Vastuskiri

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“

eelnõu juurde

1. Eesmärk ja sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse alusharidusseaduse § 4 alusel.

Alusharidusseadus (edaspidi AHS) asendab koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS)

ning sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse

kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel ning munitsipaal- ja

eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid)

tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.

Seaduse muudatus toob kaasa seniste sotsiaalteenust pakkuvate lastehoidude ja haridusteenust

pakkuvate lastesõimede nõuete ühtlustamise ühetaoliseks haridusteenuseks. Eelnõu kohaselt on

lastehoid õppeasutus kuni seitsmeaastastele lastele. Lasteaed on õppeasutus kolme- kuni

seitsmeaastastele lastele. Selle muudatusega tuuakse seni sotsiaalvaldkonnas tegutsenud

lastehoiud haridusvaldkonda Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse. Määrust

kohaldatakse lastehoiule ja lasteaiale (edaspidi koos õppeasutus) olenemata nende

omandivormist ning ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli lasteaia osale.

Kehtiva õiguse kohaselt on lastehoiud ja lasteaiad kohustatud täitma järgmistest õigusaktidest

tulenevaid tervisekaitsenõudeid:

1. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse

maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“.

2. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses

lasteasutuses ja koolis“.

3. Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses

tervise edendamisele ja päevakavale“.

4. Sotsiaalministri 13.02.2016 määrus nr 411 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele”

Ülalnimetatud määrustes sätestatud nõuded on mõnel puhul ebamõistlikud või aegunud ning ei

arvesta kaasaegsete ehituslike võimalustega. Samuti ei ole rakendamise perioodil tekkinud

selget arusaama, mis on teatud nõuete eesmärk. Lisaks ei ole eespool nimetatud määrustega

mõistlik dubleerida juba ehitusseadustikus (edaspidi EhS) või teistes seadustes sätestatud

nõudeid (näiteks ehitisele esitatavad nõuded ja tuleohutusnõuded), mis kehtivad neile viitamata.

Seoses KELSi kehtetuks tunnistamisega muutuvad ülalnimetatud määrused kehtetuks. AHSi

alusel § 4 kohaselt kehtestab õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu

toetamiseks, tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks

korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks Vabariigi Valitsus määrusega. Selle alusel

kehtestatakse käesoleva määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

õppeasutustele ja nende maa-alale, hoonetele, sisustusele, rajatistele, ruumidele ning

päevakavale, vigastuste ennetamisele, tervise edendamisele ja päevakavale. Võrreldes kehtivate

nõuetega keskendub eelnõu lapse arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste

loomisele, nõuded on sõnastatud vähem detailselt, et vältida ülereguleerimist ning võimaldada

õppeasutustel korralduslikke lahendusi kujundada vastavalt oma eripärale ja riskianalüüsile.

2

See lähenemine toetab paindlikkust ja professionaalset autonoomiat, säilitades samal ajal

fookuse laste heaolul, turvalisusel ja arenguvõimalustel.

Eelnõu eesmärk on kehtestada õppeasutustele ühtsed nõuded maa-alale, hoonetele, sisustusele,

rajatistele, ruumidele ning päevakavale, haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele. Õpi- ja

kasvukeskkonna nõuete kehtestamine õppeasutustele on oluline, et tagada laste terviklik areng,

turvalisus, õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteet. See aitab luua keskkonna, kus lapsed saavad

kasvada, õppida ja areneda parimal võimalikul viisil.

Eelnõu eesmärk on kaasajastada kehtivaid nõudeid ning leevendada nõudeid, mis on liiga

ranged, raskesti täidetavad või liiga detailsed. Samuti on püütud määruse sõnastamisel lubada

suurem paindlikkus ja lähtumine riskianalüüsi tulemustest. Ettepaneku probleemi

lahendamiseks tegid Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium, lähtudes

seoses seaduste uuenemisega ka määruste uuendamise vajadusest ning laekunud päringutes

kirjeldatud muredest. Eelnõu väljatöötamine toimus koostöös Sotsiaalministeeriumi

tervisevaldkonna esindajatega ning kaasati ka Kultuuriministeeriumi, Terviseameti ja Tervise

Arengu Instituudi esindajad ning lasteaia pidajad ja alushariduse korraldamisega seotud isikud.

AHS alusel kehtestatavad õpi- ja kasvukeskkonna nõuded sisaldavad seni rahvatervise seaduse

alusel kehtestatud määrustega analoogseid nõudeid, mille kohaselt õpi- ja kasvukeskkond ning

õppe- ja kasvatuskorraldus (sätestatud alushariduse riiklikus õppekavas) peab olema laste

tervist toetav.

Eelnõuga ei muudeta nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes rangemaks, kuid säilitatud on

põhimõte, mille kohaselt peab pidaja järjepidevalt jälgima asutuse õpi- ja kasvukeskkonda ning

võtma kasutusele meetmed nõuete tagamiseks. Määruses on endiselt nõuded, mis on kõige

olulisemad lapse arengu toetamiseks ja turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks.

Eelnõu sätestab nõuetega vastavusse viimiseks üleminekutähtajad. Eelnõu järgi jõustub

Vabariigi Valitsuse määrus “Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded” 1.

septembril 2025. aastal, mil jõustub AHS.

1.1. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi ja

Päästeameti esindajad. Lisaks osalesid eelnõu koostamises Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti

Lastekaitse Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade

Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, MTÜ Hea Algus, Eesti

Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lastehoidude Liit, Eesti

Eripedagoogide Liit ning Eesti Logopeedide Ühing, MTÜ Lapsed Õue.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika

asekantsler Liina Põld ([email protected], telefon 735 4050), üldhariduspoliitika osakonna

juhataja Ülle Matsin ([email protected], telefon 735 0149), alushariduse valdkonna juht Maila

Rajamets ([email protected]), telefon 735 0667), sama valdkonna peaekspert Heli

Mäesepp (teenistusest lahkunud) Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik

Annemari Linno (teenistusest lahkunud) ning sama osakonna nõunik Marilin Lutsoja

([email protected], telefon 586 67485).

3

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika õigusnõunik Kristel Möller ([email protected], 735 0102).

1.2. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist.

Esimene peatükk sätestab määruse üldsätted, teine peatükk sätestab nõuded õppeasutuse

füüsilisele keskkonnale, kolmas peatükk sätestab nõuded riskianalüüsile ja tervise

edendamisele, neljas peatükk sätestab nõuded õppeasutuse päevakavale, viiendas peatükis on

sätestatud määruse rakendamine ja jõustumine.

Eelnõuga on mõningaid seni kehtinud nõudeid leevendatud, nt hügieeniruumide sisustuse osas.

Lisaks on suurendatud paindlikkust ruumide suuruse osas, andes siinkohal suurema

kaalutlusõiguse õppeasutuse pidajale ja juhile läbi riskianalüüsi. Samuti võimaldatakse

edaspidi, et õppeasutus võib asuda hoone kolmel korrusel, mitte ainult kahel, nagu senine

määrus nõuab. Samuti nõuab kehtiv määrus, et renoveerimise ajaks tohib määruse nõuetele

mitte vastavaid asendusruume kasutada vaid kahe kuu jooksul. Arvestades õppeasutuste ja

kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) tegelikke vajadusi ja lähtudes mõistlikkuse

põhimõttest ning kooskõlastusringi tagasisidest (remondi kestus ületab üldjuhul kahe kuu

pikkuse perioodi) pikendasime seda aega kuue kuuni. Laste une-ja puhkeaja suhtes lubame

suuremat paindlikkust ja toetame eelkõige vanemate laste puhul vaiksete tegevuste tegemise

võimalust magamise asemel. Oluline on siinjuures paindlikkus, et lapse vajadused saaks tagatud

nii suurema unevajadusega lastel kui ka neil, kes päevast und enam ei vaja. Kliimamuutusi

arvesse võttes oleme lisanud sätte, et sooja ilma korral peab ka õues olema kättesaadav

joogivesi. Ahiküttega õppeasutustes nõutakse lisaks suitsuanduri kasutamisele ka vingugaasi

andurite kasutamist. Kuna paljudes uutes õppeasutustes ei toimu einestamine enam

rühmaruumides, vaid eraldi einestamisruumides, siis on lisatud üldnõuded

einestamisruumidele. Kui ei ole eraldi einestamisruumi, pakutakse lastele toitu rühmaruumis

või õuelasteaia puhul õues einestamisalal. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud

regulatsioon, mis on olemas juba teistes õigusaktides ning seega ei ole dubleerimine vajalik, nt

kahjulike organismide tõrjet puudutavad punktid, mis on reguleeritud biotsiidiseaduses,

tervisetõendit puudutavad punktid, mis on reguleeritud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduses ning toitlustamist käsitlevad sätted, mis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruses

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja

projektlaagris“.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Eelnõu § 1 lõige 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse lapse arengu toetamiseks, tervise

kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike

tingimuste loomiseks nõuded lastehoiu ja lasteaia maa-alale, hoonetele, sisustusele, rajatistele,

ruumidele, vigastuste ennetamisele, tervise edendamisele ning päevakavale.

Eelnõu sätestab nõuded, millele peab lastehoid ja lasteaed vastama alates esimesest tegevuse

alustamise päevast.

4

Eelnõu § 1 lõige 2 sätestab, et määrust kohaldatakse lastehoiule ja lasteaiale (edaspidi koos

õppeasutus) olenemata nende omandivormist ning ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli

lasteaia osale. Seega kui sättes nimetatakse terminit „õppeasutus“, kohaldub vastav nõue nii

lastehoiule kui lasteaiale, sealhulgas õuelastehoiule ja õuelasteaiale. Kui sättes nimetatakse

„lasteaed“, kohaldub vastav nõue vaid lasteaiale. Kui sättes nimetatakse „lastehoiud“, kohaldub

vastav nõue vaid lastehoiule. Kui sättes nimetatakse „õuealasteaed“ või „õuelastehoid“,

kohaldub vastav nõue vastavalt vaid õuelasteaiale või õuelastehoiule.

Eelnõu § 1 lõige 3 reguleerib, et õppeasutusele, mis asub enne 1940. aastat kasutusele võetud

ja planeeringu kohaselt miljööväärtuslikku keskkonda kuuluvas hoones või hoones, mis on

tunnistatud mälestiseks, asub muinsuskaitsealal või kuulub UNESCO maailmapärandi

nimekirja vastavalt muinsuskaitseseadusele ning õuelastehoiule ja õuelasteaiale, kohaldatakse

käesoleva määrusega kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid käesoleva määruse §-s 14

sätestatud riskianalüüsi tulemuste alusel. Siia kuuluvad näiteks mõisahoonetes tegutsevad

lastehoiud, lasteaiad, lasteaed-põhikoolid. Õuelastehoidudele ja õuelasteaedadele kohaldatakse

määrust arvestades selles sätestatud erisustega. Erisused on sätestatud rühmaruumide

ruutmeetritele ja einestamisalale. Õuelastehoiu ja õuelasteaia toimimispõhimõte ning

päevakava erinevad oluliselt tavapärase lasteaiateenuse korraldusest – suurem osa tegevusi

toimub välitingimustes ning siseruume kasutatakse piiratud määral, peamiselt äärmuslike

ilmastikuolude korral. Seetõttu on mõistlik ja põhjendatud lubada õpi- ja kasvukeskkonna

määruses teatud nõuetest erisusi õuelastehoidude ja -lasteaedade puhul, kui need on tuginevad

riskianalüüsile ning tagavad laste turvalisuse, tervise ja arenguvajaduste täitmise. Määruses on

juba kehtestatud leevendus ruumide pindala osas, kuid arvestades tegevuse eripära, võib

vajadus erisuste järele olla ka muudes aspektides. Seetõttu on sätestatud paindlik võimalus

põhjendatud erisusteks riskianalüüsi tulemuste alusel, et toetada mitmekesist ja lapsekeskset

varajase lapsepõlve haridust.

§ 2. Määruses kasutatavad terminid

Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, et antud määruses kasutatakse termineid rahvatervishoiu

seaduse, erakooliseaduse, alusharidusseaduse ja ehitusseadustiku tähenduses.

Eelnõu § 2 lõikes 2 on välja toodud selgitused määruses kasutatavatele terminitele, mida on

võrreldes kehtiva määrusega täpsustatud. Terminite täpsustamise eesmärgiks on luua suurem

selgus terminite osas ja selles osas, mida täpselt mingi termini all on mõeldud.

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 1 selgitab, et õuelastehoid ja õuelasteaed on vastavalt lastehoid ja

lasteaed, kus enamus õppe- ja kasvatustegevusi ning igapäevategevusi viiakse läbi õues. Lapsi

julgustatakse avastama ja õppima looduskeskkonnas ning looduslike vahenditega sõltumata

ilmast. Oluliseks peetakse tervisliku ja aktiivse eluviisi toetamist.

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 2 selgitab määruses kasutatavat terminit majandusõu, mis on maa-

ala osa lastehoidu või lasteaeda teenindavale transpordile.

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 3 selgitab, et einestamisruum on õppeasutuse ruum, kus serveeritakse

lastele toitu.

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 4 selgitab, et rühmaruumid on ühe rühma kasutuses olevad mängu-

ja magamisruum, riietusruum ja hügieeniruum. Kui spetsiaalset magamisruumi pole, võivad

mängu- ja magamisruum olla samas ruumis, mis on paljudes lasteaedades tavaline praktika.

5

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 5 selgitab, et hügieeniruum on pesemisruum ja tualettruum.

Tavapäraselt on pesemis- ja tualettruum koos ja need on mõeldud laste isikliku hügieeni eest

hoolitsemiseks. See hõlmab tualette, kraanikausse, pesemisvõimalusi. Hügieeniruumid on

kujundatud nii, et need oleksid laste jaoks turvalised ja neile sobiva suuruse ja sisustusega.

Eelnõu § 2 lõike 2 punkt 6 selgitab, et õppeköök on ruum, kus viiakse läbi õppetegevusi, mis

on seotud toidualase haridusega. Õppeköök on spetsiaalne ruum või keskkond, kus lapsed

saavad praktiliselt õppida toiduvalmistamist ja toiduga seotud oskusi. Erinevalt köögist, kus

valmistatakse toite lastele igapäevasteks söögikordadeks, on õppeköök koht, kus lapsed teevad

toitu täiskasvanu juhendamisel, et omandada teadmisi ja oskusi toidu valmistamise protsessis.

Õppeköögis saavad nad õppida, kuidas toitu ette valmistada, töödelda, küpsetada ja serveerida,

arendades oma loovust ja iseseisvust toiduvalmistamisel.

§ 3. Üldnõuded

Eelnõu § 3 lõige 1 määratleb, et õppeasutuse hooned, rajatised, ruumid, sisustus ja maa-ala

peavad olema kasutusotstarbele sobivad. Selle lõikega kehtestatav nõue tähendab, et hooned,

rajatised, ruumid, sisustus ja maa-ala peavad olema sellised, kus on lapsel võimalikult väike

risk vigastuste, mürgistuste ja muude, sh õhusaastest ja liigsest mürast (rahvatervishoiu seaduse

§ 16 lõike 5 alusel kehtestatud piirmäär) tingitud tervisehäirete tekkeks. Õhusaaste- ja müratase

ei tohi ületada elu- ja puhkealale kehtestatud piirväärtusi. Sobiv tähendab, et arvestatakse laste

vajadusi – vanust ja arvu, ealisi erinevusi, õppeasutuses viibimise aega, magamiskohtade

vajadust. Õppeasutuses peavad olema loodud laste võimetekohaseks arenguks, vajalikud ja

ohutud tingimused. Lastega juhtunud vigastustele ei saa läheneda kui inimlikele vigadele ja

paratamatutele õnnetustele, sest need on enamikul juhtudel välditavad. Kõige olulisem on

muuta laste keskkond paremaks, ohutumaks ja tervislikumaks. Määrusega ei esitata nõudeid

töötajate ruumidele ja toidu valmistamiseks vajalikele ruumidele, mis on reguleeritud teiste

õigusaktidega.

Tegemist ei ole uue nõudega, sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva määruse üldnõuetes.

Eelnõu § 3 lõikes 2 on sätestatud, et õppeasutuse hooned, rajatised, sõidu- ja jalgteed ning

platsid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele

nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele, sealhulgas peavad olema tagatud

tingimused laste ohutuseks ja erivajaduste toetamiseks. Õppeasutuse ujula või bassein peab

vastama rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Oluline on

jälgida, et lastebasseini arvestuslik veepindala ühe basseini kasutava lapse kohta peab olema

vähemalt 3,5 m2 ja basseinivee sügavus laste vanusest sõltuvalt 0,3–1,0 m. Õppeasutuste

hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama EhS § 11 kehtestatud nõuetele ning § 11 lõike 4

alusel kehtestatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded” ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28

“Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” nõuetele. EhS § 50 kohaselt peab

lasteasutusel olema eesmärgile vastav kasutusluba ehk kohaliku omavalitsuse või riigi

nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusprojektile ja ehitisele ettenähtud nõuetele

ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. EhS § 54 lõike 4 kohaselt

väljastatakse kasutusluba pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.

Kasutusloa väljastajal on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja

institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

Tegemist ei ole uue nõudega, sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva määruse üldnõuetes.

6

Eelnõu § 3 lõikes 3 on sätestatud, et õppeasutuse ruumides ning õuealal ei ole lubatud tarvitada

nikotiinitooteid, alkohoolseid jooke, ning teisi psühhotroopseid ja narkootilisi aineid

sisaldavaid jooke ja tooteid. Keeld kehtib ka õppeasutuse töötajatele ning teistele õppeasutuse

territooriumil viibijatele. Oluline on, et selline tegevus ei oleks laste jaoks normaliseeritud.

Lisaks võib passiivne suitsetamine (suitsustes ruumides viibimine, suitsuse õhu

sissehingamine) tekitada pikemas perspektiivis lastele tervisekahjustusi. Keeld hõlmab ka e-

sigarette ja vape- seadmeid. Alkoholi ja narkootikume tarvitava inimese käitumine võib aga

muutuda ettearvamatuks ning seetõttu ei ole sobiv, kui selline tegevus toimub laste vahetul

juuresolekul. Samuti võib tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamisel õppeasutuse

territooriumil või ruumides viia olukorrani, kus need ained satuvad laste kätte ning laps

matkides täiskasvanute tegevust võib saada tõsise või väga tõsise tervisekahjustuse.

Tegemist ei ole uue nõudega, sama põhimõte on sätestatud ka kehtivates tervisekaitsenõuetes.

Sõnastust on muudetud, kuna lisandunud on erinevaid tooteid, mis liigituvad näiteks

nikotiinitoodete alla (e-sigaretid).

Eelnõu § 3 lõikes 4 on sätestatud, et lastele luuakse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond,

mis peab olema ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu- ja loovtegevuse ning tervise

ja kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi. Laste tegevused peavad olema turvalised ja

vahetult jälgitud. Lõikega kehtestatakse nõue, et lapsele peavad olema loodud füüsiliseks

arenguks sobivad tingimused ja pakutud eakohaseid tegevusi. Lapse jaoks peab keskkond

olema selline, et ta tunneks end füüsiliselt ja vaimselt turvaliselt ning lapse arengu toetamisel

pakutakse talle erinevaid varieeruvaid tegevusi. Õpi- ja kasvukeskkond peab toetama lapse

positiivse enesehinnangu kujunemist ja lapse arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja

aktiivseks õppijaks. Õpi- ja kasvukeskkond kannab alushariduse alusväärtusi, mis on välja

toodud alushariduse riikliku õppekava § 3.

