Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.02.2024 nr 7-1/20-27

Meie 28.03.2024 nr 9.3-1/24/2375-2

Raasiku vallas Kulli külas Pärtlimetsa ja

Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133-le

kooskõlastamiseks Raasiku vallas Kulli külas Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu.

Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Kulli külas, Pärtlimetsa (65101:001:0115) ja Pärtlipõllu

(65101:001:0116) katastriüksustel. Planeeritava ala suuruseks koos lähialaga on umbes 7.8 ha.

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada praegused maatulundusmaa sihtotstarbega Pärtlimetsa

ja Pärtlipõllu katastriüksused elamumaa kruntideks (lisaks elamute teenindamiseks vajalikud

transpordi, äri- ja teeninduse, tootmis- ja ühiskondliku kasutusega katastriüksused).

Detailplaneeringus on kavandatud Pärtlimetsa ja Pärtlipõllu kinnistute jagamine 26 krundiks,

millest 9 krunti on kavandatud üksikelamutele, 12 krunti kaksikelamutele, 1 krunt üksikelamu /

äri- ja teeninduse maaks, 1 krunt puhkerajatiste maaks ja haljasalaks, 1 krunt tootmishoone

maaks ja 2 krunti tänavamaaks. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks

taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on

määratud elamumaa. Kavandatav tegevus on vastavuses Raasiku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad Terviseameti Terviseohutuslabori Tallinna labori poolt

koostatud liiklusmüra- ning vibratsiooni mõõtmisi (2021. a, töö nr 6/4-6-2/1992), mille

eesmärgiks on auto- ja raudteetranspordi liiklusest tingitud müra ja vibratsiooni tasemete

mõõtmine olemasolevas olukorras. Peamiseks müra ja vibratsiooni allikaks planeeritavate

kinnistute suhtes võib olla autode liiklus Lagedi-Aruküla-Peningi tee lõigul km 1.883 - 8.191.

Teisejärgulisteks müra- ja vibratsiooni allikateks uuritava piirkonna suhtes võib pidada rongide

liiklust läheduses asuval raudteel. Planeeringu alal teostati liiklusest tingitud müra ja

vibratsiooni mõõtmised 03.09.2021 ajavahemikus kl 10:45-12:15 kahes mõõtmispunktis

(Pärtlimetsa kinnistul ning Pärtlipõllu kinnistul) planeeringuala piiril.

Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 60 dB (hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öisel ajal 55 dB (hoone teepoolsel

küljel 60 dB). Vastavalt määruses nr 71 § 6 lg 3 sätestatud nõudele ei tohi müratundlike

hoonetega aladel liiklusest tingitud maksimaalne helirõhutase (LpA,max) ületada päeval 85

dBA ja öösel 75 dBA.

Mõõtmistulemuste järgi ulatuvad Pärtlimetsa kinnistule liiklusmüra (autoliiklus ja rongiliiklus

koos) hinnatud tase päevasel ajaperioodil 54 dB ning öisel ajaperioodil 45,9 dB. Pärtlipõllu

kinnistul ulatub müratase päevasel ajal 54,6 dB ning öisel ajal 46,3 dB. Tulenevalt eeltoodust

vastab planeeringualale leviv liiklusmüra tase KeM määrus nr 71 toodud normtasemele.

2(3)

Maksimaalne liiklusmüra tase ulatus mõõtmispunktides mõõtmise ajal kuni 78,6 dB, mis vastab

päevasele normile, kuid ületaks öist normi.

Vibratsiooni hindamisel inimese tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute tekkimise osas

tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud piirtasemetest.

Üldvibratsiooni kaalutud kiirenduse aw piirväärtuseks päevasel ajal (07-23) on 0,0126 m/s² ja

öisel (23- 07) ajal 0,00883 m/s² .

Mõõtmistulemuste järgi võib planeeringualal esineda, veokite ja kaubarongide möödasõidul,

vibratsioon kuni 0,002 m/s² ehk vibratsioon vastab määruses toodud piirväärtusele nii päevasel,

kui ka öisel ajaperioodil.

