatud, et alates 2027. a on finantsiliselt paremas olukorras KOVide netovõlakoormuse piirmäär 8-kordne põhitegevuse tulem ning ei minda tagasi 6-kordse põhitegevuse tulemini. 2027. a on eelnõus kavandatud netovõlakoormuse baasmääraks 70% põhitegevuse tuludest senise 65% asemel.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Kokkulepe.

2. ELVL ettepanek: Maamaksuseaduse muutmine, mis võimaldab maksustada põllu- ja metsamaad erineva määraga.

Selgitus: ELVL viis 2024. aasta lõpus omavalitsuste seas läbi küsitluse, kus uuriti, kas maamaksuseaduses võiks eristada metsa- ja põllumaa maksumäära. Küsitluses osales 38%-i omavalitsustest ning 87% vastanutest pidas diferentseerimist oluliseks, maapiirkondades oli see osakaal lausa 92%-i9.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanek on analüüsimisel. Maksu- ja Tolliametist vajalike andmete saamine on võtnud eeldatust kauem aega.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

3. ELVL ettepanek: Personaalse riigi eesmärkidest lähtuvalt kohalike omavalitsuste

kaasamine õigusraamistiku korrastamisse, et luua ühiselt mõistetavad alused andmetöötluseks ning infosüsteemide ühildamiseks riigiinfosüsteemidega.

Selgitus: Kohalikud omavalitsused kasutavad erinevaid IT-süsteeme, mis ei ole liidestatud riigi infosüsteemi (platvormiga), piirates andmevahetust ja tõhusa töövoo loomist. Kehtivad õigusnormid ei anna sageli selgesõnalist volitusnormi isikuandmete töötlemiseks omavalitsuste ülesannete täitmiseks, mis raskendab andmete kasutamist ja teenuste osutamist elanikele. Ilma riiklikest andmekogudest saadavate andmeteta on kohalikud omavalitsused sunnitud andmeid koguma otse kodanikelt, mis on aeganõudev ja võib mõjutada teenuste kvaliteeti. Mõnedes valdkondades kasutatakse endiselt Excelit või pabervormis andmete töötlemist, mis takistab

9 https://www.elvl.ee/uudised/omavalitsused-soovivad-suuremat-paindlikkust-maamaksu-maarade-kehtestamisel

sept 2025

6

kaasaegsete, automatiseeritud lahenduste kasutuselevõttu. Sellest tulenevalt on Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanek: korrastada omavalitsuste õigusraamistik ning kaasata omavalitsusi loodavasse õigusraamistikku, mis annaks üheselt mõistetavad alused andmetöötluseks.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Arutelud jätkuvad.

Rahastamiskorralduse muudatused

4. ELVL ettepanek: Alustada läbirääkimisi metoodika leidmiseks, et viia toetusfondi väiksemate komponentidega korreleeruv summa tulubaasi. Toetusfondi vahendite väiksemate üksikkomponentide üleviimine tulumaksubaasi.

Selgitus: Eesmärk selles osas peaks olema, et RE 2027 läbirääkimiste ajaks oleks olemas konkreetne ettepanek, milliseid toetusfondi komponente oleks mõistlik tõsta tulubaasi ja millise tulumaksumäära lisaga. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et toetusfondi eraldiste suhe tulumaksumäära on selgelt erinevates omavalitsustes erinev. Antud ettepaneku raames ei käsitleta õpetajate töötasusid.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanek on arutamisel selleks moodustatud valitsuskomisjoni alatöörühmas.

Koalitsioonipartnerid on kokku leppinud, et vähendame hariduse rahastamise killustatust ning viime põhikooli haridustoetuse (v.a õpetaja palgatoetus) kohalike omavalitsuste tulubaasi alates 2027. a. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tegemas arvestusi tulubaasi osas.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Arutelud jätkuvad eelarveläbirääkimiste töörühmades eesmärgiga selles kokku leppida 2025. aasta sügisel.

5. ELVL ettepanek: Koolilõuna toetuse suurendamine juhul kui toetusfondi vahendeid ei

viida üle tulumaksubaasi.

Selgitus: Tabelis tuuakse välja nii riigipoolne koolilõuna toetus kui ka omatulu ning seejärel on näidatud koolitoidu kogukulu ja toiduainete ja toitlustuse kulu (kontogrupp 5521) eraldi ridadel.