Tegemist ei ole uue nõudega. Ohutu füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond on ka kehtivas

määruses. Mõiste „psühhosotsiaalne keskkond“ võib olla haridus- ja hoolekande valdkonna

professionaalidele tuttav, kuid on paljudele lasteaia praktikutele ja lapsevanematele liialt üldine

või tehniline. Täpsem sõnastus kirjutab lahti, millised keskkonna aspektid on olulised lapse

heaolu ja arengu toetamisel. Selline jaotus peegeldab rahvusvaheliselt tunnustatud arusaamu

lapsest kui tervikust, kelle arengut mõjutavad mitmetasandilised keskkonnategurid. See

lähenemine toetab ka kaasava hariduse ja lapsekesksuse põhimõtteid. Sisu poolest on

rõhuasetus jäänud samaks – luua ja hoida keskkonda, mis soodustab lapse turvatunnet, arengut,

õppimist ja heaolu. Uus sõnastus aitab paremini tegevusi kavandada ja vastutust mõtestada nii

töötajatel, juhtidel kui ka järelevalve teostajatel.

Eelnõu § 3 lõikes 5 on sätestatud, on sätestatud, et õppeasutuse ruumides peab olema piisav

õhuvahetus, küllaldane loomulik ja tehisvalgustus, külma- ja soojaveevarustus, reovee

kanalisatsioon, nõuetele vastav joogivesi ning tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks ja

pesemiseks ning hügieeniliseks tualeti kasutamiseks. Õppeasutusel peavad olema võimalused

täispäevaga lasteasutuses viibivate laste toitlustamiseks vähemalt 3 korda päevas.

Toitlustamisel tuleb arvestada koolieelsete laste toitlustamisele kehtestatud nõudeid ja järgida

„Toiduseaduse“ jt asjakohaste õigusaktide nõudeid. Lasteasutuses kasutatav vesi peab vastama

„Veeseaduse“ ja selle alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Tegemist ei ole uue nõudega, sama põhimõte on sätestatud ka kehtiva määruse üldnõuetes.

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab, et õppeasutuse hoone või rühmaruumi ulatusliku remondi ajaks

tuleb tegevus selles õppeasutuses või rühmaruumis peatada. Üle kuue kuu kasutatav

7

asenduspind peab vastama käesoleva määruse nõuetele. Remondiks loetakse parandus- või

heakorra toiminguid, mis häirivad tegevust õppeasutuses või rühmaruumis. Näiteks suuremad

värvimis- ja lihvimistööd, põrandakatete vahetus vms. Väiksemaid parandustöid, mis tegevusi

ei häiri, ei loeta selle sätte mõistes remondiks. Küll peaks eelistatult teostama parandustöid

õppetöövälisel ajal. Säte on ka kehtivates nõuetes (2 kuud), seega ei ole tegemist uue nõudega.

Siin on välja toodud nõue, et kui rühmaruumi(de) remondi tõttu kohaldatakse asenduspinnale

mõnel määral leebemaid nõudeid, siis pikema perioodi kui kuus kuud kasutuses olev

asenduspind peab vastama käesoleva määruse nõuetele. Kuna remonditööd võivad toimuda

samaaegselt mitmes õppeasutuses, siis ehitajate nappusel võib tähtaegadest kinnipidamine

osutuda väljakutseks ning tähtaegade hilinemisel määrusele vastavate asendusruumide

leidmine samuti. Seega on antud juurde nelja aja pikkune lisaaeg. Leevendus seega ei tähenda

nõuete kaotamist, vaid ajutist kohaldamist olukordades, kus täiemahuline vastavus ei ole

mõistlikult teostatav. Ühtlasi on oluline rõhutada, et kõik asenduspinnad, sõltumata kasutuse

kestusest, peavad vastama laste ja töötajate ohutuse, tervisekaitse ning õppetegevuse

seisukohast olulistele tingimustele. Laste ja personali turvalisus jääb alati esmatähtsaks. Määrus

sätestab, et kui asenduspinda kasutatakse kauem kui kuus kuud, peab see täies mahus vastama

kõikidele nõuetele, vältimaks olukorda, kus ajutisest lahendusest saab pikaajaline norm.

Sätestatud kuue kuu periood on kompromiss erinevate osapoolte ettepanekute vahel – Eesti

Linnade ja Valdade Liit (ELVL) soovis pikendust 12 kuule, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium pakkus kuus kuud. Valitud lahendus arvestab nii praktilisi

töökorralduslikke vajadusi kui haridus- ja tervisekaitsealaseid põhimõtteid, säilitades tasakaalu

paindlikkuse ja kvaliteedi tagamise vahel.

§ 4. Nõuded maa-alale ja selle korrashoiule

Eelnõu § 4 lõikes 1 on sätestatud, et õppeasutuse tegevuskohas, milles on neli või enam rühma,

peab olema omaette maa-ala. Sama tegevuskoht tähendab samal aadressil, ühes hoones

tegutsemist. Väikese õppeasutuse puhul, mille juurde oma maa-ala ei kuulu, valib õppeasutuse

pidaja õuetegevusteks mistahes mõistlikul kaugusel asuva avaliku mänguala või -väljaku või

mõne muu arenguvõimalusi pakkuva ohutu koha (metsatukk, park jne), kus on lastele sobiv ala

liikumiseks ja mängimiseks. Mõistlik kaugus on see, kui lapsed saavad sobivale alale jalgsi

minna ja tagasi tulla ning seal aega veeta päevakavas ette nähtud õuesoleku aja vältel, kusjuures

minek mängualale ja tagasi ei ületa kokku maksimaalselt pikemat aega kui mängualal veedetav

aeg ning sinna minek peab olema selles vanuses lastele jõu- ja oskustekohane.

Tegemist ei ole uue nõudega, ka kehtiva määruse kohaselt ei kohaldatud maa-ala nõuet kuni

kolmerühmalisele lasteasutusele.

Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud, et õppeasutuse maa-ala peab olema otstarbekalt haljastatud,

piiratud läbipääsmatu heki või piirdeaiaga, puhas ja heakorrastatud. Laste järelevalveta

väljapääs õppeasutuse ruumidest ja territooriumilt ning kõrvaliste isikute omavoliline pääs

õppeasutuse ruumidesse, peab olema välditud. Haljastuse rajamisel ja muutmisel on oluline

silmas pidada, et loodusliku valguse jõudmine ruumidesse ei oleks oluliselt häiritud, kuid samas

kuumalainete puhul saab haljastuse oskusliku kasutamise korral vähendada hoonete ja pindade

liigseid temperatuure. Lisaks kui kuumal väheste sademetega aastaajal muru õigesti hooldada

ja kasta, kaovad koos muruga probleemid, mis on seotud porise ja tolmava majaümbrusega.

Muruvaip sobib maja ümbrusse, mängualale, teeserva ja pallimänguplatsile. Männimetsa ei ole

aga võimalik rajada muru. Seal võiks eelistada muid looduslikke alternatiive. Asfaltkate

soojeneb suvel liigselt, tolmab ja põhjustab kahjulike kemikaalide eraldumist ning seda peaks

olema õppeasutuse territooriumil minimaalselt.. Maa-ala haljastamise protsendilist määra ei ole

käesoleva määruse eelnõu kohaselt sätestatud. Terviseametil on kaalutlusõigus otsustada

8

otstarbeka haljastuse üle. Määruse eelnõu kohaselt võib piirdeaia asemel olla tihe ja

läbipääsmatu hekk. See on ennekõike mõeldud juba olemasolevate lasteaedade puhul. Uue

lasteaia planeerimisel, soovitatakse turvalisuse huvides planeerida piirdeaed. Territooriumi

piirdeaed on samuti üks turvalisuse komponent – kõrvalised isikud ei pääse territooriumile,

lapsed ei satu juhuslikult tänavale. Piirdeaed ei tohi ahvatleda ronima üle aia, pugema läbi

aiaaukude, aia alt ega aialippide vahelt. Piirdeaed peaks olema rajatud selliselt, et ei ahvatleks

ronima üle aia, pugema läbi aiaaukude, aia alt ega aialippide vahelt. Puhtuse ja heakorrastuse

all peetakse silmas seda, et territoorium oleks hooldatud sellisel määral, et see ei takistaks maa-

ala sihipärast kasutamist ega seaks ohtu seal viibivaid inimesi. Näiteks võib ohust rääkida juhul,

kui alal esineb teravaid oksi, libedaid liikumispindu, ohtlikke jäätmeid või muid tervisele

ohtlikke esemeid vms.

Muru/hein jms peab olema mõistlikku kõrgusega. Õppeasutuse hoovis võiksid lisaks

mängualale olla mängu ja loomingulise tegevuse jaoks vahendid, millega lapsed saavad

mängida või ehitada. Kuigi õppeasutuse töötajatel on suur vastutus ja kohustus jälgida iga last,

on vajalik viia risk, et laps saab omapäi territooriumilt väljuda, miinimumini. Samuti on

turvalisuse huvides vajalik vältida kõrvaliste isikute pääsemist õppeasutuse territooriumile.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 4 lõikes 3 on sätestatud, et õppeasutuse maa-alal võivad olla kunstmaterjaliga kaetud

üksnes teed ja atraktsioonide alune pind ja alad, kus looduslik taimestik ei püsi või ei juurdu.

Tegemist on uue nõudega, kuna viimasel ajal on lasteaedade renoveerimisel ja uute lasteaedade

rajamisel muutunud väga populaarseks õuede katmine kunstmaterjalist mattidega, mida on

lihtne hooldada. Paraku on aga kunstmaterjali puhul probleemiks sellest eralduv mikroplast

ning selles sisalduvad ohtlikud kemikaalid. Samuti on väga oluline, et lapsel oleks võimalik

viibida maksimaalselt looduslikus keskkonnas. Mistahes kunstmaterjal kipub suvel liigselt

kuumenema ning eritama ohtlikke lenduvaid kemikaale ja mikroplasti, mida lapsed sisse

hingavad ja mis on tervistkahjustavad. Kunstmaterjal on aktsepteeritav mõnedes kohtades (nt

kiikede all, liumägede all jne), kuid selle kogus peab olema limiteeritud, et vähendada laste

kokkupuudet terviskahjustava mikroplasti ja lenduvate kemikaalidega. Kunstmaterjali ulatus

atraktsiooni all peab olema kooskõlas atraktsiooni eesmärgiga. Kunstmaterjalidega peab olema

kaetud vaid minimaalne, st põhjendatud ala. Õppeasutuse maa-alal on kunstmaterjalide

kasutamine lubatud teedel, atraktsioonide aluspindadel ning aladel, kus looduslik taimestik ei

juurdu või ei püsi. Olemasolevatel õuealadel võib kunstmaterjali säilitada, kuni

renoveerimisvajaduseni. Uutel avatavatel lasteaedadel ja olemasolevatel peale õueala

renoveerimist, peab vastama määruse nõuetele. Kui kunstmaterjal hakkab murenema või läheb

katki, siis tuleb materjal koheselt parandada või asendada uuega. Eestis on lastehoidude ja

aedade mänguala katteks tavaliselt muru, mis on looduslik, lapsesõbralik ja peab olema

hooldatud (vt määruse eelnõu § 4 lõige 2 ) nii, et lapsel oleks seal ohutu joosta ja mängida.

Lisaks looduslik keskkond mõjutab positiivselt lapse vaimset ja emotsionaalset seisundit.

Lastega juhtuvate vigastuste vähendamiseks tuleb vajaduse korral panna mänguala seadmete

alla ja/või ette kunstmaterjalist turvaplaadid, liiva ja kummigraanulitäitega kunstmuru või muud

kukkumisel lööki summutavad materjalid ja pehmed katted. Standardi kohaselt peab mänguala

mängumajades, tunnelites, ronimisredelitel jm vahendites olema juurdepääs täiskasvanutele, et

vajadusel lapsi abistada. Tegemist on uue nõudega, mille eesmärk on piirata laste kokkupuudet

mikroplasti ja ohtlike kemikaalidega ning soodustada looduslähedast kasvukeskkonda. Nõue ei

too kaasa kohest muudatusvajadust ega kulu, sest olemasolev kate võib jääda kasutusele kuni

renoveerimiseni.

9

Eelnõu § 4 lõikes 3 on sätestatud, et õppeasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides ei tohi olla

mürgiseid taimi. Mürgiste marjade ja lehtedega taimed on erilise ohu allikas, sest lapsel on soov

kõike ise käega katsuda ja maitsta, arvestamata seejuures keeldusid. Seetõttu ei saa loota üksnes

järelevalvele ja hoiatusele, vaid tuleb tagada keskkonna ohutus mürgistuse vältimiseks. Näiteks,

näsiniine marjad on ülimürgised, paakspuumarjad sisaldavad mürgist sinihapet, koralltomati

viljade (tillukesed tomatid 2 cm Ø) ja lehtede söömine tekitab tugeva mürgistuse, jõulutäht ehk

kaunis piimalill on ülimürgine, põhjustab nahapõletikku ja silma sattununa pimedaks jäämist,

söömine aga surma jne. Piibelehe kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised ja

neid ei tohi istutada lasteasutuse territooriumile ahvatluseks lastele. Eeltoodud taimede kohta

toodu on üldiselt teadaolev informatsioon. Kui aga soovitakse kasutada haljastuses taimi, mille

mürgisuse kohta teadmine puudub, siis tuleb haljastuseks mõeldud taimede osas veenduda

teadusandmetele tuginedes, et tegemist on tervisele ohutu taimega. Kaasaegse teadusliku allika

all peetakse silmas allikaid, mis vastavad ETIS-e (Eesti Teaduse Infosüsteem)

klassifikatsioonile 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1. Klassifikatsioonid on leitavad ETIS-e veebilehelt1.

Täiendavate küsimuste tekkimisel on teenusepakkujal alati võimalik paluda ka

eksperthinnangut teadusasutuste vastavate erialade spetsialistidelt.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 4 lõikes 4 on sätestatud, et kui õppeasutuse maa-alal toimub tegevus ka pimedal ajal,

peab tegevuseks kasutatav ala olema vajaduste kohaselt valgustatud. Kuna Eestis on

õppeasutused avatud üsna pikalt (mõned kuni 12 tundi) ja talveperioodil on pimedat aega palju,

siis on valgustuse nõue lisatud. Lisaks võimaldab maa-ala valgustus lastel viibida õues ka

pimedal ajal. Majaümbruse piisav valgustatus on oluline turvalisuse ja ohutuse komponent.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 4 lõikes 5 on nõue, et maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad ja ohtlikud

seadmed peavad asuma lastele kättesaamatus kohas. Kuna erinevad tööriistad võivad olla

lastele ohtlikud, on nõutud laste ligipääsu piiramine nimetatud tööriistadele ja seadmetele.

Silmas on peetud erinevaid tööriistu, mida kasutatakse näiteks territooriumi korrashoiuks

(muruniidukid, lehepuhurid jm).

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 4 lõige 6 sätestab, et õppeasutuse maa-alal tagatakse võimalus varjuda vihma, tuule

ning päikesekiirguse ja -palavuse eest . Lastel peab olema võimalus varjuda nii vihma kui

päikese eest. Meie kliimas on ilm väga heitlik ja suvel võib olla väga palav. Suund on sellele,

et lapsed käivad õues iga ilmaga ja suur osa tegevustest toimub õues. Seetõttu peab olema

loodud võimalus vihma, tuule ja kuuma päikese eest varjumiseks. Varjumisvõimalus ei pea

olema püsistruktuur – see võib olla ka telk, varikatus, paviljon või muu teisaldatav või

hooajaline lahendus, mis täidab nõutava eesmärgi. Oluline on, et see oleks funktsionaalne,

ohutu ja piisava mahutavusega, arvestades rühma suurust ja tegevuste iseloomu. Nõude

eesmärk ei ole kehtestada juurde ehitamise kohustust, vaid tagada laste heaolu, tervise kaitse ja

õpikeskkonna järjepidevus välitingimustes, sõltumata ilmast.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Kui kehtiv määrus

ütleb üheselt, et rajatakse varikatus, siis eelnõuga lisame paindlikkust erinevate (näiteks ka

teisaldatavate, mida saab tõsta liivakasti kohale) varjumisvõimaluste näol.

1 https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/28

10

Eelnõu § 4 lõikes 7 on sätestatud, et juurdepääs maa-alal asuva tehis- või loodusliku veekogu

juurde peab olema ohutuks muudetud või tehtud lastele kättesaamatuks. Kõik laste tegevused

veega peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud. Kui õppeasutuse territooriumil on veekogu,

peab olema tähelepanelik, et sellele iseseisev ligipääs oleks lapsele piiratud. Kuna lapsed

armastavad väga veega mängida, siis nende järelevalveta pääs veekogu juurde peab olema

välistatud, kuna lastel puudub arusaam veega seotud ohtudest ning sellest tulenevalt võivad

kergesti juhtuda väga raskete tagajärgedega õnnetused. Kogu tegevus veekogude läheduses

peab olema vahetult jälgitud (soovitavalt mitme täiskasvanu poolt) või piiratud.

Tegemist on täpsustatud sõnastusega, mis rõhutab vajadust tagada laste ohutus olukorras, kus

õppeasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses asub tehis- või looduslik veekogu. Kuna

piiratud territooriumi nõue kehtib ainult nelja ja enama rühmaga õppeasutustele, on oluline

eraldi esile tuua veekogu puhul vajadus vältida laste iseseisvat ligipääsu ning tagada vahetu

järelevalve, arvestades laste vähest teadlikkust veega seotud ohtudest.

Eelnõu § 4 lõige 8 sätestab, et majandusõuest peab olema tänavale eraldi väljapääs, mis on laste

õues viibimise ajal suletud. Õppeasutus peab tagama laste turvalisuse, kui teenindava transpordi

liikumine toimub laste õues olemise ajal. Kuna lasteaeda teenindav transport (laste toidu vedu,

pesu transport, inventar, vahendid) nõuab teatud transpordi ligipääsu õppeasutuse hoonele, siis

tuleb tagada, laste turvalisus. Laste viibimine õues transpordiga samaaegselt on ohtlik, kuna

suurte kaubikute ja veokite puhul ei ole lapsed oma väikese kogu tõttu nähtavad ning nende

liikumine võib olla autojuhi jaoks ettearvamatu.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 5. Nõuded mängualale

Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et õppeasutuses peab olema lastele mängimiseks mõeldud ala

(edaspidi mänguala), mis võimaldab lastele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat

tegevust. Mänguala hulka ei arvestata hoonealust pinda ega majandusõue. Lastel peab olema

õues viibimise ajal piisav ruum arendavateks tegevusteks. Õppeasutuses võib igale rühmale olla

ette nähtud eraldi mänguala, kuid lubatud ka on ühine mänguala, mis on lastele huvitavam.

Kuni kolmeaastastele lastehoiu lastele on soovitatav omaette mänguala, mis on väikelastele

turvalisem. Kehaline aktiivsus ja liikumine on esmatähtis lapse normaalse luustiku

arenemiseks. Liikumine soodustab luude kasvamist pikkusesse, õige rühi ja sirgete jalgade

kujunemist, suurendab kardiorespiratoorset (südame ja kopsude suutlikkus füüsilise tegevuse

ajal lihaseid hapnikuga varustada) võimekust, arendab tasakaalu ja painduvust, aitab kaasa

rasvkoe hulga vähenemisele ülekaalulistel lastel. Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuete määruses loobutakse numbriliselt väljendatud pindalanõude kehtestamisest, kuna selle

asemel on asjakohasem ja paindlikum keskenduda sisulistele tingimustele, mis tagavad laste

heaolu, arenguvõimalused ning turvalise ja toetava keskkonna. Laste igakülgseks arenguks on

oluline, et neil oleks piisavalt ruumi mängimiseks ja liikumiseks. Piisava ruumi olemasolu

hindamine ei toetu üksnes ruutmeetrite arvule, vaid terviklikule hinnangule keskkonna

sobivusest ja paindlikkusest. Mänguala puhul peetakse piisavaks üldjuhul 5 ruutmeetrit lapse

kohta. Kuigi see ei ole määruses eraldi kehtestatud nõudena, on selline lävend praktikas

arvestatav orientiir, mille kasutamist toetasid ka huvigruppide ettepanekud eelnõu koostamise

käigus. Iga lasteasutus peab oma ruumilisi lahendusi hindama riskianalüüsi kaudu, tagamaks,

et ruumikasutus oleks turvaline ja arvestaks laste arengu-, liikumis- ja mänguvajadustega.

