Kiri

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 1

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

1. ÜLDIST ........................................................................................................................................ 2

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................ 4

3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS .......................................................................................... 5

4. JÄÄTMEKÄITLUS, HEAKORD ................................................................................................. 7

5. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ....................................................................................... 9

6. KONSTRUKTSIOONITÜÜBID JA PINNAKATTED ............................................................. 11

7. TEHNILISED ANDMED .......................................................................................................... 15

8. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ............................................................................................. 16

9. ELEKTER TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL ............................................................................. 24

10. KÜTE JA VENTILATSIOON .................................................................................................. 27

11. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................. 28

12. TULEOHUTUS ......................................................................................................................... 31

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 2

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

1. ÜLDIST

1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas eelprojekti seletuskirjas kirjeldatakse üksikelamu arhitektuurset lahendust ja

tehnosüsteeme, asukohaga Anija vald Kehra küla Nalgi maaüksus.

NB! Kehra külas asub sama nimega Nalgi maaüksus (14001:001:0371), mis paikneb küla lõuna

poolsel alal ja on juba hoonestatud ning käesolevas projektis ei käsitleta.

Eelprojekti eriosad on kajastatud ühises seletuskirjas, mis moodustavad terviku ehitusloa

taotlemiseks. Ehitustöid teostatakse põhi- ja tööprojektide alusel.

1.2. Projektis osalejad

Peaprojekteerija ja arhitektuurse osa koostaja:

SK-Studio OÜ, Reg. number 11032411, MTR EEP000011, Mustamäe tee 5-710 Tallinn

- Vastutav spetsialist Urmas Elmik, kutsetunnistuse nr 179727

- Projekteerija/projektijuht Reimo Kuriks

Energiamärgise koostaja:

iConsultation OÜ, Reg nr 12927096, MTR EEP003483,

- Vastutav spetsialist Allar Adamson, kutsetunnistuse nr 094030

1.3. Normdokumendid

Eelprojekti koostamisel on kasutatud järgmiseid õigusakte, standardeid lähteandmeid:

• Ehitusseadustik (RT I, 30.12.2015, 11);

• Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

• Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

• Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;

• Eesti standard EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (RT I,

18.07.2015, 7);

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele”;

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 3

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

1.4. Lähteülesanne

Eelprojekti koostamisel on kasutatud järgmiseid aluseid ja lähteülesandeid:

• Anija Vallavalitsuse korraldus 07.08.2024 fail nr 2-3/424, projekteerimistingimused nr

2411802/02467.

• Geodeetiline mõõdistuse tegija Kose Maakorralduse OÜ, töö nr. 1689.11.24, 25.11.2024 a.

1.5. Ehituse dokumenteerimine

Ehitamine tuleb dokumenteerida vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020

„Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad

nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“.

1.6. Kvaliteedinõuded

• Tarindi RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid

• Sisetööde RYL 2013 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd

• Maalritööde RYL 2012 – Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

Olulisemad kvaliteedinõuded hooneosadele ja ehitustöödele:

-Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja

veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41-10027 (SFS 3304)

klassi 1 nõuetele

-Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas

on aluseks Tarindi RYL 2010 p 1243 „Välisuksed ja Viimistlus“.

-Krohvimistööde tegemisel tuleb jälgida Tarindi RYL 2010 p 1011 „Krohvitööd“ toodud

nõudeid.

-Kiviplokkidest vaheseinte ladumisel juhinduda Tarindi RYL 2010 p 513

„Plokkmüüritööd“ toodud nõuetest. Tellismüüritöödel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 p

511 „Tellismüüritööd“ toodud nõuetest.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 4

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

-Metallkarkassil kipsplaadist vaheseinte ehitamisel jälgida Tarindi RYL 2010 p 611

„Metalltarindtööd“ ja p 741 „Karkassitarindite plaaditööd“ toodud nõudeid.

-Katusetöödel jälgida Tarindi RYL 2010 p 921 „Piirdetarindite hüdroisolatsioonitööd“ toodud

nõudeid ja RT juhendkaardil RT 85-10851.

-Soojustamisel järgida Tarindi RYL 2010 p 911 „Soojustamine“ toodud nõudeid.

-Hüdroisolatsioonitööde teostamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p 921 „Piirdetarindite

hüdroisolatsioonitööd“ toodud nõuetest.

-Maalritööd tuleb teostada silmas pidades Maalritööde RYL 2012 toodud nõudeid.

-Plaatimistööd tuleb teostada vastavuses Sisetööde RYL 2013 p 54 toodud nõuetest.

-Põrandate paigaldamisel jälgida Sisetööde RYL 2013 p 104 toodud nõudeid.

-Puitmaterjali kvaliteediklass B, immutatud puit klass AB. Kuivatatud saematerjal <16%.

Valmis seina, põranda ja lagede pindade tasasus (mõõtmete tolerantsid) Klass 2 nõuetele.

Hoone tarindid kuuluvad normaaltäpsesse (N) klassi (konstruktsiooniklass 2).

Ehitusmaterjalid ja tehtavad ehitustööd peavad vastama Eesti Vabariigi seadustes ja määrustes

sätestatud nõuetele ja ning olema kooskõlas sellekohaste Eesti ja Euroopa standardiorganisatsiooni

standarditega (EVS, SFS, DIN, ISO, IEC). Lubatud on kasutada muud samaväärset või kõrgemat

kvaliteeti tagavat alternatiivset ametlikku standardit.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Asukoht ja olemasolev hoonestus

Nalgi maaüksus asub hajaasustuse alal Kehra küla põhja poolses tipus Kose-Jägala tee ääres.

Maaüksuse näitajad Ühik Projekteeritud

Katastritunnus 14001:001:0373

Sihtotstarve Maatulundusmaa

Kinnistu pindala m2 24512,0

:looduslik rohumaa m2 153,0

:metsamaa m2 22243,0

:muu ma m2 2116

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 5

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Nalgi maaüksus ja seda külgnevad maatulundusmaade kinnistud on hoonestamata. Lõuna piiril

asuva elamumaa kinnistu on hoonestatud ühekorruselise kelpkatusega üksikelamuga. Ümbruskonna

elamud on lihtsate vormidega ja traditsioonilise ehitusstiiliga.

2.2. Olemasolev haljastus

Krundil kasvab kõrghaljastus, tihedamalt valdavalt lõuna ja lääne poolsel alal, keskel ja tee poolsel

aladel kasvad puud hõredalt, valdavalt võsaga segamini.

2.3. Olemasolevad teed

Krundile pääseb Kose-Jägala tee kaudu, mida ühendab olemasoleva kruusa tee, mis on

juurdepääsuks naaberkinnistule. Maa-ala läbib pinnastee ol.oleva tiigini.

2.4. Krundi reljeef

Krundi maapind on ühtlase ja tasase lõunast põhja suunalise langusega. Maantee ääse kõnniteega

võrreldes on kinnistu ligikaudu 1,5m madalamal. Lõuna poolsel alal on tehistiik, tasandatud pinnase

juures on madalam, kuhjatud pinnasega ala kõrgem.

3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

3.1. Hoone paiknemine

Projekteeritud üksikelamu on paigutatud pikliku kujuga krundi lõuna poolsesse osasse, maantee

poolse piirist 30,5 m kaugusel ja lõuna poolsest piirist 70,5 m kaugusel. Hoone lühem külg on

maanteega paralleelne ja pikemad küljed lõuna-põhja suunalised. Projekteeritud elamu asetusel on

arvestatud ilmakaarte suunaga ja krundi eripära ning haljastusega.

Projekteeritud elamu paigutus vastab projekteerimistingimustes toodud tingimustele- 50 m

naaberkinnistu elamust, 30 m kaugusel maanteest, ja krundipiiridest 4 meetrit.

3.2. Vertikaalplaneering

Käesoleva eelprojektiga vertikaalplaneeringu lahenduses järgitakse olemasoleva maapinna kaldeid.

Projekteeritava hoone ümbrus tasandatakse ühtlasemaks, maapinna ja elamu põranda 0.00 kõrguste

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 6

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

vahe on projekteeritud keskmiselt 30 cm. Elamu põranda paiknemise absoluutkõrgus on

projekteeritud ±0.00=46.20.

Sademevesi juhitakse katuselt vihmaveesüsteemi ja sademevee torustike kaudu suunatakse

maapinna haljasalale.