Koolitoitu puudutavad arvandmed 2022-2024

KIRJE 2022 2023 2024

Koolilõuna toetus 24 164 000 24 797 500 24 351 075

Omatulu 4 050 795 8 165 909 9 627 143

Sh tegevustoetus 1 581 784 4 534 078 9 682 053

Koolitoidu kogukulu 39 450 615 45 987 396 48 180 363

Sh kontogrupp 5521 31 155 422 36 617 697 37 041 196

Toetuste osakaal/5521 kulus 83% 80% 78%

Koolitoidu maksumus kasvab aastate lõikes, riigipoolne tugi püsib samal tasemel või tõuseb marginaalselt, ent kohalikud omavalitsused ja/või lapsevanemad peavad kandma üha suurema osa sellest koormast. Samuti on märgatav toiduainete/toitlustuse kulude tõus, mis on kõige olulisem komponent kogukuludes.

Lisaks peab kooli toitlustamissüsteem rahvatervishoiu seaduse kohaselt arvestama õpilaste konkreetseid vajadusi, mis võivad tuleneda tervisekahjustustest, eritoitumisest või muudest meditsiinilistest asjaoludest. Koolis pakutav toitlustus peab katma osa õpilase ööpäevasest toiduenergia- ja toitainevajadusest, arvestades tema koolis viibimise kestust. See võib tähendada, et koolitoitlustamise süsteem pakub kaks toidukorda (peamine lõunasöök ja kerge vahepala), kui õpilane tarbib kodus hommikusööki. Selline korraldus toob koolipidajale täiendava kulu.

sept 2025

7

Valitsuskomisjoni seisukoht: HTMil on kavas koolilõuna põhikooli osa toetus suunata tulubaasi ning seetõttu toetust ei suurendata.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks. Arutelud toetuse tulubaasi suunamisest jätkuvad eelarveläbirääkimiste töörühmades eesmärgiga selles kokku leppida 2025. aasta sügisel.

6. ELVL ettepanek: Muuta õpetajate töötasu rahastamise põhimõtteid, tõstes

metoodikas erituge saavate laste arvestusaluse koefitsienti 5-le.

Selgitus: Antud tabelis on esitatud andmed õpilaste arvu kohta, kes saavad erinevat tüüpi tugiteenuseid Eesti koolides aastatel 2022–2025. Tabelis on eristatud kaks kategooriat: tõhustatud tugi (õpilased, kes vajavad regulaarset lisatoetust) ja eritugi (õpilased, kellel on tõsised õppimisraskused või erivajadused).

Haridusliku erivajadustega laste statistika 2022-2025

KIRJE 2022 2023 2024 2025

Tõhustatud tugi 5 316 6 180 7 172 7 857

Eritugi 3 270 3 338 3 580 3 968

Kokku 8 586 9 518 10 752 11 825

Tõhustatud toetuse kasv on kiirem (48%) kui eritugi oma (21%). See võib viidata paremale tuvastamisele õpilaste vajadustest või laiemale tugisüsteemide vajadusele. Arvestama peab, et õpilaste arvu kasv nõuab rohkem õpetajaid ja teisi spetsialiste (nt koolipsühholooge, logopeede) ning rahastust. Praegu on eritoe lapsele eraldatud toetus 7 068 € aastas. Kui aga eeldada, et klassid oleksid vähemalt 3 lapse suurused, peaks eralduskoefitsient olema viis (hetkel neli), mis tähendaks, et tegelik toetuse summa oleks 8 833 €. Seega on puudujääk 1 765 € õpilase kohta. Täiendav vajadus eritoele oleks 3 968 last * 1 765 € (puudujääk), mis teeb kokku 7 miljonit eurot aastas.

Et paremini oleks võimalik rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi individuaalõppeks, sellest lähtuvalt teeb ELVL ettepaneku muuta õpetajate töötasu rahastamise põhimõtteid, tõstes metoodikas erituge saavate laste arvestusaluse koefitsienti 5-le.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Ettepanek on koefitsienti mitte suurendada. Kui eritoe koefitsienti tõsta 5-le, oleks tööjõukulude lisavajadus 9,3 mln eurot. Hetkel näeme leevendava meetmena diferentseerimiskomponendi suurendamist, mille vahendeid on võimalik kasutada ka tugispetsialistide töötasu katteks. Prioriteediks on suurendada diferentseeritavat osa 2026. aastal 22%-ni 2027. aastal 23%-ni ja 2028. aastal 24%-ni.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

7. ELVL ettepanek: Teedehoolduse toetuse suurendamine juhul kui toetusfondi

vahendeid ei viida üle tulumaksubaasi.

