Riigi Teataja_2025. aasta tegevuse ülevaate edastamine_ettekanne Riigikogus

teisipäev, 16. september 2025, kell: 09:58:10 1

10:05:21 Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude

õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

10:06:05 Õiguskantsler Ülle Madise

Austatud istungi juhataja! Austatud rahvaesindus! Nagu ikka, on põhjust tänada teid möödunud

ülevaateaastal tehtud hea koostöö eest Eesti inimeste huvides. Hulk põhiseaduslikkuse järelevalve

ettepanekuid sai täidetud, vaikselt parandati ka muid vigu. Aitäh selle eest! See on aidanud paljusid

inimesi, ja uskuge, me näeme, et see on tähtsam, kui vahel pealtnäha paistab. Tänan ka kõiki

valitsusliikmeid ja ametnikke, kes samamoodi on inimeste muresid aidanud lahendada. Vahel see

kõik avalikkuse ette jõuagi, nagu head uudised ikka. Olge te tänatud. Eriliselt tunnustan kõiki neid

otsustajaid, kes mõistes, et miski on läinud valesti, ei asu vigu varjama ega süüd kellelegi teisele

veeretama, vaid hakkavad lahendust otsima. Me kõik teiega teame, et ka kõige parem asjatundja

kõige paremat soovides võib eksida. See on paratamatu.

Head rahvaesindajad! Usun, et meie ühise töö viljana pälvivad kontrollkäigud hooldekodudesse,

haiglate kinnistesse osakondadesse, kinnistesse lasteasutustesse ja vanglatesse ühiskonnas üha enam

kaastundlikku sisulist mõistmist. Asutused, kes neis rasketes oludes viibivaid inimesi peavad

abistama, ametnikud, kes neis asutustes töötavad, tõesti püüavad. Aga teile pole uudis, et

hooldekodudes personali napib. Ka vanglates ega teistes kinnistes asutustes pole olukord kiita, ja

seda, kui keeruline on näiteks lastekaitsetöö, teate ilmselt kõik.

Õiguskantsleri ametkonna töö iseloom, nagu te teate, tingib selle, et enamasti jõuavad meieni

inimeste mured. Möödunud ülevaateaastal, see on 1. septembrist 2024 kuni 31. augustini 2025 tuli

meile veidi üle 5500 kirja ja neist üle 2500 asja vajas sisulist, ressursimahukat lahendamist.

Inimeste murede põhjuste uurimisel selguvad tihtipeale vead nii seadustes kui veel sagedamini

seaduste täitmises. Veelkord rõhutan: ärgu tulgu siit üldistust, et kõik on halvasti, või et kõik

ametnikud naudivad halduskiusu. See ei ole nii. Palju on ka hästi, palju läheb paremaks meie ühises

koostöös. Palju on neid ametnikke, kes üha suurema asendustegevuse koorma all ikkagi teevad

tõhusalt oma tööd. Tõsi, kahjuks iga aastaga on see raskem. Suurriikide eeskujul rakendatavad ja

suure veaga juhtimismetoodikad, tulemusmõõdikud ja kõik muu sarnane lööb kõige valusamalt just

inimesi eesliinil, kõige töökamaid ja tulemuslikumaid ametnikke, kel inimestega kõige vahetum

kontakt.

Üha teravamalt näeme, et lahendus on olemas, aga seda teed miskipärast ei minda. Eesti on väike ja

siin on täiesti võimalik, et igas asutuses ja iga töö juures süveneme sisusse, just sellesse, mida seal

tehakse, miks tehakse, kuidas tehakse, kuidas saaks paremini. See on võimalik. Suurriikide

juhtimisvõtted Eestisse ei sobi, eriti siis, kui need on pärit angloameerika õigussüsteemist, mis meie

põhiseaduse raami mitte kuidagi ei mahu.

Möödunud ülevaateaastal nägime, kuidas liiga tihti öeldakse inimesele: tõesti paha lugu, otsus sinu

suhtes tuli täitsa ebaõiglane ja rumal, täitsa ebaloogiline, aga midagi pole teha, masin, metoodika või

menetlus määras sinu käekäigu, vabandust. Nii pidimegi korduvalt selgitama, et hea halduse tava

kohaselt saab masin olla inimesel ainult abis, ka ametnikule. Arvutiühenduse puudumine või

süsteemi kokkujooksmine ei tohi mitte kedagi mitte millestki ilma jätta. Kui vaja, tuleb dokument

vastu võtta paberil.

teisipäev, 16. september 2025, kell: 09:58:10 2

Tegime esimese kontrollkäigu tehisintellekti rakendavasse riigiasutusse. Seal suuri probleeme

polnud, ütlen ette, aga saime võimaluse korrata, mida Euroopa Liidu tehisintellektimäärus ja ka

Euroopa Nõukogu vastav konventsioon ütlevad., Ka tehisintellekti põhinevad lahendused peavad

alluma inimese kontrollile. Kui tekib viga või kui inimene, kelle kohta otsus tehti, seda soovib, siis

peab leiduma tark südametunnistusega ametnik, kes vaatab asjad oma silmaga algusest peale läbi ja

teeb õiguspärase otsuse. Me ei tohi end seada masinatest sõltuvusse.

