Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

(uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid, valdkondlik

eetikakomitee kooskõlastus on

taotlemisel) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee

otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Tartu Ülikooli eetikakomitee

kooskõlastus 403T-3

Lisatud käesolevale taotlusele

Lisa 1

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

Kontaktisik: Anna-Liina Väkram, tööhõive

osakonna nõunik

[email protected]

+372 5911 5470

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Uuringu läbiviija:

Tartu Ülikool

74001073

Ülikooli 18, 50090 Tartu

Kontaktisikud:

Helen Urmann, projektijuht-analüütik

[email protected]

Tel +372 5343 3533

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise

otsus, leping vms.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

§ 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on iga

ministeeriumi ülesandeks korraldada oma

valitsemisala jaoks vajalik teadus- ja

arendustegevus ning tagada selleks vajaliku

rahastamise korraldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna määratleb Vabariigi Valitsuse

seadus, kus § 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi

majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine,

samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine,

võrdse kohtlemise ning soolise

võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002

määrus nr 323, edaspidi põhimäärus) § 10

täpsustab, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks

on luua tingimused Eesti majanduse

konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud

ja jätku-suutlikuks arenguks riigi

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja

tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

kavandamine ja elluviimine.

Sama põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 punktis 181 sätestatud,

et tööhõive osakonna põhiülesanne on

tööturupoliitika kavandamine ja selle

elluviimise korraldamine, et tagada tööealise

elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku

tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on

oluline roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja

tööhõivevõime arendamisel ning nende

poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste,

kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §6 kohaselt

on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse.

Rahvastikuregistri seaduse § 46 lõike 2 kohaselt

on rahvastikuregistrist õigus saada andmeid, kui

neid taotletakse lepingu täitmise tagamiseks või

teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

tingimustest. Õigustatud huvi alusel (vastavalt §

51 lõigetele 3 ja 4) on andmetele juurdepääs

lubatud vaid juhul, kui see ei riku eraelu

puutumatust, ei tekita ohtu riigi julgeolekule

ning juurdepääs on taotletud andmetele, millele

ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

on sõlminud 16.04.2025 töövõtulepingu nr 5-

4/133-1 uuringu „Eesti Töötukassa töötust

ennetavate teenuste „Tööta ja

õpi“ analüüs“ läbiviimiseks (viitenumber

riigihangete registris 288865).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti Töötukassa on alates 01.05.2017 pakkunud töötust ennetavaid teenuseid (mitteametliku

nimega „Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötavatele inimestele

ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes

vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Alates selle rakendamise

algusest (01.05.2017) on töötust ennetavate teenuste kasutus aasta aastalt kasvanud ja sellega

seoses on kasvanud ka teenuste kulud. 2024. aastal osales teenustel ühes kuus keskmiselt 6,4 tuhat

inimest ja teenuste kulud olid 19,4 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu veerandi töötukassa

tööturuteenuste eelarvest. Statistika näitab, et ennetavate meetmete potentsiaalsete kasutajate hulk

võib tulevikus suureneda, kuna paljudel tööealistel puudub erialane haridus. Näiteks puudus 2023.

aastal Eestis tööealistest inimestest 29%-l erialane haridus, mis võib soodustada teenuste

kasutamist tulevikus veelgi.

Kuigi varem on töötust ennetavate teenuste kasutamist ja mõju inimeste käekäigule tööturul

hinnatud registriandmete põhjal (vt Eesti Töötukassa poolt 2020. aastal4 ja 2022. aastal5 koostatud

analüüsid ja „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames teostatud mõjuanalüüs6), on need hinnangud

antud pigem lühiajalises vaates ega käsitle sihtrühmade endi kogemusi teenuste kasutamisel.

Samaaegselt käesoleva uuringuga läbiviidav uuring „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste

mõjude hindamine“ Tartu Ülikooli poolt hindab, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele

sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), ning hinnata teenuste mõju töötavate inimeste

töötamise tõenäosusele ja töötasule pärast teenusel osalemist, samuti teenuste kulutõhusust. See

uuring tugineb ainult arvulistele registriandmetele ning teenuste mõju hindamiseks kasutatakse

osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit. Käesolev uuring täiendab paralleelselt läbiviidava

mõjuanalüüsi tulemusi ning lisab juurde pildi erinevate sihtrühmade kasutajakogemuse teenuste

kohta. Mõlema uuringu tulemused aitavad vajadusel ümber kujundada töötust ennetavaid teenuseid

nii, et need vastaksid paremini muutuva tööturu vajadustele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli

(volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja kvalitatiivse

analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate meetmete teenuste

asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste kohta püstitatud

hüpoteese. Käesoleva uuringu fookus keskendub teenuse sihtrühmadele, sealhulgas tööturul

nõrgemas positsioonis olevatele inimestele ning kõik selle uuringu tegevused keskenduvad

sihtrühmade spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamisele, sealjuures võetakse arvesse Eesti

tööturu ja majanduse unikaalseid omadusi. Uuringu olulisemaks väljundiks on teenuste

tõhustamise soovitused ja ettepanekud. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 –

31.12.2023 osutatud töötust ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud

sihtrühmi ning kontrollrühmana teenuseid mitte kasutanud isikuid. Uuring hõlmab järgmisi

teenuseid:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele;

 koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;

 koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;

 koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;

 koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele.

Samuti käsitleb uuring karjäärinõustamist, mis on tööturukoolituse ja töötavate inimeste

tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks vajalik, kuid seda käsitletakse osana ennetavatest

meetmetest, mitte eraldiseisva teenusena. Samuti uuritakse teenuseid mitte saanud isikute arvamusi

ja hoiakuid tööturu muutuste ja karjäärivalikute seoste kohta.

4 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tootust_ennetavate_meetmete_analuus_loplik.pdf 5 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-

12/T%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202022.pdf 6 www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/05/RITA_MAITT_LOPPARUANNE_FINAL.pdf

Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uuri-

misküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu pööratakse (vt lisa 2):

1. Kuivõrd asjakohased on olnud ennetavate meetmete paketi raames (perioodil mai 2017 kuni

detsember 2023) osutatavad teenused adresseerimaks väljakutseid, mis tuvastati meetme

loomisel ning millega seisame tööturul silmitsi täna?

2. Kuivõrd asjakohased on ennetavad meetmed, arvestades täiskasvanute riikliku täienduskoo-

lituse tellimuse (edaspidi RKT) raames rahastatavate õppekohtadega (sh rahastatavate õp-

pekohtade arv, õppe valdkonnad)?

3. Kuivõrd esineb RKT ja ennetavate meetmete tingimuste vahel dubleerimist (sh millistele

sihtrühmadele, millistel tingimustel ja millistel õppekavadel õppimist toetatakse)?

4. Kuivõrd on ennetavad teenused täitnud neile seatud eesmärke?

5. Mis kriteeriumite järgi peaks hindama teenuste tulemuslikkust?

6. Kui tulemuslikud on uuringu sihtrühmade hinnangul olnud ennetavate meetmete paketi tee-

nused?

7. Kuidas mõjutab tulemuslikkust sihtrühmade teadlikkus teenustest?

8. Kuidas mitmekesistada sihtrühmade osalemist teenustes (sh kaasata seni vähem osalevaid

sihtrühmi)?

9. Mis määral on võimalik meetmepaketti kuuluvate teenuste mõju ja tulemuslikkust tõsta?

10. Kuidas on ennetavate meetmete pakett mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töötajate

hinnangul nende täienduskoolitustel või tasemeõppes osalemist (sh nii õppima asumist kui

õppimas püsimist ehk õpingute täies mahus läbimist)?

11. Kuidas on ennetavates meetmetes osalemine mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töö-

tajate hinnangut oma oskustasemele, tööhõivekindlusele ja majanduslikule toimetulekule?

12. Milline on olnud ennetavate meetmete paketi majanduslik mõju töötute, töötajate, tööand-

jate ja ekspertide hinnangul?

13. Milline on tööandjate koolitustoetuse mõju tööandjate hinnangul ettevõtete tootlikkuse ja

kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule?

14. Kuivõrd ilmneb teenuste rakendamisel tühikulu, milles see avaldub ja kuidas seda vähen-

dada?

15. Milline on ennetavate meetmete paketi jätkusuutlikkus?

16. Millised on ettepanekud meetmete paketi jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh vajadusel ku-

lude kokkuhoiuks või meetmete paketi kulutõhususe tõstmiseks?

Lisaks uurimusküsimustele testitakse uuringu käigus allpool toodud hüpoteese, mis on jaotatud

teenuste lõikes:

Meede A: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele

Hüpotees A1: OSKA alusel toetatavate õppekavade valik, ei vasta täielikult teenuse sihtrühma

vajadustele ja võimekusele.

Hüpotees A2: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni

pakkuvatel koolitustel, mis ei tõsta nende oskustaset ega anna neile tööturul konkurentsieelist, sh

ei aita koolitustel osalemine ennetada tervislikel põhjustel hõivest välja langemist, kuna pärast

koolituse läbimist ei toimu muutust töökoha valikul (või töötasus).

Hüpotees A3: Info töötavale inimesele pakutavatest tööturukoolitusest ei ole sihtrühmale piisavalt

kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta või

aegunud oskustega inimesi (sh madalam haridustase, ei osale koolitustel, motivatsioon oskusi

omandada on madal).

Hüpotees A4: Eesti keele koolitus tööturukoolituse raames ei oma mõju osalejate

tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule, sest koolituste katkestamiste määr on kõrge, keeleõpe ei

vasta tööturu vajadustele või ei ole piisavalt paindlik.

Meede B: Tasemeõppes osalemise toetus

Hüpotees B1: Teenuse tingimuste ja sihtrühma muutmine, keskendudes vaid eri- ja kutsealase

hariduseta ning terviseprobleemidega inimestele, suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul

ning parandaks võimalusi teenusest enam kasu saada.

Hüpotees B2: Tasemeõppe katkestajate märkimisväärne osakaal tuleneb väljakutsetest, mis on

seotud töötamise, õppimise ja eraelu ühildamisega, kus tasemeõppes osalemise toetus ja selle

suurus ei oma märkimisväärset mõju õppima asumise otsuse tegemisel ja õpingutes püsimise

toetamisel.

Hüpotees B3: OSKA alusel teenuse raames toetatavad õppekavad ei pruugi sobida teenusega

hõlmatud sihtrühmadele, kuna need keskenduvad peamiselt erialadele, mis nõuavad kõrgemat

kvalifikatsiooni või oskustaset.

Hüpotees B4: Info tasemeõppes osalemise toetusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav,

mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta ning

terviseprobleemidega inimesi. Madala teadlikkuse tõttu võib ka 30 päevane toetuse avalduse

esitamise tähtaeg osutuda liialt lühikeseks

Hüpotees B5: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem lihtsamatel ja madalama

oskustasemega õppekavadel 7 , mis ei toeta nende tööhõivekindlust, ei vii paremini tasustatud

töökohani ega ole kooskõlas majanduse struktuurimuutustega.

Meede C: Koolitustoetus tööandjale

Hüpotees C1: Koolitustoetuse kasutatavus on madal kuna teenus ja selle tingimused ei vasta

tööandjate vajadustele.

Hüpotees C2: Tööandjale suunatud koolitustoetust kasutavad peamiselt suuremad ettevõtted,

kellel on võimalus katta töötajate oskuste arendamisega seotud kulud oma vahenditest, mistõttu on

teenusel suur tühikulu.

Hüpotees C3: Koolitustoetuse taotlusprotsess on bürokraatlik, vähese paindlikkusega ning

tööandjatele halduskoormav, mistõttu on meetme kasutatavus madal

Hüpotees C4: Tööandja kaudu eesti keele õppimine on tulemuslikum ja paremini seotud tööturu

eesmärkidega kui koolituskaardiga eesti keele õppimine, kuna tööandja initsiatiiv ja osalus

kinnitavad eesti keele õppe vajalikkust töötamiseks. Erinevalt tööturukoolituse kaudu eesti keele

õppimisest on see ka kulutõhusam, kuna tööandja koolitustoetuse abil eesti keele õppijate

katkestamiste osakaal on madalam

Meede D: Kvalifikatsiooni omandamise toetus

Hüpotees D1: Tööandjad ja töötajad ei hinda kvalifikatsiooni omandamist ega tõendamist, mistõttu

on teenuse kasutamine madal. Kvalifikatsiooni tõendatakse vaid nendel juhtudel, kui see on vajalik

tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks (nt juhtimisõigust tõendav dokument, keevitaja

sertifikaat, elektritööde juht, lapsehoidja).

E: Horisontaalsed teemad

Hüpotees E1: Inimeste motivatsioon osaleda tööalases enesetäienduses (täienduskoolitus ja

tasemeõpe) on madal, kuna oskuste täiendamise tunnetuslik mõju igapäevatööle (sh karjäärile,

palgakomponendile) on madal

Hüpotees E2: Inimesed ei taju majanduse struktuurimuutuseid ohuna oma tööhõivekindlusele,

mistõttu jäävad teadlikud otsused ümberõppeks ja täienduskoolituseks sageli õigeaegselt tegemata

Hüpotees E3: Meetmepaketi sihtrühmad (töötaja, töötu ja tööandja) ei tunneta või oska defineerida

neid oskuseid millisest neil edukaks toimetulekuks töökeskkonnas puudu jääb

Hüpotees E4: Teenusekasutajad (töötav inimene ning tööandja) on valdavalt rahul pakutavate

koolituste sisu ja kvaliteediga.

Hüpotees E5: Tööandjad ei ole valmis toetama täiskasvanud inimese täiend- või tasemeõppes

osalemist tagades paindlikkust tööajas, tööaja kohandamist vastavalt õppekavale jms

Hüpotees E6: Karjäärinõustamisel osalemine ennetavate meetmete teenusele sisenemisel on

ajakulukas ega loo piisavat lisandväärtust osalejatele.

7 Lihtsamateks ja madalama oskustasemega õppekavadeks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. ja 3. tasemele, mõnel juhul ka 4. tasemele

vastavad õppekavad.

Seega on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks:

1. ennetavate meetmete teenuste detailsem analüüsimine, sh dokumendianalüüs ja

andmete analüüs;

2. uuringu sihtrühmadelt (vt p 9) info kogumine rühma- ja individuaalintervjuudega.

3. küsitluse läbiviimine sihtrühmades;

4. kogutud andmete analüüsimine, persoonade koostamine ning tulemuste põhjal

ettepanekute tegemine teenuste ajakohastamiseks lähtuvalt muutuvatest

tööturuvajadustest.

Uuringus kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsi meetodeid, mis hõlmavad nii kvantitatiivseid

(veebiküsitlus, registriandmete analüüs) kui ka kvalitatiivseid (intervjuud ja dokumendianalüüs,

aruteluseminarid, ekspertpaneel, persoonad) lähenemisviise, et tagada kvaliteetne tulemus. Kvan-

titatiivsed meetodite abil hinnatakse sihtrühmade teenuste kasutamise ulatust ja mustreid, muutusi

ajas ning meetodid võimaldavad hinnata teenuste vastavust tööturu vajadustele. Kvalitatiivsete

meetodite abil hinnatakse ennetavate meetmete neid aspekte, mida üksnes kvantitatiivse analüü-

siga teada ei saa. See võimaldab selgitada välja teenuste kasutajate kogemusi, ootusi ja hinnanguid

ning tuua esile tegurid, mis mõjutavad teenuste sobivust uuringus käsitletavatele erinevatele siht-

rühmadele.

Käesolevas uuringus kasutatakse mitmeid erinevaid andmeallikaid, millest osa vajab isikuandmete

töötlemist ja osa mitte:

a) andmeallikad, mis ei kuulu käesoleva loa alla (ei sisalda isikuandmeid):

 töötukassa registriandmed perioodist 01.05.2017 - 31.12.2023 kujul, mis ei või-

malda isikuid tuvastada;

 varasemad uuringud, aruanded ja dokumendid töötust ennetavate teenuste kohta,

mida kasutatakse konteksti loomiseks ja taustaanalüüsiks.

b) andmeallikad, mille puhul on vajalik isikuandmete töötlemine, sest kogutakse ja töö-

deldakse isikuandmeid (kontaktandmeid, sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, vähenenud

töövõimet), mistõttu kuuluvad need tegevused Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loa

taotlemise alla:

 intervjuude läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikutega ja

tööandjatega;

 intervjuude läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid mitte

kasutanud isikutega;

 ankeetküsitluse läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanute seas;

 ankeetküsitluse läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid

mitte kasutanute seas.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Käesolevas uuringus soovime isikuandmeid töödelda nii intervjuude kui veebiküsitluse

läbiviimiseks.

Intervjuude eesmärk on koguda sisulist teavet nii töötust ennetavaid teenuseid kasutanud kui

mittekasutanud isikutelt, mis aitavad muuta need teenused kasutajakesksemateks ja praktikas

paremini toimivateks. Veebiküsitluse eesmärk on hinnata töötust ennetavate teenuste

kättesaadavust, kasutajakogemust, rahulolu ning mõju tööotsingutele ja tööle asumisele. Nii

intervjuud kui küsitlus annavad sisendi ettepanekute tegemiseks teenuste arendamiseks ja

kohandamiseks sihtrühmade vajadustest ja tööturu nõudlusest lähtuvalt.

Selleks, et küsitluse ja intervjuu käigus suunata vastajatele sobivad küsimused (vt lisa 4 ja lisa 4b),

on vaja teada, millisesse sihtrühma vastaja kuulub, kas on töötav, töötu või tööandja ning milliseid

töötust ennetavaid teenuseid on ta kasutanud. Selle alusel moodustatakse sihtrühmapõhised valimid

(vt p 9).

Töötust ennetavate teenuste sobivust sihtrühmadele ei ole võimalik hinnata muul moel, kui neid

otse intervjueerides või küsitledes. Küsitluste ja intervjuude läbiviimine eeldab, et jõutakse

konkreetsete sihtrühmi esindavate isikuteni, kelle kogemused ja hinnangud on uuringu seisukohalt

olulised. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sihtrühmade esindajaid uuringusse kaasata

ja kontrollida nende sihtrühma kuulumist, ega tagada valimi esinduslikkust. Isikuandmete

töötlemine võimaldab vältida dubleerimist ja hallata osalejate valimit. Uuringu edukus sõltub

sellest, kas suudetakse kaasata just need inimesed, kelle vaatenurk on vajalik teenuste asjakohasuse

ja mõju hindamiseks ning kes kuuluvad sihtrühmadesse. Kuna mitte kõik valimisse kuuluvad

isikud ei pruugi olla valmis intervjuus osalema või veebiküsitlusele vastama, koostatakse igale

sihtrühmale varuvalim, mis tagab uuringutesse kaasatavate isikute piisava arvu. Uuringu eesmärki,

hinnata teenuste sobivust ja asjakohasust eri sihtrühmadele ning analüüsida nende tulemuslikkust,

mõjuulatust, jätkusuutlikkust ja mõju, pakkudes seejuures sisulisi ettepanekuid teenuste

arendamiseks, ei ole võimalik täita ilma sihtrühmade otsese kaasamiseta.

Intervjuude ja küsitluse tulemused on oluliseks sisendiks uuringu ühe väljundina loodavate

persoonade koostamisel. Persoonad aitavad näitlikustada sihtrühmade vajadusi, probleeme ja

hoiakuid ning toetavad teenused kohandamist sihtrühmadele vajadustele ja tööhõivemustritele

vastavamaks.

Kokkuvõttes võimaldavad intervjuude ja ankeetküsitluse tulemused teha ettepanekuid töötust

ennetavate teenuste süsteemi tõhustamiseks, mis on kooskõlas Eesti haridussüsteemi ja tööturu

arengutega ning arvestavad ka rahvusvahelisi trende.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Majanduses toimuv peegeldub otseselt ka tööturul, kus majandusstruktuuri muutused toovad kaasa

tööturu ümberkujundamise. Viimastel aastatel on Eesti majandust iseloomustanud määramatus ja

raskused mitmes sektoris, kus osa valdkondi on olnud languses, samas kui teised on kiiresti kasva-

nud. Need arengud kajastuvad ka tööturul, kus struktuursed muutused nõuavad töötajatelt üha enam

täiend- ja ümberõpet, et hoida sammu tööturu muutustega.

Muutuv tööturg nõuab üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mida Eesti tööturg ei suuda het-

kel piisavas mahus pakkuda. Nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on probleemiks teatud sektorites

kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu

vajadustele. Need lõhed mõjutavad negatiivselt töötajate karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurent-

sivõimet. Viimastel aastatel on digitaliseerimise ja automatiseerimise kiirenemine oluliselt suuren-

danud nõudlust digioskuste järele, samas kui traditsioonilistes valdkondades nagu põllumajandus,

laondus ja teenindus, on lihttööde vajadus vähenenud.8 Selline areng survestab madalama oskusta-

semega ametiteid, kasvatades nende seas töötuse riski.

Selle probleemi lahendamiseks on riik arendanud tööturuvajadustega kooskõlas olevaid meetmeid

nagu töötust ennetavate teenuste paketi „Tööta ja õpi“, mis on suunatud eriti madalama kvalifikat-

siooniga töötajate oskuste tõstmisele, et vähendada töötuks jäämise ohtu. Kuna riiklikul tasandil

nähakse ennetavate meetmete rakendamisel olulist potentsiaali tööpuuduse vähendamisel, töö-

jõupuuduse leevendamisel, tootlikkuse kasvatamisel ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loo-

mise toetamisel, on vajalik teenuste pidev kohandamine ja täiustamine selliselt, et maksimeerida

osalejate tegelikku kasu ja tõsta motivatsiooni teenused lõpuni läbida.

Avalik huvi on põhjendatud vajadusega vähendada Eesti tööturgu iseloomustavat oskuslõhet, ko-

handada ennetavaid teenuseid sihtrühmade vajadustele senisest enam vastavaks, ühtlasi hinnates

nende teenuste mõju ja sobivust tööturu muutustega toime tulemiseks. Nagu rõhutatakse Euroopa

andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157, võimaldavad registripõhised andmed

8 Vt lähemalt OSKA prognoosid: https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos#ptk-1

luua usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastami-

sele ja rakendamisele.

Seetõttu on oluline, et Eesti Töötukaasa ennetavate teenuste saajate ja Rahvastikuregistri andmeid

Eesti elanike kohta oleks võimalik kasutada kontaktandmete saamiseks. Isikuandmete töötlemine

annab aluse 2017. aastast pakutavate teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks ning tööturupo-

liitikate teaduspõhiseks kujundamiseks. Võrdlusrühma kaasamine töötust ennetavate meetmete

teenuste hindamisse võimaldab objektiivselt hinnata teenuste mõju, võrreldes osalejate tulemusi

sarnaste isikutega, kes teenust ei saanud. Kui võrdlusrühmas on esindatud ka terviseprobleemidega

isikud, saab analüüsis arvestada nende erivajadusi ning hinnata, kas ja kuidas teenused toetavad

just nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise vajadust.

Uuring võimaldab hinnata, kas meetmete raames osutatavad teenustele seatud tingimused aitavad

kaasa töötuse riski realiseerumise vältimiseks ning selgitab välja osutatavate teenuste asjakohasuse

tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades. Ühtlasi võimaldab uuring hinnata teenuste tule-

muslikkust, mõjuulatust ning jätkusuutlikkust.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kõikide töödeldavate andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee

oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks üksnes vajalik hulk inimesi, kus iga analüütik töötleb

andmeid ainult oma töölõigus.

Andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste ja tööandjate kohta on olemas Eesti

Töötukassal. Intervjuude ja ankeetküsitluste läbiviimiseks koostatakse valimid (vt p 9) Töötukassa

andmete põhjal, mis sisaldavad teavet ennetavate meetmete teenuseid saanud isikute ja ettevõtete

kohta perioodil 01.05.2017-31.12.2023. Teenust saanud isikute kohta edastab Eesti Töötukassa

kokkulepitud koosseisus andmed Tartu Ülikoolile kujul, mis võimaldab Tartu Ülikoolil kasutada

andmeid ankeetküsitluste ja intervjuukutsete saatmiseks (vt p 9 ja 9.2).

Lisaks moodustatakse teenuseid mitte kasutanud isikutest kontrollrühm, mille jaoks kasutakse

Rahvastikuregistri andmeid ning kuna kontrollrühm peab sisaldama sarnaselt teenusesaajatele

terviseprobleemidega isikuid, kasutatakse Töötukassa tuvastatud vähenenud töövõimega isikute

andmeid. Selle rühma andmete koosseis ja liikumine on kirjeldatud taotluse p 8 all. Tartu Ülikoolini

jõuab kontrollrühma andmestik lõplikul kujul ega töötle neid andmeid ise. Isikuandmete töötlemine

ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustuste mahtu, kuna andmete

edastamine Töötukassa ja Rahvastikuregistri vahel toimub ainult ulatuses, mis on vajalik uuringu

eesmärkide saavutamiseks.

Ankeetküsitlus

Kutse küsitluses osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis

edastatakse uuringu läbiviijale. Ankeetküsitlusega kogutakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud

uuringu eesmärkide saavutamiseks. Ankeetküsitluse valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeid

(nt e-posti aadressid) kasutatakse ainult vastamiskutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Lisaks

moodustatakse ankeetküsitluse valim unikaalsete e-posti aadresside alusel, et vältida olukorda, kus

sama e-posti aadressi kaasatakse valimisse rohkem kui ühe korra. Kontaktinfole on juurdepääs

ainult ankeetküsitluse loojal, kontaktandmeid ei seota vastustega ega kasutata küsitlusega kogutud

andmete analüüsimisel. Iga vastaja saab personaliseeritud küsitluslingi, mis võimaldab jälgida

sihtrühmade täitumist ning tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta küsimustikule juba vastanud

inimestele. See tähendab, et inimesed ei pea sama küsimustiku ja teemaga mitu korda tegelema ehk

seeläbi ei suurendata andmesubjekti kohustuste mahtu. Andmeid, mida on võimalik koguda

registritelt, vastajatelt üle ei küsita (vt p 9.2).

Ankeetküsitluste tulemused töödeldakse ja analüüsitakse kogumina, mitte üksikisikute lõikes.

Analüüsi tulemuste avaldamisel jälgitakse, et ankeetküsitluste analüüsis ei oleks üheski lõikes vähe

andmesubjekte, mis võimaldaks identifitseerimist (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv alla 10

agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Kui vastustes kasutatakse avatud küsimusi,

siis vaadatakse need enne analüüsi üle, et eemaldada võimalikud juhuslikud isikut tuvastada

võimaldavad viited.

Rühma- ja individuaalintervjuud

Kutse intervjuus osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis

edastatakse uuringu läbiviijale. Intervjuud viiakse läbi sihtrühma esindajate endi nõusolekul, mille

puhul kasutatakse samu andmeid, mis ankeetküsitluse jaoks.

Igale intervjueeritavale saadetakse soovi korral eelnevalt ette intervjuuküsimused. Osalemine on

täielikult vabatahtlik ning igal osalejal on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi võtta.

Veebiküsitluses osalemise korral saab nõusoleku tagasi võtta kuni vastuste esitamiseni. Intervjuude

puhul saab osalemisest loobuda pärast kutse saamist, intervjuu ajal ja ka pärast intervjuu toimumist

kuni andmete analüüsimiseni.

Intervjuud viiakse läbi nii individuaal- kui rühmaintervjuudena (vt p 9). Rühmaintervjuude osaliste

arvuks planeerime 5-7 inimest kestusega 2 tundi ning individuaalintervjuude pikkuseks 90 minutit.

Rühma- kui individuaalintervjuud viime läbi erinevates vormides, eelistatult intervjueeritavatele

sobivatel viisidel. Kasutame selleks nii näost-näkku kui ka kaugtööformaate, näiteks videokõnesid

(Teams või Zoom keskkonnas) ning individuaalintervjuude puhul telefonikõnesid.

Intervjueeritavate nõusolekul intervjuu salvestatakse ning salvestis transkribeeritakse intervjueerija

poolt siis kui intervjueeritu selleks loa annab. Intervjuud salvestatakse kas otse Teamsis või

Zoomis, vajadusel kasutatakse diktofone ja kõnesalvestamise programmi arvutis. Juhul, kui

intervjueeritav salvestamiseks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita,

vaid kogutakse märkmeid intervjuu jooksul. Intervjuude kokkuvõtted ja transkriptsioonid asuvad

Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonna kaustas, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma

liikmetel. Tartu Ülikool kasutab kahefaktorilist autentimist ning töös kasutatavate arvutite

kõvakettad on krüpteeritud.

Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad

intervjueeritut tuvastada ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Intervjuude salvestised ning

kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ehk augustis 2026.

Andmete hoiustamine ja töötlemise üldpõhimõtted

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva

nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei

võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist.

Tartu Ülikool kasutab saadud andmestike hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse

mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute

sisenemise. Lisaks on töötajatel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingud, millega tagatakse osapoolte

vahel vahetatava teabe kaitstus, piiratakse selle kasutamist ja välistatakse selle edastamine

kolmandatele isikutele. Ankeetküsitluse ja intervjuude käigus kogutavate isikuandmete töötlemine

toimub üksnes andmesubjekti teadliku ja vabatahtliku nõusoleku alusel. Samuti üldistatakse kõiki

analüüsi tulemusi selliselt, et isikud ei ole tuvastavad, ankeetküsitlustulemuste analüüsimisel ei

analüüsita osalejaid individuaalselt ega eraldi.

Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete

töötlemise põhimõtetest. Registripäringud on kavandatud ankeetküsitluse ja intervjuude

läbiviimiseks (andmekaitse üldmääruse art 5(1) (b), (c), (e) ja (f)).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis9 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Nii ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimiseks edastatakse kokku Tartu Ülikoolile Töötukassa ja

Rahvastikuregistri poolt kolm andmestikku:

a) ennetavaid teenuseid saanud isikud (Eesti Töötukassa)

b) teenuseid kasutanud ettevõtted (Eesti Töötukassa)

c) teenuseid mitte kasutanud isikud, sh tuvastatud vähenenud töövõimega isikud ehk

kontrollrühm (Rahvastikuregister teenuseid mitte saanud isikud, Töötukassa tuvastatud vähenenud

töövõimega teenuseid mitte kasutanud isikud).

Lisaks kogutakse andmeid ka ankeetküsitluste ja intervjuude kaudu.

a) Ennetavaid teenuseid saanud isikud:

Töötust ennetavate meetmete teenuseid (tasemeõppe toetus, koolituskaardiga koolitus töötavatele,

kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele) kasutanud isikutepõhiste intervjuude ja

ankeetküsitluste läbiviimiseks vajalike valimite koostamiseks esitame Eesti Töötukassale taotluse,

mis sisaldab vastavat teavet (vt p 9.2). Intervjuude ja ankeetküsitluse läbiviimiseks vajalikud

andmed edastatakse krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu Tartu Ülikooli

volitatud andmetöötlejale.

Eesti Töötukassa andmete liikumise protsess:

 Vastutav töötleja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitab taotluse andmete

kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Andmekaitse Inspektsioonile (AKI)

 Volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab Eesti Töötukassale andmepäringu andmete

kasutamiseks teaduslikul eesmärgil koos AKI ja eetikakomitee loaga.

 Eesti Töötukassa edastab Tartu Ülikooli volitatud andmetöötlejale etteantud tingimuste

alusel koostatud valimi koos vajalike tunnustega (ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber, teenuse liik, taustatunnused: sugu, vanuserühm, maakond, peamine

suhtluskeel, teenusele saamise tingimused (vt punkt 9.2)).

 Andmete edastamine teenust saanud isikute kohta toimub krüpteeritult Eesti Töötukassa

failivahetuskeskkonna kaudu, tagamaks andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus.

b) Ennevate meetmete teenust (koolitustoetus) saanud ja mittesaanud ettevõtete

andmed:

Töötukassa kaudu on saanud teenust (koolitustoetus) ka Eesti ettevõtted ning nende ettevõtete

kohta kogub töötukassa andmeid ettevõtete asukoha, saadud teenuse liigi (IKT, värbamine, eesti

keel, muutused), EMTAK koodide, registrikoodide ning kontaktandmete kohta. AKI luba

taotletakse konkreetselt koolitustoetust taotlenud asutuse kontaktisiku andmete saamiseks.

 Neid andmeid kasutatakse ettevõtete kaasamiseks ankeetküsitlusse ja intervjuudesse

vastavalt eelnevalt määratletud valimi suurusele (vt täpsemalt punkt 9).

