Kiri

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

e-posti sisutekst: Teile on saadetud dokument Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldusprogrammist WebDesktop.
Registreerimise number: 7-1.3/1396
Registreerimise kuupäev: 28.03.2024

Seisukoha küsimine Jõhvi Volikogu otsuse „Jõhvi linna Pargi tänava T9,
Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas.

Lisa_1_Johvi_linna_Pargi_tn_T9_ja_Pargi_tn_T8_planeeritava_maa-ala_skeem.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2024-03-28 07:36:22

Lisa_1_Jõhvi linna Pargi tn T9 ja Pargi tn T8 planeeritava maa-ala skeem.pdf

Lisa 1

Jõhvi Volikogu 00.00.2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine„

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala 23017 m2

planeeritava ala piir katastriüksuse piir

Lisa_2_KSH_eelhinnang_Pargi_tn_T9_ja_Pargi_tn_T8.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2024-03-28 07:35:34

Lisa_2_KSH_eelhinnang_Pargi tn T9 ja Pargi tn T8.pdf

1

Lisa 2

Jõhvi Vallovolikogu … otsusele nr

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine„

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Planeerimisseaduse § 142 lõige 6 ütleb:

"Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb

anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest".

Vastavalt § 142 lõikele 1:

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamine või mitte.

3. Üldinfo

3.1 Planeeritava tegevuse lühikirjeldus

2

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, joonis 1).

Pargi tänava T9 krundist moodustatakse vähemalt kaks krunti sihtotstarbega 100% ärimaa eesmärgiga

majutus ja muu äri- ja teenindusettevõtte hoonete ehitamiseks.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128,

Transpordimaa 100%, pindala 9315 m²), Pargi tänava T8 (katastritunnus

25301:007:0126, Transpordimaa 100%, pindala 5386 m²), Pargi tänava T2 (katastritunnus

25301:007:0118, Transpordimaa 100%, pindala 6018 m²), Pargi tänava T3 (katastritunnus

25301:007:0131, Transpordimaa 100%, pindala 1703 m²) ja Pargi tänava L3 (katastritunnus

25301:007:0132, Transpordimaa 100%, pindala 595 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee L10 (katastritunnus 25301:007:0119,

Transpordimaa 100%, pindala 11616 m2), Pargi tänava T6 (katastritunnus 25301:007:0123,

Transpordimaa 100%, pindala 2462 m2) ja Jõhvi raudteejaama (katastritunnus 25301:001:0013,

Transpordimaa 100%, pindala 383922 m²) kinnistutega.

3.3 Planeeringulahenduse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistute piiride muutmine, kinnistute sihtotstarbe muutmine,

ehitusõiguse määramine uute hoonete ehitamiseks, planeeringuala liiklus- ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse korraldamine, avalikult kasutatava tee ja raudtee

kaitsevööndis ehitustegevuse teostamine.

Pargi tänava T9 krundist moodustatakse vähemalt kaks krunti sihtotstarbega 100% ärimaa eesmärgiga

majutus ja muu äri- ja teenindusettevõtte hoonete ehitamiseks.

Pargi tänava T8 kinnistul asuva kohalikku sissesõidu teed on kavas nihutada viadukti poole, et

vähendada viadukti negatiivset mõju kavandatavale hoonestusele.

Pargi tänav T2, Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 katastriüksustel säilitatakse katastri sihtotstarve

100% transpordimaa. Plaanis on jalakäijate ala arendamine ning selle inimestele mugavamaks ja

turvalisemaks muutmine. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse kergliikluse taristu rajatistega, sh

sildadega üle olemasoleva promenaadi tee. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

3

Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad

maakonnaplaneeringutele on:

1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;

2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise

tingimustes;

3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamine;

4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade

sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;

5. avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.

Algatatav DP ei ole Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+” vastuolus.

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele

teemadele:

- Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks

asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega

seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist paiknemist) ja

ülejäänud tehniline taristu.

- Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.

Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise

4

elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline asustus võimaldab

hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal

tasemel.

Agatatav DP ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Koostatav detailplaneering sisaldab Jõhvi valla üldplaneeringu

(kehtestatud Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu

järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi

tänava T9 kinnistu muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT). Algatav DP on

üldplaneeringuga vastuolus.

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030. Kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 28.09.2023 määrusega nr 75

„Jõhvi valla arengukavas 2024–2030“ on esile tõstetud piisava majutuspinna puudumise probleem.

Arengut takistavaks piiranguks on nimetatud majutuskohtade nappus nii Jõhvis kui kogu maakonnas.

Kaasaegseid majutusettevõtteid, kus voodikohtade arv on 100 või rohkem, on eelkõige vaja Jõhvi

valla turismi valdkonna arenguks ning spordi- ja muude suurürituste korraldamiseks. Algatav DP ei

ole Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 vastuolus.

Planeeringualal ja lähiümbruses kehtivad DP. Käesoleva planeeringualal ja lähiümbruses on olemas

kehtivad detailplaneeringud, millega planeeringuala osaliselt kattub. Antud planeeringu

kehtestamisega muutuvad allpool loetletud planeeringud kas osaliselt või täielikult kehtetuks:

• Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala de-

tailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 25. novembri 2010 otsusega nr 79);

• Jõhvi linnapargi, Pargi tänava ja perspektiivse Puru tee vahelise maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 28. jaanuari 2014 korraldusega nr 97);

• Jõhvi linnapargi, Hariduse, Rakvere, Pargi ja Malmi tänavate ning Tallinn-Narva raudtee va-

helise ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi linna Volikogu 19. mai 2005 määrusega nr 84),

osaliselt kehtiv.

Kehtivas detailplaneeringus „Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel

asuva Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala” on Pargi tänav T9 kinnistule määratud kuni viie

korruselise (lisaks üks maa-alune korrus) parkimishoone ehitamine, mis käesoleval ajal ei ole enam

aktuaalne.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva kattega

plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt (Pargi

tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli staadion,

promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned.

Jääkreostus ei ole tuvastatud.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid

Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda

sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve

vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.

Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi

lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast

5

lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.

Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on

altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja

Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on

lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.

Planeeringu maa-ala kattub osaliselt maastikukaitsealaga Jõhvi linna park ja allee, registrikood

KLO1200574 (vt joonis. 4).

Joonis 4. Jõhvi linna park ja allee (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.4 Pärandkultuur

6

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Kõige lähimad pärandkultuuriobjektid on

Künapuu allee (ca 175 m), Jõhvi vallamaja (ca 220 m), Kindralmajor Aleksander Tõnissoni

monument (ca 220 m) ja Jõhvi pargis on Mälestuskivi ohvitseride matmiskohas (ca 580 m).

Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektideni ning ei saa avaldada sellele

negatiivset mõju.

Joonis 4. Lähimad pärandkultuuri objektid (Maa-amet 2023, EELIS: Keskkonnaagentuur)

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb planeeringuala Eesti põlevkivimaardla Tammiku

kaevevälja passiivse tarbevaru 2. ja 9. plokile. Eesti põlevkivimaardla on üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 131, 09.06.2005 “Üleriigilise tähtsusega

maardlad” (RT I 2005, 34, 265). Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna- ja lääneosa all.

Planeeringuala ei jää altkaevandatud maa-alale.

Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:

• elektripaigaldise kaitsevöönd;

• geoloogilised piirangud;

• maagasi torustik;

• sundvaldusega seotud piirangud;

• maa-alune vee ja kanalisatsiooni vabavoolne torustik;

• kaitstava loodusobjekti piirangud.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Kasutusaegsetest mõjudest võib esile tuua müra tekke ja valgustuse reostus.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on oma praegusel kujul maastikuliselt ei ole väärtuslik ala. Erandiks on kaitseala Jõhvi

7

park ja allee (allee osa), kuhu ehitus praktiliselt ei ulatu. Pargi tänav T2 kinnistu täiendatakse

kergliikluse taristu rajatistega, sh sildadega üle olemasoleva promenaadi tee, mis ei avalda olulist

mõju maastikule, kuna plaanitakse säilitada allee kõrghaljastus.