Selgitus: Ülevaade eraldatud toetustest ja teede korrashoiu kuludest.

KIRJE 2020 2021 2022 2023 2024

Toetus 29 313 000 29 313 000 29 313 000 29 313 000 29 313 000

Teede hooldus 26 146 542 30 159 390 29 315 778 39 560 512 35 090 902

Talvine hooldus 41 362 772 54 572 503 68 587 462 80 923 657 77 061 912

Kokku 67 509 314 84 731 893 97 903 240 120 484 169 112 152 814

Toetuse osakaal 43% 35% 30% 24% 26%

sept 2025

8

Tabelist on näha, et kuigi riigieelarvest eraldatud toetus on püsinud stabiilsena, on teede hoolduse ja talvise hoolduse kulud märkimisväärselt kasvanud, vähendades toetuse osakaalu kogukuludest.

Riigieelarvest eraldatud toetus kohalike teede hoolduseks on püsinud stabiilsena, olles igal aastal 29,3 mln €. Teede hoolduse kulud on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Näiteks talvise hoolduse kulud on kasvanud 2020. aasta 41,4 mln €-lt 2024. aasta 77,1 mln €-ni. Riigieelarvest eraldatud toetuse osakaal teede hoolduse kogukuludest on vähenenud. 2020. aastal kattis toetus 43% kogukuludest, kuid 2024. aastaks on see osakaal langenud 26%-ni. Riigi poolt eraldatud vahendid ei kata enam omavalitsuste tegelikke vajadusi teede hoolduse ja talvise hoolduse kulude katmiseks. See tähendab, et omavalitsused peavad leidma täiendavaid rahalisi vahendeid, et tagada teede hoolduse ja talvise hoolduse vajalik tase.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetusfondi tulubaasi üleviimise arutelud on käimas eesmärgiga kokku leppida 2025. aasta sügisel. Vt ka punkt 4.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Toetusfondi tulubaasi üleviimise arutelud on käimas eesmärgiga kokku leppida 2025. aasta sügisel.

8. ELVL ettepanek: Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada kohalikele

omavalitsustele tulumaksubaasi täiendav tulumaksu % tõus.

Selgitus: Kohalikele omavalitsustele tuleb julgeoleku riskist täiendavalt juurde uusi või laiendatud ülesandeid, mõned näited:

- peavad koostama riskianalüüse ja tagama elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukordades;

- on kohustus teavitada elanike ohtudest ja hädaolukordadest EE-ALARM kaudu; - peavad määrama ja haldama avalikke varjumiskohti ning tagama nende kättesaadavuse; - teenistujatel ja elutähtsate teenuste osutajatel on kohustus läbida koolitusi ning

korraldada elanikele infopäevi; - peavad tagama, et varjumiskohad ja elutähtsad teenused vastavad seaduslikele nõuetele; - peavad koostöös riigiasutustega planeerima ja korraldama sireenide paigaldamist ning

testimist.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Siseministeerium eraldab omavalitsustele järgmise kolme aasta jooksul (perioodil 2025-2027) 2,25 miljonit eurot meetmest „Omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmine“ vajaliku ekspertiisi ja tööjõu kaasamiseks, toetamaks hädaolukorra seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse kasvavat rolli. Toetus ühe KOV üksuse kohta on 9493 eurot aastas (kõigile võrdselt). Toetust antakse iga aasta ühekordselt, 2025.aastal on toetus välja makstud.

Samas juhime tähelepanu, et ettepanekus välja toodud omavalitsuste ülesannete loend ei ole sisult täpne ja vajab selgitamist.

• Näiteks KOV ei teavita elanike EE-ALARM kaudu. Seaduse kohaselt EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka peaminister.

• Samuti peavad omavalitsused määrama ja haldama avalikke varjumiskohti ning tagama vajadusel nende kasutatavuse vaid sobivates KOV hoonetes. Muul juhul peavad omavalitsused tegema koostööd Päästeameti ja hoone omanikuga, et sobivas hoones saaks avalik varjumiskoht kohandatud, õigesti märgistatud ja kokkulepped selle avamiseks, kui on vajadus.

sept 2025

9

• Elanikkonnakaitse koolitustel osalemise kohustus on teenistujatel ja elutähtsate teenuste osutajate määratud töötajatel. Seadusest tulenevat elanikele infopäevade korraldamise kohustust ei ole.