3.3. Teed, parkimine

Krundile juurdepääsuks on olemasolev maantee mahasõit, ja kinnistut läbivast kruusetee.

Krundisisene juurdepääs on ol.olev ~4m lai pinnastee. Projekteeritud parkimisala koos elamu

varjualusega ning maja esine ala on kaetud killustikkattega. Lisaks on ette nähtud juurdepääsutee

algusesse kruusateel mahasõidule ja jäätmemahutitele alale killustikkate.

Üksikelamu juures varjualune plats on ühe sõiduauto parkimiseks ja kaks kohta parkimisalal.

Killustikkattega alale mahub vähemalt viis auto parkimiskohta.

Projekteeritud killustikkatendi konstruktsioonide alt tuleb orgaaniline kasvupinnas eemaldada kogu

ulatuses.

Parkimisala killustikkatendi konstruktsioon:

• Paekivikillustik fr 32/63; kiilutud fr 8/16 või fr 16/32; E≥170 MPa h=25cm

• Geotektiil

• Liivalus; k≥2,0m/ööp; kt=0,98 h=20cm

Killustikust platsi ja haljasala vahele on projekteeritud kuumtsingitud terasliist (3x150mm), mis

paigaldatakse maapinna sisse, et killustik ei valguks ära.

3.4. Haljastus

Elamu paigutamisel maatükile on arvestatud olemasoleva kõrghaljastuse võimalikult suur

säilimine. Elamu ehitusele sissepääsu ette jääv üks lehtpuu likvideeritakse. Elamu esisel alal võsa

raadatakse. Hajaasustuses, kus üksikpuude raie ei ole reguleeritud Anija valla raietööde eeskirjaga

tuleb kinni pidada üldistest ohutusnõuetest.

Uute puude istutamist pole antud projektiga ette nähtud.

Ehitustööde ajal tagada elusate ja säilitavate puude kaitsmine vastavalt standardile EVS 939-3:2020

"Puude ehitusaegne kaitse". Järgida ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik,

tüvi, võra). Kui kasutatakse transpordi- või töövõtteid, mis võivad kahjustada säilitatavaid puid,

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 7

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

tuleb puude ette paigaldada teisaldavad piirded vms. Killustikkattega platsi rajamisel ja pinnase

eemaldamisel vältida puude suuremate juurte vigastamist.

3.5. Piirded

Uusi piirdeaedu ja väravaid ette nähtud ei ole.

3.6. Soojuspump

Õhk-vesi soojuspumba välisseade paigaldatakse elamu põhjapoolse külge, tehnilise ruumi

välisseina taha. Soojuspumba paigutusel on tagatud seadme vastavus Keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 lisa 1 sätestatud müranormide piirväärtustele päeval 50dB ja öösel

40dB naaberkinnistute piiril.

4. JÄÄTMEKÄITLUS, HEAKORD

Kinnitul tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Anija valla jäätmehoolduseeskirjast vastu

võetud 16.09.2021 nr 112 ja Jäätmeseadusest.

Elamu jäätmete käitlemiseks on ette nähtud prügikonteinerid, mis paigutatakse sissesõidutee juurde

ning jäätmevaldaja ehk kinnisasja omanik on kohustatud liituma korraldatud jätmeveo teenusega ja

sõlmima jäätmevedajaga lepingu.

Jäätmete liigiti kogumine:

segaolmejäätmed – kohustuslik üle anda konteineri või jäätmekotiga (kuni 150 l).

biolagunevad köögijäätmed – omanik kompostib toidujäätmeid oma kinnistul ja see tegevus

vabastab jäätmete üleandmise kohustusest. Toidu- ja köögijäätmeid kompostimine on ettenähtud

200 l soojustatud konstruktsiooniga kompostris, mis on paigutatud parkimisplatsi taha.

paberi- ja kartongijäätmed – peab liigiti koguma, kuid jäätmete üleandmine vedajale vabatahtlik.

Kui vedajale jäätmeid üle ei anta, tuleb jäätmed viia avalikesse kogumispunktidesse või

jäätmejaama.

segapakend – peab liigiti koguma, kuid nende üleandmine jäätmevedajale on vabatahtlik. Kui

segapakendeid aga jäätmevedajale üle ei anta, tuleb segapakendid viia avalikesse

kogumispunktidesse või jäätmejaama.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 8

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

klaaspakend – peab liigiti koguma, kuid üleandmine jäätmevedajale on vabatahtlik. Klaaspakendi

kogumine ja üleandmine toimub konteineriga. Kui klaaspakendeid jäätmevedajale üle ei anta, tuleb

klaaspakendid viia avalikesse kogumispunktidesse või jäätmejaama.

Ehitusaegsel perioodil kõik jäätmed sorteeritakse omal kinnistul, veetakse ära ning utiliseeritakse

vastavat jäätmekäitlusluba omavas ettevõttes.

Käesoleva eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete

valdaja on ehitise omanik.

Juhul, kui ehitusel tekib ohtlikud ehitusjäätmed, tuleb need üle anda ettevõtjale, kellele on

väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

Peale ehitustegevuse lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete

nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend vallavalitsusele vähemalt üks

tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist ehitisregistris.

Ehitusaegsete jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood / Jäätmeliik Kogus,

t Tegevuse lühikirjeldus

15 01 01-03 / Pakendid 0,5 Kogutakse eraldi konteinerisse. Antakse

üle jäätmekäitlejale

15 01 10/ Ohtlike aineid sisaldavad

pakendid*

0,1 Kogutakse eraldi konteinerisse. Antakse

üle jäätmekäitlejale

17 01 02 / Puit 0,5 Taaskasutatakse objektil, töödeldakse

küttepuuks,

17 04 05 / Raud ja teras 0,2 Antakse üle jäätmekäitlejale

17 08 02 / Kipsipõhised ehitusmaterjalid 0,3 Antakse üle jäätmekäitlejale

17 09 04 / Ehitus- ja lammutuspraht 8 Antakse üle jäätmekäitlejale

KOKKU 9,6 t

Pinnasetööde mahtude bilanss m3

17 05 04 / Kivid ja pinnas 70 Taaskasutatakse objektil pinna täiteks

*- Ohtlikud ehitusjäätmed (värvi-, laki-, liimijäätmed) eraldi koguda liikide kaupa ja üle anda

jäätmekäitlejale, kes omab vastavat keskkonnaluba.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 9

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda, kui objekti omanik või ehitaja soovib

kasutada teisi materjale.

Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 3

m3 kuni 10 m3 mahutit paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite asukohad krundil paigutatakse

ehitatava maja ees olevale võsast raadatud alale. Mahukaid ehitusjäätmeid, mida kaalu või mahu

tõttu pole võimalik paigutada mahutisse, antud objekti ei teki.

Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid tuleb säilitada vähemalt 2 aastat.

5. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS

5.1. Hoone arhitektuurne lahendus

Elamu arhitektuuse lahenduse tingis tellija poolne lähteülesanne ja ümbritsev keskkond.

Arhitektuurseks ideeks on hoone sulandumine ümbritseva miljööga, kus puudega haljastatud ala

taustal hoone maht ja viimistlusmaterjalide toonid ei mõjuks esile tükkivalt vaid tunduks

inimmõõtmeliselt sobivalt ja tagasihoidlikult.

Seda kontseptsiooni toetab ka elamu paigutamine sissepääsu teest kaugemale, et suurendada

elamuni viival metsavahelisel teel maakodu tunnet.

Elamu on projekteeritud ühekorruselisena, järgides ümbruskonna hoonestuse stiile, 30° kaldega

viilkatusega ja lihtsa plaanilahenduse ning geomeetriaga hoone. Elamu küljele on ette nähtud

blokeeritult autovarjualune, mis on madalakaldeline, et anda hoonele juurde kaasaegsemat vormi.

Elutuba ja abiruumid esimesel korrusel ning magamistoad teisel korrusel. Sisehoovi on

projekteeritud klaasist veranda, mille katus on elamuga ühendatud.

Elamu lõuna poolsel küljel on terrass, mille läheduses on olemasolev tiik.