Lisaks sisaldasid detailplaneeringu materjalid Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud liiklusmüra

hinnangut (07.10.2022. a; töö nr 22330-01) eesmärgiga välja selgitada auto- ja rongiliiklusest

tingitud liiklusmüra olukord planeeritaval alal nii olemasolevad-, kui perspektiivses olukorras.

Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati olemasolevale 2021. aasta liikluskoormuste põhjal

ning perspektiivsele olukorrale 2040. aasta liikluskoormuste põhjal.

Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron)

alates 12.09.2022 kehtivatest sõidugraafikutest. Perspektiivne rongiliiklus on loetud samaks

olemasoleva rongiliiklusega. Olemasoleva liiklusmüra müramodelleeringul kasutati eelpool

toodud Terviseameti Terviseohutuslabori Tallinna labori mõõtmistulemusi. Perspektiivse

stsenaariumi puhul arvutati ka variandid, kus on arvestatud planeeringu ala Lagedi-Aruküla-

Peningi tee poolsel piiril 3m kõrguse muldvalli ning 3m kõrguse müratõkkeekraaniga maantee

tasapinnast.

Modelleerimistulemuste põhjal ulatub planeeritavate müratundlike hooneteni olemasolevas

olukorras liiklusmüra päeval kuni kuni 57 dB ning öösel kuni 49 dB. Koos 3m muldvalliga

ulatub olemasolevas olukorras planeeritavate hooneteni liiklusmüra päeval kuni 48 dB ning

öösel kuni 41 dB. Perspektiivsest olukorras (2040. a andmed) ulatuvad planeeritavate hooneteni

liiklusmüra päevasel ajal kuni 59 dB ning öösel kuni 51 dB. Koos 3m muldvalliga ulatub

planeeritavate hooneteni liiklusmüra päeval kuni 52 dB ning öösel kuni 44 dB. Koos 3m

müratõkeseinaga ulatub perspektiivses olukorras planeeritavate hooneteni liiklusmüra päevasel

ajal kuni 52 dB ning öösel kuni 45 dB.

Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Müra ja vibratsiooni summutamiseks rajatakse

Lagedi-Aruküla-Peningi tee, Väikekoha tee alguslõigule ja ala lõunapiiri lõigule muldvall

pikkusega ca 325 m, kõrgusega 3 m maapinnast ja laiusega 9 m.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu.

Täiendavalt juhime tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu raames on hinnatud liiklusmüra, mis mürauuringu järgi vastab

planeeringualal normtasemele. Amet juhib tähelepanu, et ka liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase peab vastama normtasemele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus

nr 71 § 6 lg 3).

 Planeeringuala põhjapoolsele küljele on planeeritud äri- ja teenindusmaa. Amet juhib

tähelepanu, et ka sealt võib tuleneda häiringuid elamualadele (nt laadimistegevus jm).

Äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3(3)

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Eesti Geoloogiateenistuse koostatud

Eesti pinnase radooniriski kaardi

(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a2

6138ca8f6dcd) kohaselt asub planeeringuala kõrge radooniriskiga pinnasel (50-100

kBq/m3). Eesti Geoloogiakeskuse 2008. a. koostatud Harjumaa pinnase radooniriski

kaardi (https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf) kohaselt

asub planeeringuala normaalse kuni kõrge radoonisisaldusega pinnasel (30-150

kBq/m3).“ Amet juhib tähelepanu, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning selle

sisaldus pinnases võib ajaga muutuda. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid,

tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb

tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Seletuskirjas on kirjutatud: „Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt

kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes“. Amet juhib tähelepanu, et

tegevuste kavandamisel tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja

sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Detailplaneeringu alal on ette nähtud uus

komplektalajaam. Alajaama asukoht on planeeritava tee ääres, selle teenindamiseks on

ööpäevaringne vaba juurdepääs.“ Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga,

mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele

piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Kinnistuid läbib elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Kulli II:ARU (väline tunnus:

K215824345). Ameti hinnangul tuleks eluhoonete ja mänguväljakute paigutamist

elektriõhuliinide kaitsevööndisse vältida, ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]