 Lisaks sobitatakse Töötukassa andmed Äriregistri avaandmetega, et moodustada

kontrollrühm ettevõtetest, kes ei ole taotlenud koolitustoetust tööandjale.

 Sobitamise aluseks on ettevõtte registrikood, mis võimaldab täpset sobitamist kahe

andmestiku vahel.

 Selleks võrreldakse teenust saanud ettevõtete andmeid Äriregistri kõigi ettevõtete

andmetega, et välistada teenusesaajad mittesaanutest ning koostada mittesaanud

ettevõtetest kontrollrühm, arvestades sealjuures ettevõtete suurust, maakonda,

tegevusvaldkonda. Ka teenust saanud ettevõtted kihistatakse eelnimetatud tunnuste alusel.

9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

c) Kontrollrühm teenuseid mitte saanud isikud sh tuvastatud vähenenud töövõimega

isikud

Isikupõhine kontrollrühm koostatakse Rahvastikuregistri andmete põhjal, kuhu valitakse

tööealised isikud, kes ei ole osalenud töötust ennetavatel tööturuteenustel ajavahemikus 1.05.2017

kuni päringu teostamise hetkeni, kuid kes sobivad võrdluseks vastavalt soole, vanuserühmale,

elukohale ja suhtluskeelele. Kontrollrühm peab sisaldama ka terviseprobleemidega inimesi ning

kuna Eesti Töötukassa hindab töövõimet, on tal olemas andmed vähenenud töövõimega inimeste

kohta. Töötukassa moodustab valimi töötust ennetavatel teenustel mitteosalenud vähenenud

töövõimega inimestest kokkulepitud mahus. Kahe registri andmetest moodustub kokku

kontrollrühma valim, mis sisaldab teenust mitte saanuid isikuid ja vähenenud töövõimega teenuseid

mitte saanud isikuid. Kui võrdlusrühmas on esindatud ka vähenenud töövõimega isikud, saab

hinnata, kuidas toetada just nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise võimalusi.

Andmete liikumise protsess:

 Volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab andmepäringu Rahvastikuregistrile ja Töötukassale

andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil. Taotlustele lisatakse Andmekaitse

Inspektsiooni (AKI) ja eetikakomitee luba.

 Töötukassa edastab Rahvastikuregistrile perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise

hetke seisuga töötust ennetavatel teenustel (tasemeõppe toetus, koolituskaardiga koolitus

töötavatele, kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele, tööandja koolitustoetus)

osalenud inimeste isikukoodid, et Rahvastikuregister saaks nad kontrollrühma valimi

tegemisel välja jätta.

 Võttes aluseks töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste statistika, annab Tartu

Ülikool Rahvastikuregistrile valimi moodustamiseks ette proportsioonid erinevate

taustatunnuste lõikes (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel), et

tagada teenust saanud sihtrühma ja kontrollrühma sarnane jaotus taustatunnuste osas.

 Rahvastikuregister teeb valimi jaoks päringu teostamise hetke seisuga väljavõtte ja saadab

selle Töötukassale järgnevaid tunnuseid sisaldades: isikukood, sugu, vanus, elukoht

maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress,

telefoninumber.

 Töötukassa teeb oma registriandmetest väljavõtte vähenenud töövõimega isikutest päringu

teostamise hetkeseisuga, kes ei ole osalenud töötust ennetavatel teenusel ja lisab need

Rahvastikuregistri poolt tehtud valimile koos kokkulepitud tunnustega ja mahus: sugu,

vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja perekonnanimi, e-posti

aadress, telefoninumber). Töötukassa kontrollib isikukoodi alusel, et lisatavate isikute

hulgas ei oleks neid, kes juba esinevad Rahvastikuregistri poolt koostatud valimis.

 Tulemuseks on üks ühtne nimekiri teenusel mitteosalenud inimestest koos vajalike

tunnustega (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja

perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber). Lõplik andmestik ei sisalda tunnust, mis

eristaks vähenenud töövõimega inimesi teistest kontrollrühma kuuluvatest isikutest.

 Need andmed väljastatakse ilma isikukoodita Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile.

Töötukassa andmetele juurdepääs võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja

saaja tehnilistele võimalustele järgmistel viisidel: krüpteeritult elektronkirja teel.

Ankeetküsitluses ja intervjuudes kogutavad andmed:

 Ankeetküsitluse looja sisestab Rahvastikuregistrist ja Töötukassalt saadud kontaktteabe

LimeSurvey keskkonda selleks ettevalmistatud küsitluskeskkonda. Süsteem, mida

veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey), asub andmete volitatud töötleja ehk

Tartu Ülikooli turvatud serveris.

 Vastajate IP-aadresse ei salvestata.

 Küsitlustulemusi hoiustame samuti turvatud Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas

kaustas (Microsoft OneDrive), millele ligipääs on üksnes ankeetküsimusi analüüsival

meeskonna liikmel.

 Intervjuudest kogutud andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas

(Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikooli

server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada

uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Tartu Ülikool kasutab saadud andmete

hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu

Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute sisenemise. Intervjuude salvestised ja

kokkuvõtted kustutatakse pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk

augustis 2026, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

Lõpparuandes esitatakse tulemused kõigi kasutatud analüüsimeetodite suhtes üldistatul kujul,

tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringus viiakse läbi ankeetküsitlus ning rühma- ja individuaalintervjuud nii teenuseid kasutanud

inimeste (teenusel osalemise hetkel vanuses 16 kuni vanaduspensionieani), ettevõtete esindajate

kui ka nende inimeste ja ettevõtete hulgas, kes pole töötust ennetavaid teenuseid kasutanud.

Uuringu sihtrühmad on järgmised:

a) teenust saanud inimesed: teenustel osalenud inimesed, sh terviseprobleemidega ja

puuduvate või aegunud oskustega ja teenuseid kasutanud tööandjad;

b) kontrollrühm: teenustel mitteosalenud inimesed, sh terviseprobleemidega ja tööandjad.

Ankeetküsitluse sihtrühmad jagunevad:

A. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed (töötud, töötavad): perioodil 01.05.2017-

31.12.2023 jagunevad teenuste vahel järgmiselt:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele – kokku 24 698 unikaalset inimest;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele – kokku 6 871 unikaalset inimest;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele – kokku 1 973 unikaalset inimest.

Nende teenuste sihtrühmade valimi suuruse (n) arvutamiseks kasutame piiratud ehk lõpliku

populatsiooni (N) korral sobivat valemit, kus usaldatavuse tase on 95% (z-skoor 1,96), veamäär

±5%, ja oodatav vastamismäär jääb 15-20%. Meie kogemused näitavad, et valimimahtu tuleb

arvestada ülekattega, sest lisaks tuleb arvestada ka seda, et paljudel juhtudel võivad potentsiaalsete

respondentide e-posti aadressid olla muudetud või vananenud. Lähtuvalt oma kogemusest teame,

et enamasti jääb ankeetidele vastamismäär 15-20% juurde.

Saame valimi suuruseks:

 tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele – 378, valimivaru – 2522 kontakti;

 tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele –366, valimivaru - 2426 kontakti;

 kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele-322, valimivaru - 1973 kontakti.

Andmestikuga A liigub maksimaalselt 6921 kontakti.

B. Toetust saanud tööandjad:

 koolitustoetust saanud ettevõtted – 1265 ettevõtet. Statistiliselt usaldusväärse valimi suu-

ruseks on 294 ettevõtete, arvestades ±5% veapiiri ja 95% usaldusnivood. Ankeedid saade-

takse kõigile teenust saanud ettevõtetele.

Andmestikuga B liigub maksimaalselt 1265 kontakti.

C. Kontrollrühmad, kes ei ole töötust ennetavate meetmete teenustel osalenud, jagunevad:

 tööealised 16- vanaduspensioni ealised inimesed, aastatel 2018-2023 oli Eestis 16-65-

aastaseid inimesi aastas keskmiselt vahemikus 834,3 - 856,5 tuhat. (RV0212). Valimi

suuruseks tööealiste isikute puhul on 349 isikut, valimivaru - 2327 kontakti.

 kontrollrühma koosseisus peavad olema esindatud ka terviseprobleemidega (tuvastatud

vähenenud töövõimega) teenust mitte saanud isikud. Eesti Töötukassa andmete järgi on

kokku vähenenud töövõimega inimest arv detsembris 2023 93 263 inimest, kellest 56 556

inimest oli osalise töövõimega. Osalise töövõimega isikutest välistab Töötukassa

ennetavate teenuste saajad, mille põhjal koostatakse sobiv valim ning lisatakse

kontrollrühma. Planeeritav valimi suurus on 35 isikut siingi arvestatakse valimivaruga, et

kompenseerida võimalikku väiksemat vastamismäära, sealjuurest arvestades, et siinse

rühma vastamisaktiivsus võib veelgi väiksem olla, arvestatakse valimivaruks 350 kontakti

ehk oodatava vastamismääraga 10%.

Andmestikuga C liigub maksimaalselt 2677 kontakti.

 teenust mitte saanud ettevõtted Äriregistri andmetel. Kokku on Eestis 196 426 ettevõtet,

kes pakuvad tööd 661 720 töötajale. Ettevõtete kontrollrühma suuruseks 295 ettevõtet, mis

vastab samale suurusele, kui teenust kasutanud ettevõtted. Ka siin arvestatakse seda, et

mitte kõik ei pruugi küsitlusele vastata, mistõttu tehakse valimid 15-20%lise ülekattega.

Kokku on valimivaru – 1960 kontakti.

Intervjueeritavad rühmad, mis põhinevad töötukassa kontaktide nimekirjale (s.t intervjuude

valim moodustatakse ankeetküsitluse kontaktide nimekirja põhjal mistõttu ei ole vajalik eraldi

andmepäring intervjuude kontaktandmete saamiseks), rahvastikuregistri kontaktide nimekirjale

(eraldi päringut ei tehta) ja äriregistri kontaktide nimekirjale (kättesaadavad ava-andmete põhjal).

Intervjuude värbamiseks saadetakse kutseid välja seni, kuni on saavutatud soovitud arv

intervjueeritavaid. Intervjuudele värbame kokku 75-st intervjueeritavat, kes jagunevad

sihtrühmapõhiselt järgnevalt:

 töötu - 2 rühmaintervjuud, kes on kasutanud tasemeõppes osalemise toetust, igas rühmas

vähemalt 6 inimest (kokku 12 inimest);

 töötav - 6 rühmaintervjuud, mis jagunevad meetmepaketi teenuste järgi, igas rühmas

vähemalt 6 inimest:

2 rühma tasemeõppes osalemise toetust saanud töötajad (12 inimest);

2 rühmaintervjuud tööturukoolitust saanud töötajad (12 inimest, sh terviseprobleemidega

inimesed);

2 rühmaintervjuud kvalifikatsiooni saamise toetamist saanud töötajad (12 inimest).

 tööandja - 3 rühmaintervjuud, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest,

igas rühmas vähemalt 5 inimest (kokku 15 inimest).

 tööandja - üks rühmaintervjuu 5 ettevõtjaga, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete

teenuseid kasutanud, kuid vastab analüüsis käsitletava teenuse sihtrühma tingimustele.

 isik - üks rühmintervjuu, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenustel osalenud, kuid

vastab analüüsis käsitletavate teenuste sihtrühma tingimustele. Rühmas vähemalt 7

inimest).

Kui rühmaintervjuude läbiviimine ei ole võimalik, kuid isikud soovivad osaleda, korraldatakse

individuaalintervjuud. Samuti kavandatakse individuaalintervjuud juhtudel, kui rühmaintervjuu

pole võimalik ega sobiv, näiteks terviseprobleemidega inimeste puhul. Intervjuude valimi

koostamisel tagatakse, et osalejate hulgas oleks teenusele sisenenud isikuid eri aastatest.

Eelistatakse värskema kogemusega inimesi, kelle teenusel osalemisest on möödas lühem aeg ning

kellel on seetõttu täpsemad ja aktuaalsemad tähelepanekud. Samas peetakse oluliseks variatiivsust

ning kaasatakse ka neid, kelle teenusel osalemisest on möödas pikem aeg, kuna nemad saavad anda

hinnanguid teenuse pikaajalisele mõjule isiku käekäigule ja tööhõivele.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring hõlmab järgmisi andmekogusid järgmiste perioodide lõikes:

 Töötukassa andmekogu: vajatakse andmeid töötust ennetavate teenuste saajate (sh

ettevõtete esindajate) kohta perioodil .01.05.2017 kuni päringu teostamise hetke seisuga.

 Töötukassa töövõime hindamise andmekogu päringu teostamise hetke seisuga, vajatakse

andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline töövõime vähenemine.

 Rahvastikuregister: päringu teostamise hetke seisuga vastavalt koostatavale valimile.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töötukassa poolt ennetavate meetmete teenuseid saanud isikud:

 isikukood - kasutatakse ainult andmete sidumiseks Rahvastikuregistriga kontrollrühma

loomiseks. TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.

 ees- ja perekonnanimi - isikliku nimega pöördumine loob usaldusväärse ja personaalse kontakti

vastajaga. See aitab tugevdada osaleja seotust küsitlusega ning suurendab tõenäosust, et ta

vastab põhjalikult ja ausalt.

 e-posti aadress – isiku antud e-posti kasutatakse küsitluskutse saatmiseks ning ka

meeldetuletuste saatmiseks, mis suurendab vastamisaktiivsust.

 telefoninumber - kui e-posti aadress ei tööta, kiri ei jõua kohale või osalejal ei ole enam kehtivat

e-posti aadressi. Telefoni teel kontakt aitab tagada küsitluse läbiviimise järjepidevuse ning

suurendab vastamismäära. Vajadusel kasutame ka telefoninumbreid, et kutsuda inimesi

intervjuule ja/või korraldada intervjuu telefoni teel.

 teenuse liik – osalemine ennetaval teenusel sihitud küsitluskutsete saatmiseks.

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel - tagab

küsitluse ja intervjuude valimite sisulise kvaliteedi ning valimi täituvuse.

 teenuse saamise tingimus – kas inimene vastab teatud teenustele saamise tingimustele(teenuse

saamise tingimusteks tööturukoolituses on eri- või kutsehariduseta, puuduliku eesti keele

oskusega, töötamist takistavad terviseprobleemid, 50-aastane, põlevkivisektori töötaja;

tasemeõppe toetuses on puuduv kutse- või kõrgharidus; kutse- või kõrghariduse omandamisest

on möödunud vähemalt 15 aastat; terviseprobleem; põlevkivisektor töötaja) – tagab, et tulemusi

on võimalik seostada teenusele kvalifitseerumise eeltingimustega ning küsitletavatelt neid

andmeid ei küsita vaid need andmed edastab Töötukassa.

Neid andmeid vajame ankeetküsitluse läbiviimiseks, et saata välja ankeetküsitlused ning värvata

teenuseid kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Valimi täituvuse

tagamiseks ja tulemuste analüüsimiseks on vajalikud tunnused, ilma milleta ei saa hinnata, kas

uuring katab kõik olulised rühmad ega ole võimalik tulemusi sihtrühmade lõikes usaldusväärselt

võrrelda.

Töötukassa koolitustoetuse teenust kasutanud ettevõtted:

 ettevõtte nimi

 registrikood

 koolitustoetuse avalduse esitaja ees – ja perekonnanimi

 ettevõtte üldkontakt

 e-posti aadress

 telefoninumber

 tegevusala EMTAK koodi järgi

 maakond

Ettevõtete ja nende esindajate kontaktandmed on vajalikud, et kaasata tööandjaid uuringusse ning

koguda nende kogemusi töötust ennetavate teenuste kasutamisel intervjuude ja ankeetküsitluse

kaudu. AKI luba taotletakse konkreetsete koolitustoetust taotlenud asutuste taotluse esitaja

kontaktandmete saamiseks, et saata neile osalemiskutse.

Töötukassa töövõime hindamise andmestik selleks et kontrollrühm sisaldaks inimesi, kes on

terviseprobleemidega, kuid teenust mitte saanud isikud,.

 isikukood - Töötukaasa seob andmestikud selliselt kontrollrühma jaoks, et see sisaldaks

terviseprobleemidega isikuid, kuid ennetavaid teenuseid mitte saanuid, TÜ- l puudub sellele

andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.

 ees- ja perekonnanimi

 e-posti aadress

 telefoninumber

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel.

Need andmed lisatakse kontrollrühma andmestikku, et saata välja ankeetküsitlused ja värvata

teenuseid mitte kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Tartu Ülikool

saab nende inimeste andmed koos kontrollrühmaga ilma viiteta terviseprobleemile

Rahvastikuregistrist teenust mittekasutanud isikud kontrollrühma moodustamiseks:

 isikukood - valimi täimiseks ja andmete sidumiseks töötukassa andmestikuga, et teenust saanud

isikuid välistada ja moodustada kontrollrühm, TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei

töötle neid andmeid

 ees- ja perekonnanimi

 e-posti aadress

 telefoninumber

 taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel

Neid andmeid kasutatakse isikute kontrollrühm kaasamiseks nii ankeetküsitlusse kui ka

intervjuudesse, et võrrelda tulemusi sarnaste teenust kasutanud isikutega.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

o Töötukassa andmekogu teenust saanud isikute kohta perioodil 01.05.2017 kuni pärinu

teostamise hetke seisuga.

o Töötukassa andmekogu vähenenud töövõime olemasolu kohta päringu teostamise hetke

seisuga.

o Rahvastikuregister kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke seisuga,

kuna see aitab anda kontaktandmeid kõige värskema seisuga.

o Äriregister tööandjate kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke

seisuga, kuna see aitab tuvastada tegutsevaid ettevõtteid.

o Nõusoleku alusel läbiviidavad intervjuud 75 inimesega (sh teenust saanud ja

mittesaanud).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, nii Eesti Töötukassaga kui Rahvastikuregistriga on andmekoosseisu ja andmete väljastamise

osas läbi räägitud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Pseudonümiseerimine

Uuringus kasutatakse andmekogumise lõppedes pseudonümiseerimist et tagada isikuandmete

kaitse. Andmete pseudonümiseerimine on vajalik teostada ankeetküsitluste kui intervjuutulemuste

analüüsimisel ja tulemuste esitamisel aruannetes töö teostaja ehk Tartu Ülikooli poolt (volitatud

töötleja).

 Ankeetküsitluse läbiviimiseks edastavad Rahvastikuregister ja Töötukassa kontaktandmed

turvaliselt Tartu Ülikoolile (volitatud töötleja), kes saadab respondentidele ankeetküsitluse

kutsed, kus vastamisaktiivsuse tõstmiseks kasutatakse isiku ees- ja perekonnanime.

Küsitluskutsed saadab välja ainult Ülikooli määratud töötaja (Ene Tubelt), kasutades

LimeSurvey keskkonda, kus konkreetsele küsitlusele on ligipääs ainult temal. Pärast küsitluse

toimumist ja tulemuste allalaadimist ankeet deaktiveeritakse ning kõik küsitlusega seotud

isikuandmed kustutatakse LimeSurveyst jäädavalt. Vastajate IP-aadresse ei salvestata. Pärast

vastuste allalaadimist seotakse vastajate e-posti aadressid vastustest lahti ning kustutatakse

andmestikust. Vastajate ees- ja perekonnanimed kodeeritakse ümber ehk

pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseeritud andmed salvestatakse turvalisse serverisse.

Algandmeid töötleb ainult üks meeskonnaliige, kelleks on Ene Tubelt.

 Intervjuude tulemuste puhul toimub pseudonümiseerimine kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik

isikut tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise

käigus. Iga intervjueeritav saab unikaalse koodi (teenusekasutaja töötav: TT1 või TT2;

teenusekasutaja töötu: TU1 jne). Koodid ja algsed andmed (nt intervjueeritavate nimed ja

kontaktid) talletatakse turvaliselt eraldi failis, mis ei ole kokku viidud pseudonümiseeritud

intervjuutekstidega. See võimaldab vajadusel minna tagasi algandmete juurde, kuid välistab

juhusliku isikuandmete lekkimise või seostamise analüüsi käigus. Kogu intervjuudega seotud

teave on ligipääsetav ainult intervjuusid läbi viinud ja analüüsinud uurimisrühma liikmetele.

Uuringu lõpparuannetes esitatakse kõik tulemused üldistatud kujul ning analüüside tasemel, mis

välistab üksikisikute tuvastamise.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Ankeetküsitluses:

 e-posti aadress – küsitluse töötlemise käigus seotakse lahti ankeedivastustest. See tähendab, et

e-posti aadress eemaldatakse andmestikust, mis sisaldab küsitluse tulemusi.

 ees- ja perekonnanimi – küsitluse kontekstis need pseudonümiseeritakse. See tähendab, et

nimed asendatakse unikaalse identifikaatoriga, näiteks koodiga (vt p 10)

 IP aadress – ei salvestata.

Intervjuud:

 Isikute ees- ja perekonnanimi – pseudonümiseeritakse (vt p 10)

 Kontaktandmed e-posti aadressid ja telefoninumbrid – kustutatakse.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Uuringus rakendatakse pseudonümiseerimist ankeetküsitluste andmete töötlemisel.

Pseudonümiseerimise eesmärk on tagada, et üksikisikute tuvastamine ei oleks võimalik ilma eraldi

koodivõtit kasutamata.

1. Ankeetküsitluse tulemused

Kõik ankeetküsitlusega kogutud andmed pseudonümiseeritakse, ehk uuringus osalejate e-posti

aadressid kodeeritakse ümber unikaalse koodiga, seotakse vastusest lahti ja kustutatakse

andmestikust. Lõplik andmestik ei sisalda enam ühtegi teavet, mis võimaldaks vastajat otse

tuvastada. Seeläbi kaob otsene seos isikusamasusega ning andmestik muutub pseudonüümseks.

Koodivõtit, mis seob pseudokoodi e-posti aadressiga, säilitab ainult Ene Tubelt. Võtit hoitakse

krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud), millele puudub ligipääs teistel

uuringumeeskonna liikmetel. Võtit säilitatakse kuni neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamist ehk augustis 2026.

2. Intervjuude tulemused

Intervjuude tulemuste puhul toimub pseudonümiseerimine kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik

isikut tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise

käigus ja asendatakse unikaalse koodiga. See on vajalik selleks, et võimaldada andmete turvalist

analüüsi ilma osalejate isikuid avaldamata, kuid veenduda, et kasutakse analüüsimisel konkreetsete

isikute seisukohti.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kustutamise aeg: esimesel võimalusel pärast analüüsimist, kuid hiljemalt pärast lõpparuande

üleandmist Tellijale (üleandmise-vastuvõtu akti kahepoolset allkirjastamist). Lõpparuande

kokkulepitud tähtaeg on: 19.04.2026. Andmete säilitamine kuni üleandmiseni võib olla vajalik

lisaanalüüside tegemiseks (nt kutsuda täiendavalt inimesi intervjuudesse või ankeetküsitlusse, sest

intervjuude esialgne maht ei täitunud). Seetõttu oleme seadnud andmete kustutamise lõpptähtajaks

19.08.2026.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Ankeetküsitlus ja intervjuud: Jah

Andmete väljastamine: Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute

andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne

alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse

avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus-

või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil,

eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud

tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed

kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus

„tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete

töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või

häirib seda suurel määral“.

Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või

ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete

eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult

raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku

statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas

avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta

andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata

muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Nimetatud tingimused on täidetud.

Andmete väljastamisel, mis hõlmab endas

10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

kontaktide suuremat mahtu ning siin on

ebamõistlik kõiki isikuid eraldi teavitada. Küll

aga saab neid teavitada uuringu läbiviimisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja Tartu Ülikooli veebilehtedel.

Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei

viita kuidagi tagasi konkreetsetele

andmesubjektidele. Uuringu tulemused

(üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes

kõigile Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel

avalikult kättesaadavaks.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Ankeetküsitluses eelneb lingile privaatsusteade,

kus selgitatakse mis eesmärgil andmeid

kogutakse (nt teadusuuring, poliitika

hindamine) ning millised on andmesubjekti

õigused ja edastatakse küsitlust läbiviidava

meeskonnaliikme kontakt, kelle esitada

esilekerkinud küsimused. Samuti on vastamine

vabatahtlik ning vastajal on võimalus küsitluse

katkestamiseks või andmetöötlusest

loobumiseks (nt lingi kaudu eemaldamine

adressaatide nimekirjast).

Enne intervjuu kokkuleppimist saadetakse

osalejale e-kiri või helistatakse, kus antakse

esmane info, miks teda intervjueeritakse, kes on

uuringu läbiviija, mis on intervjuu eesmärk ja

teema.

Intervjuu kutsele või kinnitusele lisatakse

kirjalik infoleht, milles on kirjas, milliseid

andmeid kogutakse (sh helisalvestus, kui

tehakse), mis on andmete töötlemise õiguslik

alus (nt avalik huvi, teadusuuring), kes andmeid

töötleb ja säilitab, millised on andmesubjekti

õigused (nt õigus tutvuda andmetega, kustutada,

piirata töötlemist). Samuti lisatakse kontakt

andmekaitsega seotud küsimusteks.

Enne intervjuu algust kinnitab osaleja suuliselt

või kirjalikult, et on infot saanud ja nõustub

osalemisega. Kui intervjuu toimub silmast

silma, allkirjastab osaleja nõusolekulehe

paberkandjal. Kui intervjuu toimub

kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või

videokõne teel), kinnitab osaleja oma nõusoleku

kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis

salvestatakse enne intervjuu algust.

11.3. Kust on leitavad Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on

leitavad siit.

Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi

andmekaitsetingimused11? andmekaitsetingimused on leitavad siit

Rahvastikuregistri andmelao kasutamise

üldtingimused on leitavad siit ja

Rahvastikuregistriseadus siit

Tartu Ülikooli andmekaitsetingimused on

leitavad siit

Uuringu andmekaitsetingimused on lisatud

käesoleva taotluse juurde.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse12

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad14:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht 403T-3 JAH

Lisa 2: Tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH

Lisa 4: Intervjuukavand JAH

Lisa 4b: Küsitluskavand JAH

Lisa 5: Uuringu andmekaitsetingimused JAH

11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga

EESTI TÖÖTUKASSA TÖÖTUST ENNETAVATE

TEENUSTE „TÖÖTA JA ÕPI“ ANALÜÜS Tehniline kirjeldus (hankelepingu eseme kirjeldus)

1. TAUSTAINFO

Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) osutab alates 01.05.2017 Vabariigi Valitsuse (edaspidi

VV) 22. novembri 2016. a määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017–2020” (edaspidi THP

2017–2020) alusel ellu kutsutud töötust ennetavaid meetmeid, mitteametliku nimega „Tööta ja

Õpi“ (edaspidi ennetavad meetmed). Praegu osutatakse neid teenuseid VV 29. septembri 2023.

a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024‒2029ˮ (edaspidi THP) alusel.

Tänaseks seitse aastat rakendatud teenuste paketi kasutus on aasta aastalt kasvanud ja sellega

seoses on kasvanud ka teenuste kulud. Alates ennetavate meetmete ellu kutsumisest on teenuste

mõju lühikeses ajaraamis hinnatud (vt täpsemalt ptk 1.1), kuid puudub pikemaajalise

teenusekasutamisega seotult terviklik ülevaade osutatavate teenuste mõjust töötuse riski

realiseerumise vältimiseks ning teadmine, kas see on valitud teenuste ja nendele

kvalifitseerumiseks seatud tingimustega saavutatav. Samuti on vajalik teadmine kas ja kuidas

vastavad ennetavad meetmed teenusekasutajate vajadustele ning milliseid muudatusvajadusi

nad näevad.

Ennetavate meetmete pakett on suunatud kõrgema töötuseriskiga, kuid hetkel tööturul hõivatud

inimestele ning selle eesmärgiks on ennetada töötuse riski realiseerumist1. Paketi teenusteks on

THP alusel osutatavad teenused töötavale inimesele: „tööturukoolitus“ ja „tasemeõppes

osalemise toetus“, millel osalemine eelduseks on karjäärinõustamisel osalemine ja tegevuskava

kokkuleppimine; „kvalifikatsiooni omandamise toetamine“, samuti koolitustoetus tööandjale

töötajate koolitamiseks (vt teenuste eesmärke ptk 2.3). Teenused võimaldavad sihtrühmal

osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja täiendada oskuseid

tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse kaudu (vt

teenuste täpsemaid tingimusi „Lisa 1“).

Ennetavate meetmete ellu kutsumisel seati THP 2017–2020 alusel teenuste peamisteks

eesmärkideks ühelt poolt toetada töölt tööle liikujaid ja töötajaid, kes vajavad tööl

püsimiseks tuge oskuste puudumise või oskuste aegumise tõttu; teisalt toetada tööandjaid

vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste

läbiviimisel. Tööjõupuuduse leevendamiseks ning majanduse liikumiseks kõrgema

lisandväärtusega töökohtade suunas suurendati nii töötajate kui tööandjate stiimuleid oskuste

ja teadmiste arendamiseks.

Arvestades teiste riikide kogemuse ja olemasolevate võimalustega lähtuti töötust ennetavate

meetmete disainimisel kolmest põhimõttest:

 Ennetavaid meetmeid pakutakse vastavalt töötajate ja tööandjate

individuaalsetele vajadustele. Meetmed on suunatud konkreetsete sihtrühmade

vajadustele (töötusriskis töötajad, tööjõupuuduses ettevõtted teatud valdkondades)

ega ole universaalsed. Meetmes osalemisele eelneb individuaalse koolitusvajaduse

hindamine karjäärinõustamisel ja tegevuskava kokkuleppimine.

 Ennetavate meetmete pakkumine toetab töötajate ja tööandjate kohanemist

muutustega tööelus ja majanduse struktuuris. Toetatakse tööks vajalike oskuste ja

teadmiste omandamist eelkõige täiendusõppes, mitte elukestvas õppes osalemist

üldiselt.

1 Vaata rohkem ennetavate meetmete paketi teenustele seatud eesmärkeVabariigi Valitsuse 22. novembri 2016. a määruse nr 130

“Tööhõiveprogramm 2017–2020” seletuskirjast: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a9e7d42-98e8-4fb5-8686-4c1c3b884dc9.

 Töötukassa pakutavad meetmed täiendavad nii tööandjate kui ka teiste avaliku

sektori asutuste pakutavaid tegevusi. Töötukassa poolt pakutavad meetmed ei

asenda tööandjate tavapärast tegevust töötajate koolitamisel, vaid pakuvad

tööandjale tuge olukorras, mis eeldavad lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks

tehtud tavapäraste kuludega. Meetmete pakkumisel vahetatakse infot teiste avaliku

sektori asutustega ning vajadusel suunatakse klient osalema teise asutuse

pakutavasse sobivasse meetmesse.

Töötajate tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse peamiseks eesmärgiks seati

vähendada isikute töötuks jäämise riski ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele.

Tööandjatele suunatud koolitustoetuse peamiseks eesmärgiks oli leevendada vajalike oskustega

tööjõu puudust ning parandada seeläbi ettevõtte konkurentsivõimet.

Riigi tasandil nähti meetmete positiivset mõju tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalule

tööturul, aidates kaasa tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ning hõive

kasvule. Meetmeid nähti toetavat järgmiste struktuursete probleemide lahendamisest ‒

struktuurne tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööülesannetele, kvalifitseeritud tööjõu

puudus. Samuti oodati, et meetmed panustavad tootlikkuse kasvu ning toetavad majanduse

struktuurimuutusi kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas, mis omakorda

panustab suhtelise vaesuse vähendamisse. Samuti aitab töötajate oskustaseme kasv leevendada

tasakaalustamatust palga ja tootlikkuse kasvude vahel. Lisaks aitavad ennetavad meetmed

kaasa hariduspoliitika eesmärkide saavutamisele vähendada eri- ja kutsealase hariduseta

inimeste arvu ja suurendada osalemist elukestvas õppes.

Ennetavate meetmete rakendumise esimesel aastal (2017), siseneti teenustele (va

karjäärinõustamine) ligi 1 300 korral, 2019. aastal kasvas sisenemiste koguarv pea 7 800 korrani

ning 2022. aastal siseneti ennetavate meetmete paketi teenustele pea 8 200 korral. Kokku on

perioodis (05.2017–12.2023) teenustele sisenemisi olnud pea 45 000 (va karjäärinõustamine).