Ümbruskonnaga sulandumise ideest lähtuvalt on fassaadide viimistlus lahendatud ühetooniliselt ja

ühe viimistlusmaterjaliga Elamu fassaade katab tumepruuni tooni (Tikkurila 557X) vertikaalse

paigutusega voorilaudis (profiil UYS, 21x120 mm) ja sokkel on kaetud kvartshall Ral 7039 tooni

silikoonkrohviga.

Autovarjualuse küljed on osaliselt kaetud rõhtpaigutusega ja 3 cm vahedega puitlaudadega 22x125,

mis värvitakse tumehalli tooni (Tikkurila 612X). Sama lahendusega on ka kaetud sissepääsu

varjualuse üks külg, mis varjab soojuspumba välisseadet. Varjualuste postid on sama tooni.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 10

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Autovarjualuse parapet kaetakse kiudtsement fassaadiplaatidega (nt. 8 mm Swisspearl Carat toon

tumehall Anthracite 8023), katusekattesks on SBS rullkate.

Elamu katustele on projekteeritud katuseplekk- Classic profiil toon antratsiithall RR2H3. Katuse

harja- ja katteplikid ning vihmaveesüsteemide toon on samuti antratsiithall RAL 7016.

Aknaraamid on puidu mustriga plastikust antratsiithalli Ral 7016 tooni. Välisuks on puidust

tumehalli tooni (Tikkurila 612X).

Terrassi kattelauad on termotöödeldud puidust (toon pruun).

5.2. Ruumide funktsionaalne skeem

Elamu on paigutusel ilmakaarte suhtes on järgitud, et elutuba avaneks lõuna suunas.

Ruumide funktsionaalne plaan:

- esimese korrusele on projekteeritud põhja suunas sissepääs ja avatud esik. Esik on

paigutatud elamus nii, et sealt pääseb kõikidesse ruumidesse: ühel pool kaks tuba ja wc-

duširuum teisel pool elutuba-köök, tuba ja tehniline ruum. Elutoast pääseb otse terrassile.

- Viilualune pööning ei ole kasutusel ja köetav, sinna pääseb otsaseina luuk-ukse kaudu

autovarjualuse katuselt.

5.3. Energiatõhusus ja hoone hooldusjuhend

Elamu ruumidesse on projekteeritud vesipõrandküttesüsteem ja sooja veega varustab hoonet

efektiivne õhk-vesi soojuspump. Kõik ruumid on köetavad ja ventileeritavad soojustagastusega

ventilatsioonisüsteemiga. Hoone tarindid on rajatud õhupidavaks. Elutoa ruumitemperatuuri

päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise leevendamiseks on ette nähtud kõikide tubadel

avatavad aknad. Lisaks on soovitatav paigaldada elutoa lõunapoolsele aknale väline kassettruloo

või kassettmarkiis.

Hoone õhulekkearv q50=2 m3/(h*m2).

Elamule on koostatud energiaarvutusel põhinev energiamärgis klass A, mille energiatõhususarv on

133 kWh/m2*a. Antud ETA on vastavuses Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 63

“Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.

Hoonele koostatakse hooldus- ja kasutusjuhend tööprojekti staadiumis, kuna siis toimub täpsete

ehitus-, viimistlusmaterjalide ja tehnoseadmete tootjate valik. Ruumide pinnakatted ja materjalid

peavad vastama ruumi kasutamise funktsiooniga ja olema ohutud ning sertifitseeritud.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 11

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Peale hoone valmimist ehitaja koostab vastavalt valitud ehitusmaterjalidele ja tehnoseadmetele

lõpliku hooldus- ja kasutusjuhised, mis antakse üle ehitusejärgse teostusdokumentatsiooniga,

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 nr 3 määrusele „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle

hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.

5.4. Radoonikaitse

Kinnistu asub Harjumaa pinnase radooniriski kaardi alusel normaalse radoonisisalduse pinnasega

piirkonnas. Sellest lähtuvalt pole ehituslikku radoonikaitset on vaja ette näha.

6. KONSTRUKTSIOONITÜÜBID JA PINNAKATTED

Hoone kandvateks ja jäigastavateks osadeks on välissiseseinte puitkarkass seinad ning katuslae

puitfermid.

6.1. Vundament

Raudbetoonist plaatvundament.

Sokkel

SO-1 (projekteeritud):

- maapealne osa krohvisüsteem (aluskrohviga)

- soojustus L-plokk 100mm, EPS 120 Perimeeter, 50 mm

- betoonvalu 200 mm (armeeritud)

Konstruktsiooni soojusjuhtivus U=0,24 W/m2K.

6.2. Põrandad

PP-1 (eluruumide põrand):

- põrandakate (viimistlus täpsustakse järgmises etapis)

- monoliitne raudbetoon 100 mm koos küttetorudega

- liugekiht (PE-ehituskile)

- soojustus 250mm EPS 100

- tihendatud liiva- ja killustikkiht

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 12

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Põranda soojusjuhtivus U=0,15 W/(m2K)

6.3. Välisseinad

VS-1 (eluruumides):

- puitlaudis

- roov, tuulutusvahe 25 mm

- min.villa tuuletõkkeplaat, 30 mm

- puitkarkass 45x195 mm / soojustus 200 mm

- aurutõke

- pruss 50x50 mm / soojustus 50 mm

- siseviimistlusplaat (maantee poolne tuba 2x siseviimistlusplaat heliisolatsiooniks)

Konstruktsiooni soojusjuhtivus U=0,15 W/m2K

VS-2: (pööningul)

- puitlaudis

- roov, tuulutusvahe 25 mm

- min.villa tuuletõkkeplaat, 30 mm

- puitkarkass 45x195 mm

- siseviimistlusplaat

6.4. Siseseinad

Kandvad siseseinu ei ole ette nähtud.

SS-1:

- krohv + tasanduspahtel, värv

- kergplokk 150 mm

- krohv + tasanduspahtel, värv

SS-2:

- 2xkipsplaat, värv

- metallkarkass CW75x50/ min.vill 50mm

- 2xkipsplaat, värv

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 13

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Niisketes ruumides tuleb seinad hüdroisolatsiooniga töödelda ja katta veekindla materjaliga nt

keraamiline plaat, leiliruumis on lisasoojustus ja lehtpuu voodrilaudis.

6.5. Vahelagi

Projekteeritud vahelagi pööningu ja esimese korruse vahel

- puistevill min. 350 mm

- puitfermi alumine vöö 50x250 mm

- OSB-plaat 12mm/ aurutõke

- metallprofiil/ 2x kipsplaat

Ripplae korral on riputid ja siinid ning õhuvahe

Konstruktsiooni soojusjuhtivus U=0,13 W/m2K.

6.6. Katuslaged

KL-1 (elamu):

- valtsprofiilplekk

- roovitis 22x100 mm

- mittehingav aluskate

- puitfermi sarikad 50x200 mm

- õhuruum

KL-2 (autovarjualune):

- 2xSBS rullkate

- OSB-plaat 15mm

- puittalad 50x200 mm

6.7. Avatäited

Aknad – projekteeritud on kolmekordsed argooniga täidetud selektiivklaaspaketid, plastik

raamidega.

Klaaspaketi valguse läbilase min 70% ja päikeseenergia g-väärtus 0,50.

Soojusjuhtivus koos raamiga U=0,9 W/m2K.

Uksed – projekteeritud elamu välisuksed on puidust, klaasitud osaga.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 14

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Välisukse soojusjuhtivus U=1,3 W/m2K.

6.8. Piirdekonstruktsioonide mürapidavus ja joonkülmasillad

Välispiirete konstruktsioonid tagavad Standardi EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest” normatiivsed nõuded. Välispiire vastab nõudele, kui müra normtase eluruumis ei

ole ületatud LpA, eq,T <35 dB päeval ja LpA, eq,T <30 dB öösel.

Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (R’tr,s,w väärtused) sõltuvad välismüratasemest.

Kose-Jägala tee liiklusest põhjustatud välismüratase on analoogilistel teedel kuni 55-60dB. Lisaks

on arvestatud maantee poolse toa suuruse parandusteguriga +4 dB, kokku LpA, eq,T 64 dB.

Välismürataseme 64 dB juures peab välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks R’tr,s,w olema 40 dB.

Müra piirtaseme suuruseks on 70 dB.

Projekteeritud õhumüra isolatsiooni indeksid R’tr,s,w :

- välisseinad 48 dB*

- katuslagi 50 dB

Sisepiiretele esitatavad nõuded vastavalt EVS: 842 : 2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest”.