• Täpsustame, et varjumiskohtade kohandamisele ei ole planeeritud seadusse nõudeid vaid põhimõtted, mida tuleb rakendada võimalusel.

• Sireenide paigaldamise korraldamise osas selgitame samuti, et ainus, mis töökoormust suurendada võib on seotud sundvalduse seadmisega mõnede üksikute objektide osas. Sellist vajadust ei ole seni esinenud, mistõttu võib eeldada, et sellised juhtumis on väga harvad.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

Muud finantseerimisküsimused

9. ELVL ettepanek: Investeeringute meetmed tagamaks omavalitsuste investeerimisvõime, mh aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja võimaldaks rekonstrueerida eelkõige suuremamahulisi objekte jõukohase kaasfinantseerimise komponendiga.

Selgitus: Omavalitsustel on kokku 2023. aasta seisuga 6,7 mln m² hoonepinda 9788 erinevas hoones ning avalikke teenuseid osutatakse neist 3 775 erinevas hoones ning ainult 34% neist hoonetest on vastab vähemalt C-energiaklassi10 energiamärgisele. EL-i hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) seab eesmärgiks avaliku sektori hoonete energiatõhususe olulise parandamise ja heitevaba hoonefondi saavutamise aastaks 2050. See tähendab, et lähiaastatel tuleb omavalitsustel teha märkimisväärseid investeeringuid oma hoonete, sealhulgas koolide, lasteaedade ja haldushoonete renoveerimisse. Praeguste ressurssidega suudaksid KOV-d renoveerida vaid väikese osa vajalikest hoonetest, mis ei ole piisav direktiivi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks hoonetele on omavalitsusel ka muud rajatised, nt teed, tänavad, trassid jne. Näiteks 2022. aastal toodi välja, et omavalitsuste teedevõrgu remondivõlg oli juba sel hetkel 3,6 miljardit eurot.11 Seega omavalitsustel on suur vastutus hoida nende omandis olev infrastruktuur nõuetekohane ja turvalisena, mis aga omakorda nõuab selleks vahendeid.

Investeeringu vajadust näitab teravalt põhivara amortisatsioonikulu osakaal põhitegevuse tulemisse. Viimastel aastatel on ka see vähenenud ehk omavalitsustel puudub võime hoida olemasolevat taristut samas seisukorras.

Võime hoida korras oma taristut, suhtarvu tulemus

KIRJE 2020 2021 2022 2023 2024

Põhitegevuse tulem/amortisatsioonikulu 1,9 1,4 1,2 0,9 1,212

Samasugust näitajat kasutatakse ka omavalitsuste finantsolukorra indeksi hindamisel, ning selle metoodika kohaselt on näitaja halb, kui näitaja on madalam kui 1,113. Viimaste aastate tulemus on kuskil keskmise ja halva vahepeal, aga andmetest nähtub, et olukord halveneb aasta-aastalt. 2024. aasta andmed on esialgsed ning hetke tulemus on eelmiste aastatega parem. Sellest lähtuvalt teeb ELVL ettepaneku eraldada täiendavaid ressursse investeeringute kattes, kuna ilma riiklike ja EU toetusteta pole omavalitsusel piisavaid vahendeid, et täita EL nõudeid.

10 Kinnisvara ülevaade. Minuomavalitsus.ee 11 Kohalike teede teehoiu rahastamisvajadus ja eelarve stsenaariumite mõjud. Lõpparuanne. 2021. ERC Konsultatsiooni OÜ. 12 Esialgne tulemus (riigiraha.fin.ee) 13 Omavalitsuste finantsolukorra indeks. Minuomavalitsus.ee

sept 2025

10

Valitsuskomisjoni seisukoht: 2024.a seisuga uuendatud andmete põhjal on olukord paranenud. Perioodil 2021–2028 on RES prognoosi kohaselt ReMi valitsemisalas KOV hoonefondi energiatõhusaks muutmiseks kasutada ca 350 mln eurot, sellest toimunud voorudes on toetusotsuseid tehtud ca 66,6 mln. Vahendite tegelik maht sõltub lubatud heitkoguste müügi tulemustest.

• Moderniseerimisfondi (MF) vahendid on 2021–2028 perioodil kavandatud RESi kohaselt 216 mln eurot, sellest ellu on viidud üks voor ca 32 mln eurot. Võimalik on toetada ainult olemasolevate hoonete energiatõhusustöid. Teine, 2025. a voor on toimunud ja projektid on hindamisel. Muudetud meetme tingimusi, nt alla 8000 elanikuga KOVidele 2 taotlust, üle 8000 elanikuga KOVidele kuni 3 taotlust.