Kehvasti, ja võib-olla isegi süvenevalt kehvasti on seaduslikkuse põhimõttega. Kui üks

põhiseaduspärane seadus kehtib, siis tuleb seda seadust täita või siis tuleb seda seadust muuta. Nagu

aastaülevaatest lugeda saab, ei peeta seaduse täitmist enam kohati üldse oluliseks. Või siis

nenditakse, et hästi, kirjutame siis pealegi miskit seadusse, noh, midagi segast ja sümboolset, peaasi,

et senist põhiõigusi rikkuvat praktikat muutma ei peaks, kuivõrd see on mugav. Palun teie tuge, et

selline lähenemine lõpetada.

Kahjuks näeme üle riigi ja erinevates valdkondades, et hambutuks jääb ka riiklik järelevalve. Ehk

seadus kehtib, aga seda seadust ei jõustata. Küllap olete märganud, et meie ametkond on näiteks

hariduse küsimustes väga tihti seisukohta pidanud avaldama. Olen täiesti nõus, see peaks olema

Haridus‑ ja Teadusministeeriumi järelevalve ülesanne. Aga mis meil üle jääb, kui näeme, et seda

ülesannet pole täidetud? Ma tean, kui raske see on, ma kujutan ette koolidirektorite vastuseisu,

lapsevanemate soove, noorte ja õpilaste endi soove, kõik need on vastukäivad. Aga fakt on see, et

meile tuleb kiri lapselt, noorelt, lapsevanemalt, õpetajalt, direktorilt, ja me näeme, et tõesti, seadust

pole täidetud.

Tundub, et ka haridust käsitlevad seadused on kohati vastuolulised ja justkui nõutakse korraga kahes

täiesti erinevas suunas minekut. Ühelt poolt nõutakse, et iga lapse eripära arvestataks, et temal

aidataks kujuneda just tema enda parimaks versiooniks, arvestataks tema andmeid ja seda kohta, kus

teda tuleks järele aidata. Teisalt nõutakse, et teadmiste kontroll olgu viimse millimeetrini

objektiivne. Kogelevat teismelist noormeest, mõni vinn näos, tütarlaste ees etlemisest säästa ei tohi.

Kui kõik etlevad, siis kõik etlevad, ja nii edasi. Te teate seda oma pere kogemusest, oma õpetaja‑ või

ministeeriumitöö kogemusest. Olgu kõik paika mõõdetud, objektiivne, kontrollitud, ühtemoodi!

Neid kaht teed ei ole võimalik ühitada. Täpselt samamoodi, ühtpidi öeldakse, et olgu kõik koolid

erinäolised, usaldame õpetajaid, nad on väljaõppinud professionaalid, olemas on kooli hoolekogu,

õpilasesindus, saavad hakkama. Teiselt poolt öeldakse ja nõutakse, et olgu iga pisimgi detail

koolielus keskselt reguleeritud, kuhu panna nutitelefon, kuidas teha kontrolltööd ja nii edasi. Ka neid

kahte teed ei ole võimalik korraga käia. Siin palun, et võimalusel seadustes korda luua ja otsustada,

et kumba teed siis minna. Ja eks ole meie südameteema seegi, et armutu võitlus esimese klassi ja

gümnaasiumikohtade pärast ei ole laste huvides ja ei ole ka Eesti huvides. See on teaduslikult

tõestatud.

Head rahvaesindajad! Paistab, et kohati on asutustel meelest läinud, et suurte, põhiõigusi piiravate

investeeringute tegemiseks, näiteks teatud tehnoloogiliste vahendite soetamiseks, tohib raha kulutada

alles siis, kui Riigikogu on seesuguseks põhiõiguse piiramiseks seaduses loa andnud, president on

seaduse välja kuulutanud ja võib-olla on ka põhiseaduslikkuse järelevalve juba läbitud. Oleme

korduvalt näinud, kuidas kulutatakse miljoneid, aga seadusest ühtegi kohta ei leia, mis lubaks sellise

detailsusega inimesi jälitada, ei ole ka teada, et milleks seda tarvis on. Tehnoloogiliselt võimalik!

Väga kena, aga miks? Neid vastuseid pole ja kulutatakse miljoneid. Võimalik, et neid asju ei saagi

kasutusele võtta. Palun, et Riigikogu tagantjärele ei nõustuks neid asju kergekäeliselt seadustama.

teisipäev, 16. september 2025, kell: 09:58:10 3

Võin tuua näiteid. Hetkel näen, et aeg jookseb, ei hakka, ja võib-olla on mõne esiletõstmine ka

ebaõiglane.

Tahan rõhutada sedagi, nii nagu kogu ülevaateaasta oleme pidanud selgitama, et see, et seaduses on

Riigikogu läbi mõeldud ja läbi vaieldud luba millekski koguda sunni jõul inimeste andmeid ja neid

kasutada, on vaba ühiskonna säilitamiseks päriselt oluline. See ei ole tühi norminärimine. Korduvalt

olen selgitanud, et ärgu mõistetagu hukka politseiametnikke või teisi, kes on eesliinil, keda tabavad

pidevalt kärped ja kes pidevalt on otsinud tehnoloogilisi võimalusi inimesi masinatega asendada.

Need normid peavad tulema Riigikokku ministeeriumidest.

Otse loomulikult on inimeste andmete kogumiseks alati vaja Riigikogu luba - selgete eestikeelsete

lausetega õigusnorme, et inimeste andmeid üldse koguda. Seaduses tuleb öelda, milleks neid

andmeid kogutakse, kus, kuidas ja kui kaua hoitakse, kes ja milleks tohib neid andmeid kasutada ja

millised on sisemised ning välised kontrollimehhanismid. Enamasti on see puudu, sest nii on mugav

ja äkki inimesed ei märka. Pangasaladuse kaitse hapruse najal näeme, et sellisest olukorrast, kus

seaduses oleksid need selged lihtsad laused läbikaalutult kirjas, oleme paraku kaugel. Ma väga palun

teie abi ja mõistmist selle küsimuse lahendamisel. Ikka nii, et teeme mõistlikke valikuid, et see

pendel ei liigu seinast seina.

Eestis kehtib teatavasti andmekogude hajutatuse põhimõte. Minu arvates tasub sellest kasvanud

küber- ja julgeolekuohtude raamistikus ka edaspidi kinni pidada. See tähendab, et igas andmekogus

on üksnes see, mis sinna kuulub, ja siis mõned andmed, mis tõepoolest hädavajaduse korral lubavad

neid andmeid ühitada, et näiteks otsustada, kas inimesele tuleb toetust maksta või ei tule. Nende

otsuste tegemiseks ei ole tarvis kuhjata asutusel endale isiklikku andmeladu, millega saab palju

huvitavat korda saata, eriti kui tehisintellekti rakendada, vaid seal on võimalik erinevatest

andmekogudest X-tee vahendusel need andmed korraks ühitada, teha otsus ja siis teatud tähtaja

möödudes need andmed ka kustutada. Superandmebaase ega andmeladusid üldjuhul ei ole vaja. Kui

on mõni erandlik juhtum, et on vaja, siis see jällegi peab olema Riigikogus põhjalikult läbi kaalutud,

et kas võimalikud kuritarvituse riskid – teateid nendest üle maailma ja ka Eestist tuleb ju iga päev –,

kas need ikka kaaluvad üles kogumisega seotud eesmärgid, ning kas riigieelarves on raha, et

edaspidi iga-aastaselt seda andmeladu korralikult turvata.

Austatud Riigikogu! Mõnes mõttes on hea meel, et parlamendis on olnud üksjagu palju vaidlusi

pangasaladuse ja privaatsuse kaitse teemadel. Ongi kaks suurt küsimust. Kas Eesti peaks minema

niinimetatud preventiivriigi teed, kus massandmetöötluse toel püütakse sinnapoole, et ohu tekkimise

ohtugi ei teki – Leelo Tungla sõnadega, et oleks nagu okasteta jõulupuu, sihuke paljas ohutu teivas –

, ja kas me soovime proaktiivset riiki? Ühiskonnana neid teemasid läbi arutatud ei ole, Riigikogu

neid otsuseid pole langetanud ja kahtlen, kas need otsused põhiseaduspärasedki ka oleks. Muidugi,

põhiseadust saab muuta.

Vahel tundub, et tahetakse inimeste kogu elu, kõik teod ja tegematajätmised riigi luubi alla võtta

lihtsalt seepärast, et see on tehniliselt võimalik. Tõesti, oleme möödunud ülevaateaastal näinud, et

usutakse tõsimeeli totaalsesse turvatundesse, kõik riskid ennetavalt maandanud ühiskonda. Eks me

sellistel puhkudel oleme seletanud, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele ja vastutusele, õiglusele,

ja alles seejärel õigusnormidele ja kontrollile. Tõepoolest, me ei ole kokku leppinud ka selles, et riik

analüüsib inimese iga eluavaldust, et siis temalt küsimata talle appi tõtata.

teisipäev, 16. september 2025, kell: 09:58:10 4

Siin on ka laiem filosoofiline taust, miks minu meelest meil ühiselt seda võitlust ja vaidlust tasub

pidada, ja just teil lasub vastutus teha asjakohane, tulevikku suunatud Eestile kasulik otsus. On tõsi,

et nüüdisaja tehnoloogia võimaldab enneolematult tõhusat kontrolli iga inimese üle, palju vägevamat

nuhkimist ja kammitsevat kontrolli, kui siin oli okupatsiooniajal või kui DDR‑is nähti Stasi käe läbi.

Paljud meist teavad, et see lõhub ühiskonda ja usaldust, mitte ei paranda. Selge on ka see, et ega

inimloomus pole olemuslikult muutunud ja mitte üheski riigis ei ole puudu neist, kes tahaksid, et

võimu rahumeelne vahetumine lõpeb, tekiks võimumonopol, ja ega puudu ei ole ka neist inimestest,

kes samuti kõva kätt igatsevad, lootes, et see kõva käsi teised inimesed talle meelepäraselt elama

sunnib. Muidugi seda ei juhtu, aga siis on hilja. Kui lisada siin tehnoloogia toel saavutatud totaalne

kontroll, siis kujutate hästi ette, et igasugune vastuhakk lämbuks riikliku vale ja vägivalla all.

Väide, et õige hõlma ei hakka keegi, mida kuulsime ka korduvalt sellel ülevaateaastal, vastab tõele.

Aga üksnes senikaua, kui demokraatlik õigusriik kaitseb igaühe vabadust ja vastutust, kui säilib

seesama andmekogude hajutatuse põhimõte ja kõiki võimuteostajaid piirab seadus, mille täitmist

päriselt ja sisuliselt ka kontrollitakse.

Veel üks teema, mis väga sageli meie töölauale jõudis, süütuse presumptsioon ja seaduste selgus.

Karistusseadustikku lugedes ei saa alati aru, mis on keelatud ja mis lubatud. Seepärast oleme

muudkui küsinud, kas tõesti tohib inimese au ja väärikuse hinnaga saada kohtust teada, mida

selgusetu karistusnorm tähendab. Minu arusaam põhiseadusest on teistsugune.

Lõpetuseks. Palun ärme lase ühiskonnal üksteist mitteinimesteks pidavateks rühmadeks laguneda.

Kõik, kes me siin Eestis elame, peame saama koos elatud. Inimpsüühika seaduspärasuste tõttu ei

tõota see midagi head, kui liialt paljud tunnevad end jõuga kõrvaletõrjutuna, halvaks ja rumalaks

tembeldatuna, Kremli käsilaseks, valeks, kelle valitud esindajadki peaksid justkui võimult alati

tõrjutud olema; kui liiga paljud tunnevad ennast nendena, kellele võim dikteerib, kuidas on õige

tunda ja mõelda. Päriselt mitte miski, ei julgeolek, kliimamured, rahvatervis, eelarve tasakaal ega

mitte miski muu ei ole teistest väärtustest automaatselt üle. Alati tuleb vaielda, kaaluda, otsida

õiglast tasakaalupunkti. Põhiseadus kaitseb väljendusvabadust. Pole mitte ühtegi teemat, kus

mõistlik arutelu peaks olema välistatud ning asendatud kroonutõega. Oleme isegi omaenda

lähiajaloost saanud õppida, kui palju kahju diktaadi, mõttevahetuse summutamise ja massihüsteeria

turvil vabaduse võtmisega põhjustatakse. Aitäh!

Riigi Teataja

[email protected]

Teie nr

Meie 26.09.2025 nr 17-2/2506993

Lugupeetud Riigi Teataja toimetus

Edastan õiguskantsleri 2024.−2025. aasta tegevuse ülevaate, mida õiguskantsler esitles Riigikogule

16. septembril 2025. a.

Palume esitatud ettekanne avaldada Riigi Teataja veebilehel ja viidata õiguskantsleri

aastaülevaatele, mis on täies ulatuses kättesaadav õiguskantsleri veebilehel

https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Arukaevu

juhataja, personalijuht

õiguskantsleri volitusel

Kadi Kallas 693 8413 [email protected]