Teenuste kogueelarve on kasvanud väga kiiresti, 2018. aastal oli paketi teenustele kavandatud

eelarve umbes 8 miljonit (tegelik kulu ligi 3,5 miljonit), 2022. aastal kavandati kuludeks ligi 15

miljonit (tegelikud kulud ligi 14 miljonit) ning 2024. aasta eelarve prognoos on pea 20 miljonit,

moodustades ligi ¼ kõigist 2024. aasta tööturuteenuste kuludest. Arvestades, et Eesti Tööjõu-

uuringu andmetel puudus 2023. aastal 29%-l 20‒64 (224 500 inimest) aastastest tööealistest

inimestest erialane haridus (Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring), registreeritud töötutest aga

42%-l (Eesti Töötukassa, 2024) võiks teenuse kasutajate ring ja seega ka kulud olla tänastest

veelgi suuremad.

1.1. VARASEMAD ANALÜÜSID

Töötukassa analüüsis 2020. aastal ja 2022. aastal oma andmetele tuginedes töötust ennetavate

teenuste kasutamist ja teenuste mõju inimeste käekäigule tööturul. Analüüsi eesmärgiks oli

anda ülevaade töötust ennetavate teenuste kasutamisest ja nende mõjust teenuseid kasutanud

inimeste käekäigule tööturul. Teenuste mõju hindas Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-

uuringute keskus (Center of IT Impact Studies, CITIS) Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud

projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames. Projektis vaadeldi perioodil 01.05.2017-

31.12.2019 töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesi ning hinnati teenusel osalemise

mõju. Mõju hindamise eesmärgiks oli leida kvantitatiivne hinnang töötamise tõenäosuse ja

töötasu muutustele 24 kuu jooksul alates teenuse algusest kasutades selleks osalus- ja

võrdlusgrupipõhist meetodit. Ennetavate meetmete teenuste mõjuanalüüs näitas, milline on

teenuse ärahoidev mõju töötamise vähenemisele, mis oli üldiselt positiivne. Suurima positiivse

mõjuga oli tööandjate koolitustoetus muutuste olukorras ning koolitustoetus eesti keele oskuse

arendamiseks. Tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse mõju liigub nulli lähedasest

või negatiivsest pikaajaliselt positiivseks.

Kuigi varasem mõjuanalüüs näitas teenuste kasutamise aktiivsust ja selle kasvu ning nende

mõningast positiivset mõju palgale ja hõives püsimisele on vaja ennetavate meetmete

laiapõhjalisemat analüüsi (sh pikemaajalisi andmeid mõju hindamiseks) ning mõjuhinnangut

selgitamaks välja osutatavate teenuste asjakohasus tänaseid osalejaid ja nende vajadusi

arvestades, tulemuslikkus, mõjuulatus ning jätkusuutlikkus. Samuti on ennetavate meetmete

raames vajalik hinnata 2021. aastal lisandunud koolitustoetuse info- ja kommunikatsiooni

oskuste arendamine mõju ning analüüsi skoopi hõlmata ka tasemeõppes osalemise toetus

töötule inimesele, kes moodustavad eelnimetatud teenuse sihtrühmast pea poole. Samuti tuleb

kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata ennetavate meetmete neid aspekte, ja selgitada välja

kasutajate kogemusi, mida kvantitatiivse analüüsiga teada ei saa.

2. ANALÜÜSI EESMÄRK, UURIMISKÜSIMUSED JA

HÜPOTEESID

Ennetavate meetmete analüüs hõlmab töötava inimese toetamiseks mõeldud teenuseid nagu

tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, tööandjale suunatud koolitustoetus

(värbamine, muutuste olukord, eesti keele oskuse arendamine ja IKT oskuste arendamine) ning

kvalifikatsiooni omandamise toetamine. Lisaks käsitletakse analüüsis töötute tasemeõppes

osalemise toetust, kuna nad moodustavad ligi poole tasemeõppes toetuse teenuse kasutajatest,

mistõttu on oluline hinnata teenuse mõju ka nende edasisele käekäigule tööturul. Samuti

sisaldab analüüs karjäärinõustamist, mis on tööturukoolituse ja töötavate inimeste

tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks vajalik. Karjäärinõustamist puudutatakse uuringus

ennetavate meetmete osana, kuid mitte eraldiseisva teenusena.

Analüüsi periood on mai 2017 – detsember 2023.

Eesti Töötukassa töötust ennetavate meetmete “Tööta ja õpi” analüüsi eesmärgid on:

1. anda ülevaade ennetavate meetmete kasutamisest perioodil mai 2017 – detsember 2023

(tuginedes töötukassast saadavatele andmetabelitele);

2. anda hinnangud, kas ennetavad meetmed täidavad neile seatud eesmärke, ja on

asjakohased, tulemuslikud, jätkusuutlikud ning avaldavad soovitud mõju (vt täpsemalt

punktis 2.1 ja 2.3);

3. testida ennetavate meetmete tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus,

koolitustoetus ja kvalifikatsiooni omandamise toetamine kohta esitatud hüpoteeside

paikapidavust ning analüüsida iga meetme kohta püstitatud täpsustavaid küsimusi (vt

hüpoteese ja täpsustavaid küsimusi punktis 2.2);

4. hindamistulemuste põhjal teha ettepanekuid meetmete tõhustamiseks ja hinnata nende

ettepanekute teostatavust.

Kõigi analüüsitavate teenuste ja nende sihtrühmade puhul tuleb analüüsis ja ettepanekutes

arvestada peamisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid ning eristuvaid alarühmi ja nende vajadusi.

Kui tulemused näitavad erinevusi taustatunnuste lõikes, tuleb need koos selgitustega esile tuua

(näiteks erinevused meeste ja naiste, töötute ja töötavate inimeste andmete vahel vms). Tellija

ootus kindlate sihtrühmade analüüsimiseks on täpsustavate küsimuste raames välja toodud, kui

uuringu tegijal on ettepanekuid täiendavate alarühmade analüüsiks, tuleb see pakkumuses välja

pakkuda.

2.1. UURIMISKÜSIMUSED

Selleks, et analüüsida, kas ennetavad meetmed täidavad neile seatud eesmärki ja on

asjakohased, tulemuslikud, jätkusuutlikud ning avaldavad soovitud mõju, on püstitatud

järgnevad uurimisküsimused.

Asjakohasus:

1. Kuivõrd asjakohased on olnud ennetavate meetmete paketi raames (perioodil mai 2017

kuni detsember 2023) osutatavad teenused adresseerimaks väljakutseid, mis tuvastati

meetme loomisel (vt ka punkt 1) ning millega seisame tööturul silmitsi täna?

2. Kuivõrd asjakohased on ennetavad meetmed, arvestades täiskasvanute riikliku

täienduskoolituse tellimuse (edaspidi RKT) raames rahastatavate õppekohtadega (sh

rahastatavate õppekohtade arv, õppe valdkonnad)?

3. Kuivõrd esineb RKT ja ennetavate meetmete tingimuste vahel dubleerimist (sh

millistele sihtrühmadele, millistel tingimustel ja millistel õppekavadel õppimist

toetatakse)?

Tulemuslikkus:

1. Kuivõrd on ennetavad teenused täitnud neile seatud eesmärke (vt ka punkt 2.3)?

2. Mis kriteeriumite järgi peaks hindama teenuste tulemuslikkust?

3. Kui tulemuslikud on uuringu sihtrühmade hinnangul olnud ennetavate meetmete paketi

teenused:

a) tagamaks töötusriskis oleva tööjõu oskustaseme ja konkurentsivõime tõstmist

(tuginedes töötute/töötavate inimeste ja ekspertide hinnangule);

b) tööturu struktuursete probleemide lahendamisel ja tööjõu pakkumise ja nõudluse

tasakaalu toetamisel (tuginedes tööandjate ja ekspertide hinnangule)?

4. Kuidas mõjutab tulemuslikkust sihtrühmade teadlikkus teenustest?

a) Milline on intervjuudele tuginedes teenuse sihtrühmade teadlikkus teenusest?

b) Kuidas seda infot saadakse (sh mis kanalite kaudu info liigub, kes infot levitavad,

mil viisil)?

c) Kui vajalik on teenustest teadlikkuse parandamine tulemuslikkuse tõstmiseks?

d) Kuidas ja milliste tegevuste kaudu saab sihtrühmade teadlikkust teenustest tõsta?

5. Kuidas mitmekesistada sihtrühmade osalemist teenustes (sh kaasata seni vähem

osalevaid sihtrühmi)?

6. Mis määral on võimalik meetmepaketti kuuluvate teenuste mõju ja tulemuslikkust

tõsta?

a) Kuivõrd on võimalik seda tõsta sihttasemete seadmise läbi? Kui on, siis kas ja mis

kujul peaks sihttasemed olema seatud?

Mõju:

1. Kuidas on ennetavate meetmete pakett mõjutanud madalate ja aegunud oskustega

töötajate hinnangul nende täienduskoolitustel või tasemeõppes osalemist (sh nii õppima

asumist kui õppimas püsimist ehk õpingute täies mahus läbimist2)?

2. Kuidas on ennetavates meetmetes osalemine mõjutanud madalate ja aegunud oskustega

töötajate hinnangut oma oskustasemele, tööhõivekindlusele ja majanduslikule

toimetulekule?

3. Milline on olnud ennetavate meetmete paketi majanduslik mõju töötute, töötajate,

tööandjate ja ekspertide hinnangul?

4. Milline on tööandjate koolitustoetuse mõju tööandjate hinnangul ettevõtete tootlikkuse

ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule?

5. Kuivõrd ilmneb teenuste rakendamisel tühikulu, milles see avaldub ja kuidas seda

vähendada?

Jätkusuutlikkus:

2 Eesti Töötukassa (2022) Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul. Analüüs kajastab teenusel osalemise

andmeid perioodil 01.05.2017-31.12.2021. Allikas: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-

12/T%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202022.pdf

1. Milline on ennetavate meetmete paketi jätkusuutlikkus arvestades:

a. praegust konteksti, st arenguid majanduses, haridussüsteemis ja tööturul;

b. meetmete mõju sihtrühmale (töötaja, töötu, tööandja)3;

c. meetmete senist kulude kasvutrendi.

2. Millised on ettepanekud meetmete paketi jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh vajadusel

kulude kokkuhoiuks või meetmete paketi kulutõhususe tõstmiseks?

2.2. HÜPOTEESIDE PAIKAPIDAVUSE TESTIMINE

Üheks uuringu eesmärgiks on testida meetmete tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus,

koolitustoetus ja kvalifikatsiooni omandamise toetamine kohta esitatud hüpoteeside

paikapidavust. Hüpoteesid tuginevad teenuste rakendamise käigus saadud kogemusele,

tagasisidele ja kohati teenustega seotud eelarvamustele, mida tuleb käesolevas analüüsis

valideerida (kas kinnitada või ümber lükata). Järgnevalt on meetmete kaupa esitatud testimist

vajavad hüpoteesid ja abiküsimused, mis hüpoteesi täpsustavad.

MEEDE A: tööturukoolitus (töötav inimene)

Hüpotees A1: OSKA alusel4 toetatavate õppekavade valik, ei vasta täielikult teenuse

sihtrühma5 vajadustele ja võimekusele.

1. Kuivõrd vastab koolituste valik sihtrühmade vajadustele, pidades silmas meetme

eesmärke?

2. Kuivõrd asjakohased on tööturukoolitusel osalejatele seatud kvalifitseerimistingimused

ning kuivõrd vajavad need muutmist (arvestades ka õppekava valiku piiranguid)?

Hüpotees A2: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni

pakkuvatel koolitustel, mis ei tõsta nende oskustaset ega anna neile tööturul konkurentsieelist,

sh ei aita koolitustel osalemine ennetada tervislikel põhjustel hõivest välja langemist, kuna

pärast koolituse läbimist ei toimu muutust töökoha valikul (või töötasus).

1. Millised on peamised ajendid terviseprobleemidega inimestel tööturukoolitusel

osalemiseks? Kuivõrd on see tingitud madalatest/vananenud oskusest või sellest, et ei

saada tervise tõttu oma senisel töökohal töötamist jätkata ning mil määral muudest

teguritest?

2. Milliste valdkondade ja erialade tööturukoolitustel terviseprobleemidega inimesed

osalevad? Kui leiab kinnitust, et terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem

madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel koolitustel või koolitustel, mis ei ole oska

uuringute alusel kasvu valdkonnad, siis mis on selle põhjused?

3. Kes ja kuidas saab toetada terviseprobleemidega inimesi koolituste valikul, mis vastaks

nende terviseseisundile ja annaks võimaluse oskustaseme tõstmiseks ja/või töökoha

muutmiseks?

4. Milline on terviseprobleemidega inimeste hinnangul koolituse mõju nende

oskustasemele ja tööturuvõimalustele (sh tööl püsimisele, parema/sobivama töö

saamisele või töökoha vahetusele)?

Hüpotees A3: Info töötavale inimesele pakutavatest tööturukoolitusest ei ole sihtrühmale

piisavalt kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase

3 Võttes aluseks CITIS 2024. aastaennetavate meetmete mõjude analüüsi, eeldatav valmimisaeg suvi 2025 4 OSKA alusel toetatavate õppevaldkondade loetelu koostatakse THP § 23 lg 14 alusel. 5 Teenuse sihtrühm on toodud tööhõiveprogrammi § 23 lg 10 p 1-5

hariduseta või aegunud oskustega inimesi (sh madalam haridustase, ei osale koolitustel,

motivatsioon oskusi omandada on madal).

1. Kuidas jõuab info võimalusest saada tööturukoolitust töötukassast töötavate inimesteni

(sh kes infot jagavad, mil viisil)?

2. Milline on intervjuudele tuginedes töötavate inimeste teadlikkus töötukassa

tööturukoolitusest?

3. Kuivõrd selge oli teenusel osalejatel oskuste ja teadmiste arendamise plaan enne

töötukassa teenusest teada saamist?

4. Milliste tegevuste või kanalite kaudu tuleks suurendada sihtrühma teadlikkust

olemasolevatest teenustest?

5. Kuidas jõuda teavitusega enam eri- või kutsealase hariduseta inimesteni?

Hüpotees A46: Eesti keele koolitus tööturukoolituse raames ei oma mõju osalejate

tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule, sest koolituste katkestamiste määr on kõrge,

keeleõpe ei vasta tööturu vajadustele või ei ole piisavalt paindlik.

1. Mis põhjustel on tööturukoolituse raames eesti keele koolituse katkestajate osatähtsus

niivõrd kõrge? Millest tulenevalt on tööandja koolitustoetuse raames eesti keele

koolituse katkestajate osatähtsus oluliselt madalam?

2. Kuidas eesti keele koolitusel osalemisega seotud katkestamisi vähendada?

3. Mis põhjustel asuti eesti keelt õppima?

4. Kuivõrd oli eesti keele õppima asumise motivatsioon seotud töötamisega (sh nt kas

keeleõpe oli töötamise jätkamiseks vajalik, kas tulenes ametlikest keelenõuetest, kas

keele õppimine oli seotud edasiste tööalaste plaanidega, kas keeleoskuse paranemine

aitas rakendada olemasolevaid erialaseid oskuseid)?

5. Miks eesti keelt õpiti just töötukassa, mitte teiste pakkujate (INSA, HTM keeleõppe

kulude hüvitamise skeemid) kaudu (nt kiirem ligipääs, parem kvaliteet, mujal ei olnud

kättesaadav jne)?

6. Võttes arvesse kõiki eesti keele õppimise võimalusi riigis, kuivõrd põhjendatud on eesti

keele õppimise võimaldamine töötukassa kaudu?

7. Milline mõju on teenusel osaleja enda hinnangul eesti keele õppimisel/koolituse

läbimisel tema tööhõivekindlusele (st hõives püsimisele) ja tööalasele arengule (nt

paremad töötamise võimalused)?

8. Kuivõrd asjakohased on teenusele kvalifitseerumistingimused? Mil moel peaks neid

muutma?

9. Kuidas peaks keele õppe tingimusi kohandama, et teenus oleks meetme eesmärkide

vaates mõjusam (sh vastaks tööturu vajadustele, oleks piisavalt paindlik osalejatele)?

MEEDE B: tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene)

Hüpotees B1: Teenuse tingimuste ja sihtrühma muutmine, keskendudes vaid eri- ja kutsealase

hariduseta ning terviseprobleemidega inimestele, suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul

ning parandaks võimalusi teenusest enam kasu saada.

6 Selgituseks: Eesti keele koolituste osakaal, mille võimaldamine meetme raames oli mõeldud lisavõimalusena üldoskuste tugevdamiseks, on töötavatele inimestele koolituskaardiga pakutavates koolitustes kujunenud enim kasutatavaks, moodustades kõigist töötavate inimeste

koolitustest ca 54%. See ei vasta seatud eesmärgile ennetada erialaste oskuste arendamise kaudu töötust ja toetada majanduse

struktuurimuudatusi. Pea veerand tööturukoolitusega eesti keele koolitusel alustajatest katkestab koolitusel osalemise (tööandja koolitustoetuse raames 11%), mis viitab koolituskaardiga keeleõppe suurele tühikulule. Koolituskaardi kasutamine eesti keele õppimiseks vähendab muu

emakeelega sihtrühma võimalusi osaleda erialakoolitustel (koolituskaardi maksimaalne summa inimese kohta kaustatakse tavaliselt ära

keeleõppele).

1. Kuivõrd asjakohased on teenuse sihtrühma tingimused, arvestades ennetavatele

meetmetele ja tasemeõppes osalemise toetusele seatud eesmärke (vt ka punkt 2.3)?

2. Kuidas ja kas tuleks muuta meetme tingimusi või sihtrühma selliselt, et meetmest saaks

enam kasu tööturul nõrgimas positsioonis (nt eri- või kutsealase hariduseta,

terviseprobleemidega) inimesed?

3. Mis põhjustel ei osale meetmes nõrgemas tööturupositsioonis (nt inimesed kellel

puudub eri- või kutsealane haridus, terviseprobleemidega inimesed) olevad inimesed,

kes kuuluvad meetme sihtrühma?

4. Kuidas tõsta eri- või kutsealase hariduseta ja terviseprobleemidega inimeste

motivatsiooni meetmes osaleda? Millised teenuse osutamise tingimuste muudatused

meetmesse sisenemist toetaks?

5. Kuidas ja mil viisil tuleks täiendavalt toetada teenuse raames õppima asunud inimesi?

6. Kui asjakohane on tasemeõppes osalemise toetus inimestele, kel on eri- või kutsealase

hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat? Millised aegunud oskustega

inimeste grupid vajavad toetust rohkem, millised vähem?

Hüpotees B2: Tasemeõppe katkestajate märkimisväärne osakaal tuleneb väljakutsetest, mis on

seotud töötamise, õppimise ja eraelu ühildamisega, kus tasemeõppes osalemise toetus ja selle

suurus ei oma märkimisväärset mõju õppima asumise otsuse tegemisel ja õpingutes püsimise

toetamisel.

1. Millised on tasemeõppe katkestamise põhjused? Millist rolli mängib töötamise,

õppimise ja eraelu ühildamise keerukus ning millist rolli muud põhjused?

2. Kuidas toetab tänane toetusskeem ja selle tingimused täiskasvanute tasemeõppe

alustamist ning alustatud õpingute lõpetamist teenusel osalejat? Milliseid muudatusi

oleks vajadusel vaja teha, et toetusskeem oleks tõhusam?

3. Millist tuge ja ennetusmeetmeid vajavad täiskasvanud õppijad õppest väljalangemise

vältimiseks (sh milline on jätkutoe7 vajadus)? Kuidas ja milliste tegevuste kaudu

peaksid erinevad osapooled (nt kool, tööturuasutus) õppest väljalangemist ennetama?

4. Kas ja kuidas tuleks toetuse saajatele makstavat toetust diferentseerida, et toetada

tasemeõppes püsimist ja ennetada katkestamist – kas ja kuidas peaks toetuse summa

olema sihtrühmade lõikes erinev?

5. Kuidas mõjutab tasemeõppes osalemise toetus teenuse sihtrühma hinnangul nende

õppesse asumise otsust?

6. Mil määral on toetuse suurus seotud õppimise alustamise motivatsiooniga ja mil määral

mõjutab see õpingute jätkamist ja ennetab väljalangemist?

7. Kas toetuse langetamisel või tõstmisel oleks potentsiaalselt märkimisväärne mõju

sihtrühma tasemeõppes osalemisele?

8. Kuidas mõjutaks tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine, tänasel kujul,

teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust asuda tasemeõppesse?

9. Kuidas mõjutab meetme kasutamist toetatavate tasemeõppekavade valik?

7 Selgituseks: osana töökesksest nõustamisest osutab töötukassa töökeskse nõustamise tulemusel tööle saanud inimestele jätkutuge, et ennetada

töösuhte katkemist nt oskuste, võimete, tervisega seotud piirangute või motivatsiooni puudumise tõttu. Sarnasele põhimõttele tuginedes piloteeris töötukassa (1.06.2023-31.05.2024) „Tööta ja õpi!“ programmi kuuluvatele inimestele, kes tervise tõttu ei saa senise töö tegemist

jätkata ja kellega on tegevuskavas kokku lepitud tasemeõppesse õppima asumine karjäärinõustamise jätkukohtumisi arutamaks õpingute kulgu

ja sellega kaasnevaid küsimusi.

Hüpotees B3: OSKA alusel teenuse raames toetatavad õppekavad ei pruugi sobida teenusega

hõlmatud sihtrühmadele, kuna need keskenduvad peamiselt erialadele, mis nõuavad kõrgemat

kvalifikatsiooni või oskustaset.

1. Kuivõrd asjakohane on tänane õppekavade valik lähtuvalt teenuse sihtrühmadest?

2. Millest tuleks lähtuda toetatavate õppekavade nimekirja koostamisel, arvestades

meetmepaketi eesmärke?

3. Milliseid õppekavasid tuleks madala haridusega ning terviseprobleemidega inimestele

võimaldada, lisaks OSKA suure nõudluse ja kasvuga valdkondadele, tagamaks nende

sihtrühmade konkurentsivõime ning tööhõivekindlus?

Hüpotees B4: Info tasemeõppes osalemise toetusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav,

mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta ning

terviseprobleemidega inimesi. Madala teadlikkuse tõttu võib ka 30 päevane toetuse avalduse

esitamise tähtaeg osutuda liialt lühikeseks8.

1. Milline on intervjuudele tuginedes töötute ja töötavate inimeste teadlikkus tasemeõppes

osalemise toetusest?

2. Mis kanalitest on teenusel osalejad selle kohta infot saanud (sh kes infot jagavad, mil

viisil jne)?

3. Mil määral mõjutab tasemeõppe toetuse avalduse esitamise aja piirang (30 päeva)

toetuse saajaid?

4. Mis põhjustel ei kasuta teenusele kvalifitseeruv sihtrühm tasemeõppes osalemise

toetust?

5. Kuidas jõuda teavitusega enam teenuse sihtrühmani?

Hüpotees B5: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem lihtsamatel ja madalama

oskustasemega õppekavadel9, mis ei toeta nende tööhõivekindlust, ei vii paremini tasustatud

töökohani ega ole kooskõlas majanduse struktuurimuutustega.

1. Millised on peamised ajendid terviseprobleemidega inimestel tasemeõppes osalemiseks

ja õppekavade valikuks?

2. Kes ja kuidas peaks toetama terviseprobleemidega inimesi õppekavade valikul, mis

toetaks nende hõivekindlust ning oleks samas kooskõlas tervisliku olukorra ja

töötingimustega?

3. Kuivõrd põhjendatud on laiem toetatud õppekavade valik vaid terviseprobleemidega

inimestele?

4. Milline on terviseprobleemidega inimeste hinnangul tasemeõppe mõju nende

oskustasemele ja tööturuvõimalustele (sh tööl püsimisele, parema/ sobivama töö

saamisele või töökoha vahetusele)?

MEEDE C: koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on toetada

tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise, muutuste olukorda,

eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja IKT oskuste arendamist (alates 2021).

Hüpotees C1: Koolitustoetuse kasutatavus on madal kuna teenus ja selle tingimused ei vasta

tööandjate vajadustele.

8 alates meetme käivitamisest 2017 aastal tuli avaldus esitada enne õppesse asumist, 2021 muutuse tulemusel sai avaldust esitada 30 päeva jooksul õppesse asumisest ning alates 2024 võimaldatakse vastavasisuline avaldus esitada 60 päeva jooksul õppesse asumisest. 9 Lihtsamateks ja madalama oskustasemega õppekavadeks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. ja 3. tasemele, mõnel juhul ka 4.

tasemele vastavad õppekavad.

1. Kuivõrd vastab teenus ja sellele seatud tingimused tööandjate vajadustele (nt toetuse

raames toetatavad tegevused, rahaline tugi)? Kuivõrd vastab teenus ja selle tingimused

just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele?

2. Kuivõrd on tööandjatele probleemiks tööandjate vajadustele mittevastavate koolituste

pakkumine koolitusturul ning kuivõrd see, et tööandjad ei leia sobivaid koolitusi?

3. Kuidas tuleks tööandjaid toetada koolitusturul nende vajadustele vastavate koolituste

leidmisel ja tellimisel?

4. Kuidas tuleks muuta teenuse tingimusi, et need oleks enam arvestavad erinevate

tööandjate, sh väikeettevõtjate vajadustega?

5. Kuidas peaks teenuse tingimustes eristama tööandjaid ning neile kehtestatud tingimusi

ettevõtte suuruse, käibe või muu sarnase kriteeriumi alusel?

Hüpotees C2: Tööandjale suunatud koolitustoetust kasutavad peamiselt suuremad ettevõtted,

kellel on võimalus katta töötajate oskuste arendamisega seotud kulud oma vahenditest, mistõttu

on teenusel suur tühikulu.

1. Kuidas jaguneb koolitustoetuse kasutamine lähtuvalt ettevõtte töötajate arvust (väike,

keskmine, suur)?

2. Kui oluline on toetus erineva suurusega ettevõtetele oma töötajate koolitamisel? Kui

oluline oli toetuse olemasolu/selle suurus koolituse otsuse tegemisel?

3. Kuidas peaks toetuse skeemid olema ettevõtte suuruse vm tunnuse alusel eristatud, et

need jõuaks rohkem toetust vajavate ettevõteteni, kes muidu oma töötajaid ei koolitaks?

4. Mis takistab väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel koolitustoetust kasutada?

5. Kuidas on võimalik vähendada või vältida toetuse tühikulu? Milliseid täiendavaid

kontrollmehhanisme tuleks rakendada?

Hüpotees C3: Koolitustoetuse taotlusprotsess on bürokraatlik, vähese paindlikkusega ning

tööandjatele halduskoormav, mistõttu on meetme kasutatavus madal.

1. Mis ajendab tööandjat meedet kasutama?

2. Kuivõrd bürokraatlik ja halduskoormav on toetuse protsess tööandjate jaoks? Mis

muudab selle bürokraatlikus ja halduskoormavaks?

3. Kuidas tuleks teenuse tingimusi muuta, et vähendada halduskoormust tööandjate

vaatest?

Hüpotees C4: Tööandja kaudu eesti keele õppimine on tulemuslikum ja paremini seotud

tööturu eesmärkidega kui koolituskaardiga eesti keele õppimine, kuna tööandja initsiatiiv ja

osalus kinnitavad eesti keele õppe vajalikkust töötamiseks. Erinevalt tööturukoolituse kaudu

eesti keele õppimisest on see ka kulutõhusam, kuna tööandja koolitustoetuse abil eesti keele

õppijate katkestamiste osakaal on madalam.

1. Millistel põhjustel tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolitus katkestatakse?

Millest tulenevalt on tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolituse katkestajate

osatähtsus madalam võrreldes tööturukoolituse raames pakutava eesti keele

koolitusega?

2. Mis toetab tööandja koolitustoetuse raames eesti keele õppes püsimist?

3. Kuidas peaks tööandja koolitustoetuse kaudu keele õppe tingimusi kohandama, et

teenus oleks tööturu eesmärkide vaates (vt ka punkt 2.3) veelgi mõjusam ja sihtrühmale

(tööandjad) kättesaadavam/atraktiivsem?

4. Kui eesti keele pakkumine töötavale inimesele koolituskaardiga lõpetataks, kas ja

kuidas selle valguses vajaks tööandja koolitustoetuse kaudu keele õppe tingimused

muutmist, et hõlmata ja prioritiseerida tööalaselt eesti keele õpet vajavaid töötajaid?

MEEDE D: kvalifikatsiooni omandamise toetamine (töötav inimene).

Hüpotees D1: Tööandjad ja töötajad ei hinda kvalifikatsiooni omandamist ega tõendamist,

mistõttu on teenuse kasutamine madal. Kvalifikatsiooni tõendatakse vaid nendel juhtudel, kui

see on vajalik tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks (nt juhtimisõigust tõendav dokument,

keevitaja sertifikaat, elektritööde juht, lapsehoidja).

1. Mis põhjustel taotletakse kvalifikatsiooni omandamise toetamist?

2. Mis põhjustel ei tunnetata vajadust kvalifikatsiooni tunnistamise osas?

3. Mis peaks muutuma, et kvalifikatsiooni omandamine valdkondades, mis ei ole

reguleeritud, oleks aktiivsem?

HORISONTAALSED TEEMAD

Järgnevad hüpoteesid ei ole meetme spetsiifilised vaid puudutavad kõiki analüüsitavaid

meetmeid. Järgnevaid püstitatud hüpoteese tuleb valideerida tervikuna meetmepaketi vaatest –

kas leidis, ei leidnud kinnitust, leidis osaliselt kinnitust ja selle põhjendus.

Hüpotees 1: Inimeste motivatsioon osaleda tööalases enesetäienduses (täienduskoolitus ja

tasemeõpe) on madal, kuna oskuste täiendamise tunnetuslik mõju igapäevatööle (sh karjäärile,

palgakomponendile) on madal.

1. Milline on, intervjuudele tuginedes, inimeste valmisolek tööalaseks enesetäienduseks

ning millised tegurid seda mõjutavad?

2. Kuidas saab, intervjuudele tuginedes, motiveerida inimesi osalema töötuturumeetmete

kaudu tööalases enesetäienduses

Hüpotees 2: Inimesed ei taju majanduse struktuurimuutuseid ohuna oma tööhõivekindlusele,

mistõttu jäävad teadlikud otsused ümberõppeks ja täienduskoolituseks sageli õigeaegselt

tegemata.

1. Kuivõrd on inimeste meetmetes osalemise ajendiks võimalikud muudatused tööturul?

2. Mil määral arvestavad teenusekasutajad OSKA prognoosidega oskuste ja

tööjõuvajaduse muutuste osas?

3. Kuidas nügida inimesi tegema teadlik majanduse struktuurimuutuseid arvestav valik

ümberõppe või täienduskoolituse kasuks?

Hüpotees 3: Meetmepaketi sihtrühmad (töötaja, töötu ja tööandja) ei tunneta või oska

defineerida neid oskuseid millisest neil edukaks toimetulekuks töökeskkonnas puudu jääb.

1. Kuidas saavad meetmepaketi sihtrühmad aru, et neil puudub mõni oskus ja millised

tegurid aitavad neil selle tõdemuseni jõuda?

2. Millist tuge vajavad sihtrühmad mõtestatud koolitus- või õppekava valiku tegemisel?

3. Kuidas on töötukassa pakutav nõustamine aidanud inimest ja tööandjat puuduvate

oskuste ja koolitusvaliku tegemisel?

Hüpotees 4: Teenusekasutajad (töötav inimene ning tööandja) on valdavalt rahul pakutavate

koolituste sisu ja kvaliteediga.

1. Milline on teenusekasutajate rahulolu pakutavate koolituste sisu ja kvaliteediga?

2. Mis mõjutab teenusekasutajate rahulolu saadud koolituste sisu ja kvaliteediga?

3. Kuidas saaks tõsta teenusekasutajate rahulolu ennetavate teenuse sisu ja kvaliteedi osas?

4. Kuidas erineb teenusekasutajate rahulolu koolitustega sihtrühmade lõikes?

Hüpotees 5: Tööandjad ei ole valmis toetama täiskasvanud inimese täiend- või tasemeõppes

osalemist tagades paindlikkust tööajas, tööaja kohandamist vastavalt õppekavale jms.

1. Milline on tööandjate suhtumine töötajate tasemeõppes osalemisse, mis on seotud

karjääripöördega?

2. Milline on tööandjate suhtumine töötajate täienduskoolitusel osalemisse, mis ei ole

otseselt seoses nende tänase töökohustustega?