Pindala hindamisel ei lähtuta enam ühe lapse kohta arvutatud normatiivsest ruutmeetrite arvust,

vaid põhimõttest, et igal lapsel oleks kõigil tegevustel, nii individuaalselt kui rühmas, võimalus

11

kasutada piisavalt ruumi. See tähendab, et ruumikasutuse korraldamine peab toetama lapse

eakohast arengut ja arvestama tegevuste iseloomuga. Arvestades kaasaegseid suundumusi ja

linnaruumi mitmekesisust, tuleb võimaldada, et mängualad ei pea paiknema üksnes lasteaia

kinnistul. Mänguvõimalused võivad olla korraldatud ka väljaspool territooriumi, näiteks

koostöös kohaliku omavalitsuse või kogukonnaga, kasutades parke, väljakuid või teisi avalikke

alasid, mis sobivad laste tegevuseks ja kus laste ohutus on tagatud. Mitmed Põhjamaad ei sätesta

määrustes laste kohta kohustuslikke pindalanõudeid. Selle asemel keskendutakse lapse

heaolule, personali pädevusele ja keskkonna kvaliteedile. Eeskujuks on võetud selline

lähenemine, mis väärtustab asutuste autonoomiat ja kohanemisvõimet kohalike olude järgi ning

toetab paindlikku ja lapsekeskset lähenemist.

Mänguala kohustus ei ole uus nõue, see sisaldub ka kehtivas määruses. Oleme eelnõus

kaasajastanud terminit. Mänguväljaku asemel kasutame õppeasutuse kontekstis terminit

mänguala, kuna see on laiem ja sisulisem mõiste, mis sobitub paremini õppeasutuse konteksti

ning hõlmab mitmekesist õppimist ja arengut toetavat õuetegevuste keskkonda, mitte ainult

traditsioonilisi mänguvahendeid.

Võrreldes kehtiva määrusega loobutakse numbrilisest nõudest mänguala pindalale. See on

oluline samm regulatsioonide vähendamise suunas, millega antakse pidajatele ja õppeasutustele

suurem otsustusvabadus korraldada ruumikasutust vastavalt oma võimalustele,

paiknemistingimustele ja laste vajadustele. See muudatus vähendab halduskoormust, loob

ruumi professionaalseks kaalutluseks ning väldib olukorda, kus formaalsetest ruutmeetritest

kinnipidamine hakkab takistama lapse arengut toetavate ja sisuliselt sobivate lahenduste

kasutuselevõttu. Samas säilib keskne põhimõte, et laste huvid, heaolu ja turvalisus peavad

jääma keskkonna kujundamisel esikohale.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et mänguala seadmed ja atraktsioonid (mängumajad,

ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad jt) peavad vastama laste eale, kasvule

ja erivajadustele, olema turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate

osadeta, samuti peab olema ohutu nende paigaldamine, hooldamine ja kasutamine. Lastehoiu

puhul juht ja lasteaia puhul direktor peab tagama vähemalt kord aastas atraktsioonide

ohutuskontrolli. Mänguala peab olema eale ja kasvule vastav ning pakkuma lastele

meelepärast, mitmekesist, ohutut ja arendavat tegevust. Maastik ja õueala, kus lapsed viibivad,

peavad olema selliselt kujundatud ja varustatud, et need toetaksid laste arengut ja pakuksid neile

sobivaid mängimisvõimalusi. Samuti tuleb tagada, et kõik kasutatavad mänguvahendid oleksid

lastele ohutud – ehk siis ei tohi olla teravaid servi, ohtlikke materjale ega muud, mis võiks

lapsele viga teha. Mänguala rajatistele ei ole kehtestatud eraldi nõudeid, kuid need peavad

vastama EhSis sätestatud põhinõuetele. Omanik vastutab rajatise püstitamise ja kasutamise eest

kasutusaja lõpuni. Mänguala ohutuse hindamisel on soovitatav arvestada uusima standardi

kehtestatud nõudeid. Kui mänguala vastab standardi nõuetele, loetakse ohutusnõuded täidetuks.

Kõige olulisem on vältida pea, kaela ja sõrmede takerdumist piiratud avadesse ning riietega

kinnijäämist. Mänguala asuvad mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, rõngad,

köied, kaldteed, ronimispuud, karussellid, liurajad ja teised atraktsioonid peavad olema

eakohased, turvaliste piirete ja kinnitustega, teravate väljaulatuvate osadeta ning kukkumisel

lööki pehmendava kattega. Ohutu paigaldamine ja kasutamine hõlmab ka atraktsioonide

paigaldamise nõuete järgmist. Mänguala kujundamisel peaks arvestama, et mänguala pindala

ja jaotus atraktsioonide vahel võimaldaks ruumi liikumiseks ja jooksmiseks.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastavad põhimõtted sisalduvad ka kehtivas määruses. Eelnõuga

vähendatakse regulatiivset koormust dokumenteerimise osas: kui õppeasutuses tuvastatakse, et

seade või atraktsioon on ohtlik, tuleb oht viivitamatult kõrvaldada, kuid selle kohta ei ole vajalik

12

eraldi dokumentatsiooni koostamine. Ohukohad kaardistatakse terviklikult riskianalüüsi

koostamise käigus.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et liiv liivakastis ja atraktsioonide all peab olema saastumise

tunnusteta. Paljude asutuste territooriumile pääsevad näiteks vabalt liikuvad kassid ja muud

loomad. Liivakastide puhtuse jälgimise nõue tuleneb sellest, et loomad eelistavad väljaheidete

tegemiseks reeglina pehmet kraabitavat pinnast. Seega on liiv lasteaia territooriumil loomadele

üks meelispaiku. Saastunud liiv aga on nakkusohtlik ning võib põhjustada mitmeid haigusi

(silmapõletikku, soolenakkusi jms). Kui mujal territooriumil lapsed joostes ja mängides

puutuvad pinnast kätega harva ja pigem juhuslikult, siis liivakastis toimub põhiline osa mängust

just kätega liiva tõstes ning seega on võimalus saastunud liivast nakkuse saamiseks

võrreldamatult suurem kui mujal territooriumil. Lastehoiu või lasteaia töötaja, kes on lastega

õues peab jälgima liiva puhtust ja tagama, et töötajad eemaldaks võimaliku saaste. Tegemist ei

ole uue nõudega, mänguala ja liiva puhtust tuleb jälgida ka kehtivate nõuete kohaselt.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et mänguala ei pea olema õppeasutusel, milles on samas

tegevuskohas vähem kui neli rühma. Kui tegemist on väikese mahuga tegevuskohaga (alla nelja

rühma), on mänguala samaaegne kasutus oluliselt väiksem ja koormus madalam. Sellistes

tingimustes on täiesti võimalik jagada mänguala mõistlikult ja ohutult, arvestades

vanuserühmade vajadusi ja päevakava. Väiksemates asutustes on lihtsam korraldada

vahelduvat või ajaliselt hajutatud mängualade kasutust, mis välistab laste liigse koondumise

ühte kohta ning võimaldab kõigile piisavat liikumis- ja mänguruumi.

Sama põhimõte sisaldub ka kehtivas määruses, kus see kehtib kuni kolmerühmaliste

lasteasutuste puhul. Selguse ja täpsuse huvides oleme eelnõus sõnastanud vastava sätte kujul

„vähem kui neli rühma“, et vältida võimalikku erinevat tõlgendamist ja tagada ühtne arusaam

nõude kohaldumisest.

§ 6. Nõuded hoonele

Õppeasutuse hooned ja ruumid peavad vastama nende kasutamise otstarbele ja olema lastele

sobivad, ohutud ja turvalised.

Eelnõu § 6 lõikes 1 tuuakse välja, et õppeasutuses tagatakse hoonesse ja ruumidesse ohutu

sisse- ja väljapääs, järgides evakuatsiooni- ja väljumisteedele kehtestatud nõudeid. Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded2 sätestavad, et evakuatsioonitee on hoone evakuatsioonipääsust

algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse

kohta. Samas on sätestatud, et väljumistee või väljapääsutee on ehitisele esitatavate

tuleohutusnõuete tähenduses liikumiskõlblik vaba läbikäigutee hoone põranda mis tahes

punktist evakuatsioonipääsuni. Hädaolukorras, näiteks tulekahju, gaasilekke või muu ohu

korral, on oluline, et kõik õppeasutuse lapsed ja töötajad saaksid hoonest kiiresti ja ohutult

evakueeruda. Kui evakuatsiooni- või väljapääsuteed on blokeeritud või osaliselt takistatud, võib

see põhjustada viivitusi, mis suurendab ohtu inimeste elule ja tervisele. Rühmade arvu ühe

sisse- ja väljapääsu kohta käesolevas määruses ei täpsustata, kuid suurema rühmade arvuga

õppeasutuse puhul tuleks kindlasti kaaluda mitut evakuatsiooniteena mõistetavat sisse- ja

väljapääsu.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et õppeasutuse hoone sissepääsul peab olema varikatus.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

13

Varikatus pakub kaitset vihma ja lume eest, hoides lapsed ja ka täiskasvanud kuivana, kui nad

sisenevad või väljuvad hoonest. Varikatus aitab vähendada ukse ette koguneva vee ja lume

hulka, mis võib muuta ukseesise libedaks ja ohtlikuks. See aitab ennetada libisemisi ja

kukkumisi, suurendades laste, vanemate ja töötajate turvalisust. Sätte rakendamiseks on antud

üleminekuaeg 2030. aastani.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et läbipaistvate seinte ja uste, ukseklaaside ning põrandani

ulatuvate klaasakende puhul peab olema tagatud ohutus ja need peavad olema lapsele nähtavalt

märgistatud või varustatud kaitsega. See tähendab, et läbipaistvad seinad ja uksed, ukseklaasid

ning põrandani ulatuvad klaasaknad peavad olema kas ohutust materjalist (karastatud või

löögikindlast turvaklaasist) või peab olema viidud miinimumini võimalus, et need kasutamisel

purunevad (mõni laps jookseb vastu vms). Lisaks peavad need olema lapsele nähtavalt

märgistatud või varustatud kaitsega. Nõue on oluline ja vajalik vigastuste ennetamiseks. Lapsed

ja isegi täiskasvanud on saanud raskeid vigastusi vastu akent või peeglit jooksmise tagajärjel.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 7. Üldnõuded ruumidele

Õppeasutuses on mitmesugused ruumid, nagu toidu valmistamise või toidu jaotamise koht,

majandus- ja töötajate ruumid ning, et tagada asutuse sujuv ja turvaline toimimine. Need ruumid

peavad vastama õppeasutuse vajadustele. Igal õppeasutusel võivad olla spetsiifilised vajadused,

mis sõltuvad laste arvust, tegevuste iseloomust ja töötajate arvust. Ruumide koosseis ja suurus

peavad olema kohandatud vastavalt konkreetse asutuse vajadustele, et toetada selle igapäevast

toimimist ja tagada laste ja töötajate heaolu. Sobivate ruumide olemasolu ja õige paigutus

aitavad tagada laste ja töötajate ohutuse Ruumide asukoht ja paigutus peaksid võimaldama

sujuvat ja ohutut liikumist õppeasutuse sees. Näiteks peaks toidujaotusköök olema piisavalt

lähedal söögiruumidele, et toidujaotamisel oleks välditud ristsaastumine. Nõuet eraldi

einestamisruumi olemasoluks ei kehtestatud, kuna paljudes õppeasutustes toimub laste

toitlustamine rühmaruumides. Eraldi ühise einestamisruumi olemasolul võib õppeasutus

toitlustada lapsi ühises einestamisruumis, kuid kuni kolmeaastaste laste rühmades on

soovituslik, et lapsed saavad süüa rühmaruumides, et vähendada nakkushaiguste levikut või

alternatiivina teistel söögiaegadel, kui ülejäänud lapsed. Õppeasutuses võib olla eraldi

einestamisruum, kuid tingimata ei pea olema. Kui seda ei ole, siis saame rääkida rühmaruumis

(õuelasteaia puhul õues maa-alal) asuvast einestamisalast. Nõuded einestamisruumile ja

einestamisalale on kehtestatud määruses § 10. Ruumide koosseis õppeasutuses peab vastama

asutuse vajadustele, et tagada laste heaolu ja ohutus, toetada töötajate efektiivsust ja rahulolu

ning tagada sujuv ja tõhus töökorraldus. Nõuetekohased ja hästi kavandatud ruumid loovad

turvalise ja toetava keskkonna nii lastele kui ka töötajatele.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et igal rühmal peavad olema rühmaruumid. Vajadusel kuulub

rühmaruumide juurde toidu jaotamise koht ja riidekuivatusruum või -kapp. Ruumides peab

olema piisavalt liikumisvõimalusi last arendavateks ja muudeks vajalikeks tegevusteks. Toidu

jaotamise koht on vajalik, kui einestamine toimub rühmaruumis, kus toit tuuakse suuremates

nõudes. Eraldi einestamisruumi olemasolul (nt uuemates lasteaedades või õuelastehoidudes- ja

aedades) ei pea toidu jaotamiseks eraldi kohta looma, kuid tuleb tagada, et toit ei ristsaastuks

toidujaotamisel. Riidekuivatusruum või -kapp on oluline eelkõige seetõttu, et enamasti käivad

lapsed päeva jooksul mitu korda õues ning riided peab olema võimalik kuivatada kiiresti, et

14

lapsed ei peaks märgade riietega välja minema. Seeläbi väheneb ka külmetamise ja

haigestumise võimalus.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et rühmaruume võivad kasutada erinevad rühmad, kui

kasutuskorraldus võimaldab laste turvalisust, hügieeni ja arenguvajadusi toetavat keskkonda.

Eelnõu võimaldab paindlikkuse huvides, et ühtesid ja samu rühmaruume võivad kasutada

erinevad rühmad, kui kasutuskorraldus on läbimõeldud ja tagab laste heaolu ning õpikeskkonna

kvaliteedi. Selle sätte kehtestamisel on arvestatud, et paindlik ja otstarbekas ruumikasutus aitab

hoida teenuse kvaliteeti ka piiratud tingimustes. Turvalisuse, hügieeni ja arenguvajaduste

kriteeriumid on kohustuslikud. Ruumide jagamine on lubatud juhul, kui laste turvalisus (sh

evakuatsioon, järelevalve ja liikumisteekonnad) on tagatud. Samuti on vajalik tagada

hügieeninõuete täitmine (nt koristus enne rühma vahetust, ventilatsioon, pindade

desinfitseerimine). Ruumide kasutuskorraldus peab olema läbimõeldud ja juhitud. Jagatud

ruumide puhul peab asutusel olema selgelt planeeritud ajagraafik ja vastutusjaotus, mis välistab

tegevuste kattumise, tagab valmisoleku ja kohandamise erinevate rühmade vajadustele. Nõude

eesmärk ei ole soodustada ülerahvastatust või pidevat rühmade vahetumist, vaid võimaldada

ajutisi või vajaduspõhiseid lahendusi olukordades, kus see on vältimatu, kuid kus lastele

pakutav kasvukeskkond vastab siiski kõrgetele standarditele.

Tegemist on uue põhimõtte ja leevendusega, millega vähendatakse senist ruumikasutuse

regulatsiooni ning lisatakse õppeasutustele paindlikkust ruumide korraldamisel. Säte

võimaldab erinevatel rühmadel kasutada samu ruume tingimusel, et keskkond jääb turvaliseks,

hügieeniliseks ja lapse arenguvajadusi toetavaks. Muudatuse eesmärk on toetada

vajaduspõhiseid ja ajutisi lahendusi olukordades, kus ruumivõimalused on piiratud, samal ajal

säilitades lapse heaolu, järelevalve ja õpikeskkonna kvaliteedi kui selge esmase kriteeriumi.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et mänguruum ning ühendatud mängu- ja magamisruum peab

olema lihtsasti ümberkohaldatav liigendatud, mis võimaldab lapsel vabalt liikuda, tegutseda

alarühmades ja pakub lapsele endamisi olemise võimalust. Ruumi paigutus võimaldab lastel

jaguneda alarühmadesse, toetades individuaalset õppimist ja sotsiaalset suhtlemist. Samuti

pakub see lapsele vajadusel võimalust isekeskis olemiseks, luues turvalise ja mugava

keskkonna, kus laps saab rahulikult mängida või puhata. Tõhus ruumiplaneerimine toetab laste

arengut ja enesetunnet, võimaldades neile paindlikkust ning iseseisvust.

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse, et mängu- ja magamisruumis peab põranda pindala olema iga

lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt kaks ruutmeetrit. Mängu- ja magamisruum võivad olla

ühendatud, kui põranda pindala lapse kohta on vähemalt neli ruutmeetrit ja täiskasvanu kohta

vähemalt kaks ruutmeetrit, õuelastehoiu- ja lasteaia puhul vähemalt kaks ruutmeetrit iga lapse

ja täiskasvanu kohta. Siinkohal on silmas peetud igapäevaselt rühmas töötavaid täiskasvanuid,

mitte ajutist praktikanti, vabatahtlikku vms. Põhjendatud juhul võib lapse ja täiskasvanu kohta

arvestatav pindala olla eelöeldust kuni 10% väiksem, kui see on riskianalüüsist tulenevalt sobiv

ning turvaline. Pindala nõue lapse kohta vastab Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a

määruse nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 3 esitatud arvestuslikule pindalale 2

m2, samuti 1985. a kehtinud ja 25.10.1999 määruse nr 64 “Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse,

tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded” 1. jaanuarist 2010 kehtinud nõuetele.

Tuleb arvestada, et lapsed vajavad ruumi liikumiseks, mängimiseks ja muude arendavate

tegevuste läbiviimiseks. Arvestusliku pindala hulka kuulub ka see ruum, mis jääb erinevate

mööbliesemete alla. Pindala arvestamisel tuleb arvesse võtta ka ruumis asuvaid täiskasvanuid

15

(õpetaja, abiõpetaja, lapsehoidja Kui rühmal on mitu mänguruumi erinevateks tegevusteks, siis

võetakse arvestuse aluseks nende kogupindala. Mängu- ja magamisruum võivad olla

ühendatud, kuid sellisel juhul peab lapse kohta olema ruumis vähemalt 4 m², sest see tingib

suurema mööblihulga ruumis, kuid lastel peab olema ruumi mängimiseks ja liikumiseks.

Võimlemis- ja muusikasaali (või muu sobiva ruumi) pindalale nõudeid käesoleva määrusega

ei kehtestata.

Tegemist ei ole uue nõudega. Samad pindalanõuded on sätestatud ka kehtivas määruses.

Eelnõus on need nõuded esitatud selgemalt ja eristatuna, tuues eraldi välja ka õuelastehoiu ja -

lasteaia puhul kehtiva nõude: vähemalt kaks ruutmeetrit põrandapinda iga lapse ja täiskasvanu

kohta. Leevendus õuelastehoiu ja õuelasteaia puhul on selline, et ka ühendatud ruumide korral

võib nendes olla ruumide pindala arvestusega kaks ruutmeetrit iga lapse ja täiskasvanu kohta.

See on põhjendatav asjaoluga, et enamik õppe- ja kasvatustegvustest ja igapäevategvustest

viivad seda tüüpi õppeasutused läbi õues. Selgem sõnastus aitab paremini mõista, millised

nõuded kehtivad erinevate ruumikasutuse korraldustega asutustele ning toetab ühtlast

tõlgendamist.

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestatakse, et õppeasutuses, milles on samas tegevuskohas neli või enam

rühma, peab olema saal või muu sobiv ruum, mida saab kasutada liikumis- ja

muusikategevusteks või ühisürituseteks. Saal või muu sobiv ruum võib asuda ka õppeasutuse

vahetus läheduses. Õppeasutustes on saal enamasti suurem ruum, mida kasutatakse erinevateks

kogunemisteks või tegevusteks, mis vajavad rohkem ruumi või osalejaid. Vahetus läheduses

tähendab selle määruse mõistes, et midagi on väga lähedal, ehk siis midagi asub üsna lühikese

teekonna kaugusel. Näiteks spordisaal on õppeasutuse kõrval, aga ei asu samas hoones.