Eluruumide vahel R’w≥43 dB. Eluruumide vahel kui seinas on uks R’w≥39 dB.

Eluruumide ja müratekitavate ruumide vahel R’w≥60 dB.

Taandatud löögimürataseme indeks korruste vahel L’nw≥63 dB.

Taandatud löögimürataseme indeks eluruumide ja müratekitavate ruumide vahel L’nw≥48dB.

Joonkülmasildade soojusjuhtivused:

- välisseinte välisnurk 0,1 Ψ,W/(mK),

- välisseinte ja siseseina liitekoht 0,05 Ψ,W/(mK),

- välisseina ja katuslae liitekoht 0,1 Ψ,W/(mK),

- välisseina ja põranda liitekoht 0,15 Ψ,W/(mK)

- välisseina ja akna liitekoht 0,03 Ψ,W/(mK)

- ukse kinnituskoht 0,10 Ψ,W/(mK)

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 15

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

7. TEHNILISED ANDMED

Ehitise nimetus on üksikelamu, kasutamise otstarve MKM määruse järgi 11101.

Hoone tehnilised näitajad Ühik Projekteeritud

Ehitisealune pind m2 153,6

Suletud netopind m2 91,0

Köetav pindala m2 91,0

sh. toatemperatuuuriga pind m2 91,0

Ehitise maht m3 575

Korruste arv 1

Kõrgus (maapinnast) m 6,2

Absoluutne kõrgus 52.1

Pikkus m 18,1

Laius m 8,5

Hoone projekteeritud kasutusea kategooria ja projekteeritud kasutusiga on määratud standardi EVS-

EN 1990:2002 tabeli 2.1 järgi, mille kohaselt on hoone projekteeritud kasutusea kategooria 4 ja

kasutusiga 50 aastat.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 16

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

8. EHITUSKONSTRUKTSIOONID

8.1 LÄHTEANDMED

8.1.1 Tellija lähteülesanne

Tellija poolse lähteülesande raames on projekteeritud elamu konstruktsioonide eelprojekt vastavalt

arhitektuursele eelprojektile.

8.1.2 Ehitusuuringud

Ehitusgeoloogilisi uuringuid antud krundil on veetrassi ehitamise jaoks teostanud Eesti

Maaparandusprojekti poolt 1975 aastal (EGF-36629 töö nr. 75189) ja teine lähim ehitusgeoloogiline

uuringu piirkond paikneb ca. 1 km kagus (EGF-9433 töö nr.24-75 a.1975).

8.1.3 Normdokumendid

Dok. number Nimetus

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga

kontaktis olev läbipaistmatu piire.

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

EVS-EN 1991-1-1:2002 Kasuskoormused

EVS-EN 1991-1-1:2002 Omakaalukoormused

EVS-EN 1991-1-3:2006 Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-4:2005 Tuulekoormus

EVS-EN 1991-1-2:2004 Tulekahjukoormus

EVS-EN 1991-1-5:2004 Temperatuurikoormus

EVS-EN 1991-1-7:2006 Erakorralised koormused

EVS 1997-1:2005+NA:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 17

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

EVS-EN 1992-1-1:2005 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid

hoonetele

EVS-EN 1992-1-

2:2005+NA+A1:2019

Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid.

Tulepüsivus.

EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1995-1-

1:2005+A1+NA+A2

Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

EVS-EN 1996-1-1-

2005+A1:2012

Kivikonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja

sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid;

erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava.

8.1.4 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projektiosa käsitleb Anija valda ehitatava üksikelamu kande- ja piirdekonstruktsioone.

Antud projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning ehitustöid

tehakse tööprojekti järgi.

Projektis eeldatakse, et tarindid ehitatakse vastavalt kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud

määruste, standardite, normide ja hea ehitustava kohaselt. Materjalide paigaldamisel ja nendega

töötamisel tuleb arvestada vastava materjali või toote tootjapoolsete nõuetega. Kinnitusvahendid

peavad vastama konkreetsele materjalile.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest

ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL-2000

ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.

Ehitustöödel tuleb juhinduda MaaRYL 2010 ja Tarindi RYL 2010 nõuetest ning tolerantsid peavad

vastama 2. klassi nõuetele. Tööd viiakse läbi hea ehitustava kohaselt (ET-1 0207 – 0068) ja

vastavalt, Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 18

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

8.2 TEHNILISED NÕUDED KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE

8.2.1 Keskkonnaklassid

Betoonkonstruktsioonid

- vundamendid XC2 veega kaua kontaktis olevad betoonpinnad

- sokkel XC2 veega kaua kontaktis olevad betoonpinnad

- põrandad ja sillused XC1 betoon madala õhuniiskusega siseruumides

- raudbetoontarindid siseruumides XC1 betoon madala õhuniiskusega siseruumides

-kaitsmata betoon väliskeskkonnas XC4, XF4 Vihma ja külma eest kaitsmata betoonpinnad

Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betooni

koostisega ning sarruse betoonkaitsekihiga.

Teraskonstruktsioonid

- väliskeskkonnas olevad

maapinnaga kokkupuutuvad

terastarindid

C4 Agressivne keskkond

- teraselemendid

väliskeskkonnas

C3 Mõõduka SO2 saastega linna- ja tööstuspiirkonnad,

vähese soolasisaldusega mereõhk

- teraselemendid sisekeskkonnas C1 Köetavad puhta õhuga ruumid

Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava

kuumtsinkimise ja/või värvikaitsekihiga. Teraskonstruktsioonide puhastus teostada vastavalt

standardile SFS 4957, korrosioonikaitse vastavalt standardile SFS 4962. Teraskonstruktsioonide

puhastusaste: Sa2½.

8.2.2 Projekteeritud kasutusiga

Hoone projekteeritud kasutusea kategooria ja projekteeritud kasutusiga on määratud standardi EVS-

EN 1990:2002 tabeli 2.1 järgi, mille kohaselt on hoone projekteeritud kasutusea kategooria 4 ja

vastav projekteeritud kasutusiga 50 aastat. Betoonkonstruktsioonide konstruktsiooniklass S4.

Konstruktsioonide tööea jooksul peavad kandvad tarindid ja tarindiosad säilitama oma

töökõlblikkuse.

Ehitiste kavandatava tööea tagamise eelduseks on:

- Projekti järgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö

teostamise nõudeid ning ehitust on nõuetekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 19

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

- Ehitise, tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, sh. toodete valmistaja juhiste

järgimine.

8.2.3 Tagajärgede- ja töökindlusklass

Hoone konstruktsioonide tagajärgedeklass: CC2

Hoone konstruktsioonide töökindlusklass: RC2

8.2.4 Teostusklass ja järelevalvetase

Projekteerimise järelevalve tase DSL2

Ehitusaegse järelevalve tase: IL2

Konstruktsioonimaterjali teostusklass EXC2

8.3 KOORMUSED

8.3.1 Kasuskoormused

EVS-EN 1991-1-1:2002

klass qk (kN/m2) Qk (kN)

Majapidamis- ja

elamispinnad

A 2,0 2,0

Katus H 0,75 1,5

Rõdud A 2,5 2,0

8.3.2 Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-3:2006

Normatiivne lumekoormus maapinnal: sk=1,5 kN/m2

Lisaks kasutatakse lumekoormuse täpsemaks määramiseks kuhjumisest tulenevaid erinevaid

lumekoormuse kujutegureid sõltuvalt katuse konstruktsioonist.

Koormuse osavarutegur ϒQ=1,5.

Lumekoormuse kujutegur lamekatusel μ=0,8, lumekoti maksimaalne kujutegur μ=2,5.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 20

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

NB! Arvestatud on lumekihi paksusega ca 50 cm. Juhul kui lumekihi paksus ületab ca 40 cm tuleb

lumi katuselt eemaldada. Lumekihi jälgimine ja vajadusel puhastustööde korraldamine on ehitise

valdaja ülesanne.

8.3.3 Tuulekoormus.

EVS-EN 1991-1-4:2007 alusel tuulekoormuse määramisel on arvestatud tuule baaskiiruse

väärtusega = 21 m/s ja maastikutüübiga II ning hoone arvutuskõrgusega 6,0 m. Tuule tippkiirusrõhk

qp = 0,515 kN/m2.

