Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.08.2025

Meie 26.09.2025 nr 9.3-2/25/6750-2

Saku valla Kirdalu küla Servami ja

Uuskami maaüksuste ning lähiala

detailplaneering ja KSH

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel

seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) koostamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise ja lähteseisukohtade andmise otsuse eelnõu.

KC Energy OÜ on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja esmase eskiislahenduse,

millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kirdalu küla Servami ja Uuskami

maaüksustel gaasielektrijaama kavandamiseks. Planeeringuala asub Saku vallas Kirdalu külas

Kiisa alajaama ja avariireservelektrijaama vahetus läheduses. Planeeritav ala koosneb Servami

ja Uuskami ning Tallinna-Rapla raudtee 920 maaüksustest. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on Servami ja Uuskami kinnistutele ehitusõiguse määramine kuni 100 MW võimsusega

gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate hoonete, seadmete, rajatiste ja

taristuga. Detailplaneeringuga antakse ka kogu planeeringuala ulatuses tehnovõrkude (küte,

vesi, elekter, kanalisatsioon, side) ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 29,7 ha,

gaasielektrijaama projektiala kokku hõlmab umbes 1,25 ha. Elektrijaama primaarenergia kütus

on maagaas/biometaan. Primaarenergia vajadus on 220 MW (maagaasi/biometaani puhul 23 tuh

Nm³/h). Alternatiivkütusena võib tulevikus kasutusele tulla vesinik. Hetkel on koostatud kaks

lahendusskeemi, kus on näidatud kaks võimalikku gaasielektrijaama asukohta, esimene Servami

katastriüksusel ja teine Uuskami katastriüksusel. Kontaktvööndis esinevad käesoleval ajal

metsamaad, põllumaad ning planeeringuala vahele jääb ka planeeritud Rail Balticu

trassikoridori ala. Planeeringuala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi

alaga. Mõlemale kinnistule ulatub ka ökodukti piiranguvöönd. Planeeringuala läbib läänepool

AS-50 elektriõhuliini 1-20 kV (keskpingeliin) kaitsevöönd, Paide – Kiisa elektriõhuliini 220-

330 kV (kõrgepingeliin) kaitsevöönd ning Rakvere – Kiisa elektriõhuliini 220-330 kV

(kõrgepingeliin) kaitsevöönd. Planeeringualast u 190 m kaugusel läänesuunas paikneb

Kõrnumäe täiteliivamaardla 19 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Saku valla

üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustusega alal, kuhu maakasutuse

juhtotstarvet ei ole määratud.

2(4)

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Saku vallas, Kirdalu külas, Servami ja Uuskami

kinnistutel gaasielektrijaama detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekust. KSH

eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid,

kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on

mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel

korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks

tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid. Gaasielektrijaama käitamisega kaasnevateks

peamisteks mõjudeks on mõju õhukvaliteedile ja müra.

 Gaasielektrijaama prognoositavaks maksimaalseks tööajaks on kuni 6000 tundi aastas.

Tegu on konservatiivse prognoosiga. Planeeringust huvitatud isiku hinnangul võib

tööaeg olla oluliselt väiksem (u 1500 tundi).

 Planeeringualal asuv keskpinge õhuliin asendatakse maakaabliga. Jaagu soon

asendatakse ~145 m ulatuses toruga (täpsustub edasistes etappides).

 Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni arengukavale.

 Antud planeeringuala puhul on eripäraks asjaolu, et samas piirkonnas paikneb juba

olemasolev Elering AS Kiisa avariielektrijaam. KOTKAS heiteallikate registri andmetel

asub planeeringualast umbes 200 m kaugusel läänesuunas Elering AS Kiisa (luba nr

KKL/321813) avariireservelektrijaama diislikütuse mahutid (3000 m3 ja 4000 m3) (kood

nr HEIT0009460, HEIT0009459, HEIT0009458, HEIT0009457). Samuti jääb sinna

Kolbmootori Wärtsilä 20V34DF korstnad koondaallikana (27 tk) (kood nr

HEIT0011406). AS Elering käitab 250 MW elektrilise võimsusega

avariireservelektrijaama (edaspidi AREJ). Füüsiliselt paikneb käitises 2 jaama: 110MW

(12 mootorit) ja 140MW (15 mootorit). Iga mootor eraldi töötab kuni 499 tundi aastas.

See tähendab, et AREJ võib teoreetiliselt töötada väikesel koormusel nt 1-2 mootorit

pidevalt.