Saalid või ruumid, mida saab saalina kasutada (aatriumid, avarad koridorid vms) on vajalikud

laste arengu toetamiseks, õppekava täitmiseks ning ruumide parimaks kasutamiseks.

Suuremates õppeasutustes ei ole liikumis- ja muusikaõpetajal võimalik tegevuste läbiviimiseks

vajaminevate vahenditega käia rühmaruumides. Muusika- ja võimlemisruumid on olulised, et

täita õppeasutuse õppekava nõudeid, pakkudes parimat arendavat keskkonda muusika-, tantsu-

ja liikumistegevuste läbiviimiseks. Saal võib olla ka vaheseinaga eraldatav, mis võimaldab

ruumi kasutada paindlikult, võimaldades samal ajal toimuda mitmel erineval tegevusel. Näiteks

võib samal ajal toimuda väiksemates gruppides muusika- ja liikumistegevusi. Saalide või

analoogsete ruumide olemasolu võimaldab korraldada ühiseid üritusi ja tegevusi erinevate

rühmade vahel, mis toetab laste sotsiaalset integreerumist ja üksteise tundmaõppimist.

Tegemist ei ole uue nõudega – ka kehtiv määrus sätestab, et nelja ja enama rühmaga

õppeasutuses peab olema muusika- ja võimlemissaal. Eelnõus leevendatakse seda nõuet mitmes

aspektis: lubatud on nii saal kui ka muu sobiv ruum, mida saab kasutada liikumis- ja

muusikategevusteks või ühisüritusteks. Samuti ei pea see ruum asuma tingimata samas hoones,

kus paiknevad rühmaruumid.

Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse, et kuni kolmeaastaste laste rühmaruumid ja liitrühmade, milles

käivad kuni kolmeaastased lapsed, rühmaruumid ning saal peavad asuma hoone I korrusel.

Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud rühmaruumid ja saal võivad asuda ka hoone II

korrusel, kui neis rühmades on kuni 10 kuni kolmeaastast last ja saali kasutab korraga kuni 10

kuni kolmeaastast last. Rühmaruumid, mida kasutab liikumisraskustega laps, peavad asuma

hoone I korrusel. Hoone III korrusel võivad asuda 4–7 aastaste laste rühmad ning

ühiskasutuses olevad ruumid.

16

Liikumisraskusega laps võib olla laps, kellel on füüsilised või motoorsed raskused, mis

mõjutavad tema võimet liikuda või sooritada igapäevaseid liikumisülesandeid. Need raskused

võivad olla tingitud erinevatest põhjustest, nagu arenguhäired, traumad või terviseprobleemid.

Rühmaruumid ja saal peavad kahekorruselise õppeasutuse puhul asuma I või II korrusel. Kuni

kolmeaastaste lastehoiu rühmaruumid ja liitrühmade, kus käivad kuni kolmeaastased lapsed,

ruumid peavad asuma soovitatavalt I korrusel. Kuni kolmeaastaste laste ja liitrühmade

rühmaruumid võivad asuda ka hoone II korrusel, kui neis rühmades on kuni 10 kuni

kolmeaastast last ja saali kasutab korraga kuni 10 kuni kolmeaastast last. Selline leevendus

määruses on Päästeametiga kooskõlastatud ja nende hinnangul on teine korrus sobilik siis kui

kuni 3-aastaste laste arv jääb alla 10-ne lapse. Päästeamet on seisukohal, et alla 3 a lapsed ja

liitrühmad asuvad esimesel korrusel, kuni 10 alla 3aastast last või liitrühma last võib paigutada

teisele korrusele, kolmandale korrusele on lubatud paigutada üle 3 a lapsed. Väiksemate laste

rühmaruumide asukoht madalamatel korrustel võimaldab kiiremat ja ohutumat evakuatsiooni

hädaolukorras. Kuni kolmeaastased lapsed ja liikumisraskustega lapsed võivad vajada rohkem

abi ja järelevalvet evakuatsiooni ajal, mistõttu on nende rühmaruumide paigutamine esimesele

või teisele korrusele eriti oluline. Liikumisraskustega lapsed võivad vajada sagedast

juurdepääsu eriruumidele ja töötajatele ning nende liikumine võib olla piiratud. Esimesel

korrusel asuvad rühmaruumid muudavad juurdepääsu lihtsamaks ja turvalisemaks. 4–7-

aastased on üldiselt võimelised treppe ohutumalt kasutama ja suudavad paremini iseseisvalt

liikuda. Nende rühmaruumide asukoht kõrgematel korrustel on vastuvõetav, kuna nad on

füüsiliselt võimekamad ja saavad aru ohutusnõuetest. Saalide asukoht madalamatel korrustel

võimaldab lihtsamat juurdepääsu kõikidele rühmadele ning vähendab vajadust liigse treppide

kasutamise järele. Ruumide paigutuse nõuded on kehtestatud, et tagada laste ohutus ja heaolu,

arvestades nende vanusest ja erivajadustest tulenevaid erisusi. Paigutades rühmaruumid ja

tegevusalad vastavalt laste vanusele, arvule ja võimekusele, saab luua turvalise ja toetava

keskkonna, mis soodustab laste optimaalset arengut ja õppimist. Muud ruumid, kus liiguvad

peamiselt täiskasvanud (köök, kontoriruumid, abiruumid) võivad asuda kolmandal korrusel,

kuna seal olevad täiskasvanud (köögitöötajad ja juhtkond) on suutelised evakuatsiooni ajal

kiiremini reageerima ja majast väljuma ning selle juures saavad abistada ka kõrgematel

korrustel paiknevaid lapsi ruumidest väljumisel.

Tegemist ei ole uute nõuetega, kehtivas määruses sätestatud korrusekasutuse põhimõtted on

eelnõus säilinud, kuid neid on muudetud paindlikumaks koostöös Päästeametiga. Eelnõuga

võimaldatakse väiksema arvuga kuni 3-aastaste laste rühmade ning liitrühmade paiknemine

teisel korrusel, samuti üle 3-aastaste laste rühmade paiknemine kolmandal korrusel, tingimusel

et on tagatud kõik tuleohutus-, evakuatsiooni- ja väljapääsuteedele kehtestatud nõuded.

Muudatuse eesmärk on suurendada ruumilist paindlikkust, säilitades samas laste turvalisuse ja

ohutuse kui esmase prioriteedi.

Eelnõu § 7 lõikes 7 sätestatakse, et õppeköögi olemasolul peavad toidu valmistamiseks olema

vajalikud seadmed ja sisustus, mille paigutus ruumis võimaldab tagada ohutuse toidu

valmistamisel ja toidu valmistamise, mis on ohutu. Õppeköök ei ole koht lastele toidu

valmistamiseks. Õppeköök on spetsiaalne ruum, kus lapsed saavad õppida toiduvalmistamise

ja toiduainete käitlemise põhitõdesid. Selle eesmärk on arendada laste praktilisi oskusi,

sealhulgas käelisi oskusi, toiduvalmistamise ja tervisliku toitumise alaseid teadmisi. Samuti

toetab õppeköök laste iseseisvuse, loovuse ja koostööoskuste arendamist. Tavaliselt tehakse

õppeköögis lihtsaid ja laste vanusele sobivaid retsepte, mis võimaldavad lastel ise proovida

toidu ettevalmistamist ja samal ajal õppida ohutust köögis. Õppeköögis saadud kogemused

aitavad kaasa laste üldisele arengule ja toovad sisse ka lõbusa ja praktilise aspekti igapäevaelu

oskustesse. Kui lastehoius või lasteaias on õppeköök, kus töötajad käivad koos lastega tegevusi

17

läbi viimas, siis peab see olema turvaline. Õppeköögi seadmed ja sisustus peavad olema

paigutatud nii, et need tagavad laste turvalisuse, hügieeni ja tõhusa õppimise. Tööpindade puhul

tuleb arvestada laste kasvuga. See aitab lastele õpetada ohutuid ja tervislikke toiduvalmistamise

harjumusi, samal ajal minimeerides riske, mis võivad kaasneda köögis töötamisega.

Nõuetekohane paigutus ja sobiv varustus loovad tingimused, kus lapsed saavad turvaliselt ja

tõhusalt õppida toidu valmistamist ning arendada oma oskusi.

Tegemist on uue nõudega. Määruses kasutatav termin „õppeköök“ on uus ja esmakordselt

määratletud käesolevas eelnõus. Tegemist ei ole kohustusliku nõudega, säte kehtib vaid juhul,

kui õppeasutuses on õppeköök olemas ning reguleerib selle sisustuse ja kasutamise põhimõtteid

laste ohutuse ja õppe eesmärgil. Seega ei too kaasa õppeasutusele ega pidajale uusi kohustusi.

Õppeköögi regulatsiooni eesmärk on tagada, et olemasolev õppeköök oleks kasutusel viisil, mis

toetab laste praktiliste oskuste arengut, arvestades samal ajal ohutuse ja hügieeni nõudeid. Kuna

tegevused õppeköögis hõlmavad toiduainete käsitlemist ja lihtsate toitude valmistamist, on

oluline, et keskkond oleks lapse arengutasemele vastav, turvaline ja õppimist toetav.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et õppeasutuses, milles on samas tegevuskohas vähem kui neli

rühma, on lubatud tahkekütusel töötav ahi, kamin, pliit või muu küttekolle. Küttekolde suu ei

tohi asuda rühmaruumis. Küttekolle peab olema köetud vähemalt kaks tundi enne laste

saabumist. Igas ruumis, kus on küttesüsteemi osi, peab olema suitsuandur ja vingugaasiandur.

Siin on esitatud juba varasemates määrustes kehtinud nõue, mille kohaselt on ühe- kuni

kaherühmalises lasteasutuses lubatud kasutada ahikütet tingimusel, et küttekolde suu ei asu

rühmaruumis ja ahjud on 2 tundi enne lasteasutuse töö algust köetud, et vältida põlemisgaaside

ja vingugaasi sattumist ruumidesse. Antud määruse kontekstis on muudetud nõue kehtivaks

õppeasutustele, milles on vähem kui neli rühma, kuna selle määruse kontekstis kehtestatakse

erisused õppeasutuste kohta, milles on vähem kui neli rühma. Ahikütte puhul on alati olemas

teatud tulekahju oht, eriti kui küttekolle asub ruumis, kus lapsed viibivad. Kui küttekolde suu

ei asu rühmaruumis, vähendatakse riski, et lapsed pääsevad ahjule ligi või tekib ohtlik olukord,

kus tuli või sädemed võivad süüdata kergestisüttivaid materjale. Kui ahju köetakse ruumis, kus

lapsed viibivad, võib küttekolle kuumeneda ohtlikult kõrgele temperatuurile. Sellega kaasneb

oht, et lapsed võivad end tahtmatult põletada, kui nad satuvad ahju lähedale. Ahju kuumenedes

on oluline, et ruum oleks lastele turvaline, mistõttu küttekolde suu asukoht rühmaruumist eemal

on hädavajalik. Ahju kütmisel võib tekkida suitsu ja tahma, mis võib mõjutada õhukvaliteeti.

Kui küttekolle asub väljaspool rühmaruumi ja ahju köetakse enne laste saabumist, vähendatakse

oluliselt võimalust, et lapsed puutuvad kokku suitsu, tahma või muude kahjulike ainete

jääkidega, mis võivad tekkida kütmise ajal. Ahiküttega varustatud õppeasutuses on küttekolde

suu asukoha ja kütmisaja kohta seatud tingimused selleks, et tagada laste turvalisus ja tervis.

Küttekolde hoidmine rühmaruumist eemal vähendab tulekahju ja põletuste riski, samas kui

ahjude varajane kütmine aitab säilitada ruumis tervislikku ja mugavat keskkonda laste

saabumise ajaks. Nende meetmete järgimine on oluline laste igakülgse kaitse tagamiseks.

Ahjuküttega õppeasutustes on oluline igas ahjuga köetavas ruumis ja ruumides, kus on

küttesüsteemi osi, lisaks suitsuandurile ka vingugaasianduri olemasolu. Tuleohutuse seaduse §

32 lõige 31sätestab, et kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab

omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri ka

vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga. Kui eelmises lauses nimetamata hoones või

hoone osas on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik sellise hoone või hoone osa

varustama vähemalt ühe nõuetekohaselt paigaldatud autonoomse vingugaasianduriga. Kuna

vingugaas on õhust raskem ja seetõttu koguneb esmalt põranda lähedale on ohustatud eelkõige

lapsed, kes lisaks oma väikesele kehakaalule veedavad ka palju aega põrandal mängides või on

ka lihtsalt oma kasvu tõttu põrandale nii palju lähemal, et võivad saada vingugaasimürgituse

18

enne kui täiskasvanu üldse oma tervises muudatusi tunnetab. Seega on oluline, et

vingugaasiandurid oleks igas ruumis, mida läbib küttesüsteem kuna igast küttesüsteemi osast

võib lekkida vingugaasi. Tuleohutusseaduse § 7 lõige 1 sätestab, et küttesüsteem koosneb

kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Kui seni oli küttekolde

olemasolu lubatud üksnes ühe- või kaherühmalistes õppeasutustes, siis eelnõuga laiendatakse

see võimalus õppeasutustele, milles on vähem kui neli rühma, arvestades väiksemamahuliste

asutuste vajadusi ja piirkondlikke eripärasid. Uueks täienduseks on nõue paigaldada lisaks

suitsuandurile ka vingugaasiandur, kui õppeasutuses kasutatakse küttekollet. See muudatus

tuleneb soovist tugevdada laste ja töötajate turvalisust, arvestades, et vingugaas on lõhnatu ja

nähtamatu, kuid tervisele ja elule äärmiselt ohtlik. Anduri paigaldamisega kaasnev kulu on

minimaalne, ent mõju ohutusele on märkimisväärne, aidates ennetada raskeid

õnnetusjuhtumeid ning toetades üldist riskiennetuse põhimõtet lasteasutustes. Seega on

tegemist põhjendatud ja proportsionaalse täiendusega.

§ 8. Nõuded ruumide viimistlusele

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et põrand peab olema konarusteta ning ei tohi olla libe. Nõue on

vajalik selleks, et vähendada põrand olla komistamisohtu. Lapsed on väga aktiivsed ja sageli

ei pruugi nad keskenduda sellele, kuhu nad astuvad. Kui põrandal on oht komistada (näiteks

ebatasased pinnad, lahtised vaibad, väljaulatuvad esemed), võib laps kergesti kukkuda ja

vigastada saada. Säte on oluline ka pidades silmas asjaolu, et lastehoius ja lasteaias võib olla

liikumispuudega lapsi.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et hügieeniruumi seinad peavad olema vähemalt 1,5 meetri

kõrguseni kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. Nõue

tuleneb asjaolust, et nimetatud pinnad on õppeasutuses paljude laste poolt tihedas kasutuses ja

peavad olema ohutud ja kergesti puhastatavad ning pidama vastu sagedasele puhastamisele.

Kuna lapsed käsi pestes kipuvad ka kätega vett pritsima, siis niiskuskindel pind tagab, et

viimistlusmaterjali alla ei kogune liigset niiskust, mis võib tekitada tervisele ohtlikku hallitust.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et õppeasutuse ruumide seinad, uksed ja põrandad ja terrassid

peavad olema üldjuhul viimistletud matilt, olema kergesti hooldatavad, desinfitseeritavad.

Siseviimistluseks kasutatud materjalid peavad olema tervisele ohutud ning vastama tootja poolt

ettenähtud kasutusotstarbele. Ruumide ja terrassi põrandapind peab olema kergesti puhastatav,

sh pestav ja vajadusel desinfitseeritav (nakkusohu vähendamiseks ja vältimiseks). See nõue ei

ole uus ja on pisut erinevas sõnastuses ka seni kehtivates nõuetes. Nõue tuleneb asjaolust, et

nimetatud pinnas on õppeasutuses paljude laste poolt tihedas kasutuses ja peavad olema ohutud

ja kergesti puhastatavad ning pidama vastu sagedasele puhastamisele. Siseviimistluseks

kasutatud materjalid peavad olema tervisele ohutud ning vastama tootja poolt ettenähtud

kasutusotstarbele. Pinnad tuleb viimistleda mitteläikivaks, kuna akendest õppeasutuse

ruumidesse paistev ere päikesevalgus võib seintelt peegeldudes tekitada pimestamisefekti,

mille puhul laps ei suuda näha teele jäävaid takistusi ning neist ohutult mööduda või

õppetegevuse korral joonistada, lugeda või kirjutada, kuna valgus peegeldub silma. Oluline on,

et seintel, ustel ja põrandatel oleks kasutatud vastupidavaid materjale, mis pideval

puhastamisel, puudutamisel käimisel kuluksid võimalikult vähe ja ei eritaks õhku liigset tolmu,

19

mikroplasti või tervisele ohtlike peenosakesi ja kemikaale Samuti on oluline, et need lihtsalt ei

praguneks, kuna pragudesse võib kergesti tekkida hallitus. Siseviimistluseks kasutatavatest

sünteetilistest materjalidest võib eralduda siseõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja ohtlikke

gaase ning sisekujundaja ja arhitekt peavad seda arvestama ruumide kujundamisel ning valima

tervisele ohutud ja tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele vastavad materjalid. Lisaks tuleb

siseviimistluses kasutada tuleohutuse nõuetele vastavaid mittesüttivaid materjale.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et rühmaruumides peavad elektripistikupesad olema lapsekindlad

või asuma lapsele kättesaamatul kõrgusel.

Elektripistikupesad, mis pole lapsekindlad, kujutavad endast tõsist ohtu väikestele lastele, kes

võivad uudishimust torgata esemeid pistikupesadesse, põhjustades elektrilööke. Elektrilöögid

võivad põhjustada tõsiseid vigastusi, sealhulgas põletusi, südame rütmihäireid või isegi surma.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 9. Nõuded hügieeniruumidele

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et laps peab saama pesta käsi voolava sooja veega enne sööki,

pärast tualeti kasutamist, pärast õuest tulekut ning kui käed määrduvad. Ühe rühma kasutuses

olevates ruumides peab olema vähemalt üks valamu täiskasvanutele. Õppeasutuse töötajatele

peab olema tagatud võimalus käte desinfitseerimiseks.

Lapse kätepesu korraldatakse enne sööki, pärast tualeti kasutamist, pärast õuest tulekut ning kui

käed määrduvad. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige nakkushaiguste ennetamine ja

hügieeniharjumuste kujundamine, nimelt laste käte pesemine aitab ennetada nn „mustade käte

haigusi“. Uuringutega on kindlaks tehtud, et kontaktiga levivad nakkused ja suur hulk

piisknakkusi levivad peamiselt käte kaudu. Laste käed määrduvad ja saastuvad

mikroorganismidega kiiresti, sest lapsed omandavad kogemusi kompimise ja proovimise teel.

Käte pesemine on oluline, sest eemaldab suurema hulga pisikuid ja samuti eoseid. Laste

kätepesu peab korraldama vähemalt pärast lasteaeda saabumist, enne sööki ja iga kord, kui käed

määrduvad, sealhulgas alati pärast tualeti kasutamist ja õuest tulekut. Laps peab saama pesta

käsi voolava sooja veega. Sooja vee alla on mõeldud käte ja duši all pesemiseks vett

temperatuuriga vahemikus 35–40 °C. Oluline on, et laps saab käsi pesta sooja veega, mis on

piisava, kuid mitte liiga kõrge temperatuuriga. Ühe rühma kasutuses olevates ruumides (mitte

tingimata hügieeniruumis) peab olema valamu täiskasvanule. Seda eelkõige situatsioonis, kus

juhul, kui mõni laps peaks haigestuma, oleks välditud laste valamute saastumine võimaliku

nakkusohtliku materjaliga (uriin, okse, väljaheited) ning lapsega tegeleval täiskasvanul oleks

võimalik käsi pesta ja desinfitseerida ilma laste valamutes võimalikku saastust tekitamata.