Kõik koormused on normatiivsed, koormuste osavarutegur Q =1,5.

8.3.4 Muud koormused.

Omakaalukoormused EVS-EN 1991-1-1:2002

Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-2:2004

Temperatuurikoormus EVS-EN 1991-1-5:2004

Erakorralised koormused EVS-EN 1991-1-7:2006

Koormuste osavarutegurid :

alalised koormused: 1,20

muutuvad koormused: 1,50

8.3.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteediklass

Hoone tarindid kuuluvad normaaltäpsesse (N) klassi (konstruktsiooniklass 2).

Betoonkonstruktsioonid:

Kohapeal valatavate betoonkonstruktsioonide pindade kvaliteedile esitatavad nõuded ning

ehitustehnilised soovitused lähtuvad kokkuleppeliselt väljaandes Suomen Betoniyhdistys: "BY40

Betonirakenteiden pinnat / Luokitusohjeet 2003" toodud betoonkonstruktsioonide pindade

kvaliteediklassidest ja tehnoloogilistest nõuannetest. Geomeetrilised tolerantsid vastavalt

standardile EVS-EN 13670:2010 voi BY47-le;

Hoone kuulub 2. järelevalveklassi ja talle on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded

(normaaltolerantsid) vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 21

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Nähtavate betoonpindade kvaliteet peab vastama BU4 klassi A nõuetele. Mittenähtavate

betoonpindade kvaliteet peab vastama BU4 klassi C nõuetele. Betoonpõrandate tolerantside osas

juhinduda üldiselt BY45 klassi A nõuetest.

Teraskonstruktsioonid:

Teraskonstruktsioonide tolerantsid (geomeetrilised, valmistus-ja paigaldustolerantsid) peavad

vastama EVS-1090-1-2003, EVS-1090-4-2003, EVS-EN-1993-1-1-2006 nõuetele, lisaks juhinduda

Soome Ehitusseadustikust B7(p. 9.5.3.2.) ja standardist SFS 3200 (p. 4.3.). Nimetatud tolerantsid

on kasutamiseks kõigi terastarindite valmistamisel v.a. juhtudel, kui joonisel on näidatud teisiti.

Joonistel näidatud elementide mõõtmed vastavad temperatuurile +20ºC.

Kivikonstruktsioonid:

Müüritised tehakse (laotakse ja sarrustatakse) kehtivate või seletuskirjas mainitud määruste,

normide ning hea ehitustava kohaselt, järgides projekteerija nõudeid ja müürikivi tootja juhiseid

ning normide EPN-ENV 6.1.1 ja Eurocode 6 nõudeid. Müüritööde tolerantsid peavad vastama

standardile EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Kui projektis on viidatud konkreetsele tootjale, siis

juhinduda tootja juhistest:

„Columbia-kivi“/“Fibo-plokk“/“Bauroc“ vms. toote- ja paigaldusjuhised ja nendes esitatud

tolerantsidest;„Tarindi RYL2010“, peatüki 5, jaotises 51 Müüritööd esitatud tolerantsidest;

Hoonele on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded (normaaltolerantsid)

Puitkonstruktsioonid:

Puitkonstruktsioonid tehakse kehtivate või seletuskirjas mainitud määruste, normide ning hea

ehitustava kohaselt, järgides projekteerija nõudeid ja puitdetailide tootja juhiseid ning normide

EVS-EN 1995-1-1:2007 ja Eurocode 5 nõudeid. Tehtavad puitkonstruktsioonid peavad vastama

tuleohutusnõuetele. Väliskeskonnas paiknevad konstruktsioonid tuleb ilmastiku eest kaitsta kas

värvimise või sügavimmutamise teel.

8.4 HOONE KANDESKELETT

8.4.1 Kandvad ehitiseosad ja elemendid

Hoone kandva osa moodustavad puitkarkassist välissein ja nendele toetuvad puitfermid. Hoone

rajatakse monoliitsest raudbetoonist plaatvundamendile.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 22

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 mille maapealsetele kandekonstruktsioonidele

tulepüsivusnõudeid ei esitata.

8.4.2 Hoone jäikus

Hoone jäikus tagatakse kandvate välisseinte ning vahe- ja katuslae puitfermidest

katusekonstruktsiooni ruumilise koostööga.

8.4.3 Maa-alused konstruktsioonid

8.4.3.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused.

Krundi täpsed ehitusgeoloogilised tingimused puuduvad. Naabruses tehtud EGF 28184

ehitusgeoloogilise aruande põhjal võib eeldada, et antud krundil on vundamentide aluseks

pinnasekihiks saviliiv, liivsavi või saviliivmoreen, mille arvutuslikuks survetugevuseks võib lugeda

150kPa.

8.4.3.2 Vundamendid

Hoone rajatakse monoliitsest raudbetoonist plaatvundamendile. Betooni mark on C25/30 ja

keskkonnaklass XC2. Armeerimiseks kasutatakse B500B armatuurterast. Armatuuri kaitsekiht

cnom=50mm.

Plaatvundamendi äärepaksus on 300x200mm ja armeeritakse. Arvestades pinnase arvutuslikuks

kandevõimeks 150kPa, suudab selline vundament kanda 45kN/m. Hoone kandeseinte koormuseks

on maksimaalselt 15kN/m ehk olemasolevate vundamentide kandevõime on piisav.

8.4.3.3 Põrandad

Eluruumide põrand rajatakse tihendatud liivaalusele tihendusteguriga 0,95 liivaalusele

paigaldatakse 2 kihiline soojustus EPS100 kogupaksusega 250 mm ning valatakse raudbetoonplaat

paksusega 100 mm (armeeritud armatuurvõrguga D6-150/150, tugevusklass Bp-I). Betooniklass

C25/30, keskkonnaklass XC1. Armatuurvõrgu külge kinnitatakse põrandaküttetorustik. Toru

läbimõõt ja samm vastavalt kütteprojektile. Põrand eraldatakse kandetarinditest elastse

vuugitihendiga. Betooni pind peab vastama väljaande BY45/BLY7 esitatud A klassi nõuetele.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 23

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Niiskete ruumide põrandad kaetakse hüdroisolatsiooniga vastavalt valitud tootja

paigaldusjuhendile.

8.4.4 Maapealsed konstruktsioonid

Maapealsed konstruktsioonide üldine kirjeldus on antud p.6.1… p.6.6.

8.4.4.1 Kandeseinad

Hoone kandvad – välisseinad on puitkarkassist 45x195 mm..

Sillusteks kasutatakse puitprusse.

8.4.4.2 Katuslagi

Katuslae kandvaks konstruktsiooniks on puitferm, mille kohta fermitootja koostab täpse

tootejoonise. Fermi alumisevöö soojustataks min. 350 mm paksuse puistevillaga. Auto varjualuse

katuslae kandekonstruktsioon on puittaladest ja mis kaetakse 15 mm OSB-plaadi ja SBS-

rullkattega. Katuse stabiilsuse tagavad otsaseinte jäikus koos katusekonstruktsiooni ruumilise

koostööga.

Puitelemendid kalibreeritud ning tugevussorteeritud materjalist tugevusklassiga C24.

8.4.4.3 Trepid ja terrass

Hoone välistrepiks on monoliitsest raudbetoonist alusega välisukse esine ala, mis valatakse

betoonist C30/37 XC1. Armatuuri betoonkaitsekiht cnom=25 mm. H=180mm. 12/12/150/150.

Sarrusterase klass B500B.

Terrassi immutatud puitprussid toetuvad kuumtsingitud kruvivaiadel. Terrassikateks

sügavimmutatud lauad.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 24

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

9. ELEKTER TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL

9.1 Üldandmed

9.1.1 Üldist

Projekteeritud elamu toide on vastavalt olemasolevale võrgulepingule fikseeritud peakaitsme

suurusega 3x16A. Liitumispunkt on projekteeritud soklil 1-kohaline LK231509, koos PLC arvestiga

kinnistupiirile, KH Energia poolt 2024 aasta töö nr. LC2037.