3. Mis motiveeriks tööandjaid võimaldama töötajate täiend- või tasemeõppes osalemist?

4. Kuidas ja kas peaks olema erinevalt reguleeritud täiend- või tasemeõppes osalemine,

mis ei ole otseselt seotud töökohustustega?

Hüpotees 6: Karjäärinõustamisel osalemine ennetavate meetmete teenusele sisenemisel on

ajakulukas ega loo piisavat lisandväärtust osalejatele.

1. Kuidas hindavad osalejad karjäärinõustamise kaudu saadud lisandväärtust ja

kasulikkust ennetavate meetmete teenusele sisenemisel, sh tegevuskavas

kokkuleppimine ning koolituse või õppekava valikul? Mis võiks olla alternatiiviks?

2. Kuivõrd mõjutas karjäärinõustamisel osalemine koolituse või eriala valikut, mh

koolitusasutuse valikut?

3. Kuivõrd mõjutas karjäärinõustamisel osalemine otsust minna õppima, sealhulgas

kuivõrd arutati töö-, õppimis- ja pereelu ühitamise võimalikkust?

4. Kuidas saaks karjäärinõustamist muuta efektiivsemaks ja vähem ajakulukaks

ennetavate meetmete teenustele sisenemise protsessis?

2.3 EESMÄRKIDE TESTIMINE

Üheks uuringu eesmärgiks on anda hinnanguid ennetavate meetmete tööturukoolitus,

tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni omandamise toetamine ja koolitustoetus seatud

eesmärkide osas. Hinnanguid tuleb anda nii eesmärkide asjakohasuse osas kui ka sellele kuidas

on võimalik seatud eesmärke saavutada arvestades meetmepaketti. Järgnevalt on meetmete

kaupa esitatud hinnanguid vajavad eesmärgid nii nagu need sõnastati teenuste ellukutsumisel

THP 2017-202010 ja on sätestatud kehtivas THPs11.

Tööturukoolituse eesmärk

THP 2017-2020 alusel sõnastati teenuse eesmärgina töötuse ennetamine ja inimeste tööl

püsimise toetamine vajalike oskuste omandamise kaudu, eriti nende inimeste seas, kellel on oht

töötuks jääda kas oskuste puudumise või terviseseisundi tõttu. Samuti nähti olulisena ametikoha

säilitamist või kõrgema palgaga tööle liikumist, eriti kui nende tööturupositsioon on muutumas

või ohustatud uute tehnoloogiate ja tööjõuvajaduste tõttu

Kehtivas tööhõiveprogrammis on teenuse eesmärk sõnastatud järgmiselt: tööturukoolituse

eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste

omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk

THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: eri- või kutsealase hariduseta või

vananenud oskustega või terviseseisundi tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud isikute

10 Vt rohkem: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a9e7d42-98e8-4fb5-8686-4c1c3b884dc9 VV THP 2017-2020 seletuskiri

4.docx :§ 15 – kvalifikatsiooni saamise toetamine; § 16 – tasemeõppes osalemise toetus, § 18 – koolitustoetus, § 21 – tööturukoolitus. 11 Vt rohkem: https://www.riigiteataja.ee/akt/122062024002 THP § 23 lg 1; § 24 lg 1; §25 lg 1; § 26 lg 1.

toetamine tasemehariduse omandamisel, kompenseerides osaliselt õppimisega kaasnevad

kulud.

Kehtivas tööhõiveprogrammis on sõnastatud teenuse eesmärk järgmiselt: tasemeõppes

osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades

majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega.

Kvalifikatsiooni omandamise toetamise eesmärk

THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: motiveerida kvalifikatsiooni taotlemist ja

tõendamist pärast koolituse läbimist ning tõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsiooni ja

konkurentsivõimet.

Kehtivas tööhõive programmis on teenuse eesmärgiks seatud: kvalifikatsiooni saamise

toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel.

Koolitustoetuse eesmärk

THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: toetada töötajate oskuste arendamist tööjõu

värbamise vajaduse või ümberkorralduste läbiviimise olukorras.

Kehtivas tööhõiveprogrammis on teenuse eesmärk sõnastatud järgmiselt: koolitustoetuse

eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele

muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel.

2.4 ETTEPANEKUD

Lähtuvalt analüüsi käigus kogutud infost, kogutud andmete analüüsist ning seeläbi saadud

uutest teadmistest ja lõpphinnangust ootame töövõtjalt lõppraportis lisaks hindamise

tulemustele ka konkreetseid ning teostatavaid ettepanekuid:

1) Kuidas tuleks muuta analüüsitud teenuseid või süsteemi tervikuna tagamaks nende ennetav

mõõde, sh töötuse ennetamine ja tervislikest põhjustest tingitud töökoha vahetus?

2) Kas ja kuidas oleks võimalik ennetavate meetmete tulemuslikkust tõsta?

3) Arvestades meetme ellu kutsumisest toimunud ja veel toimuvaid muutuseid

(majanduskeskkond, tehnoloogiline areng, keskkonnahoiu teemade olulisuse tõus jms), siis

kuivõrd vajavad teenustele seatud eesmärgid ja meetme raames osutatavad teenused

ajakohastamist ja kui, siis mil moel?

4) Kuivõrd tuleks olemasolevaid teenuseid muuta? Juhul, kui selgub vajadus teenuste disaini

muutmiseks, tuleb hinnata ka võimalike muudatuste mõjusid valdkondlikult, sihtrühmadest

tulenevalt ja anda hinnang nende teostatavusele.

5) Arvestades ennetavate meetmete asjakohasust, mõju jms, siis kas nendega peaks jätkama ja

mis kujul (kas on põhjendatud nt teenuse sihtrühma täpsem sihtimine) ja mis on teenuse

lõpetamise või muutmise potentsiaalsed mõjud.

6) Kuidas tuleks ennetavaid meetmeid muuta, et nad toetaks majanduse struktuurimuutusi

kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas?

7) Kuidas tuleks ennetavaid meetmeid muuta, et need aitaks kaasa hariduspoliitika eesmärkide

saavutamisele: vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu?

8) Millistel juhtudel on mõistlik kehtestada teenustele riiklikult määratud sihttasemed?

a) millised kriteeriumid peaksid selliste tasemete määramisel olema aluseks?

b) kuidas need tasemed võiksid toetada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust?

3. ANALÜÜSI METOODIKAD JA SIHTGRUPID

Eeldame, et analüüsi läbiviimiseks kasutatakse (1) kvantitatiivset kui ka (2) kvalitatiivset

andmeanalüüsi.

3.1 NÕUDED KVANTITATIVSELE ANALÜÜSILE

Kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks on võimalik kasutada töötukassa registriandmetele

tuginevaid tabeleid, ristlõikeid jms ning töötukassa koostatud statistilist ülevaadet teenuse

kasutamisest (detailsem andmekoosseis lepitakse kokku vastavalt vajadusele pakkujaga).

Vajaliku statistika edastab tööde teostajale hankija. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik

täiendavate andmete analüüs, siis tuleb pakkujal need välja tuua, põhjendada ning vajadusel

täiendav AKI-luba taotleda.

Täiendavalt on pakkujal võimalik analüüsi läbiviimiseks kasutada CITISe poolt 2025. aasta

alguses läbiviidava ennetavate meetmete mõjuhinnangu tulemusi.

3.2 NÕUDED KVALITATIIVSELE ANALÜÜSILE

Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tuleb läbi viia intervjuud vähemalt 75 isikuga, mis peavad

jagunema neljas sihtrühmas ja erinevate alasihtrühmade vaheliselt: (1) ennetavates meetmetes

osalenu (sh nii töötud kui töötavad), (2) ennetavates meetmetes mitteosalenu (sh nii töötud kui

töötavad); (3) tööandja; (4) ekspert. Täpsemad sihtrühmade proportsioonid on toodud all.

Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik täiendavate sihtrühmade (nt teenuseosutajad)

intervjueerimine, siis tuleb pakkujal need välja tuua ja põhjendada. Intervjuude tegemise viis

(nt kas individuaal või rühmaintervjuud) ja nende jaotus tuleb pakkujal välja tuua ja

põhjendada.

Analüüsi peamine sihtrühm koosneb ennetavate meetmete sihtrühma kuuluvatest inimestest ja

tööandjatest. Mõjude ja tulemuslikkuse hindamiseks tuleb lisaks kaasata võrdlusrühmasid,

kuhu kuuluvad need, kes ei ole ennetavate meetmete teenuseid kasutanud (sh töötajad, töötud

ja tööandjad). Analüüs võib kasutada ka teisi võrdlusrühmi, sõltuvalt pakkuja poolsetest

täiendavatest uurimisküsimustest ja lõplikust metoodikavalikust, mis määrab täpsema vajaduse

võrdlusgruppide järele. Olulisteks sidusrühmadeks, keda tuleb kaasata, on ka sotsiaalpartnerite

esindajad, teenusest potentsiaalselt kasu saavad tööandjad, poliitikakujundajad (MKM/HTM),

töötukassa spetsialistid ja teised asjakohased osapooled. Vajadusel korral võib pakkuja kaasata

täiendavaid sidusrühmi, näiteks teenuste osutajad.

Teostada tuleb intervjuud vähemalt 75 isikuga, sh tuleb intervjueerida kõiki järgmisi

alasihtrühmi:

 töötu, kes on kasutanud tasemeõppes osalemise toetust (12 inimest);

 töötav, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest:

o tasemeõppes osalemise toetust (12 inimest);

o tööturukoolitust (12 inimest);

o kvalifikatsiooni saamise toetamine (12 inimest).

 tööandja, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest (kokku 15 inimest):

o töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal,

mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse

uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab

pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus

tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust;

o töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel,

uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel;

o töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;

o töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks.

 isik, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenustel osalenud, kuid vastab

analüüsis käsitletavate teenuste sihtrühma tingimustele (7 inimest);

 tööandja, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenuseid kasutanud, kuid vastab

analüüsis käsitletava teenuse sihtrühma tingimustele (5 inimest).

 ekspert (kokku 12 eksperti):

o töötukassa karjäärinõustajad, kes tegelevad teenusevajaduse hindamisega ja/või

töötukassa nõustajaid, kes tegelevad sihtrühma klientidega;

o töötukassa eksperdid, kes on osalenud ennetavate meetmete väljatöötamisel ja

vastutavad teenuste osutamise eest;

o sotsiaalpartnerid vm asjakohased esindusorganisatsioonid (nt Tööandjate

Keskliit, Ametiühingute Keskliit, EVEA jt);

o Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja

Teadusministeeriumi poliitikakujundajad;

Juhul, kui pakkuja leiab, et seatud uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik täiendavalt

kvalitatiivandmeid koguda ja analüüsida (nt fookusgrupi intervjuu vms), siis tuleb pakkujal see

välja tuua ja põhjendada.

Intervjuude läbiviimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga sihtgrupi valim peab olema

võimalikult mitmekülgne (mitmekülgsuse aluseks olevad tunnused on toodud välja ptk 3.3), sh

tuleb intervjueerida ka vene emakeelega teenusekasutajaid ja tööandjaid. Lõplikud valikud

intervjueeritavate osas lepitakse kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

hiljemalt lähtearuannet tutvustaval kohtumisel.

3.3 PEAMISED TAUSTATUNNUSED

Analüüsi sihtrühmade profiilide kirjelduste loomiseks, samuti erinevuste analüüsimiseks soo,

vanuse, hariduse jms lõikes on vajalik läbivalt (nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivmetoodikates)

arvestada vähemalt peamiste taustatunnustega, mis on ka analüüsitavate teenuse kasutamise

aluseks.

Peamisteks taustatunnusteks ennetavate meetmete teenusekasutajate puhul on:

1) sugu;

2) vanus;

3) elukoht;

4) hõivestaatus;

5) peamine suhtluskeel;

6) kõrgeim lõpetatud haridustase;

7) töine sissetulek;

8) teenusele sisenemise alus:

a) puuduva eri- või kutsealase haridusega inimene;

b) vähemalt 50-aastane inimene, kelle sissetulek on taotlemisele eelneval kalendriaastal

väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine

brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;

c) inimene kelle eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav ning kelle sissetulek

on taotlemisele eelneval kalendriaastal väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne

kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete

alusel;

d) inimene, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata;

e) inimene, kelle töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, millel on põlevkivi

kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või

tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelevas ettevõttes.

Peamisteks taustatunnusteks tööandjate puhul on:

1) organisatsiooni asukoht;

2) organisatsiooni suurus;

3) tegevusaeg aastates;

4) peamine tegevusvaldkond (EMTAK alusel);

5) teenuse kasutamise alus:

a) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal (THP

§ 26 lg 3 p 1);

b) muutuste olukorras (THP § 26 lg 3 p 2);

c) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks (THP § 26 lg 3 p 3);

d) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks (THP § 26 lg 3 p

4);

Muude ametiisikute (sotsiaalpartnerid, poliitikakujundajad jt) taustatunnusena küsitakse lisaks

asutuse tegevusalale vähemalt vastaja üldist ametinimetust, mis viitab seotusele ennetavate

meetmete teenustega.

Pakkuja võib vajadusel taustatunnuste loetelu täiendada, põhjendades seda pakkumuses.

4. OOTUSED PAKKUMUSELE JA VÄLJUND

4.1. OOTUSED PAKKUMUSELE

Pakkumuses peab pakkuja selgelt väljendama oma arusaama analüüsi eesmärgist ja sisust ning

esitama lõpparuande esialgse struktuuri. Uurimisülesannete teostamise kava peab sisaldama

täpseid uurimisküsimusi, kasutatavaid andmeid ja allikaid, andmekogumise ning

analüüsimeetodeid. Lisaks tuleb välja tuua uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise

plaan, sealhulgas eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) lubade vajalikkus.

Pakkuja peab esitama, nädalate lõikes, detailse aja- ja tegevuskava koos vastutajatega,

sealhulgas oluliste koosolekute ajad ja teemad tellijaga. Samuti tuleb kirjeldada uurimisrühma

või konsortsiumi pädevusi ja liikmete rolle ning lisada CV-d. Riskide juhtimise osas tuleb

pakkumuses esitada võimalikud riskid koos nende vältimise või maandamise plaaniga ja

määrata vastutajad.

Lisaks tuleb esitada analüüsi eelarve, jagatuna peamiste kululiikide lõikes. Pakkumuses peab

olema selgitatud ja põhjendatud intervjuu meetodite valik ja andmeanalüüsi põhivõtted. Samuti

tuleb esitada intervjueeritavate rühmade esindajad, minimaalne intervjueeritavate arv ja valiku

põhjendus.

Juhul kui taotleja nägemuse kohaselt tuleks analüüsis kasutada andmeid, mille töötlemiseks on

vajalik loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (edaspidi AKI), siis koostab taotluse AKI-le

taotleja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le tellija. Taotluse ajakavas peab

arvestama sellega, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub alates taotluse esitamisest

vähemalt 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee

menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja

menetlusele kuluva ajaga.

Raport koostatakse eesti keeles ja sisaldab lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles. Mõlemad

dokumendid peavad olema keeleliselt toimetatud ning pakkumus peab sisaldama lõpparuande

esialgset struktuuri. Pakkumuses tuleb lahti mõtestada analüüsi eesmärgid ja hindamisalused

selgelt ja põhjendatult. Pakkuja võib teha täiendusi hindamismetoodikates ja sihtrühmades,

kuid need peavad olema põhjendatud ning ei tohi asendada hankija määratud sihtrühmi.

Hinnangud ennetavate meetmete teenustele peavad tuginema kogutud ja olemasolevatele

andmetele. Ettepanekud teenuste süsteemi muutmiseks peavad olema kooskõlas Eesti

haridussüsteemi ja tööturu arengutega ning arvestama ka rahvusvahelisi trende. Ettepanekutega

seotud mõjusid tuleb hinnata sotsiaalsete, majanduslike ja riigieelarveliste aspektide lõikes ning

arvestada erinevate sihtrühmadega.

Pakkumuses tuleb esitada täpne ajakava koos kõigi tegevuste ja nende maksumusega, kus igale

tegevusele on määratud vastutaja ja läbiviija. Samuti tuleb kirjeldada analüüsiprojekti juhtimise

põhimõtted ja koostöövormid tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas peamised kontaktisikud.

Töövõtja pakkumuses kirjeldatud tegevusi, ajakava ja metoodikaid täpsustatakse projekti

avakoosolekul12. Analüüsi lõpparuande esitamise tähtaeg on 52 nädalat pärast lepingu

sõlmimist.

12 vajadusel tehakse muudatused kavandatud tegevuste järjekorras tingimusel, et analüüsi lõpptähtaeg ja

maksumus ei muutu.

Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja

ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, tellija kooskõlastab eduka pakkuja

tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt

järgmisi etappe:

1. Avakoosolek toimub nädal peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab uuringu

teostajaid ning tellija omapoolset uurimisrühma, avakohtumine toimub eelistatult Tellija

ruumides. Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine

kokkuleppel veebi vahendusel. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning

edukas pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.

2. Lähtearuanne peab valmima kuus nädalat peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja

tutvustab tööde ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning usaldusväärsuse analüüsil

põhinevat metoodika üksikasjalikku kirjeldust.

3. Esimese vahearuande esitamine toimub hiljemalt 20. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Vahearuanne peab sisaldama: esmaseid kvalitatiivanalüüsi tulemusi. Sellele järgneb

vahekoosolek, kus edukas pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel

arutatakse tekkinud probleeme. Pärast esimese vahearuande vastuvõtmist toimub esimene

väljamakse 25% projekti eelarvest.

4. Teise vahearuande esitamine toimub hiljemalt 34. nädalat pärast lepingu sõlmimist.

Vahearuanne peab sisaldama: 1) töötukassa registriandmete analüüsi; 2) täiendatud

kvalitatiivanalüüsi tulemusi 3) esmaseid järeldusi ennetavate meetmete paketi teenuste

mõjude ja tulemuslikkuse kohta (sh hüpoteeside valideerimine) 4) valideerimisseminar.

Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning

vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast teise vahearuande vastuvõtmist toimub

teine väljamakse 25% projekti eelarvest.

5. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 46. nädalal pärast lepingu sõlmimist

ning lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 49. nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Lõpparuanne peab sisaldama:

1) töötukassa registriandmete analüüsi;

2) kvalitatiivanalüüsi uuringu sihtrühmadega;

3) hinnangut ennetavate meetmete paketi mõjude ja tulemuslikkuse kohta perioodil 1. mai

2017 kuni 31. detsember 2023 ning ettepanekuid meetmepaketi mõju tõhustamiseks.

Pakkuja esitatud lõpparuande mustand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud.

Edukas pakkuja tutvustab tellijale uuringu lõpparuannet, lõpparuande tutvustamine toimub

eelistatult Tellija ruumides. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud

lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja

muudatusete sisseviimine toimub 50. – 52. nädalal.

6. Lõplikult valmis lõpparuande (pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud

parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 52. nädalal pärast lepingu

sõlmimist. Edukas pakkuja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt

toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas

(soovitavalt .doc või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast

lõpparuande vastuvõtmist toimub kolmas väljamakse 40% projekti eelarvest.

7. Lõpparuande tutvustamine toimub kolme kuu jooksul pärast Tellija poolt lõpparuande

vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kahel korral. Pärast uuringu

tulemuste presenteerimist toimub viimane väljamakse 10% projekti eelarvest.

Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest.

Pakkuja esitab koosolekute materjalid tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne

koosoleku toimumist. Nii Tellijal kui ka uuringu teostaja esindajal on õigus teha ettepanek

vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Kohtumised uuringu Tellija ja töövõtja

vahel toimuvad ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku ei

lepita teisiti ning protokollitakse töövõtja poolt.

Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb täiendavalt välja tuua ka võimalikud riskid ja

tõenäolised analüüsi käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske

ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed

isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest

vastutavad.

Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna, millele esitatud miinimum nõuded

on toodud hankedokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“. Uuringu meeskond peab olema

koostatud arvestades analüüsi läbiviimiseks kasutatavaid metoodikaid ja eesmärkide

saavutamist. Vajalikud on pakkuja meeskonna iga liikme eelnev töökogemus ja pädevused, mis

peavad olema kooskõlas kasutatavate metoodikate ja nende keerukuse astmega ning soovitud

väljundite loomise võimekusega. Pakkujal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt

enda varasematele kogemusele sarnaste projektide ja analüüsidega, kaasates täiendavaid

eksperte, analüütikuid jt spetsialiste. Iga meeskonnaliige peab kinnitama oma pädevusi ja

teadlikkust meeskonda kaasamisest (ning vastavalt oma tööaja planeerimisest) isiklikult

digiallkirjastatud CV-ga. Tellijal on õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste

küsimustega pöörduda otse ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi

tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks

vastutajateks või läbiviijateks.

Tellija soovib analüüsi tulemitena saada:

 analüüsi ettevalmistavat kaardistust koos kavandatava instrumentaariumiga ehk

intervjuude kavadega (eesti ja vene keeles);

 vastused püstitatud hüpoteesidele – kas leidis, ei leidnud kinnitust, leidis osaliselt

kinnitust ja selle põhjendus;

 lõplikul kujul metoodika kirjeldus, analüüsi lähte- vahe- ning võrdlev lõpparuanne;

 analüüsitulemuste kokkuvõtet, kuni 1 A4, eesti ja inglise keeles;

 analüüsi peamisi tulemusi (sh ettepanekuid) koondavaid esitluste slaide eesti ja inglise

keeles;

 edukas pakkuja peab pärast tööde vastuvõtmist tegema ettekande ja tutvustama analüüsi

tulemusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud koosolekul ning

täiendavalt ühel seminaril.

Lisa 1 - Ennetavate meetmete teenuste tingimused

1

Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs

INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM INTERVJUU LÄBIVIIMISEKS

Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüs“. Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsi eesmärk on

hinnata ennetavate meetmete asjakohasust osalejaid ja nende vajadusi arvestades ning uurida

ennetavate meetmete tulemuslikkust, mõju ning jätkusuutlikkust. Töö tulemusena valmib

põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja

jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust

sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi

paremini tööturu vajadustele vastavaks kohandada ning sihistada täpsemalt sihtrühmade

vajadustele.

Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36,

Tartu). Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab

käesolevas uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete

vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Suur-Ameerika tn 1,

10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected].

Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (teadusuuringu

läbiviimise taotlus rahuldati otsusega nr .....) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Tartu

Ülikooli rakendusuuringute eetikakomitee otsusega nr 403T-3.

Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?

Teie kui sihtrühma esindaja arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu

läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Uuringus

osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on õigus alati ilma selgitusi andmata loobuda

intervjuu andmisest või see iga hetk katkestada. Uuringus osalemine ei mõjuta mingilgi moel

teenustel osalemist ega töötukassa poolt antavate toetuste saamist.

Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?

Intervjuu viiakse läbi Teile sobival viisil. Võimalik on kohtuda Teie poolt valitud kohas või

kasutada selleks sobivat kaugtööformaati (nt videokõned Teamsi või Zoomi keskkonnas). Soovi

korral võime läbi viia ka telefoniintervjuu. Intervjuu Teiega kestab umbes üks kuni kaks tundi.

Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal koostatakse intervjuust kokkuvõte,

millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed.

Mida kogutud andmetega tehakse?

Teie poolt intervjuu käigus jagatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva uuringu läbiviimise

eesmärgil. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei jagata

kolmandate isikutega. Pärast intervjuude toimumist koostab intervjuu läbiviija intervjuust

kokkuvõtte, millest eemaldatakse kõik andmed, mis võimaldaksid Teie isikut tuvastada.

Kokkuvõttest ei ole võimalik järeldada, et just Teie uuringus osalesite. Kõik materjalid hoitakse

2

Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma

liikmetel. Uuringu tulemused esitatakse üldistatul kujul ja avalikustatakse aruandes viisil, mis

võimalda tuvastada Teie osalust uuringus. Intervjuude helisalvestisi säilitatakse neli kuud pärast

uuringu lõppemist (eeldatavasti 19.08.2026) ning seejärel need hävitatakse. Kogutud andmete

ja nende analüüsi tulemusel valmib aruanne mis tehakse kättesaadavaks nii Tartu Ülikooli kui

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtedel.

Kui olete nõus ülaltoodud tingimustega, palume täita järgmisel lehel oleva teadliku nõusoleku

vorm. Juhul, kui see täidetakse kirjalikult, on sellest kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb

intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).

Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuses lukustatavas kapis kuni kuupäevani, mil kõik uuringut puudutavad andmed hävitatakse

(19.08.2026). Pärast seda nõusoleku vorm hävitatakse. Juhul, kui intervjuu antakse

kaugtööformaati kasutades, palume Teil anda oma nõusoleku suuliselt ning see salvestatakse.

Salvestus kustutatakse sarnastel tingimustel nagu kirjalikud nõusolekud.

3

Mind, ......................................., on teavitatud, et osalen Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskuse poolt läbiviidavas uuringus, mille raames viiakse minuga läbi

intervjuu. Olen teadlik, et minu poolt jagatud teavet kasutatakse ainult nimetatud uuringu

eesmärkidel ning kõiki andmeid töödeldakse konfidentsiaalselt ja anonüümselt. Mulle on

selgitatud, kuidas intervjuuandmeid kasutatakse, säilitatakse ja millisel viisil tagatakse minu

isikuandmete kaitse. Kinnitan oma nõusolekut selles osalemiseks allkirjaga. Tean, et mul on

võimalus saada lisateavet uuringu kohta ning esitada küsimusi uuringu läbiviijalt Helen

Urmannilt (projektijuht-analüütik, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus,

Lossi 36, [email protected], +372 737 6377).

Osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku leht vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks

jääb uuritavale ja teine uurijale.

Uuritava allkiri.....................................................................................

Kuupäev, kuu, aasta ...................................

Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi: ...................................................

Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri: .................................................

Kuupäev, kuu, aasta ...................................

Uuring: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs

Intervjuude kavad on loodud järgnevatele sihtrühmadele: teenustel osalenud töötav inimene,

teenustel osalenud töötu inimene, teenust kasutanud tööandjad, kontrollrühmad ehk teenust

mitte kasutanud töötajad ja tööandjad. Lisaks tundliku teema tõttu tehakse intervjuud

terviseprobleemidega inimestega individuaalselt.

Eelnevalt on intervjueeritavale uuringut ja selle eesmärke suuliselt või kirjalikult lühidalt

tutvustatud, mille alusel on saadud esialgne suuline või kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks.

Kui intervjuu toimub silmast silma, allkirjastas osaleja nõusolekulehe paberkandjal. Kui intervjuu

toimub kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või videokõne teel), kinnitas osaleja oma

nõusoleku kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis salvestatakse enne intervjuu algust. Sellegi

poolest alustatakse intervjuud alati sissejuhatusega, mille jooksul antakse intervjueeritavale

info tema poolt antud intervjuu (andmete) kasutamise kohta ning küsitakse veel kord, kas

intervjueeritavale on kõik nõusolekulehel olevad tingimused selged.

Sissejuhatav osa kõigile:

Tere!

Viime läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut „Eesti Töötukassa

töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, mille tulemusena esitame soovitused ning

ettepanekud Töötukassa ennetavate meetmete teenuste tõhustamiseks. Selle käigus viime

intervjuud läbi erinevate sihtrühmade esindajatega, sealhulgas ka teiega. Tänan, et nõustusite

intervjuud andma!

Enne intervjuuga alustamist räägin veel lühidalt intervjuu tulemuste kasutamise kohta. Infot,

mida te meiega intervjuu käigus jagate, kasutame ainult uuringu läbi viimise eesmärgil; me ei

seosta teie antud sisendit aruannetes teie isikuga ning teie isikut tuvastada võimaldavad

andmed kustutame pärast uuringu läbiviimist. Intervjuu tulemused esitame üldistatud kujul,

näiteks viitame teile kui teenuste kasutajale (töötu, töötav, ei saa terviseseisundi tõttu senise

töö tegemist jätkata jm). Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ning

neid ei jagata kolmandate isikutega. Kõiki uuringuga seotud materjale hoiame analüüsi läbi

viimise ajal Tartu Ülikooli turvatud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel.

Analüüsi tulemusi avalikustame aruandes nii, et teid ega teisi uuringus osalejaid ei ole võimalik

ära tunda. Kas see sobib teile? On teil mulle veel küsimusi, enne kui jätkame?

Kui osaleja kinnitab verbaalselt, et on nõus jätkama, liigub uurija edasi salvestamise loa

küsimisega.

 Silmast silma intervjuu korral tutvustatakse osalejatele nõusoleku vormi ja palutakse

nõusoleku korral vorm allkirjastada:1 Teile on tutvustatud uuringus osaleja nõusoleku vormi

ning näen, et olete nõus uuringus osalemisega ja selle intervjuu salvestamisega. Alustan

nüüd salvestamisega.

 Telefoniintervjuu korral tutvustatakse osalejatele uuringu uurimisprobleemi, -eesmärki,

loogikat, mille alusel osaleja on valimisse valitud, andmete kogumise, säilitamise ja

kasutamise põhimõtteid suuliselt. Uurija palub osalejal kinnitada, et on uurija jagatud

1 Kursiivis tekst siin ja edaspidi on abistav tekst uurijale.

informatsiooni kätte saanud, nõus uuringus osalema ning intervjuud salvestama. Uurija palub

osalejal kinnitust korrata salvestise jaoks: Palun kinnitage salvestise jaoks üle, et teile on

selgitatud uuringu eesmärki ja saadud andmete kasutamisega seonduvat.

Tänan teid, lähme nüüd edasi intervjuu juurde.

INTERVJUUD TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTAVATE INIMESTEGA (I)2

Individuaalintervjuude tarbeks kohandatakse rühmavestluseks loodud kava, sh keskendudes

vajadusel nendele teemadele, mis on rühmaintervjuudes saanud vähe tähelepanu või mida

ajapuuduse tõttu ei saanud kajastada.

Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning täiendavad

küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud viivad läbi

kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust, arvestades

intervjueeritavate vastuste ja vajadustega.

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: nimi ja kust olete pärit.

Teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta konkreetne teenus, millel

intervjueeritavad osalesid: tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes

osalemise toetus). Palun keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid

intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistes Töötukassa teenustes, siis palun proovige

eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk

paketi „Tööta ja õpi“ mõju.

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta,

kogemused teenusel osalemisega ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel

osalemiseks.

Rühmaintervjuuks: Selleks, et meie vestlus sujuks täna kenasti, lepime kokku selles, et kõik

räägitud detailid jäävad meievahelisse vestlusesse. Soovin kuulda kõigi mõtteid, seega annan

kõigile ühekaupa sõna. Ootame väga teie omavahelist mõttevahetust ja arutelu. Kuna meil

võivad olla erinevad kogemused ja vaatenurgad, palun austame üksteise arvamusi ning hoiame

vestluse lugupidava ja sõbralikuna. Anname igaühele võimaluse oma mõtte lõpuni jagada – nii

ei lähe midagi kaduma.

2 Ennetavaid teenuseid saanutega tehakse rühmaarutelusid ja vesteldakse ka vajadusel / uuritavate soovi korral individuaalselt

(kaugemad asukohad, kaugtööformaate kasutades). Rühmaarutelude puhul on intervjuu formaadist tulenevalt intervjuukava

piiritletud põhiteemadega ajapiirangu tõttu – 1,5 kuni 2 tunnise vestluse käigus tutvustab uurija (moderaator) uuringut, selgitab

rühmaarutelu kui meetodi toimumist ning arutelu „reegleid“; küsib küsimusi põhiteemade kohta (täpsustavate alaküsimustega)

ja teeb väljajuhatuse. Individuaalintervjuudes on võimalik käsitleda enam küsimusi, kuna üks-ühele vestlus on ajaliselt

paindlikum. Uurijad saavad vajadusel kasutada individuaalintervjuusid selleks, et täpsustada teemasid, mis ei saanud

rühmaintervjuudes piisavalt tähelepanu.

I TEEMA- INFO

Kuidas saite (tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise

toetus) teenuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate

teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige

enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks ideaalis info

selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis Töötukassa

teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud oskustega,

erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)?

II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tööturukoolitus (sh eesti keel),

kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus

1. TÖÖTURUKOOLITUS KOOLITUSKAARDIGA- töötav inimene

Räägime nüüd tööturukoolitustest, kus olete meie andmetel osalenud.

Kirjeldage kõigepealt palun, kui lihtne või keeruline oli tööturukoolitusele pääseda?