• Kvoodimüügitulude (CO2) vahendid on 2021–2028 perioodil kavandatud ca 134 mln eurot, sellest on ellu viidud kaks vooru, kokku ca 35 mln eurot. Kolmas, 2025. a voor mahus 25 mln eurot on toimunud ja projektid on hindamisel. CO2 vahendeid on võimalik kasutada nii energiatõhusustöödeks kui ka uue liginullhoone ehitamiseks. Uue hoone ehitamine on võimalik tingimusel, et vastukaaluks lammutatakse olemasolev suure energiakuluga (lammutamisele eelnevalt kasutuses ja köetav, klass D või alla selle) ning ehitatavast suurema/võrdse köetava pinnaga hoone. Ilma selleta ei oleks võimalik täita energiakasutuse ja KHG heite vähenemise eesmärki. Samast allikast on kavandamisel ka eraldi voor suurte hoonete energiatõhusustöödeks. 2025. a tehti mitmeid muudatusi toetusmeetme tingimustes laiendamaks võimalusi (hoone lammutatakse teises omavalitsuses, toetusmäära tõus tulukamatel omavalitsustel vähemalt 50%-ni, maksimaalne toetuse suurus tõusis 2,25- 3,15 mln euroni).

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

10. ELVL ettepanek: Investeeringute meetmed aitamaks kaasa sadeveejuhtimise

probleemide lahendamisele. Vastav valdkond on olnud pikka aega tähelepanu alt väljas ning muutuvad klimaatilised tingimused tekitavad aina enam väljakutseid, sh piirideüleseid, millega ainult omavalitsuse tasandil ei ole jõukohane tegeleda.

Selgitus: Eesti kliimapoliitika põhialused 2050 ja EL-i direktiivid, nagu veedirektiiv, kohustavad kohalikke omavalitsusi vähendama sadevee reostust ja kohanduma kliimamuutustega. Investeeringud aitavad vältida trahve ja tagada õigusliku vastavuse. Äärmuslikud ilmastikunähtused, näiteks 2021. aasta üleujutused Lõuna-Eestis, muutuvad sagedasemaks. Investeeringud sadevee äravoolu infrastruktuuri aitavad vähendada kahjusid avalikule infrastruktuurile, nagu sillad ja teed, ning kaitsevad neid paremini.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Nõustume ELVL-i esitatud ettepanekuga. Sademevee üleujutuste probleemid linnades ja suurematel tiheasutusaladel on iga aastased. Kliimaministeerium näeb, et kliimamuutuste tõttu sademeeveega seotud probleemid süvenevad ja intensiivistunud sademe hulkadega toimetulek vajab lahendamist. Water Resilence on Euroopa Komisjoni uue koosseisu üks olulistest prioriteetidest, sh on Komisjon käivitanud vee kriisikindluse strateegia (Water Resilience Strategy) algatuse. Sellest tulenevalt püüab Kliimaministeerium saada EL struktuurifondide kaudu rahastust Eesti sademevee probleemide lahendamisele EL 2028+ eelarveperioodis.

Sademevee probleemide lahendamiseks on KOV-idel ja vee-ettevõtetel võimalik toetusi taotleda ka praegu. Näiteks on avatud kombineeritud sademeveesüsteemide toetusmeede, mille raames jagatakse 25 miljonit Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid. 25 miljoni toetusega tehakse umbes 50 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Meede avati 2024. a. alguses ja tänaseks on otsustega kaetud ca pool rahast. Seega kustume KOV-e olema aktiivsemad raha taotlemisel.

sept 2025

11

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks. KliM annab kirjaliku vastuse 30. maiks, kas kulud on abikõlbulikud, kui tiheasustusaladest tuleb sadevett juhtida veekogusse vm kogumiskohta läbi haja-asustusalade.

11. ELVL ettepanek: Investeeringu meede piirkondliku tähtsusega või omavalitsuste

omavahelises koostöös rekonstrueeritavate või uute spordi/kultuuriobjektide ehitamiseks ning arendamiseks.