Elektritööde kvaliteet peab vastama “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised

kvaliteedinõuded. II osa” nõuetele. Elektritööde ettevõtja peab enne hanget kooskõlastama

rühmakeskuse ja paigaldustarvikute (lülitid, pistikupesad, regulaatorid jne) värvitooni tellija,

arhitektiga, samuti tuleb kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu ja nõrkvoolu töövõtjate vahel

kasutatavate paigaldustarvikute tootja, sari ja värv. Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud peaksid

olema käidu seisukohast ja esteetilistest kaalutlustest tulenevalt sama tootja samast sarjast.

Paigaldustööde tegemiseks tuleb enne selle algust koostada põhiprojekti alusel tööprojekt,

täpsustada ja täiendada põhiprojekti jooniseid.

9.1.2 Töövõtupiirid

Elektritöövõtus (ET) lahendatakse kogu elektripaigaldis vastavalt käesolevale projektile.

Ventilatsiooniseadmete osas paigaldatakse toiteliinid ET-s. Avade tegemine seintesse ja lagedesse

suurusega Ø 32 mm ja vähem kuuluvad ET-u, suuremad avad kuuluvad peatöövõttu. ET paigaldab

vajadusel kaablikandekonstruktsioonid. Eraldus-vaheseinad paigaldab ET. Tööjoonised on ET-s

kohustuslik teha.

9.1.3 Elektripaigaldise üldiseloomustus.

Tuleohutusest tulenevalt kuulub projekteeritav eramu I kasutusviisiga hoonete hulka. Põhikaitsena

on ette nähtud elektripaigaldise pingestatud osade põhiisolatsioon, elektrikilbis samuti kaitsekatete

või -ümbriste kasutamine; rikkekaitsena on ette nähtud kaitsemaandus, kaitsepotentsiaaliühtlustus

ja automaatne väljalülitamine kaitselülitiga rikke korral; lisakaitsena on ette nähtud

rikkevoolukaitselülitite kasutamine pistikupesadele ja pesemisruumide (vanni- ja duširuumide)

elektritarvititele ning lisa-kaitsepotentsiaaliühtlustuse kasutamine pesemisruumides (vanni- ja

duširuumides); elektri- ja nõrkvooluseadmete kaitseks kasutatakse liigpingepiirikuid. Hoonevälise

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 25

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

installatsiooni korral peab paigaldatav juhistik olema, kaitstud kaitsetorudega, UV-kiirguse ja

ilmastikukindel.

9.1.4 Tehnilised põhiandmed

Liitumispunkt jääb ol.olev, pingesüsteem ~3x230/400 V maandatud neutraaliga. Eramu

elektripaigaldis kuulub kolmanda liigi elektripaigaldiste hulka. Enamus ruume hoones on normaalse

keskkonnaga. Erinõuded elektriseadmetele on niisketes ja märgades ruumides, s.o.

pesemisruumides, abiruumis, väljaspool hoone siseruume, kus elektriseadmete kaitseaste peab

olema vähemalt IP44, täpsemalt määratakse nõutav kaitseaste vastavalt konkreetse ruumi

keskkonnale.

Installeeritud võimsus ühes eramus kokku ~ 16 kW

Tarbitav võimsus ~ 12,0 kW

Arvutuslik võimsustegur 0,93

Ol.olev peakaitse 3x16A

Vajalik peakaitsme suurus 3x25A

Juhistikusüsteem hoone elektripaigaldises alates hoone peajaotuskeskusest on TN-S.

9.2 Välistrassid

9.2.2 Elektrivarustus

9.2.2.1 Üldiseloomustus

Projekteeritava elamu saab toite projekteeritud liitumiskilbist AXPK PLUS 4G16 kaabliga,

paigaldus pinnases 0,7m sügavusel kollases maakõris Ø50mm. Elektrienergia arvestus hakkab

toimuma liitumiskilbis kahetariifse arvestussüsteemiga..

9.2.3 Sidevarustus

9.2.3.1 Liitumispunkti kirjeldus põhiparameetrid

Sidevarustus hakkab toimuma mobiilse andmeside baasil.

9.3 Tugevvoolupaigaldis

9.3.2 Elektri peajaotussüsteemid

9.3.2.1 Madalpinge peajaotussüsteemid

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 26

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Jaotuskilp peab vastama Eesti Standardile EVS-EN 50274:2003 “Madalpingelised aparaadikoosted.

Kaitse elektrilöögi eest. Kaitse ohtlike pingestatud osade tahtmatu otsepuute eest.” ja Eesti

Standardisarjale EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted”.

Jaotuskeskus tarnitakse objektile täiskompleksena. Jaotuskeskus PK on ette nähtud

ühesektsioonilisena, nimipingega 400 V, pingesüsteemiga 3/N ~ 230/400 V, AC, 50 Hz,

juhistikusüsteemiga maandamisviisi järgi TN-C/TN-S, nimivooluga 16 A. Jaotuskilbis on ette

nähtud liigpingepiirikute paigaldamine. Kõik elektrilised paigaldused projekteeritavas eramus

tehakse kooskõlas TN-S süsteemi nõuetega. Jaotuskeskuses arvestatakse võimsuse lisandamise

reserviga 100 %. Jaotuskeskuses arvestatakse 100 % reservruumi aparatuuri paigaldamiseks.

Jaotuskeskus kaitstakse elektripaigaldise peakaitsmega liitumiskilbis. Jaotuskeskus varustatakse

sobivate klemmliistudega kõigi väljuvate kuni 16 mm² soone ristlõikepindalaga jõukaablite ja

juhtimiskaablite jaoks ning reservkaitseautomaadi koht. Kõik jaotuskeskusest väljuvad kaablid

peavad identifitseerimiseks olema tähistatud.

Peajaotuskeskuse PK sisendisse projekteeritakse B+C tüüpi liigpinge piirikud.

9.3.2.2 Elektri arvestussüsteem

Olemasolev 2-e süsteemne arvestussüsteem on liitumiskilbis.

9.3.3 Maandused ja potentsiaaliühtlustused

9.3.3.1 Maanduspaigaldis

Hoonele paigaldatakse maandusseade elektripaigaldisele. Maanduselektroodiks on ette nähtud

rõhtsuunalisest ja püstsuunalistest elektroodiosadest koosnev maandur. Maandur tuleb ühendada

elektripaigaldise maandusjuhi kaudu peajaotuskeskuse juures ettenähtud peamaanduslatiga.

Võimaliku sammupinge alandamiseks peab maandur käigutee all olema kaetud vähemalt 15 cm

paksuse killustiku kihiga.

9.3.3.2 Potentsiaaliühtlustus

Hoone elektripaigaldises tuleb välja ehitada kogu hoonet hõlmav kaitsepotentsiaaliühtlustus.

Peajaotuskilbi PK kõrvale paigaldatakse peamaanduslatt „MEB“ mille kaudu ühendatakse maandur,

peajaotuskilbi PE-latt ja potensiaaliühtlustust vajavad elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad

ning hoone kõrvalised juhtivad osad. Kaitsepotentsiaaliühtlustusega tuleb ühendada peakaitsejuht,

peamaandusjuht, elektripaigaldise kaablikandekonstruktsioonid (kui need tulevad), ehitise sisesed

metalltorustikud, nõrkvoolusüsteemide kapid, hoone ehitusliku osa metallosad jne.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 27

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Maandusjuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid peavad olema kolla-rohelise isoleerkattega

vaskjuhid.

Pesemisruumides on ette nähtud lisakaitse potentsiaaliühtlustus.

Peamaanduslatiga ühendatakse kõik standardist tulenevalt potensiaaliühtlustust nõudvad seadmed

vastavate kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtidega.

Elamu täpsed jõuseadmete, pistikupesade ja valgustuse lahendused antakse elektri tugevvoolu osa

põhi- ja tööprojektis.

10. KÜTE JA VENTILATSIOON

10.1 Küte

Vastavalt MKM määrusele nr. 97 on eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt ehitajalt

hinnapakkumiste võtmiseks ja tööprojekt hoone või rajatise ehitamiseks.

Välisõhu arvutuslikud parameetrid hoone sisekliima projekteerimisel: talvine tVAT = -21 °C,

vastavalt EVS 844:2022. Suvine tVAT = 26 °C, RH=50 %.

Tarindite soojusläbivused U-arv (W/m2K):

• Välissein 0,15

• Põrand pinnasel 0,15

• Katuslagi 0,13

• Välisuks 1,3

• Aken 0,9

Välispiirete geomeetriliste joonkülmasildade soojusläbivused (W/mK) on võetud Majandus ja

taristuministri määrusest nr 58 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika §12.