Lisaks on tähtis täiskasvanu valamu tööohutuse vaatest, et töötajatel oleks võimalik ka

õppevahendeid või oma käsi pesta ergonoomilises asendis. Valamu peab asetsema rühma

kasutuses olevates ruumides, et vähendada võimalust kus üks või mitu lastega tegelevat töötajat

peavad korraga väljuma rühma ruumidest nii, et lapsed jäävad järelevalveta.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Regulatsiooni on

paindlikumaks muudetud seeläbi, et täiskasvanute valamu ei pruugi olla hügieeniruumis, vaid

rühma kasutuses olevates ruumides peab olema vähemalt üks valamu täiskasvanutele.

Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et kuni kolmeaastaste laste rühma hügieeniruumis peab olema:

1) vähemalt kaks väikelastele sobiva või sobivaks kohandatud kõrgusega kätepesuvalamut;

20

2) sobival arvul väikelaste tualetipotte ning koht nende hoiustamiseks;

3) võimalus väikelaste tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte väikelaste kätepesuvalamutes

4) laste WC-pott või suur WC-pott, mis on astmelaua ja sobiva prill-lauaga, kohandatud lastele

kasutuseks;

5) alusvanniga käsidušš.

Kuna lapsed ei ole kuni 2. eluaastani alati võimelised kontrollima ja valitsema

urineerimisvajadust, mille määravad neuroloogilised signaalid, siis ei suuda lapsed eriti

magamast tõustes või õuest tulles kannatlikult järjekorras oodata, mistõttu on väikelastele

vajalik oma pott. Tualetipoti olemasolu lisaks väikelaste pottidele on oluline nende laste puhul,

kes kodus kasutavad tualetipotti ning on sellega juba harjunud. Kindlasti peab olemas olema ka

koht laste pottide hoidmiseks. Nõuete paindlikumaks muutumine on ka asjaolu, et lubatud on

ka sobiva kõrgusega kohandatud kätepesuvalamu. Lubame kasutada ka sobivaks kohandatud

kõrgusega kätepesuvalamut, kuna eesmärk ei ole rangelt nõuda tehases toodetud või

spetsiaalselt lasteaiale valmistatud valamut, vaid tagada lastele tegelik ligipääs hügieenile

vastavalt nende kasvule ja arengutasemele. Kohandatud lahendused (nt astmepingid,

madalamale paigaldatud standardvalamud) võimaldavad paindlikku ja vajaduspõhist

lähenemist, eriti väiksemates asutustes või olemasoleva hoone piirangute korral. Oluline on, et

laps saab iseseisvalt ja ohutult käsi pesta. Samuti ei nõuta eelnõu järgi erivalamu olemasolu,

küll aga peab olema tagatud võimalus väikelaste tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte

väikelaste kätepesuvalamutes. Selleks võib kasutada kontaktivaba lahendust – näiteks

käsidušši, eraldi valamut või muud sobivat võimalust, kuid vältima peab kontakti valamuga,

kus lapsed pesevad käsi. Kontaktivabade kraanide ja seebidosaatorite kasutamine on soovitatav

võimalus, mis aitab kaasa parema kätehügieeni tagamisele ning vähendab nakkuste leviku riski.

Tegemist on praktikas hästi toimiva lahendusega, mida õppeasutused võivad rakendada

vastavalt oma võimalustele ja vajadustele.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et 4–7-aastaste laste hügieeniruumis peab olema:

(3) Nelja- kuni seitsmeaastaste laste hügieeniruumis peab olema:

1) vähemalt üks laste WC-pott kaheksa lapse kohta;

2) üks lastele sobiv kätepesuvalamu kaheksa lapse kohta;

3) alusvanniga käsidušš.

Sättes eeldatakse, et üle 3-aastased lapsed suudavad juba oma urineerimisvajadust kontrollida

ning seega on mõistlik kasutada tualetipotte, mitte väikelaste potte, mille puhastamine iga

kasutuskorra järel on aeganõudev ja tülikas. Samas peab olema vähemalt üks WC-pott kaheksa

lapse kohta, et ooteaeg ei veniks lapse jaoks liiga pikaks.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et lõikes 2 ja 3 nimetatud rühmade liitrühma hügieeniruumis peab

olema:

1) kuni kolmeaastastele lastele sobival arvul väikelaste tualetipotte ja koht nende

hoiustamiseks;

2) vähemalt üks laste WC-pott kaheksa nelja- kuni seitsmeaastase lapse kohta;

3) võimalus väikelaste tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte väikelaste

kätepesuvalamutes;

4) alusvanniga käsidušš.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Paindlikkust lisatud

läbi selle, et ei nõuta erivalamu olemasolu, küll aga peab olema tagatud võimalus väikelaste

tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte väikelaste kätepesuvalamutes.

21

Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab, et kui hügieeniruumis on rohkem kui üks WC-pott, peavad need

olema üksteisest vaheseintega eraldatud ja ustega.

Privaatsuse huvides peavad tualetipotid olema üksteisest vaheseinte ja ustega eraldatud, kuna

üle kolmeaastased lapsed hakkavad just selles vanuses tundma rohkem huvi enda ja teiste

privaatsete kehaosade suhtes ning seega peab olema välditud ebamugavustunde tekitamine

loomulike vajaduste rahuldamise ajal.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 9 lõigetes 2–5 sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks antakse aega kuni 01.09.2030.

a, sest see aeg on antud ka kehtivas määruses.

§ 10. Nõuded einestamisruumile ja -alale

Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et õppeasutusel võib laste jaoks olla einestamiseks kas eraldi

einestamisruum või einestamisala osana rühmaruumist või õuelastehoiu-ja lasteaia puhul maa-

alast. Einestamisruum ei pea olema eraldi ruum. Uuemates lasteaedades see küll sageli on eraldi

ruum. Paljude lasteaedade puhul toimub toitlustamine rühmaruumis. Õuelastehoidude ja

õuelasteaedade puhul õues. Nõuded kohalduvad nii einestamisruumidele kui einestamisaladele.

Tegemist on vormiliselt uue nõudega, kuid sisuliselt tugineb see kehtivas määruses juba

sätestatud põhimõtetele. Eelnõus kasutatav termin „einestamisruum“ on uus ja määratletud

esmakordselt käesolevas määruses, kuid säte ei kehtesta kohustust sellise ruumi olemasoluks.

See rakendub vaid juhul, kui õppeasutuses on einestamisruum olemas, ning reguleerib selle

sisustuse ja kasutamise põhimõtteid tervislikkuse, ohutuse ja laste heaolu tagamise eesmärgil.

Ka einestamisalaga seotud nõuded ei ole sisult uued, vaid koondavad ja täpsustavad kehtivas

määruses juba esinevaid põhimõtteid.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et einestamisruumi või -ala, selle asetus, suurus, sisseseade ning

kasutatavad seadmed peavad võimaldama toitlustada söögiaegade jooksul kõiki õppeasutuse

lapsi.

Einestamisruumi või -ala suurus, asetus, sisustus ja seadmed peavad olema sellised, et need

võimaldaksid kõikide laste toitlustamist söögiaegadel tõhusalt, mugavalt ja turvaliselt. See

tagab laste tervisliku toitumise, mugavuse ja sotsiaalse arengu ning võimaldab säilitada sujuvat

ja järjepidevat päevakava õppeasutuses.

Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et einestamisruum sisustatakse arvestades köögitüüpi, sööjate

arvu ajaühikus, toitude serveerimisaegu ning toidu jaotussüsteeme.

Einestamisruumide või -alade sisustamine arvestades köögitüüpi, sööjate arvu, serveerimisaegu

ja jaotussüsteeme tagab sujuva ja tõhusa toitlustuse õppeasutuses. Käesoleva sätte eesmärk on

suunata õppeasutusi planeerima einestamisruumide või -alade sisustust tervikuna toimiva

toitlustuskorralduse kontekstis. Sätte alusel tuleb arvestada mitmeid tegureid, näiteks, kas toit

valmistatakse kohapeal või transporditakse mujalt (sh jaotusköökide kasutamine), sööjate arv

ajaühikus, st kas süüakse korraga või mitmes vahetuses, toidu serveerimisviis – kas lapsed

saavad toitu ise tõsta või on toit serveeritud portsjonitena, toidukordade ajakava ja logistika,

mis mõjutab ruumikasutuse sujuvust ja hügieeni tagamist. Need tegurid mõjutavad ruumi

sisustust, mööbli paigutust, töövoogude korraldust. Õppeasutusel on vabadus korraldada

toitlustuslahendus vastavalt oma oludele, kuid käesolev säte aitab teadvustada, et sisustuse ja

22

korralduse planeerimine aitab kujundada sujuvat, hügieenilist ja lapse arengut toetavat

einestamiskeskkonda.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et einestamisruumis või -alal või selle läheduses peab olema

lastele käte pesemiseks piisav hulk sobival kõrgusel paiknevaid valamuid. Valamud peavad

olema varustatud sooja voolava veega, sobiva käte puhastus vahendiga ning hügieenilise käte

kuivatamise võimalusega.

Einestamisruumi või -ala või selle läheduses olevad piisava arvu, sooja voolava vee, sobiva

kätepuhastusvahendi ja hügieenilise käte kuivatamise võimalustega valamud on tähtsad laste

tervise, hügieeni ja mugavuse tagamiseks. Oluline on, et lapsed saavad vajadusel käsi pesta,

vähendades nakkushaiguste leviku riski, toetades hea hügieeniharjumuste kujundamist ja

lihtsustades igapäevaelu toimimist õppeasutuses.

Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et einestamisruumi või -ala sisseseade, sealhulgas söögilauad,

toidu serveerimis- ja söömisvahendid ning serveerimisliin, peavad olema puhtad. Puhastamine

ja vajaduse korral desinfitseerimine peab toimuma sagedusega, mis ei põhjusta toidu ning

toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete saastumist, ei halvenda toidu omadusi ega

ohusta inimese tervist.

Õppeasutuses on einestamisruumi või -ala sisseseade, sealhulgas söögilaudade, toidu

serveerimis- ja söömisvahendite ning serveerimisliinide puhastamine ja vajaduse korral

desinfitseerimine oluline toidu ohutuse tagamiseks ning toidutekkeliste nakkushaiguste

vältimiseks.

Eelnõu § 10 lõige 6 sätestab, et kui einestamine toimub regulaarselt õues, siis peab selleks

olema eraldi einestamisala, kus peab olema tagatud igale lapsele istumisvõimalus laua taga ning

hügieenilised tingimused toidu serveerimiseks.

Säte puudutab eelkõige neid õppeasutusi, kus einestamine toimub õues regulaarselt ja

igapäevaselt, näiteks õuelastehoius või -lasteaias, või juhul, kui tavapärane lasteaiateenus on

korraldatud viisil, kus kõik toidukorrad toimuvad pikema perioodi vältel õues (nt maist

septembrini). Sellisel juhul peavad olema tagatud einestamisala nõuded – igale lapsele

istumisvõimalus laua taga ning hügieenilised tingimused toidu serveerimiseks. Kui aga õues

einestamine toimub vaid harva, näiteks üksikutel päevadel, projektipõhiste tegevuste või

ürituste raames, ei kohaldu eraldi einestamisala nõue. Sellistes olukordades on ajutise

toitlustamise puhul arvestatud ka sobiva toiduvalikuga ning tegemist ei ole regulaarse

korraldusega, mille puhul oleks vajalik püsiv infrastruktuur.

§ 11. Nõuded ruumide sisustusele ja vahenditele

Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et ruumide sisustus ja vahendid peavad olema ohutud, kergesti

puhastatavad ja desinfitseeritavad ning vastama laste vanusele ja arvule rühmas.

Sisustuse ja vahendite all on peetud silmas näiteks mööblit, mängu- ja võimlemisvahendeid,

sanitaarseadmeid aga ka uksi, aknaid, põrandaid jm. Õppeasutuse ruumide sisustuse puhul on

oluline tagada laste ohutus, hügieen ja vajadustele vastavus. Ohutu ja sobiv sisustus loob lastele

rahuliku, turvalise ja arendava keskkonna. Kuna suure hulga lastega kokkupuutel kipub mööbel

kergesti määrduma, sest lapsed avastavad maailma suurel määral ka kompimise teel ning

näiteks joonistamisel ja meisterdamisel ei ole peenmotoorika veel lõpuni välja arenenud, siis

on oluline, et oleks tagatud ruumide sisustuse puhastamise ja desinfitseerimise võimalus.

23

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et riietusruum varustatakse istmete, riidekappide või nagidega

laste üleriiete ja vahetusriiete paigutamiseks.

Õppeasutuses käivad lapsed vajavad kohta, kus hoida oma üleriideid ja vahetusriideid.

Riidekapid või nagid aitavad lastel hoida oma riideid korras ja eristada oma asju teiste laste

riietest. Vastavalt õppeasutuse ruumide eripärale ja paigutusele on igal lapsel oma riidekapp,

nagi(d) või mõlemad.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab, et tagada tuleb võimalus laste välisriiete ja -jalanõude

kuivatamiseks.

Õppeasutuses veedetakse võimalikult palju aega värskes õhus, arvestades küll selle juures

ilmastikutingimusi, kuid riided võivad saada märjaks või mustaks. Laste märjaks saanud või

pestud riided on vaja kiiresti kuivaks saada, eriti kui lapsel pole vahetusriideid kojuminekuks.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et lapsel peab olema kasvule vastav tool ja koht laua taga.

Laua taga toimub õppeasutuses päeva jooksul mitmeid tegevusi (söömine, joonistamine

jm).Igal lapsel peab olema olemas kasvule vastav tool ja koht laua taga, kuid need ei pea olema

pidevalt rühmaruumis välja pandud või statsionaarselt paigutatud. Oluline on, et õppe- ja

kasvatustegevuste või einestamise ajaks oleks igale lapsele vajadusel võimalik koht laua taga

tagada.

See lähenemine võimaldab säilitada paindliku ja lapse arengut toetava ruumikasutuse, kus

rühmas on piisavalt võimalusi liikumiseks, mänguks ja väikestes gruppides tegutsemiseks, ilma

et see tähendaks loobumist igale lapsele sobiva töökoha pakkumisest siis, kui see on vajalik.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 5 sätestab, et lapsel peab olema eale ja kasvule vastav päevane

ergonoomiliselt sobiv hügieeniline puhkamiskoht või voodi. Käesoleva määruse § 18 lõige 2

punkt 3 kohaselt võimaldatakse kuni kolme aasta vanusele lapsele üldjuhul kuni kaks tundi

päevast puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. 4–7 aastastele lastele

peab olema tagatud päevas üldjuhul kuni üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu

vaikse tegevuse vahel. Sellest tulenevalt võib puhkamiskoht olla voodi (kui laps vajab päevast

und) või muu koht vaikseks tegevuseks. Puhkamiskoht on üldisem väljend, mis hõlmab

hügieenilist puhkekohta (teisaldatav magamisraam vms) ka lastele, kes ei maga, aga vajavad

puhkeaega. Voodi või puhkamiskoht aitab tagada, et lapsed saavad vajaliku puhkuse ja

lõõgastuse, mis on oluline nende üldise arengu ja heaolu jaoks. Igal lapsel on oma

unepotentsiaal ja vajadus puhata. Võimaldades individuaalse puhkekoha, saab lasteaed

arvestada iga lapse unerežiimi ja vajadustega, pakkudes seeläbi paremat hoolt ja toetust.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Oleme muutnud

regulatsiooni paindlikumaks, eemaldades nõude, et voodil peab olema kõva põhi. Sättesse on

lisatud voodi asenduseks ka puhkamiskoht, kuna päevkava võimaldab puhkeaja kasutuses

paindlikkust.

24

Eelnõu § 11 lõige 6 sätestab, et igal lapsel on magamiseks ainult tema kasutatav voodipesu.

Voodipesu vahetatakse regulaarselt vastavalt määrdumisele, kuid mitte harvem kui üks kord

iga kümne kasutuspäeva järel.

Käesolevas sätestab, et lapsele on õppeasutuses tagatud päevane puhkeaeg valikuvõimalusega

une ja muu vaikse tegevuse vahel. Seega sõltub voodipesu vajadus sellest, kuidas laps

puhkeaega veedab. Kui lapsevanemaga on kokku lepitud, et laps ei maga vaid kasutab

puhkeaega rahulikuks tegevuseks ilma voodisse minemata, siis ei ole voodipesu vajalik.

Voodipesu ei ole nimeline, pärast pesu võib voodipesu minna ringlusesse. Antud sättes on

silmas peetud, et kui laps magab lõuna ajal, siis on tal oma voodi või magamiskoht, kus on

igapäevaselt just tema poolt kasutatav voodipesu. Tema voodis ei maga mõnel päeval teine laps.

Kui on vajadus voodeid vahetada, vahetatakse ka voodipesu. Kasutatud voodipesu vahetatakse

regulaarselt, kui see on määrdunud. Ilma nähtavate määrdumistunnusteta voodipesu tuleb

hügieenilisuse huvides vahetada igal juhul vähemalt üks kord iga kümne kasutuspäeva tagant.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Täpsustatud on, et

voodipesu ja käterätikuid vahetatakse kasutuspäevade, mitte kalendripäevade alusel.

Eelnõu § 11 lõige 7 sätestab, et kui kasutusel on riidest käterätikud, siis need on personaalsed

ja vahetatakse regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord iga kümne

kasutuspäeva järel. Kui kasutusel on riidest käterätikud, siis tuleb hügieenilisuse huvides

vahetada igal juhul vähemalt üks kord iga kümne kasutuspäeva tagant.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Täpsustatud on, et

voodipesu ja käterätikuid vahetatakse kasutuspäevade, mitte kalendripäevade alusel.

Eelnõu § 11 lõige 8 sätestab, et kaitseks otsese päikesevalguse ja soojuskiirguse eest peavad

magamis- ja mänguruumi päikesepoolsed aknad olema varustatud valgust reguleeriva ohutu

kattega.

Otsene päikesevalgus võib kiiresti soojendada ruumi, põhjustades ebamugavust ja

ülekuumenemist. Lapsed on eriti tundlikud kuumuse suhtes, mis võib põhjustada

vedelikupuudust, väsimust ja kuumarabanduse ohtu. Valgust reguleerivad katted aitavad hoida

ruumi temperatuuri stabiilsemana.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 9 sätestab, et õppeasutuses kasutatakse mängu- ja spordivahendeid, mille

konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule. Spordivahendeid

kontrollitakse tootja juhendite kohaselt, vastavalt õppeasutuse riskianalüüsile. Õppeasutuse

töötaja peab jälgima laste ohutust vahendite kasutamisel.

Õppeasutus on koht, kus lapsed veedavad suure osa oma päevast. Nõuetekohased mängu- ja

võimlemisvahendid on otseselt seotud laste ohutusega. Mängu ja võimlemisvahendid, mille

mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning mille korrasolekut

kontrollitakse regulaarselt, vähendavad õnnetusjuhtumite riski, nagu libisemised, kukkumised

või vigastused, mis võivad tuleneda nõuetele mittevastavusest või sellest, et vahendid on katki.

Siinkohal on oluline rõhutada, et suur roll ja vastutus on lastega igapäevaselt töötavatel

õppeasutuse töötajatel. Õppeasutuse töötajad on vastutavad ohutuse eest vahendite kasutamisel,

25

seega peavad nad lapsi juhendama ja jälgima. Ainult nõuetele vastav vahend ei taga lapse

turvalisust, seda peab ka õigesti kasutama ja vältima ülekoormust.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 10 sätestab, et mängu- ja spordivahendid peavad olema terved ning neid

tuleb puhastada vastavalt määrdumisele. Eakohased ja terved mänguasjad pakuvad lastele

sobivaid väljakutseid ja toetavad nende arengut vastavalt vanusele. Need aitavad arendada

motoorseid oskusi, kognitiivseid võimeid ja sotsiaalset suhtlemist. Mänguasjade eakohasus,

terviklikkus ja regulaarne puhastamine on hädavajalikud laste turvalisuse, tervise ja arengu

tagamiseks õppeasutuses. Need meetmed aitavad vähendada vigastuste ja haiguste riski,

pakkudes samas stimuleerivat ja positiivset mängukeskkonda, mis toetab laste õppimist ja

heaolu.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 11 lõige 11 sätestab, et õppeasutuse töötajatele peab olema loodud võimalus hoida

oma isiklikke asju lastele kättesaamatus kohas.