Selgitus: Väiksemad omavalitsused ei suuda ise rahastada suuri projekte. Riigi toetus aitab vähendada regionaalseid ebavõrdsusi ja pakkuda elanikele võrdseid võimalusi. Ühishooned vähendavad kulutusi, vältides dubleerimist ja tõstes logistikatõhusust. Strateegiadokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" näeb ette kvaliteetseid rajatisi maapiirkondades, samuti on Eesti kultuuri arengukava 2021-2030 eesmärk tagada kultuurile ja loomingule võrdne ligipääs kõigile Eesti elanikele, sealhulgas maapiirkondades.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriministeeriumi poolelt esitati vastavad selgitused riigieelarve võimalustest ning võimalikest lahendusalternatiividest.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Pooled peavad oluliseks kultuuri ja spordi kättesaadavust regionaalselt ning seega näevad vajadust edasi minna järgnevate tegevustega.

1) Kultuuriministeerium valmistab koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ette ettepanekud Rahandusministeeriumile, et kasutada CO2 kauplemisest saadud vahendeid kohalike omavalitsuste spordiobjektide renoveerimiseks.

2) Kuna on olemas riiklikud suuremahulised toetusmeetmed avalikus kasutuses olevate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks, uute hoonete rajamiseks ja avalike teenuste (sh vastava taristu) arendamiseks, vajab analüüsi, kas ja mis põhjustel ei ole antud toetused kultuuri- ja sporditaristu jaoks kasutatavad.

3) Võtta teadmiseks ELVLi ettepanekud toetusfondi kaudu eraldatavate toetuste analüüsi läbiviimise vajadusest nende kohalike omavalitsuste tulubaasi arvamiseks ja koostöös KOV inspiratsioonipäeva korraldamiseks.

Olulise mõjuga poliitikameetmete algatamine

12. ELVL ettepanek: Erihoolekande teenuste süsteemne rahastamine ja teenuskohtade loomine.

12.1. Kehtestada erihoolekande teenustele süsteemne rahastamismudel, mida korrigeeritakse igal aastal, lähtudes hindade ja keskmise nominaalse palga muutustest. Erihoolekande teenuste rahastamine on jätkuvalt probleemne, eriti ööpäevaringsete erihooldusteenuste järjekordade tõttu.

12.2. Tegemist on riiklikult rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad sageli teenuste eest ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks esmajärjekorras omavalitsustele kulu riigi poolt kompenseerida ning pikas perspektiivis alates 2026. aastast tagada piisavas mahus vajalikud vahendid riigieelarves.

Selgitus: Eestis on puudu vähemalt 2000 erihooldekande teenusekohta, mis tähendab, et paljud abivajajad on teenuse järjekorras või saavad sobimatut teenust. Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa vajalikku teenust, võivad olla ohtlikud endale ja teistele. Kuigi erihoolekande teenused on riigi vastutusel, peavad omavalitsused sageli ise teenuste eest

sept 2025

12

maksma, et inimesed ei jääks abita. Praegune teenuse rahastus ei kata tegelikke kompenseeritavaid kulusid, sealhulgas tööjõukulu, maksutõuse ja üldist inflatsiooni.

Erihoolekandeteenuste maksumuste osaline hinnakiri aastatel 2022-2025

TEENUS 2022 2023 2024 2025

Igapäeva elu toetamine 169 €/ kuus 206 €/kuus 206 €/kuus 206 €/kuus

Igapäevase elu toetamise teenus autismispektriga isikutele

1338 €/kuus 1759 €/kuus 1759 €/kuus 1759 €/kuus

Igapäevaelu toetamise teenus intellektipuudega isikutele

60-75 €/ööpäevas

75 €/ööpäevas 75 €/ööpäevas 75 €/ööpäevas

Igapäevaelu toetamise teenus intellektipuudega isikutele*

- 60€/päevas 60€/päevas 60€/päevas

Igapäevaelu toetamise teenus intellektipuudega isikutele**

41-51€/päevas 51€/päevas 51€/päevas 51€/päevas

Töötamise toetamise teenus 142 €/kuus 190 €/kuus 190 €/kuus 190 €/kuus

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga isikutele

4635 €-5521 €/kuus

5521 €/kuus 5521 €/kuus 5521 €/kuus

Andmetest on näha, et toetuste suurused pole alates 2023. aastast tõusnud, mis seab omakorda surve kohaliku omavalitsuse eelarvele ehkki tegemist on riigi teenusega. Eesti erihoolekande süsteemis on puudujääke, mis vajavad riiklikku tähelepanu ja reformi. On oluline tagada rahastuse vastavus põhiseadusele, suurendada teenusekohtade arvu ja leevendada omavalitsuste finantskoormust.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Sotsiaalkindlustusamet (SKA) viib 2025. aastal läbi erihoolekande teenuste järjekorra analüüsi, mille tulemusel valmib visioon ja konkreetne tegevuskava.