Mis ajendas Teid tööturukoolitusele minema? Kuidas pöördusite Töötukassasse tööturukoolituste

saamiseks? Kuidas selgus, millisele koolitusele on teil võimalik minna? Milliseid takistusi tuli teil

tööturukoolitusele saamiseks ületada? Mis aitas neist üle saada? Milliseid tingimusi tuli selleks

täita, et tööturukoolitusele saada? Kas need tingimused olid arusaadavad Teie jaoks? Kas ja

kuidas tuleks koolitusele saamise tingimusi muuta, et koolitustele pääsemine oleks lihtsam?

Kuidas kujunes koolitusvalik – kui kindel olite enne koolitustele minekut selles, milliseid

teadmisi ja oskusi on Teil vaja juurde õppida?

Milline on teie kogemus sobiva koolituse leidmisel? Kuidas hindate koolituste valiku piisavust ja

sobivust? Mil määral vastas saadaval olnud koolituste valik Teie tegelikele vajadustele ja

ootustele? Kas koolitusvalikuid oli Teie hinnangul piisavalt Teie vajadusi arvestades?

Kuidas hindate karjäärinõustamist enne koolituse alustamist?

Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva eriala või täpsustada juba olemasolevat

valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust koolitusel osaleda? Mil määral võeti

karjäärinõustamisel jutuks töö, koolitustel osalemise ja pereelu ühitamise võimalikkus? Kas Teie

arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida?

Kas olete osalenud ka mõnel muul tasuta koolitusel peale Töötukassa poolt pakutavate

tööturukoolituste? Miks? Millistes?

Kuidas Te nende koolitusteni jõudsite? Kuidas erinevad need koolitused Töötukassa omadest

(sisu, kvaliteet, kasulikkus)? Mida arvate sellest, et osa Töötukassa koolitusi kattub õppeasutuste

enda pakkumistega? Kuidas tundub – kas koolitusvõimalusi on praegu piisavalt? Kui mõtlete

enda kogemusele, siis millistest koolitustest või teemadest tunnete, et on kõige rohkem puudus?

1.2. EESTI KEELE KOOLITUSEL OSALENUD – tööturukoolituste raames eesti keele

koolitusel osalenutele

Millised on peamised põhjused, miks otsustasite eesti keele koolitusel osaleda?

Kuivõrd oli see seotud tööga? Kuivõrd oli ajendiks see, et töötamise jätkamiseks oli vajalik

keeleoskus? Ametlikud keelenõuded? Edasised tööalased plaanid või soov kasutada oma

erialaseid oskuseid, kuid eesti keele oskuseta oleks see keerulisem?

Kuidas on eesti keele õppimine mõjutanud Teie tööelu?

Mis on Teie igapäevatöös muutunud pärast eesti keele koolituse läbimist?

Mida arvate sellest, et eesti keele koolitusi pakutakse Töötukassa kaudu?

Miks otsustasite õppida just Töötukassa kaudu, kuigi koolitusi pakuvad ka teised asutused (nt

HTM, erakoolitusettevõtted)?

Mõned inimesed katkestavad eesti keele koolituse enne lõppu. Mis võiks Teie arvates olla

need põhjused, miks inimesed koolituse pooleli jätavad?

Mõeldes oma kogemusele - kuidas saaks Töötukassa õppijaid toetada? Mida peaks muutma

selleks, et katkestamised väheneksid?

2. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS (töötavale)

Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud. Intervjuueritakse

tasemeõppe läbinuid, mitte katkestajaid.

Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema.

Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik

taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui

üldse? Mis aitas raskustest üle saada?

Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega?

Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need

tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse

tingimusi? Kuidas mõjutas Teie otsust tasemeõppe toetust taotleda see, et avaldus tuli esitada 30

päeva jooksul pärast õpingute algust? Kuidas saite teada, et toetuse taotlemiseks on kindel

tähtaeg? Kas jõudsite selle aja jooksul kõik vajalikud dokumendid ja otsused teha? Milline oleks

teie arvates mõistlik aeg toetuse taotlemiseks? Kas pikem taotlemise aeg oleks teinud otsustamise

või asjaajamise lihtsamaks?

Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus?

Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas

mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima

ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite

uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks

avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem?

Suurem?

Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala?

Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist?

Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba

olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse

asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks töö, õppimise ja pereelu ühitamise

võimalikkus? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida?

Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja

need lõpuni läbida?

Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud

edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja

tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise

tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate

toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)?

3. KVALIFIKATSIOONI SAAMISE TOETAMINE

Mille tõttu otsustasite kvalifikatsiooni taotleda?

Kuivõrd oli kvalifikatsiooni olemasolu vajalik selle töö tegemiseks, mida te praegu teete? Kas

kvalifikatsioonita oleks olnud keerulisem seda tööd saada? Kas kvalifikatsiooni puudumine on

varasemalt Teie hinnangul takistanud tööle saamist? Milliseid võimalusi annab kvalifikatsiooni

olemasolu tööelus? Mis soodustab kvalifikatsiooni saamist, mis takistab?

Mis ajendas Teid taotlema Töötukassast toetust kvalifikatsiooni saamise hüvitamiseks?

Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et kvalifikatsiooni saamise toetust saada? Kuidas hindate

Töötukassa kvalifikatsiooni saamise toetuse tingimusi (keerukus, info kättesaadavus,

arusaadavus)? Kas nendes tingimustes peaks midagi muutma? Mida täpsemalt oleks vaja muuta?

Milliseks hindate oma tööandja huvi kvalifikatsiooni omandamise vastu?

Milliseid võimalusi võiks tööandja pakkuda, et töötajad saaksid oma kvalifikatsiooni tõendada

või ajakohastada? Kas see oleks üldse tööandja roll?

Mõned inimesed ei kipu oma kvalifikatsiooni tõendama. Mis võib Teie arvates olla

peamine põhjus, miks seda ei tehta?

Kuidas saaks motiveerida inimesi kvalifikatsiooni saamise protsessi ette võtma?

III TEEMA – TEENUSE KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON

Kuidas on teenus(ed) aidanud Teid Teie tööeluga seonduvalt?

Millist kasu või muutust olete teenuselt saanud? Kuivõrd on teenus aidanud Teil: leida uus töö;

liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel

erialal? Kuivõrd aitas(id) teenus(ed) kaasa Teie tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi

oskuseid omandasite? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid?

Kuidas on teenus aidanud Teil suurendada oma enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul?

Palun tooge näiteid.

Kuidas on teenus(ed) Teile majanduslikult kasu toonud?

Milline mõju on teenus(t)el olnud teie sissetulekutele? On teil tekkinud rohkem kindlustunnet

oma majandusliku olukorra suhtes?

Kuidas hindate oma valmisolekut midagi uut tööalaselt juurde õppida?

Mille põhjal otsustate, kas peate end töö jaoks hariduslikult täiendama? Millised tegurid toetavad

Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil või Teie kolleegidel enesetäiendamisel

osalemast? Milliseks hindate oma kogemuse põhjal tööandjate valmisolekut võimaldada oma

töötajatele tööalast enesetäiendust? Milline on Teie tööandja suhtumine enesetäiendamisse? Kas

tööandja on pakkunud ise võimalusi või olete ise avaldanud tööandjale soovi ennast täiendada?

Mille põhjal Teie arvates tööandjad otsustavad, kas toetada töötajate tööalaste oskuste

arendamist?

Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste

oskuste arendamise võimalusi?

Millised motivaatorid innustaksid teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid? Milline

info, tugi või korraldus aitaks Teil või Teie kolleegidel neid võimalusi paremini kasutada? Millised

võimalused või abi aitaksid Teil valida sobiva ümber- või täiendõppe? Kes võiks sellist abi

pakkuda – riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

INDIVIDUAALINTERVJUUD TEENUSTEL OSALENUD TERVISEPROBLEEMIDEGA

INIMESTEGA (nii töötav kui töötu)

Kuna terviseprobleemidega isikuid ei saa tundliku teema tõttu kaasata rühmaintervjuudele,

tehakse nendega individuaalintervjuud, et säiliks intervjuule värvatud inimeste privaatsus ja

konfidentsiaalsus. Intervjuukava kohandatakse individuaalintervjuu jaoks, kuid oluline on, et

kavas esitatud peamised teemad saavad kaetud. Tumedas kirjas on põhiküsimused. Küsija

küsib täiendavaid küsimusi vastavalt vajadusele - tüüpiliselt annab vastaja üks vastus teavet

mitme küsimuse kohta korraga. Terviseprobleemidega inimesed on osalenud meie andmetel

tööturukoolitustel kui tasemeõppe toetuse saamisel.

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta,

kogemused osaletud ennetaval teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel

osalemiseks.

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: nimi ja elukoht. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta

konkreetne teenus, millel intervjueeritavad osalesid, nendeks teenusteks saab olla

tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus). Palun

keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete

osalenud ka teistes Töötukassa teenustes, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime

täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju.

Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud teie võimalusi tööturul või koolitustel osaleda?

Abiküsimused: Kuidas on tervise seisund mõjutanud teie töövõimet?

I TEEMA - INFO

Kuidas saite (tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise

toetus) teenuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate

teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige

enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks ideaalis info

selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis Töötukassa

teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud oskustega,

erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)?

II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tööturukoolitus, tasemeõppes

osalemise toetus ja lisanduvad küsimused terviseseisundi kohta

1. TÖÖTURUKOOLITUS KOOLITUSKAARDIGA- töötav inimene

Räägime nüüd tööturukoolitustest, kus olete meie andmetel osalenud.

Kirjeldage kõigepealt palun, kui lihtne või keeruline oli tööturukoolitusele pääseda?

Mis ajendas Teid tööturukoolitusele minema? Kuidas pöördusite Töötukassasse tööturukoolituste

saamiseks? Kuidas selgus, millisele koolitusele on Teil võimalik minna? Milliseid takistusi tuli Teil

tööturukoolitusele saamiseks ületada? Mis aitas neist üle saada? Milliseid tingimusi tuli selleks

täita, et tööturukoolitusele saada? Kas need tingimused olid Teie jaoks arusaadavad? Kas ja

kuidas tuleks koolitusele saamise tingimusi muuta, et terviseprobleemidega inimesed osaleksid

rohkem?

Kuidas kujunes koolitusvalik – kui kindel olite enne koolitustele minekut selles, milliseid

teadmisi ja oskusi on Teil vaja juurde õppida?

Milline on Teie kogemus sobiva koolituse leidmisel? Kuidas hindate koolituste valiku piisavust ja

sobivust? Mil määral vastas saadaval olnud koolituste valik Teie tegelikele vajadustele ja

ootustele? Kas koolitusvalikuid oli Teie hinnangul piisavalt Teie vajadusi arvestades?

Kuidas hindate karjäärinõustamist enne koolituse alustamist?

Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva eriala või täpsustada juba olemasolevat

valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust koolitusel osaleda? Mil määral

arvestati karjäärinõustamises sellega, milline on Teie tervise seisund?? Kas Teie arvates võiks

karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida?

Kas olete osalenud ka mõnel muul tasuta koolitusel peale Töötukassa poolt pakutavate

tööturukoolituste? Miks? Millistes?

Kuidas Te nende koolitusteni jõudsite? Kuidas erinevad need koolitused Töötukassa omadest

(sisu, kvaliteet, kasulikkus)? Mida arvate sellest, et osa Töötukassa koolitusi kattub õppeasutuste

enda pakkumistega? Kuidas tundub – kas koolitusvõimalusi on praegu piisavalt? Kui mõtlete

enda kogemusele, siis millistest koolitustest või teemadest tunnete, et on kõige rohkem puudus?

2. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS

Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud.

Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema.

Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik

taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui

üldse? Mis aitas raskustest üle saada?

Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega?

Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need

tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Mis võib Teie arvates olla selle põhjuseks, et

terviseprobleemidega inimesed ei kipu tasemeõppe toetust taotlema (nt teadmatus, info puudus,

keerukas protsess vms)? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse tingimusi (sh

terviseprobleemidega inimeste vaates)? Kas ja kuidas tuleks tasemeõppe toetuse saamise

tingimusi muuta, et terviseprobleemidega inimesed osaleksid rohkem?

Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus?

Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas

mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima

ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite

uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks

avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem?

Suurem?

Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala?

Kuivõrd mängis valiku tegemisel rolli Teie tervis? Kuidas Teie arvates mõjutavad

terviseprobleemid võimalusi valida sobiv eriala tasemeõppes? Kes ja kuidas saab toetada

terviseprobleemidega inimesi koolituste/eriala valikul, mis vastab terviseprobleemidega inimeste

vajadustele? Mis tuge oleks vaja?

Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist?

Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba

olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse

asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks Teie terviseseisund? Kas Teie arvates

võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida?

Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja

need lõpuni läbida?

Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud

edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja

tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise

tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate

toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)?

III TEEMA – TEENUSE KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON

Kuidas on teenus(ed) aidanud teid teie tööeluga seonduvalt?

Millist kasu või muutust olete teenuselt saanud? Kuivõrd on teenus aidanud Teil: leida uus töö;

liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel

erialal? Kuivõrd aitas(id) teenus(ed) kaasa Teie tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi

oskuseid omandasite? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid?

Kuidas on teenus aidanud Teil suurendada oma enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul?

Võimalusel tooge palun näiteid.

Kuidas on teenus(t)el osalemine toetanud Teie majanduslikku toimetulekut?

Milline mõju on teenus(t)el olnud Teie sissetulekutele? On Teil tekkinud rohkem kindlustunnet

oma majandusliku olukorra suhtes?

Mis aitaks kaasa sellele, et te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste

oskuste arendamise võimalusi?

Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil või Teie kolleegidel neid võimalusi paremini kasutada?

Millised muudatused või vajadused Teie tööelus suunaksid Teid arendama uusi oskusi?

Millist tuge või võimalusi vajaksite, et tervise tõttu tekkinud muutustega paremini toime tulla ja

tööhõives püsida? Kes seda tuge pakkuda?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTUD INIMESED (II)

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: nimi ja elukoht. teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete saanud

Töötukassast tasemeõppes osalemise toetust. Palun keskenduge sellele konkreetsele

teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistel Töötukassa

teenustel, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust

ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju.

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta,

kogemused osaletud ennetaval teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel

osalemiseks.

I TEEMA- INFO

Kuidas saite toetuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas

hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info

osas kõige enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks

ideaalis info selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis

Töötukassa teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud

oskustega, erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)?

II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tasemeõppes osalemise toetus

1. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS

Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud. Intervjuueritakse

tasemeõppe läbinuid, mitte katkestajaid.

Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema.

Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik

taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui

üldse? Mis aitas raskustest üle saada?

Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega?

Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need

tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse

tingimusi? Kuidas mõjutas Teie otsust tasemeõppe toetust taotleda see, et avaldus tuli esitada 60

päeva jooksul pärast õpingute algust? Kuidas saite teada, et toetuse taotlemiseks on kindel

tähtaeg? Kas jõudsite selle aja jooksul kõik vajalikud dokumendid ja otsused teha? Milline oleks

teie arvates mõistlik aeg toetuse taotlemiseks? Kas pikem taotlemise aeg oleks teinud otsustamise

või asjaajamise lihtsamaks?

Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus?

Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas

mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima

ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite

uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks

avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem?

Suurem?

Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala?

Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist?

Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba

olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse

asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks töö, õppimise ja pereelu ühitamise

võimalikkus? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida?

Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja

need lõpuni läbida?

Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud

edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja

tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise

tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate

toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)?

III TEEMA – KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON

Kuidas on toetuse saamine aidanud Teid Teie tööeluga seonduvalt?

Milles näete kõige suuremat kasu/muutust? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada

olemasolevaid oskuseid? Kas omandasite uusi oskuseid ja milliseid? Kuivõrd aitas teenus teil

suurendada oma enesekindlust ja hinnangut oma oskustele? Kuidas on tasemeõppe läbimine

aidanud Teid töökoha leidmisel?

Kuidas on toetuse saamine mõjutanud Teie majanduslikku toimetulekut?

Kuidas on pärast tasemeõppes osalemist muutunud Teie sissetulek?

Kuidas hindate oma valmisolekut midagi uut tööalaselt juurde õppida?

Mille põhjal otsustate, kas peate end töö jaoks hariduslikult täiendama? Millised tegurid toetavad

Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil enesetäiendamisel osalemast?

Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste

oskuste arendamise võimalusi?

Millised motivaatorid innustaksid teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid? Milline

info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada? Millised võimalused või abi

aitaksid Teil valida sobiva ümber- või täiendõppe? Kes võiks sellist abi pakkuda – riik, tööandja,

koolitusasutus või karjäärinõustaja?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

TEENUST KASUTANUD TÖÖANDJAD (III)

Selgituseks juurde, et Töötukassa pakub töötust ennetavaid teenuseid üldnimega „Tööta ja õpi“.

Need teenused on: tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele, tasemeõppes osalemise toetus,

koolitustoetus tööandjale, kvalifikatsiooni saamise toetamine. Teenuste eesmärgiks on

vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge

oskuste puudumise või aegumise tõttu.

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: üldised teemad, kogemused osaletud ennetaval

teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel osalemiseks.

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: Eesnimi ja ettevõtte peamine tegevusvaldkond. Teid valiti

rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta konkreetne teenus, millel intervjueeritavad

osalesid, nendeks teenusteks saab olla koolitustoetus tööandjale neljas tegevuses: muutuste

juhtimine, töötajate värbamine, eesti keel ja digioskuste arendamine). Palun keskenduge sellele

konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistes

Töötukassa teenustes, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just

töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju.

I TEEMA- ÜLDISED TEEMAD

Milliseid muutuseid ja probleeme märkate praegu Eesti tööturul?

Kuidas mõjutab tööturgu oskustööjõu puudus või see, et inimeste oskused ei vasta tööandjate

vajadustele? Kuidas Teie kogemuse põhjal on Töötukassa ennetavad teenused aidanud neid

probleeme leevendada? Milliseid võimalusi pakuvad ennetavad teenused tööandjatele, kes

soovivad oma töötajate oskuseid arendada? Kuivõrd vajalikud on need teenused olukorras, kus

oskustööjõust on puudus?

Riiklik täienduskoolituse tellimus (RKT) on koolitusmeede, mille raames rahastatakse

täiskasvanute tööalast täienduskoolitust vastavalt riiklikult määratud prioriteetsetele

valdkondadele. Erinevalt Töötukassa teenustest, mis on suunatud konkreetse inimese

vajadustele vähendamaks nende töötusriski, lähtuvad RKT koolitused laiemalt

majanduse struktuurimuutustest ja on mõeldud täiskasvanutele tööalaseks

enesetäiendamiseks ja tööturul konkurentsivõime tõstmiseks.

Milline on teie kogemus töötajate koolituse planeerimisel – kas olete kaalunud kasutada

või kasutanud RKT raames pakutavaid koolitusi?

Millistel tingimustel julgustate oma töötajaid osalema riiklikult rahastatud koolitustel? Kui hästi

vastavad RKT koolitused Teie ettevõtte tegelikele oskustööjõu vajadustele? Millised erinevusi või

sarnasusi näete Töötukassa poolt pakutavate koolituste ja RKT koolituste vahel? Kuidas võiks

nende kahe süsteemi koostöö paremini toetada tööandjate vajadusi, eriti olukorras, kus

oskustööjõust on puudus?

Kuidas hindade Teie ettevõtte vajadustele vastavate koolituste kättesaadavust

koolitusturul?

Millised lahendused aitaksid sobiva koolituse kiiremini ja lihtsamini leida või tellida? Kes võiks

siin abistada/nõustada?

Kuidas saite teada Töötukassa poolt pakutavat koolitustoetusest tööandjatele?

Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate teavitustegevust? Millest

tundsite info osas kõige enam puudust? Mida tuleks Teie hinnangul teha teistmoodi, et info Teieni

jõuaks? Kuidas hindade enda teadlikkust toetusvõimaluste kohta, mis on suunatud tööandjatele

oma töötajate koolitamiseks (sh Töötukassa koolitustoetus tööandjatele)? Milliseid teavitamise

kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks tööandjate hulgas?

II TEEMA – KOOLITUSTOETUS TÖÖANDJATELE Räägime nüüd konkreetselt koolitustoetusest

tööandjale, kus olete meie andmetel osalenud. Koolitustoetuse tööandjale on neli tegevust:

muutuste juhtimine, värbamine, IKT, eesti keel. NB, tööandja saab kasutada ainult ühte neist

neljast, mitte mitut.

Kirjeldage palun, milline oli koolitustoetuse taotlemise protsess.

Milliseid tingimusi tuli täita koolitustoetuse saamiseks? Mille põhjal otsustasite toetust kasutada

(kuivõrd mõjutas otsust toetust taotleda toetuse suurus, koolitusteemade sobivus või asjaajamise

keerukus)? Kuidas hindate taotlemise protsessi Millised muudatused aitaksid protsessi lihtsustada

ja vähendada halduskoormust? Kuidas saaks koolitustoetuse tingimusi kujundada nii, et need

sobiksid paremini erineva suurusega ettevõtetele, sh väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtetele? Kuivõrd peaks toetuse suurus sõltuma ettevõttete suurusest töötajate arvu järgi,

käibest? Mis takistab Teie hinnangul tööandjaid koolitustoetust kasutamast?

Mille põhjal otsustasite, milliseid teadmisi ja oskusi on Teie töötajatel vaja juurde õppida?

Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva koolituse? Mis ajendas just seda koolitust valima ja miks?

Mis rolli mängis Töötukassa toetuse olemasolu koolituse võimaldamisel töötajatele?

Mille põhjal otsustasite, kas kasutada Töötukassa koolitustoetust või katta koolituskulud oma

ettevõtte vahenditest? Kas koolitus oleks toimunud ka Töötukassa toetuseta? Kui oluline on Teie

hinnangul ettevõtte suurus koolitustoetuse taotlemise juures? Mis võiks Teie hinnangul olla

väike- ja keskmise suurusega ettevõttetel peamiseks taksituseks, miks nad ei kipu koolitustoetust

taotlema? Mis on Teie hinnangul koolitustoetuse suurim kasutegur (nt kulude optimeerimine;

koolituste pakkumine, mida muidu ei tehtaks vms)? Milline roll on tööandjal või töötajal selles,

et koolitusest saadud teadmised jõuaksid igapäevatöösse?

EESTI KEELE KOOLITUSEL OSALENUD – koolitustoetus tööandjatele raames eesti keele

koolitusel osalenud

Kas olete kasutanud tööandja kaudu pakutavat eesti keele koolitust oma töötajate

keeleoskuse arendamiseks? Jah korral jätkame järgmiste küsimustega:

Millised on peamised põhjused, miks otsustasite eesti keele koolitust tellida?

Kuivõrd lihtne või keeruline oli eesti keele koolitust saada? Milline nägi välja eesti keele koolituse

tellimise protsess?

Kas Teile teadolevalt on mõni eesti keele koolitusel osalenud Teie ettevõtte töötaja

koolitusel osalemise katkestanud? Miks?

Milliseks hindate Töötukassa kaudu saadud keeleõppe kasutegurit oma ettevõtte ja töötajate

jaoks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe tingimusi? Mida peaks tingimustes

muutma selleks, et katkestamised väheneksid? Millised lahendused või toetused aitaksid Teie

hinnangul tagada, et keeleõpe jõuaks nende töötajateni, kes seda reaalselt vajavad?

Milliste eesti keele õppe võimalustega olete tööandjana kursis, lisaks Töötukassa

koolitustoetusele?

Kui olete oma töötajate keeleõpet planeerinud, siis milliseid võimalusi olete lisaks Töötukassa

koolitusele arvesse võtnud (nt HTM, erakoolitusettevõtted)? Kas eesti keele koolitused peaksid

olema koolitustoetuse üheks väljundiks?

III TEEMA – KASUTEGUR JA MOTIVATSIOON

Milliseid muutusi olete märganud oma ettevõtte käekäigus pärast teenusel osalemist?

Abiküsimused: Mis ajendas Teid koolitustoetust taotlema? Kas valitud koolitus vastas Teie

ootustele ja vajadustele? Palun kirjeldage, mis on koolituse tulemusena muutunud. Kuivõrd on

teenus aidanud Teil leida või ette valmistada töötajaid, kelle oskused vastavad Teie ettevõtte

vajadustele?

Kui tulemuslik on teenus Teie hinnangul olnud, arvestades ressursse, mida Teie ettevõte on

pidanud panustama – näiteks aega, raha või töökorralduse muutmist? Millist kasu või väärtust

Teie ettevõte teenusest sai võrreldes tehtud panusega? Kui hästi sobitus teenus teie igapäevatöö

korraldusega?

Milliseks hindate üldiselt enda valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast

enesetäiendust?

Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde

või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole

otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Kuidas suhtute oma töötajate kvalifikatsiooni

omandamisse? Millal on kvalifikatsiooni omamine vajalik? Kuidas suurendada tööandja huvi

selle vastu, et nende töötajad omandaksid kvalifikatsiooni?

Kuidas hindate Töötukassa ennetavate teenuste, sealhulgas koolitustoetus tööandjatele,

majanduslikku ja sotsiaalset mõju? Palun mõelge ajaperioodile, mis toetust saite

(ajavahemik 2017–2023).

Kuivõrd aitavad Teie hinnangul töötust ennetavad teenused riigi kulusid kokku hoida või

ressursse tõhusamalt kasutada? Kuivõrd on Töötukassa teenused sihitud vastavalt sihtrühmade

vajadustele? Kuivõrd on teenused mõjutanud tööealise elanikkonna pikemat osalemist tööturul

ja tööjõu süsteemsemat arendamist?

Kuivõrd on teenused mõjutanud inimeste elukvaliteeti või enesekindlust tööturul? Kas olete

täheldanud, et teenused on mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt vanemaealised, madalama

haridusega inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks?

Milliseks hindate ennetavate teenuste kasu riigile ja tööandjatele?

Milline roll on teenustel kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkimisele?

Kuivõrd aitavad Teie arvates ennetavad teenused leevendada tööjõupuudust või suunata inimesi

vajalike oskustega töökohtadele? Millised tegurid soodustavad või takistavad Teie hinnangul

tööandjate ja töötajate aktiivset osalemist ennetavates teenustes?

Millised muudatused või vajadused suunavad Teid arendama oma ettevõtte töötajate

oskusi?

Kas arvestate koolituste valikul tööjõuvajaduse prognoosidega? Kes seda infot /nõustamist

pakkus? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid oma töötajate

koolituste valikul, mis arvestavad tööturu ja majanduse muutustega? Kes võiks sellist toetust või

suunamist pakkuda –näiteks Töötukassa, koolitusasutused?

Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste

oskuste arendamise võimalusi?

Millised motivaatorid innustaksid Teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi? Mis seda

takistab? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

KONTROLLRÜHMAD

TEENUST MITTE KASUTANUD TÖÖANDJAD (III)

Üks rühmaintervjuu 5 ettevõtjaga

Töötukassa pakub töötururiske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse

koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega

meetmed. Tööandjale on näiteks mõeldud koolitustoetusi, mille eesmärk on soodustada

majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajate tööturumuutustega

kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. Koolitustoetusega hüvitatakse

tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. Praegu pakutavatest tööandjale

mõeldud koolitustoetustest on järgmised neli: koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;

muutuste olukorras; töötaja eesti keele oskuse arendamiseks ja info- ja kommunikatsiooni

oskuste arendamiseks.

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: Eesnimi ja ettevõtte peamine tegevusvaldkond. Teid valiti

rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt ei ole teie ettevõtte kasutanud perioodil 2017-2023

Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista,

miks osa ettevõtteid ei ole seni neid teenuseid kasutanud ning kuidas saaks Töötukassa olla

ettevõtetele paremini kättesaadav ja kasulik.

I TEEMA- EESTI TÖÖTURG

Milliseid muutuseid ja probleeme märkate praegu Eesti tööturul?

Milliseid arenguid või muutusi prognoosite Eesti tööturule lähiaastateks? Kuidas mõjutab

tööturgu oskustööjõu puudus või see, et inimeste oskused ei vasta tööandjate vajadustele? Kuidas

Teie hinnangul on riik neid probleeme leevendanud? Millised ametid, oskused Teie arvates kõige

rohkem Eesti tööturul muutuvad ja millistes valdkondades (nt põllumajandus, töötlev tööstus,

ehitus, kaubandus jne) need muutused toimuvad? Millistest oskustest ja pädevustest on Eesti

tööturul praegu kõige rohkem puudus? Millistes valdkondades kõige enam puudused nähtavad

on? Kuivõrd mõjutavad vajalike oskuste ja pädevuste puudus ettevõtete kasvu ja

konkurentsivõimet?

Milliseid võimalusi töötajate oskuseid arendamiseks tööandja vaatest teate?

Milliseid olete ise kasutanud oma töötajate oskuste, teadmiste arendamiseks? Kuivõrd esineb Teie

kogemuse põhjal olukordi, milles koolitusturul ei leidu teie ettevõtte vajadustele vastavat

koolitust? Millised lahendused aitaksid sobiva koolituse kiiremini ja lihtsamini leida või tellida?

Kes võiks siin abistada/nõustada?

Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise

elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab

töötuskindlustust - toetused)?

Kas nende tegevusest on kasu olnud? Kui jah, siis millist kasu olete täheldanud? Kas nende

tegevusest on Teie ettevõttele kasu olnud? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa Teie arvates

oma teenuseid suunata? Töötutele või ka töötavatele inimestele ja ettevõtetele? Põhjendage.

II TEEMA- MOTIVATSIOON ENESETÄIENDAMISEKS

Milliseks hindate üldiselt enda valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast

enesetäiendust?

Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde

või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole

otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Milliseid täiendavaid oskusi vajavad Teie

ettevõtte töötajad praegu, et oma tööülesandeid täita või et ettevõte püsiks

konkurentsivõimeline? Kuidas suhtute oma töötajate kvalifikatsiooni omandamisse? Kuidas

suurendada tööandja huvi, et töötajad omandaksid kvalifikatsiooni? Mis sellele kaasa aitaks, et

tööandjatel oleks huvi kvalifikatsiooni omandamise toetamise vastu?

Millised muudatused või vajadused suunavad Teid arendama oma ettevõtte töötajate

oskusi?

Mis Teie hinnangul ajendab inimesi tööalasel täiendkoolitusel osalema? Kuivõrd arvestate oma

ettevõtte arendamisel ka tööjõu prognoosidega, näiteks milliseid oskusi või ameteid tulevikus

rohkem vaja läheb? Kas keegi on seda infot /nõustamist pakkunud? Kuivõrd tunnete vajadust

arendada oma töötajate oskuseid, mis oleksid tööturu vajadustega vastavuses või lähtute

töötajate arendamisel ainult oma ettevõtte vajadustest? Millised võimalused või toetused aitaksid

Teil arendada oma töötajaid? Kes võiks sellist toetust või suunamist pakkuda –näiteks

Töötukassa, koolitusasutus?

Riiklik täienduskoolituse tellimus (RKT) on koolitusmeede, mille raames rahastatakse

täiskasvanute tööalast täienduskoolitust vastavalt riiklikult määratud prioriteetsetele

valdkondadele. Erinevalt Töötukassa teenustest, mis on suunatud konkreetse inimese

vajadustele vähendamaks nende töötusriski, lähtuvad RKT koolitused laiemalt

majanduse struktuurimuutustest ja on mõeldud täiskasvanutele tööalaseks

enesetäiendamiseks ja tööturul konkurentsivõime tõstmiseks.

Mida arvate sellest, et tööalaseid koolitusi pakutakse nii Töötukassa teenustena kui ka

riikliku täienduskoolituse tellimuse (RKT) kaudu?

Kuidas mõjutab koolituste pakkumine nn kahest kanalist Teie ettevõtte valmisolekut töötajaid

koolitustele suunata? Kuidas võiks nende kahe süsteemi koostöö paremini toetada tööandjate

vajadusi, eriti olukorras, kus oskustööjõust on puudus?

Mis aitaks kaasa sellele, et Te kaaluksite Töötukassa poolt pakutavate tööalaste oskuste

arendamise võimaluste kasutamist?

Millised motivaatorid innustaksid Teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi? Mis seda

takistab? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

TEENUST MITTE KASUTANUD TÖÖTAJAD (III)

Üks rühmaintervjuu 7 inimesega

Töötukassa pakub töötururiske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse

koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega

meetmed, mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid,

kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Töötavatele on näiteks

mõeldud tööturukoolitused, tasemeõppe saamise toetamine ja kvalifikatsiooni saamise

toetamine, mis aitab inimesi teadlikumatele karjäärivalikutele.