Tegemist on küll uue, aga siiski eelnevalt kehtinud nõudeid täpsustava nõudega, mille eesmärk

on eelkõige laste turvalisuse tagamine. Õppeasutuse töötajatel peab olema võimalus hoida oma

isiklikke esemeid lastele kättesaamatus kohas, et ennetada olukordi, kus lapsed võivad

juhuslikult sattuda kokku potentsiaalselt ohtlike või sobimatute esemetega. Isiklike asjade, nagu

ravimid, pipragaas või muud potentsiaalselt ohtlikud esemed, hoidmine eemal lastele kergesti

ligipääsetavatest kohtadest, vähendab riski, et lapsed saavad juhuslikult nendele esemetega

kokku puutuda, mis omakorda aitab vältida võimalikke õnnetusi või väärkasutust. Kuigi

põhimõte on kehtinud ka varasemalt, on vajadus selle selgeks sõnastamiseks kasvanud seoses

sellega, et tänapäeval võib töötajatel olla kaasas laiem valik esemeid, mis võivad kujutada ohtu

laste turvalisusele. Näiteks kantakse kaasas ravimeid (sh retseptiravimid või valuvaigistid),

pipragaas või isikukaitsevahendeid, nikotiinitooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad) või muud.

Nõude täitmine ei too asutusele kaasa täiendavaid kulusid, vaid eeldab töötajate teadlikkust ja

õppeasutuse korralduslikku tähelepanu, näiteks suletavate kappide, kindla hoiukoha või

personali riietusruumi olemasolu. Tegemist on lihtsa, kuid olulise sammuga, mis aitab

vähendada lastega seotud riskikäitumise võimalust ning loob ohutuma igapäevase

kasvukeskkonna.

§ 12. Nõuded ruumide korrashoiule

Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et õppeasutuses peab olema tagatud ja ruumide korrapärane

puhastamine.

Õppeasutus on koht, kus lapsed veedavad suure osa oma päevast. Hoonete ja ruumide

korrashoid on otseselt seotud laste ohutusega. Korralikult hooldatud hooned ja ruumid

vähendavad õnnetusjuhtumite riski, nagu libisemised, kukkumised või vigastused, mis võivad

tuleneda katkistest seadmetest, mööblist või halvast infrastruktuurist. Regulaarne puhastamine

aitab vähendada nakkushaiguste leviku ohtu ning vähendab tolmuallergiaga lastel allergiast

tingitud vaevusi.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

26

Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et Ruumide, sisustuse ja pindade puhastamisel kasutatakse

kemikaaliseaduse, biotsiidiseaduse ja teiste asjakohaste õigusaktide nõuetele vastavaid

puhastus,- desinfitseerimis- ja pesuaineid ning -vahendeid vastavalt kasutusjuhendile.

Õppeasutustes viibivad väikesed lapsed, kelle immuunsüsteem võib olla vähem arenenud kui

täiskasvanutel, muutes nad vastuvõtlikumaks nakkustele ja kemikaalide mõjule. Seetõttu on

oluline, et puhastus- ja desinfitseerimisvahendid oleksid kasutamiseks heakskiidetud ning

kasutamine toimuks vastavalt tootja poolt ettenähtud juhistele. Kemikaaliseaduse ja

biotsiidiseaduse nõuetele vastavad tooted on läbinud range kontrolli ja testimise, et tagada

nende tõhusus ja võimalikult suur ohutus juhendijärgsel kasutamisel, vähendades terviseohte.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab, et puhastamiseks kasutatavaid seadmeid, puhastusvahendeid ja -

aineid ning teisi kemikaale tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas Paljud puhastusvahendid

ja kemikaalid sisaldavad aineid, mis võivad olla lastele ohtlikud, kui neid valesti käsitseda või

sisse hingata. Lastele kättesaamatu koht tagab, et need ained on turvaliselt ja ohutult hoitud,

vähendades riski, et lapsed nendega kokku puutuvad.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Eelnõus on nõue

esitatud selgemalt ja paindlikumalt: ei nõuta eraldi ruumi või lukustatava kapi olemasolu, vaid

jäetakse ruumiline korraldus asutuse otsustada, eeldusel, et puhastusvahendite ja kemikaalide

hoiustamine välistab laste juurdepääsu.

§ 13. Nõuded ruumide sisekliimale

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et õppeasutuse ruumides peab olema loomulik valgustus, välja

arvatud hügieeniruumides, keldrikorrusel asuvates riietusruumides ja abiruumides. Abiruumide

all peetakse käesoleva määruse tähenduses silmas õppeasutuse tegevusega seotud lisaruume,

mis ei ole ette nähtud laste või õppurite viibimiseks, õppetegevuseks ega õpetajate tööks.

Näiteks lasteaias võivad abiruumideks olla pesuruumid, koristus- ja majapidamisvahendite

hoidmise ruumid, kostüümiladu, pesuhoiuruumid, samuti muud ruumid, kus hoitakse asutuse

igapäevaseks toimimiseks vajalikke tarvikuid või varustust. Abiruumide arv, otstarve ja

paiknemine võivad varieeruda sõltuvalt asutuse suurusest ja eripärast. Määrus ei kehtesta

konkreetseid nõudeid abiruumide loomuliku valgustuse kohta, kuna need ruumid ei ole

kavandatud regulaarseks ega pikemaajaliseks viibimiseks. Selliste ruumide projekteerimisel ja

väljaehitamisel lähtutakse üldisest hea ehitustava põhimõttest. Klaasitud pinna ja põranda

suhete puhul peaks jälgima, et ruumides on küllaldane loomulik valgustus. Loomuliku

valgustuse nõuete puhul lähtuda standardist EVS 894 „Loomulik valgustus elu- ja

bürooruumides“. Määruse eelnõus ei ole standardile viidatud, kuid järgides head ehitustava,

saab projekteerimis- jm ehitamisprotsessides juhinduda viidatud standardi nõuetest).

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et kõikides ruumides peab olema tehisvalgustus.

Õppeasutuses võivad lapsed ja töötajad viibida ka hommikul vara, õhtul hilja või pimedatel

talvekuudel, kui loomulikku valgust on vähe või üldse mitte. Tehisvalgustus tagab piisava

valgustatuse kogu päeva. Hästi valgustatud ruumid võimaldavad lastel ja töötajatel näha selgelt

oma ümbrust ja takistusi, vähendades vigastuste riski. Looduslik valgus ei ole alati piisav, eriti

hoonetes, kus aknaid on vähe või kus ruumide paigutus ei võimalda piisavat loomulikku

valgust. Tehisvalgustus on oluline evakuatsiooniteede ja hädaväljapääsude valgustamiseks.

27

Hädaolukorras, nagu tulekahju või evakuatsioon, on oluline, et kõik ruumid oleksid hästi

valgustatud, et tagada kiire ja ohutu väljumine.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama piisava ja varjudeta

hajutatud valgustatuse kohtades, kus lapsed tegelevad visuaalset täpsust ja silmade pingutust

nõudvate tegevustega.

Kui tehisvalgustuse valgusallikate paigaldamisel on juhindutud standardi EVS-EN 12464-1

„Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad” nõuetest, siis eeldatakse, et

valgustatus, psühholoogiline räigustegur ja värviesitusomadused on küllaldased.

Tehisvalgustuse valgusallikate keskmine valgustatuse hooldusväärtus võiks olla vähemalt 300

luksi (lx) lasteaia mänguruumis ja eripedagoogi ruumis, 150 lx treppidel, 100 lx koridoris ja

abiruumis, 200 lx lastesõime mänguruumis, võimlasaalis, muusikasaalis, riietusruumis ja

hügieeniruumis ning 75 lx magamisruumis, mida kasutatakse ainult magamiseks. Standardi

kohaselt on lastesõime mänguruumis ette nähtud madalam valgustatuse tase kui lasteaia

mänguruumis. Soovitatav psühholoogiline räigustegur on 19 ning värviesituse üldindeks Ra

väärtus rühmaruumides ja võimlemissaalis 80 ning koridorides 40. Standardi kohaselt ei tohiks

ruumides, kus inimesed pidevalt viibivad, kasutada lampe, mille värviesitusindeks on alla 80.

Käesoleva sätte eesmärk on tagada, et lasteasutuse õpperuumides oleks laste tegevuskohtades

piisav valgustus eriti nende tegevuste ajal, mis nõuavad visuaalset täpsust ja silmade

pingutamist. See hõlmab näiteks joonistamist, kirjutamist, peenmotoorikat arendavaid tegevusi

(nt tikkimine) ja detailitäpsust nõudvaid lauamänge. Laste silmad on valguse suhtes

tundlikumad ning ebapiisav või ebaühtlane valgustus võib põhjustada kiiret silmade väsimist ja

visuaalset ebamugavust. Seetõttu on oluline, et tegevuskohtade valgustus oleks hajutatud,

ühtlane ja varjudeta, et toetada laste keskendumisvõimet ning vältida nägemiskoormust.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Nõue on sõnastatud

lapse tegevuse põhiselt et paremini arvestada laste igapäevategevuste iseloomu ja nende

nägemisvõime eripäradega. Keskendumine visuaalset täpsust ja silmade pingutust nõudvatele

tegevustele (nt joonistamine, kirjutamine, lauamängud, käelised tegevused) võimaldab hinnata

valgustuse sobivust konkreetse kasutusotstarbe alusel, mitte üksnes ruumi üldfunktsiooni järgi.

Eelnõu § 13 lõige 4 sätestab, et ruume, kus puudub ventilatsioon või see on ebapiisav, tuleb

regulaarselt tuulutada. Paljudes vanemates õppeasutustes puudub tänapäevastele nõuetele

vastav ventilatsioonisüsteem. Sellistes hoonetes võib sisekliima kiiresti halveneda – ruum

muutub umbseks, õhuniiskus ja süsihappegaasi tase tõusevad, mis omakorda mõjutab laste

keskendumisvõimet, tekitab väsimust ja võib pikemaajaliselt kahjustada tervist. Regulaarne ja

sihipärane tuulutamine on nendes olukordades vajalik meede tagamaks laste ja töötajate heaolu

ning tervist toetav õhukvaliteet. Kuigi eelistatud on toimiv ventilatsioonisüsteem, võimaldab

see säte tagada vajalikud tingimused ka olukorras, kus ventilatsiooni uuendamine ei ole kohe

võimalik. Oluline on, et ruumides ei viibitaks pikalt ilma korraliku õhuvahetuseta.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab, ruumide tuulutamisel laste ruumis viibimise ajal ei tohi tekitada

tuuletõmmet. Sissepääsul tuleb tõkestada külma õhu pääs ruumidesse.

Piisav ventilatsioon aitab eemaldada õhust süsinikdioksiidi, niiskust, tolmu, allergeene ja muid

saasteaineid, mis võivad koguneda siseruumides. Kui ventilatsioon puudub või on ebapiisav,

võib õhu kvaliteet halveneda, mis omakorda võib põhjustada hingamisteede probleeme ja

28

ebamugavust. Hea õhuvahetus aitab vähendada õhus levivate haigustekitajate

kontsentratsiooni. Õppeasutustes, kus lapsed viibivad tihedalt koos, on nakkuste leviku risk

suur. Regulaarne tuulutamine vähendab viiruste ja bakterite levikut, vähendades sellega

haigestumise ohtu. Hea õhu kvaliteet on seotud parema keskendumisvõime ja üldise heaoluga.

Puhas ja värske õhk aitab lastel ja töötajatel tunda end energilisemalt ja keskendunumalt,

parandades nii õppimist kui ka töökeskkonda. Tuuletõmme võib olla halb, kui see on tugev.

Liiga tugev tuuletõmme võib põhjustada ebamugavustunnet, eriti kui inimene on juba niiske

või higine võib see põhjustada külmetushaiguse.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 6 sätestab, et õppeasutuse rühmaruumides võib ühes liitris siseõhus olla

süsihappegaasi- ehk süsinikdioksiidisisaldus keskmiselt kuni 1000 mikroliitrit (ppm). Eesti

standardi EVS–EN 16798-1 kohaselt hinnatakse siseõhu kvaliteeti hoonetes CO2

kontsentratsiooni järgi. Ventilatsiooni projekteerimisel võib võtta arvesse standardit EVS-EN

16798-1 “Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed

hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist,

soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride

Ühendus annab soovitse, et Eesti rahvuslik lisa standardile EVSEN 16798-3:2017”, mis on

rahvuslik standard ja käsitleb oluliselt põhjalikumalt haridusasutuste projekteerimise soovitusi.

Nende soovitus on kajastada EVS-EN 16798-1 kõrval ka EVS906. Moodul M1-6“.

Süsinikdioksiidi sisaldus on paljudes riikides (sh Eestis) valitud õhu saastatuse indikaatoriks,

sest ruumi liigne süsihappegaasi sisaldus on tervisele kahjulik, tekitab väsimust ja peavalu.

Õpperuumide ühes liitris siseõhus võib olla keskmiselt kuni 1000 mikroliitrit (ppm)

süsinikdioksiidi. Kui vanades õppeasutuste hoonetes on energia kokkuhoiu eesmärgil aknad

asendatud pakettakendega ja ehituskonstruktsioonid tihendatud, kuid puudub kaasaegne

ventilatsioonissüsteem, on rikutud ehitatud avade ja kanalite kaudu vähegi toiminud

projektikohane loomulik ventilatsioon, sest ära on lõiganud värske õhu juurdepääs. Lapsi täis

ruumis hakkab väljahingatava gaasi tõttu kiirelt tõusma süsinikdioksiidi sisaldus, ruumi

temperatuur ja niiskuse tase. Kui siseõhu süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi sisaldus ületab

600 ppm, siis arvestatakse juba vähest värske õhu puudust. Süsihappegaasi sisalduse

suurenemine võib põhjustada unisust, peavalu, kontsentratsioonivõime vähenemist ja isegi

teadvusekadu.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 7 sätestab, et rühmaruumi aknad peavad olema avatavad ja vajaduse korral

võimaldama tuulutamist. Avatavad aknad on oluline tehniline eeldus sisekliima parandamiseks,

eriti vanemates hoonetes, kus ventilatsioon võib olla ebapiisav või täielikult puududa. Õhu

liikumise võimaldamine läbi avatavate akende aitab ennetada umbse ja niiske õhu kogunemist,

vähendada õhus sisalduvaid saasteaineid ning toetada laste keskendumisvõimet ja üldist heaolu.

Kuigi ventilatsioonisüsteem on eelistatud lahendus, on avatavad aknad praktiline ja tõhus

meede, mis loob võimaluse vajalikuks tuulutamiseks. Nõue toetab laste tervist ja ohutust ning

aitab tagada tervisliku sisekliima igapäevases õppe- ja kasvukeskkonnas.

Eelnõu § 13 lõige 8 sätestab, et rühmaruumi õhutemperatuur peab olema vähemalt 21 °C.

Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju

vähendamiseks.

Lapsed on üldiselt tundlikumad külma suhtes kui täiskasvanud, sest nad kaotavad soojust

kiiremini. Kui ruumi temperatuur on alla 21 °C, võib see põhjustada külmatunnet, ebamugavust

29

ja isegi terviseprobleeme. Kui õhutemperatuur tõuseb üle 26 °C, võivad lapsed kogeda

ebamugavust, ülekuumenemist ja dehüdratsiooni (vedelikupuudust). Kuum keskkond võib

põhjustada väsimust, ärrituvust ja vähendada laste suutlikkust keskenduda ja õppida. On oluline

rõhutada, et meetmete rakendamine ei pea ootama konkreetse temperatuuri saavutamist, näiteks

võib juba kerge kuumuse või jaheduse korral alustada sobivate leevendavate sammudega, nagu:

riietuse kohandamine, ruumide tuulutamine või varjutamine, joogivee kättesaadavuse

suurendamine, aktiivsete tegevuste ümberkorraldamine, vajadusel õue- või rühmategevuste

ajutine ümberplaneerimine. See lähenemine aitab ennetada laste ebamugavust või terviseriske

ning loob stabiilse ja toetava keskkonna, kus lastel on võimalik turvaliselt areneda ja õppida.

Seega tuleb temperatuuri mõju jälgida järjepidevalt ning vajadusel reageerida paindlikult ja

ennetavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus3 on, et ruumide temperatuur oleks

vahemikus 18–24 kraadi.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 13 lõige 9 sätestab, et õppeasutuses peab olema termomeeter laste viibimistsoonis

õhutemperatuuri mõõtmiseks.

Termomeetri olemasolu ja kasutamine laste viibimistsoonis õppeasutuses on oluline laste

tervise, ohutuse, mugavuse ja heaolu tagamiseks. See võimaldab täpset ja pidevat temperatuuri

jälgimist, kiiret reageerimist muutustele ja vastavust tervise- ja ohutusnõuetele, tagades

optimaalse keskkonna laste arendamiseks ja õppimiseks.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 14. Riskianalüüs

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks,

vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse õppeasutuses iga kolme kalendriaasta jooksul

või ulatusliku rekonstrueerimise korral riskianalüüs. Riskianalüüs võib olla sisehindamise osa.

Õppeasutus saab aluseks võtta Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud juhendi ja selles4 välja

toodud kriteeriumid ning minimaalselt lähtuda sellest. Juhend on uuendamisel ja viiakse

kooskõlla käesoleva määrusega. Juhendmaterjalis on arvestatud õppeasutuse keskkonna ja

õppetegevuse iseärasustega. Vastavalt oma õppeasutuse spetsiifikale võib analüüsi täiendada

või koostada vormilt teistsuguse. Vorm ei ole kohustuslik. Riskianalüüs võib olla sisehindamise

osa.

Õppeasutuses koostatakse riskianalüüs ja selle tulemustest teavitatakse töötajaid, lasteaias

hoolekogu ja õppeasutuse pidajat. Riskianalüüsil hinnatakse keskkonna, ruumide ja mänguala

ohutust laste tervisele, tehakse kindlaks, kes on ohustatud ja mil viisil, hinnatakse riskitaset ja

tõenäosust, riski tagajärjel tekkida võivad tervisekahjustusi ning raskusastet. Samuti hinnatakse

käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmist, ohu tekke tõenäosust, ohuelemente ja

võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Seejärel

otsustatakse, kas olemasolevad meetmed on küllaldased laste ja töötajate ohutuse tagamiseks,

millised on vajalikud abinõud, et vältida või vähendada kahju ja terviseriske. Riskianalüüsi

tegemisel arvestatakse rühmaruumides erinevate järelevalve asutuste hinnanguid ja

teadusuuringuid, näiteks lasteasutuste keskkonna radooniuuringuid. Uuringute tegemisele ei

ole käesoleva määrusega nõudeid kehtestatud, sest uuringute vajalikkuse üle otsustab

3 18157_WHO Housing and Health Guidelines_160 x 240mm For Web. 4 Vigastuste ennetamine ja turvaline keskkond | Terviseinfo.

30

lasteasutuse pidaja ja hoolekogu. Arvestada tuleb, et keskkonnaallergeenid põhjustavad sageli

just 4–5 aastastel lastel allergiliste haiguste puhanguid (allergiline nohu, dermatiit, astma).

Lapsed on tundlikud ka värvis, õhus ja tolmus leiduvate kemikaalide mõjude suhtes.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et riskianalüüsi tulemustest teavitatakse õppeasutuse töötajaid ja

õppeasutuse pidajat, lasteaia puhul ka hoolekogu. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt

kavandatakse õppeasutuse keskkonna parendamiseks vajalikud tegevused, nii need, mis

nõuavad hoolekogu, nõukogu ja pidaja sekkumist, kui ka need, mille puhul piisab töötajate

sekkumisest.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et kui õppeasutuses on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud

riskid realiseeruvad, või riske on puudulikult hinnatud, on õppeasutuse pidaja kohustatud

viivitamatult riskid maandama. Kui õppeasutuses tuvastatakse riskid, mis on kirjeldatud

riskianalüüsis, või kui riskide hindamine on puudulik, peab õppeasutuse pidaja kiiresti astuma

samme, et tagada tegevuse vastavus kehtivatele õigusaktidele. See tähendab, et õppeasutuse

juhtkond peab viivitamatult analüüsima ja hindama olukorda, et tuvastada potentsiaalsed ohud

ning rakendama meetmeid nende riskide maandamiseks. Eesmärk on tagada laste ja töötajate

ohutus ning luua turvaline keskkond õppeprotsessi jaoks, järgides seadusandlikke nõudeid. Kui

on näha, et oht laste ja töötajate elule ja tervisele on väga suur, siis tuleb kuni ohtude

kõrvaldamiseni lasteasutus sulgeda (nt hoone on varisemisohtlik vms).