Hoone piirete infiltratsiooni õhulekkearvuna on arvestatud 2,0 m3/(h*m2) õhurõhkude erinevuse 50

Pa juures.

Hoone peamiseks soojusallikaks on õhk-vesi soojuspump. Hoone arvutuslikuks soojuskoormuseks

on 6,0 kW. Elamule paigaldatakse põrandküttesüsteem. Põrandaküttel on vesi parameetritega maks.

35/30°C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 29°C.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 28

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Soojuspumba siseosa on paigutatud tehnilisse ruumi, siseosa komplektis on tsirkulatsioonipump,

el.küttekeha, paisupaak, akumulatsioonipaak, tarbeveeboiler ja juhtimisautomaatika.

Põrandküttes kasutatakse hapniku difusiooni tõkkekihiga PE-Xa põrandküttetorusid Ø20x2.0,

jaotuskollektoreid ja automaatjuhtimise elemente (näit. UPONOR). Põrandkütte torustik

paigaldatakse välisseinast 50...120 mm kaugusele, märgruumides ja akende all küttetsoonides

sammuga 150 mm, ülejäänud ruumides 300 mm.

Jaotuskollektorid paigaldatakse varjatult seintele (kui võimalik, siis süvistada seina sisse)

kättesaadavatesse kohtadesse, mis ei häiri liikumist. Kollektorid paigaldatakse põrandkütte torudest

kõrgemale, et süsteemist oleks võimalik õhu eraldamine kollektorite juures olevate õhueraldajate

kaudu. Põrandakütte ringide tasakaalustamiseks on pealevoolutorule on paigaldatud vooluhulga

regulaatorid ja tagasivoolutorule –ajamid (tehase tarne).

10.2 Ventilatsioon

Elamu peab vastama sisekliima klassi II nõuetele ning seda aitavad tagada mehaanilise

sundventilatsiooni õhuvooluhulgad. Elamusse paigaldatakse rootorsoojusvahetiga (min. 80%)

sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseade elektrikalorifeeriga (+-50 l/s). Sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemide SFP ei tohi olla üle 1,5 kWm3/s.

Ventilatsiooni õhuvahetust peab saama reguleerida vastavalt vajadusele seadme juhtpuldilt.

Ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnilisse ruumi. Peale ventilatsiooniseadet - sissepuhke ja

väljatõmbe magistraalkanalitele - paigaldatakse mürasummutid. Eraldi paigaldatakse väljatõmbe

ventilaator pliidikubule.

Tubadesse on soovitav paigaldada õhukonditsioneerid, et vajadusel suvisel ajal ruume jahutada.

Täpse hoone õhuhulkade arvutuse ja ventilatsioonisüsteemi koos nõuetega antakse eraldi

ventilatsiooni tööprojektiga.

11. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

11.1 Veevarustuse välisvõrgud

Elamu veevarustus on ette nähtud projekteeritud salvkaevust (perspektiivselt rajatakse puurkaev).

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 29

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Hoone veesisendi jaoks rajatakse plastikust veetorustik PE100 RC De32 P N16 kasutades

elekterkeevisliitmike. Plastveetorustikule on ette nähtud pikendada signaalkaabel veemõõdusõlme

ruumi. Veetorustiku rajamissügavus on 1,8m planeeritavast maapinnast. Lisa külmumiskaitset pole

vaja. Torustiku läbiviik ehitise alt teostada hülsstorus (min PE De63 mm), hülsi ots peab jääma

vundamendist vähemalt 1m kaugusele.

11.2 Kanalistasiooni välisvõrgud

Kinnistu reovete kanaliseerimine on lahendatud krundile projekteeritud biopuhasti ja imbsüsteemi

baasil. Projekteeritud väliskanalisatsioon on isevoolne, kasutades PVC De160 SN8 muhvtorusid

kaldega imbsüsteemi poole.

Kontrollkaevud on projekteeritud plastist (PE) De400/315 mm, kaevud on ette nähtud teleskoopsed,

malmluugid 25T või plastikust.

Elamu kaldkatuse sademeveed juhitakse läbi väliste vihmaveetorude haljasalale, mis imbub kinnistu

pinnasesse.

Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000 ning TarindiRYL 2000nõuetele.

Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette

paigaldavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77-2013.

11.3 Omapuhasti

Kinnistul puubub reovee kogumise süsteem. Maaüksus asub nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjavee

alal selleks on ette nähtud reovee immutamine pinnasesse läbi bioloogilise puhastusseadme.

Biopuhasti rajatakse salvkaevu hooldusalast (10m) väljapoole. Biopuhastist väljuv vesi suunatakse

kinnistu põhjas poole salvkaevu sanitaarkaitse alast välja poole imbalal olevatesse imbtunnelitesse.

Biopuhasti ja imbväljak jäävad joogikaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva.

Reoveekäitluse tehniliseks lahenduseks on biopuhasti ja imbtunneli süsteem. Omapuhasti rajamisel

kasutada vastavusdeklaratsiooniga tooteid nt. elektrivaba biopuhasti Biorock Monoblock-2-1000,

(komplektis 2 m3septik, biopuhasti, hooldusluugid, tuuleventilaator) ja immutustunneli komplekt

Graf.

Immutustunnelid paigaldatakse killustikust (fr 16-32) alale ~15m2, mis on 0,4 m paks ja tunnelitest

min. 1 m laiem. Immutustunnelitele paigaldada geotekstiil ja tagasitäide. Heitvee immutussügavus

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 30

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

ehk imbtunnelite kõrguse ja põhjavee vahele peab jääma 1,2 meetrit. Põhjavee tase selgitada augu

kaevamise või ehitusgeoloogilise uuringu põhjal.

11.4 Salvkaevud

Projekteeritud salvkaev on mõeldud ajutiseks veevõtukohaks kuni puurkaevu rajamiseni.

Salvkaevu asukoha valikul on arvestatud hooldusala r=10m ja maapinna reljeefi. Salvkaevu

koordinaadid vaata asendiplaani jooniselt AS-4-02.

Projekteeritud salvkaevu andmed:

- Sügavus maapinnast 3,5 m

- Valtsiga betoonrakked Ø 1000 mm

- Ülemiste rakete vahed tuleb tihendada, et takistada pinnasevee voolu kaevu (veelukk)

- Ülemine rake peab ulatuma üle maapinna vähemalt 700 mm

- Salvkaevule paigaldatakse auguga betoonkaas

11.5 Hoone veevarustus

Hoone tarbevee arvutuslikud vooluhulgad:

Qa = 0.5 l/ s

Qd = 0.3 m3/d

Elamu veesisendi juurde tehnuilisse ruumi on ette nähtud salvkaevude veefiltrid, et tagada

kvaliteetne joogivesi.

11.6 Hoone olmereovee kanalisatsioon

Hoonete arvutuslikud olmereovee kanalisatsiooni vooluhulgad:

Qa,r = 1.5 l / s

Qd = 0.3 m3/ d

Sademevee vooluhulk katuselt 1,8 l/s.

Olmereovee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõik sanitaartehnilised seadmed.

Kanalisatsioonitorudena kasutatakse muhvühendusega PP-plasttorusid mõõduga De40 - De110.

Hoone sees paigaldatavate torude jäikusklass peab olema SN4 ning pinnases kasutatavatel torudel

SN8.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 31

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Hoone kanalisatsioonitorustiku töö tagamiseks on ette nähtud õhutus. Õhutuspüstik paigaldatakse

wc-sse ja viiakse läbi katuse. Katusepinnast peab tuulutustoru ulatuma min. 500mm kõrgemale ja

toru materjal UV kindel. Püstikud tuleb isoleerida heliisolatsioon jaoks d=50mm mineraalvillaga,

mille ümber on teisel korrusel veel rajatud kipsplaadist karp.

Täpse hoone vooluhulkade arvutuse ja VK lahenduse koos nõuetega antakse eraldi VK

tööprojektiga.

12. TULEOHUTUS

12.1 Üldandmed

12.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse üksikelamuks tuleohutuse osa lahendust eelprojekti

staadiumis vastavalt Eesti vabariigi standardile EVS 932:2017 „ Hoone ehitusprojekt“.