6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

On ette näha, et raamatukogu ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on

lokaalsed ja pöördumatud. Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, peab

paigaldama liiva-õlipüüduri. Hotelli ja selle taristu rajamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna-

ja põhjaveele.

Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette

näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata hotelli rajamisega ka ala

pinnavee- ja põhjaveerežiimi.

6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale

Ehituse alla jääva ala praegune taimkate ei ole enamasti looduslik ning tegemist ei ole üldiselt

väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku

seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.

DP realiseerimisel peab kõrghaljastus säilitama nii palju, kui võimalik. Samas plaanitakse haljastuse

täiendada (viadukti poolt).

Jõhvi linnapark ja allee

Jõhvi linna piirides asuv park on üks väheseid linnas olevaid rohelisi puhkealasid. Park on

käesolevaks ajaks kasutuses linlaste puhkealana, kuid tema potentsiaal on ilmselt alakasutatud. Pargi

arendamise küsimus on muutunud eriti oluliseks seoses Jõhvi Kontserdimaja rajamisega, mis eeldab

enda kõrvale täielikult väärtustatud objekti ja infrastuktuuri.

Planeeringualaga kattuv pargi ala on muutunud tehnogeenseks: rajatud promenaad. Planeeritav

tegevus ei avalda mõju kaitsealale, kuna antud maastikukaitseala osa on juba inimese tegevuse ja

linna piirkonna arendamisega muudetud ning olemasolev kõrghaljastus säilib. Suured muudatused

antud osas ei ole planeeritud.

6.4 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.5 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.

6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Kavandatava planeeringu realiseerimisega praktiliselt ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada

inimeste tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku

või veekeskkonda. Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala

küll ei ole aktiivsel kasutusel, kuid asub rahvarohkes ja intensiivse kasutusega piirkonnas (lähedal on

Kontserdimaja, kaubanduskeskus, promenaad, sõiduteed, viadukt, jalgpalli staadion, parklad), kus

mingil määral müra on vältimatu. Samas praegune tegevus on seotud mõni valgusreostusega.

Algatatava DP realiseerimisega ei ole oodata lisanduvat müra ja valgustusreostuse, mis on olulise

negatiivse mõjuga.

Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

8

heaolu mõjutada.

Hotelli ehitamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele:

tekkivad töökohad, Jõhvi tulevad turistid, tekkib võimalus suurte võistluste ja ürituste korraldamine.

Arvestades nõudlust kaasaegsete majutuspindade järele Jõhvi linnas ning spordiasutuste, kaubandus-

ja teeninduspindade olemasolu lähi piirkonnas, on asukoht majutusasutuse ehitamiseks sobilik ning

linna arengu aspektist perspektiivikas.

Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju

inimeste heaolule.

6.7 Jäätmete tekke ja käitlus

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,

mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate

jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017

määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.8 Õhusaastatus

Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on

lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.

6.9 Müra, vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud

vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata

mõningast liikluskoormuse tõusu. Staadioni kasutamisel on oodata mürataseme tõusu, mis toimub ainult

päeval ja ainult teatud aja jooksul (nt võistlused). Samas ei saa seda pidada oluliseks. Hotelli kasutamise

käigus võib mingil määral müra tekkida (eriti juhul, kui on tagatud hotelli täituvus), samas antud piirkonna

jaoks see ei ole ebatavaline: lähedal on Kontserdimaja, kaubanduskeskus jne ning lähim elamu asub ca

50m kaugusel. Võttes eeltoodud arvesse, hotelli kasutamise käigus ei ole oodata üleliigset müra, mis võiks

negatiivselt mõjutada inimese tervisele ja heaolule.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt

ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal asuvate elamute

territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruses 2 (2) nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.

Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00- 7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 sätestatud piirväärtusi.

6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Valgustatud ala

(hotell, parkla) võivad mingil määral tekitada valgusreostust. Samas valgusreostus on antud piirkonna

jaoks tavaline ja ei avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

Samas peab arvestama, et tegemist on linnapiirkonnaga, mis on juba hästi valgustatud ja antud maa-

alal see on loomulik.

9

6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

6.12 Loodusvarad

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel asub planeeringuala Tammiku kaevanduse kaevevälja

passiivse tarbevaru 2. plokil ja osaliselt altkaevandatud maa-alal.

Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest

piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt

teada.

6.13 Koosmõju

Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei

ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub

enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad kontserdimaja,

kaubanduskeskus, promenaad, siis on hotelli rajamine paikkonda sobituv.

5. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:

1) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi

ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel

jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Planeerimisel arvestada, et

detailplaneeringu ala välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71

lisas 1 toodud vastava mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

3) Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

4) Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu

tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks

asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Kui planeeringualale rajatakse tööruume, siis tuleb

detailplaneeringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega.

Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Jõhvi vald kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus,

seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel asjakohane juba ennetavalt viidata võimalikule

radooniohule ning nõuda enne hoonete projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist

ning vajadusel radoonitõkke meetmete rakendamist.

5) Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

10

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

6) Juhul, kui parkimiskohtade arv on suurem, kui 20 parkimiskohta, peab paigaldama liiva-

õlipüüduri.

7) Kaitseala Jõhvi linna park ja allee (registrikood KLO1200574) kõrghaljastus peab säilitama.

6. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset

keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide

suhtes positiivse mõjuga, eriti linna arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid

täiendavad olulised keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006

määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud

komponentidele;

5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei

ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;

7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud

olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa_3_Johvi_linn_Pargi_tn_T9_ja_Pargi_tn_T8_DP_lahteseisukohad.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2024-03-28 07:37:02

Lisa_3_Jõhvi linn Pargi tn T9 ja Pargi tn T8_DP lähteseisukohad.pdf

Lisa 3

Jõhvi Vallavolikogu mai 2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

JÕHVI LINNA PARGI TÄNAVA T9, PARGI TÄNAVA T8 JA PARGI TÄNAVA T2 KINNISTU JA

LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: Jõhvi Vallavalitsus

(registrikood 75033483)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Pargi tänav T9,

Pargi tänav T8, Pargi tänav T2, Pargi tänav T3,

Pargi tänav L3 kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: Planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama

Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1 Detailplaneeringu eesmärgiks on Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute piiride

muutmine; Pargi tänava T9 krundist vähemalt kaks krunti sihtotstarbega 100% ärimaa moodustamine ja

ehitusõiguse määramine majutus ja muu äri- ja teenindusettevõtte hoonete ehitamiseks; Pargi tänav T2,

Pargi tänava T3 ja Pargi tänava L3 transpordimaa katastriüksustel liikluskorralduse põhimõtete määramine

kergliikluse taristu rajamiseks, sh jalakäijate sildade asukoha määramiseks.

2.2 Koostatava detailplaneeringu eesmärk ei ole kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu järgi on Pargi tänav T9 ja Pargi

tänav T8 sihtotstarve liiklusmaa (L). Planeeringuga soovitakse Pargi tänava T9 kinnistut muuta

kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maaks (BT). Üldplaneeringu järgi kuulub planeeringuala kuni

5-korruselise ja kuni 18 m kõrguse hoonestusalale, planeeringuga kaalutletakse kavandatavate hoonete

kõrguse ja korruste arvu suurendamise vajadust.