Arvestades, et kogu vajamineva lisarahastuse saamine riigieelarvest on ebatõenäoline, on eesmärk teenuste ümberkujundamise kaudu hinnata, kuidas olemasolevat eelarvet oleks võimalik tõhusamalt rakendada. Hetkel kujundab Sotsiaalministeerium ümber toetavate erihoolekandeteenuste korraldust – igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus ja töötamise toetamise teenus.

01.04.2025 seisuga oli erihoolekande teenuste järjekorras 2093 unikaalset isikut, kellest ligikaudu 800 ei saa hetkel mitte ühtegi teenust – ehk need on inimesed, kes esmajärjekorras teenust vajaksid. SKA analüüsib sihtrühma täpset teenusevajadust, et planeerida teenuskohtade arvu suurendamist vastavalt tegelikule abivajajate hulgale, et tagada õigeaegne ja sobiv teenus abivajajatele.

Sotsiaalministeeriumis vaatame sellel aastal üle erihoolekande rahastusmudeli, kus arvestatakse senisest täpsemalt tegelikke kulukomponente ja nende maksumust. Töötame selle nimel, et erihoolekande rahastus oleks õiglane ja jätkusuutlik. Vajaliku abi tagamiseks, sh keerulistes eelarvetingimustes, tuleb KOVi ja riigi teenuseid võimalikult hästi kombineerida. Praegu dubleerivad erihoolekande nn toetavad teenused erinevaid KOV teenuseid (tugiisik, päevakeskused jm). Mõistlik oleks need teenused ja ressurss koondada ning neid osutada esmatasandil. Selleks oleme juba ka KOVidega läbirääkimised algatanud.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Võtame teadmiseks Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti 2025.a tegevused erihoolekandeteenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, sealhulgas teenuste järjekordade analüüsi, toetavate teenuste ümberkujundamise ja rahastusmudeli ülevaatamise. Peame oluliseks tõhusat koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, et tagada abivajajatele õigeaegne ja vajaduspõhine teenus.

sept 2025

13

13. ELVL ettepanek: Luua programm, mis ühendab riigi (sh KOV) süsteemide TI-ajastamise (süsteemide ja teenuste ümberehitamine tehisintellekti abil), inimeste oskuste tõstmise ja eetilise tehnoloogia tagamise, muutes Eesti juhtivaks digiriigiks, kus TI teenindab kodanikke. Omavalitsusüksused on nimetatud strateegilises protsessis olulised rakendusüksused.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Omavalitsustel on võimalik esitada konkreetne projekt toetusprogrammi konsultatsiooni saamiseks.

14. ELVL ettepanek: Veereformi läbiviimisel arvestada kohalike omavalitsuste tegelike

vajadustega ja kaasata esindused sisulisse arutelusse.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Kohalike omavalitsuste tegelike vajaduste selgitamiseks ja võimalusel arvestamiseks on kaasatud ja kaasatakse jätkuvalt KOV-e aktiivselt veereformi ettevalmistavatesse tegevustesse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK ja eelnõu enda koostamisse. Veereformi protsess jätkub 2025. a üldjoontes senisel kujul koos ELVLi ja teiste osapoolte kaasamisega, kusjuures arutelud muutuvad intensiivsemaks õigusloome etapis. Reformi täpsustatud tegevuskava valmib 2025. a juunis, eesmärgiga saada VTK valmis 2025. a lõpuks.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

15. ELVL ettepanek: Liikuvusreformi läbiviimisel arvestada kohalike omavalitsuste

tegelike vajadustega ja kaasata esindused sisulisse arutelusse.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium korraldab kaasamiskoosolekud, kust saadud tagasiside põhjal arendatakse ühistranspordivõrku. Kõikidele kaasamiskoosolekutele on kutsutud ka omavalitsused.