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 15. Lapse tervise jälgimine ja edendamine

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et õppeasutuses koostatakse lapse tervise edendamise eesmärgid

ja tegevused, lähtudes õppeasutuse riskianalüüsi ja sisehindamise tulemustest.

Õppeasutus on kodu kõrval oluline lapse arengu ja tervise toetaja. Õppeasutuses väljenduvad

seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps mängib ja õpib hea meelega. Kodu kõrval

on õppeasutus see koht, kus arendatakse laste sotsiaalseid oskusi ning kus õpitakse väärtustama

tervist ja pannakse alus tervisliku eluviisi kujunemisele. Tervise Arengu Instituut on välja

toonud, et laste ja töötajate tervise ja heaolu toetamiseks tuleb süsteemselt üle vaadata

õppeasutuse keskkond erinevate tegurite5 vaates. Tegemist on vormiliselt uue nõudega, mille

eesmärk on pöörata senisest suuremat ja teadlikumat tähelepanu laste tervise ja tervisliku

eluviisi kujundamisele õppeasutuses tervikuna. Kuigi nõue on nüüd selgesõnaliselt sõnastatud,

on tervise edendamise põhimõtteid ja tegevusi sisuliselt rakendatud juba varasemalt, nt läbi

liikumistegevuste, toitlustuse korralduse, päevakava ja puhkevõimaluste.

Uus nõue suunab õppeasutusi vaatlema tervisedendust kompleksselt ja süsteemselt, hõlmates

liikumist, tasakaalustatud toitumist, puhkamist, vaimset heaolu ja arendavat keskkonda. Tervise

Arengu Instituudi soovituste kohaselt on oluline hinnata keskkonda ja korraldust eri

vaatenurkadest ning seostada tervisega seotud tegevused selgemalt õppeasutuse eesmärkide ja

arengusuundadega.

5 https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/lasteaias

31

See ei tähenda, et õppeasutus peab koostama eraldi dokumendi või eraldiseisva tervise

tegevuskava. Tervise edendamise eesmärgid ja tegevused peaksid selgelt kajastuma juba

olemasolevates dokumentides, eelkõige arengukavas ja õppekavas, ning põhinema õppeasutuse

riskianalüüsi ja sisehindamise tulemustel. Nii tagatakse, et tegevused on sihipärased, asutuse

vajadustele vastavad ja järjepidevad, toetades laste heaolu ja arengut terviklikult.

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et õppeasutuses peab jälgima lapse terviseseisundit tema

igakordsel õppeasutusse vastuvõtmisel ja seal viibimise ajal. Tervisehäirest tuleb vanemat

teavitada. Oluline on, et lapse haigestumist või muud abivajadust märgatakse koheselt ning

võimaldatakse lapsele kuni vanemate saabumiseni asjakohane hoolitsus.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatel peavad olema

oskused anda lapsele esmaabi.

AHS § 27 lõige 1 kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad rühmaõpetaja,

muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja, direktor, õppejuht, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Õppe- ja

kasvatustööga seotud töötajatel on oluline roll laste tervise ja heaolu edendamises.

Õppeasutustes võivad ette tulla hädaolukorrad, sealhulgas vigastused, äkitselt tekkinud

haigused või õnnetused. Esmaabi oskused võimaldavad töötajatel reageerida kiiresti ja

efektiivselt, vähendades sellega lapse vigastuste tõsidust ja tervisemõjusid ning pakkuda esmast

abi kuni professionaalse meditsiinilise abi saabumiseni. Õppeasutuse töötajate puhul tuleb

silmas pidada, et täidetud peab olema “Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” §-s 13

personalile sätestatud nõue (tervisetõend). Selleks, et õppeasutuse töötajad saaksid vajadusel

pakkuda tõhusat esmast abi, peavad asutuses olema kättesaadavad vajalikud esmaabi vahendid.

Ilma vastava varustuseta võib esmaabi osutamine osutuda oluliselt raskendatuks või teatud

juhtudel ka võimatuks, mistõttu on esmavajalike vahendite olemasolu igapäevase töökorralduse

oluline osa. Esmaabi andmise valmisolek hõlmab nii töötajate teadmisi ja oskusi kui ka

vahendite füüsilist kättesaadavust hädaolukorra tekkimisel. Riskianalüüsis tuleb hinnata ka

töötajate esmaabioskuste ajakohasust ning vajadust nende perioodilise täiendamise järele. See

tähendab, et säte on sõnastatud tulemusena ja asutus saab hinnata, kui sageli töötajatel on vaja

oma oskusi uuendada. Eesmärk on rõhutada, et õppeasutuses peab olema tagatud esmaabi

andmise valmisolek, see tähendab nii töötajate vajalikke teadmisi ja oskusi kui ka

esmaabivahendite olemasolu ja kättesaadavust. Määrus ei sätesta esmaabioskuste täiendamise

konkreetset sagedust, kuna vajadus võib erineda sõltuvalt töötaja varasemast kogemusest ja

kokkupuutest esmaabisituatsioonidega. Näiteks töötaja, kes osaleb regulaarselt Kaitseliidu või

Punase Risti tegevuses, võib hoida oma oskusi ajakohasena ilma täiendkoolituseta. Seetõttu

tuleb koolieelse lasteasutuse riskianalüüsi käigus hinnata konkreetsete töötajate esmaabialaseid

teadmisi ning vajadusel planeerida koolitusi vastavalt tegelikule vajadusele.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 16. Üldnõuded lähtuvalt lapse tervislikust seisundist

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab, et õppeasutusel on õigus keelduda ilmselgete haigustunnustega

lapse vastuvõtmisest, et tagada kõikide laste tervise ohutus. Lapse haigestumise või vigastuse

korral õppeasutuses viibimise ajal võtab õppeasutuse töötaja ühendust vanemaga, vajadusel

kutsub kiirabi.

32

Lapse puhul võib pidada ilmselgeteks haigustunnusteks mitmeid sümptomeid ja

käitumismuutusi, mis viitavad sellele, et laps võib olla haigestunud. Need tunnused võivad

erineda sõltuvalt haiguse tüübist ja tõsidusest, kuid mõned üldised tunnused hõlmavad järgmist:

palavik, püsiv köha või hingamisraskused, nohu, ja kurguvalu, kõhuvalu, iiveldus,

oksendamine, punased, ärritunud või eritist eritavad silmad samuti liigne ärrituvus, letargia või

söögiisu muutused. Need tunnused ei pruugi alati tähendada tõsist haigust, kuid nad on sageli

piisavad põhjused, et teavitada lapse vanemat. Mõned tunnused nagu nohu, punetavad silmad,

köhatamine võivad olla ka allergiate vm tunnused ning ei viita alati lapse haigestumisele. Lisaks

on võimalik, et lapsel kestavad näiteks nohu ja köha peale haiguse läbipõdemist ning perioodil

mil nad enam ei ole nakkusohtlikud. Sellisel juhul pole põhjust lapse vastuvõtmisest

keeldumiseks. Õppeasutuse töötaja peab oskama hinnata lapse seisundit nii, et suudab langetada

otsuse, kas kutsuda esmalt kiirabi või teavitada lapsevanemat. Laste terviseseisundi jälgimine

ja vajaliku teabe edastamine lapsevanematele on hädavajalik, et tagada laste ohutus ja heaolu,

edendada tervisealaseid teadlikkust, täita seadusandlikke nõudeid ja säilitada professionaalne

alusharidusstandard. Eesti Perearstide Selts on välja töötanud infomaterjali „Millal jätta laps

lasteaiast koju?“,6 millest on abi lapse seisundi ja õppeasutusse lubamise hindamisel.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses. Kehtiv määrus

reguleerib, et lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda

või teiste tervist. Eelnõus oleme täpsustanud õppeasutuse õigust keelduda ilmselgete

haigustunnustega lapse vastuvõtmisest, et tagada kõigi laste ja töötajate terviseohutus

Täpsustatud sõnastus annab õppeasutustele selgema õiguse ja vastutuse laste kollektiivsesse

keskkonda vastuvõtmisel hinnata lapse terviseseisundit ning vajadusel vältida potentsiaalsete

nakkushaiguste levikut. See muudatus aitab ennetada haiguspuhanguid ja kaitsta lapse

kollektiivi tervist, olles kooskõlas rahvatervise põhimõtete ja praktikas juba kasutatavate

juhistega.

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada

teistest lastest, kuid last ei tohi jätta ilma järelevalveta. Haigustunnustega lapsele tuleb vanem

järele kutsuda.

Õppeasutuses nakkushaiguse kahtlusega lapse eraldamine teistest lastest on oluline samm

nakkuse leviku tõkestamiseks ja laste tervise kaitsmiseks. Samas on oluline, et nakkushaiguse

kahtlusega last ei jäetaks järelevalveta kuna see võib tekitada lapses ärevust, hirmu ja

üksildustunde, mis ei ole lastele heaolu seisukohalt soovitatav. Samuti võib lapse seisund

halvenda ja ta võib vajada abi. Kui laps on nakatunud, peab tagama, et laps on ka pidevalt

jälgitud ja toimetulekuks pakutakse vajalikku tuge. Seega, nakkushaiguse kahtlusega lapse

eraldamine teistest lastest, kuid mitte järelevalveta jätmine, on tasakaalu leidmine nakkuse

leviku kontrollimise ja lapse heaolu tagamise vahel. Õppeasutuste töötajad peavad olema

teadlikud, kuidas neid olukordi kõige paremini hallata, et tagada nii laste turvalisus kui ka toetav

keskkond. Õppeasutuse töötaja ei pruugi osata täpselt määratleda haigusseisundit.

Haigustunnustega lapsele tuleb vanem järele kutsuda.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab, et vanema või kiirabi saabumiseni antakse haigestunud või

vigastatud lapsele esmast abi.

6 https://www.perearst.ee/wp-content/uploads/2018/11/EPS_lasteaedadele-2.pdf.

33

Haigusseisundis last ei tohi jätta järelevalveta. Vastavalt § 15 lõikes 3 välja toodud

kohustuslikele oskustele annab õppeasutuse töötaja kiirabi või lapsevanema tulemiseni lapsele

esmast abi.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et õppeasutuses ei anta lastele ravimeid. Kui arst on lapse

kroonilise haiguse korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul anda

ravimeid arsti määratud annuses üksnes kokkuleppel vanemaga ja lastehoiu pidaja või lasteaia

direktori määratud töötaja poolt.

Õppeasutuses on lapse tervise ja ohutuse tagamine prioriteet. Seetõttu on ravimite andmine

sageli piiratud või välistatud, et vältida võimalikke riske (allergiast tingitud anafülaktilist šokki

vms) ja tagada, et lapsed saavad vajaliku meditsiinilise hoolduse kodus või tervishoiuasutustes,

kus on kvalifitseeritud spetsialistid. Kui on tegemist erandjuhtudega, kus ravimeid tuleb anda

(nt esmaabi andmine või krooniliste haiguste korral manustatavad ravimid nagu näiteks

diabeediravimid), on oluline järgida ranget protseduuri, et tagada lapse ohutus ja õigused.

Vajalik on kokkulepe vanemate ja õppeasutuse vahel, vastutava töötaja määramine ja

dokumenteerimine, et tagada ohutu ja tõhus ravimite andmine.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

§ 17. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab, et laps peab saama viibida iga päev võimalikult palju õues,

arvestades ilmastikutingimusi. Lapse õues viibimise aeg sõltub tajutavast välisõhu

temperatuurist. Tajutavat välisõhu temperatuuri hinnatakse igapäevaste ilmavaatluste andmete

alusel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Eesti toitumis- ja liikumissoovitused7 soovitavad

lasteaialastel olla kehaliselt aktiivsed 3 tundi päevas, millest 60 minutit võiks olla mõõduka

kuni tugeva intensiivsusega. Toome välja, et need soovitused ei ole määruses siduvad, kuid

nende esiletoomine aitab teadvustada liikumise olulisust lapse arengu ja heaolu seisukohalt.

Samuti annab see lasteasutustele ja nende pidajatele sisulise aluse arvestada ja planeerida laste

päevakavadesse piisavas mahus kehalist aktiivsust, ka olukordades, kus õues viibimist tuleb

ilmastiku või muude tegurite tõttu piirata. Selline lähenemine toetab lapse tervist hoidva

keskkonna kujundamist, ilma et kehtestataks määruses jäika kohustuslikku ajaraami.

Õppeasutuses planeeritud õues viibimise aeg oluline osa laste igapäevasest rutiinist, mis toetab

nende tervist, heaolu ja arengut. Oluline on tagada, et õues viibimise ajad oleksid kohandatud

vastavalt ilmastikutingimustele, et tagada laste turvalisus ja mugavus. Õppeasutuse töötajad

peavad jälgima tajutavat välisõhu temperatuuri ja tuule kiirust. On oluline, et lapsed oleksid

õues viibides riietatud vastavalt ilmastikutingimustele, et tagada nende mugavus ja turvalisus.

Väga madalad temperatuurid või tugev tuul võivad olla ohtlikud laste tervisele ning seetõttu

peaksid õues viibimise ajad olema kohandatud vastavalt tegelikele välisõhu tingimustele. Õues

viibimisel on oluline roll immuunsüsteemi tugevdamisel ning see aitab vähendada laste

haigestumist.

7 https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/tervise-edendamine-ja-haiguste-ennetamine/toitumine-

ja-liikumine.

34

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses, mis sätestab, et

soodsate ilmastikutingimuste korral peab võimalikult palju laste tegevusi toimuma õues.

Eelnõus oleme rõhku asetanud sellele, et laste õues viibimine oleks igapäevane ja

maksimaalselt rakendatud võimalus, arvestades ilmastikutingimusi ning tajutavat välisõhu

temperatuuri. Seoses lasteaia päevakava paindlikumaks muutumisega, eelkõige puhkeaja

korralduses, on loodud suurem võimalus kohandada päeva struktuuri nii, et rohkem aega saaks

pühendada õues olemisele ja aktiivsetele tegevustele värskes õhus. Eelnõu sõnastus toetab seda

suunda, tuues esile õues viibimise olulisuse lapse tervise, heaolu ja arenguvõimaluste

toetamisel, samal ajal rõhutades töötajate vastutust kohandada õues viibimise aeg vastavalt

ilmastikuoludele ja laste turvalisusele.

Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et sätestab, et õppeasutuses peab mistahes liiklemisvahendiga

liiklemisel kasutama turvavarustust.

Õppeasutuses jalgrattaga, tõukerattaga, rulluiskudega või muu liiklusvahendiga sõidul peavad

lapsed kandma kiivrit ja soovitavalt ka põlve- küünarnuki- ja/või randmekaitsmeid turvalisuse

eesmärgil. Õppeasutuse hoovis on palju lapsi ja lepitakse küll kokku reeglid kus ja mis ajal saab

ja tohib sõita erinevate sõiduvahenditega, aga tõenäosus kukkumisteks ja kokkupõrgeteks on

suurem, kui koos on palju lapsi. Et õnnetusi ära hoida on lastel lisaks kokkulepetele,

õppeasutuse töötajate järelevalvele, vajalik ka turvavarustus. Turvavarustuse kasutamine

õppeasutuse territooriumil on aluseks turvalise liiklemisharjumuse kujunemisele edaspidiseks.

Kui lapsel puudub turvavarustus, siis lastehoiu või lasteaia territooriumil kergliiklusvahendiga

liigelda ei tohi.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses, mis sätestab, et

liiklusvahendite kasutamisel peab olema tagatud laste ohutus ning loetleb konkreetsed

liikumisvahendid ja kaitsevahendid (nt kiiver, põlve- ja küünarnukikaitsmed).

Eelnõus oleme sõnastuse muutnud üldisemaks ja tulevikukindlamaks, kuna liikumisvahendite

valik on viimastel aastatel mitmekesistunud (nt tasakaalurattad, elektrilised tõukerattad,

erinevat tüüpi rulad) ja see areng tõenäoliselt jätkub. Selle asemel, et loetleda kõik võimalikud

vahendid ja kaitsmed, on eelnõus keskendutud põhimõttele, et mistahes liiklemisvahendiga

liiklemisel õppeasutuses peab olema kasutusel sobiv turvavarustus. Selline lähenemine

võimaldab õppeasutustel paindlikult kohandada reegleid vastavalt kasutusel olevatele

vahenditele, säilitades samal ajal laste ohutuse kui keskse eesmärgi. Samuti toetab see turvalise

liiklemiskäitumise kujundamist juba varases eas.

Eelnõu § 17 lõige 3 sätestatakse, et kuni kolme aasta vanuseid lapsi ei viida tugeva vihmasaju

ja lumetuisu korral õue, kui puudub võimalus vihma, tuule ja lumetuisu eest varjumiseks.

Kuni kolme aasta vanused lapsed on eriti tundlikud äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes ning

seetõttu on oluline tagada nende ohutus ja heaolu õppeasutuses. Kui õppeasutuse hoovis puudub

varikatus, mis kaitseb ilmastikumõjude eest, peavad õppeasutuse töötajad hindama, kas need

tingimused võivad olla lastele ohtlikud (ülemäära libe, liiga märg või tugeva tuulega), kus on

suur risk kukkumiseks või külmetamiseks. Kui selline risk on kõrge, on vajalik tagada lastele

turvaline ja mugav keskkond siseruumides, kus nad saavad tegeleda erinevate arendavate

tegevustega.

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 17 lõige 4 sätestatakse, et madalama kui miinus 20 °C tajutava välisõhu temperatuuri

ja madalama kui miinus 15 °C välisõhu temperatuuri korral lühendatakse õues viibimise aega

10 minutini.

35

Liiga külma õhu puhul tuleb õues viibimise aega piirata. Probleemiks ei ole siinjuures mitte

riietus, vaid asjaolu, et laste hingamisteed on võrreldes täiskasvanuga palju lühemad ning

tugevama külma puhul ei jõua õhk enne kopsudeni jõudmist piisavalt soojeneda. Lisaks lapsed

õues ei seisa paigal, vaid liiguvad, ning seejuures hingamine kiireneb ning õhul jääb

soojenemiseks veel vähem võimalusi. Väga külma õhu jõudmine kopsudeni võib põhjustada

aga tervisekahjustuse. Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI

kodulehe ilmavaatluste kaardile.8

Tegemist ei ole uue nõudega, vastav nõue sisaldub ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 17 lõige 5 sätestatakse, et kõrgema kui 20 oC välisõhu temperatuuri juures tuleb lastele

tagada võimalus olla varjus. Lastele peab olema ka õues kättesaadav joogivesi. Kõrgemate

temperatuuride korral võib lapse keha üle kuumeneda, kuna laste termoregulatsioon ei ole veel

lõpuni välja arenenud. Seega toimub lapse ülekuumenemine lihtsamini kui täiskasvanul ning

selle ennetamiseks on vajalik võimalus viibida varjus. Kuumaga kaotab keha ka palju vedelikku

ning seetõttu tuleb tagada sooja ilmaga joogivee kättesaadavus ka õues. Varjumise võimaluse

olemasolu kõrgema välisõhu temperatuuri korral on sätestatud ka kehtivas määruses, mistõttu

ei ole tegemist uue nõudega. Uue elemendina on eelnõusse lisatud nõue tagada lastele joogivee

kättesaadavus õues, kui välisõhu temperatuur ületab 20 °C.

See täiendav nõue on lisatud, et ennetada laste vedelikupuudust ja ülekuumenemist, kuna laste

termoregulatsioon on arengujärgus ning nad kaotavad kuuma ilmaga vedelikku kiiremini kui

täiskasvanud.