2.2 Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

2.3.1 planeeringuala kruntideks jaotamine;

2.3.2 krundi hoonestusala määramine;

2.3.3 krundi ehitusõiguse määramine;

2.3.4 detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine;

2.3.5 ehitise ehituslike tingimuste määramine;

2.3.6 ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

2.3.7 liikluskorralduse põhimõtete määramine;

2.3.8 haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

2.3.9 kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

2.3.10 servituutide seadmise vajaduse määramine;

2.3.11 müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

2.3.12 muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2

Planeeritava maa-ala skeem

Kavandatava tegevuse skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2. Jõhvi linnapargi ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 19. juuni 2008

otsusega nr 227).

3.3. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278).

3.4. Jõhvi valla arengukava 2024-2030.

3.5. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.6. Arvesse võtta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus detailplaneeringu algatamise ja

KSH mittealgatamise kohta (21.05.2024 nr 7-1.3/198-1).

3.7. Arvesse võtta Terviseameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(21.05.2024 nr 7-1.3/198-2).

Arvestada, e planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 01.02.2017 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 välja toodud

müra sihtväärtused.

3.8. Arvesse võtta Keskkonnaameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(21.05.2024 nr 7-1.3/198-4).

3.9. Arvesse võtta Transpordiameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(21.05.2024 nr 7-1.3/198-4).

3.10. Arvesse võtta Maa-ameti arvamus detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kohta

(21.05.2024 nr 7-1.3/198-4).

4. ERINÕUDED

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei ole

vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud

nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja Ehitisregistrisse.

4.3. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringu maa-ala ei ole aktiivsel kasutusel. Ehituse alla jääval maa-alal on olemas kõva kattega

plats ja tee, haljasala, kõrghaljastus (üksikud puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt (Pargi tänav

T3). Paneeritav maa-ala on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli staadion, promenaad,

garaažid, elamud ja ärihooned.

5.2. Paneeritav maa-ala hõlmab Pargi tänava T9, Pargi tänava T8, Pargi tänava T2, Pargi tänava T3 ja

Pargi tänava L3 kinnistuid.

5.3. Kitsendused: elektrimaakaabelliin, maa- alune soojatorustik, sideehitis maismaal, A ja B kategooria

gaasitorustik, maardla, Jõhvi linna park ja allee kaitseala (EELIS kood KLO1200574), avalikult

kasutatava tee kaitsevöönd, raudtee kaitsevöönd.

6. NÕUDED KOOSTATAVALE PLANEERINGULE

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem. Pargi tänavalt kohalikku sissesõidu

kinnistu moodustamisel arvestada kahesuunalise liikluskorralduse vajadusega ja transpordi

ümberpööramise võimalusega. Arvestama peab planeeringualale busside ja teenindustranspordi ligipääsu

võimalusega. Määrata kergliikluse taristu põhimõtted, sh planeeringualale sissepääsud Pargi tänava T2

promenaadi tee poolt ning jalakäijate sildade võimalikud asukohad.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. hoonete suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. hoonete suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku hoonestatava ala täpse paiknemise

krundil;

6.3.4. hoonete maksimaalset korruselisust;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.3.6. mänguväljaku paiknemine (olemasolul) planeeringualal;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. arhitektuursete piirangutena hoonete katusetüüpe ja -kaldeid ning välisviimistluses kasutatavate

materjalide loetelu, eelistades kaasaegseid ja kõrgetasemelisi ehitusmaterjale ning keelates imiteerivate

materjalide kasutamist;

6.4.3. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek;

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus;

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus;

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava hoonestuse arhitektuursele sobivusele;

6.9. Ligipääsetavus;

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu

koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega:

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringplaneeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS 809-

1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja või huvitatud isiku kohustused planeeringu rakendamisel.

6.17. Arendaja või huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu kehtestamisele suunamist sõlmima

omavalitsusega lepingu planeeringukohaste avalikult kasutatavate teede, haljastuse ning tehnovõrkude ja

-rajatiste väljaehitamise kohta.

7. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE NÕUDED

7.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava

ruumimuudatuse sobivust ja mõju antud piirkonnas. Kavandatava hoonestuse kõrguse suurendamise

vajaduse kaalutlemiseks esitada planeeringulahenduse mahulised illustratsioonid, millest vähemalt 1

vaade linnulennult, 4 vaadet - viadukti poolt, Puru tee, Kaare ja Pargi tänavate poolt.

7.2 Detailplaneeringu graafilises osas esitada topo-geodeetilisel alusplaanil olemasoleva ja kavandatava

hoonestuse ning teiste ruumiliste elementide ligikaudne paiknemine, peamised ehituslikud näitajad ning

nende omavaheline vastasmõju antud piirkonnas.

7.3 Detailplaneeringu tekstilises osas esitada olemasoleva olukorra ja kavandatava ruumilise keskkonna

muudatuse kirjeldus ning kavandatava sobivuse põhjendused.

8. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet, Transpordiamet.

9. KAASATAVAD:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Järve Biopuhastus OÜ, Puru tee 11 (25301:008:0038), Puru

tee 24 (25301:008:0020), Puru tee 9 (25301:008:0020), Pargitaguse (25301:008:0083), Pargitaguse

(32203:001:0004) kinnistute omanikud.

10. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

11. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist „Nõuandeid

detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001?leiaKehtiv) ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“.

Detailplaneering esitada kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele

vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täiendamisele võivad

järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid nõudeid.

12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava

sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite tegelikest

toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut

muutvana.

aeg tegevus

30.05.2024 algatamine volikogus.

Otsuse lisad: KSH eelhinnang, lähteseisukohad

10.06.2024 algatamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

juuni 2024 hanke korraldamine planeeringu koostaja leidmiseks

aug 2024 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

sept- okt 2024 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

okt 2024- jaan 2025 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud

asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg

pikendada)

veebr 2025 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on

valmis)

märts 2025 vastuvõtmine volikogus

märts- mai 2025 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

mai-juuni 2025 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada

tuleb ka 10-päevase etteteatamisega)

aug-sept 2025 planeeringu esitamine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva-

PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui

heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

nov- dets 2025 kehtestamine volikogus

dets 2025- jaan 2026 kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Nelli Sameli

Jõhvi Vallavalitsuse arhitekt

Seisukoha_kysimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2024-03-28 07:40:39

Seisukoha_kysimine.pdf

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Transpordiamet Meie: 28.03.2024 nr 7-1.3/1396

[email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Keskkonnaamet

Maa-amet

Terviseamet

Seisukoha küsimine Jõhvi Volikogu otsuse „Jõhvi linna Pargi tänava T9,

Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja

Pargi tänava T2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade

kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas.

Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

Nelli Sameli

Arhitekt

mob 5300 8847

[email protected]

Lisad:

1. Otsuse „Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine“ eelnõu;

2. Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala

skeem;

3. KSH eelhinnang;

4. Lähteseisukohad.

Volikogi_EELNOU_Johvi_linna_Pargi_tanava_T9_ja_Pargi_tanava_T8_maa-ala_dp.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2024-03-28 08:10:35

Volikogi EELNÕU_Jõhvi linna, Pargi tänava T9 ja Pargi tänava T8 maa-ala dp.pdf

Volikogu otsuse eelnõu

Jõhvis . 2024 nr

Jõhvi linna Pargi tänava T9, Pargi tänava T8 ja Pargi tänava T2 kinnistute

ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringuala asub Jõhvi kesklinna piirkonnas – loodest Tallinn-Narva raudtee ja edelast

raudteed ületava viadukti vahetuses läheduses. Juurdepääs kinnistule on tagatud Pargi tänava kaudu.

Planeeritava ala suurus on ca 23017 m2 (planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).