 Lisaks piirkonnas olemasolevale avariielektrijaamale ja käesoleva eelhinnangu objektiks

olevale gaasijaamale on gaasielektrijaam kavandatud ka Saku valda Kirdalu külla Jaago

maaüksusele, mis asub planeeringualast u 450 m kaugusel edelasuunas. Antud

gaasijaama osas on Saku Vallavolikogu 15.05.2025. a otsusega nr 17 algatatud

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning antud lähteseisukohad.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jaago kinnistul ehitusõiguse määramine kuni

400 MW võimsusega gaasielektrijaama püstitamiseks koos selle juurde kuuluvate

hoonete, seadmete, rajatiste ja taristuga.

 Gaasielektrijaam on kavandatud perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda.

Planeeringuala vahelisel alal asub kavandatav Rail Balticu raudteetrassi „Kangru – Harju

ja Rapla maakonna piir“ koridor. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja

Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamisel on koostatud

keskkonnamüra hinnang. Müraallikatena on käsitletud perspektiivset Rail Balticu

raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset

rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil. Müratasemete arvutused on teostatud 2 meetri

kõrgusel maapinnast, mis iseloomustab inimese kuulmise kõrgust. Mürahinnangu alusel

on planeeringuala kavandatava raudtee mürast olulisel määral mõjutatud.

 Kavandatava tootmismaa puhul ei ole tegu müratundliku alaga, seega elektrijaama

rajamist perspektiivselt kõrge müratasemega piirkonda võib pidada pigem heaks

valikuks. Samas tuleb arvestada, et ka gaasielektrijaam ise on piirkonna jaoks uus

müraallikas. Elektrijaamad omavad mitmeid müraallikaid (jahutussüsteemid,

suitsugaaside süsteemid jms). Planeeringu algatamistaotluse materjalide ja huvitatud

isikult saadud info kohaselt ulatub seadmete käitamisel müratase seadmest 10 m

kaugusel kuni 60-65 dB-ni. Arvestades, et kõik elamud jäävad rohkem kui 600 m

kaugusele võib hinnanguliselt vaba helivälja tingimustel müra levikut arvesse võttesse

eeldada elamualadel müra normtasemete täitmist. Lähiala elamualade puhul tuleb aga

arvestada, et lisaks planeeritavale gaasielektrijaamale mõjutab neid ka olemasolev Kiisa

3(4)

Avariielektrijaam ja Kiisa alajaam, ehitusjärgus olev Jaago salvestusjaam ning

kavandatav Jaago gaasielektrijaam. Planeeringu koostamisel on vajalik mürahinnangu

koostamine, mis arvestab ka olemasolevaid piirkonna müraallikaid ja kavandatavaid

täiendavaid allikaid.

 Arvestades võimalikku müra koosmõju, tuleb edasistes etappides hinnata müra

koosmõju modelleerimise teel ning vajadusel rakendada tehnilisi või planeeringulisi

meetmeid (nt müratõkkeseinad, hoonestuse kavandamine müra suhtes vastupidavaks,

töögraafikute optimeerimine) müra normtasemete tagamiseks.

 Samuti on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel

lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu, siis on ebatõenäoline

liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

 Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala

valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike

valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada

ümbritsevate hoonete ja rohevõrgustiku paiknemist. Järgida tuleb põhimõtet, et

valgustada tuleb objekte mille valgustamine on vajalik ja vältida ebavajalikku

valgusreostust.

 Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist vibratsiooni või lõhnahäiringu

tekkevõimalust. Elektrijaama seadmetega kaasneb vibratsiooni teke, kuid tegu on pigem

töökeskkonna ohuteguriga kui vibratsiooniga, mille puhul oleks oodata selle kandumist

elamualadeni.

 Õhukvaliteedi ja müra normtasemete tagamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju

tervisele.

Eelhinnangu koostamisel leiti, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist

ja võimalikku koosmõju teiste olemasolevate ja kavandatavate tööstusobjektidega piirkonnas ei

saa välistada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

negatiivset keskkonnamõju. Saku Vallavolikogu on kaalutusõigust rakendades otsustanud

algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering ning algatada KSH, mille käigus

hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning kumulatiivseid

mõjusid seoses piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate elektritootmisega seotud

objektidega.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning nõustub KSH algatamise vajalikkusega.

Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Arvestada, et planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega

aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Vajadusel modelleerida

ka planeeritavate müraleevendusmeetmete tõhusust.

 Amet nõustub, et planeeringu koostamisel on vajalik mürahinnangu koostamine, mis

arvestab ka olemasolevaid piirkonna müraallikaid ja kavandatavaid täiendavaid allikaid.

Tuleks teha selgeks, kas müra on oma olemuselt muutlik (suvi/talv, töörežiimid jmt) ning

vajadusel peaks mürahinnang sisaldama ka võimalikku halvimat olukorda.

 Mürahinnangu koostamisel arvestada ka rajatava ökodukti võimalike mõjudega

piirkonnas levivale mürale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

4(4)

Karmen Põld

54840193 [email protected]