Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/25/6761-2 |
Registreeritud | 25.09.2025 |
Sünkroonitud | 29.09.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Vabaduse väljak 7
15198, Tallinn
Teie 29.08.2025 nr 3-2/2294-1
Meie 25.09.2025 nr 9.3-1/25/6761-2
Lagedi tee 11, 11a ja 11c kinnistute
detailplaneering
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Lagedi tee 11, 11a ja 11c
kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritaval maa-alal asuvate Lagedi tee 11, 11a ja
11c kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja jagamine kokku kuni 20 krundiks: 4 kuni
9 äri- ja tootmismaa, 6 transpordimaa, 3 üldkasutatav maa ja 2 tootmismaa. Planeeringu eesmärk
on moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kuni 4- korruseliste äri- ja
tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse detailplaneeringus üldised
maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Planeeritava maa-ala suurus on 9,75 ha. Planeeritava
ala kaguküljel kulgeb raudteetrass. Planeeritavat ala läbivad kõrgepinge õhuliinid
(kaitsevööndiga 10+10m), keskpinge kaablid (kaitsevööndiga 1+1m), madalpinge õhuliin
(kaitsevööndiga 2+2m). Planeeringuala lõunaosas asub ligikaudu 1,6 ha ulatuses
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi
passiivsel tarbevarul. Maardlal asuv planeeringuala külgneb lõunast ja idast olemasoleva
raudtee, olemasoleva tee ja Tallinna ringteega. Planeeringu lahendusettepanek on välja töötatud
lähtudes planeeritava maa-ala kontaktvööndisse jäävate ettevõtlus- ja tööstusalade
planeeringutest. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav maa-ala kahe
erineva juhtotstarbega maa-alale: ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve
ning roheala. Käesolev planeering on vastavuses kehtestatud „Lasnamäe tööstusalade
üldplaneeringu“ lahendusega. Planeeritavale alale on kavandatud äri-ja tootmishooned ning
Pirita jõe äärne ala on jäetud hoonestamata rohealaks.
Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:
Lagedi tee 3b, 9a, 11, 11a, Tallinn radoonitaseme määramine maapinnas ning
radooniohtlikkuse hinnang (Radoonitõrjekeskus, 23.07.2012). Mõõtetulemuste põhjal
ulatub radoonitase kuni 80 kBq/m³, paiknedes kõrge radooniriskiga piirkonnas.
Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:
Piirkond Lagedi tee ja Pirita jõe vahel jääb müra mõju tsooni, mida tekitavad
autotransport maanteedel ja ristmikul, rongiliiklus Muuga sadamasse suunduval
raudteelõigul ja lennuliiklus.
2(4)
Müra suhtes tundlikke sotsiaalobjekte ei ole müra tsooni kavandatud.
Planeeringu realiseerijal on kohustus tulenevalt riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest võtta tarvitusele meetmed müra normtasemete tagamiseks. Maanteeamet on
planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee
omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik
leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda arendajal.
Arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Kinnistu välisterritooriumil leviva tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevusega
kaasneva müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71"Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatud müra
normtasemetele.
Hoonete projekteerimisel arvestada radooniohuga ning kasutada komplekslahendust,
s.o. vundamendi tuulutussüsteeme ning radoonikilet. Vundamenti läbivad
kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Ruumidesse projekteerida hea
ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist EVS 840:2023
"Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes".
Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb hoonete projekteerimisel (vundamendid,
seinad, aknad jms) arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku
vibratsiooni ning müraga. Arendajal ja planeeringu kehtestajal tuleb hinnata
olemasolevat olukorda ning vajadusel leevendavaid meetmeid rakendada. AS Eesti
Raudtee ei võta endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon)
leevendamiseks. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda arendajal või
planeeritud kruntide igakordsetel omanikel.
Tööstushoonete laoplatside ja ärihoonete vahele rajada haljastusega puhvertsoonid.
Alajaamad kavandada võimalusel äri-ja laohoonete mahtu, tagades neile ööpäevaringse
juurdepääsu avalikult tänavalt.
Avalikele kinnistutele kavandatud sõidu- ja kõnniteed valgustatakse. Valgustamiseks
kasutatakse LED-lampidega valgusteid, millised paigaldatakse 8-10 m kõrgusele.
Valgustid peavad olema energiasäästlikud ning ei tohi tekitada valgusreostust.