SISSEJUHATUS

Teeme tutvumisringi: eesnimi ja elukoht. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt

ei ole te kasutanud perioodil 2017-2023 Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie

arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista, kuidas saaks Töötukassa olla töötavatele

inimestele paremini kättesaadav ja kasulik.

Kas olete osalenud täiendkoolitusel viimase 2-3 aasta jooksul?

Kui jah: kirjeldage, kuidas Te koolituseni jõudsite? Kuidas jõudis info sellest (nendest) koolitusest

Teieni? Kes Teid nõustas või abistas? Mis Teid koolitusel osalema ajendas? Kuidas Te seda (või

neid) koolitust hindate? Kui palju oli koolitusest Teie jaoks kasu ja milles see kasu väljendus?

Kuivõrd on koolitus(ed) aidanud Teil: liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust;

vahetada valdkonda; alustada tööd uuel erialal? Kuivõrd aitas(id) koolitus(ed) kaasa teie

tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi oskuseid omandasite? Kuivõrd on koolitus(ed)

aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid? Kuidas on teenus aidanud teil suurendada oma

enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul? Palun tooge näiteid.

Kui ei: mille tõttu Te pole täiendkoolitustel osalenud? Mis võiks Teid osalema motiveerida?

Milliseks hindate enda valmisolekut osaleda tööalasel enesetäiendusel?

Milliseid täiendavaid oskusi vajate praegu, et oma tööülesandeid täita? Millistest oskustest

tunnete praegu kõige rohkem puudust? Milliseid oskuseid on vaja Teil arendada, et oma tööd

teha? Kuidas aitaks nende oskuste omandamine Teil oma tööd tõhusamalt teha või tööga

rahulolu suurendada? Millised tegurid toetavad Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil

või teie kolleegidel enesetäiendamisel osalemast?

Milliseks hindate oma tööandja valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast

enesetäiendust?

Kas töötajatel on võimalus osaleda koolitustel tööandja toel? Kui sageli seda võimalust

kasutatakse? Millised tegurid mõjutavad Teie arvates Teie tööandja otsust töötaja koolitust

toetada või mitte? Kas on esinenud olukordi, kus töötaja soovib täienduskoolitusel osaleda, aga

seda ei ole võimaldatud? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja tahaks osaleda täienduskoolitusel,

mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Kuidas tunnetate – kas sellist

õppimist peetakse ettevõttes väärtuslikuks või pigem ebaoluliseks?

Kuidas suhtute kvalifikatsiooni omandamisse?

Milliseid ameteid ja töökohti vajab Teie arvates Eesti tööturg praegu kõige enam?

Miks seda arvate? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid ümber-

või täiendõppeks, mis arvestavad tööturu muutustega? Kes võiks sellist toetust või suunamist

pakkuda – näiteks riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja?

Millised muudatused või vajadused Teie tööelus suunaksid Teid arendama uusi oskusi?

Abiküsimused: Kui tõenäoliseks peate, et peate järgmise 2 või 3 aasta jooksul töökohta

vahetama? Mida tähendaks Teie jaoks koondamine või töökoha kaotus – kas tunnete, et tuleksite

toime oma praeguste oskustega või on vaja oma oskusi uuendada? Kui tõenäoliseks peate, et

Teie tehtav töö järgmise 2-3 aasta jooksul muutub nii palju, et olete sunnitud uusi oskusi

omandama?

Kui teadlik olete üldiselt erinevatest õppimis- ja koolitusvõimalustest, mis aitavad

töötajatel tööle saada või ametis püsida?

Milliseid võimalusi teate? Kuidas tajute koolitusvõimaluste hulka – kas neid on piisavalt või pigem

vähe?

Kui teadlik olete Töötukassa poolt pakutavate koolitustest ja teenustest, mis toetavad

töötamist ja õppimist?

Mida teate töötust ennetavate teenuste programmi „Tööta ja õpi“ kohta? Kui info Töötukassa

teenustest on Teieni jõudnud, siis kuidas see Teieni jõudis? Kuidas hindate, kas vajalik info oli

kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Kui Te pole neist

teenustest varem kuulnud, siis kas ja millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem

teada saada?

Kas kaaluksite Töötukassast toetuse taotlemist enda tööalaseks enesetäiendamiseks? Kui ei, siis

miks? Milline info, tugi või korraldus aitaks teil või Teie kolleegidel olemasolevaid võimalusi

paremini kasutada?

Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise

elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab

töötuskindlustust - toetused)?

Kuidas hindade nende tegevuste kasu? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa teie arvates

oma teenuseid rohkem suunata? Kas ainult töötutele või ka töötavatele inimestele ja

ettevõtetele? Põhjendage. Mis aitaks teenuseid paremini inimesteni viia või muuta need

arusaadavamaks ja kättesaadavamaks? Kuidas saaks Töötukassa kõige paremini toetada inimesi

tööturul toimetulekul? (nt pigem info jagajana, koolituste vahendajana, veel?)

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

INDIVIDUAALINTERVJUUD TEENUSTEL MITTEOSALENUD TERVISEPROBLEEMIDEGA

INIMESTEGA

Kuna terviseprobleemidega isikuid ei saa tundliku teema tõttu kaasata rühmaintervjuudele,

tehakse nendega individuaalintervjuud, et säiliks intervjuule värvatud inimeste privaatsus ja

konfidentsiaalsus. Intervjuukava kohandatakse individuaalintervjuu jaoks, kuid oluline on, et

kavas esitatud peamised küsimused saavad kaetud.

SISSEJUHATUS

Teid valiti rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt ei ole te kasutanud perioodil 2017-2023

Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista,

kuidas saaks Töötukassa olla töötavatele inimestele paremini kättesaadav ja kasulik, sealhulgas

ka erinevate tervisest tulenvate takistustega inimestele.

Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud Teie võimalusi tööturul?

Kuidas on Teie tervise seisund mõjutanud teie töövõimet? Soovi korral võite täpsustada, millised

tegurid on olnud takistuseks, kuid ei pea.

Kas olete osalenud täiendkoolitusel viimase 2-3 aasta jooksul?

Kui jah: kuidas Te selle koolituseni jõudsite? Milliseid kanaleid pidi? Millest ajendatult koolitusel

osalesite? Kuivõrd mõjutas Teie tervislik seisund koolituste valikut? Kuidas Te seda (või neid)

koolitust hindate? Kui palju oli koolitusest Teie jaoks kasu ja milles see kasu väljendus? Millised

on peamised takistused, mida olete kogenud täiendkoolitusel osalemisel või õppimisel? Mis aitaks

Teil neid takistusi ületada ja muudaks õppimise lihtsamaks?

Kui ei: mille tõttu Te pole täiendkoolitustel osalenud? Mis võiks Teid osalema motiveerida?

Milliseks hindate enda valmisolekut osaleda tööalasel enesetäiendusel või tasemeõppes?

Milliseid täiendavaid oskusi vajate praegu, et oma tööülesandeid täita? Millistest oskustest

tunnete praegu kõige rohkem puudust? Milliseid oskuseid on vaja Teil arendada, et oma tööd

teha? Kuidas aitaks nende oskuste omandamine teil oma tööd tõhusamalt teha või tööga

rahulolu suurendada? Millised tegurid takistavad Teie osalemist enesetäienduses? Kes ja kuidas

saab toetada terviseprobleemidega inimesi koolituste/eriala valikul, mis vastab

terviseprobleemidega inimeste vajadustele? Mis tuge oleks vaja? Kas on probleeme erialade

valikul, st ei ole piisavalt erialasid, mis teile sobib ja mis arvestab tervisepiirangutega? Mis toetaks

terviseprobleemidega inimeste õppes püsimist?

Milliseid ameteid ja töökohti vajab Teie arvates Eesti tööturg praegu kõige enam?

Miks seda arvate? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid ümber-

või täiendõppeks, mis arvestavad tööturu muutustega? Kes võiks sellist toetust või suunamist

pakkuda – näiteks riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja?

Millised muudatused või vajadused teie tööelus suunaksid teid arendama uusi oskusi?

Kui tõenäoliseks peate seda et Teil võib tervisepiirangute tõttu tekkida vajadus praegust töökohta

vahetada? Millist tuge või võimalusi vajaksite, et tervise tõttu tekkinud muutustega paremini

toime tulla ja tööhõives püsida? Kes seda võiks teha?

Kui teadlik olete Töötukassa poolt pakutavate koolitustest ja teenustest, mis toetavad

töötamist ja õppimist?

Mida teate töötust ennetavate teenuste programmi „Tööta ja õpi“ kohta? Kui info Töötukassa

teenustest on Teieni jõudnud, siis kuidas see Teieni jõudis? Kuidas hindate, kas vajalik info oli

kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Kui Te pole neist

teenustest varem kuulnud, siis kas ja millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem

teada saada?

Kas kaaluksite Töötukassast toetuse taotlemist enda tööalaseks enesetäiendamiseks? Kui ei, siis

miks? Milline info, tugi või korraldus aitaks teil või Teie kolleegidel olemasolevaid võimalusi

paremini kasutada?

Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise

elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab

töötuskindlustust - toetused)?

Kuidas hindade nende tegevuste kasu? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa teie arvates

oma teenuseid rohkem suunata? Kas ainult töötutele või ka töötavatele inimestele ja

ettevõtetele? Põhjendage. Kas Töötukassa võiks terviseprobleemidega inimesi rohkem toetada ja

kuidas? Mis aitaks teenuseid paremini inimesteni viia või muuta need arusaadavamaks ja

kättesaadavamaks, sh terviseprobleemidega inimesteni? Kuidas saaks Töötukassa kõige paremini

toetada terviseprobleemidega inimesi tööturul toimetulekul? (nt pigem info jagajana, koolituste

vahendajana, veel?)

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid

kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänan teid osalemise eest!

TÖÖTUKASSA EKSPERDID JA POLIITIKAKUJUNDAJAD (I)

Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning kaldkirjas

täiendavad küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud

viivad läbi kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust,

arvestades intervjueeritavate vastuste ja vajadustega ning esindatavate asutustega. Kuna

intervjueerimiseks on piiratud aeg ja küsimusi on palju, varieeritakse vajadusel küsimusi vastajate

lõikes, kuna kõik teemad ei pruugi igas intervjuus ajapuuduses piisavat käsitlust leida.

SISSEJUHATUS

Tutvustatakse uuringu eesmärki, intervjueeritava valiku põhjuseid, küsitluse ülesehitust,

andmete kogumist, kasutamist, hoiustamist ja tulemuste esitamise loogikat (kokkulepe, millisel

üldistuse astmel on uuritav nõus oma hinnangute esitamisega).

Kõik Teie poolt esitatud vastused esitame aruandes üldistatud kujul. Kas Teile sobib, salvestame

intervjuu? Salvestist kasutame vaid transkriptsiooni tegemiseks, pärast mida kustutame selle.

(kui uuritav ei nõustu salvestamisega, teeb intervjueerija märkmeid kirjalikult intervjuu jooksul ja

korrastab need intervjuu järgselt)

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: töötust ennetavate teenuste tõhususe ja mõju

mõõdikud, konkreetsed teenused ning inimeste motivatsioon nendel osalemiseks.

Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad intervjueeritava kohta: nimi, ametinimetus ja

sissejuhatav küsimus:

Mis on Teie seos Töötukassa programmi „Tööta ja õpi“ meetmetega?

Kas olete pigem teenuste kujundamise, seire või muul moel seotud?

I TEEMA- TÕHUSUS JA MÕJU

Kuidas on aidanud Töötukassa ennetavate meetmete teenused Teie arvates lahendada

praeguseid tööturu probleeme, näiteks tööjõupuudust ja oskuste lõhet? Selgituseks

peamine tööturu probleem on töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadusele ning teatud

sektorites on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta

täielikult tööturu vajadustele.

Millist tööturu probleemi peate hetkel olulisemaks (üldine tööjõupuudus, oskuste puudujääk

vms)? Millistes sektorites (nt IT ja digitehnoloogiad, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus,

tööstus ja tootmine, vms) näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? Milles need

muutused/mõjud avaldunud on (nt oskustööjõu suurenemine, lihttööjõu vähenemine)? Palun

tooge mõni näide. Kas teenused täidavad Teie hinnangul oma eesmärke?

Kui teadlikud on Teie hinnangul Eesti inimesed ennetavate meetmete teenustest? Kuidas

info nendeni jõuab?

Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks

sihtrühmades lisaks juba olemasolevatele? Kui suur on olemasolevate kanalite kasutatus?

Kuidas suurendada nende töötajate ja tööandjate huvi, kes ei ole ennetavate meetmete

teenustel osalenud? Kui vajalik see Teie arvates on töötajate puhul? Kui vajalik tööandjate

puhul?

Kuidas sobivad Teie arvates ennetavad teenused kokku riikliku täienduskoolituse

tellimuse (RKT) alusel pakutavate õppekohtadega?

Täiendavad need teineteist või kipuvad pigem kattuma? Mille poolest kattumisi esineb?

Kuidas toimub ennetavate meetmete teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine?

Millised kriteeriumid või näitajad annavad märku, et teenus on olnud edukas või tulemuslik? Kas

sellele, mida mõõdetakse, võiks seada ka mingid sihttasemed (ingl k benchmark), mis aitaks

hinnata kas saavutatud tulemus on piisav või mitte? Milliseid riske või takistusi näete

sihttasemete kehtestamisel? Kui hästi on need teenused aidanud lahendada tööturu struktuurseid

probleeme ja toetada tööjõu pakkumise ning nõudluse tasakaalu?

UK9: Milliseid muudatusi ennetavate meetmete teenuste kujundamisel või rakendamisel

võiks teha, et saavutada paremaid tulemusi?

Ennetavaid teenuseid pakutakse alates 2017. aastast. Milline on Teie hinnangul olnud

nende teenuste majanduslik mõju? Milles need mõjud väljenduvad/ei väljendu (nt riigi kulude

kokkuhoid, tõhusam ressursikasutus, tööealise elanikkonna pikem osalemine tööturul, tööjõu

süsteemsem arendamine vm)?

Kuidas on teenused mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt vanemaealised, madalama haridusega

inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks?

Kuidas hindate paketi/programmi töötust ennetavate teenuste rahastamise

läbimõeldust? Kui õigustatud selline programm teie hinnangul on (nt riigi kulude kokkuhoiu

mõttes vms)? Milliseid lahendusi võiks kaaluda, et hoida kulud stabiilsena/kontrolli all, säilitades

samal ajal programmi kvaliteedi?

Kui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, milles toetust kasutatakse teenuse eest,

mida oleks kasutatud ka ilma toetuseta?

Palun tooge näiteid. Milliste ennetavate teenuste puhul on see probleem suurem, milliste puhul

väiksem? Millised oleksid Teie arvates võimalikud viisid selliste olukordade ennetamiseks või

teenuse eesmärgipärase kasutatavuse tagamiseks?

II TEEMA - vaade konkreetsetele ennetavate meetme teenustele

MEEDE A - tööturukoolitus (töötav inimene)

Kui hästi vastavad Teie hinnangul koolituskaardiga tööturukoolituste raames pakutavate

koolituste valik töötavate inimeste vajadustele?

Palun kirjeldage, kuidas toimub koolituste valik. Kas õppekavasid, mille vahelt valida, on

piisavalt? Kas koolituste valikul esineb väljakutseid ja millest on need sellisel juhul tingitud?

Kuidas hindate tööturukoolitusele pääsemise tingimuste sobivust kõikide teenust

vajavate inimeste, sh terviseprobleemidega inimeste jaoks? Millised muudatused

parandaksid kättesaadavust, sh terviseprobleemidega inimestele?

Milliseid kogemusi on Teil seoses juhtumitega, kus tööturukoolitusele pääsemise tingimused on

takistanud mõnel inimesel osalemast? Kas mõni konkreetne sihtrühm on praegustest

tingimustest välistatud?

Millised on teile teadaolevalt peamised koolitusvalikud, millel terviseprobleemidega

isikud osalevad ja miks?

Mis on Teie arvates peamised ajendid, miks terviseprobleemidega inimesed tööturukoolitustel

osalevad? Kuivõrd on need seotud vananenud oskustega; tervise tõttu töö mitte jätkamisega,

muul põhjusel? Kuidas saaks neid koolitusvalikute tegemisel toetada? Kes peaks seda tegema?

Kuivõrd põhjendatud on Teie hinnangul Töötukassa kaudu eesti keele õpetamine,

arvestades muid keeleõppe võimalusi? (Selgituseks intervjueerijale: Töötukassa pakub lisaks

teenusele „tööturukoolitus koolituskaardiga töötavale“ veel eesti keele koolitust ka

„koolitustoetuse töötaja eesti keele oskuse arendamiseks“ kaudu. Lisaks on eesti keele koolitusi

peale Töötukassa pakutavate veelgi).

Millist mõju avaldavad Teie hinnangul Töötukassa poolt pakutavad eesti keele koolitused

koolitatud inimeste tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule? Kuivõrd põhjendatud on eesti

keele koolitusi pakkuda kahe erineva Töötukassa teenuse kaudu?

Millisel määral mõjutavad eesti keele koolitusele kehtestatud kvalifitseerimistingimused

sihtrühma osalemist koolitusel? Kas ja kuidas neid tingimusi muuta? Kuidas muuta tingimusi

nii, et see vähendaks katkestamisi?

MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene)

Kui põhjendatud on Teie hinnangul toetatavate õppekavade sidumine OSKA

tööjõuvajaduse prognoosidega, arvestades, et OSKA keskendub pigem kõrgema

kvalifikatsiooniga erialadele? (Selgita vajadusel: OSKA prognoosid näitavad, millistes

valdkondades tööjõuvajadus kasvab ja millistes kahaneb).

Mis Teie arvates peaks olema aluseks, kui otsustatakse, milliseid õppekavasid toetada? Kuidas

võiks õppekavade valikud aidata kaasa meetmepaketi eesmärkide saavutamisele, näiteks

tööjõuvajaduste või oskuslõhede vähendamisele?

Kuidas mõjutab toetavate õppekavade valik sihtrühma osalemist? Kuidas valida

toetatavaid õppekavasid, mis järgiks meetmepaketi eesmärke (vähendada tööturiski)? Kas ja kui,

siis kuidas peaks muutma toetuse sihtrühma?

Miks ei osale tasemeõppes nõrgemas tööturupositsioonis olevad inimesed, nt

terviseprobleemidega isikud, vananenud ja vähenenud oskustega jne isikud? Kuidas

muuta teenuse tingimusi selliselt, et neid rohkem motiveerida teenusele?

Kuidas ja kes võiks toetada terviseprobleemidega isikuid õppekavade valikul?

Kuidas see tugi võiks toimida?

Kuidas toetada tasemeõppe toetuse saajate õpingutes püsimist ja ennetada

katkestamist? Millist tuge tasemeõppe toetuse saajad vajavad, et nad saaksid tasemeõppes

edukalt osaleda ja õpingud lõpetada? Kes seda võiks teha? Poliitikakujundajatele - Kas siin tuleks

kõne alla jätkutugi? Mida mõeldakse jätkutoe all?

Kuidas mõjutab toetuse suurus tasemeõppes osalemist ja õppes püsimist?

Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamisse sõltuvalt sihtrühmadest? (Selgituseks: sihtrühmad on

töötav, töötu, aga ka näiteks 50+, erialase hariduseta, aegunud hariduse, terviseprobleemidega

inimesed). Kas toetuse suuruse muutmine (suurendamine/vähendamine) mõjutaks Teie

hinnangul potentsiaalseid õppima asujaid ja õppes püsimist?

Kui lõpetatakse senisel kujul tasemeõppes osalemise toetuse maksmine, siis kuidas see

mõjutaks teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust asuda tasemeõppesse?

MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on

toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamist,

muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste arendamist (alates 2021).

Millisel viisil võiks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, et arvestada

ettevõtte vajadusi ja ressursse? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud, et need

jõuaks rohkem nende tööandjateni, kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks? Kui

põhjendatud oleks tööandjatele mõeldud teenuste tingimuste eristamine tulenevalt ettevõtte

suurusest, käibest või muudest majandusnäitajatest?

Millistel Teile teadaolevatel põhjustel katkestatakse tööandja koolitustoetuse raames

eesti keele koolitusi?

Statistika näitab, et katkestamisi esineb tööandjate koolitustel vähem kui tööturukoolituste puhul.

Mis võiks olla selle erinevuse põhjuseks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe 1)

tingimusi; 2) mõjusust; 3) kättesaadavust? Kuidas muuta tööandja kaudu eesti keele koolituse

saamise toetuse tingimusi selliselt, et rohkem tööandjaid teenust kasutama motiveerida? Kui

tööturukoolituse kaudu enam ei pakutaks eesti keele õpet töötavatele inimestele, siis milliseid

muudatusi tuleks teha tööandjatele mõeldud eesti keele õppes, et see jõuaks nende töötajateni,

kes seda vajavad?

III TEEMA- HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon

Milliseks hindate üldiselt inimeste valmisolekut tööalaseks enesetäienduseks? Aga

tööandjate valmisolekut oma töötajate enesetäiendust toetada?

Mis neid motiveerib või takistab osalemast? Mis motiveerib või takistab tööandjat oma töötajate

enesetäiendust lubama/töötajatele koolitusi pakkuma?

Mis aitaks Teie hinnangul paremini motiveerida inimesi osalema enesetäienduses, mida

pakutakse ennetavate tööturuteenuste kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või

takistavad seda osalemist?

Mille põhjal teevad Teie kogemuses inimesed enesetäiendamise valikutes otsuseid?

Mis on peamised ajendid, miks inimesed ennetavatel teenustel osalevad? Kuivõrd on see seotud

muudatustega tööturul? Mis aitaks siin kaasa, et nügida valikute tegemist, mis arvestab muutusi

tööturu vajaminevate oskuste järele?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest

jäid kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänusõnad ja järgmiste sammude selgitamine (nt kuidas tulemusi kasutatakse).

ESINDUSORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD (II)

Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning täiendavad

küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud viivad läbi

kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust, arvestades

intervjueeritavate vastuste ja vajadustega ning esindatavate asutustega. Kuna intervjueerimiseks

on piiratud aeg ja küsimusi on palju, varieeritakse küsimusi vastajate lõikes kuna kõiki küsimusi

ei pruugita igas intervjuus käsitleda.

SISSEJUHATUS

Tutvustatakse uuringu eesmärki, intervjueeritava valiku põhjuseid, küsitluse ülesehitust,

andmete kogumist, kasutamist, hoiustamist ja tulemuste esitamise loogikat (kokkulepe, millisel

üldistuse astmel on uuritav nõus oma hinnangute esitamisega).

Kõik Teie poolt esitatud vastused esitame aruandes üldistatud kujul. Kas Teile sobib, salvestame

intervjuu? Salvestist kasutame vaid transkriptsiooni tegemiseks, pärast mida kustutame selle.

(kui uuritav ei nõustu salvestamisega, teeb intervjueerija märkmeid kirjalikult intervjuu jooksul ja

korrastab need intervjuu järgselt)

Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: töötust ennetavate teenuste tõhususe ja mõju

mõõdikud, konkreetsed teenused ning inimeste motivatsioon nendel osalemiseks.

Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad intervjueeritava kohta: nimi, ametinimetus ja

sissejuhatav küsimus:

Mida tähendab Teie jaoks ennetavate meetmete teenuste pakett Tööta ja õpi?

Kust info Teieni on jõudnud?

Selgituseks juurde, et Töötukassa pakub töötust ennetavaid teenuseid üldnimega „Tööta ja õpi“.

Need teenused on: tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele, tasemeõppes osalemise toetus,

koolitustoetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine. Teenuste eesmärgiks on vähendada inimeste

töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise

või aegumise tõttu.

I TEEMA- TÕHUSUS JA MÕJU

Kuidas on aidanud Töötukassa ennetavate meetmete teenused Teie arvates lahendada ja

ennetada praeguseid tööturu probleeme, näiteks tööjõupuudust ja oskuste lõhet?

Selgituseks peamine tööturu probleem on töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadusele

ning teatud sektorites on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused

ei vasta täielikult tööturu vajadustele.

Millist tööturu probleemi peate hetkel olulisimaks (nt üldist tööjõupuudus, oskuste puudujääk)?

Millistes sektorites (nt IT ja digitehnoloogiad, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, tööstus ja

tootmine vms) näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? Milles need

muutused/mõjud avalduvad (nt oskustööjõu suurenemises, lihttööjõu vähenemises)? Palun tooge

näiteid.

Kuidas toetavad need teenused tööandjate vajaduste ja inimeste oskuste ühildamist?

Kui palju on teenused Teie hinnangul toetanud töötusriskis inimeste (nt madalate või aegunud

oskustega, vanemaealised jne) oskuste arendamist? Kas olete märganud, et mõnes

tegevusvaldkonnas on tänu teenustele lihtsam leida vajalike oskustega töötajaid? Kuivõrd võib

öelda, et ennetavad teenused on aidanud kaasa tööturu tasakaalu ja tööjõu kvaliteedi

parandamisele?

Kui teadlikud on Teie hinnangul Eesti inimesed (tööandjad, töötajad) ennetavate

meetmete teenustest? Kuidas info nendeni jõuab?

Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks

sihtrühmades (lisaks juba olemasolevatele)? Kui hinnang teadlikkusele on madal: millest see

tingitud võib olla (nt infokanalite ebapiisavus, kättesaadavusega seotud mured, info üleküllus

vms)?

Kuidas suurendada nende töötajate ja tööandjate huvi, kes ei ole veel ennetavate

meetmete teenustel osalenud? Kui vajalik see Teie arvates on?

Kuidas toimub ennetavate meetmete teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine?

Millised kriteeriumeid või näitajaid võiks selleks kasutada, et hinnata, kas teenus on olnud edukas

või tulemuslik? Kas sellele, mida mõõdetakse, võiks seada ka mingid sihttasemed (ingl k

benchmark), mis aitaks hinnata, kas saavutatud tulemus on piisav või mitte? Milliseid riske või

takistusi näete sihttasemete kehtestamisel?

Ennetavaid teenuseid pakutakse alates 2017. aastast. Milline on Teie hinnangul olnud

nende teenuste majanduslik mõju? Milles need mõjud väljenduvad/ei väljendu? Kuivõrd on

need aidanud Teie hinnangul töötust ennetavad teenused riigi kulusid kokku hoida või ressursse

tõhusamalt kasutada? Kuivõrd on Töötukassa teenused Teie hinnangul sihitud vastavalt

sihtrühmade vajadustele?

Kuivõrd on teenused mõjutanud tööealise elanikkonna pikemat osalemist tööturul ja tööjõu

süsteemsemat arendamist? Kuidas on teenused mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt

vanemaealised, madalama haridusega inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks?

II TEEMA – ennetavate teenuste kasutegur

MEEDE A tööturukoolitused

Milline on teie hinnang Töötukassa poolt pakutavate tööturukoolituste rollile Eesti

tööturul – kas ja kuidas aitavad need koolitused ennetada tööpuudust, vähendada

oskuste lõhet (tööturul nõutavad oskused ei ühti töötajate olemasolevate oskustega)

ning toetada inimeste tööalast arengut?

Kuidas võiks koolituste valikuid laiendada, et see oleks paindlikum ja reageeriks kiiremini

muutuvatele tööjõuvajadustele?

Töötav isik saab samuti osaleda tööturukoolitusel, kui ta vastab ühele viiest sihtrühma

tingimusest: madala sissetulekuga, erialase hariduseta, vähese eesti keele oskusega,

tõendatud terviseprobleem, põlevkivi sektoris. Kui põhjendatuks Te neid tingimusi

peate?

Kuidas võiks neid tingimusi muuta? Kas sihtrühma tingimusi tuleks laiendada, kuidas?

Milliseks hindate terviseprobleemidega inimeste töövõimalusi tänasel Eesti tööturul?

Milliste tegurite poolest on nende olukord keerulisem (nt töökohtade sobivus, tööandjate hoiakud,

ligipääs koolitustele vm)? Kuidas saaks terviseprobleemidega inimeste tööturul osalemist

paremini toetada? Millist tuge nad vajavad? Kes võiks seda tuge pakkuda – kas Töötukassa,

tööandjad või keegi muu?

Töötukassa pakub eesti keele koolitusi teenuse „tööturukoolitus koolituskaardiga

töötavale“ kui ka „koolitustoetuse töötaja eesti keele oskuse arendamiseks“ kaudu.

Lisaks on eesti keele koolitusi peale Töötukassa veelgi. Kui põhjendatud on Töötukassa

kaudu eesti keele õpetamine, arvestades muid keeleõppe võimalusi? Millist mõju Teie

arvates avaldavad Töötukassa kaudu pakutavad eesti keele koolitused tööhõivekindlusele ja

tööalasele arengule?

MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene)

Selgituseks: tasemeõppes makstakse töötutele ja töötavatele inimeste toetust. Toetuse suurus

ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. 2025. aastal on

brutotoetus 410,13 eurot kuus ja sellelt peetakse kinni tulumaks. Igal aastal on see muutuv.

Toetavate tasemeõppe õppekavade valik lähtub tööjõuprognoosidest, sh OSKA analüüsid.

Kuidas mõjutab toetuse suurus tasemeõppes osalemist ja õppes püsimist?

Kui põhjendatud on sellise toetuse maksmine tasemeõppes õppijale, nii töötule kui

töötavale? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamisse sõltuvalt sihtrühmadest? (Selgituseks:

sihtrühmad on töötav, töötu, aga ka näiteks 50+, erialase hariduseta, aegunud haridus,

terviseprobleemidega inimesed). Kuivõrd mõjutaks toetuse suuruse muutmine

(suurendamine/vähendamine) teie hinnangul potentsiaalseid õppima asujaid ja õppes püsimist?

Millist mõju avaldaks Teie hinnangul tasemeõppes osalemise toetuse maksmise

lõpetamine sihtrühma kuuluvate inimeste valmisolekule ja võimalustele alustada või

jätkata tasemeõpinguid?

Kas ja kuidas mõjutab toetuste suunamine kindlatele õppekavadele erinevate

sihtrühmade osalemist tasemeõppes? Kas tasemeõppekavade valikud võiksid olla vabad,

mitte piiratud nagu praegu?

MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on

toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise,

muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia IKT oskuste arendamist (alates 2021)

On teada, et koolitustoetuse kasutatavus tööandjate poolt on madal. Kuivõrd peaks

tööandjatele mõeldud teenuste tingimused võiks erinema vastavalt ettevõtte suurusest,

käibest või muudest majandusnäitajatest?

Kuidas saaks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, arvestades ettevõtte suurust,

käivet või muid majandusnäitajaid? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud, et need

jõuaks rohkem nende tööandjateni, kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks?

Kuidas saaks vältida olukordi, milles tööandjale mõeldud koolitustoetust taotletakse

juhtudel, kus selle rahastamine poleks olnud hädavajalik, kuna ettevõte oleks suutnud

selle koolituskulu oma vahenditest katta? Millised lahendused või kontrollmehhanismid

aitaksid selliseid nn „tühikulusid“ ennetada?

III TEEMA- HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon

Milliseks hindate üldiselt inimeste valmisolekut tööalaseks enesetäienduseks ja

tööandjate valmisolekut oma töötajatele koolitusi pakkuda/ võimaldada nendel

osalemist?

Mis aitaks Teie hinnangul paremini motiveerida inimesi osalema enesetäienduses, mida

pakutakse ennetavate tööturuteenuste kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või takistavad

osalemist? Mis aitaks Teie hinnangul motiveerida tööandjaid oma tööajatele koolitusi pakkuma

(eriti töötuse riskirühmi silmas pidades)?

Millised on peamised motivaatorid, mis ajendavad inimesi osalema meetmepaketis

„Tööta ja õpi“?

Kuidas inimesi suunatakse tegema valikuid, mis vastavad tööturu vajadustele? Mis aitaks kaasa,

et nügida valikute tegemist, mis arvestab muutusi tööturu vajaminevate oskuste järele? Millist

tuge tööandjad vajavad oma töötajate oskustaseme tõstmisel, sh töötajatega

suhtlemisel/koolituseks motiveerimisel, koolitusturul orienteerumisel ja sobivate

koolituspakkumiste leidmisel?

VÄLJAJUHATUS

Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest

jäid kõlama.

Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline?

Tänusõnad ja järgmiste sammude selgitamine (nt kuidas tulemusi kasutatakse).