Eelnõu § 17 lõige 6 sätestatakse, et laste ujulasse, basseini, veekeskusesse või teistesse avalikku

supluskohta suplema viimisel peab vähemalt iga seitsme lapse kohta olema kaasas õpetaja,

treener või täiskasvanu, kes tagab lapse ohutuse teekonnal, jälgib pidevalt vees olevaid lapsi,

juhendab vees toimuvaid tegevusi ning osutab vajaduse korral abi.

Laste ujulasse, basseini või veekeskusesse viies peab olema kaasas soovitatavalt

ujumisoskusega täiskasvanu, kes suudab tagada laste ohutuse vees, pakkuda vajalikku

järelevalvet ja juhendamist ning osata reageerida hädaolukordadele. See tagab, et laste veega

seotud tegevused on ohutud ja lõbusad ning aitab ennetada õnnetusi vees. Kui peaks juhtuma

mõni hädaolukord vees, on oluline, et oleks kohal pädev isik, kes oskab kiiresti ja

professionaalselt reageerida ning vajadusel anda esmaabi või kutsuda kiirabi. Isegi hetkeline

tähelepanematus ka madalas vees võib osutuda lapsele eluohtlikuks, sest lastel puuduvad

kogemused ja ohutunne. Enne laste ujuma viimist peab õppeasutuse töötaja või treener lastele

selgitama ujumisega seotud ohte ja arutama lastega vees käitumise nõudeid, suplemise ning

vette hüppamisega seotud riske nii madalas kui sügavas vees. Nõue, et iga seitsme lapse kohta

peab olema vähemalt üks täiskasvanu on olemas ka seni kehtinud määruses ning nõude mõte

on, et suuremal hulgas lastel ei suuda üks täiskasvanu korraga igal hetkel silma peal hoida. Vees

aga piisab õnnetuse juhtumiseks ka hetkelisest tähelepanu hajumisest.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses.

§ 18. Päevakava koostamine

Eelnõu §-s 18 sätestatakse nõuded päevakava koostamisele.

8 https://www.ilmateenistus.ee/?ide=21&v_kiht=6

36

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, õppeasutuses koostatakse päevakava, arvestades käesoleva

määruse nõudeid, õppeasutuse lahtioleku aega, laste ealisi ja individuaalseid arenguvajadusi.

Lastehoiu päevakava kinnitab pidaja või juht, lasteaia päevakava kinnitab direktor. Päevakava

koostamine õppeasutuses on oluline, et tagada laste tervislik ja tasakaalustatud areng ning

heaolu. Õppeasutus peab jälgima päevakava koostamisel käesolevas paragrahvis välja toodud

nõudeid, et tagada lastel piisavalt aega ja võimalusi erinevate tegevuste jaoks ning luua

tasakaalustatud terviklik päev.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 18 lõige 2 sätestab, päevakava koostamisel arvestatakse lõikes välja toodud nõuetega

punktides 1–4.

Eelnõu § 18 lõike 2 punkt 1 sätestab, et päevakavas peab olema piisavalt aega ja võimalusi

aktiivseteks ning vaikseteks tegevusteks, mis moodustavad lapse jaoks tasakaalustatud terviku

nii, et õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja vabategevused vahelduvad sujuvalt.

Aktiivsed tegevused aitavad lastel kulutada energiat, arendada füüsilist aktiivsust ja tugevdada

lihaseid ning võimaldavad lastel liikuda ja mängida. Vaiksed tegevused nagu lugemine,

joonistamine või puslede kokkupanemine aitavad lastel lõdvestuda, keskenduda ja arendada

loovust ning kognitiivseid oskusi. Päevakavas tuleks vaheldumisi planeerida erinevaid

tegevusi, sealhulgas õppetegevused, igapäevatoimingud (nt. söömine, magamine, tualetis

käimine) ning vabategevused (sh lapse juhitud vaba mäng). Vabategevused pakuvad lastele

võimalust arendada loovust, sotsiaalseid oskusi ja füüsilist aktiivsust. Vabategevuseks saab

luua võimalused mängualal või ruumis mängimiseks, kunsti ja käelisteks tegevusteks,

rollimängudeks, võimalused tegeleda muusika või liikumisvahenditega, tegevused looduses ja

aias. Õppetegevused aitavad lastel õppida uusi teadmisi ja oskusi, igapäevatoimingud

arendavad iseseisvust ning vabategevused võimaldavad lastel vabalt mängida ja loovust

väljendada. Tähelepanu tuleb pöörata tegevuste sujuvale vaheldumisele. Liiga järsk üleminek

ühelt tegevuselt teisele võib tekitada ärevust ja vastuseisu. Näiteks tuleb lapsele anda aega unest

ärkamiseks. Hea on lapsi teavitada järgmisest tegevusest, et anda lapsele aega ühelt tegevuselt

teisele üleminekuks.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 18 lõike 2 punkt 2 sätestab, et päevakava koostamisel arvestatakse lastele soovitatud

õues viibimise aega. On oluline, et õppeasutuse päevakavas oleks arvestatud lastele soovitatud

õues viibimise aega. Lasteaia päevakavas tuleb arvestada laste õues viibimise ajaga, sest

värskes õhus liikumine toetab laste kehalist arengut, tugevdab immuunsust ning aitab

vähendada stressi ja parandada keskendumisvõimet. Regulaarne õues viibimine on oluline laste

tervise ja heaolu tagamiseks ning loob tasakaalu aktiivsete ja rahulike tegevuste vahel.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses.

Eelnõu § 18 lõike 2 punkt 3 sätestab, et kuni kolmeaastasele lapsele peab olema tagatud

üldjuhul kuni kaks tundi päevast puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse

vahel. 4–7aastasele lapsele peab olema tagatud üldjuhul kuni üks tund puhkeaega päevas

valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.

Väikesed lapsed vajavad päeva jooksul und ja puhkeaega. Mida vanemaks laps saab, seda

vähem ta päeval uneaega ja puhkust vajab. Küsimus, kas laps vajab lõunaund või mitte

arutatakse läbi lapsevanemaga ning koostöös lapsevanemaga tehakse parim valik.

37

Unespetsialist Kene Vernik on oma magistritöös9 teinud kindlaks, et kuigi päevaste uinakute

pikkuse ja ööune pikkuse vahel usaldusväärseid seoseid ei leitud, näitavad peamised tulemused,

et laste lühem ööuni on seotud kehvema tervisega ning lühem lõunauinak seostub rohkemate

käitumisprobleemidega. Samuti tuvastati, et ööune kestus päevaune lühendades ei pikenenud

ja jäi keskmiselt 9,5 tunni juurde. Kene Verniku magistritööst selgus, et hinnanguliselt magavad

lapsed keskmiselt kokku 11,4 tundi und. Ameerika Une Assotsiatsioon (ASA) toob oma

viimaste uuringute põhjal välja, et 3–5-aastased lapsed peaks ainuüksi ööunest kätte saama

vähemalt 10 tundi ja seejärel, iga lapse individuaalsust arvestades, magab laps vastavalt

vajadusele ka päevase uinaku. Seega saame öelda, et lapsed magavad keskmiselt meil pisut

vähem (aga see ei ole statistiliselt märkimisväärne erinevus) ööund, kuid kompenseerivad selle

päevase unega. Lõunauinakust loobumine võib aga põhjustada rohkem käitumisprobleeme,

ning vähendada lapse kogu ööpäevase une hulka. Uuringud kinnitavad, et uinak on lapsele

oluline, kuid siiani ei teata, kui pikk võiks vanuseti uinak olla, et see ei kahjustaks lapse

eneseregulatsiooni, arengut, ööund ja käitumist. Seega kokkuvõttes on oluline paindlikkus, et

pakkuda igale lapsele just temale sobival viisil kas päevaund või siis vaikset tegevust,

arvestades siinjuures lapse individuaalsusega. Vaikse tegevuse all on siinjuures silmas peetud

võimalust olla väljaspool voodit ning vaadata raamatuid, panna vaikselt puslet kokku, tegeleda

muu kergema käelise tegevusega vms. Lasteaiaealise lapse arvamus on oluline ning selle

väljendamist toetatakse igati, lähtudes lapse eakohastest eneseväljendusoskustest ja

arusaamisvõimest. Samas teeb lõpliku otsuse last puudutavates küsimustes lapsevanem,

arvestades lapse arengulisi vajadusi ja parimat huvi.

Lastehoiu- ja lasteaiaealiste laste puhul ei tähenda valikuvõimaluse pakkumine iseseisvat

otsustamist, vaid pigem võimalust lapsel oma eelistusi väljendada olukorras, kus vanem ja

lasteasutus langetavad otsused koostöös. Eeldame, et vanemad lapsed arutavad neid

puudutavad küsimused läbi oma vanematega, toetades lapse arenevat enesemääratlust

turvalises ja toetavas keskkonnas.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses. Eelnõu täpsustab

kehtivat nõuet, muutes selle paindlikumaks, selgemaks ja lapsest lähtuvamaks. See ei nõrgenda

puhkeaja põhimõtet, vaid toetab lapse individuaalseid vajadusi ja paremat arvestamist ealiste

erisustega. Lasteasutuste jaoks annab see võimaluse kujundada päevakava paindlikumalt,

säilitades samal ajal lapsele olulise taastumisaja. See lähenemine on kooskõlas tänapäevaste

arengupsühholoogia põhimõtetega ning toetab rahulikumat ja kaasavamat kasvukeskkonda.

Eelnõu § 18 lõike 2 punkt 4 sätestab, et haridusliku erivajadustega lapsele võimaldatakse

puhkeaeg lapse tervisest ja arengulisest eripärast lähtudes. Erivajadusega lapsed vajavad sageli

rohkem puhkeaega ja erilist tähelepanu, kuna nende füüsiline ja vaimne väsimus võib olla

suurem kui teistel lastel. Puhkeaeg aitab neil taastuda ja koguda jõudu järgmiseks tegevuseks.

Erivajadusega lapsed võivad olla tundlikumad erinevatele keskkonnamuutustele ja vajavad

seetõttu rohkem rahulikku aega. Seega on oluline, et õppeasutuses arvestatakse erivajadustega

lapse individuaalsete vajadustega ning võimaldatakse talle piisav puhkeaeg ja toetus tema

tervise ja arengu edendamiseks.

Tegemist ei ole uue nõudega, samad nõuded sisalduvad ka kehtivas määruses.

§ 19. Määruse rakendamine

Eelnõu §-s 19 nähakse ette rakendussätted.

9 Laste uni, tervis ja käitumine (ut.ee)

38

Eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatakse, et Enne käesoleva määruse jõustumist ehitusloa taotlemiseks

esitatud õppeasutuse ehitusprojekti järgi ehitatud õppeasutus loetakse käesolevale määrusele

vastavaks ka siis, kui ta vastab ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojekti koostamise hetkel

koolieelsele lasteasutusele ja laste hoolekandeasutustele kehtinud ehituslikele nõuetele.

Rakendussätte eesmärk on võimaldada pärast määruse jõustumist kõigil tegutsevatel

lastehoidudel ja lasteaedadel tegevust jätkata nende senistes hoonetes ning ruumides.

Eelnõu § 19 lõikes 2 sätestatakse, et kõik tegutsevad lasteaiad ja lastehoiud peavad end § 4

lõikes 3, § 6 lõikes 2, § 7 lõigetes 3–6, § 8 lõikes 3 ja § 9 lõigetes 2–5 ja sätestatud nõuetega

vastavusse viima hiljemalt 1. septembriks 2030. a. Määruse ehituslikke nõudeid rakendatakse

kõigile uutele, pärast määruse jõustumist projekteeritud lastehoidudele ja lasteaedadele.

Nõuded, millele on antud üleminekuaeg, on kehtivast määrusest, kus on antud üleminekuaeg

kuni 01.09.2030. Seda aega eelnõus ei uudeta. Uus nõue, mille rakendamiseks antakse eelnõus

järgi üleminekuaeg on nõue, mis reguleerib kunstmaterjalide kasutamise osakaalu lastehoiu ja

lasteaia maa-alal (§ 4 lõige 3). Üleminekuaeg on antud sätte rakendamisele, mis puudutab

õppeasutuse sissepääsu juures varikatuste olemasolu (§ 6 lõige 2) - sama ülemineku aeg on ka

kehtivas määruses. Üleminekuaeg on antud sätete rakendamisele, mis reguleerib rühmaruumide

ja saali asukoha nõuet korrustel ja rühmaruumide pindala nõuet (§ 7 lõiked 4–6) - sama

üleminekuaeg on ka kehtivas määruses. Üleminekuaeg on antud sätetele, milles on käsitletud

tualettruumides nõutavad tingimusi (§ 9 lõiked 2–5) - sama üleminekuaeg on ka kehtivas

määruses.

Eelnõust jäeti välja järgmised kehtiva määruses sätestatud nõuded, millele on antud kehtivas

määruses üleminekuaeg 1. september 2030. a.:

1) lasteasutuses nähakse ette laste kärude, kelkude, rataste ja muude vahendite hoidmise

võimalus;

2) toiduvalmistamis- või toidujaotusköögi, majandus- ja personaliruumide, laste kelkude,

kärude ja rataste hoiuruumi ning teiste ruumide koosseis peab vastama lasteasutuse vajadusele;

3) puhastamiseks kasutatavate seadmete, puhastusvahendite ja -ainete ning teiste kemikaalide

hoidmiseks peab olema lukustatav puhastusruum, kus on valamu ja tingimused põrandapesuks

vajalike korduvkasutusega vahendite pesemiseks ning vajaduse korral pesumasin;

4) lasteruumide siseviimistlusel tuleb arvestada hea ehitustava kohaselt lubatud

järelkõlakestust;

5) ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli

kuupmeetris (Bq/m³) ja gammakiirguse doosikiirgus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h).

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. koos alusharidusseadusega.

3. Määruse eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu avaldab mõju järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne ja majanduslik mõju ning

vähene mõju riigivalitsemisele.

Sotsiaalne mõju (mõju tervisele ja heaolule)

39

Sihtrühm: riik, kohalikud omavalitsused, lastehoiud ja lasteaiad, lapsed, lastehoidude ja

lasteaedade töötajad, lapsevanemad

2023/24 õppeaastal osales alushariduses 68281 last. Õpetajate arv 2024/ 2025 alushariduses on

7076. Alusharidusseaduse jõustumisel lisanduvad senised lastehoidude lapsed, keda on

Sotsiaalkindlustusameti info põhjal 5622 ja lapsehoidjad, keda on ligikaudu 350. Käesoleva

määruse nõuete täitmisega toetatakse laste ja lastehoiu ning lasteaia töötajate tervislikku

arengut ning turvalisust. Lastehoiule ja lasteaiale õpi- ja kasvukeskkonna nõuete kehtestamine

toob kaasa positiivseid sotsiaalseid mõjusid, mis ulatuvad laste arengu ja perede heaolu

tagamisest kuni laiemate ühiskondlike probleemide lahendamiseni, nagu sotsiaalne võrdsus ja

laste õiguste kaitse. Õpi- ja kasvukeskkonna kvaliteedi tagamine aitab luua laste jaoks turvalise

ja toetava keskkonna, mis on otseselt seotud nende kognitiivsete, emotsionaalsete ja sotsiaalsete

oskuste arenguga. Kui lasteaedade ruumide ja tegevusvõimaluste kvaliteet on kõrge, soodustab

see laste üldist arengut ja õppimisprotsessi. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded mõjutavad

positiivselt ka töötajate töötingimusi. Kui töökeskkond on hästi korraldatud, motiveerib see

töötajaid. Kvaliteetsed töötingimused aitavad ennetada ka töötajate väsimust ja läbipõlemist.

Üks tähtsamaid sotsiaalseid mõjusid on laste turvalisus. Õpi- ja kasvukeskkonnas aitab

õnnetuste vältimisele ning laste füüsilise ja vaimse heaolu tagamisele kaasa ka

ohutusstandardite järgimine. Laste psühholoogiline turvalisus on samuti oluline, kuna

keskkond peab olema nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt toetav. Kvaliteetsed õpi- ja

kasvukeskkonnad aitavad ühiskonnas vähendada haridusliku erivajadusega laste eraldatust ja

toetada nende integreerimist. Lasteaedades kehtestatud normid, mis sisaldavad ka

erivajadustega laste arvestamist, võimaldavad suuremat kaasatust ja soodustavad sotsiaalset

integratsiooni.

Majanduslik mõju Sihtrühm: riik, kohalikud omavalitsused, lastehoiud ja lasteaiad

Riigile ja kohalikele omavalitsustele ei kaasne kulusid, kui seniseid tervisekaitsenõudeid on

täidetud. Uutele nõuetele on antud üleminekuaeg. Määrus kaasajastab ning lõdvendab seni

kehtinud nõudeid ning lisab mõned uued nõuded, millega ei kaasne märkimisväärseid

täiendavaid kulusid tänastele lastesõimedele ja lasteaedadele. Lastehoidude puhul, kes varem

ei olnud määrusesse kaasatud, võib kaasneda täiendavaid kulusid näiteks vajadusega leida uus

pind tegutsemiseks, kuna varem kasutuses olnud pind ei vasta käesoleva määruse nõuetele. See

on aga paratamatu protsess, kuna eelkõige on seotud määruse prioriteediks laste turvalisus.

Näiteks kui lastehoiud võisid seni tegutseda ka hoonete kõrgematel korrustel, siis uue määruse

järgmisel peavad nad jääma oma tegevuses esimese kahe kuni kolme korruse juurde. Nõue on

tingitud eelkõige ohutusest, et evakuatsioonivajaduse korral oleks õpetajal lihtsam kõik lapsed

hoonest evakueerida ka tingimustes kus lifti ei saa kasutada, kuid lapsed on liiga väikesed, et

kõrgematelt korrustelt piisavalt kiiresti alla jõuda.

Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: riik, kohalikud omavalitsused, Tervise Arengu Instituut,

Terviseamet. Määruse muudatustega ei kaasne sotsiaalset mõju, keskkonnamõju, olulist

majanduslikku mõju enamikule ettevõtetele, mõju infoühiskonnale, riigikaitsele ja

välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule. Määrusega ei kaasne ka olulist täiendavat

mõju järelevalvele, kuna järelevalve tegevused ei laiene, vaid jäävad senistesse piiridesse.

Terviseamet koostöös Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga kaasajastab riskianalüüsi koostamise juhendmaterjali, mis tugineb

käesolevale määrusele ja on vajalik riskide hindamiseks laste vigastuste vältimiseks ja

turvalisuse tagamiseks.

40

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Enamik määruses ettenähtud nõuetest on rakendatavad juba täna. Need nõuded, millele

kehtivad määrused nägid rakendamise tulevikus ette, näeb ka käesolev määrus selle sarnaselt

ette. Määruse rakendamine ei too enamikule osapooltele kaasa täiendavaid tegevusi ega

kulusid. Ainsad, kellele määrus võib tuua täiendavaid tegevusi ja kulusid, on seni tegutsenud

lastehoidude pidajad, kes peavad oma ruumid ja tegevused viima kooskõlla käesoleva määruse

nõuetega. Suuremate muudatuste läbiviimiseks on aga antud ka üleminekuaeg kuni 01.09.2030.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. a., kui jõustub alusharidusseadus.

7. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu

Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudile, Tartu

Ülikooli haridusteaduste instituudile, Haridus-ja Noorteametile (Rajaleidja), Reggio Emilia

Ühingule Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Õpetajate Liidule,

Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Haridustöötajate

Liidule, Eesti Lasteaednike Liidule, MTÜ-le Hea Algus, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti

Lastehoidude Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti

Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Alushariduse Ühendusele, MTÜ Tartu Linna Koolieelsete

Eralasteasutuste Ühendusele ning MTÜ-le Lapsed Õue.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Linnade ja Valdade jättis eelnõu

esialgu kooskõlastamata, esitades eelnõu kohta märkused ning kooskõlastas eelnõu praeguses

sõnastuses. Kooskõlastustabel esitatud seletuskirja lisana.

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister