Töölepingu seaduse probleemkohtade kaardistamisest

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Stella Vogt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Teie 05.06.2025 /

Meie 28.09.2025 nr 5.2-2/15671-2

Töölepingu seaduse probleemkohtade kaardistamisest

Olete pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole küsimusega kehtiva töölepingu seaduse probleemkohtade kohta. Palute välja tuua, millised töölepingu seaduse (TLS) sätted on praktikas osutunud ebatäpseteks või probleemseteks ning milliseid konkreetseid muudatusi või täiendusi peate asjakohaseks ja millistel põhjendustel. Täname kaasamise eest. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) esitab järgmised tähelepanekud, mida saaks kaaluda seaduse muutmisvajaduse hindamisel. 1. Tööandja ja töötaja digisuhtlus Ettepanek: Digitaalne tööleping ja teavitamine.

Sisu: Seaduses võiks täpsustada, et töölepingut ja töötingimusi võib sõlmida ja muuta digitaalselt, sh viitega SKA iseteenindusele, kui muudatused on seotud perehüvitiste või puhkustega. Selgitus: TLS-is ei sisaldu võimalust viidata SKA teenustele töölepingu sõlmimisel. See oleks oluline teadlikkuse tõstmiseks ja lahendatav viite esitamisega. SKA pakub digitaalseid teenuseid (nt perehüvitised, puhkused) ja ettepanek toetab SKA rolli tööelu digitaalses korralduses. 2. Tööandja ja töötaja vastutus tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral kaugtööl Ettepanek: Täiendav regulatsioon kaugtöö ohutuse kohta.

Sisu: Seaduses võiks täpsustada töötaja vastutust kaugtöö korral. Selgitus: Tööandja vastutus kaugtöö korral on täpsustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, kuid seaduses ei ole kaugtöö korral sätestanud töötaja vastutust. Töötaja roll peaks kaugtöö osas tulema tugevamalt esile, kuna kaugtöö (kodus töötamine) korral töötingimuste kontrollimine ei ole tööandja mõjuväljas. 3. Valveaeg Ettepanek: Vaadata üle senine valveaja regulatsioon TLS-is ja vajadusel näha ette muudatused. Selgitus: Euroopa Kohus on teinud 2021. aastal kaks otsust valveaja kohta. 28.10.2021 otsuses nr C-109/19 jõudis kohus järeldusele, milline ajavahemik (valveaeg) on tööaeg ja 11.11.2021 otsuses nr C-214/20, leidis kohus, et iga valveaeg ei ole tööaeg. Seega nende kahe otsuse

2

valguses ei saa valveaeg olla iseseisev aeg (tööülesannete täitmine väljaspool tööaega) vaid tuleb kvalifitseerida, kas tööajaks või puhkeajaks. 4. Katseaeg

Ettepanek: ATS § 24 lõikes 4 on toodud erisused, millal katseaega ei kohaldata ametnikele – nt tähtajalise üleviimise korral, või tähtajatu üleviimise korral koondamise või töövõime vähenemise tõttu. Selleks, et katseaja rakendamine ja töövaidluse lahendamise praktika oleks ühtne, võiks kaaluda katseaja mitterakendamise olukordade sätestamist ka TLS-is. Selgitus: 2022. aastal täiendati TLS-i § 10¹, millega loodi eraldi paragrahv, mis reguleerib katseaja mõistet, pikkust, kohaldamist ja lühendamist ning erisusi tähtajalise töölepingu korral. Lõige 5 võttis üle direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus) artikli 8 lõike 2 teise lause, mille kohaselt ei kohaldata tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega. Samas tekitab lõige 5 praktikas segadust puhkudel, kus ei ole tegemist töölepingu pikendamise ega järjestikku sõlmimisega samalaadse töö tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Andrus Jürgens 57833628, [email protected] Leila Siiroja 57493268, [email protected] Meeli Miidla-Vanatalu 5302 4017, [email protected] Kaira Berenstrauch 53366957, [email protected]