Koosolekute esimeses voorus arutatakse praeguse ühistranspordivõrgu tugevusi ja nõrkusi, kogutakse muudatusettepanekuid ning kaardistatakse sidusgruppide eelistusi ja prioriteete. Koosolekute teises voorus tutvustatakse ettepanekuid liinivõrgu kujundamise põhimõtete, prioriteetide ja peamiste muudatuste ja valideeritakse neid koostöös sidusgruppidega. Kogutakse ettepanekuid parandusteks ja eesmärkide lahendamiseks. Pärast kaasamiskoosolekute teist vooru koostatakse liinivõrgu edasise arendamise kontseptsioon ja tegevuskava.

Kaasamiskoosolekud toimuvad aprillist oktoobrini Lääne-Virumaal, Saaremaal, Läänemaal, Ida- ja Lääne-Harjumaal, Ida-Virumaal ja Raplamaal. Teistes Eesti piirkondades peetakse kaasamiskoosolekud 2026. aasta jooksul.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Info võetud teadmiseks.

Üldine tähelepanek

16. ELVL ettepanek: Korrigeerida toimetulekupiiri arvestamise aluseid ja tõsta toimetulekupiiri selliselt, et sellega oleks võimalik tagada inimväärne toimetulek.

Selgitus: Toimetulekupiiri ajakohastamine on hädavajalik, et kajastada elukalliduse tõusu. Viimati muudeti toimetulekupiiri 2022. aastal, kuid sellest ajast alates on elukallidus märkimisväärselt tõusnud. Kuigi keskvalitsus lubas 2025. aastal metoodikat uuendada, pole seda siiani tehtud. Inflatsiooni mõju arvestades peaks toimetulekupiir 2025. aastal olema 231 eurot. Selleks, et tagada

sept 2025

14

kodanike toimetulek ja vältida vaesuse süvenemist, on oluline, et valitsus viiks lubatud muudatused ellu ja ajakohastaks toimetulekupiiri vastavalt praegusele majanduslikule olukorrale.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Sotsiaalministeerium on koalitsioonikõneluste raames esitanud valitsusele ettepaneku toimetulekupiiri tõsta. Kehtiv toimetulekupiir jääb alla absoluutse vaesuse piiri ehk elatusmiinimumi ega kata inimeste esmavajadusi. Selleks, et toimetulekupiir kataks elatusmiinimumi, oleks vaja piiri tõsta 20 euro võrra ehk 220 euroni. Käimas on teadus- ja arendusuuring „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“, mille eesmärk on töötada välja Eesti oludele vastav elatusmiinimumi määramise metoodika ning teha ettepanekud selle regulaarseks ajakohastamiseks. Uuring valmib ja tulemused saavad teatavaks 2026.a kevadel. Uut elatusmiinimumi metoodikat on plaanis rakendada 2027.a.

Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Sotsiaalministeerium toetab toimetulekupiiri tõstmist ning valitsuse eelarve läbirääkimistel otsustati Riigikogule esitatavas riigieelarve seaduse eelnõus toimetulekupiiri tõsta. Toimetulekupiiri tõstetakse 20 euro võrra kuus ehk 200-lt eurolt 220-le eurole. Alates 1. jaanuarist 2026. aastast on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus ning 176 eurot perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus.

Käimas on teadus- ja arendusuuring „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“, mille eesmärk on töötada välja Eesti oludele vastav elatusmiinimumi määramise metoodika ning teha ettepanekud selle regulaarseks ajakohastamiseks. Uuringu viib läbi Eesti rakendusuuringute keskus Centar ning esimesed vahearuanded on juba esitatud.

Uuringu kaks põhisuunda on: 1. Uue metoodika väljatöötamine, sh analüüsid vajalike kaupade ja teenuste, koguste ning

rahalise väärtuse kohta erinevatele leibkonnatüüpidele; 2. Ettepanekute tegemine, kuidas siduda elatusmiinimumi metoodika senisest

süsteemsemalt toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiriga.

Uuring valmib ja tulemused saavad teatavaks 2026.a kevad. Uut elatusmiinimumi metoodikat on plaanis rakendada 2027.a.

LISAMATERJALID

Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad RE 2026 ja RES 2026-2029 | Eesti Linnade ja Valdade Liit.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister, valitsuskomisjoni esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Mihkel Juhkami

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Klaas

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 13-2/675

Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidu eelarve läbirääkimiste protokolli

edastamine

Edastame valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel toimunud riigi

eelarvestrateegia 2026-2029 ja 2026.a riigieelarve läbirääkimiste protokolli lisamaks see

riigieelarve eelnõu seletuskirjale vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja

2026.a riigieelarve läbirääkimiste protokoll.

Kaie Küngas

58851370 [email protected]