Eelprojektis käsitletud elamu asub hajaasustusalal Kehra külas, Nalgi kinnistul.

12.1.2 Alusdokumendid

12.1.2.1 Lähteandmed

Tuleohutuse koostamise lähteandmeteks on:

• Anija Vallavalitsuse korraldus 07.08.2024 fail nr 2-3/424, projekteerimistingimused nr

2411802/02467.

• Arhitektuurse osa eelprojekt.

12.1.2.2 Normdokumendid

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

• EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüstemid.

• EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.

• EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

• Majanduse ja taristuministri 17.juuli 2015 määruse nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 32

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

12.2 Tuleohutusklass, kasutamisviis ja kasutusotstarve

• Tuleohutusklass: TP 3

• Hoone kasutusviis: I kasutusviis (üksikelamu)

• Korruste arv: 1

12.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

12.3.1 Tuleohutuskujad

Projekteeritud elamu paikneb naaberkinnistu hoonetest >90m kaugusel, millega on tagatud

hoonetevaheline min.tuleohutuskuja 8 m.

12.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Elamule kandetarindite tulepüsivusnõudeid ei esitata. Elamu seinad rajatakse puitkarkassist ja laed

puitfermidest.

12.3.3 Põlemiskoormus

• Põlemiskoormus: <600 MJ/m2.

12.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Elamule tuletõkkesektsioone ei ole moodustatud. Tehnilises ruumis on soojuspumba siseseade ja

el.kilp.

12.5 Tuletundlikus

12.5.1 Hoonete sisepindade minimaalsed tuletundlikuse klassid

• siseseinad ja lagi D-s2,d2 (põrandatele nõudeie ei esitata)

• tehnoruumi seinad ja lagi B-s1,d0

• tehnoruumi põrand Dfl -s1

• kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2

12.5.2 Hoonete välispinna ja õhutuspilu minimaalsed tuletundlikuse klass

• soojustussüsteem- D,d0

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 33

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

• välisseina pind- D,d2

• õhutuspilu välispind- D,d2

• õhutuspilu sisepind- nõudeid ei esitata

• katusekate – BROOF(t2)

• terrass – Dfl -s1

12.6 Evakuatsioonilahendus

12.6.1 Maksimaalne inimeste arv

Elamus alaliselt viibivate inimeste arv on 4.

12.6.2 Evakuatsiooniteede laiused ja arv

Välisukse valgusava on vähemalt laius 850 mm, kõrgus 2000 mm. Väljumisteede laiused on

vähemalt 900 mm.

12.6.3 Evakuatsiooniväljapääsud

Elamust toimub evakuatsioon esimesel korrusel välisuste ja akende kaudu otse õue.

12.7 Pääsud pööningule.

Hoone pööningule (ei ole kasutuses) pääseb otsaseina luuk-ukse kaudu suurusega 600x1000 mm.

12.8 Tuleohutuspaigaldised

Eluruumidesse on ette nähtud autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tehnilisse ruumi

paigaldada üks 6 kg ABC pulberkustuti.

Väljapääsuteede valgustust ja piksekaitset pole ette nähtud.

Suitsueemaldus on lahendatud loomuliku tõmbega. Selleks on avatavad aknad.

12.9 Tehnosüsteemide tuleohutus

12.9.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Hoone on varustatud kahe mehhaanilise ventilatsiooni süsteemiga: SV-1 üldruumide jaoks ja SV-2

on ventilaator pliidikubule.

Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1, d0.

Töö nr_staadium: 1525_EP Dok. tähis: AR-3-01 Tellija: Eraisik

Üksikelamu / AR osa 34

Nalgi, Kehra küla, Anija vald SK-Studio OÜ, 01.09.2025

Torustike isolatsiooni katete pinnakihtide süttivustundlikkus peab üldjuhul vastama klassile C-s2-

d1, tehnoruumis B-s1,d0.

12.9.2 Kütteseadme tuleohutus

Elamu kütteseadmeteks on õhk-vesisoojuspump, küttekoldeid elamus ei ole.

12.10 Päästemeeskonna juurdepääs

Päästemeeskonna juurdepääsuteeks on olemasolev krundisisene tee. Päästemeeskonnale on

sissepääs hoonesse tagatud pealmaakorruselt.

12.11 Väline tulekustutusvesi

Projekteeritud elamu asub hajaasustusega alal ja naaberkinnistu hooned on kaugemal kui 90 m.

Lähimad tuletõrje veevõtukohad on Kehra külas Lepa tee mahuti (kaugus 350m) ja Kehra linnas

Anija mnt 12 juures olev hüdrant (kaugus 1,5 km). Vaata asukohaskeemi joonist AS-4-01.

Koostas:

Reimo Kuriks

Soojuspumba välisseade

1. 45.95

1

1

A

A

2

2

B

B

3

3

abs. km ±0.00=46.20

Imbväljak imbtunnelitega

Salvkaevu hooldusala 10m

Biopuhasti

18.05

8.5

Salvkaevu sanitaarkaitseala 50m

K1 1

K1 1

K1 1

K1 1

45

70.5

V11

El.liitumiskilp LK231509

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

12. 46.00

6. 45.78

11. 45.80

3. 45.90

4. 45.90

2. 45.90

5. 45.90

7. 45.80 8. 45.65

9. 45.65 10. 45.80

30.56

Biojäätmete komposter

6580588.5 57 52

91 .29

P P

Fragment 1

Fragment 2

Maaüksuse skeem

Tel. +372 50 89 575

Mõõtkava

Staadium:

Versioon_v01

Tellija:

Projekti nimetus:

Objekti aadress:

V.spetsialist

Autor

Kuupäev

Töö number

Reg.nr. 11032411, EEP000011

Mustamäe tee 5-710, Tallinn,

1 : 500

AS-4-02Eelpojekt

Asendiplaan, tehnovõrkudega

R.Kuriks

U.Elmik

1525

01.09.2025 Nalgi Kehra küla , Anija vald

Eraisik SK-Studio OÜ

Üksikelamu

Tingtähistused:

Parkimiskoht- 3 tk

Projekteeritud üksikelamu

Projekteeritud varjualune

Haljasala

Kinnistule pääs/ hoonesse pääs

Maaüksuse piir

Ol.olev madalpingekaabel

Ol.olev kõrghaljastus

Projekteeritud terrass

Likvideeritav puu (1 tk)

Nurgakoordinaadi nr/ proj. maapinna km.1. 9.45

Projekteeritud killustikkate

Jäätmete kogumismahutid

Ol.olev pinnastee

Ol.olev tiik

P

Võsa raadamise ala

Maantee kaitsevöönd (30m tee servast)

Sundvaldusega ala

P

W1 Proj. maakaabel AXPK PLUS 4G16 PTØ50

Varem proj. liitumiskilp (KH Energia, LC2037)

V11 Projekteeritud tarbeveetoru salvkaevuga

K11 K11 Proj. kanalisatsioonitoru vaatluskaevuga

Märkused: 1. Topo.geodeetilise alusplaani koostas Kose Maakorralduse OÜ, töö nr 1689-11.24 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 3. Maantee kaitsevöönd ja sundvaldusala kajastamisel on kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Anija Vallavalitsus

[email protected]

F. R. Kreutzwaldi tn 6

74307, Harju maakond, Anija vald,

Kehra linn

Teie 20.09.2025 nr 512703

Meie 26.09.2025 nr 7.1-2/25/15954-2

Nalgi kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Anija valla Kehra küla

Nalgi kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 512703).

Kinnistu (katastritunnus 14001:001:0373) asub riigitee nr 12 Kose-Jägala tee (edaspidi riigitee)

km 30,72-31,22 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121426532), salvkaevu (EHR kood 221493706) ja

biopuhasti (EHR kood 221493710) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on SK-Studio OÜ koostatud „Üksikelamu. Eelprojekt. Töö nr 1525“.

Anija Vallavalitsuse on andnud projekteerimistingimused 07.08.2024 korralduse nr 2-3/424 alusel.

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse

kõrvaltingimusega.

 Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed

häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik

(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega

võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Juurdepääsuks ning materjalide veoks tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteel

km 31,088. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei tohi planeerida.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

2 (2)

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 512703) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 1525_EP_AR-3-01_Seletuskiri - Lisa 2. 1525_EP_AS-4-02_Asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]