Planeeringuala jääb kavandatava Rail Baltic trassikoridori puhveralasse.
Arendajal on kohustus järgida nõudeid Ehitusseadustiku §73 sätestatud raudtee
kaitsevööndi ulatuses ning raudtee kaitsevööndis kehtivaid piiranguid.
AS-il Eesti Raudtee on perspektiivses plaanis kavandatud Lagedi-Maardu raudteeharul
teise peatee ehitamine olemasolevast teest 10 meetri kaugusele (planeeringuala poole)
koos uue raudteesillaga üle Pirita jõe, millega seoses laieneb perspektiivis raudtee
kaitsevöönd 10 meetri võrra. Kaitsevöönd ulatub planeeringualal olemasolevast raudtee
teljest perspektiivselt 40 meetri kaugusele.
Raudteeveeremist tingitud müra ja vibratsiooni leevendavate meetmete tagamiseks
piirneval raudteemaa kinnistul tuleb arvestada võimalikku raadamise vajadust tulevikus,
et tagada tehniliste- ja ohutusnõuete täitmine.
Planeeritavat ala läbib Elektrilevi 10 kV õhuliin (Aiaotsa fiider), milline asendatakse 10
kV 10 kV kaabelliiniga kogu ümbertõstetava liini ulatuses.
Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu
materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.1 Nõuded hoonete ehitusprojektide
koostamiseks on kirjutatud: „Äri- ja tootmismaade planeerimisel käesolevasse
piirkonda, tuleb arvestada, et sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42, § 5,,
Välismüra normtasemed hoonestatud ja hoonestamata aladel" lõige 5 punkt 2 alusel ei
või kavandatavate ettevõtete tegevusest tingitud müratase kinnistute
välisterritooriumitel ületada 60 dBA päevasel ajal ja 45 dBA öisel ajal ning naabrusesse
jäävatel linnade ja asulate looduslikel puhkealadel (näit. pos 20) ei või ettevõtete tööst
3(4)
tingitud müratase ületada 55 dBA päevasel ajal ja 40 dBA öösel.“ Samas punktis on
välja toodud veel järgnev: „Ärihoonete planeerimisel olemasoleva elamumaa (pos 34)
kõrvale tuleb tehnoseadmete valikul ja paigutamisel arvestada, et SM 04.03.2002.a
määrus nr 42 § 7,,Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes ja hoonete
välisterritooriumil" punkt 1.2 alusel ei või elamu välisterritooriumil tehnoseadmete tööst
põhjustatud müra ületada 50 dBA päeval ja 40 dBA öisel ajal.“ Detailplaneeringu
seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 42). Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tänaseks
päevaks reguleerib välisõhus levivat müra atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, mis jõustus 01.02.2017 (edaspidi KeM
määrus nr 71). SoM määruses nr 42 olid toodud müra normtasemed siseruumidele. Amet
juhib tähelepanu asjaolule, et SoM määrus nr 42 on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel
planeerimisel arvestada rahvatervise seaduse alusel kehtestatava uue siseruumi
füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määrusega.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.1 Nõuded hoonete ehitusprojektide
koostamiseks on kirjutatud: „Elanike häirivuse riski vähendamiseks tuleks ärihoonete ja
elamumaa vahele näha kõrghaljastusega puhverala.“. Amet on seisukohal, et peamiseks
mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele
võimalikult suure puhverala jätmine. Sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on
oluline müraallikate paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning
see võib olla sõltuv aastaajast.
Planeeringuala läheduses asub elamumaa. Arvestada, et planeeritavalt alalt lähtuvad
müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1
toodud normtasemeid. Vajadusel rakendada müra leevendusmeetmed.
Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest
põhjustatud müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu
müra ja vibratsiooni levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik
hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad
lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga
veokid külmemal ajal, teenindava transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete
müra, töökeskkonna ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv.
Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud
olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist).
Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine
müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega
tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke
rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse
müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle
leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise
kaudu.
Projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda standardist EVS 842:2003 "Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.1 Nõuded hoonete ehitusprojektide
koostamiseks viidatakse ka välisõhu kaitse seadusele. Amet juhib tähelepanu, et välisõhu
kaitse seadus on alates 01.01.2017 kehtetu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Karmen Põld
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Karmen Põld
54840193 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|