KÜSITLUSANKEET:

tööturukoolitus koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise

toetamine, kontrollgrupp

Vastamise keele valik: eesti, vene

E-postiga saadetav kutsekiri

Tere!

Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüs“, mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Uuring annab tervikliku ülevaate

töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab,

kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks

kohandada.

Küsitlusankeedile vastamine võtab aega umbes 25 minutit. Kogutud informatsiooni abil saame

väärtuslikku, kogemustel põhinevat sisendit töötust ennetavate teenuste kohta. Seetõttu on

Teie sisend väga oluline! Olete väga oodatud vastama ka juhul, kui Teil nende teenustega

kogemus puudub, sest uuringu õnnestumiseks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja

pilgu.

Kogutud andmed pseudonüümime ning tulemused esitame üldistatud kujul, küsitlusele

vastanud inimesi ei viida vastustega kokku. Uuringus osalemine ei mõjuta teenustel osalemist

ega toetuste saamist ning on vabatahtlik. Ligipääs toorandmetele on vaid uuringu läbiviijatel.

Andmeid hoiustame Tartu Ülikooli turvatud serverites.

Ankeedile vastamiseks vajutage siia: {SURVEYURL}. Ootame Teie vastuseid hiljemalt pp.kk.aaaa.

Kui Teil tekib ankeeti täites küsimusi, aitab RAKE analüütik Ene Tubelt ([email protected]).

Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata!

Uuringus osalemise eest ette tänades

Helen Urmann

uuringu projektijuht

RAKE asejuhataja, Tartu Ülikool

Teadliku nõusoleku vorm küsitluskeskkonnas

[inimesed jõuavad siia, vajutades kutsekirjas olnud linki]

Aitäh, et olete huvitatud uuringus osalemisest!

Uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ tulemusena

valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust

ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust

sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi

paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Uuringu viib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskus RAKE. Ootame küsitlusele vastama vähemalt 1450 tööealist inimest

ja 590 tööandjate esindajat.

Teie arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada

hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Kui Teil endal nende teenustega

kogemust ei ole, on Teie arvamus samuti väärtuslik, sest uuringu jaoks on oluline koguda

sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu.

Uuringus osalemiseks palume Teil täita ankeet, milles on nii valikvastustega küsimusi kui ka

selliseid küsimusi, millele saate vastuse ise kirjutada. Selle ankeedi täitmine võtab aega kuni 25

minutit. Teie meiliaadressi kasutame ainult uuringus osalemisega seotud kirjavahetuseks

(vajadusel saadame Teile lisaks uuringus osalemise kutsele kuni kolm meeldetuletuskirja, kokku

seega kuni neli kirja).

Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on võimalik alati ilma selgitusi

andmata loobuda küsitlusankeedi täitmisest või see katkestada. Uuringus osalemisega ei

kaasne Teile riske ning see ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist.

Küsitlusankeediga kogutud andmed pseudonümiseeritakse. See tähendab, et uuringus

osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber, seotakse vastustest lahti ja seejärel

kustutatakse andmestikust. Nii ei ole otsene vastajate tuvastamine võimalik. Vastajate IP-

aadresse ei salvestata. Andmeid kogutakse ja säilitatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris

(Nextcloud) ning neile pääsevad ligi ainult uuringuga seotud Tartu Ülikooli teadlased,

juurdepääs toorandmetele ja koodivõtmele on ainult RAKE analüütikul Ene Tubeltil. Koodivõtit

hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris. Uuringu lõppemisel augustis 2026 Teie

andmed (sh koodivõti ja e-posti aadress) hävitatakse nii küsitluskeskkonnas kui serveris.

Analüüsi üldistatud tulemusi kasutatakse uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate

teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ raportis ning võidakse kasutada ka teadusajakirjade artiklites.

Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata.

Kui olete nõus osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüs“, siis klõpsake palun nuppu „Järgmine“. Ankeedile vastamist tõlgendatakse kui

nõusolekut uuringus osaleda. Saate oma nõusoleku andmete kasutamiseks teadusuuringutes

tagasi võtta kuni 31. detsembrini 2025, andes sellest allolevatele kontaktidele e-kirja teel teada.

Kui Teil tekib uuringus osalemise ajal täiendavaid küsimusi või vajate tehnilist abi, pöörduge

palun julgesti Ene Tubelti poole ([email protected]).

Kui Teil tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli

inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215.

Kaebustega isikuandmete töötlemise osas palume pöörduda Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected].

Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas

uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat

ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab

käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected]). Uuringu läbiviimine on

saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp.kk.2025) ning uuringu

toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee (otsus 403T-3,

18.08.2025).

Uuringus osalemise eest ette tänades

Helen Urmann, uuringu projektijuht, Tartu Ülikool ([email protected])

Ene Tubelt, küsitlusandmete analüütik, Tartu Ülikool ([email protected])

Taustaküsimused (vastavad kõik neli rühma)

1. Palun märkige oma sugu.

 Mees

 Naine

 Muu

 Ei soovi avaldada

2. Palun märkige oma vanus.

 16–30

 31–40

 41–50

 51–60

 Üle 60

3. Palun märkige, mis maakonnas elate.

 Harjumaa, sh Tallinn

 Hiiumaa

 Ida-Virumaa

 Jõgevamaa

 Järvamaa

 Läänemaa

 Lääne-Virumaa

 Põlvamaa

 Pärnumaa

 Raplamaa

 Saaremaa

 Tartumaa

 Valgamaa

 Viljandimaa

 Võrumaa

4. Palun märkige oma igakuine sissetulek pärast maksude mahaarvamist. (netosissetulek, sh

toetused, hüvitised jm)

 Alla 1000 euro

 1001-1500 eurot

 1501-2000 eurot

 2001-2500 eurot

 Üle 2500 euro

 Ei soovi avaldada

5. Palun valige, milline staatus Teid praegu kõige paremini iseloomustab.

 Töötan

 Õpin

 Töötan ja õpin

 Olen töötu ja otsin aktiivselt tööd

 Olen töötu ja ei otsi aktiivselt tööd

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

6. Palun valige väide, mis sobib Teie kirjeldamiseks kõige paremini. Valige kõik sobivad

variandid.

 Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet

 Mul on terviseprobleemid, kuid need ei sega töötamast

 Mul on vähesed teadmised või oskused tööturul hakkamasaamiseks

 Minu teadmised ja oskused on aegunud ega vasta enam tööturu nõuetele

 Mul puudub erialane koolitus töö jaoks, mida soovin teha

 Mul on raskusi tehnoloogia ja digivahendite kasutamisega

 Mul puudub töökogemus või see on väga vähene

 Minu oskused ja teadmised ei vasta praegusele töösoovile

 Mind ei iseloomusta ükski ülaltoodud väidetest

7. Kas olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest?

 Jah -> avaneb küsimustik teenust saanutele

 Ei -> avaneb küsimustik kontrollrühmale

 Ei tea -> avaneb küsimustik kontrollrühmale

Küsimused teenuseid saanud inimestele

Üldine

8. Märkisite, et olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest. Palun

valige, milline oli Teie haridustase enne selle teenuse kasutamist.

 Vähem kui põhiharidus

 Põhiharidus

 Kutseharidus põhihariduse baasil

 Üldkeskharidus

 Kutsekeskharidus (keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil või

kutsehariduse baasil)

 Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil

 Kõrgharidus

 Muu

 Ei mäleta

9. Kuidas saite aru, et teil on vaja omandada uusi oskusi ja teadmisi või täiendada

olemasolevaid? Valige kõik sobivad variandid.

 Tööandja soovitas

 Karjäärinõustaja soovitas

 Tundsin ise, et ei saa tööga hakkama

 Soovisin töökohta vahetada

 Töötukassa nõustaja soovitas

 Sõber/elukaaslane/abikaasa/lapsed või muu mulle oluline lähedane soovitas

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

10. Kas teil oli keeruline otsustada, millist koolitust või õppekava valida?

 Jah, väga keeruline

 Pigem keeruline

 Pigem lihtne

 Väga lihtne

 Ei oska öelda

11. Kas Töötukassa karjäärinõustamine aitas teil sobivat koolitust või õppekava valida?

 Jah, väga palju

 Pigem aitas

 Pigem ei aidanud

 Ei aidanud üldse

 Ei oska öelda

 Ei saanud nõustamist -> jätab järgmised kaks küsimust vahele (liigub 14. küsimuse

juurde).

12. Kas karjäärinõustamisel arutati töö, õppimise ja pereelu ühildamise teemasid?

 Jah, põhjalikult

 Jah, natuke

 Ei arutatud

 Ei mäleta

13. Kuidas saaks Teie arvates karjäärinõustamist paremaks muuta?

[avatud vastus]

14. Milliseid loetletud teenuseid Te aastatel 2017–2023 kasutasite?

 Tööturukoolitus koolituskaardiga -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused

 Tasemeõppes osalemise toetus -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused

 Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele -> avanevad teenusespetsiifilised

küsimused

 Ei tea/ei mäleta -> teenusespetsiifilised küsimused jäävad vahele

Teenusespetsiifilised küsimused: A – tööturukoolitus

A1. Mis oli Teie peamine põhjus tööturukoolitusel osalemiseks?

 Mul olid vananenud oskused

 Tervise tõttu ei saanud jätkata senisel töökohal

 Soovisin töökohta vahetada

 Soovisin uusi oskusi õppida

 Tööandja soovitas

 Koolitusasutus soovitas osaleda Töötukassa kaudu

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

A2. Millisel koolitusel Te osalesite? Kui osalesite ametialasel koolitusel, valige vastav

õppesuund. Saate valida kõik sobivad variandid.

 Arvutialane koolitus

 Eesti keele koolitus -> avanevad täiendavad küsimused eesti keele koolituse kohta

 Arhitektuur ja ehitus

 Haridus

 Heaolu (täiskasvanute hooldamine, lastehoid, sotsiaaltöö jms)

 Hügieen ja töötervishoid

 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

 Isikuteenindus (sh iluteenindus, majutamine ja toitlustamine, turism jms)

 Kunstid (sh disain, käsitöö, esituskunstid)

 Metsandus

 Tehnikaalad (sh keemiatehnoloogia, energeetika, elektroonika ja automaatika,

mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid jms)

 Tervis (meditsiin, teraapia jms)

 Tootmine ja töötlemine

 Transporditeenused

 Ärindus ja haldus (sh raamatupidamine, turundus, sekretäritöö, hulgi- ja jaekaubandus

jms)

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

A3. Miks valisite just selle koolituse? Valige kõik sobivad variandid.

 Koolitus oli mulle huvitav

 Koolitus toimus mulle sobivas asukohas

 Koolitus toimus mulle sobival ajal

 Soovisin töökohta vahetada

 Tööandja soovitas

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

Küsimused eesti keele koolitusel osalenule

EK1. Vastasite, et osalesite eesti keele koolitusel. Kuivõrd seotud oli eesti keele

õppimine Teie tööga?

 Eesti keele oskus oli olemasoleva töö jätkamiseks vajalik

 Eesti keele oskus oli seotud tööalaste tulevikuplaanidega

 Eesti keele oskus oli seotud ametikohale esitatavate keelenõuetega

 Eesti keele õppimine ei olnud tööga seotud

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

EK2. Kuidas Teil eesti keele koolitusel läks?

 Läbisin koolituse

 Katkestasin koolituse -> avaneb täpsustav küsimus EK2_1.

EK2_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik

sobivad variandid.

 Valitud keeletase oli minu jaoks liiga madal

 Valitud keeletase oli minu jaoks liiga kõrge

 Ma ei olnud koolitajaga rahul

 Koolituse korraldus ei sobinud mulle

 Teiste kohustuste kõrvalt osaledes muutus koormus liiga suureks

 Minu tervis ei võimaldanud jätkata

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

EK3. Miks valisite eesti keele õppimiseks just Töötukassa koolituse, mitte mõne muu

võimaluse? Valige kõik sobivad vastused.

 Koolitus toimus kõige sobivamal ajal

 Koolitus toimus kõige sobivamas kohas

 Koolitus oli tasuta

 Sõbrad/tuttavad/pereliikmed soovitasid

 Mul oli endal varasem positiivne kogemus

 Koolitusel puudus ooteaeg

 Muud koolitused ei olnud kättesaadavad

 Ma ei teadnud muudest võimalustest

 Muu (palun täpsustage: [avatud vastus]

A4.Kui hästi olite enne osalemist teadlik Töötukassa koolitusvõimalustest?

 Mul olid põhjalikud teadmised

 Mul oli võimalustest piisavad teadmised

 Mul olid võimalustest vähesed teadmised

 Ei olnud üldse teadlik

 Ei tea/ei mäleta

A5 .Kust saite infot Töötukassa koolitusvõimaluste kohta? Valige kõik sobivad vastused.

 Tööandjalt

 Töötukassa kodulehelt

 Töötukassa nõustajalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Karjäärinõustajalt

 Meediast (nt ajaleht, raadio, televisioon)

 Sotsiaalmeediast

 Muu (palun täpsustage) [avatud väli]

A6 .Kas teil oli juba enne Töötukassa teenusest teada saamist olemas selge plaan, mida soovite

õppida, milliseid oskusi ja teadmisi arendada?

 Jah, väga selge plaan

 Oli mingi ettekujutus

 Ei olnud plaani

 Ei oska öelda

A7. Milline on Teie arvates tõhus viis inimeste teavitamiseks Töötukassa koolitustest? Valige

kuni kolm olulisemat.

 Reklaam sotsiaalmeedias

 Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)

 Info tööandjate kaudu

 Info õppeasutustes ja noortekeskustes

 Info karjäärinõustajatelt

 Kohalikud infopäevad või üritused

 Otseturundus e-posti või SMS-iga

 Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Teenusespetsiifilised küsimused: B – tasemeõppes osalemise toetus

B1. Millised olid enne tasemeõppes õppimist Teie teadmised tasemeõppes osalemise

toetusest?

 Väga põhjalikud teadmised

 Põhjalikud teadmised

 Pigem põhjalikud teadmised

 Pigem vähesed teadmised

 Vähesed teadmised

 Väga vähesed teadmised/eelnevad teadmised puudusid

 Ei tea/ei mäleta

B2. Kust saite infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta? Valige kõik sobivad vastused.

 Töötukassa kodulehelt

 Karjäärinõustajalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Meediast

 Sotsiaalmeediast

 Õppeasutusest

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

B3. Kas toetuse olemasolu aitas teil tasemeõpet alustada ja lõpetada?

Jah, väga

palju

Pigem aitas Pigem ei

aidanud

Ei aidanud

üldse

Ei oska öelda

Alustamisel

Lõpetamisel

B4. Kuidas Teil tasemeõppes läks? Valige kõik sobivad variandid.

 Läbisin tasemeõppe

 Õpingud veel kestavad

 Katkestasin õpingud -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_1.

B4_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik

sobivad variandid.

 Töö ja õppimise ühildamine oli keeruline

 Perekondlikel põhjustel

 Valitud õppekava osutus liiga raskeks

 Valitud õppekava osutus mulle ebasobivaks

 Terviseprobleemide tõttu

 Kaotasin motivatsiooni -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_2.

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

B4_2. Vastasite, et kaotasite tasemeõppes õppides motivatsiooni

ning katkestasite seetõttu õpingud. Võimalusel palun täpsustage,

mis põhjusel motivatsiooni kaotasite.

[avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt, et katkestasid,

sest kaotasid motivatsiooni]

B5. Kui toetus oleks väiksem, kas oleksite siiski läinud tasemeõppesse?

 Jah, kindlasti

 Pigem jah

 Pigem mitte

 Kindlasti mitte

 Ei oska öelda

B6. Kui tasemeõppes osalemise toetust ei oleks, kas oleksite siiski tasemeõppesse õppima

läinud?

 Kindlasti oleksin õppima läinud

 Pigem oleksin õppima läinud

 Pigem ei oleks õppima läinud

 Kindlasti ei oleks õppima läinud

 Ei oska öelda

B7. Kas toetatavate õppekavade valik mõjutas Teie otsust minna õppima tasemeõppesse?

 Jah, sain valida meelepärase õppekava

 Ei, oluline oli toetusega õppimise võimalus

 Ei, soovisin niikuinii õppima asuda

 Ei oska öelda

B8. Kui asjakohaseks peate 30-päevast tähtaega toetuse taotlemisel?

 Tähtaeg on liiga pikk

 Tähtaeg on piisav

 Tähtaeg on liiga lühike

 Ei oska öelda

B9. Miks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse saamise õigusega inimesed (sh ka

erialase hariduseta või terviseprobleemidega inimesed) seda toetust ei kasuta?

[avatud vastus]

B10. Mis aitaks Teie arvates tõsta tasemeõppes osalemise toetuse õigusega inimeste huvi

tasemeõppes osalemise vastu? Valige kuni kaks kõige olulisemat.

 Paindlikumad õppetingimused

 Suurem rahaline toetus

 Rohkem infot võimaluste kohta

 Tööandja toetus

 Terviseprobleemidega arvestamine

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Teenusespetsiifilised küsimused: D – kvalifikatsiooni saamise toetamine

D1. Mis oli teie peamine põhjus kvalifikatsiooni saamise toetuse taotlemiseks? Valige kõik

sobivad variandid.

 Soovisin tõendada oma olemasolevaid oskusi

 Soovisin saada kutsetunnistust töökoha säilitamiseks

 Soovisin töökohta vahetada ja uues töökohas oli kutsetunnistus vajalik

 Tööandja suunas

 Soovisin kõrgemat palka

 Soovisin paremat ametikohta

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Lõpuküsimused kõigile, kes vastasid 7. küsimusele „jah“

15. Kui rahul olete saadud koolituse sisuga?

 Väga rahul

 Rahul

 Pigem rahul

 Ei rahul ega rahulolematu

 Pigem rahulolematu

 Rahulolematu

 Väga rahulolematu

16. Mis mõjutas teie rahulolu koolitusega kõige rohkem? Valige kuni 2 olulisemat.

 Koolituse sisu

 Koolitaja pädevus

 Õppematerjalide kvaliteet

 Koolituse praktilisus

 Koolituse kestus

 Koolituse toimumise aeg

 Koolitusruumid ja -tehnika

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

17. Palun hinnake koolitusel osalemise mõju järgmistele aspektidele.

Väga

positiivne

mõju

Positiivne

mõju

Pigem

positiivne

mõju

Ei ole

mõju

avaldanud

Pigem

negatiivne

mõju

Negatiivne

mõju

Väga

negatiivne

mõju

Ei

oska

öelda

Minu

majanduslik

toimetulek

Kindlus, et

minu

töökoht

säilib

Minu

tööalane

konkurentsi-

võime

Minu oskuste

tase

Kontrollgrupp: isikud

Teadlikkus ja info levik

1. Kas olete kuulnud, et Töötukassa rahastab töötavate inimeste osalemist tööturukoolitustel

ja toetab tasemeõppes õppimist?

 Olen kuulnud võimalusest osaleda tööturukoolitustel

 Olen kuulnud võimalusest saada tasemeõppes osalemise toetust

 Olen kuulnud mõlemast võimalusest

 Ei ole kuulnud -> jätab järgmise küsimuse vahele

 Ei ole kindel -> jätab järgmise küsimuse vahele

2. Millisest allikast Te tööturukoolitustel osalemise võimaluse ja/või tasemeõppes osalemise

toetuse kohta kuulsite? Valige kõik sobivad variandid.

 Tööandjalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Meediast

 Sotsiaalmeediast

 Töötukassa kodulehelt

 Koolitusasutusest

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

3. Milline kanal oleks Teie arvates sellise info saamiseks sobivaim? Valige kuni kolm olulisemat.

 Reklaam sotsiaalmeedias

 Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)

 Info tööandjate kaudu

 Info õppeasutustes ja noortekeskustes

 Info karjäärinõustajatelt

 Kohalikud infopäevad või üritused

 Otseturundus e-posti või SMS-iga

 Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Osalemise takistused ja motivatsioon

4. Mis võib Teie arvates takistada inimesi osalemast tööturukoolitustel või tasemeõppes?

Valige kõik sobivad variandid.

 Inimesed ei tea nendest võimalustest piisavalt hästi

 Sobivaid koolitusi ei ole või neid on liiga vähe

 Motivatsioon õppida on madal

 Töötukassa teenuse kasutamise motivatsioon on madal

 Koolituste ajakava ei sobi

 Koolituste toimumise koht ei sobi

 Kaasnevad kulud (nt transport, lapsehoid) ei võimalda

 Töö- või pereelu ei võimalda osalemist

 Hirm ebaõnnestumise ees

 Varasemad negatiivsed kogemused koolituste või tasemeõppega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

5. Mis võiks Teie arvates tõsta inimeste motivatsiooni tööturukoolitustel osalemiseks või

tasemeõppesse astumiseks? Valige kõik sobivad variandid.

Tööturukoolitustel osalemine Tasemeõppesse astumine

Koolituse maksumuse katmine

/ kõrgem tasemeõppes

osalemise toetus

Paindlik õppeaeg (nt õhtuti

või nädalavahetustel)

Tööandja toetus

Info parem kättesaadavus

Koolituse / õppekava kvaliteet

Koolituse / õppekava

praktilisus

Isiklik huvi

Isiklik vajadus

Muu

6.1.1. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tööturukoolitustel osalema

muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes

valisid eelnevalt selles veerus „muu“] [avatud vastus]

6.1.2. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tasemeõppesse astuma muu

põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid

eelnevalt selles veerus„muu“] [avatud vastus]

Koolitusvalik ja tööturu muutused

6. Kas Teie arvates mõjutavad tööturu muutused (nt automatiseerimine, rohepööre) inimeste

huvi koolitustel osalemise vastu?

 Mõjutavad oluliselt

 Mõjutavad

 Pigem mõjutavad

 Pigem ei mõjuta

 Ei mõjuta

 Üldse ei mõjuta

 Ei oska öelda

7. Kui tõenäoliseks peate, et Teie enda ametialased oskused aeguvad järgmise 2–3 aasta

jooksul?

 Väga tõenäoliseks

 Tõenäoliseks

 Pigem tõenäoliseks

 Pigem ebatõenäoliseks

 Ebatõenäoliseks

 Üldse mitte tõenäoliseks

 Ei oska öelda

8. Kui Teil endal peaks tekkima vajadus osaleda tööturukoolitusel või õppida tasemeõppes,

kas kasutaksite Töötukassa pakutavat toetust?

 Jah, kindlasti kasutaksin

 Tõenäoliselt kasutaksin

 Ei oska öelda

 Tõenäoliselt ei kasutaks

 Kindlasti ei kasutaks

Küsitlusankeet: tööandjad

koolitustoetus, kontrollgrupp

Vastamise keele valik: eesti, vene, inglise (?)

Küsitlusankeet: tööandjad

1. Kui hästi vastas koolitustoetus teie ettevõtte vajadustele?

 Väga hästi

 Pigem hästi

 Pigem halvasti

 Üldse mitte

 Ei oska öelda

2. Kas teil on olnud raskusi sobivate koolituste leidmisega koolitusturul?

 Jah, sobivaid koolitusi on raske leida

 Jah, pakutavad koolitused ei vasta vajadustele

 Ei, sobivaid koolitusi leidub piisavalt

 Ei oska öelda

3. Milliseid takistusi olete sobiva koolituse leidmisel kogenud?

[avatud vastus]

4. Kuidas võiks koolitustoetuse tingimusi muuta, et need arvestaksid paremini erinevate

tööandjate vajadustega?

 Suurem koolitustoetuse kasutamiseks sobivate koolituste valik

 Kõrgem koolituskulude hüvitamise määr

 Kõrgem koolitustoetuse maksimaalne summa töötaja kohta

 Koolitustoetuse võimalus ka lühema kui 6-kuulise töölepingu korral

 Väiksem koolituse miinimummaht (praegu 50 akadeemilist tundi)

 Koolitustoetuse taotlemise võimalus ka tagantjärele, mitte ainult enne koolituse algust

 Lihtsam taotlusprotsess, vähem bürokraatiat

 Paindlikumad nõuded koolituse sisule ja vormile (nt rohkem e-õpet, lühikursusi)

 Võimalus kasutada toetust ka olemasolevate töötajate ümberõppeks ilma töökuulutuse

avaldamise nõudeta

 Selgemad ja kiiremad otsused Töötukassalt

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

5. Kui oluline oli toetuse olemasolu koolitusotsuse tegemisel?

 Väga oluline

 Oluline

 Pigem oluline

 Pigem ei olnud oluline

 Ei olnud oluline

 Üldse ei olnud oluline

 Ei oska öelda

6. Kui koolitustoetust ei oleks saanud, kuidas oleks see mõjutanud Teie otsust töötajatele

koolitusel osalemist võimaldada?

 Oleksin võimaldanud koolitusel osalemist ka ilma toetust saamata

 Oleksin võimaldanud koolitusel osaleda, kuid väiksemas mahus või lühemal koolitusel

 Oleksin võimaldanud osalemist ainult juhul, kui oleksin saanud muu rahastuse

 Tõenäoliselt ei oleks koolitusel osalemist võimaldanud

 Ei oska öelda

7. Mis ajendas teid koolitustoetust kasutama? Valige kõik sobivad variandid.

 Vajadus töötajate oskuste arendamiseks

 Toetuse kättesaadavus

 Töötukassa soovitus

 Koolitusasutuse soovitus

 Muudatused ettevõttes

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

8. Kui keeruliseks (bürokraatlikuks) hindate toetuse taotlemise protsessi?

 Väga lihtne

 Lihtne

 Pigem lihtne

 Pigem keeruline

 Keeruline

 Väga keeruline

 Ei oska öelda

9. Kuidas võiks vähendada tööandjate halduskoormust koolitustoetuse taotlemisel?

[avaneb neile, kes eelnevalt valisid „pigem keeruline“ kuni „väga keeruline“] [avatud vastus]

10. Kuidas saate tööandjana aru, et teie töötajate oskused vajavad arendamist/täiendamist?

Valige kõik sobivad variandid.

 Töötaja vahetu juhi hinnang

 Ebaefektiivne töö

 Koolituste käigus

 Töötukassa nõustamine

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

11. Millist tuge vajate tööandjana koolitusvaliku tegemisel? Valige kõik sobivad variandid.

 Võimalus otsida koolitusi vastavalt ettevõtte tegevusalale

 Nõustamine töötajate oskuste ja koolitusvajaduste kaardistamisel

 Abi koolituse sisulise sobivuse hindamisel (nt kas koolitus vastab töötaja

tööülesannetele)

 Soovitused usaldusväärsete koolitusepakkujate kohta

 Teave koolituste rahastamisvõimaluste kohta (nt Töötukassa toetus)

 Teiste ettevõtete tagasiside erinevatele koolitustele

 Tööjõuturu trendide ja tulevikuvajaduste analüüs

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

12. Mil määral on Töötukassa nõustamine aidanud teil teha otsuseid oma töötajatele sobivate

koolituste valimisel?

 Väga palju

 Pigem palju

 Pigem vähe

 Ei ole üldse aidanud

 Ei oska öelda

13. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppes osalemisse, mis võib viia

karjääripöördeni?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

14. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste

tööülesannetega?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

15. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama töötajate osalemist koolitustel?

[avatud vastus]

16. Kuidas saaks Teie arvates paremini kaasata erinevaid ettevõtteid tööandja koolitustoetust

kasutama?

[avatud vastus]

17. Kuidas hindate koolitustoetuse majanduslikku mõju Teie ettevõttele?

 Väga positiivne

 Positiivne

 Pigem positiivne

 Ei ole mõju olnud

 Pigem negatiivne

 Negatiivne

 Väga negatiivne

 Ei oska öelda

18. Kas koolitustoetus on aidanud suurendada Teie ettevõtte tootlikkust või kõrgema

lisandväärtusega töökohtade osakaalu?

 Jah, oluliselt

 Pigem oluliselt

 Pigem mitte

 Üldse mitte

 Ei oska öelda

Kontrollgrupp: tööandjad

1. Kas olete teadlik Töötukassa koolitustoetusest?

 Jah, väga hästi

 Olen kuulnud, aga ei ole täpselt kursis

 Ei ole teadlik -> jätab järgmise küsimuse vahele

2. Miks Te tööandjana ei ole seda toetust kasutanud? Valige kõik sobivad variandid.

 Ettevõtte vajadustele vastavaid koolitusi ei pakuta

 Ei ole sobivaid koolitusi leidnud

 Ettevõtte töötajad ei soovi koolitustel osaleda

 Ettevõte ei saa tööd töötaja koolitusel viibimise ajaks ümber korraldada

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

3. Mis võib Teie arvates mõjutada tööandjate koolitustoetuse kasutamist? Valige kõik sobivad

variandid.

 Vähene või puuduv teadlikkus koolitustoetuse võimalusest

 Toetuse kasutamise tingimused on liiga piiravad

 Taotlemise protsess on keeruline või aeganõudev

 Koolituse miinimumnõuded (nt maht vähemalt 50 akadeemilist tundi) ei sobi ettevõtte

vajadustega

 Koolituste toimumisajad ei sobi ettevõtte töökorraldusega

 Raske leida sobivat koolitust või koolituspakkujat

 Ebakindlus, kas toetuse taotlemine läheb edukalt

 Koolituse maksumus on liiga suur, isegi koos toetusega

 Ettevõttel puudub hetkel koolitusvajadus

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

4. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppesse, mis võib viia karjääripöördeni?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

5. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste

tööülesannetega?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

6. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama ettevõtte töötajate osalemist

koolitustel?

[avatud vastus]

7. Kas usute, et koolitustoetus võiks aidata suurendada ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema

lisandväärtusega töökohtade osakaalu?

 Jah, kindlasti

 Pigem jah

 Pigem mitte

 Kindlasti mitte

 Ei oska öelda

8. Millised riskid või kulud võivad Teie arvates tööandjale koolitustoetuse kasutamisega

kaasneda? Valige kõik sobivad vastused.

 Koolitus ei vasta tegelikele tööalastele vajadustele

 Töötaja võib pärast koolitust töölt lahkuda

 Koolituse ajaks tuleb töötaja tööülesanded ümber korraldada

 Koolitustoetuse taotlemine on ajamahukas, kuid toetuse saamine pole garanteeritud

 Koolitusele lisanduvad kulud (transport, majutus jm)

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

KÜSITLUSANKEET:

tööturukoolitus koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise

toetamine, kontrollgrupp

Vastamise keele valik: eesti, vene

E-postiga saadetav kutsekiri

Tere!

Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüs“, mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Uuring annab tervikliku ülevaate

töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab,

kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks

kohandada.

Küsitlusankeedile vastamine võtab aega umbes 25 minutit. Kogutud informatsiooni abil saame

väärtuslikku, kogemustel põhinevat sisendit töötust ennetavate teenuste kohta. Seetõttu on

Teie sisend väga oluline! Olete väga oodatud vastama ka juhul, kui Teil nende teenustega

kogemus puudub, sest uuringu õnnestumiseks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja

pilgu.

Kogutud andmed pseudonüümime ning tulemused esitame üldistatud kujul, küsitlusele

vastanud inimesi ei viida vastustega kokku. Uuringus osalemine ei mõjuta teenustel osalemist

ega toetuste saamist ning on vabatahtlik. Ligipääs toorandmetele on vaid uuringu läbiviijatel.

Andmeid hoiustame Tartu Ülikooli turvatud serverites.

Ankeedile vastamiseks vajutage siia: {SURVEYURL}. Ootame Teie vastuseid hiljemalt pp.kk.aaaa.

Kui Teil tekib ankeeti täites küsimusi, aitab RAKE analüütik Ene Tubelt ([email protected]).

Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata!

Uuringus osalemise eest ette tänades

Helen Urmann

uuringu projektijuht

RAKE asejuhataja, Tartu Ülikool

Teadliku nõusoleku vorm küsitluskeskkonnas

[inimesed jõuavad siia, vajutades kutsekirjas olnud linki]

Aitäh, et olete huvitatud uuringus osalemisest!

Uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ tulemusena

valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust

ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust

sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi

paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Uuringu viib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskus RAKE. Ootame küsitlusele vastama vähemalt 1450 tööealist inimest

ja 590 tööandjate esindajat.

Teie arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada

hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Kui Teil endal nende teenustega

kogemust ei ole, on Teie arvamus samuti väärtuslik, sest uuringu jaoks on oluline koguda

sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu.

Uuringus osalemiseks palume Teil täita ankeet, milles on nii valikvastustega küsimusi kui ka

selliseid küsimusi, millele saate vastuse ise kirjutada. Selle ankeedi täitmine võtab aega kuni 25

minutit. Teie meiliaadressi kasutame ainult uuringus osalemisega seotud kirjavahetuseks

(vajadusel saadame Teile lisaks uuringus osalemise kutsele kuni kolm meeldetuletuskirja, kokku

seega kuni neli kirja).

Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on võimalik alati ilma selgitusi

andmata loobuda küsitlusankeedi täitmisest või see katkestada. Uuringus osalemisega ei

kaasne Teile riske ning see ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist.

Küsitlusankeediga kogutud andmed pseudonümiseeritakse. See tähendab, et uuringus

osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber, seotakse vastustest lahti ja seejärel

kustutatakse andmestikust. Nii ei ole otsene vastajate tuvastamine võimalik. Vastajate IP-

aadresse ei salvestata. Andmeid kogutakse ja säilitatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris

(Nextcloud) ning neile pääsevad ligi ainult uuringuga seotud Tartu Ülikooli teadlased,

juurdepääs toorandmetele ja koodivõtmele on ainult RAKE analüütikul Ene Tubeltil. Koodivõtit

hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris. Uuringu lõppemisel augustis 2026 Teie

andmed (sh koodivõti ja e-posti aadress) hävitatakse nii küsitluskeskkonnas kui serveris.

Analüüsi üldistatud tulemusi kasutatakse uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate

teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ raportis ning võidakse kasutada ka teadusajakirjade artiklites.

Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata.

Kui olete nõus osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüs“, siis klõpsake palun nuppu „Järgmine“. Ankeedile vastamist tõlgendatakse kui

nõusolekut uuringus osaleda. Saate oma nõusoleku andmete kasutamiseks teadusuuringutes

tagasi võtta kuni 31. detsembrini 2025, andes sellest allolevatele kontaktidele e-kirja teel teada.

Kui Teil tekib uuringus osalemise ajal täiendavaid küsimusi või vajate tehnilist abi, pöörduge

palun julgesti Ene Tubelti poole ([email protected]).

Kui Teil tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli

inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215.

Kaebustega isikuandmete töötlemise osas palume pöörduda Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected].

Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas

uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat

ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab

käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected]). Uuringu läbiviimine on

saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp.kk.2025) ning uuringu

toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee (otsus 403T-3,

18.08.2025).

Uuringus osalemise eest ette tänades

Helen Urmann, uuringu projektijuht, Tartu Ülikool ([email protected])

Ene Tubelt, küsitlusandmete analüütik, Tartu Ülikool ([email protected])

Taustaküsimused (vastavad kõik neli rühma)

1. Palun märkige oma sugu.

 Mees

 Naine

 Muu

 Ei soovi avaldada

2. Palun märkige oma vanus.

 16–30

 31–40

 41–50

 51–60

 Üle 60

3. Palun märkige, mis maakonnas elate.

 Harjumaa, sh Tallinn

 Hiiumaa

 Ida-Virumaa

 Jõgevamaa

 Järvamaa

 Läänemaa

 Lääne-Virumaa

 Põlvamaa

 Pärnumaa

 Raplamaa

 Saaremaa

 Tartumaa

 Valgamaa

 Viljandimaa

 Võrumaa

4. Palun märkige oma igakuine sissetulek pärast maksude mahaarvamist. (netosissetulek, sh

toetused, hüvitised jm)

 Alla 1000 euro

 1001-1500 eurot

 1501-2000 eurot

 2001-2500 eurot

 Üle 2500 euro

 Ei soovi avaldada

5. Palun valige, milline staatus Teid praegu kõige paremini iseloomustab.

 Töötan

 Õpin

 Töötan ja õpin

 Olen töötu ja otsin aktiivselt tööd

 Olen töötu ja ei otsi aktiivselt tööd

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

6. Palun valige väide, mis sobib Teie kirjeldamiseks kõige paremini. Valige kõik sobivad

variandid.

 Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet

 Mul on terviseprobleemid, kuid need ei sega töötamast

 Mul on vähesed teadmised või oskused tööturul hakkamasaamiseks

 Minu teadmised ja oskused on aegunud ega vasta enam tööturu nõuetele

 Mul puudub erialane koolitus töö jaoks, mida soovin teha

 Mul on raskusi tehnoloogia ja digivahendite kasutamisega

 Mul puudub töökogemus või see on väga vähene

 Minu oskused ja teadmised ei vasta praegusele töösoovile

 Mind ei iseloomusta ükski ülaltoodud väidetest

7. Kas olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest?

 Jah -> avaneb küsimustik teenust saanutele

 Ei -> avaneb küsimustik kontrollrühmale

 Ei tea -> avaneb küsimustik kontrollrühmale

Küsimused teenuseid saanud inimestele

Üldine

8. Märkisite, et olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest. Palun

valige, milline oli Teie haridustase enne selle teenuse kasutamist.

 Vähem kui põhiharidus

 Põhiharidus

 Kutseharidus põhihariduse baasil

 Üldkeskharidus

 Kutsekeskharidus (keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil või

kutsehariduse baasil)

 Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil

 Kõrgharidus

 Muu

 Ei mäleta

9. Kuidas saite aru, et teil on vaja omandada uusi oskusi ja teadmisi või täiendada

olemasolevaid? Valige kõik sobivad variandid.

 Tööandja soovitas

 Karjäärinõustaja soovitas

 Tundsin ise, et ei saa tööga hakkama

 Soovisin töökohta vahetada

 Töötukassa nõustaja soovitas

 Sõber/elukaaslane/abikaasa/lapsed või muu mulle oluline lähedane soovitas

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

10. Kas teil oli keeruline otsustada, millist koolitust või õppekava valida?

 Jah, väga keeruline

 Pigem keeruline

 Pigem lihtne

 Väga lihtne

 Ei oska öelda

11. Kas Töötukassa karjäärinõustamine aitas teil sobivat koolitust või õppekava valida?

 Jah, väga palju

 Pigem aitas

 Pigem ei aidanud

 Ei aidanud üldse

 Ei oska öelda

 Ei saanud nõustamist -> jätab järgmised kaks küsimust vahele (liigub 14. küsimuse

juurde).

12. Kas karjäärinõustamisel arutati töö, õppimise ja pereelu ühildamise teemasid?

 Jah, põhjalikult

 Jah, natuke

 Ei arutatud

 Ei mäleta

13. Kuidas saaks Teie arvates karjäärinõustamist paremaks muuta?

[avatud vastus]

14. Milliseid loetletud teenuseid Te aastatel 2017–2023 kasutasite?

 Tööturukoolitus koolituskaardiga -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused

 Tasemeõppes osalemise toetus -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused

 Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele -> avanevad teenusespetsiifilised

küsimused

 Ei tea/ei mäleta -> teenusespetsiifilised küsimused jäävad vahele

Teenusespetsiifilised küsimused: A – tööturukoolitus

A1. Mis oli Teie peamine põhjus tööturukoolitusel osalemiseks?

 Mul olid vananenud oskused

 Tervise tõttu ei saanud jätkata senisel töökohal

 Soovisin töökohta vahetada

 Soovisin uusi oskusi õppida

 Tööandja soovitas

 Koolitusasutus soovitas osaleda Töötukassa kaudu

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

A2. Millisel koolitusel Te osalesite? Kui osalesite ametialasel koolitusel, valige vastav

õppesuund. Saate valida kõik sobivad variandid.

 Arvutialane koolitus

 Eesti keele koolitus -> avanevad täiendavad küsimused eesti keele koolituse kohta

 Arhitektuur ja ehitus

 Haridus

 Heaolu (täiskasvanute hooldamine, lastehoid, sotsiaaltöö jms)

 Hügieen ja töötervishoid

 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

 Isikuteenindus (sh iluteenindus, majutamine ja toitlustamine, turism jms)

 Kunstid (sh disain, käsitöö, esituskunstid)

 Metsandus

 Tehnikaalad (sh keemiatehnoloogia, energeetika, elektroonika ja automaatika,

mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid jms)

 Tervis (meditsiin, teraapia jms)

 Tootmine ja töötlemine

 Transporditeenused

 Ärindus ja haldus (sh raamatupidamine, turundus, sekretäritöö, hulgi- ja jaekaubandus

jms)

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

A3. Miks valisite just selle koolituse? Valige kõik sobivad variandid.

 Koolitus oli mulle huvitav

 Koolitus toimus mulle sobivas asukohas

 Koolitus toimus mulle sobival ajal

 Soovisin töökohta vahetada

 Tööandja soovitas

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

Küsimused eesti keele koolitusel osalenule

EK1. Vastasite, et osalesite eesti keele koolitusel. Kuivõrd seotud oli eesti keele

õppimine Teie tööga?

 Eesti keele oskus oli olemasoleva töö jätkamiseks vajalik

 Eesti keele oskus oli seotud tööalaste tulevikuplaanidega

 Eesti keele oskus oli seotud ametikohale esitatavate keelenõuetega

 Eesti keele õppimine ei olnud tööga seotud

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

EK2. Kuidas Teil eesti keele koolitusel läks?

 Läbisin koolituse

 Katkestasin koolituse -> avaneb täpsustav küsimus EK2_1.

EK2_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik

sobivad variandid.

 Valitud keeletase oli minu jaoks liiga madal

 Valitud keeletase oli minu jaoks liiga kõrge

 Ma ei olnud koolitajaga rahul

 Koolituse korraldus ei sobinud mulle

 Teiste kohustuste kõrvalt osaledes muutus koormus liiga suureks

 Minu tervis ei võimaldanud jätkata

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

EK3. Miks valisite eesti keele õppimiseks just Töötukassa koolituse, mitte mõne muu

võimaluse? Valige kõik sobivad vastused.

 Koolitus toimus kõige sobivamal ajal

 Koolitus toimus kõige sobivamas kohas

 Koolitus oli tasuta

 Sõbrad/tuttavad/pereliikmed soovitasid

 Mul oli endal varasem positiivne kogemus

 Koolitusel puudus ooteaeg

 Muud koolitused ei olnud kättesaadavad

 Ma ei teadnud muudest võimalustest

 Muu (palun täpsustage: [avatud vastus]

A4.Kui hästi olite enne osalemist teadlik Töötukassa koolitusvõimalustest?

 Mul olid põhjalikud teadmised

 Mul oli võimalustest piisavad teadmised

 Mul olid võimalustest vähesed teadmised

 Ei olnud üldse teadlik

 Ei tea/ei mäleta

A5 .Kust saite infot Töötukassa koolitusvõimaluste kohta? Valige kõik sobivad vastused.

 Tööandjalt

 Töötukassa kodulehelt

 Töötukassa nõustajalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Karjäärinõustajalt

 Meediast (nt ajaleht, raadio, televisioon)

 Sotsiaalmeediast

 Muu (palun täpsustage) [avatud väli]

A6 .Kas teil oli juba enne Töötukassa teenusest teada saamist olemas selge plaan, mida soovite

õppida, milliseid oskusi ja teadmisi arendada?

 Jah, väga selge plaan

 Oli mingi ettekujutus

 Ei olnud plaani

 Ei oska öelda

A7. Milline on Teie arvates tõhus viis inimeste teavitamiseks Töötukassa koolitustest? Valige

kuni kolm olulisemat.

 Reklaam sotsiaalmeedias

 Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)

 Info tööandjate kaudu

 Info õppeasutustes ja noortekeskustes

 Info karjäärinõustajatelt

 Kohalikud infopäevad või üritused

 Otseturundus e-posti või SMS-iga

 Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Teenusespetsiifilised küsimused: B – tasemeõppes osalemise toetus

B1. Millised olid enne tasemeõppes õppimist Teie teadmised tasemeõppes osalemise

toetusest?

 Väga põhjalikud teadmised

 Põhjalikud teadmised

 Pigem põhjalikud teadmised

 Pigem vähesed teadmised

 Vähesed teadmised

 Väga vähesed teadmised/eelnevad teadmised puudusid

 Ei tea/ei mäleta

B2. Kust saite infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta? Valige kõik sobivad vastused.

 Töötukassa kodulehelt

 Karjäärinõustajalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Meediast

 Sotsiaalmeediast

 Õppeasutusest

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

B3. Kas toetuse olemasolu aitas teil tasemeõpet alustada ja lõpetada?

Jah, väga

palju

Pigem aitas Pigem ei

aidanud

Ei aidanud

üldse

Ei oska öelda

Alustamisel

Lõpetamisel

B4. Kuidas Teil tasemeõppes läks? Valige kõik sobivad variandid.

 Läbisin tasemeõppe

 Õpingud veel kestavad

 Katkestasin õpingud -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_1.

B4_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik

sobivad variandid.

 Töö ja õppimise ühildamine oli keeruline

 Perekondlikel põhjustel

 Valitud õppekava osutus liiga raskeks

 Valitud õppekava osutus mulle ebasobivaks

 Terviseprobleemide tõttu

 Kaotasin motivatsiooni -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_2.

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

B4_2. Vastasite, et kaotasite tasemeõppes õppides motivatsiooni

ning katkestasite seetõttu õpingud. Võimalusel palun täpsustage,

mis põhjusel motivatsiooni kaotasite.

[avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt, et katkestasid,

sest kaotasid motivatsiooni]

B5. Kui toetus oleks väiksem, kas oleksite siiski läinud tasemeõppesse?

 Jah, kindlasti

 Pigem jah

 Pigem mitte

 Kindlasti mitte

 Ei oska öelda

B6. Kui tasemeõppes osalemise toetust ei oleks, kas oleksite siiski tasemeõppesse õppima

läinud?

 Kindlasti oleksin õppima läinud

 Pigem oleksin õppima läinud

 Pigem ei oleks õppima läinud

 Kindlasti ei oleks õppima läinud

 Ei oska öelda

B7. Kas toetatavate õppekavade valik mõjutas Teie otsust minna õppima tasemeõppesse?

 Jah, sain valida meelepärase õppekava

 Ei, oluline oli toetusega õppimise võimalus

 Ei, soovisin niikuinii õppima asuda

 Ei oska öelda

B8. Kui asjakohaseks peate 30-päevast tähtaega toetuse taotlemisel?

 Tähtaeg on liiga pikk

 Tähtaeg on piisav

 Tähtaeg on liiga lühike

 Ei oska öelda

B9. Miks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse saamise õigusega inimesed (sh ka

erialase hariduseta või terviseprobleemidega inimesed) seda toetust ei kasuta?

[avatud vastus]

B10. Mis aitaks Teie arvates tõsta tasemeõppes osalemise toetuse õigusega inimeste huvi

tasemeõppes osalemise vastu? Valige kuni kaks kõige olulisemat.

 Paindlikumad õppetingimused

 Suurem rahaline toetus

 Rohkem infot võimaluste kohta

 Tööandja toetus

 Terviseprobleemidega arvestamine

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Teenusespetsiifilised küsimused: D – kvalifikatsiooni saamise toetamine

D1. Mis oli teie peamine põhjus kvalifikatsiooni saamise toetuse taotlemiseks? Valige kõik

sobivad variandid.

 Soovisin tõendada oma olemasolevaid oskusi

 Soovisin saada kutsetunnistust töökoha säilitamiseks

 Soovisin töökohta vahetada ja uues töökohas oli kutsetunnistus vajalik

 Tööandja suunas

 Soovisin kõrgemat palka

 Soovisin paremat ametikohta

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Lõpuküsimused kõigile, kes vastasid 7. küsimusele „jah“

15. Kui rahul olete saadud koolituse sisuga?

 Väga rahul

 Rahul

 Pigem rahul

 Ei rahul ega rahulolematu

 Pigem rahulolematu

 Rahulolematu

 Väga rahulolematu

16. Mis mõjutas teie rahulolu koolitusega kõige rohkem? Valige kuni 2 olulisemat.

 Koolituse sisu

 Koolitaja pädevus

 Õppematerjalide kvaliteet

 Koolituse praktilisus

 Koolituse kestus

 Koolituse toimumise aeg

 Koolitusruumid ja -tehnika

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

17. Palun hinnake koolitusel osalemise mõju järgmistele aspektidele.

Väga

positiivne

mõju

Positiivne

mõju

Pigem

positiivne

mõju

Ei ole

mõju

avaldanud

Pigem

negatiivne

mõju

Negatiivne

mõju

Väga

negatiivne

mõju

Ei

oska

öelda

Minu

majanduslik

toimetulek

Kindlus, et

minu

töökoht

säilib

Minu

tööalane

konkurentsi-

võime

Minu oskuste

tase

Kontrollgrupp: isikud

Teadlikkus ja info levik

1. Kas olete kuulnud, et Töötukassa rahastab töötavate inimeste osalemist tööturukoolitustel

ja toetab tasemeõppes õppimist?

 Olen kuulnud võimalusest osaleda tööturukoolitustel

 Olen kuulnud võimalusest saada tasemeõppes osalemise toetust

 Olen kuulnud mõlemast võimalusest

 Ei ole kuulnud -> jätab järgmise küsimuse vahele

 Ei ole kindel -> jätab järgmise küsimuse vahele

2. Millisest allikast Te tööturukoolitustel osalemise võimaluse ja/või tasemeõppes osalemise

toetuse kohta kuulsite? Valige kõik sobivad variandid.

 Tööandjalt

 Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt

 Meediast

 Sotsiaalmeediast

 Töötukassa kodulehelt

 Koolitusasutusest

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

3. Milline kanal oleks Teie arvates sellise info saamiseks sobivaim? Valige kuni kolm olulisemat.

 Reklaam sotsiaalmeedias

 Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)

 Info tööandjate kaudu

 Info õppeasutustes ja noortekeskustes

 Info karjäärinõustajatelt

 Kohalikud infopäevad või üritused

 Otseturundus e-posti või SMS-iga

 Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Osalemise takistused ja motivatsioon

4. Mis võib Teie arvates takistada inimesi osalemast tööturukoolitustel või tasemeõppes?

Valige kõik sobivad variandid.

 Inimesed ei tea nendest võimalustest piisavalt hästi

 Sobivaid koolitusi ei ole või neid on liiga vähe

 Motivatsioon õppida on madal

 Töötukassa teenuse kasutamise motivatsioon on madal

 Koolituste ajakava ei sobi

 Koolituste toimumise koht ei sobi

 Kaasnevad kulud (nt transport, lapsehoid) ei võimalda

 Töö- või pereelu ei võimalda osalemist

 Hirm ebaõnnestumise ees

 Varasemad negatiivsed kogemused koolituste või tasemeõppega

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

5. Mis võiks Teie arvates tõsta inimeste motivatsiooni tööturukoolitustel osalemiseks või

tasemeõppesse astumiseks? Valige kõik sobivad variandid.

Tööturukoolitustel osalemine Tasemeõppesse astumine

Koolituse maksumuse katmine

/ kõrgem tasemeõppes

osalemise toetus

Paindlik õppeaeg (nt õhtuti

või nädalavahetustel)

Tööandja toetus

Info parem kättesaadavus

Koolituse / õppekava kvaliteet

Koolituse / õppekava

praktilisus

Isiklik huvi

Isiklik vajadus

Muu

6.1.1. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tööturukoolitustel osalema

muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes

valisid eelnevalt selles veerus „muu“] [avatud vastus]

6.1.2. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tasemeõppesse astuma muu

põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid

eelnevalt selles veerus„muu“] [avatud vastus]

Koolitusvalik ja tööturu muutused

6. Kas Teie arvates mõjutavad tööturu muutused (nt automatiseerimine, rohepööre) inimeste

huvi koolitustel osalemise vastu?

 Mõjutavad oluliselt

 Mõjutavad

 Pigem mõjutavad

 Pigem ei mõjuta

 Ei mõjuta

 Üldse ei mõjuta

 Ei oska öelda

7. Kui tõenäoliseks peate, et Teie enda ametialased oskused aeguvad järgmise 2–3 aasta

jooksul?

 Väga tõenäoliseks

 Tõenäoliseks

 Pigem tõenäoliseks

 Pigem ebatõenäoliseks

 Ebatõenäoliseks

 Üldse mitte tõenäoliseks

 Ei oska öelda

8. Kui Teil endal peaks tekkima vajadus osaleda tööturukoolitusel või õppida tasemeõppes,

kas kasutaksite Töötukassa pakutavat toetust?

 Jah, kindlasti kasutaksin

 Tõenäoliselt kasutaksin

 Ei oska öelda

 Tõenäoliselt ei kasutaks

 Kindlasti ei kasutaks

Küsitlusankeet: tööandjad

koolitustoetus, kontrollgrupp

Vastamise keele valik: eesti, vene, inglise (?)

Küsitlusankeet: tööandjad

1. Kui hästi vastas koolitustoetus teie ettevõtte vajadustele?

 Väga hästi

 Pigem hästi

 Pigem halvasti

 Üldse mitte

 Ei oska öelda

2. Kas teil on olnud raskusi sobivate koolituste leidmisega koolitusturul?

 Jah, sobivaid koolitusi on raske leida

 Jah, pakutavad koolitused ei vasta vajadustele

 Ei, sobivaid koolitusi leidub piisavalt

 Ei oska öelda

3. Milliseid takistusi olete sobiva koolituse leidmisel kogenud?

[avatud vastus]

4. Kuidas võiks koolitustoetuse tingimusi muuta, et need arvestaksid paremini erinevate

tööandjate vajadustega?

 Suurem koolitustoetuse kasutamiseks sobivate koolituste valik

 Kõrgem koolituskulude hüvitamise määr

 Kõrgem koolitustoetuse maksimaalne summa töötaja kohta

 Koolitustoetuse võimalus ka lühema kui 6-kuulise töölepingu korral

 Väiksem koolituse miinimummaht (praegu 50 akadeemilist tundi)

 Koolitustoetuse taotlemise võimalus ka tagantjärele, mitte ainult enne koolituse algust

 Lihtsam taotlusprotsess, vähem bürokraatiat

 Paindlikumad nõuded koolituse sisule ja vormile (nt rohkem e-õpet, lühikursusi)

 Võimalus kasutada toetust ka olemasolevate töötajate ümberõppeks ilma töökuulutuse

avaldamise nõudeta

 Selgemad ja kiiremad otsused Töötukassalt

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

5. Kui oluline oli toetuse olemasolu koolitusotsuse tegemisel?

 Väga oluline

 Oluline

 Pigem oluline

 Pigem ei olnud oluline

 Ei olnud oluline

 Üldse ei olnud oluline

 Ei oska öelda

6. Kui koolitustoetust ei oleks saanud, kuidas oleks see mõjutanud Teie otsust töötajatele

koolitusel osalemist võimaldada?

 Oleksin võimaldanud koolitusel osalemist ka ilma toetust saamata

 Oleksin võimaldanud koolitusel osaleda, kuid väiksemas mahus või lühemal koolitusel

 Oleksin võimaldanud osalemist ainult juhul, kui oleksin saanud muu rahastuse

 Tõenäoliselt ei oleks koolitusel osalemist võimaldanud

 Ei oska öelda

7. Mis ajendas teid koolitustoetust kasutama? Valige kõik sobivad variandid.

 Vajadus töötajate oskuste arendamiseks

 Toetuse kättesaadavus

 Töötukassa soovitus

 Koolitusasutuse soovitus

 Muudatused ettevõttes

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

8. Kui keeruliseks (bürokraatlikuks) hindate toetuse taotlemise protsessi?

 Väga lihtne

 Lihtne

 Pigem lihtne

 Pigem keeruline

 Keeruline

 Väga keeruline

 Ei oska öelda

9. Kuidas võiks vähendada tööandjate halduskoormust koolitustoetuse taotlemisel?

[avaneb neile, kes eelnevalt valisid „pigem keeruline“ kuni „väga keeruline“] [avatud vastus]

10. Kuidas saate tööandjana aru, et teie töötajate oskused vajavad arendamist/täiendamist?

Valige kõik sobivad variandid.

 Töötaja vahetu juhi hinnang

 Ebaefektiivne töö

 Koolituste käigus

 Töötukassa nõustamine

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

11. Millist tuge vajate tööandjana koolitusvaliku tegemisel? Valige kõik sobivad variandid.

 Võimalus otsida koolitusi vastavalt ettevõtte tegevusalale

 Nõustamine töötajate oskuste ja koolitusvajaduste kaardistamisel

 Abi koolituse sisulise sobivuse hindamisel (nt kas koolitus vastab töötaja

tööülesannetele)

 Soovitused usaldusväärsete koolitusepakkujate kohta

 Teave koolituste rahastamisvõimaluste kohta (nt Töötukassa toetus)

 Teiste ettevõtete tagasiside erinevatele koolitustele

 Tööjõuturu trendide ja tulevikuvajaduste analüüs

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

12. Mil määral on Töötukassa nõustamine aidanud teil teha otsuseid oma töötajatele sobivate

koolituste valimisel?

 Väga palju

 Pigem palju

 Pigem vähe

 Ei ole üldse aidanud

 Ei oska öelda

13. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppes osalemisse, mis võib viia

karjääripöördeni?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

14. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste

tööülesannetega?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

15. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama töötajate osalemist koolitustel?

[avatud vastus]

16. Kuidas saaks Teie arvates paremini kaasata erinevaid ettevõtteid tööandja koolitustoetust

kasutama?

[avatud vastus]

17. Kuidas hindate koolitustoetuse majanduslikku mõju Teie ettevõttele?

 Väga positiivne

 Positiivne

 Pigem positiivne

 Ei ole mõju olnud

 Pigem negatiivne

 Negatiivne

 Väga negatiivne

 Ei oska öelda

18. Kas koolitustoetus on aidanud suurendada Teie ettevõtte tootlikkust või kõrgema

lisandväärtusega töökohtade osakaalu?

 Jah, oluliselt

 Pigem oluliselt

 Pigem mitte

 Üldse mitte

 Ei oska öelda

Kontrollgrupp: tööandjad

1. Kas olete teadlik Töötukassa koolitustoetusest?

 Jah, väga hästi

 Olen kuulnud, aga ei ole täpselt kursis

 Ei ole teadlik -> jätab järgmise küsimuse vahele

2. Miks Te tööandjana ei ole seda toetust kasutanud? Valige kõik sobivad variandid.

 Ettevõtte vajadustele vastavaid koolitusi ei pakuta

 Ei ole sobivaid koolitusi leidnud

 Ettevõtte töötajad ei soovi koolitustel osaleda

 Ettevõte ei saa tööd töötaja koolitusel viibimise ajaks ümber korraldada

 Muu (palun täpsustage): [avatud vastus]

3. Mis võib Teie arvates mõjutada tööandjate koolitustoetuse kasutamist? Valige kõik sobivad

variandid.

 Vähene või puuduv teadlikkus koolitustoetuse võimalusest

 Toetuse kasutamise tingimused on liiga piiravad

 Taotlemise protsess on keeruline või aeganõudev

 Koolituse miinimumnõuded (nt maht vähemalt 50 akadeemilist tundi) ei sobi ettevõtte

vajadustega

 Koolituste toimumisajad ei sobi ettevõtte töökorraldusega

 Raske leida sobivat koolitust või koolituspakkujat

 Ebakindlus, kas toetuse taotlemine läheb edukalt

 Koolituse maksumus on liiga suur, isegi koos toetusega

 Ettevõttel puudub hetkel koolitusvajadus

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

4. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppesse, mis võib viia karjääripöördeni?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

5. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste

tööülesannetega?

 Toetan väga

 Toetan

 Pigem toetan

 Pigem ei toeta

 Ei toeta

 Ei toeta üldse

 Ei oska öelda

6. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama ettevõtte töötajate osalemist

koolitustel?

[avatud vastus]

7. Kas usute, et koolitustoetus võiks aidata suurendada ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema

lisandväärtusega töökohtade osakaalu?

 Jah, kindlasti

 Pigem jah

 Pigem mitte

 Kindlasti mitte

 Ei oska öelda

8. Millised riskid või kulud võivad Teie arvates tööandjale koolitustoetuse kasutamisega

kaasneda? Valige kõik sobivad vastused.

 Koolitus ei vasta tegelikele tööalastele vajadustele

 Töötaja võib pärast koolitust töölt lahkuda

 Koolituse ajaks tuleb töötaja tööülesanded ümber korraldada

 Koolitustoetuse taotlemine on ajamahukas, kuid toetuse saamine pole garanteeritud

 Koolitusele lisanduvad kulud (transport, majutus jm)

 Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]

Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs

Andmekaitsetingimused

1. Vastutav töötleja

Teadusuuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“

analüüsisikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, e-post [email protected])

Volitatud töötleja

Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post [email protected])

on uuringu isikuandmete volitatud töötleja.

2. Andmetöötluse eesmärk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu

Ülikooli (volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja

kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate

meetmete teenuste asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste

kohta püstitatud hüpoteese. Käesoleva uuringu fookus keskendub teenuse sihtrühmadele ning

kõik selle uuringu tegevused keskenduvad nende spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste

kaardistamisele. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 – 31.12.2023 osutatud töötust

ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud sihtrühmi aga ka teenust

mittekasutanud isikuid.

3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus

Uuringus kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsi meetodeid, mis hõlmavad nii

kvantitatiivseid (veebiküsitlus, agregeeritud registriandmete analüüs) kui ka kvalitatiivseid

(intervjuud ja dokumendianalüüs, aruteluseminarid, ekspertpaneel, persoonad) andmeanalüüsi

meetodeid, et tagada kvaliteetne tulemus.

Uuringu isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on:

1. Andmesubjekti kohta asutustest, olemasolevast andmekogust saadud andmed -

isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel (andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete

töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning

lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid).

2. Intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku alusel.

Uuringu kooskõlastamiseks on Tartu Ülikooli saatnud taotluse inimuuringute eetika komiteele

ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmed kustutatakse 4 kuud pärast uuringu lõppemist,

hiljemalt 19.08.2026.

4. Isikuandmete saamine ja edastamine

Asutused, kellelt ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks:

Eesti Töötukassa (töötust ennetavate teenuste kasutajad 01.05.2017-31.12.2023 ja tuvastatud

vähenenud töövõimega teenust mittekasutanud isikud seisuga 31.12.2023)

Rahvastikuregister (Eesti elanikkonna andmed seisuga 31.12.2023)

Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid ülikool kolmandatele isikutele ei edasta.

5. Isikuandmete koosseis

Uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1. ees- ja perenimi

2. kontaktandmed (e-post, telefon)

3. intervjuude ja ankeetküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed

Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult veebilehelt kättesaadavaid andmeid

(eelkõige e-posti aadressid ja telefoninumbrid). Isikukoode kasutatakse ainult andmete

sidumiseks Eesti Töötukassa ja Rahvastikuregistri vahel kontrollrühma moodustamise

eesmärgil, et välistada töötuste ennetavaid teenuseid kasutanud isikud. Lisaks kasutab Eesti

Töötukassa isikukoode tuvastatud vähenenud töövõimega isikute selekteerimiseks, kes ei ole

töötust ennetavaid teenuseid kasutanud. Need isikud lisatakse samuti kontrollrühma. Tartu

Ülikoolil puudub ligipääs neile andmetele ega töötle neid andmeid.

6. Andmesubjekti õigused

Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.

Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus:

1) Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda

tema kohta kogutud isikuandmetega.

2) Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist.

3) Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb

nõusolekul. See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse

seaduslikkust.

4) Õigus nõuda töötlemise piiramist.

5) Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta.

Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun

vastutava uurija poole e-posti aadressil: [email protected]

Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus

isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Tartu Ülikooli

andmekaitsespetsialisti poole [email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post

[email protected], tel 627 4135)

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee

________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Ülikooli 18a https://ut.ee/et/sisu/ 50090, Tartu inimuuringute-eetikakomitee

Protokolli number: 403/T-3 koosolek: 18.08.2025 Komitee koosseis:

Esimees Aime Keis Aseesimees Kristi Lõuk

Tartu Ülikool, eetikakomitee esimees Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant

Liikmed

Diva Eensoo Katrin Kaarna Kalle Kisand Malle Kuum Maire Peters Raivo Puhke Atko-Sulhan Remmel Anna-Liisa Tamm Anni Tamm Maarja Torga

Tervise Arengu Instituut, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Tartu Tervishoiu Kõrgkool, professor Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik

Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Vastutav uurija (asutus): Helen Urmann (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Lossi 36, Tartu)

Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avalduse kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika

komiteelt, 29.08.2025 2. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm eesti ja vene keeles, 29.08.2026 3. Intervjuu küsimustikud eesti ja vene keeles, 29.08.2025 4. Ankeetküsitluse kava eesti ja vene keeles, 29.08.2025 5. Uuringu läbiviijate CVd (H. Urmann, M. Mägi, S. Trankmann, E. Tubelt, A. Saaroja, A.

Võrk) Uurimistöö lõpp: 31.05.2026

Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/

2

Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud.